Tööandjad100: Erasektori tööandjad annavad stipendiume enam kui sajale inimesele

Kümned Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed toetavad igal aastal tudengeid, õppureid ja teadlasi rahaliste stipendiumitega, aidates nõnda kaasa Eesti majandusele oluliste valdkondade arengule, igal aastal saab stipendiumi enam kui sada inimest.

Eesti Tööandjate Keskliit tänab kõiki ettevõtteid ja erialaliite, kes õppuritele stipendiumeid pakuvad ja kutsub teisigi sama tegema, et tõsta just nende erialade mainet, kus tööjõupuudus suur või mille arendamine on Eesti majanduse konkruentsivõime tõstmiseks eriti oluline.

Tööandjate keskliidu 100. juubeliaasta puhul kogus keskliit kokku erinevad stipendiumid, mida erasektori tööandjad annavad. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on hea meel näha, et aasta aastalt tuleb juurde vastutustundlikke ettevõtteid, kes noorte õpinguid, doktorantide teadustööd või oma töötajate enesetäiendamist rahaliselt toetavad.

“Süvenev tööjõu puudus ja tõdemus, et tööandjate vajadused käivad tahes tahtmata haridussüsteemi muutustest ees, paneb ettevõtteid aina enam ise panustama. On see siis oma valdkonnas teadustööde tegemise toetamiseks, tublide tudengite ergutamiseks või olemasolevate töötajate tasemeõppes osalemise motiveerimiseks – ettevõtete ja koolide koostööst võidavad kahtlemata kõik osapooled,” ütles Tamsar. “Ühelt poolt on selle taga tööandjate praktiline mure töötajate järelkasvu pärast. Teisalt aga soov panustada andekate ja pühendunud noorte tulevikku ning Eestis antava hariduse kvaliteeti.”

AS Balbiino on varem koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga andnud välja iga-aastast stipendiumi piimanduse eriala silmapaistvatele tudengitele. Nüüd lõi ettevõte õppestipendiumite fondi, et toetada TTÜ toidutehnika ja tootearenduse tudengite pühendumist õpitavale erialale ja edaspidist soovi ennast ka õpitud erialal rakendada. “Miks ei võiks nad teha siis juba Balbiino meeskonnas,” ütles ettevõtte personalijuh Ly Mazurtshak. “Vähemtähtis ei ole muidugi ka meie enda töötajate pidev areng. Loodetavasti innustab stipendiumi saamise võimalus ka meie enda spetsialiste edasi õppima ja enda kompetentsust tõstma magistriõppes.”

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) annab stipendiume oma valdkonnas silma paistnud õppuritele juba mitmendat aastat. Toetust saab 13 hotelli- või toitlustuseriala õpilast, kes on praktika läbinud EHRLi liikmeshotellis või -restoranis, samuti tunnustatakse juhendajaid. “Stipendiumi saajad on ka hea õppeedukusega ning arenenud distsipliinitundega noored, kes osalevad kooli ürituste organiseerimisel ning tunnevad süvendatud huvi oma eriala vastu,” ütles EHRLi tegevjuht Maarika Liivamägi. “Meie jaoks on see suurepärane võimalus anda selge signaal, et noored on väga oodatud meie sektorisse tööle ning nende pingutusi õpingute ajal on märgatud. Stipendiumite üritusel osalevad mitmete hotellide personalijuhid ja hotellide juhid, mis on omakorda võimalus tööandjatel ja noortel kohtuda ning tuleviku töösuhteid luua.”

Swedbank annab igal aastal kümneid stipendiume. Tehakse koostööd ülikoolidega, et toetada järelkasvu ja tulevikukompetentside arendamist peamiselt majanduse, IT ja matemaatika valdkondades. Lisaks erinevate stipendiumitele lüüakse kaasa ka õppekavade loomises, antakse loenguid ning pakutakse praktikavõimalust Swedbankis igal aastal enam kui sajale tudengile. “Meie soov ja eesmärk on Eesti hariduselu edendamisele õlg alla panna ning tagada pangandusvaldkonna jätkusuutlikkuseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine,” ütles Matt. “Lisaks toetame stipendiumitega meie oma töötajate õpinguid. Soovime sellega aidata töötajaid enese arendamisel ja anda neile pangas töötamiseks pikaajalise perspektiivi. Õppimine ja areng annavad uusi oskusi ja tõstavad motivatsiooni. Nii saame organisatsioonina vastu pädevama ja motiveerituma töötaja.”

Eesti Energia personalidirektori Tiina Drui sõnul on ettevõtte jätkusuutlikkuses olulisel kohal insenertehniline kompetents ja järelkasv. “Toetame insenerierialade järelkasvu Eesti Energia stipendiumiprogrammide kaudu ning aitame kaasa noorte mitmekülgsele arengule läbi Ida-Virumaa Andekate Noorte Energiafondi ja praktikavõimaluste loomise. Iga-aastaselt osaleme ka Tagasi kooli algatuses, kus jagame noortega oma teadmisi energeetikast. Toetades täna andekate ja sihikindlate noorte arengut, panustame nii ettevõtte kui ka kogu ühiskonna tulevikku,” lisas Tiina Drui.

 

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete stipendiumid

Stipendiumi väljaandja Kellele Summa Stipendiaatide arv Stipendiumi eesmärk Lisainfo
AS Tallinna Lennujaam Eesti Lennuakadeemia lennuväljade käitamise eriala üliõpilasele 640 EUR  1 Toetada Eesti lennunduse arengut ja motiveerida üliõpilasi omandatava eriala omandamisel Stipendium antakse välja 2017. aasta novembris. Lisainfo
AS Tallinna Lennujaam Eesti Lennuakadeemia side-navigatsioonisüsteemide inseneri eriala üliõpilasele 640 EUR  1 Toetada Eesti lennunduse arengut ja motiveerida üliõpilasi omandatava eriala omandamisel

Stipendium antakse välja 2017.aasta novembris.

Lisainfo

Eesti Karusnahaliit MTÜ Noorele rõiva- aksessuaari- või tootedisainerile  250 EUR   1  Edendada karusnahavaldkonda 

Stipendiumile saavad kandideerida noored moe-või tootedisainerid, kes kasutavad oma kollektsioonis selgelt nähtavalt karusnahka ja esitlevad seda kollektsiooni mõnel üleriigilisel moe- või disainikonkursil või -üritusel.

Lisainfo

AS Wendre Õpingute toetamiseks Hiinas 500 EUR   1  Toetada ettevõtliku noore õpinguid. Õpingute eesmärk on õppida selgeks hiina keel, arendada tulevikus koostööd ning ettevõtlust Eesti ja Hiina vahel. Tegemist on ühekordse stipendiumiga, mis anti välja ühekordselt taotluse alusel Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilasele Brita Lii Seile.
Baltika Grupp Baltika töötajatele, kes end erialaselt täiendavad  Stipendiumifondi summa kinnitab juhatus igal aastal. Sõltuvalt vajadusest, 2016. aastal toetati 3 töötaja õpinguid.  Innustada Baltika töötajate õppimist ja arengut. Lisaks on eesmärgiks ka kaubanduse juhtimise ja moevaldkonnaga seotud erialade toetamine.   
Swedbank AS Business Intelligence Academy programm ja stipendium 12 majanduse ja IT bakalaureuse ja magistriastme tudengile  250 EUR kuus  12 Eesti suurima panga informatsioonihalduse ja andmete modelleerimise valdkonna populariseerimine ja sellekohaste kompetentside järelkasvu tagamine. 

Programm kestab 03.2017–06.2018 ning koosneb neljast etapist: kaks stipendiumiperioodi ning kaks tasustatud praktikaperioodi Swedbankis. 

Lisainfo

 Swedbank AS Tartu Ülikooli matemaatilise majandusteaduse ingliskeelsel magistriõppekaval õppivate valitud üliõpilastele õppetöö rahastamiseks ning parima magistritöö autorile ja selle juhendaja(te)le. 10 000 EUR 

 4

stipendiumi summa jaguneb stipendiaatide vahel.

Toetada pangandusvaldkonna kriitilisemaid kompetentse, nagu ärianalüütika, majandusanalüüs, majandusteoreetiliste mudelite ja ökonomeetriliste meetodite rakendamine, ja valdkonna arendamist tervikuna.  Summa jaguneb kahe magistriõppekaval õppiva üliõpilase õppetöö rahastamiseks ja parima magistritöö kirjutaja ja tema juhendaja premeerimiseks. Lisaks toetatakse Swedbanki stipendiumiga kahe tudengi õppetööd.
 Swedbank AS TTÜ infotehnoloogia teaduskonna magistriastme üliõpilastele Swedbanki jaoks aktuaalsel teemal lõputööde kirjutamise toetamiseks.   500 EUR  1  Toetada IKT kui Swedbanki jaoks jätkusuutlikkust tagava valdkonna arengut.

Stipendiumi väljaandmine toimub TTÜ IKT lõputööde konkursi raames.

Lisainfo 

 Swedbank AS Swedbanki töötajatele, kes plaanivad alustada või jätkata hariduse omandamist taseme- või täiendõppe vormis ning kellel tuleb ainepunktide eest tasuda.  kuni 1000 EUR (pool õppemaksust)   kuni 20 Toetada töötajate enesearendamist ning suurendada saavutatud kõrgema kompetentsi ja motivatsiooni kaudu organisatsioonile loodavat lisaväärtust.  Kandideerida saavad Swedbanki töötajad, kes plaanivad alustada või jätkata õpinguid riiklikult akrediteeritud õppeasutuses ja õppekaval 2017/2018. õppeaastal ning kes on 2017. aasta augusti alguse seisuga pangas töötanud vähemalt ühe aasta.
AS SEB Pank AS SEB Panga Grupi töötajatele, kes õpivad tasemeõppes  kuni 50% õppemaksust  sõltub taotluste hulgast  Toetada SEB Panga töötajate enesearengut  Hüvitise saamisele on võimalus kandideerida kõikidel töötajatel, kes on SEB Panga Grupis töötanud vähemalt üks aasta. Taotluste rahuldamise otsustab kord aastas enne akadeemilise õppeaasta algust komisjon, mida juhib AS SEB Pank juhatuse esimees. 
MTÜ Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia eriala tudengile   500 EUR  1  Motiveerida tulevasi trükiettevalmistajaid ja trükkaleid eriala omandama ning liidu liikmete juurde praktikale (ning hiljem tööle) tulema.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik TPT trükitehnoloogia eriala tudengid, stipendiaat valitakse Välja õpitulemuste, motivatsioonikirja ning soovituskirja alusel.

Lisainfo

AS Printall Tallinna Polütehnikumis trükierialal õppivale suurepäraseid õpitulemusi saavutavale ja trükiettevõttesse tööle sobivale viimase kursuse õpilasele  500 EUR   1  Toetada ja innustada aktiivset ja andekat trükieriala viimase kursuse õpilast. Õpilane esitab kooli hiljemalt 15.10.2017: 1)stipendiumi taotluse, millega ühtlasi kinnitab valmisolekut praktika läbimiseks ettevõttes ; 2)eelmise õppeaasta õpitulemuste kokkuvõtte 3) vähemalt ühe erialaõpetaja soovituse; 4)motivatsioonikirja “Miks ma soovin töötada trükiettevõttes”
AS Printall Tallinna Polütehnikumis trükiettevalmistuse erialal õppivale suurepäraseid õpitulemusi saavutavale ja trükiettevõttesse tööle sobivale viimase kursuse õpilasele 500 EUR  1 Toetada ja innustada aktiivset ja andekat trükiettevalmistuse eriala viimase kursuse õpilast. Õpilane esitab kooli hiljemalt 15.10.2017: 1)stipendiumi taotluse, millega ühtlasi kinnitab valmisolekut praktika läbimiseks ettevõttes ; 2)eelmise õppeaasta õpitulemuste kokkuvõtte 3) vähemalt ühe erialaõpetaja soovituse; 4)motivatsioonikirja “Miks ma soovin töötada trükiettevõttes”
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Avalik-õigusliku ülikooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorandile.  2000 EUR  1  Toetada doktorandi õpinguid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavadel

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi konkursil hinnatakse eelkõige stipendiumikandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning doktorandi senist erialast tegevust. 

Lisainfo

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) Hotelli- või toitlustuseriala õpetavate õppeasutuse õpilastele, kes on praktika läbinud EHRLi liikmeshotellis või -restoranis.  155 EUR kuni 13  Toetada hotelli- või toitlustuserialal õppivaid ja heade õppetulemustega noori. 

Peale rahalise tunnustuse eelistatakse stipendiaati pärast kooli lõpetamist vakantsele kohale EHRL –I liikmesettevõttes. Väljaantavate stipendiumite arv sõltub sellest, kui palju esitatakse häid kandidaate. 

Lisainfo 

Radisson Blu Hotell Olümpia Hotelli- või toitlustuseriala õpetavate kutseõppeasutuste õpilasele  350 EUR  1  Toetada noorte õppimist, arenemist ning töötamist turismisektoris.

Stipendium on noorele, kes osaleb või on osalenud praktikal Radisson Blu Hotel Olümpias, kes on vähemalt aasta oma erialal õppinud ja kellel on hea õppeedukus.

Lisainfo

Eesti Energia AS  Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituudi maapõueressursside eriala tudengitele 1500 EUR  kuni 6  Motiveerida noori asuma õppima geotehnoloogiat 

Stipendiumite väljaandmiseks korraldatakse avalik konkurss. Stipendiumi saaja avalikustatakse septembris.

Lisainfo

Eesti Energia AS Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse mäetööde eriala õpilastele  370 EUR  kuni 5  Aidata kaasa Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse mäetööde eriala õpilaste õppimismotivatsioonile Stipendiaatide valik toimub avaliku konkursi alusel, konkurss kuulutatakse Välja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse koduleheküljel ja Eesti Energia AS koduleheküljel vähemalt üks kuu enne taotluste laekumise tähtaega. Stipendiaatide valik toimub iga õppeaasta kevadsemestri alguseks.
Eesti Energia AS koostöös Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga  7.-19. aastaste Ida-Virumaa noortele huvitegevuseks, näiteks huvialaga seotud vahendite soetamiseks, olümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel osalemiseks ning teaduse- ja tehnikaalaste teadmiste arendamiseks  9000 EUR Sõltub taotluste arvust ja kvaliteedist, stipendimisumma jaguneb stipendiaatide vahel. Toetada piirkonna noorte huvitegevust, aidata kaasa Ida-Virumaa regiooni ja kohalike noorte mitmekülgsele arengule.

Stipendiumi annab välja Eesti Energia ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu loodud Andekate Noorte Energiafond.

Lisainfo 

Estonian Business School Magistriõppe sisseastujatele, kes on noored lapsevanemad  80% õppemaksust  5 Pakkuda kuni 3aastase lapse vanematele võimalust alustada magistriõpinguid EBSis 

Lisainfo

 AS Balbiino Tallinna Tehnikaülikooli ühele loodusteaduskonna edukale toidutehnika ja tootearenduse eriala magistrandile   750 EUR   1  Toetada soovi pühenduda õpitavale erialale ja edaspidi ka ennast rakendada õpitud erialal ning sooritada praktilist tööd AS-s Balbiino. Samuti toetada huvi kirjutada lõputöö AS Balbiino poolt soovitud teemal. Toetada töötajate võimekuse ja motivatsiooni kasvu läbi enesearendamise. Stipendiaat peab olema TTÜ-s immatrikuleeritud ja ei tohi viibida akadeemilisel puhkusel, tema hinnete kaalutud keskmine peab olema vähemalt 3,5, tal peab olema soov teha läbi praktika ASis Balbiino ja huvi kirjutada lõputöö AS Balbiino soovitud teemal, samuti on eelduseks aktiivne eluhoiak, osalemine üliõpilaselu edendamisel ja vähemalt ühe õppejõu soovitus.
 AS Balbiino Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna edukale tootearendus ja tootmistehnika eriala magistrandile  750 EUR  1  Toetada magistrandi soovi pühenduda õpitavale erialale ja edaspidi ka ennast rakendada õpitud erialal ning sooritada praktilist tööd AS-s Balbiino. Samuti toetada huvi kirjutada lõputöö AS Balbiino poolt soovitud teemal. Toetada töötajate võimekuse ja motivatsiooni kasvu läbi enesearendamise. Stipendiaat peab olema TTÜ-s immatrikuleeritud ja ei tohi viibida akadeemilisel puhkusel, tema hinnete kaalutud keskmine peab olema vähemalt 3,5, tal peab olema soov teha läbi praktika Asis Balbiino ja huvi kirjutada lõputöö AS Balbiino soovitud teemal, samuti on eelduseks aktiivne eluhoiak, osalemine üliõpilaselu edendamisel ja vähemalt ühe õppejõu soovitus.
OÜ NG Investeeringud vahetusõpilasele 2000 EUR  2 Toetada Eesti ühiskonna tulevikutegijaid isiksuse positiivse arengus, erinevate teadmiste ja kogemuste omandamises ja silmaringi avardamises. Stipendiumid antakse välja koostöös YFU Eestiga www.yfu.ee
 AS BLRT Grupp Masinaehituse, laevaremondi, laevaehituse, valutööstuse, keevituse, avameretööstuse või tootmise arendamise erialal õppivale noorele.  2000 EUR  1-3  Toetada andekaid noori kõrghariduse omandamisel.  Igal aastal tehakse eraldi otsus, kui palju stipendiume välja makstakse. Avaldusi võetakse vastu kindla kuupäevani oktoobris, otsus langetatakse novembri kuu jooksul. BLRT Fond on SA Eesti Rahvuskultuuri Fond osa. http://www.erkf.ee/allfondid
AS Kitman Thulema Puidu- ja tekstiilitehnoloogia eriala bakalaureuseõppe tudengile. 1300 EUR  1   Lisainfo
AS Kitman Thulema Tootearendus ja tootmistehnika eriala tudengile 1300 EUR  1   Lisainfo
Fujitsu Estonia AS Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna edukale üliõpilasele 1300 EUR  1  

Täiendavalt premeeritakse võimalusega osaleda Fujitsu Euroopa foorumil Münchenis 2017 a. novembris.

Lisainfo

Telia Eesti Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna edukatele bakalaureuseõppe üliõpilastele 1300 EUR  1   Lisainfo
 Telia Eesti Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna edukatele magistriõppe üliõpilastele, kelle eriala on seotud telekommunikatsiooniga 2000 EUR  1   Lisainfo 
AS Chemi-Pharm Tallinna Tehnikaülikooli ühele edukale magistriõppe eriala rakenduskeemia ja biotehnoloogia üliõpilasele 2000 EUR  1   Lisainfo
Astlanda Ehitus OÜ Tallinna Tehnikaülikooli eriala tööstus- ja tsiviilehitus integreeritud õppe üliõpilasele 1300 EUR  1   Lisainfo
Astlanda Ehitus OÜ Tallinna Tehnikaülikooli hooned ja rajatised eriala magistriõppe üliõpilasele 2000 EUR  1   Lisainfo
AS Merko Ehitus Ehitusteaduserialadel doktorikraadi kaitsnud kuni 40-aastasele TTÜ teadlasele/õppejõule 3300 EUR  1 Toetada Tallinna Tehnikaülikooli noort teadlast/õppejõudu, aidates samas kasvatada TTÜ teadlaskonnale akadeemilist järelkasvu. Lisainfo
ABB AS AS Eesti Ettevõtluskõrgkool (EEK) Mainor finantsjuhtimise rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe tudengitele. max 3000 EUR  5 ABB ärivaldkondade ja ABB kui tööandja propageerimine EEK finantsjuhtimise erialade üliõpilaste seas. Edukate üliõpilaste motiveerimine ning ABB-le kvalifitseeritud järelkasvu tagamine..

Stipendiumi taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi korras, mis kuulutatakse välja kuni 2 korda õppeaastas.

Lisainfo

ABB AS Tallinna Tehnikaülikooli insenetiteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala bakalauruse- ja magistriõppe üliõpilastele bakalaureuseõppes 1280 EUR, magistriõppes 1920 EUR  6 TTÜ inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala edukate üliõpilaste motiveerimine.

Stipendiumi taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi korras. Konkurss kuulutatakse välja ajalehes Mente et Manu, Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi Interneti koduleheküljel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt üks kuu enne taotluste laekumise tähtaega. Lisainfo

ABB AS Tallinna Tehnikakõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe masinaehituse või elektritehnika eriala üliõpilasele 1280 EUR  1 ABB ärivaldkondade tegevusalade ja ABB kui tööandja propageerimine Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna üliõpilaste seas ning ABB-le kvalifitseeritud järelkasvu tagamine.

Stipendiumi taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi korras. Konkurss kuulutatakse välja TTK infolehes, infotahvlitel ja TTK koduleheküljel vähemalt üks kuu enne taotluste laekumise tähtaega.

Lisainfo

JELD-WEN Eesti AS Kutse- või ametikooli õpilasele 1000 EUR  1 Väärtustada noorte kutseõpet ja tisleriametit Koostöös kooliga valitakse välja sobiv kandidaat, kes ettevõttes läbib vähemalt kaks praktikat. Valimine toimub kevadeti.
Nordic Hotel Forum Hotelli- või toitlustuseriala õpetavate kutseõppeasutuste õpilastele, kes on osalenud praktikal Nordic Hotel Forumis. 300 EUR  1 Tunnustada noori talente, toetada nende haridusteed ja arenemist edasiseks edukaks töötamiseks turismisektoris.

Stipendium antakse välja 2017. aasta novembris.

Lisainfo

 

Kaugtöö kokkulepe: 10 olulist punkti, millega kaugtöö tegemisel tuleb arvestada

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit allkirjastasid 7. juunil kaugtöö raamleppe, millega leppisid kokku kaugtöö tegemise soovituslikud põhimõtted.
Sotsiaalpartnerite hinnangul aitab kaugtöö tegemine suurendada ettevõtete tootlikkust ja töötajate motivatsiooni, ent kaugtööd tuleb teha ohutult ja tervislikult.
„Uued töövormid tekivad väga kiiresti ja kaugtöö on muutumas üha tavapärasemaks praktikaks,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Samas, nagu enamasti uute asjadega, on kaugtöö puhul tihti korralduslikke küsimusi ja tuleb ette ka vaidlusi. Ent alati pole võimalik ja ka mõistlik kõige seadusega reguleerida. Kaugtöö kokkulepe on nimekiri soovitustest, millele nii tööandja kui ka töötaja saavad toetuda. Loodame, et sellest kujuneb üleüldine hea tava, mida järgitakse.“
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tõstab kaugtöö tegemine töötajate motivatsiooni ning paindlikkust töö tegemisel, ent kaugtöö tegemisel varitsevad töötajaid ka võimalikud ohutegurid. „Kaugtöö tegemine võimaldab paremini ühildada töö- ja pereelu ning hoida kokku aega ja raha reisikuludelt. Samas on kaugtöö tegemisel teatud nähtamatud ohud. Näiteks, milline on kodukontori ergonoomia ja kas inimesel on seal ohutu töötada? Neid murekohti on veel,“ kommenteeris Peterson.

Kümme olulist punkti, millega kaugtöö tegemisel tasub meeles pidada:

1. Kaugtöö tegemine on vabatahtlik ning põhineb vastastikusel kokkuleppel, mida on võimalik ka üles öelda.
2. Kõigil samaväärset tööd tegevatel töötajatel peavad olema võrdsed õigused kaugtööle ning kaugtöötajatel on samaväärsed õigused kõikide teiste tööandja töötajatega.
3. Kaugtööd tehes tuleb järgida tööandja teatavaks tehtud andmekaitse alaseid eeskirju.
4. Töövahendite hankimise, paigaldamise ja hoolduse eest vastutab üldjuhul tööandja ja töötaja hoiab ja kasutab töövahendeid vastavalt tööandja poolt kehtestatud reeglitele.
5. Kaugtöö tegemine ei tohi töötajale kaasa tuua tööga seotud sissetuleku vähenemist seoses suurenenud kommunaal- või muude kuludega. Seejuures tööandja hüvitab kokkuleppel ainult otseselt tööga seotud kulud.
6. Kaugtöötaja vastutab talle teatavaks tehtud töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade järgimise eest. Tööandjal ja töötajate esindajal peab olema võimalik kontrollida, kas kaugtöötaja täidab töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju.
7. Tulenevalt tööülesannete iseloomust võib kaugtöötajal olla võimalus ise oma tööaega vabalt valida.
8. Kaugtöötaja ei tohiks tunda ennast muust töökollektiivist isoleerituna, seetõttu tuleb luua võimalused regulaarseteks kohtumisteks, koosolekutest osavõtuks, võimaldada ligipääs tööks vajalikele materjalidele ja muule vajalikule informatsioonile.
9. Kaugtöötajale tuleb tagada õigus ja kohustus osa võtta tööalastest koolitustest võrdväärselt teiste töötajatega.
10. Kaugtöötajale peavad olema tagatud samaväärsed õigused teiste töötajatega kuuluda töötajate moodustatud organisatsioonidesse, osaleda töötajate esindajate valimisel, ise kandideerida töötajate esindajaks.

Kaugtöö raamleppe täistekst

Praktik Cum Laude – parima praktikandi konkurss

cover

Eesti Tööandjate Keskliidu teist aastat korraldatava konkursi „Praktik Cum Laude“ eesmärk on esile tõsta ja tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi arendavad.

Konkursile saavad kandidaate esitada kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes soovivad tõsta esile oma silmapaistvat praktikanti.

Ettevõtted on oodatud konkursile esitama praktikante, kes on nende juures praktika läbinud käesoleval õppeaastal (1.september 2016 – 31. august 2017). Iga ettevõte saab konkursile esitada kuni kolm kandidaati: ühe kandidaadi kutseõppe, ühe kandidaadi õpipoisiõppe ja ühe kandidaadi kõrghariduse kategoorias. Kandidaadi esitamiseks tuleb täita ankeet – eriti oluline on põhjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis.

Parimaid praktikante tunnustatakse kolmes kategoorias – parim praktikant kutsehariduses, parim praktikant õpipoisiõppes ja parim praktikant kõrghariduses. Konkursi võitjad selguvad internetihääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena.

Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schoolilt karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul 6 EAP ulatuses aineid või kursuseid, mis toetavad nende õpinguid ja edasist tööelu. Võitjad kuulutatakse välja oktoobrikuus.

Kandidaate on võimalik esitada 15. septembrini 2017, täites ankeedi ja saates selle meiliaadressile employers@employers.ee .

Statuut

Ankeet kandidaadi esitamiseks

Konkursi Facebooki-lehekülg

Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskkliit. 

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

“Tööandjad kutsuvad külla” tõi ettevõtetega tutvuma ligi 660 huvilist

Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta puhul kutsusid meie liikmed maikuus huvilisi endale külla ja viisid läbi tasuta ekskursioone. Kokku toimus 31 tööandja juures 39 ekskursiooni, milles osales ligi 660 inimest.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar tänas kõiki tööandjaid, kes olid valmis külalisi vastu võtma ja ka huvilisi, kes ettevõtete köögipoolt uudistamas käisid. “660 inimest üle Eesti said piiluda tööstuste, pankade, IT- ja teenindusettevõtete telgitagustesse, kuhu kliendi või koostööpartnerina tavaliselt ei satu. Loodan, et nii mõnedki noored said ideid, mida minna õppima, ja täiskasvanudki leidsid endale üht-teist kasulikku,” ütles Tamsar.

Huvilisi võtsid vastu Balsnack International Holding, Saku Õlletehas, Kunda Nordic Tsement, Baltika Grupp, Balbiino, LHV Pank, Wendre, Stora Enso Eesti, Estonian Business School, Infotark Büroomaailm, Krimelte OÜ I Wolf Group, SEB Pank, CGI Eesti, Cybernetica, UPM-Kymmene Otepää, Helmes, JELD-WEN Eesti, AgileWorks, Pipelife Eesti, Playtech Estonia, Salvest, G4S, Swedbank Eesti, Mainor Ülemiste, Tieto Eesti, Saint Gobain Glass, BLRT Grupp, Proekspert ja Eesti Tööandjate Keskliit.


Audiitorfirmade analüüs: valitsuse maksupakett mõjub Eesti majandusele negatiivselt

Kavandatud maksumuudatused toovad kaasa negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele, leidsid audiitorfirmad KPMG ja Ernst&Young maksupaketi majanduslikke mõjusid analüüsides.

„Maksutõusude mõjul kannatavad enim tootmis-, kaubandus-, logistika-, IT- ja turismiettevõtted. Positiivne mõju avaldub ainult riigisektorile. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla negatiivne ka riigitulude vaates,“ ütles KPMG Baltics maksuvaldkonna juht Joel Zernask.

KPMG maksueksperdid leidsid, et maksumuudatusi jõustades ei toeta riik oma ettevõtjate konkurentsivõimet ning laseb rahal, sh maksutulul, Eesti riigist välja voolata. Maksumuudatused mõjuvad negatiivselt ka ekspordile. Pikas plaanis viib maksupaketi mõju laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini.

Ernst&Youngi analüütikud hindasid maksupaketi mõju neljale suuremale toiduainetetööstuse sektorile: liha-, piima-, pagaritoodete- ja joogisektor. Maksupaketi mõjul prognoosivad Ernst&Youngi analüütikud toidusektoris investeeringute vähenemist, konkurentsivõime langust, 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

„Kõige enam mõjutavad maksumuudatused karastusjookide sektorit, kus 85% maksutulude kogumõjust tuleneb suhkrumaksust. Sektori müügitulu võib lageda kuni 32%,“ ütles  Ernst&Youngi juhtivkonsultant Maire Gustavson. „Lisaks suhkrumaksule mõjutavad tarbija lõpphinda otseselt pakendiaktsiis, energiaga seotud maksud, transpordiga seotud maksutõusud. Seega kallinevad maksupaketi mõjul toiduainete hinnad ja see lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi.“

Maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüsid valmisid ettevõtlusliitude tellimusel.

Uuringud leiate SIIT

21 ettevõtlusorganisatsiooni ühispöördumine: Uute maksudega eksperimenteerimine ei too loodetud jõukust

21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid 31. mail ühispöördumise Riigikogus esindatud erakondadele, milles rõhutavad, et maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui ka negatiivsed tagajärjed suurimatele ettevõtlussektoritele.

Audiitorfirmade KPMG ja Ernst&Young majanduslike mõjude analüüside järeldused prognoosivad maksumuudatuste mõjul ettevõtluskeskkonna halvenemist ja hindade tõusu tarbijate jaoks. Ettevõtlusorganisatsiooni leiavad, et riigieelarve saaks tasakaalu viia olemasolevat maksusüsteemi muutmata.

Järgneb pöördumise tekst:

Ettevõtete esindusorganisatsioonid on korduvalt väljendanud muret praeguse valitsuse maksupoliitika üle, mis muudab Eesti ettevõtluskeskkonna ebastabiilseks ning toob kaasa toodete hinnatõusu ja mitmete töökohtade kadumise. Leiame, et aina uute maksudega eksperimenteerimine ei too riigile loodetud jõukust.

Kahjuks oleme pidanud tõdema, et Eesti riigi praegustel juhtidel ei ole kas soovi või tarkust mõista oma otsuste kaugeleulatuvamat mõju ning eesmärk on vaid antud lubaduste katteks riigieelarvesse raha leida. Lisaks tekitab pikaajalise maksupoliitilise strateegia puudumine ning pidevad meelemuutused nii ettevõtjates kui potentsiaalsetes investorites ebakindlust ja halvendab üldist majanduskeskkonda.

Nii audiitorfirmade Ernst&Young kui ka KPMG koostatud maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüside järeldused on ühesed – maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui ka negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele: tootmisele, kaubandusele, logistikale, IT-le ja turismile. Positiivne lühiajaline mõju avaldub läbi maksulaekumiste vaid riigisektorile endale. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla ka kogu riigitulude vaates negatiivne.

Maksuspetsialistide hinnangul on maksumuudatustel negatiivne mõju investeeringutele, ettevõtjate konkurentsivõimele ja ka ekspordile. Maksupaketi pikaajaline mõju viib laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini. Näiteks maksumuudatuste mõjul prognoositakse ainuüksi toiduainetööstuse sektoris 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

Olulise aspektina toob Ernst&Young välja maksupaketi mõju toiduainete hinnatõusudele, mis lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi. See aitab omakorda kaasa piirikaubanduse suurenemisele ja maksutulude vähenemisele.

Nende analüüside pinnalt väidame, et Eesti on ka järgnevatel aastatel ühe suurima inflatsiooniga riike Euroopa Liidus. 

Kavandatava maksupaketi põhjendusteks on toodud, et praegused süsteemid kas ei toimi või on vaja muuta inimeste tarbimisharjumusi. Leiame, et neid probleeme ja puuduoleva raha kättesaamist saab lahendada palju lihtsamalt ja vähem valulikumalt meie ettevõtluskeskkonnale:

1. Järelevalve tõhustamine ja koolitus

Nii, nagu tänaseks on loobutud panditulumaksu kehtestamise plaanist, tuleks loobuda ka uuest pakendiaktsiisist, sest see koormab täiendavalt ausaid ettevõtteid ega lahenda ebaausate ja pakendeid mitte deklareerivate või aladeklareerivate ettevõtete probleemi. Uue maksu asemel tuleks tõhustada keskkonnainspektsiooni ja maksu- ja tolliameti kontrollimeetodeid.

2. Teavitustöö
Teavitustöö aitaks vältida kõiki eelpool nimetatud makse. Tuleks tõsta nii ettevõtjate teadlikkust pakendite käitlemisega seotud kohustustest, kui tarbijate teadlikkust keskkonnahoidlike pakendite eelistest.

Magustatud jookide maksustamise asemel, mis teiste riikide kogemusele tuginedes ei ole aidanud lahendada ülekaalulise probleemi, on palju tõhusamaid lahendusi – toitumisalase teadlikkuse tõstmine, regulaarse liikumise edendamine, koolide ja lasteaedade toidupoliitika muutmine, tervislike toiduainete subsideerimine jne. 
           
3. Riigireformi tõhusam läbiviimine
Eesti riik on liiga väike, et ülal pidada nii suure töötajate arvuga riigisektorit. Tänane valitsus tegeleb liiga palju väheoluliste teemadega, nagu riigiasutuste pealinnast väljaviimine, valitsuse liikmete arv jne. Keskenduda tuleb aga küsimustele, kuidas täita riigi ülesandeid võimalikult efektiivselt, kaotada dubleerimised, loobuda tegevustest, mille saaks üle anda era- või kolmandale sektorile. Eesti peab olema eestvedajaks toimiva Euroopa kujundamisel ja selle eelduseks on ettevõtlikud inimesed, mitte vohav riigikapitalism ja bürokraatia.

Kokkuvõtvalt:
1) Kõikide maksumuudatuste vastuvõtmisele peab eelnema nende laiaulatuslik mõjuanalüüs (sh piirikaubanduse mõju riigieelarve laekumistele);
2) Loobuda täiendava pakendiaktsiisi, gaasiaktsiisi ja magustatud jookide maksu kehtestamisest, sest see halvendab olulisel määral Eesti majanduse konkurentsivõimet;
3) Tõhustada maksu- ja tolliameti tegevust ebaausate pakendiettevõtjate tuvastamiseks ning takistamaks kasumi pahatahtlikku Eestist väljaviimist.

Loodame, et Riigikogus esindatud erakondadel on riigimehelikkust ja vastutustunnet Eesti riigi tuleviku ees, et meie ettepankuid kaaluda ning loobuda maksumuudatustest, mis mõjutavad negatiivselt nii Eesti majanduskeskkonda kui Eesti riigi kodanike heaolu laiemalt.

Lugupidamisega,

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Karastusjookide Tootjate Liit
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Eesti Õlletootjate Liit
Eesti Plastitööstuse Liit
Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Mööblitootjate Liit
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
Eesti Leivaliit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Kalaliit
Teenusmajanduse Koda
Eesti Apteekide Ühendus
Eesti Väikekaupmeeste Liit
Eesti Aiandusliit
Eesti Õliühing

Alates juunist tuleb elamisloa taotlejatel teenindusaeg ette broneerida

Alates 1. juunist tuleb elamisloa taotlemiseks või pikendamiseks Politsei- ja Piirivalveametis teenindusaeg ette broneerida. Aegu saab kinni panna nii telefonitsi kui ka PPA kodulehekülje kaudu.

PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valgu sõnul esitatakse nädalas Eestis ligi 300 elamisloa või selle pikendamise taotlust. “Broneerimissüsteem annab dokumentide taotlejatele võimaluse mugavamalt oma aega planeerida ja teeninduses kiiremat teenindust saada. Lisaks annab broneerimine võimaluse paremini planeerida teeninduste tööaegu.“

Identiteedi ja staatuste büroo peaeksperdi sõnul saavad inimesed elamisloa taotlemiseks broneerida aegu nii internetis aadressil https://broneering.politsei.ee kui ka politsei infotelefoni 612 3000 kaudu.

“Ennekõike on broneering vajalik elamisloa taotluste puhul. Aja broneerimine pole kohustuslik näiteks elamisloakaartide või muude isikut tõendavate dokumentide taotlejate puhul, kuid soovijatel on pika ootejärjekorra vältimiseks võimalik aeg broneerida ka teiste dokumentidega seotud toiminguteks,” lisas Valk.

Elamisloa taotlemiseks tuleb aeg ette broneerida kõikides PPA teenindustes üle Eesti.

Tööandjate keskliidu juubelikuu “Tööandjad kutsuvad külla” lõpetab kohtumine peaminister Jüri Ratasega

REGISTREERU SIIN: https://goo.gl/forms/AQNA21Ash4M7joQm2

Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta puhul toimuvate ekskursioonide kuu lõpetuseks kutsub õpilasi, kutseõppureid ja tudengeid külla Eesti Tööandjate Keskliit – külaskäigu raames toimub kohtumine peaminister Jüri Ratasega ja ajaloolase Küllo Arjakase loeng Tööandjate maja värvikast ajaloost koos ringkäiguga.

Teisipäeval, 30. mail kell 17.15 kutsub Eesti Tööandjate Keskliit (Kiriku 6, Tallinn) külla noori, keda huvitab Eesti majanduskeskkond ja töösuhted ning poliitilised valikud, mida nende arendamiseks teha tuleb.

Tervitussõnad ütleb Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Peaminister Jüri Ratas esineb ettekandega, kus puudutab teemaderingi: kuidas suurendada eestimaalaste heaolu, milliseid valikuid teha edasi õppimist planeerides, mida saab igaüks Eesti majanduse arenguks ise ära teha. Loomulikult on võimalik esitada peaministrile küsimusi.

Soovijatel on võimalik seejärel osa saada ajaloolase Küllo Arjakase lühikesest, aga elavast ülevaatest Tööandjate maja ehk Stackelbergide maja värvikast ajaloost koos ringkäiguga.

NB: kohtumine on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kutseõppuritele ja tudengitele! Iga osaleja peab registreeruma eraldi. Tööandjate maja saal mahutab kuni 60 inimest ja registreerumine lõpeb selle arvu täitumisel.

Registreerumiseks tuleb täita ankeet SIIN.

Bo Henriksson on Eesti parim juht 2017

Eesti parim juht on 2017. aastal on pikaaegne elektroonikatööstuse ABB Eesti ja Balti tegevuste juht Во Henriksson.

Tänavu, järjekorras neljandat korda toimuval konkursil, jõudsid lisaks temale finaali Harju Elektri pikaaegne juht Andres Allikmäe ja Eften Capitali juht Viljar Arakas.

Žürii tõi välja ABB kui rahvusvahelise ettevõtte töötajaskonna töömeeleolu ja -kultuuri, mis väärivad eeskujuks seadmist. Samuti panustab ettevõte jõudsalt siinsete inseneride juurdekasvu. Kümnendiga suurenes firma käive 50% võrra 155 miljoni euroni.

Во Henriksson andis äsja teatepulga ettevõttes üle, kuid ei kavatse loorberitele puhkama jääda.

Konkurssi Parim Juht 2017 korraldasid personalijuhtimise ühing PARE, Äripäev, Postimees, Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnu Konverentsid.

Panditulumaksu asemele otsitakse uut lahendust

Koalitsioonierakondade juhid otsustasid ettevõtlusorganisatsioonide survel panditulumaksu mitte kehtestada ja on alustanud koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga uute lahenduste otsimist. Probleemiga, et osad rahvusvahelised kontsernid viivad Eestis teenitud kasumi siit maksuvabalt ja pahatahtlikult välja, vajab tegelemist. Panditulumaks ei oleks aga aidanud probleemi lahendada ning oleks lisaks mõjutanud negtiivselt nii ausaid ettevõtjaid kui ka kogu Eesti ettevõtluskeskkonda tervikuna.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on otsus, et panditulumaksu kavandatud kujul ei tule, igati tervitatav. “See oli ainumõistlik otsus. Nüüd oleks aga tarvis lauale võtta ka pakendiaktsiisi ja suhkrumaksu teema. Õigemini need laualt maha võtta,” ütles Tamsar. „Uus pakendiaktsiis on väga vale, sest juba täna ei maksa üle poole maksukohuslastest üldse makse ja nüüd tahetakse neile teistele, kes korralikult maksavad, peaaegu kaks korda suurem koormus peale panna,” tõi Tamsar välja. “Ettevõtlusorganisatsioonid soovivad, et valitsus ei teeks maksuuudatusi vaid riigieelarve tulude poolt silmas pidades, vaid suurt pilti, muudatuste kogumõju ja majanduskeskkonda silmas pidades.”

Digitaalsed oskused jõuavad tuhandete tööstussektori inimesteni

Eesti Tööandjate Keskliit ja OÜ IT Koolitus võitsid Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud riigihanke ja hakkavad 3000-le tööstuse töölistele esmaseid digioskusi andma ning tööstusettevõtete juhtidele digitaliseerimise teemal teadlikkuse tõstmise üritusi korraldama.

Töötleva tööstuse puhul on tegemist Eesti suurima majandussektoriga, kus töötab üle 120 000 töötaja. Majandusministeeriumi korraldatud hanke raames („Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele“) keskendutakse konkreetsemalt metsa- ja puidutööstuses ning metalli- ja masinatööstuses töötavate inimeste IKT-oskuste parandamisele. Mõlema puhul on tegemist majanduse kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku u 60 000 töötajat.

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi (OSKA) raames läbi viidud valdkonna uuringute põhisõnumiks oli, et arenguhüppeks ja lisandväärtuse kasvatamiseks vajavad mõlemad eelnimetatud valdkonnad uuenduslikku ja loovat lähenemist ning oskust valdkonnaspetsiifiliste infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivõimaluste kasutamiseks. Üheks olulisemaks takistuseks võivad aga saada hetkel sektorites töötavate spetsialistide ja juhtide tagasihoidlikud oskused ning teadmised uuenduslikest lahendustest lisandväärtuse loomisel.

Hanke võitsid ühispakkujatena IT-koolituskeskuse OÜ ja Tööandjate Keskliit. Kolmeaastase projekti käigus rahastab ministeerium 3000 tööstussektoris töötava inimese digitaalse kirjaoskuse baaskoolitust. Koolitused toimuvad üle Eesti ning omandatud tehnoloogilised baasoskuseid võimaldavad koolitatavatel infoühiskonnas paremini hakkama saada, kuid on samas oluliseks eelduseks spetsiifilisematele täiendkoolitustele ning keerukamate tööstuse seadmete käsitsemiseks. Märkimisväärne osa koolitustest on suunatud vene keelt emakeelena kõnelevatele inimestele Ida-Virumaal. Lisaks korraldatakse koostöös Tööandjate Keskliiduga 1000-le valdkonnas töötavale ettevõtte juhile erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi.

„Kogu Eesti majanduskasvu tagamiseks on väga oluline tööstussektori konkurentsivõime ja efektiivsuse tõus. IKT-vahendite kasutamine on selleks oluline tööriist ja antud digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus väga oluline eeldus uute tehnoloogiate rakendamiseks,“ kommenteeris projekti vajalikkust Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema.

Koolitushanget rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu viidavast Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning projekti kestab 2020. aasta lõpuni. Projekti maksumus on 475 000 eurot.

Parim väikeettevõttest praktikakoht on restoran Mr. Jakob Otepääl

Eesti parim väikeettevõttest praktikakoht, restoran Mr. Jakob Otepääl, paneb kokaks õppijate silmad särama ning kasvatab uut grillmeistrite põlvkonda.

Vaid viie töötajaga Mr. Jakob (OÜ Naudingumaitse) on kujunenud Valgamaa Kutsehariduskeskusele väärt praktikabaasiks, kus noored kokaõpilased saavad oma oskusi lihvida. Täna, 19. mail, annab maaeluminister Tarmo Tamm ettevõttes kohapeal üle parima väikeettevõttest praktikakoha auhinna.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on Mr. Jakob ehe näide sellest, kuidas järelkasvu investeerimiseks ja noorte hariduse toetamiseks ei pea olema suur ja rikas ettevõte, eeskätt peab olema soovi ja missioonitunnet.

“Mr. Jakobis lähenetakse igale praktikandile personaalselt ja püütakse lisaks praktikaeesmärkide täitmisele õpetada ka uusi oskusi, et praktikat mitmekesisemaks ja huvitavamaks muuta,” ütles Tamsar. “Ettevõtte konkursile esitanud Valgamaa Kutsehariduskeskus tõi lisaks veel välja selle, et kuna restorani vedajad, Jorma Riivald ja Maanu Tafenau, on tuntud BBQ-meistrid, siis on nendega koos töötamine mitmeid õppureid inspireerinud ja veelgi tõstnud nende huvi kokanduse eriala vastu. Samuti pööratakse praktika jooksul palju tähelepanu tööohutusele.”

Mr. Jakobi ühe asutaja ja juhi Jorma Riivaldi sõnul peab ettevõte järeltuleva köögipõlvkonna kasvatamist oma meeldivaks kohuseks. „Koostöö erinevate kutsekoolidega on meil hästi laabunud ja nii mõnigi innukas köögikodanik, kes meie juures praktikal olnud, juhib nüüd mujal juba ise toiduvalmistamise protsessi,“ ütles Riivald. „Käime Maanuga ka ise kutsekoolides õpilastega praktilisi tunde läbi viimas. See on põnev nii meile kui ka õpilastele, sest rutiinne keskkond muutub põnevamaks. Seisame kindlalt maitsvama Eesti eest,“ lausus Riivald.

„Mul on hea meel, et Eestis on nii palju ettevõtteid, kes panustavad töötajate järelkasvu ja annavad noortele võimaluse koolis õpitud teadmisi reaalses tööelus rakendada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Praktikakohtade pakkumisega panustab restoran Mr. Jakob ka kohaliku elu edendamisse ja piirkonna majanduslikku arengusse. Lisaks praktikakohtade pakkumisele paistab restoran Mr. Jakob silma ka tõsiasjaga, et toitude valmistamisel kasutatakse kohalikku toorainet ning väärtustatakse seeläbi kohalikke põllumehi. See muudab nende tegevuse eriti tänuväärseks.“

Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab igal aastal üht kuni 49 töötajaga tööandjat, kelle tegevus  praktika- ja/või töökohapõhise õppe kohtade pakkumisel paistab silma süsteemse ja järjepideva lähenemisega.

Võitja saab auhinnaks klaasikunstnik Ivo Lille valmistatud skulptuuri ning õiguse kasutada spetsiaalset märgist.

Parima praktikakoha konkurssi korraldab Eesti Tööandjate Keskliit koostöös SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Igal aastal antakse välja kolm auhinda: Parim praktikakoht, Parim regionaalne praktikakoht ja Parim väikeettevõttest praktikakoht.

Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Tööandjate Keskliit.


Fotod: Raido Paurson

 

Tööandjate volikogu liige Enn Veskimägi Riigikogus: Kolm ettepanekut kutsehariduse edendamiseks

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Enn Veskimägi esines 18. mail Tööandjate ja Kaubandus-tööstuskoja esindajana Riigikogus ettekandega kutseharidusest kui riiklikult olulisest küsimusest ja tegi kolm ettepanekut kutsehariduse tõhustamiseks ning tööjõupuuduse vähendamiseks.

Esiteks: vabastada õpipoistele ehk töökohapõhises õppes õppes osalevatele inimestele makstav töötasu sotsiaalmaksust. Kutseõppe tasemeõppes õppiva isiku (ja õpipoisiõpe on samuti kutseõppe tasemeõpe) ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab niikuinii riik. Kui kutsekooli õpilased asuvad praktikale või õpipoisina tööle, arvestatakse ravikindlustust nende töötasult seega topelt. Õpipoiste töötasu vabastamine sotsiaalmaksust muudaks õpipoiste palkamise veidi odavamaks ning hõlbustaks õpipoisiõppe populariseerimist.

Teiseks näeme selget vajadust muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks. Kutsekoolide rahastamismudelis peab sisalduma õppetöö kvaliteeti arvesse võttev komponent. Töömaailma esindajad, kes on  seotud kutseeksamitega või teevad koostööd kutsekoolidega, on hästi kursis, missugused on suurimad kutseharidusega seotud murekohad: teenimatult vähene populaarsus, suur õppest väljalangevus, lõpetajate vähesed kompetentsid.  Praktikud ütlevad, et tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama.

Võimalik, et kutsekoolidele on raha juurde vaja, sest suuresti Euroopa raha toel korda tehtud koolid ja uued seadmed  amortiseeruvad varsti. Mitmed head algatused, mis on ka proua haridusministri kõnes välja toodud (nagu näiteks koolide koostööprojektid ettevõtetega) viiakse ellu Euroopa Liidu tõukefondide toel. Kahtlemata on meil vaja riiklikku plaani oluliste tegevuste rahastamiseks Euroopa Liidu tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks.

Kolmandaks tuleb kindlasti säilitada kutseeksamite kvaliteet. Haridus- ja Teadusministeerium on võtnud nõuks, et iga kutsekooli lõpetaja peaks saama kutsetunnistuse.  Kas nii ei devalveerita kutsetunnistusi? Tööandjad on ka mures, et  kutseeksamite massilise läbiviimise tarbeks kehtestatud piirhinnad ei vasta vajadusele ja teevad heade spetsialistide kaasamise raskeks. Kutsekoolide lõpetamine ja kutseandmine, mis on praegu kutseseadusega kohustuslikus korras ühendatud, peaksid olema teineteisest eraldi. Kutsekool lõpetatakse lõpueksamiga ja pärast seda on soovi korral võimalus sooritada kutseeksam konkursi korras valitud kutseandja juures. Tööandjad leiavad, et kutseeksamite  puhul on väga oluline kutseeksamite kvaliteet. Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele.  Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda.

 

Loe allpool Enn Veskimägi ettekannet täismahus:

Austatud Riigikogu aseesimees, 
kultuurikomisjoni esimees,
head Riigikogu liikmed,
haridusminister,
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees, 
külalised!

Tunnustan Riigikogu kultuurikomisjoni, et te olete kutsehariduse teema võtnud olulise tähtsusega küsimusena arutluse alla, sest tõhus kutseharidus on oluline ja järjest  olulisemaks muutub. 

Tahaksin kõigepealt täpsustuseks öelda, et minu ettekanne kajastab Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukohti, mitte ainult aktsiaselts Standardi seisukohti.

Milline peaks olema tõhus kutseharidus?  Tööandjate vaatevinklist vaadatuna peab tõhus kutseharidus andma õppijale sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad õpingute lõppedes koheselt tulemuslikult tööle asuda.

Kuid  tööandjate küsitlustest, mida Eesti Tööandjate Keskliit on läbi viinud,  on selgunud, et kuigi üldiselt ollakse arvamusel, et kutseharidusel pole suurt häda, ei leia ligi kaks kolmandikku ettevõtetest kutseõppeasutuste lõpetanute hulgast piisaval hulgal vajalikke töötajaid. Enamus ettevõtetest tegeleb ise uute töötajate väljaõpetamisega,  kõige enam tegelevad sellega kaubandusettevõtted.

Milliseid erialasid ja mis tasemetel peaks Eestis õpetatama? Sellele küsimusele annab meile osalise vastuse kahe aasta eest Kutsekoja juurde loodud tööjõu koolitusvajaduse prognoosisüsteem OSKA. OSKA analüüse tasub võtta tõsiselt: tööturu vajaduste ja koolituspakkumise kokku viimisel võetakse arvesse valdkondlike eksperdikogude soovitusi ja ettepanekuid ning OSKA koordinatsioonikogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Ametühingute Keskliidu ja Eesti Töötukassa esindajad asekantslerite, juhatuse liikmete või organisatsiooni juhtide tasemel.

Tänaseks on jõutud uurida tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust kaheksas valdkonnas – arvestusalal, IKT-s, metsanduses ja puidutööstuses, metalli- ja masinatööstuses, keemia- ja plastitööstuses, energeetikas ja kaevandamises, sotsiaaltöös ning tervishoius.
Nende uuringute põhjal saab välja tuua, et lähituleviku tööjõu ja oskuste vajadust mõjutavad enim kaks trendi: demograafilised muutused ja tehnoloogia areng.

On hinnatud, et 60% ametikohti on sellised, kus on võimalik automatiseerida 30% tegevustest. Tulevikus teeme kindlasti targemat tööd, rutiinsemad tegevused võtab üle tehnoloogia. Aina enam on vaja töötajaid, kes oskavad nutikaid masinaid ja süsteeme arendada, töös hoida ning hooldada. Näiteks on tööstusesse juurde vaja insenere ja teisi tehnoloogilist taipu nõudvate ametite täitjaid. Puudu on tootearendus-, tööstus-, keemia- , mäe-, elektroonika-, telekommunikatsiooni-, elektri- ja energeetikainseneridest; tarkvaraarendajatest; mööblitehnoloogidest; CNC-pingi operaatoritest: harvesteri ja forvarderi operaatoritest; puitkonstruktsioonide projekteerijatest; mehhatroonikutest; automaatikutest; hooldustehnikutest; masinate ja tööstusseadmete mehaanikutest ja seadistajatest; keemiatööstuse, APJ-pinkide ja tootmisoperaatoritest ning elektrikutest.

Neist vajalikest ametitest väga paljusid saab õppida just kutsekoolides, nii koolipõhises õppevormis kui ka õpipoisiõppes. Kuid eelnevalt peab olema all tugev põhi põhikoolist, teisiti ei saa.

Head kuulajad,

kui tähele panite, siis nimetasin ameteid, mille õppimise üheks eelduseks on matemaatika oskamine. Olen mõistatanud, kuid pole senini aru saanud, kes võidavad sellest, et gümnaasiumides viidi sisse kitsapõhjaline ja laiapõhjaline matemaatika. Selline valik annab tegelikult täiesti vale signaali juba ka põhikooli õpilastele nagu poleks matemaatika kuigi oluline õppeaine. Kahjuks jätavad kasinad oskused matemaatikas noorte valikuvõimalused tulevikus ahtaks. Reaalainete õpetamine peab ikkagi olema nii hea, et juba põhikoolis ei kaoks lastel huvi nende ainete vastu. Me võime muidugi uhked olla oma PISA-testide lahendajate üle, kuid reaalsus on ka, et täna ei ole näiteks kõrghariduses piisavalt õppijaid reaal-ja loodusteaduste erialadel. Sealjuures ei ole põhjus selles, et riik neid erialasid vähe rahastaks, probleem on noorte väheses huvis. Ma ei hakka täna lahkama, kas suurem on mure reaalainete õpetajatega (ka nende järelkasv on kidur) või loodusainete õpetamiseks vajalike tehniliste vahenditega (need on kehvad).

Seoses tehnoloogia arenguga on pea kõigil erialadel vajalikud valdkonnaspetsiifilised IKT-oskused, et osataks tehnoloogia võimalusi oma töös paremini ära kasutada.
OSKA analüüsid näitavad selgelt, et kohe kindlasti tasub õppida tööstuserialasid, ka palk on seal väärikas. Nii metalli- ja masinatööstuses kui keemia- plasti-, kummi- , puidu- ja ehitusmaterjalitööstuses teenitakse ettevõtluse keskmisest kõrgemat palka. Energeetikas ja kaevandamises ulatub palk kuni poolteist korda kõrgemale võrreldes Eesti keskmisega.

Aastatel 2016-2024 lahkub Eesti tööturult pea 50 000 inimest rohkem kui siseneb. Aina enam on vaja tegeleda olemasolevate töötajate koolitamisega. Näiteks metalli- ja masinatööstuse koolitusvajaduse hindamisel on ilmnenud, et  täiendus- ja ümberõppes osalemiseks on vaja alustada töötajate IKT-alaste teadmiste parandamisega, et suureneks töötajate valmisolek õppida ümber niinimetatud nutikamate seadmetega töötama. Ettevõtete olemasolevate töötajate erialase taseme tõstmiseks on hea võimalus töökohapõhine õpe.

Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe võimaluste tutvustamisel on nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka sihtasutus Innove päris palju ära teinud, kuid me näeme ka selget vajadust muuta selline õppevorm tööandjate jaoks atraktiivsemaks, et enam tööandjaid oleksid sellese panustamisest rohkem huvitatud. Õpipoisiõppe suureks plussiks on, et see annab võimaluse olemasolevale töötajale või tulevasele töötajale õpetada just neid oskusi, mida antud töökohal on vaja. Paraku on  õpipoisiõpe tööandjale ressursimahukas ettevõtmine – õpipoisile on ettenähtud tasu, mis ei tohi olla väiksem töötasu alammäärast, lisaks tasud juhendajatele ja võimalik kulu õppija poolt tehtavale praagile jms.

Head Riigikogu ja valitsuse esindajad,

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teevad kolm ettepanekut, mis aitaksid kutsehariduse edenemisele kindlasti kaasa.

Esiteks:   Vabastada õpipoistele makstav tasu sotsiaalmaksust!
See on mõistlik ettepanek, sest näiteks kutseõppe tasemeõppes õppiva isiku (ja õpipoisiõpe on samuti kutseõppe tasemeõpe) ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab niikuinii riik. Kui kutsekooli õpilased asuvad praktikale või õpipoisina tööle, arvestatakse ravikindlustust nende töötasult seega topelt. Õpipoiste töötasu vabastamine sotsiaalmaksust muudaks õpipoiste palkamise veidi odavamaks ning hõlbustaks õpipoisiõppe populariseerimist.

Teiseks. Me näeme selget vajadust  muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks. Kutsekoolide rahastamismudelis peab sisalduma õppetöö kvaliteeti arvesse võttev komponent. Töömaailma esindajad, kes on  seotud kutseeksamitega või teevad koostööd kutsekoolidega, on hästi kursis, missugused on suurimad kutseharidusega seotud murekohad: teenimatult vähene populaarsus, suur õppest väljalangevus, lõpetajate vähesed kompetentsid.  Praktikud ütlevad, et tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama.

Võimalik, et kutsekoolidele on raha juurde vaja, sest suuresti Euroopa raha toel korda tehtud koolid ja uued seadmed  amortiseeruvad varsti. Mitmed head algatused, mis on ka proua haridusministri kõnes välja toodud (nagu näiteks koolide koostööprojektid ettevõtetega) viiakse ellu Euroopa Liidu tõukefondide toel. Kahtlemata on meil vaja riiklikku plaani oluliste tegevuste rahastamiseks Euroopa Liidu tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks.

Kolmandaks – kindlasti tuleb säilitada kutseeksamite kvaliteet!
Haridus- ja Teadusministeerium on võtnud nõuks, et iga kutsekooli lõpetaja peaks saama kutsetunnistuse.  Kas nii ei devalveerita kutsetunnistusi? Tööandjad on ka mures, et  kutseeksamite massilise läbiviimise tarbeks kehtestatud piirhinnad ei vasta vajadusele ja teevad heade spetsialistide kaasamise raskeks. Kutsekoolide lõpetamine ja kutseandmine, mis on praegu kutseseadusega kohustuslikus korras ühendatud, peaksid olema teineteisest eraldi. Kutsekool lõpetatakse lõpueksamiga ja pärast seda on soovi korral võimalus sooritada kutseeksam konkursi korras valitud kutseandja juures. Tööandjad leiavad, et kutseeksamite  puhul on väga oluline kutseeksamite kvaliteet. Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele.  Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda.


Head kuulajad,

Käes on kevad ja paljud noored teevad valikuid, kuhu ja mida minna edasi õppima. Ma soovin, et meie koolid ja ettevõtted teeksid järjest enam koostööd ka noorte karjäärinõustamises.

Soovitan kasutada ära tööandjate pakutavat võimalust – Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaastal kutsuvad paljud tööandjad huvilisi maikuu jooksul külla ja näitavad oma ettevõtete köögipoolt. Tutvuda on võimalik pankade, erinevate tööstus-ja IT-ettevõtete igapäevaeluga. Ettevõtteid on külastama oodatud õpilased, kes alles hakkavad kaaluma tulevast elukutsevalikut, tudengid, lapsevanemad, õpetajad ja lihtsalt uudishimulikud täiskasvanud.
Arvan, et õigel teel on need kutsekoolid, kes pingutavad oma õppimisvõimaluste tutvustamisel. Kasutan võimalust ja kiidan Haapsalu Kutsehariduskeskust, kes tõi Tallinnasse kolm bussitäit noori aprillis tutvuma töövõimalustega mitmetes ettevõtetes, kaasa arvatus aktsiaseltsis Standard.
Olen kuulnud, et näiteks Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus käib juba lasteaedades ameteid tutvustamas.

Kui teil peaks olema kõhklusi, mis suunas oma nooremaid sugulasi julgustada või kuidas  omaenda haridusteed jätkata, siis mina pikaajalise tööandjana soovitan:
Parem tugev kutseharidus, kui poolik pehme kõrgharidus!
 
Tänan tähelepanu eest!

Tööandjate ja Koja 11 ettepanekut maksejõuetuste vähendamiseks

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitasid täna justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad meie hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üheks ettevõtjate murekohaks jätkuvalt ebaausa konkurentsi levik läbi pahatahtlike maksejõuetuste. „Kuigi probleemi ei saa ilmselt täielikult kaotada, peame siiski vajalikuks seda leevendada, seda enam, et sellest on räägitud juba kaua,“ ütles ta. „Aus ja läbipaistev majanduskeskkond on see, mida ettevõtjad soovivad ja on valmis koos ministeeriumite ja riigiasutustega selleks ka konkreetseid samme võtma – rääkimine üksi ettevõtjat ei aita,“ sõnas ta.

„Meie ettepanekud annavad justiitsministeeriumile hea lähtekoha, mida võtta aluseks võimalike meetmete väljatöötamisel,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Siiski on tegemist ettepanekutega, mis vajavad kindlasti veel täiendavat analüüsi ning mõjude hindamist,“ lisas ta.

Ettepanekud on järgmised:

1. Tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle, seejuures panna piirangud äriühingutele, kes pole tähtaegselt aruannet esitanud. Näiteks seada piirangud hangetel osalemiseks ja peatada majandustegevuse luba kuni aruanne on esitatud.

2. Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine, sest äriühingu lõpetamine on keeruline ja ajamahukas. Üheks võimaluseks on lubada äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.

3. Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks pakume välja erinevaid lahendusi. Näiteks teatud erandlikel juhtudel tuleks keelata äriühingu jagunemine ja ühinemine, näiteks kriminaalmenetluse tagamiseks või kui äriühingul puudub juhatus.

4. Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud. Seeläbi on põhjendatud juhtudel võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

5. Ettevõtte asutamise piirangu kehtestamine füüsilisele isikule, kui isik on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul/ korduvalt esitanud majandusaasta aruannet ja/või jätnud MTAle esitamata maksudeklaratsioonid.

6. Tagada, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige, sest vastasel juhul võib puududa isik, kes vastutab näiteks pankrotiavalduse esitamise eest, kui ühing on maksejõuetu.

7. Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine, sätestades seaduses lahtine loetelu, millal võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele pankrotimenetluse ajal ärikeeldu kindlasti kohaldatakse. Näiteks: varasemad ärikeelud, korduv majandusaasta aruande või maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, põhjendamatud väljamaksed või pankrotiavaldusega venitamine.

8. Vara tagasivõitmise tähtaja peatamine saneerimisel, sest praeguse korra järgi võib ettevõtja saneerimismenetluse ajal pahatahtlikult vara võõrandada, mida ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad võivad möödas olla.

9. Vältida juhtusid, mil juriidiline isik lõpetatakse ja kustutatakse registrist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele või õigustatud isiku pikendamise taotlusele pankrotiavalduse menetluse raugemisel, kuna seadus näeb raugemisel ette likvideerimise 2 kuu jooksul.

10. Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine sarnaselt maksuvõlale, eelkõige täitemenetluse alustamise fakt ning võlasumma. Praegu on kohtuotsused avalikud ning kättesaadavad Riigi Teatajas, kuid see pole piisavalt operatiivne.

11. Juriidilise isiku aadressi kontrollimine, sest praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski (näiteks ehitiseta põllumaa). Pahatihti seda ka tehakse, mistõttu ei suudeta ettevõttele vajalikke dokumente kätte toimetada ning maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid üles leida.

Kaubanduskoda ja Tööandjate keskliit loodavad, et ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja justiitsministeeriumi koostöö tulemusena on võimalik lahendada või vähemalt leevendada maksejõuetusega seonduvaid probleeme.

Põhjalikumalt saab ettepanekutega tutvuda SIIN.

Ootame arvamusi: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles on kaardistatud valdkonna probleemid ja välja pakutud järgmised lahendused:

Probleem 1. Tööandjad ei teadvusta töötaja tervisekontrolli saatmisel töökeskkonna riskide hindamise olulisust ning vajadust saata töötaja tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohuteguritest.

Lahendus – Tervisekontroll muudetakse eesmärgipärasemaks. TTOS-i tuuakse töötervishoiu ja tööohutuse erimäärustest ohutegurid, mille esinemisel peab tööandja riskide hindamise tulemusena saatma töötaja tervisekontrolli. Seejuures võimaldatakse tööandjal viia tervisekontroll läbi katseaja kestel.


Probleem 2. Töötajatele vahetut mõju omavate ohutegurite esinemisel töökeskkonnas ei korraldata tervisekontrolli enne sellise ohuteguriga kokkupuudet

Lahendus -Muudatuse tulemusena tuuakse TTOS-is selgelt välja ohutegurid, mille puhul on tervisekontrolli korraldamine vajalik enne ohuteguriga või töölaadiga kokkupuutumist.


Probleem 3. Esmaabi korraldus ei lähtu ettevõtte ja töötaja vajadustest

Lahendus -Muudatuste tulemusena muutub esmaabi korraldus ettevõttes paindlikumaks nagu seda võimaldab ka EL-i raamdirektiiv, st tööandja peab tagama tervisekahjustusega töötajale esmaabi andmise töökohal ja esmaabivahendite kättesaadavuse, lähtudes töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust.


Probleem 4. Kehtiv õigus ei toeta ettevõtte ja töötaja vajadustest lähtuvat töötajate juhendamist ja väljaõpet

Lahendus -Lihtsustatakse juhendamise liike nagu sissejuhatav-, esmane ja täiendjuhendamine.


Probleem 5. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitusele ei kehti olemasolevad täiendkoolitusasutuste nõuded

Lahendus -Edaspidi korraldatakse töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate välja- ja täiendõpe täienduskoolitusasutuses.


Probleem 6. Mõiste „psühholoogilised“ ohutegurid on kitsas ning ei hõlma töökeskkonna sotsiaalseid aspekte

Lahendus -TTOS-is defineeritakse psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste ja sätestatakse tööandja kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks.


Probleem 7. Ajutise töövõimetuseta kergete tööõnnetuste raporteerimine Tööinspektsioonile on ebavajalik ja tööandjale koormav

Lahendus -Töövõimetuse määramine tööõnnetuse tagajärjel on oluline vigastuse raskusastme näitaja, mistõttu on mõistlik tööandjal lisaks rasketele ning surmaga lõppenud tööõnnetustele raporteerida vaid töövõimetuse määramisega lõppenud tööõnnetusi.


Probleem 8. Tööinspektsioon ja politsei uurivad paralleelselt surmaga lõppenud tööõnnetusi

Lahendus -Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui tööõnnetuse uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus.


Probleem 9. TTOS sätestab ebavajalikke ja aegunud teavituskohustusi

Lahendus -Kaotatakse TTOS § 18 lõige 51 ja § 11, mis sätestavad tööandja kohustuse teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu kohustuse teavitada Tööinspektsiooni oma viimase 12 kuu tegevusest. Kaotatakse TTOS § 13 lõike 1 punkt 17, mis kohustab tööandjat teavitama Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest.

Palume kommentaarid väljatöötamise kavatsusele saata 2.juuniks meiliaadressile piia@employers.ee

Väljatöötamiskavatsuse täistekstiga saab tutvuda SIIN

 

Tööandjad ja Koda: Maksualase õigusloome kvaliteet ja valitsuse poliitiline kultuur ei kannata kriitikat

Ettevõtlusorganisatsioonid on mures valitsuse maksualase õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri halvenemise pärast, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühises pöördumises Riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

„On mõistetav, et valitsuse vahetumisel muutub ka maksupoliitika, ent praegused muudatused on tehtud kiirustades ja läbimõtlemata, need vähendavad ettevõtjate kindlustunnet, investeerimisvalmidust ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust. Vägisi jääb mulje, et õigusriigi põhimõte ja maksuseadused valitsusele ei kehti,“ ütles Tööandjate juhataja Toomas Tamsar.

Kaubanduskoja juhi Maits Paltsi sõnul ei kannata maksualase õigusloome kvaliteet ja valitsuse poliitiline kultuur kriitikat. Mitme eelnõu puhul jääb ebaselgeks, miks on muudatusi üldse vaja või puuduvad veenvad tõendid, et tehtavad muudatused aitab soovitud eesmärke täita.

„Seletuskirjades ei ole juttu maksumuudatuse majanduslikust mõju otsestele välisinvesteeringutele, tarbijakäitumisele, ettevõtjate käitumisele ja kasumitele,“ ütles Mait Palts. „Analüüsitud ei ole ka seda, kui suure halduskoormuse kasvu toob kaasa uute maksude kehtestamine ning milline on maksumuudatuste otsene rahaline kulu ettevõtjatele jne.“

Riigikogu menetluses on praegu mitu maksuseaduse eelnõud, mis omakorda kätkevad üle kümne põhimõttelise muudatuse. Muuhulgas kehtestatakse täiesti uued maksud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, magustatud jookide maks, veokite teekasutustasu ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks.

Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab muret hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga nõutav väljatöötamiskavatsus on koostatud vaid mõnele üksikule eelnõule. Väljatöötamiskavatsuse võib jätta tegemata vaid erakorraliselt kiireloomulisel vajadusel ja kriisiolukorras. Sellist kriisi ega kiireloomulist vajadust hetkel ei ole.

Väljatöötamiskavatsuse koostamine on vajalik samm õigusloome kvaliteedi tagamiseks: selles sõnastatakse probleemi olemus ja soovitav eesmärk ning analüüsitakse erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Alles seejärel on võimalik teha otsus, kas ja millise meetme abil tuleks probleemi lahendada, rõhutavad Tamsar ja Palts. Praegusel juhul on paljude maksuseaduste muudatuste osas tehtud aga vastupidiselt – enne on valitud lahendus ja seejärel on hakatud seda valikut põhjendama.

Samuti pandi juba teist korda käesoleva valitsuse ajal maksuseaduste muudatused Riigikokku saatmiseks nn kobareelnõusse, mis teeb eelnõu üle hääletamise Riigikogus keeruliseks.

Eriti tõsiseks rikkumiseks peavad ettevõtlusorganisatsioonid aga panditulumaksu eelnõud, millega soovitakse uus maks kehtestada pool aastat tagasiulatuvalt: kontsernisisesed tehingud maksustataks 20% suuruse tulumaksuga juba 1. juulist 2017, ehkki seadus hakkaks kehtima 2018. aastast. Sellega rikutaks otseselt seadusesätet, mille kohaselt on uue maksu kehtima hakkamiseks nõutav vähemalt 6 kuu pikkune periood.

Eelnevast tulenevalt paluvad ettevõtjate katusorganisatsioonid Riigikogul pöörata senisest suuremat tähelepanu õigusloome kvaliteedile ning vastu võtta vaid need seaduseelnõud, mille kvaliteedis ja mõjude analüüsis ei esine puudusi. Kobareelnõud, kiirustades tehtud ning pealiskaudse mõjuanalüüsiga eelnõud tuleks  Riigikogul jätta vastu võtmata. Kobareelnõusse liidetud muudatusi ei tohiks menetlusse võttagi, vaid nõuda põhimõtteliste muudatuste menetlemist eraldi.

Täismahus pöördumisega saab tutvuda SIIT

Vabrik nr 156

 

 

VABRIK nr 156


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Kui ritta panna kõik maksutõusud, avaneb päris kole pilt

Samal ajal, kui tutvustame Eestit lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga riigina, kus on hea äri ajada, tegeleb valitsus sellesama maksusüsteemi lammutamisega. Keegi ei tea, milline on maksumuudatuste mõju ettevõtlusele ning kui suur osa toetustest ja tulumaksuvabast miinimumist inimesele pärast maksutõuse tegelikult alles jääb, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu maksunõunik Raul Aron.


Loe edasi… »

Tööandjate Majandusspidomeeter: ettevõtjad andsid valitsusele aegade negatiivseima hinnangu

Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks koguni 49 protsenti, mis on Tööandjate Majandusspidomeetri läbi aegade hävitavaim hinnang.


Loe edasi… »

Panditulumaks on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine

Tulumaksuseaduse muudatused, millega kontsernisisesed laenud ja finantstehingud maksustatakse 20 protsendi suuruse tulumaksuga, on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine ja ei aita kaasa eesmärgile takistada kasumi varjatult Eestis väljaviimist, leiavad suurimad ettevõtjate esindusorganisatsioonid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.


Loe edasi… »

Maikuus toimuvad üle Eesti ekskursioonid ettevõtetesse

Algas Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta kampaania “Tööandjad kutsuvad külla”, mille raames on maikuu jooksul võimalik üle Eesti külastada erinevaid Eesti ettevõtteid ja näha, kuidas neis töö käib. Mitmetesse ettevõtetesse on ekskursioonidele veel vabu kohti. Oodatud on kõik huvilised.


Loe edasi… »

Tiit Kuulist saab BusinessEurope asepresident

5. mail Maltal toimunud Euroopa tööandjate ühenduste katusorganisatsiooni BusinessEurope presidentide kogul valiti Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tiit Kuuli BusinessEurope asepresidendiks ja keskliidu juhataja Toomas Tamsar täidesaatva büroo liikmeks. Tiit Kuuli asub asepresidendi kohuseid täitma 1. juulist ja on seda Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodi jooksul ehk 2017. aasta lõpuni.


Loe edasi… »

 
HARIDUSPOLIITIKA

Parim regionaalne praktikakoht on AS Wendre

Eesti parim regionaalne praktikakoht, Pärnu tekstiiliettevõte Wendre teenis tunnustuse läbimõeldud praktikasüsteemi ja õpipoisiõppe juurutamise eest. Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab igal aastal üht tööandjat, kelle tegevus edendab tähelepanuväärsel moel kohalikku koostööd ettevõtete ja koolide vahel, olles õppuritele praktikabaasiks või pakkudes võimalust õpipoisiõppeks.


Loe edasi… »

Tallinna Ülikooli tudengid ootavad lahendamiseks päriselulisi probleeme

Tallinna Ülikool kutsub ettevõtjaid kaasa lööma uue õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) väljatöötamisel ja otsib reaalseid probleeme, mida tudengid saaksid õppeaine raames lahendada ja ideid, mida teoks teha.


Loe edasi… »

Kutseõppurite meistrivõistlused tõid noored võistlema 31 erialal

4-5. mail toimusid Eesti Näituste messikeskuses kutseõppurite kutsevõistlused „Noor Meister“. Sel aastal võistlesid noored 31 erialal ja parimate väljaselgitamisel hindasid kohtunikud võistlejate kiirust, täpsust ning omandatud teadmiste ja oskuste rakendamist. Samas tutvustasid kutsekoolid õppimisvõimalusi ja külastajad said kätt proovida erinevates töötubades.


Loe edasi… »

 
TÖÖJÕUPOLIITIKA

Uued OSKA tööjõuvajaduse uuringud: järelkasvu ja ja oskustöötajaid on puudu

Maikuus valmisid Kutsekojas uued tööjõuvajaduse uuringud. OSKA programmi raames analüüsiti tööjõuvajadust energeetikas, kaevandamises ja elektrialal ning keemia- ja plastitööstuses. Mõlemas sektoris on tõsine tööjõupuudus.


Loe edasi… »

Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused

Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.


Loe edasi… »

Rahvusvahelisel konverentsil arutleti töötajate kaasamise üle

Eesti Tööandjate Keskliit korraldas 24- 25. aprillil Tallinnas 2päevase rahvusvahelise konverentsi „ Uus koostöö mudel – töötajate osalemise suurendamine ettevõtte finantsjuhtimises ja majandustulemustes“.


Loe edasi… »

 
TASUB TEADA

Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub innovatsioonikohvikusse

Pärnumaa Kutsehariduskeksus kutsub osalema ja kaasa mõtlema kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikus. Teine valdkonnapõhine KEIK teemal – tehnika, tootmine, ehitus – toimub teisipäeval 23. mail kl 15.


Loe edasi… »

Uus eakuse rahvakogu ootab aruteludele

Elukestvat õpet ja töötamist ning eakapõlves kindlustatust käsitlev Uue eakuse rahvakogu on jõudnud etappi, kus ideekorjes kogutud üle 80 ideest on ekspertidelt saanud mõjuanalüüsi 60 ettepanekut. 17. ja 18. mail toimub kolm temaatilist seminari, kuhu Eesti Koostöö Kogu ootab väga ka tööandjate esindajaid.


Loe edasi… »

26. mai on väljas töötamise päev

Traditsiooniline väljas töötamise päev kutsub kõiki ka tänavu 26. mail oma argirutiini murdma ja alternatiivseid tööpaiku avastama! kõigil ettevõtetel võimalik kandideerida Kaugtöö Märgisele, mida annab välja Targa Töö ühing ja millega tunnustatakse kaugtöötamise erinevaid võimalusi rakendavaid ettevõtteid. Tänavu on võimalik sellele avaldusi esitada kuni 21. maini.


Loe edasi… »

 
 
 

 


 

 

 

Valmisid uued OSKA tööjõuvajaduse uuringud

Maikuus valmisid Kutsekojas uued tööjõuvajaduse uuringud. OSKA programmi raames analüüsiti tööjõuvajadust energeetikas, kaevandamises ja elektrialal ning keemia- ja plastitööstuses. Mõlemas on tõsine tööjõupuudus.

OSKA energeetika ja kaevandamise uuringust selgub, et erialase ettevalmistusega tööjõudu on vaja rohkem, kui kutse- ja kõrghariduses koolitatakse. Viimasel viiel aastal on kõrgharidusse sisseastujate arv energeetika ja kaevandamise erialadel langenud poole võrra.

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on prognoosi järgi energeetikasse ja kaevandamisse juurde vaja ligi 280 uut töötajat aastas. „Tulevikus jääb oluliselt puudu inimesi, kes on inseneri- ja tehnikutööks piisavalt kvalifitseeritud, lisaks vajavad tööandjad enam rakenduskõrgharidusega spetsialiste. Kutseharidusega oskustöötajaid on juba praegu vaja enam, kui noored neid erialasid õppida soovivad“, rõhutas Rosenblad.

Energeetika ja kaevandamise järgneva kümne aasta tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud uuringu järgi on aastas juurde vaja ca 50 uut töötajat kaevandamisse ja 230 energeetikasse, elektrivõrkude ehitusse ja elektripaigaldusse. 40% energeetika ja kaevandamise töötajatest on 50-aastased või vanemad, mis tingib lähema kümne aasta jooksul vajaduse pensionile siirduvad töötajad asendada.

Keemia- ja plastitööstuse tuleviku-uuringust selgub, et tehnoloogia areng ja automatiseerimine suurendab vajadust inseneride ning tööstusseadmete mehaanikute ja seadistajate järele.

Uuringu ühe koostaja, OSKA analüütiku Rain Leoma sõnul loob keemia-, materjali- ja nanotehnoloogia kiire areng tulevikuks nutikaid ja põnevaid töökohti. „Selleks, et neid täita, on vaja tootearenduse, keemia- ja tööstusinsenere. Oskustöötajatest vajatakse enim tööstusseadmete ja -masinate mehaanikuid, seadistajaid ning keemiaprotsesside operaatoreid,“ rõhutas Leoma.

Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse järgneva viie aasta tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud uuringu järgi on Eesti plastitööstuse säilimiseks vajalik alustada plastitöötluse seadmete ja -masinate seadistaja kutseõppega. Keemiatööstus vajab laborantide ja operaatorite väljaõpet ka väljaspool Ida-Virumaad.

Inseneridelt oodatakse kaasaegsete keemia- ja materjalitehnoloogia lahenduste ja äriprotsesside mõistmist ning erialaseid IKT-oskusi. Lisaks vajavad töötajad ka häid üldoskusi: tervikpildi nägemise oskust, projektijuhtimise oskust, õppimis-, kohanemis- ja analüüsivõimet, loovust, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskust.

Lähemalt saab lugeda: oska.kutsekoda.ee

Pärnumaa Kutsehariduskeksus kutsub kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikusse

Pärnumaa Kutsehariduskeksus kutsub osalema ja kaasa mõtlema kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikus. Teine valdkonnapõhine KEIK teemal – tehnika, tootmine, ehitus – toimub teisipäeval 23. mail kl 15 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse suures auditoorium (B-303).
 
Innovatsioonikohviku märksõnadeks on: INFORMEERIDA, INSPIREERIDA JA EDENDADA!
 
• Ettekandega teemal „Indusrty 4,0“ esineb tarkvaraarendaja Kadri-Liis Kusmin
• KEIK-i raames toimuvad vabas vormis vestlusringid ja arutelud.
• Arutelude eesmärgiks on luua kolmemõõtmeline koostöö, kuhu koolitus- ja tööjõuvajaduse sisendi annavad tööandjate esindajad.
• Innovatsioonikohvikus osalejad genereerivad koostöös kooliga ideid erialade populariseerimiseks ja väärtustamiseks, paindlikuma õppetöö korraldamiseks ning maine tõstmiseks. 
• Kuidas väärtustada valdkonna erialasid: KEIK-i laudkonna töö oodatav tulemus, KUIDAS (1-3 ettepanekut) – populariseerida, väärtustada, paremini korraldada.

Palun anna oma tulekust teada kuni 16. maini, registreerimislink asub SIIN.

Tiit Kuuli valiti BusinessEurope’i asepresidendiks

5. mail Maltal toimunud Euroopa tööandjate ühenduste katusorganisatsiooni BusinessEurope presidentide kogul valiti Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tiit Kuuli BusinessEurope asepresidendiks ja keskliidu juhataja Toomas Tamsar täidesaatva büroo liikmeks. BusinessEurope presidendina jätkab Emma Marchegalia.

Tiit Kuuli asub asepresidendi kohuseid täitma 1. juulist ja on seda Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodi jooksul ehk 2017. aasta lõpuni.

Presidentide kogu peamised teemad olid tööstuspoliitika, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, liikmesriikide majandusolukord, BREXITi ning majandus- ja kaubandussuhteid USA, Hiina ja Jaapaniga. Ülevaate olulisematest teemadest pani kirja Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson.

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas tunnevad ettevõtjad muret töö- ja eraelu tasakaalu ning vanemapuhkust puudutavate kavandatavate muudatuste pärast. ELi sotsiaalsed probleemid ei tulene ebapiisavast seadusandlusest sotsiaalvaldkonnas: meil on üle 70 direktiivi, mis reguleerivad sotsiaalvaldkonda, pigem saab ELi sotsiaalset heaolu kasvatada siiski vaid majanduskasvu ja töökohtade loomise kaudu. Lisaks siseneb Euroopa Komisjon valdkonda, mis on traditsiooniliselt olnud liikmesriikide pärusmaa ning kus on parimad teadmised sotsiaalpartneritel. 

Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri välja käidud Euroopa Liidu tuleviku viie stsenaariumi osas leidsid ettevõtjad, et  1. ja 2. stsenaarium ei ole sobivad. BusinessEurope soovib näha ELi tulevikku kolme strateegia kombinatsioonina: 4. (teeme vähem aga efektiivsemalt), 5. (teeme palju rohkem koos) ja 3. (mitmekiiruseline Euroopa: kes soovivad, saavad rohkem koos teha), kuid samas tõdeti, et mitmekiiruseline Euroopa võib komplitseerida äritegemist ELs ning takerduda võivad ka reformid).

BREXITi läbirääkimised võtavad umbes kaks aastat aega ehk siis Suurbritannia (UK) liikmelisus ELs peaks lõppema märtsis 2019. Ettevõtete poolt vaadatuna peab iga hinnaga vältima ebaselge olukorra tekkimist BREXITi järgselt. Suurbritannia ettevõtjate esindusorganisatsiooni CBI president Paul Drechsler rõhutas, et BREXIT ei olnud CBI ja Briti ettevõtete valik. Briti ettevõtted on rahvusvahelised, seega on nad väga huvitunud tugevast ELst ning soovivad ka edaspidi teha äri ELga, seetõttu ollakse huvitunud ka vabakaubanduslepingu sõlmimisest ELga. Samuti peavad UKs elavate, töötavate ja õppivate ELi kodanike õigused olema kaitstud nagu ka seal tegutsevate ettevõtete omad. Hetkel on suurimaks erimeelsuseks ELi ja UK vahel see, et kui UK sooviks paralleelselt BREXITi läbirääkimistele alustada juba ka vabakaubanduslepingu läbirääkimisi, siis EL leiab, et esmalt tuleks siiski ühele poole saada ELst lahkumisega ning alles seejärel saab asuda vabakaubanduslepingu osas läbi rääkima.

EL-Jaapani vabakaubanduslepingu läbirääkimiste vallas tõdeti tõsiseid edusamme, mistõttu on lähiajal  vabakaubanduslepingu sõlmimiseni jõudmine täiesti reaalne.

Järgmise BusinessEurope presidentide kogu korraldab Eesti Tööandjate Keskliidu korraldada ning see toimub 30.11-1.12 Tallinnas, millele eelneb 29. novembril BusinessEurope liikmesorganisatsioonide Brüsseli esindajate koosolek.

 

Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused

Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.

Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

– võimaldatakse teise Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigi direktiivi kohase loaga töötada Eestis teadustegevuse eesmärgil või õppida Eestis kõrgkoolis loa kehtivusaja jooksul
– lubatakse Eesti elamisloaga õppimiseks või teadustegevuseks alusel ajutiselt õppida või töötada teadustegevuse eesmärgil teistes EL riikides;
– antakse samaväärne võimalus jääda Eestisse peale kõrgkooli lõpetamist ka neile välismaalastele, kes õpivad Eestis teise EL riigi direktiivi kohase elamisloaga ja lõpetavad kõrgkooli Eestis, jääda peale kooli lõpetamist kuni üheksaks kuuks Eestisse;
– võimaldatakse saada praktika eest tasu;
– võimaldatakse tegutseda Eestis au pair’i eesmärgil;
– võimaldatakse töötada Eestis vabatahtlikuna.

Ootame eelnõule Teie arvamusi ja ettepanekuid kuni 25.05.2017. a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Uue eakuse rahvakogu kutsub tööandjaid 17. ja 18. mail teemaseminaridele

Elukestvat õpet ja töötamist ning eakapõlves kindlustatust käsitlev Uue eakuse rahvakogu on jõudnud etappi, kus ideekorjes kogutud üle 80 ideest on ekspertidelt saanud mõjuanalüüsi 60 ettepanekut. Nüüd on järg teemaseminaride käes, kus ideede autorid, eksperdid ja teemadega tegelevad osapooled arutavad mõjuhinnangute põhjal, millised riiklikult lahendatavad ettepanekud Riigikogule saata.

17. ja 18. mail toimub kolm temaatilist seminari, kuhu Eesti Koostöö Kogu ootab väga ka tööandjate esindajaid.

Teemaseminaride kava:
17. mail kell 9-12 KINDLUSTATUSEGA seotud ettepanekute arutelu
17. mail kell 14-17 ENESETEOSTUSEGA seotud ettepanekute arutelu
18. mail kell 9-12 TERVISEGA seotud ettepanekute arutelu

Kõik seminarid toimuvad Tallinnas aadressil Toompuiestee 10 (Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis). Kaugemalt tulijatele kompenseerib Koostöö Kogu sõidukulud ja vajadusel ööbimiskulud. Seminarid on toitlustusega.

Teemaseminari(de)l osalemiseks on vaja registreeruda SIIN.

Uue eakuse rahvakogule esitatud ideede koondvaates on ettepanekud nelja teema kaupa (kindlustatus-eneseteostus-tervis-kohanemine)  kuues kategoorias. Teemaseminaridel arutleme peamiselt nende ettepanekute üle, mis on riiklikult lahendatavad. 

Muudatusega kohanemise teemal tuli rahvakogule väga vähe ettepanekuid, mistõttu selle üle eraldi teemaseminari ei toimu. Samas ei tähenda see, et muutuse juhtimine pole oluline, see saab kindlasti edaspidi käsitletud. 

Uue eakuse rahvakogu korraldab SA Eesti Koostöö Kogu.

Väljas töötamise päev tuleb 26. mail

Tänu tehnoloogia arengule on möödas ajad, mil töötamine tähendas rangelt kontoriseinte vahel püsimist. Traditsiooniline väljas töötamise päev kutsub kõiki ka tänavu 26. mail oma argirutiini murdma ja alternatiivseid tööpaiku avastama!

Päevaga ühinemiseks ei ole vaja teha midagi muud, kui 26. mail kontor osaliselt või täielikult parki, kohvikusse, koduaeda või kuhugi mujale kolida. Teiste toredate kaugtöötajate leidmiseks on hea koht väljas töötamise päeva Facebooki leht. Kui soovite ka enda ettevõtet väljas töötamise eest esile tõsta, võib ühendust võtta lehe administraatoritega.

Veel enne, kui läheneb kauaoodatud 26. mai, on kõigil ettevõtetel võimalik kandideerida Kaugtöö Märgisele, mida annab välja Targa Töö ühing ja millega tunnustatakse kaugtöötamise erinevaid võimalusi rakendavaid ettevõtteid. Tänavu on võimalik sellele avaldusi esitada kuni 21. maini. Tulemused tehakse teatavaks 31. mail toimuva rahvusvahelise kaugtööpäeva raames. Siis selguvad ettevõtted, kes Kaugtöö Tegija 2017 märgise omandavad. Osalema on oodatud kõik nii avaliku kui ka erasektori ettevõtted. Lisainfot leiab SIIT

Kaugtöö esmaseks kasusaajaks on töötajad, kes eelistavad oma tööaega ise planeerida ning kulutada võimalikult vähe aega tööle-koju sõitmiseks ja ebaolulisteks nõupidamisteks. Üle maailma, sealhulgas Eestis, läbi viidud uuringute põhjal võib väita, et töötajal, kel on suurem kontroll ja vastutus oma tööülesannete üle, on rohkem motiveeritud ja panustab oma tööle ka rohkem aega kui kontoris kellast kellani tööd tegev inimene.

Kui panna ritta kõik maksumuudatused, avaneb päris kole pilt

Samal ajal, kui tutvustame Eestit lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga riigina, kus on hea äri ajada, tegeleb valitsus sellesama maksusüsteemi lammutamisega. Keegi ei tea, milline on maksumuudatuste mõju ettevõtlusele ning kui suur osa toetustest ja tulumaksuvabast miinimumist inimesele pärast maksutõuse tegelikult alles jääb, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu maksunõunik Raul Aron Eesti Ekspressis.

Hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine
Kui Eesti teeb poliitikat Euroopa Liidus, siis on meie poliitikute ja ametnike kindel seisukoht: üleeuroopalist ettevõtte tulumaksu ei tohi luua ja maksubaasi ei või ühtlustada, sest see kahjustaks Eesti konkurentsivõimet. Samas on rahandusminister Sven Sester ise asunud sektor haaval ettevõtte tulumaksu kehtestama.

Finantsasutuste maksu asemel tuleb krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks. Väikeste tehniliste erisustega ongi see sisuliselt ettevõtte tulumaks, olgugi vaid ühele sektorile.

Euroopa Liit arutas hiljuti finantstehingute maksustamise initsiatiivi, millele Eesti rahandusminister Sven Sester oli jõuliselt vastu. Seda enam on arusaamatu sellise maksu kehtestamine Eestis. Kui just ei taha otse välja öelda: tuleb võtta sealt, kust saab – et sellega valimislubadustega tekitatud eelarveauke lappida.

Teise uudse plaani, kontsernisiseste laenude panditulumaksu eesmärk olevat kasumi Eestist varjatud väljaviimise takistamine.

Eelnõu hinnates on selge, et muudatus ei takista kasumite varjatud jagamist, küll aga seaduslikku äritegevust, muutes nii välisriikide kui ka Eesti kontsernide omavahelised laenutehingud ja garantii andmise 20% võrra kallimaks. Panditud raha pealt ei saa ettevõtja ka intressi, kuigi see riigi kontol kinni istub.

Panditulumaks kehtib ka Eesti-sisestele laenudedele. Näiteks Tallinna Kaubamaja Grupp on Eesti kontsern, kuhu kuulub 19 ettevõtet.

Täiesti realistlik on stsenaarium, kus Tallinna Kaubamaja Grupi tütarettevõte TKM King saab soodsa kauba sisseostupakkumise, mille vastuvõtmiseks on vaja vahendeid.

Kui praegu saab Tallinna Kaubamaja Grupi finantsjuht selleks kiiresti ressursid eraldada, siis edaspidi peab ta kõigepealt asuma kalkuleerima, kas sellele tegevusele võib järgneda kohustus tasuda panditulumaks ja ehk oleks riskivabam suunata TKM King hoopis panka laenutaotlust vormistama (ja intresse tasuma).

Tallinna Kaubamaja Grupp on välja arvutanud, et panditulumaksu mõju kontsernile oleks umbes 3 miljonit eurot aastas saamata jäävat kasumit.

Samal ajal on maksuõiguses juba olemas teeseldud tehingu ümber­kvalifitseerimise võimalus tegeliku majandusliku sisu alusel ja laenude puhul on selleks üsna täpse juhise andnud Riigikohtu lahendid.

Kui Maksu- ja Tolliameti andmetel on ühe ettevõtte teadaolev maksurisk 35 miljonit eurot ja probleemsete laenude jääk 800 miljoni euro ringis, siis uue maksuga planeeritakse koguda 2020. aastal vaid 18 miljonit. Miks siis kasumijaotuse varjajatele selline kingitus?

Rahandusministeeriumi hinnangul takistab Maksu- ja Tolliametil praegu maksu kokku kogumast seaduse ebaselgus (millal on tegemist kasumijaotuse ja millal ettevõtte põhitegevusega) ning sellest tulenev oht, et tuleb kohtusse minna.

Seaduseelnõus on maksuobjekti loetelu ja kontsernikonto määratlus jäetud üsna üldiseks, mis tähendab, et segadust tekitatakse omajagu juurde ja kohtuvaidlustest uus regulatsioon ei päästa. Ikkagi tuleb hakata vaidlema ja kasutama ka maksukorralduse seaduse paragrahvi 84, mis lubab teeseldud tehingu tegeliku majandusliku sisu järgi kasumijaotuseks ümber kvalifitseerida.

Kolmandaks, ja ettevõtjatele hea uudisena, on presenteeritud võimalust maksta dividendidelt vähem tulumaksu – kehtestatakse 14% suurune tulumaksumäär regulaarselt (4 aastat) kasumit jaotanud ettevõttele, kes maksab dividende teisele ettevõttele. Ei ole kindel, kuivõrd poliitiline keskkond, lõplik reaalne tulumaksumäär (20% + 20% + 20% + 14%) ja keeruline süsteem ettevõtteid tegelikkuses kasumeid jagama motiveerib.

Pakendiaktsiisi seaduse uus versioon

Teine koht, kus valitsus loodab tublisti raha koguda, on uus pakendiaktsiis. Pakendiaktsiisi uue fikseeritud maksumäära eesmärgina on väljatöötamiskavatsuses nimetatud pakendite vähendamine, pakendiregistris deklareeritud andmete usaldusväärsuse suurendamine ning riigieelarve tulude suurendamine.

Tegelikult on uue maksukomponendi sissetoomise eesmärk vaid maksutulu suurendamine. Turule tuues tekib maksukohustus pakendimassilt ka praegu, kui seda ei taaskasutata. Taaskasutamine aga maksab, nagu ka pakendamine ise. Seetõttu on pakendiettevõte juba praegu huvitatud võimalikult vähesest pakendamisest.

Pakendiettevõttena on praegu end registreerinud umbes 4000 tööstus- ja kaubandusettevõtet, kes valitsuse soovitud 15 mln eurot lisaraha kinni maksaksid. Tõenäoliselt on palju pakendiettevõtteid, kes ei ole ennast lihtsalt arvele võtnud, ja neile ei rakenduks ka uus maksumäär.

Kui järelevalvet ei tehta, on motivatsioon alaraporteerimiseks seda suurem, mida raskem on maksukoormus. Seega ei taga ka seadusemuudatus, et ülejäänud pakendiettevõtted ennast arvele võtaksid, et turule toodud pakendimass väheneks, aruannetes esitatud andmete usaldusväärsus suureneks ja ka maksutulu oodatud määral kasvaks. Järelevalve teostamine ja mõistlikud maksumäärad oleks need eesmärgid täitnud ka ilma pakendiaktsiisi seaduse uue versioonita.

Näiteks ainuüksi ­ehituskeemia tootja Krimelte tasus 2016. aastal taaskasutusorganisatsioonile 38 000 eurot pakendijäätmete taaskasutu­se korraldamise eest, kusjuures pakendiaktsiisi koguti riigis kokku samal ajal vaid 140 000 eurot ehk 35 eurot pakendiettevõtte kohta. Uus pakendiaktsiis suurendaks Krimelte pakendijäätmetega seotud kulutusi 3,3 korda.

Aastas maksaks Krimelte pakendikoguse 2016. aasta tasemele jäädes taaskasutamisele lisaks umbes 86 000 eurot aktsiisi. Ettevõtte esindaja sõnul ei ole aga pakendikoguse vähendamine võimalik, sest siis ei oleks enam tagatud kauba kvaliteedi säilimine ja ohutus näiteks transpordi ajal.

Maagaasi aktsiisitõus

Reformierakonna ja sotside valitsus otsustas 2014. aastal tõsta maagaasi aktsiisi järgneval kolmel aastal 20% võrra aastas. See läks üsna valutult, kuna maagaasi lõpphinda mõjutas see suhteliselt vähe ja eratarbija ei saanud selle tõusu mõjust turuhindade kõikumise ning muude kommunaalmaksete taustal üldse aru.

Ühena kritiseeris seda sammu siiski praegune rahandusminister Sven Sester. Ilmselt eelmise aktsiisitõusu vähesest kärast innustatuna pidi vahepeal rahandusministriks saanud Sester alla kirjutama veel kiiremale aktsiisitõusule: 25% järgmise kolme aasta jooksul. Kuna see lisab maagaasi lõpphinnale nelja aasta jooksul 20%, võttis avalikkus nüüd juba aktiivsemalt sõna.

Lisaks enam kui 100 000 kodu­tarbijale mõjutab hinnatõus ka umbes 2000 ettevõtet, kes maagaasi kasutavad, sh paberi- ja puidutööstus ja toiduainetööstus.

Iseenesestmõistetavalt lisandub maagaasi aktsiisitõus toodete lõpphinnale ühes diislikütuse aktsiisitõusude, alkoholiaktsiisi tõusude, pakendiaktsiisi, magustatud jookide maksu jm maksutõusude ja halduskuluga. Tooted, mida sellise kulude kasvuga enam Eestis toota ei tasu, toodetakse edaspidi mujal. Tuleb mõista, et lisaks maksumääradele on hakanud tõusma ka mitmete toorete hinnad, nagu toiduained ja kütus.

Maagaasiaktsiisi tõus mõjutab oluliselt näiteks toiduainetööstust, kus on vaja kütta kasvuhooneid ja lautu ning tootmisprotsessis kuumutada ja aurutada toiduaineid jne. Üks Eesti piimatootja arvutas, et aastaks 2020 tõstab gaasiaktsiisitõus tema kulusid 50 000 euro võrra aastas.

Teedemaks veokitele

Teedemaksu ei ole siiani kehtestatud vaid Eestis ja Soomes. ­Positiivne, et maksuga soovitakse rahastada teedeehitust, kuid sama hästi oleks seda võinud teha kütuseaktsiisist nagu aastani 2014. Kütuseaktsiisi tõttu maksab maismaatranspordi sektor Eestis niikuinii enim keskkonnamakse.

Lisaks kütuseaktsiisile ja teekasutustasule maksavad raskeveoki omanikud veel raskeveokimaksu. Maksu tasumise järelevalvet peaks eelnõu kohaselt teostama Maksu- ja Tolliamet ning politsei. Arvestades, kui vähe patrullautosid teedel näha on, tekib küsimus, kas välisriikide vedajatelt maks ka kätte saadakse. Samal ajal muudab maks veokite kasutamise Eestis ikkagi kallimaks ja koos sellega tõstab kaubaveo teenuse ning kauba hinda lõpptarbija jaoks.

Sõiduautode erisoodustus

Sõidupäevikute pidamise kui kuluka lisakohustuse kaotamine ja mootori võimsuse põhine maksumäär tööandja sõiduauto erisoodustusele on küll mõistlik lahendus, kuid uue fikseeritud määraga tõstetakse keskmine koormus praktiliselt senisele maksimaalsele tasemele.

Kui siiani on maksimaalne erisoodustuse hind 256 € kuus ja ka siis ei pea sõidupäevikut pidama, siis uus erisoodustuse baashind oleks 1,96 €/kW, mis keskmise juriidilise isiku sõiduauto kubatuuri 114 kW juures teeb 223,4 €. Lahendus on põhimõtteliselt hea, aga maksumäär on liiga kõrge selleks, et see ettevõtjale ka õiglane tunduks.

Magustatud jookide maks

Magusainet sisaldavate jookide maksustamine võrdub tehniliselt uue aktsiisiga. Aktsiisilaekumise kontrolliks on kehtestatud kohustus aktsiisikaupa toota ja sisse tuua vaid aktsiisilao kaudu, mille tegevusloa saamiseks ja käitamiseks on lehekülgede kaupa reegleid, veel maksustamata aktsiisikaupu võib vedada vaid spetsiaalses infosüsteemis registreeritud saatelehe alusel, aktsiisikauba käitlejale on mitmed eeltingimused, spetsiaalne maksudeklaratsioon, mõõtmisreeglid jne.

Kõik selle nimel, et aktsiisi õiges summas laekuks. Küsimus on, kuidas kavatseb valitsus kontrollida magustatud jookide maksu õiget deklareerimist – kui palju magusainet tegelikult joogis sisaldub, mitu liitrit jooki tegelikult müüakse jne. On üsna kindel, et uue maksu administreerimisega kaasneb ettevõtjale suur halduskoormus ja kokkuvõttes võib see maks ka riigi jaoks kujuneda ebaefektiivseks.

Lõpetuseks

Valitsus plaanib kasvava maksukoormuse arvel teha palju kulutusi, ent need ei aita kaasa pikaajalisele majanduskasvule. Sotsiaaltoetuste suurendamisega ei toetata väiksema sissetulekuga inimeste konkurentsivõimet, et nende majanduslik olukord ka pikemaajaliselt paraneda saaks. See töötaks, kui inimene paneks selle raha enese arendamisse. Paraku võetakse osa sissetuleku kasvust kohe tagasi uute maksude ja maksutõusude tekitatud hinnatõusuga.

Aastal 2018 mõjutab valitsus keskkütte hinda maagaasi aktsiisi 25protsendise tõusu ja kõigi toidu- ning tarbekaupade hindu pakendiaktsiisi ja veoautodele teedemaksu kehtestamise kaudu. Lisaks tõusevad maksumuudatuste tõttu bensiini, magustatud jookide ja alkohoolsete jookide hinnad.

Majanduskasvu kiirendamiseks oleks ettevõtetel vaja rohkem investeerida, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ebakindlust veelgi. Ettevõtluskeskkonda halvendab ka see, et maksu­süsteemi muudetakse aina keerulisemaks ja kulukamaks.

Maksualase õigusloome kvaliteet on praegu alla igasugust arvestust. Tulumaksuseaduse muudatused pannakse juba teist korda selle valitsuse ajal kobareelnõusse, milles on nii positiivseid kui ka negatiivseid muudatusi. See teeb menetluse Riigikogus keerulisemaks.

Ettevõtja ei tea viimase hetkeni, mida loodav eelnõu tegelikult sisaldama hakkab ja kuidas see teda mõjutab. Tegelikult ei tea ka valitsus, sest majandusliku mõju analüüs, mida seaduseelnõud ja väljatöötamiskavatsused sisaldavad, on nii pealiskaudne, et see ei ütle tegelikult midagi. Isegi maksumuudatuse riigieelarve mõju number on juba enne pastaka haaramist valitsusel teada. Maksumäärad ja -sätted kirjutatakse selle numbri järgi.

Ka eelarve miinusesse laskmine ja valitsuse laenuvõtmine ütleb suuremale osale ettevõtetest, et tulevikus tõuseb maksukoormus ilmselt veel. Tööandjad on aastaid küsinud valitsustelt plaani eurotoetuste järgseks ajaks, sest toetusi vähendatakse järk-järgult vastavalt riigi majanduse arengule.

Seda plaani valitsusel ei ole. Kui eelmine valitsus vähemalt ei kulutanud tuleviku arvel, siis praegune, teades, et maksumaksjaid jääb kogu aeg vähemaks ja eurotoetused vähenevad oluliselt, suurendab kulutusi ja läheb eelarvega puudujääki ajal, kui maksulaekumised ja tarbimine on niigi haripunktis.

Valitsus peaks majanduskasvu toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisega ja ressursside (tööjõud, kapital, teadmised, maavarad) kättesaadavamaks tegemisega. Maksu- ja eelarvepoliitika peaks olema aus ja selgete eesmärkidega. Edukuse halvustamine ja ümberjagamine ei motiveeri pingutama ega konkurentsivõimet parandama. Praeguse valitsuse maksupoliitika on majanduslikult lühinägelik ja juhib riiki tupikusse.

Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad andsid valitsusele kõigi aegade negatiivsema hinnangu

Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks koguni 49 protsenti, mis on Tööandjate Majandusspidomeetri läbi aegade hävitavaim hinnang.

Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on samas turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra. „Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79-le. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks,” kommenteeris Aron.

„Auke on vähemalt 6 ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Ettevõtjad leiavad, et valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid,” lisas Aron.

Aroni sõnul oleks majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks ettevõtjatel vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kiirust alates 90 km/h võib spidomeetri järgi pidada heaks, üle 120 oleks juba arutu kihutamine. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Loe ka ettevõtjate kommentaare 10. mai Tööandjate Majandusspidomeetrile SIIT

Loe täispikka Majandusspidomeetri kommentaari SIIT

Ettevõtjad: maksumuudatuste ralli sunnib kaaluma alternatiive teistes riikides

Maksumuudatuste ralli, sealjuures panditulumaks, rikub oluliselt ettevõtluskeskkonda, segab ettevõtjate tööd ning sunnib koguni kaaluma, kas mõni teine riik oleks parem alternatiiv.

Jaak Nigul, Tarmeko

Väide, et ükskõik milliste maksude tõstmine või täiendavate bürokraatlike tõkete tekitamine aitab kuidagi kaasa majanduskasvule, on lihtsalt rumal. Panditulumaksu idee on üks selline rumal idee. Kui lubatuks saab vaid lühiajaline kontsernisisene (1-2 aastat) laen tütrelt emaettevõttele (suuremad investeeringud põhivahenditesse on reeglina pikaajalised ja toimuvad emaettevõtte kaudu), siis on kontserni kuuluval ettevõttel valida kolme variandi vahel. Esiteks: kaasata (kas või ajutiselt) võõrvahendeid olukorras, kus kontsernil tegelikult selleks vajadus puudub ja tekib mittevajalik finantskulu. Teine variant on laenata teiselt tütarühingult ja maksta esimesele tagasi või tekitada mõni muu teeseldud skeem raha tagastamiseks ja uuesti laenamiseks. Sellised teeseldud tehingud ei anna ettevõttele midagi peale finantskulude. Või kolmandaks: mõelda, kas poleks mõistlikum investeerida hoopis Eestist välja.

Kõigi uute maksude tegelikuks eesmärgiks on ülejõukäivatele valimislubadustele katteallikate leidmine. Täiendavat maksutulu pigistatakse seega välja sealt, kust on lihtsam ehk kontsernidest. Fakt, et 2016. aastal laekus vaid ca 6400 ettevõtte käest 90% maksutuludest ja registreeritud on ca 79000 ettevõtet, ei paista vasakpoolset valitsust häirivat. See on loomulik – võrdsus on vasakpoolsetele alati vaid sõnakõlks olnud.

Korralikud ettevõtted muidugi kohanevad valitsuse poolt tekitavate uute takistustega ja leiavad lahendused ka neist tõketest möödumiseks ning maksupetturid petavad edasi, kuna nendega eraldi piisavalt ei tegeleta.

Paljuräägitud „targa majanduse“ tekkimise esimeseks eelduseks on targa valitsuse olemasolu.

Raul Puusepp, Tallinna Kaubamaja:

Tänase valitsuse heitlik ja senist lihtsat maksusüsteemi lammutav ning hägustav tegevus teeb meid pehmelt öeldes murelikuks. Nagu ka see, kuidas valitsus kõigist huvigruppidest ja ekspertide konstruktiivsest tagasisidest ning ettepanekutest „üle rullib“, neid sisuliselt isegi arutamata. Muudatusi püütakse ellu kustuda elementaarseid kokku lepitud reegleid eirates, ilma väljatöötamiskavadeta ja mõjuanalüüsideta, koondades neid sageli kobareelnõudesse. Arusaamatuks jäävad ka uute maksude tegelikud eesmärgid ja õigustatult süveneb veendumus, et valitsus, pugedes rahva tervise kaitse, loodushoiu või mõne muu ülla eesmärgi taha, püüab tegelikult täita vaid riigieelarvesse tekitatud auke. Nii on populistlike ja kõlavate selgituste taga kavandatavatel maksudel tegelikult hoopis fiskaalsed eesmärgid.

Soovimata nõustuda kõigi teiste rutakalt ja valdkonnapõhiselt asjatundmatute maksureformidega riivab meid kaheldamatult kõige enam nn panditulumaks. Viimane kahjustab otseselt, kõige laiemalt ja sügavamalt  Eesti ettevõtlust. Kui selline seadus peaks tõesti vastu võetama, peavad väga paljud ettevõtted hakkama otsima erinevaid võimalusi, kuidas jätkuvalt tagada oma kontserni kuuluvate ettevõtete rahastamine igapäevase äritegevuse ja arengu kindlustamiseks. Meeldib see meile või mitte, aga ka meie oleme sunnitud kaardistama erinevad seaduslikud võimalused, kuidas selle potensiaalse maksuveidrusega hakkama saada – teadaolevalt on sellised võimalused ja sõbralikumad maksuruumid olemas. Ei saa aru miks ausaid maksumaksjaid sellisteks aruteludeks sunnitakse.


Kai Realo, Circle K:

Aktsiisimaksud jõuavad toote hinda koheselt pärast jõustumist, muud maksud aegamisi, kuid mitte ükski maksumuudatus ei jää tarbija rahakotti puudutamata. Kahetsusväärne on aga see, et need maksud ei mõjuta proportsionaalselt enim mitte keskmisest suurema sissetulekuga inimest, vaid ikka seda sama nö lihttarbijat, kel tuleb oma igapäevase toidu, esmatarbekauba ja muu eest rohkem maksma hakata. See kõik on veel talutav ja vähem tajutav olukorras, kus toorainete hinnad on madalad või stabiilsed. Olukord läheb hulluks aga siis, kui ka toiduainete, kütuse ja muud lähtehinnad mingil põhjusel tõusma hakkavad.

Kahetsusväärne on ka see, et enamik maksutõusudest mõjutab ennekõike ausaid maksumaksjaid ehk endiselt on ja jääb olema ettevõtteid, kes nö „radari alt“ välja jäävad ning suurt osa maksudest ei tasu. Selliselt toimides aga kahaneb Eesti  kui erakordselt väikese tarbijaskonnaga ning suure tööjõupuudusega riigi atraktiivsus veelgi välis- ning miks mitte ka kohalike investorite silmis.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit:

Enamik sellel kevadel kehtestatavatest uutest maksudest ning vanade maksude tõusudest puudutavad otseselt kaubandussektorit. Aktsiisitõusud, pakendimaks, panditulumaks, suhkrumaks, halduskoormuse ja bürokraatia juurdetekitamine jms vähendavad kaubanduses efektiivsust, soodustavad ebaausat konkurentsi ja maksudest kõrvalehiilimist.

Kaubandussektor tegutseb paariprotsendiliste marginaalide juures – see on efektiivsusäri. Meie sektoris on viimastel aastatel olnud kiire palgakasv; tööjõupuudus tekitab palgasurvet ka edaspidi. Et hoida Eesti inimeste jaoks kaupade hindu taskukohastena, käia kaasas maailma tehnoloogiliste arengutega, maksta õiglast hinda meie toidutootjatele ja palka oma töötajatele, peab kaubandussektor suutma olla efektiivne ja turul peab olema tagatud õiglane konkurents. Praegune maksupoliitika liigub sellisest olukorrast kaugemale- keerukust tuleb juurde, samuti bürokraatiat ning lahendamata on maksude järelevalvega seotud küsimused. Tarbijatele tähendavad kavandatavad maksud hinnatõusu ning ettevõtetele kasumlikkuse vähenemist.

Ettevõtjate seas on tekitanud hämmingut sellise poliitika põhjendused. Maksutõuse, mis on selgelt kantud rahavajadusest, on mingil põhjusel esitletud kui meetmeid majanduse stimuleerimiseks. Samuti kui fiskaalpoliitilist katset kaitsta loodust, parandada tervist jms. Samas on näiteks pakendimaksu puhul just keskkonnaeksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksul puudub keskkonnaalane mõju. Tahaksime loota, et valitsus naaseb seadusloome hea tava juurde, mis sisaldab meetmete proportsionaalsuse kaalumist, mõjuanalüüse ning sisulist kaasamist vaid vormilise asemel. Küllap siis paraneksid ka rahuloluhinnangud tehtud tööle, mis ettevõtjate igapäevategevust oluliselt mõjutavad.

Siiri Lahe, Estonian Cell:

Estonian Cell töötab 24/7 tehase täisvõimsusel, ületades algselt projekteeritud tootmisvõimsuse taset peaaegu 25% võrra. Oleme ette valmistanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketi, mida omanik ei ole lubanud ellu viia tänase kulubaasi konkurentsivõimetuse tõttu. Paketi täismahus realiseerimisel lisanduks 15 miljonit eurot ekspordikäivet ja 100 töökohta väärtusahelas. Omanik on andnud lubaduse alustada kasvuinvesteeringutega koheselt, kui vähemalt energiaaktsiisidele Euroopa Liidu soovitusi arvestav maksulagi seatakse. Ettevõtte strateegilistes plaanides oleva teise tehase rajamine olemasoleva kõrvale nõuab mõistagi märgatavalt suuremat muudatust energiamaksudest sõltuvas (mitte-)konkurentsivõimelises kulubaasis.

Eelarvestrateegiaga astus valitsus esimese sammu elektri-energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime parandamise teel. Paraku hävitab enamuse efektist soojust tarbivale tööstusele samaaegselt kehtestatud/kehtima jäetud maagaasiaktsiisi tõus 2018-2020. Konkurentsivõime tõstmiseks on möödapääsmatult vajalik ka maagaasiaktsiisi osas maksulae kehtestamine Euroopa Liidu energiatoodete maksustamise raamistikku kujundava direktiivi soovitusi järgides.

Lisaks aktsiisi osas lahenduste leidmisele vajavad muudatusi võrgutasude arvutusmetoodika ja taastuvenergia tasude kogumispõhimõte. Erinevalt teistest Euroopa riikidest ja ELi Komisjoni soovitustest maksab energiaintensiivne ettevõte Eestis taastuvenergia tootmise toetuseks kordades suuremat toetust. Ilma maksulaeta süsteemi korral rahastab ainuüksi Estonian Cell taastuvenergia tootmist 2,5% ulatuses ehk 2017. aastal summas 2,4 miljonit eurot. Üksikutele ettevõtetele ebaproportsionaalselt kõrge koormusega rahastamismehhanism vajab vältimatult muudatusi energiaintensiivse tööstuse kasvamiseks Eestis.

Loe 10. mai 2017 Tööandjate Majandusspidomeetri kommentaari SIIT

Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad andsid valitsusele kõigi aegade negatiivsema hinnangu

Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks koguni 49 protsenti, mis on Tööandjate Majandusspidomeetri läbi aegade hävitavaim hinnang.

Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest.

Samal ajal on turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra. Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79-le. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks.

Auke on vähemalt 6 ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid.

Ettevõtjate optimism majanduskeskkonna paranemise suhtes kasvas suuresti tänu sisetarbimise püsimisele ja välisnõudluse paranemisele. Majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks oleks vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Kui rahandusminister loodab, et kasvanud maksukoormuse arvel planeeritavad kulutused ja investeeringud toetavad pikaajalist majanduskasvu, siis ettevõtjad seda seisukohta ei jaga.

Toetuste ja madalapalgaliste suurema maksuvabastusega küll natuke toetatakse väiksema sissetulekuga inimeste konkurentsivõimet. Osa sissetuleku kasvust võetakse aga kohe tagasi uute maksude ja maksutõusude tekitatud hinnatõusuga. 2018 mõjutab valitsus keskkütte hinda maagaasi aktsiisi 25%-lise tõusuga ja kõigi toidu-ning tarbekaupade hindu pakendiaktsiisi ja veoautodele teedemaksu kehtestamisega. Lisaks toetab hinnatõusu magustatud jookide maks, aktsiisitõusud, panditulumaksu kehtestamine ja pankade kasumite avansiline tulumaks. Eelarve miinusesse laskmine ja laenuvõtmine konkurentsivõimet mitteparandavateks kulutusteks toob omakorda kaasa vältimatud uued maksutõusud tulevikus.
 
Maksukoormuse kasvust tekkinud hinnatõus ei aita ka ettevõtjat, sest suur osa sellest läheb valitsuse taskusse. Küll aga tekib surve palgakasvuks, mida on viimased aastad juba tehtud kasumi ja seega ka investeeringute arvel. See ei julgusta tööandjaid inimesi juurde palkama ja laienemisse investeerima. Pigem vaadatakse, kas tasuks juba ära lihtsama töö tegijad masina vastu vahetada, kontoreid sulgeda ja inimesi koondada või mingi osa tegevusest Lätti või Rumeeniasse kolida.

Kokkuvõtvalt: maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ebakindlust. Valitsus peaks majanduskasvu toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisega. Seda rõhutas oma 2017 märtsikuu finantsstabiilsuse ülevaates ka Eesti Pank.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Loe ettevõtjate kommentaare Majandusspidomeetri tulemuste kohta SIIT

 

Kutseõppurite meistrivõistlused tõid noored võistlema 31 erialal

4-5. mail toimusid Eesti Näituste messikeskuses kutseõppurite kutsevõistlused „Noor Meister“. Sel aastal võistlesid noored 31 erialal ja parimate väljaselgitamisel hindasid kohtunikud võistlejate kiirust, täpsust ning omandatud teadmiste ja oskuste rakendamist. Samas tutvustasid kutsekoolid õppimisvõimalusi ja külastajad said kätt proovida erinevates töötubades.

Siit leiate kutsemeistrivõistluste parimad, kellele tasub kindlasti pilk peale panna.

2017. aasta on Eestis kuulutatud oskuste aastaks  ja selle raames viis SA Innove noorte hulgas läbi videokonkursi „Mina oskan“.  Eesti Tööandjate Keskliit andis eriauhinnaks seikluskaamera Mikko Leo Selg’le Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kes saatis konkursile video “Mina oskan pildistada”. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul võlus Mikko Leo sihikindlus, sest ta kasutab oma teadmisi ja oskusi juba praegu kooliõpilasena praktilistes projektides ning tema hobist on kasvamas tulevane amet. Mikko Leo videot saab vaadata SIIT 

Täname meie liikmeid, kes toetasid üritust sponsoritena, hindajatena või osalesid muul moel!

Parim regionaalne praktikakoht on AS Wendre

Eesti parim regionaalne praktikakoht, Pärnu tekstiiliettevõte Wendre teenis tunnustuse läbimõeldud praktikasüsteemi ja õpipoisiõppe juurutamise eest.

5. mail andis majandus- ja taristuminister Kadri Simson üle 2017. aasta parima regionaalse praktikakoha auhinna ASile Wendre, kes paistab silma põhjaliku ja läbimõeldud praktikakorraldusega ja suure mõjuga piirkonna majandusele.

„Hindan kõrgelt neid ettevõtteid, kes annavad praktika kaudu noortele võimaluse tööturule sisenemiseks,” ütles Simson. „Wendre on Pärnu piirkonna jaoks väga oluline tööandja ning on rõõm näha, et nad võtavad enda rolli tõsiselt. Mida oskuslikum tööjõud, seda paremad tulemused nii ettevõtte enda jaoks kui ka piirkonna majandusele üldiselt.”

ASi Wendre tegevjuhi Vahur Roosaare sõnul on praktika- ja õpipoisiõpe on hea võimalus selleks, et potentsiaalsed uued töötajad ja ettevõte saaksid üksteist tundma õppida ning jõuda arusaamisele, kas mõlemale osapoolele pakutav sobib. „Samuti on õpipoisiõpe võimaldanud meie enda töötajatel omandada uusi teadmisi ja oskusi ning tõsta kvalifikatsiooni,” lisas ta.

Eesti Tööandjate Keskliit igal aastal üht tööandjat, kelle tegevus edendab tähelepanuväärsel moel kohalikku koostööd ettevõtete ja koolide vahel, olles õppuritele praktikabaasiks või pakkudes võimalust õpipoisiõppeks.

„Kandidaate oli kümneid, kuid Wendre jäi silma väga põhjaliku ja algusest peale läbi mõeldud süsteemiga,” ütles konkursi hindamiskomisjoni esimees, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. “Kõik Wendre praktikandid läbivad sissejuhatava juhendamise. Praktikantide mentoriteks on ettevõtte töötajad, kes on samal ametikohal aastaid töötanud ja paistnud silma nii uute töötajate eduka väljaõpetamise kui ka väga heade töötulemuste poolest. Juhendajad saavad selle töö eest lisatasu. Praktika jooksul toimub pidev koostöö kooliga. Ja muidugi edukalt juurutatud õpipoisiõpe, mis aitab Pärnumaal leevendada õmblejate põuda,” loetles Tamsar.

Konkursil osales tänavu kokku 60 tööandjat. Eelmisel aastal sai parima regionaalse praktikakoha tiitli Narva metallitööstusettevõte Fortaco Estonia.

Parima praktikakoha konkurssi korraldab Eesti Tööandjate Keskliit koostöös SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti Riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Fotod: Ago Tammik

 

Tööandjad ei kooskõlasta tulumaksuseaduse eelnõud ehk panditulumaksu kehtestamist

Kirjutasime rahandusministrile tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule, et panditulumaksu regulatsioon jätab endiselt võimalusi kasumite varjatud väljaviimiseks ja probleemi see täielikult kindlasti ei lahendaks. Proportsionaalseks ei saa pidada seadusandja otsust kuulutada varjatud kasumijaotuseks kõik laenud ja sarnase mõjuga finantsinstrumendid, mille summa ületab omakapitali tehtud sissemakseid ning sissevõetud laenude summat ja mida ei ole 2 aasta jooksul tagasi makstud. Vähemkoormav ja sobivam lahendus on ümber kvalifitseerida laenud, mis tegeliku majandusliku sisu poolest tõesti sarnanevad pigem kasumijaotusele.

Seejuures riivaks panditulumaks ebaproportsionaalselt kõiki ettevõtteid, kes tegutsevad seaduslikult, tekitades neile lisaks maksuriskile juurde halduskoormust ja ebakindlust. Samal ajal, kui rahandusministeeriumi hinnangul on kasumi varjatud väljaviimise ulatus laenude kujul ca 800 mln eurot, on kontsernisiseste laenude maht kokku mittefinantsasutuste vahel Eestis 6 mld eurot, mis jaguneb Eesti ja väliskontsernide vahel pooleks. Kontsernide hulgas on Eesti omanikuga ettevõtteid isegi rohkem kui väliskontserne. Seega ei ole panditulumaks kuidagi ainult kasumite Eestist väljaviimise vastu suunatud, vaid koormaks ka Eesti siseseid ja seaduslikke tehinguid.

Loe täismahus kirja SIIT

Loe Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstskoja ühist pressiteadet SIIT

Tööandjad ja Koda: panditulumaks on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine

Tulumaksuseaduse muudatused, millega kontsernisisesed laenud ja finantstehingud maksustatakse 20 protsendi suuruse tulumaksuga, on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine ja ei aita kaasa eesmärgile takistada kasumi varjatult Eestis väljaviimist, leiavad suurimad ettevõtjate esindusorganisatsioonid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Panditulumaksu näol on tegemist Eesti ettevõtluskeskkonda olulisel määral kahjustava meetmega, mis vähendab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, ent toob miljoneid eurosid kahju ka kohalikele ettevõtetele, kirjutavad Tööandjad ja Koda ühises tagasisides rahandusminister Sven Sesterile.

„Saame aru vajadusest otsida lahendusi, kuidas tõkestada kasumi varjatud ja pahatahtlikku Eestist väljaviimist. Selleks on aga juba praeguse seadusandluse raames võimalus olemas – Maksu- ja Tolliametil on õigus laen, mis tegelikult on antud dividendide väljamaksmiseks, ka vastavalt ümber kvalifitseerida ja maksud välja nõuda,” ütles Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Selle asemel soovib valitsus varjatud ettevõtte tulumaksuga karistada seaduskuulekaid ettevõtteid, kes kasutavad kogu maailmas levinud ja tavapärast kontsernikontot grupi ettevõtete vahel arveldamiseks.”

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul lõhub valitsus Eestile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi. „Panditulumaks ei arvesta ettevõtluses kasutatavate normaalsete protsessidega ja toob lisaks otsesele majanduslikule kahjule kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Seetõttu võivad tegemata jääda investeeringud ja loomata töökohad, mille tulemusena maksulaekumine hoopis väheneb,” lisas ta. „Taaskord näeme eelnõud, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata ja vastamata on küsimused: milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinveteeringuid ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.“

Lisaks juhivad ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu mitmele küsitavusele. Näiteks on olulised ja arutelusid vajavad maksumuudatused pandud ühte n.-ö. kobareelnõusse – lisaks panditulumaksu kehtestamisele soovitakse sama seadusaktiga sisse viia ka tulumaksusoodustus regulaarselt makstavatelt dividendidelt, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks, astmelise tulumaksuvaba miinimumi arvestusmetoodika ja mitmed muudatused erisoodustuste maksustamises (mh tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, tööandja bussitransport ja majutus). See muudab eelnõu mõtte raskemini hoomatavaks ja menetluse Riigikogus aeglasemaks.

Samuti ei ole enne eelnõud koostatud väljatöötamiskavatsust, millega on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.

Lisaks ei ole seadusega kooskõlas plaan jõustada panditulumaks 2018. aastast nõnda, et see hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juba alates 1. juulist 2017 toimunud tehingutele.

Loe Tööandjate ja Koja ühist tagasisidet eelnõule ja rahandusminister Sven Sesterile SIIT

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on oma seisukohad ja küsimused seoses panditulumaksuga juba 3. aprillil saatnud ka peaminister Jüri Ratasele.  Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul peaks valitsus panditulumaksu jt uute maksude kehtestamise ning üldise maksukoormuse tõstmise asemel keskenduma majanduskasvu toetamisele, ettevõtluskeskkonna stabiilsuse tagamisele ja riigisektori efektiivsemaks muutmisele. Loe kirja peaministrile SIIT.


Taust:
• Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Valitsuses ja Riigikogus menetlemiseks on rahandusministeeriumil plaanis eelnõule liita veel mitmeid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatusi. Plaanitav jõustamise aeg on 01.01.2018.
• Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.
• Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30% riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro.
• Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35% hõivatutest ehk ca 225 000 inimest.

Maikuus toimuvad üle Eesti tasuta ekskursioonid ettevõtetesse

Täna algab Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta kampaania “Tööandjad kutsuvad külla”, mille raames on maikuu jooksul võimalik üle Eesti külastada erinevaid Eesti ettevõtteid ja näha, kuidas neis töö käib. Mitmetesse ettevõtetesse on ekskursioonidele veel vabu kohti. Oodatud on kõik huvilised.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul tasub erakordset võimalust ära kasutada ja minna ettevõtete köögipoolega tutvuma. “Külla kutsuvad 28 ettevõtet ja kokku toimub kuu aja jooksul 38 ekskursiooni. Tahame näidata, et Eesti ettevõtted on huvitavad, kasutavad moodsat tehnoloogiat ja on vastutustundlikud. Tänan kõiki meie liikmeid, kes kutsuvad huvilisi uudistama kulisside taga toimuvat,” ütles Tamsar. “Usun, et nii mõnigi noor leiab siit inspiratsiooni tuleviku karjäärivalikuteks, kui näeb põnevaid tööstusseadmeid, IT-lahenduste sündimist või panganduse-kaubanduse igapäevaelu, mis jääb teenindussaalist väljapoole.”

Ettevõttele küllaminemiseks tuleb välja valida sobiv tööandja ning täita registreerimisvorm Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel.

Huvilisi võtavad vastu Balsnack International Holding, Saku Õlletehas, Kunda Nordic Tsement, Baltika Grupp, Balbiino, LHV Pank, Wendre, Stora Enso Eesti, Estonian Business School, Infotark Büroomaailm, Krimelte OÜ I Wolf Group, SEB Pank, CGI Eesti, Cybernetica, UPM-Kymmene Otepää, Helmes, JELD-WEN Eesti, AgileWorks, Pipelife Eesti, Playtech Estonia, Salvest, G4S, Swedbank Eesti, Mainor Ülemiste, Tieto Eesti, Proekspert, Elisa ja Saint Gobain Glass Estonia.

Ekskursioonid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kundas, Elvas, Harjumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal.

Registreerimine lõpeb kaks päeva enne ekskursiooni toimumist või grupi täitumisel, iga osaleja kohta tuleb täita eraldi ankeet. Kohale tuleb huvilistel tulla omal jõul – eraldi transporti reeglina korraldatud ei ole.

Kampaania “Tööandjad kutsuvad külla” toimub Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta raames.

Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ainus sotsiaalpartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon. Keskliitu kuuluvad kõik peamised majandusharuliidud ja paljud Eesti suurettevõtted. Kokku esindab Tööandjate keskliit otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale.

Leia sobiv ettevõte ja registreeru ekskursioonile SIIT 

Tööandjate tagasiside maksukorralduse seaduse muutmisele

Eesti Tööandjate Keskliidu tagasiside Rahandusministeeriumis välja töötatud Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Väljatöötamiskavatsuses sisalduvad muudatused on üldiselt põhjendatud. Eesti Tööandjate Keskliidul on kolm konkreetset kommentaari:
1) Isikuandmete kättesaadavaks tegemist arendajatele on põhjendatud väga üldsõnaliselt. Väljatöötamiskavatsusest ei selgu, mille poolest reaalsed andmed paremad on, kui praegune olukord või milliseid konkreetseid probleeme reaalsete isikuandmete kasutamine lahendaks.
2) Revisjoni ja üksikjuhtumikontrolli ühildamise puhul palume jälgida, et maksumaksja õiguste kaitse kokkuvõttes ei halveneks.
3) Uute andmete lisamine TÖRi statistilise aruandluse dubleerimise vältimiseks on positiivne samm. Palume aga jälgida, et lõplik lahendus ja detailsusaste lisaksid omakorda maksumaksjale võimalikult vähe halduskoormust.

Loe plaanitavatest muudatustest lähemalt SIIT

Tööandjad: sõiduautode erisoodustusmaks on liiga kõrge

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et tööandja sõiduauto erisoodustuse lihtsamaks muutmine sõidupäevikute kaotamise ja erisoodustuse baashinna mootori võimsusega sidumise näol on õige samm. Kahetsusväärselt aga tõuseks seadusemuudatusega erisoodustuse hind keskmise võimsusega autole pea senise maksmaalse väärtuse tasemele, kirjutasime Rahandusministeeriumile.

Kui seni on maksimaalne erisoodustuse hind 256 € kuus ja ka siis ei pea sõidupäevikut pidama, siis uus erisoodustuse baashind oleks 1,96 €/kW, mis keskmise juriidilise isiku sõiduauto võimsuse 114kW juures teeb baashinnaks 223,44 € kuus. Sisuliselt võetaks erasõitude reaalse osakaalu arvestamise võimalus ära ja pandaks kõik “kahese kasutusega” sõiduautode omanikud makse maksma 87% ulatuses senisest maksimumist. Selleks, et suurendada vabatahtlikku laekumist minimaalse halduskoormuse ja optimaalse maksumääraga, peaks maksumäär olema madalam.

Samuti ei ole erisoodustusena võimaldatud hüve seisukohast põhjendatud vanemate autode soodusmäär. Vanemate autode soodustamine ei ole õige ka siis, kui valitsuse jaoks on oluline keskkonnasäästlikkus. Selle asemel soovitame üldist erisoodustuse baashinda vähendada.

Rahvusvahelisel konverentsil arutleti töötajate kaasamise üle

Eesti Tööandjate Keskliit korraldas 24- 25.aprillil Tallinnas 2-päevase rahvusvahelise konverentsi „ Uus koostöö mudel – töötajate osalemise suurendamine ettevõtte  finantsjuhtimises ja majandustulemustes“.

Konverentsi avades ütles Tööandjate juhataja Toomas Tamsar, et uutes oludes, kus pidevalt on vaja tõsta tootlikkust ja tootmist digitaliseerida, on vaja ka organisatsioonide juhtimises muutustega arvestada ning üha olulisemaks muutuvad kaasamine ja meeskonnatöö. Euroopa Liidus pöörataksegi järjest enam tähelepanu töötajate kaasamise protsessile lootuses  suurendada  otsuste tegemise kvaliteeti ja  vähendada nende elluviimiseks kuluvat aega.  Euroopa Liidus on vastu võetud mitmeid direktiive töötajate aktiivsemas kaasamiseks ettevõtete tegevusse, neist olulisemad  puudutavad töötajate informeerimist ja konsulteerimist kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülemineku korral, kaasamise korraldamist üle-euroopalistes ja Euroopa aktsiaseltsides ning töötajate kaasamise raamistikku enam kui 50 töötajaga ettevõtetes. Eestis on direktiivis ette nähtud töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustus valdavas osas üle võetud Töötajate usaldusisiku seadusega, töötajate informeerimist ja konsulteerimist reguleerivad ka Töölepinguseadus ja Ametiühingute seadus.

Läti, Leedu, saksamaa ja Eesti partnerite ühine projekt „ Uus koostöö mudel – töötajate osalemise suurendamine ettevõtte  finantsjuhtimises ja majandustulemustes“ keskendus töötajate finantsosalemisele ja konverentsiga võeti kokku projekti tulemused. Konverentsil esinesid  Krista Jaakson (Tartu Ülikool), Anneli Entson (Eesti Tööandjate Keskliit), Simonas Mockevicius (Lithuanian Confederation of Industrialists),  Hanz Manzke (Nordmetall – Saksamaa metalli- ja elektroonikatööstuse tööandjate ühendus) ja Gyula Kocsis (INTERCENTAR, European University Viadrina). Projekti toetas Euroopa Komisjon.

Projekti raames valmis ka tööandjatele mõeldud infomaterjal.

Tallinna Ülikool kutsub ettevõtjaid pakkuma tudengitele lahendamiseks päriselulisi probleeme

Tallinna Ülikool kutsub ettevõtjaid kaasa lööma uue õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) väljatöötamisel ja otsib reaalseid probleeme, mida tudengid saaksid õppeaine raames lahendada ja ideid, mida teoks teha.

ELU eesmärk on rakendada ülikooli tudengite ja õppejõudude teadmuspotentsiaali erinevate tegelike ehk eluliste probleemide lahendamiseks ning ettevõtetele vajalike projektide teostamiseks. 
 
 Ettevõtjale pakub ELUs osalemine miteid võimalusi:
• üliõpilaste abiga saab läbi viia uuringuid (nt mõne tegevuse käivitamiseks, töötajate rahulolu hindamiseks vms).
• saab leida juba varakult tublisid noori ettevõttesse tööle.
• saab leida lahendusi või teoks teha ideid, millele igapäevaste tegevuste kõrvalt aega ei jää.
• võib saada ideid, mida enda ettevõttes teisiti või veel paremini teha.
• saab toetada oma tegevusi teaduspõhise kompetentsiga.
 
Mida saab ELUst üliõpilane?
• rakendada õpitut elulähedaste interdistsiplinaarsete olukordade lahendamisel.
• küsida nõu õppejõult, mentorilt või spetsialistilt.
• entusiastliku ja ideedest tulvil noorena tahab üliõpilane midagi korda saata. Ta ei pruugi küll alati saavutada ideaalset lahendust, kuid tal on siiras soov teie ettevõtte jaoks midagi teha. 

Loe lisaks ja tutvu projektidega elu.tlu.ee
Esitage oma idee siin: Google-ankeet

Aitame leida ülikooli poolse kaasjuhendaja ja üliõpilased, kes teie ideid ellu viivad.
 
Tegevused algavad 2017 sügisel.    

Tulekul on kutsehariduse suursündmus

4.–5. mail toimub Eesti Näituste messikeskuses kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2017. Kahel päeval toimuvatel kutsemeistrivõistlustel osalevad ligi 400 Eesti parimat kutseõppurit 31 erialal. Messialal tutvustavad kutseõppevõimalusi 28 kutse- ja rakenduskõrgkooli.

Seitsmendat korda koondab Noor Meister kaheks päevaks Tallinnasse kokku Eesti kutsehariduse. Suurimal kutsemeisterlikkuse võistlusel selguvad riigi parimad sirguvad meistrid erialadel, nagu IT, keevitamine, hooldustöö, mehhatroonika, plaatimine, restoraniteenindus ja palju muud. Uute erialadena on läbi aegade suurimal Noorel Meistril esindatud sel aastal aednik, raamatupidaja, sekretär, vastuvõtu-administraator ja ärinduse spetsialist.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on kutseharidus hea ja väärikas valik, mida näitab ka Noore Meistri võistluste aasta-aastalt suurenev populaarsus. „Inimesi, kes oskavad ja tahavad midagi oma kätega ära teha ja on valmis end pidevalt täiendama, on alati vaja. Eesti kutsekoolide tase on väga kõrge ning oskajad spetsialistid, kes suudavad kaasas käia tehnoloogia arenguga, võivad arvestada püsiva töökohaga,“ ütles Tamsar. „Julgustan noori omandama kutset ja mitte jääma vaid keskharidusega.“

Võistlused muudab põnevaks see, et etteantud tööülesanded tuleb kvaliteetselt teostada väga piiratud aja jooksul. Nii peavad mööblitislerid tammepuust salalaekaga riiuli valmis saama 13 tunniga ning IT-spetsialistidel on ettevõtte IT-taristu püsti panemiseks ja teenuste seadistamiseks aega vaid 12 tundi.

Kõiki võistlusi on võimalik Eesti Näituste messikeskuses oma silmaga näha ja lemmikutele kaasa elada. Võitjaid ootab ees auväärne tiitel Noor Meister 2017. Valitud erialade parimatel noortel on võimalus kandideerida Eestit esindama 2018. aastal Budapestis toimuvatel Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlustel EuroSkills.

Lisainfot leiab Innove kodulehelt

Vabrik nr 155

 

 

VABRIK nr 155


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Alaealiste töösuhted muutuvad paindlikumaks

Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis muudab alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid, igapäevast puhkeaega, alaealistele lubatud töid ja tööinspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena töötamiseks. Tööandjad tegid konkreetsed ettepanekud alaealiste töötamise lihtsustamiseks juba aasta tagasi.


Loe edasi… »

Tööandjad kutsuvad külla

Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta puhul kutsuvad eri valdkondades tegutsevad tööandjad maikuus huvilisi külla ja näitavad oma töö köögipoolt. Tutvuda on võimalik tööstuste, pankade, kaubandus- ja teenindusettevõtete ning IT-ettevõtete igapäevaeluga. Kokku korraldavad 26 ettevõtet 36 ekskursiooni.


Loe edasi… »

Välistudengid peaksid Eestis omandatud teadmisi kasutama siinse majanduse edendamiseks

Eestis õpib tuhandeid välistudengeid ja meie soov on, et suur osa neist seoks ka pärast ülikooli lõpetamist vähemalt mõneks ajaks oma tööelu Eestiga ning rakendaks oma kogemusi, võrgustikku ja siinses ülikoolis omandatud oskusi Eesti ettevõtluskeskkonna heaks. Seetõttu korraldasime koos Tallinna Tehnikaülikooliga välistudegitele värbamiskohviku.


Loe edasi… »

Kes on parim juht 2017?

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Postimees, Äripäev ning Pärnu Konverentsid otsivad taas Eesti parimat juhti, kes lisaks enda organisatsiooni või ettevõtte tulemustele suunab ja panustab ühiskonda laiemalt. Võitja kuulutatakse välja 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil „Koostöö ja konkurents“.


Loe edasi… »

 
AVALDA ARVAMUST

Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks)

Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).


Loe edasi… »

Tööturuteenuste ja -toetuse seadus

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Dokumendis kaardistatakse kümme probleemi, mille lahendamiseks soovitakse muuta Tööturuteenuste ja –toetuste seadust, Maksukorralduse seadust, Töötuskindlustuse seadust, Töölepingu seadust ja Töövõimetoetuse seadust.


Loe edasi… »

 
TASUB TEADA

Aita tunnustada täiskasvanud õppijaid ja koolitajaid

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras kutsub tunnustama täiskasvanud õppijaid, täiskasvanute koolitajaid, õpitegusid, koolitussõbralikke organisatsioone ja raamatukogusid. Kandidaate on kõigil võimalik esitada 15. maini. 19. oktoobril kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala avaüritusel Tartus välja kõikide kategooriate silmapaistvamad laureaadid.


Loe edasi… »

Ettevõtlusõppe programm pakub koolitusi

Kevadhooajal on veel võimalus osaleda ettevõtlusõppe programmi koolitustel, toetamaks paremini õppijate ettevõtliku hoiaku kujundamist ja ettevõtlusalaste teadmiste omandamist õppetöös. Lisaks õpetajatele oodatakse koolitusele ka ettevõtjaid, kes on praktikutena ettevõtlusõppe tundidesse kaasatud.


Loe edasi… »

Pea iga neljas tööõnnetus on põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate üle

Aprillis-mais kestab Tööinspektsiooni kampaania “Tunne oma õigusi – märka ohtu”, milles juhitakse tähelepanu riskidele masinate ja seadmetega töötamisel ja kutsutakse nii tööandjaid kui ka töötajaid ohtusid teadvustama ja tööõnnetusi vältima.


Loe edasi… »

 
 
 
 

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu pakub koolitusi noorte ettevõtlikkuse arendamiseks

Kevadhooajal on veel võimalus osaleda ettevõtlusõppe programmi koolitustel, toetamaks paremini õppijate ettevõtliku hoiaku kujundamist ja ettevõtlusalaste teadmiste omandamist õppetöös. Lisaks õpetajatele oodatakse koolitusele ka ettevõtjaid, kes on praktikutena ettevõtlusõppe tundidesse kaasatud.
 
Koolituste fookuses on ettevõtlikkust arendavad õppemeetodid, mille rakendamine ainetundides aitab muuta tunnid huvitavaks, kaasavaks, praktiliseks ja interaktiivseks ning pakkuda paremat sidusust teooria ja praktika vahel. Koolitustel õpetatakse, kuidas arendada efektiivsemalt noorte pädevusi, mis aitavad neil pärast kooli lõpetamist tööturul paremini hakkama saada ja omandatud teadmisi rakendada. Head võimalused on siinjuures näiteks uute tehnoloogiate kasutamine, erinevate kooliväliste partnerite kaasamine, praktiliste igapäevaelu tegevuste läbimängimine ja avatud suhtumine uutesse ettevõtmistesse.

Ettevõtlusõppe programmi koolitustel osalejad on positiivsena välja toonud koolitustel tekkinud tulemusliku arutelu ning kogemuste jagamise erineva taustaga spetsialistide vahel. Koolituste väärtuslikuks boonuseks on uued kontaktid nii õppejõudude, õpetajate, koolijuhtide, ettevõtjate, teadlaste kui teiste oma ala spetsialistidega, kellega võib välja areneda väärt koostöö nii uute kui praeguste ettevõtmiste arendamiseks.

Haridustöötajatele ja õppes kaasa löövatele praktikutele mõeldud tasuta koolitustega saab tutvuda ja huvipakkuvatele koolitustele registreeruda ettevõtlusõppe programmi koolituskalendris.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu eesmärgiks on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ajavahemikul 2016–2018 edendada ettevõtlikkust arendavat õpikäsitust ja ettevõtlusõpet süsteemselt kõikidel haridustasemetel ja -liikides ning muuta koolid ettevõtlikumaks nii, et ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkuse kujundamine, samuti sellealaste teadmiste ja oskuste arendamine oleks haridussüsteemi loomulik osa. Ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks on oluline kaasata õppeprotsessi ettevõtjaid-praktikuid ning pakkuda nii praegustele kui tulevastele haridustöötajatele-mentoritele-ettevõtjatele täienduskoolitusi. 

Ettevõtlusõppe programmi partnerid on kõik Eesti ülikoolid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Innove, Junior Achievement Eesti ja maakondlikud arenduskeskused eesotsas Ida-Viru Ettevõtluskeskusega. Programmi finantseerib Euroopa Sotsiaalfond.

Avalda arvamust: Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse väljatöötamiskavatsus

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Dokumendis kaardistatakse kümme probleemi, mille lahendamiseks soovitakse muuta Tööturuteenuste ja –toetuste seadust, Maksukorralduse seadust, Töötuskindlustuse seadust, Töölepingu seadust ja Töövõimetoetuse seadust.

Viie seaduse probleemid on koondatud ühte väljatöötamiskavatsusse, sest mitmed neist on seotud enam kui ühe seaduse reguleerimisalaga.

Väljatöötamiskavatsus sisaldab järgmisi probleeme:
1) Sõidu- ja majutustoetusega hüvitatakse sõidukulu elukohapõhise tasuta sõiduõiguse korral;
2) Töövõimetoetust tuleb vähendada varem makstud töötutoetuse võrra mitmeid kordi;
3) Puudub õiguslik alus töövõimetoetuse ja osaliselt töövõime hindamise andmete ning töötamise ja töö eest saadud tasud andmete kandmiseks tööpoliitika infosüsteemi;
4) Töö- ja renditöövahendajad ei täida seadustes sätestatud nõudeid ega järgi võrdse kohtlemise põhimõtteid ning järelevalve nende üle ei ole tõhus;
5) Alusetult saadud tööturuteenuste ja -toetuste ning kindlustushüvitiste kulu tagasinõudmisel puudub kaalutlusõigus;
6) EL tööhõivet soodustavatest toetusest kaasrahastatavate tegevuste elluviimiseks ajutise riigipoolse rahastamisallika leidmine on aeganõudev;
7) EL määruse alusel tuleb luua Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (edaspidi EURES võrgustik) liikmete ja partnerite vastuvõtusüsteem;
8) Isik võib temast mitteolenevatel põhjustel jääda ilma töövõimetoetuse ettemaksest;
9) Töövõimetoetuse maksmise tingimused ei soodusta õpingute jätkamist;
10) Töövõimetoetust vähendatakse ebaõiglaselt, kui maksja süül saab isik mitme kuu sissetuleku ühes kuus.

Ootame kommentaare ja ettepanekuid väljatöötamiskavatsusele 04.maiks 2017 aadressil piia@employers.ee.

Väljatöötamiskavatsus

Tööandjad üle Eesti kutsuvad maikuus külla

Maikuus kutsuvad eri valdkondades tegutsevad tööandjad huvilisi külla ja näitavad oma töö köögipoolt. Tutvuda on võimalik tööstuste, pankade, kaubandus- ja teenindusettevõtete ning IT-ettevõtete igapäevaeluga.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on ettevõtteid külastama oodatud nii õpilased, kes alles kaaluvad tulevast elukutsevalikut, kui ka tudengid, samuti lapsevanemad, õpetajad ja lihtsalt uudishimulikud täiskasvanud.

„Tavaliselt ei ole võimalik minna ja vaadata, kuidas tehakse jäätist, mil moel valmib uus moekollektsioon või kuidas saab ümarast kasepuust kandiline vineerplaat. Eesti tööstusettevõtete tänapäevasus ja automatiseeritus võib tõsiselt üllatada,“ ütles Tamsar. „Samuti ei teata tavaliselt, mis toimub pangas väljaspool teenindussaali või kuidas sünnivad nutikad IT-lahendused. Seepärast kutsun kõiki huvilisi seda võimalust kasutama, avastada on palju põnevat,“ lisas ta.

Kokku toimub maikuu jooksul 36 ekskursiooni 26 ettevõttes üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kundas, Harjumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal.

Huvilisi võtavad vastu Balsnack International Holding, Saku Õlletehas, Kunda Nordic Tsement, Baltika Grupp, Balbiino, LHV Pank, Wendre, Stora Enso Eesti, Estonian Business School, Infotark Büroomaailm, Krimelte OÜ I Wolf Group, SEB Pank, CGI Eesti, Cybernetica, UPM-Kymmene Otepää, Helmes, JELD-WEN Eesti, AgileWorks, Pipelife Eesti, Playtech Estonia, Salvest, G4S, Swedbank Eesti, Mainor Ülemiste, Tieto Eesti ja Proekspert.

Ettevõttele küllaminemiseks tuleb välja valida sobiv ettevõte ning täita registreerimisvorm Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel: SIIN

Registreerimine lõpeb kaks päeva enne ekskursiooni toimumist või grupi täitumisel, iga osaleja kohta tuleb täita eraldi ankeet. Kohale tuleb huvilistel tulla omal jõul – eraldi transporti reeglina korraldatud ei ole.

Kampaania „Tööandjad kutsuvad külla“ toimub Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta raames.

Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ainus sotsiaalpartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon. Keskliitu kuuluvad kõik peamised majandusharuliidud ja paljud Eesti suurettevõtted. Kokku esindab Tööandjate keskliit otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale.

Leia sobiv ettevõte ja registreeru ekskursioonile SIIN

 

 

Tööandjad kutsuvad külla

Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta puhul kutsuvad 28 tööandjat huvilisi maikuu jooksul külla ja näitavad oma köögipoolt. Tutvuda on võimalik nii pankade, erinevate tööstuste kui ka IT-ettevõtete igapäevaeluga. Ettevõtteid on külastama oodatud õpilased, kes alles kaaluvad tulevast elukutsevalikut, tudengid, lapsevanemad, õpetajad ja lihtsalt uudishimulikud täiskasvanud.

Ettevõttele küllaminemiseks tuleb välja valida sobiv organisatsioon ning täita registreerimisvorm ettevõtte kirjelduse juures. Iga osaleja kohta tuleb täita eraldi ankeet. Registreerimine lõpeb kaks päeva enne ekskursiooni toimumist või grupi täitumisel. Kohale tuleb huvilistel tulla omal jõul – eraldi transporti reeglina korraldatud ei ole.

Registreerumisel võtab ekskursioonil osaleja kohustuse arvestada ettevõttepoolse vastuvõtja juhiste ja suunistega.

Vali tööandja ja registreeru ekskursioonile:

Eesti Tööandjate Keskliit (kohtumine peaministriga)- registreerumine lõppenud
Valdkond: ettevõtete esindamine
Aadress: Kiriku tn 6, Tallinn (Toompeal, Toomkiriku taga hoovis roosa maja)
Mida pakub: Kohtumine peaminister Jüri Ratasega, ajaloolase Küllo Arjakase loeng ja ringkäik ajaloolises Tööandjate majas.
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2 h
Grupi suurus: kuni 60
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 17.15
 

 

Saint Gobain Glass Estonia- registreerumine lõppenud
Valdkond: autoklaaside tootmine
Aadress: Kirde 2, Elva
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus ja ekskursioon tehases, saab näha, kuidas toodetakse autode esi- ja küljeklaase.
Kui kaua aega kulub: 2 h
Grupi suurus: kuni 12
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 10
 

BLRT Grupp – registreerumine lõppenud
Valdkond: tööstus, laevaremont
Aadress: Kopli 103, Tallinn
Mida pakub: Räägime kontserni 105. aastasest ajaloost. Ettevõtte tutvustus ja ekskursioon tehases. Külalised saavad ettekujutuse, millega veel peale laevaremondi tegelevad kontserni ettevõtted.
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 10

 

JELD-WEN Eesti – registreerimine lõppenud 
Valdkond: puidutööstus
Aadress: Tootmise tn 8, Rakvere
Mida pakub: ettekanne ettevõttest ja ekskursioon tehases
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2,5 h h
Grupi suurus: kuni 10 inimest
Ekskursiooni aeg:  23. mai kl 11

Playtech Estonia Tartu kontor – registreerumine lõppenud
Valdkond: IT
Aadress: Vanemuise 7, Tartu
Mida pakub: Oodatud on gümnaasiumite lõpuklasside ja kutsekoolide õpilased. Pakume tutvustust ettevõttest, räägime, kuidas ettevõtte alguse sai, mis on ettevõtte edu saladus, mida tähendab Playtechis töötamine ja millised on siinsed hüved, kes siin töötavad ja kuidas Playtechi tööle saada. Lisaks teeme ekskursiooni kontoris, et näha meie tööruume, puhkeruume jne.
Kui kaua aega kulub: 1 – 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 15

 

AgileWorks – registreerumine lõppenud 
Valdkond: IT
Aadress: Niine 11, viies korrus, Harjumaa, Tallinn
(Trammid nr 1 ja 2)
Mida pakub: Oodatud on eelkõige IT-tudengid ja ka teised, keda huvitavad tarkvaraga loodav väärtus ja võimalused. Toimub ettevõtte tutvustus; ekskursioon ettevõttes. Võimalusel ka praktiline osa ehk saab näha, kuidas tarkvara arendatakse ja testitakse mõistmaks, mis ja miks on oluline ning saamaks aru agiilse arenduse eelistest võrreldes traditsioonilise waterfall arendusega.
Kui kaua aega kulub: 1 – 1,5h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg:
30. mai kl 16
31. mai kl 16 – grupp täis
 
  

Elisa Eesti AS – registreerimine lõppenud

Valdkond: telekommunikatsioon
Aadress:
Tallinna teletorn, Kloostrimetsa tee 58a, Tallinn
Mida pakub: Ülevaade, kuidas ehitatakse ja seadistatakse tugijaama, seadmeruumi ja tugijaama külastus,
Kui kaua aega kulub: 3-4 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg:
23. mai kell 13

Cybernetica – registreerimine lõppenud 

Valdkond: IT
Aadress: Mäealuse 2/1, Tallinn
(Buss nr 24a, peatus Raja; Troll nr 3, peatus Keemia)
Mida pakub: Tutvustav ettekanne Cyberneticast
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 25 inimest
Ekskursiooni aeg:
16. mai kl 13 
23. mai kl 13
 

Stora Enso Eesti, Näpi tehas – registreerimine lõppenud
Valdkond: puidutööstus
Aadress: Näpi tee 1, Näpi, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus, kaasaegsete puitlahenduste ja tootmiselahenduste tutvustamine, ekskursiooni tootmises.
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 24.mai kl 10.30
 

CGI Eesti – grupp täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: IT
Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn (Tammsaare Ärimaja)
(A. H. Tammsaare tee, peatus Sõjakooli bussid nr 12, 13, 20, 20A. Rahumäe tee, peatus Tuisu bussid nr 23, 61. Pärnu mnt, peatus Virve bussid 5, 18, 32, 36, 45, 57)
Mida pakub: Ekskursioon, ettekanne, näitame, kuidas IT ettevõttes töö käib.
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 12 inimest
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 15

Infotark Büroomaailm- registreerumine lõppenud
Valdkond: kaubandus
Aadress: Peterburi tee 92e, Tallinn
Mida pakub: Ekskursiooni kesklaos ja müügisaalis
Kui kaua aega kulub: 1-2 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 18. mai kell 15

Pipelife Eesti – grupp täis, registreerumine lõppenud 
Valdkond: Ehitusmaterjalide tööstus
Aadress: Põrguvälja tee 4, Lehmja küla, Rae vald
(Marsruuttaksod 214 ja 244, alguspeatus Tallinnas Solarise Keskuse ees)
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus ja tehasetuur
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 10 inimest
Ekskursiooni aeg: 24. mai kl 10

Balsnack International Holding – grupid täis, registreerumine on lõppenud

Valdkond: IT
Aadress: Ääsmäe, Mõisa tee 11 Harjumaa
Mida pakub: ekskursioon ettevõttes, ettekanne, degusteerimine, võimalus osaleda tootearenduses
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg:
10. mai kl 10
10. mai kl 14
31. mai kl 10
31. mai kl 14

Swedbank Eesti – registreerumine lõppenud
Valdkond: finantssektor
Aadress: Liivalaia 12, Tallinn
(Trammiga 3 ja 4 peatus kosmos. Bussidega 36, 18, 5, 20, 20a peatus Kosmos)
Mida pakub: Pakume üldist panga tutvustust, ekskursiooni Liivalaia peakontoris, Swedbanki kui tööandja tutvustust(sh väärtuspakkumine, tööpakkumised, kandideerimise protsess).
Kui kaua aega kulub: 2 h
Grupi suurus: kuni 40 inimest
Ekskursiooni aeg: 11. mai kl 12

 

Proekspertgrupp täis, registreerumine on lõppenud
Valdkond: IT
Aadress: Sõpruse pst 157, Tallinn
(bussid 24 ja troll nr. 3, 9)
Mida pakub: Näitame juhtidevaba kultuuri, erilist töökeskkonda, erilist kontorit ja seda, kuidas oma inimesi õnnelikuks teeme. Miks peaks ühes ettevõttes töötama tööõnnespetsialist, kontorihaldjad ja kuidas väga lahedas-mugavas keskkonnas saab siiski luua maailma muutvad tarkvara ja teha vägevat tootearendust, kuidas disain meie igapäevaelu on muutnud, miks võiksime Berliinis Future Workplace 4.0 auhinna.
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 17. mai kl 15

 

Kunda Nordic Tsement – grupp täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: ehitusmaterjalide tööstus
Aadress: Jaama 2, Kunda
Mida pakub: Ekskursioon tsemenditehases
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 10 inimest
Ekskursiooni aeg: 31. mai kl 13

AS SEB Pank – registreerimine lõppenud 
Valdkond: finantssektor
Aadress: Tornimäe 2, Tallinn
Mida pakub: Ekskursioon peakontoris ja uues innovatsioonikeskuses, ettekanne SEB Pangast, soovi ja huvi korral paberivaba kontori teenuse testimine.
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2,5 h
Grupi suurus: 12. mai ekskursioonil kuni 15 inimest, 15. mail kuni 40 inimest
Ekskursiooni aeg:
12. mai kl 13 
15. mai kl 9.30
 

UPM-Kymmene Otepää – registreerimine lõppenud
Valdkond: puidutööstus
Aadress: Tehase 2, Otepää, Valgamaa
Mida pakub: Ohutusjuhendamine, ettekanne, ekskursioon tehases
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 15. mai kl 12
 

Mainor Ülemiste – Grupp on täis, registreerumine on lõppenud
Valdkond: kinnisvaraarendus
Aadress: Valukoja 8, Tallinn
(bussid nr: 7,15, 45 ja 65)
Mida pakub: Kõigepealt tehakse külastajatele Ülemiste City linnaku ekskursioon, kus avatakse linnaku põnevat ajalugu Dvigateli tehasena, aga ka ka innovatsioonilinnaku tänapäeva ja tulevikuvisioone. Seejärel liigutakse Mainor Ülemiste AS kontorisse, kus Mainor Ülemiste juhatuse esimees tutvustab ettevõtte igapäeva toimetamisi ning külalistel on võimalus läbi virtuaalreaalsuse kõndida Ülemiste City tulevikus.
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 18. mai kl 13

Baltika Grupp – Grupp täis, registreerimine on lõppenud
Valdkond: rõivatööstus
Aadress: Kuuli 4, Tallinn
(Bussid nr 35 ja 50)
Mida pakub: Kas teadsid, et ühe ülikonnapintsaku õmblemiseks tehakse 138 erinevat õmblusoperatsiooni ja see koosneb 29 erinevast materjalist? Ekskursioonil Baltikumi vanima ja suurima moedisaini- ja rõivatööstusettevõtte telgitagustesse näed, kuidas õmmeldakse Eesti moemärkide Baltmani, Montoni, Mosaici, Bastioni ja Ivo Nikkolo rõivaid. Logistikakeskuses tekib põnev ülevaade sellest, mida kõike oja vaja teha selleks, et olla valmis tarnima Baltikas loodud Eesti disaini 44 riiki üle terve maailma.

Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 10

 

Krimelte OÜ I Wolf Group – registreerumine lõppenud
Valdkond: ehitusmaterjalide tööstus
Aadress: Suur-Paala 10, Tallinn
(Tramm nr 2, Ülemiste peatus)
Mida pakub: Koolitus “Energiatõhus lahendus aknapaigalduse näitel” ja ekskursioon tootmisesse.
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2h
Grupi suurus: kuni 15
Ekskursiooni aeg: 10. mai kl 14
 

Balbiino – Grupp täis, registreerumine on lõppenud 
Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Viljandi mnt 26, Tallinn
Mida pakub: Ekskursioon ettevõttes ja Jäätisemuuseumis, ettekanne ettevõttest ja jäätise söömine.
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 10

LHV Pank – Grupp täis, registreerumine on lõppenud
Valdkond: finantssektor
Aadress: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, City Plaza hoone
(maja läheduses asuvad bussipeatused Laikmaa, Kunstiakadeemia ja Viru Keskus. LHV Pank asub Tallinna Kaubamaja kõrval, üle tee)
Mida pakub: Ootame külla kõiki pangandushuvilisi, kes tahaksid LHV tegemistest rohkem teada saada. Teeme lühikese ettekande LHV tegevusest ja klienditeenindusest (sh eri rollidest) ja tutvustame panka tööandjana. Lisaks räägime lühidalt kahest teemast: investeerimine ja mobiilipank. Pärast ettekandeid hargneme kahte gruppi ja külastame erinevaid korruseid City Plaza hoones.
Kui kaua aega kulub: 2 h
Grupi suurus: kuni 30 inimest
Ekskursiooni aeg: 25. mail kl 11
  

Wendre – Grupp on täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: tekstiilitööstus
Aadress: Lina 31, Pärnu
(bussid 7 ja 14, Lina peatus)
Mida pakub: Ekskursiooni toomises ehk siis võimalust näha kuidas valmivad tekid-padjad.
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 10. mail kl 12 

Playtech Estonia Tallinna kontorGRUPP TÄIS, REGISTREERUMINE LÕPPENUD
Valdkond: IT
Aadress: Lõõtsa 5, Tallinn
(bussid nr 7, 15, 45 ja 65)
Mida pakub: Oodatud on gümnaasiumite lõpuklasside ja kutsekoolide õpilased. Pakume tutvustust ettevõttest, räägime, kuidas ettevõtte alguse sai, mis on ettevõtte edu saladus, mida tähendab Playtechis töötamine ja millised on siinsed hüved, kes siin töötavad ja kuidas Playtechi tööle saada. Lisaks teeme ekskursiooni kontoris, et näha meie tööruume, puhkeruume jne.
Kui kaua aega kulub: 1 – 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 15
 

Salvest – Grupid täis, registreerumine on lõppenud
Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Aruküla tee 3, Tartu
(Bussid nr 4, 7 ja 10, Põllu peatus)
Mida pakub: Salvest ootab endale külla eelkõige toiduainetööstuses töötamisest huvitatud inimesi. Räägime ettevõtte kujunemisloost, tehnoloogiatest, toodetest ning viime tootmisesse ekskursioonile, et näidata, kuidas meie tooted valmivad.
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 12 inimest
Ekskursiooni aeg:
16. mai kl 10
18. mai kl 10

G4S AS – Grupp on täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: turvasektor
Aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn
(Lähim bussipeatus on Mustjõe. Seal peatuvad bussid nr 21, 22, 41, 42, 43)
Mida pakub: G4S ekskursioon on mõeldud gümnaasiumiõpilastele. Palume registreerida hiljemalt 3. mail. Näitame tehnilisi lahendusi, mille abil kodusid ja kontoreid valvatakse. Tutvustame Euroopa moodsaimat turvaettevõtte juhtimiskeskust. Anname ühiskonnaõpetuse tunni „Kuidas hoitakse Eesti turvalisust?“
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 35
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 10

Tieto Eesti AS – grupp täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: IT
Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn (Tammsaare Ärimaja)
(A. H. Tammsaare tee, peatus Sõjakooli bussid nr 12, 13, 20, 20A. Rahumäe tee, peatus Tuisu bussid nr 23, 61. Pärnu mnt, peatus Virve bussid 5, 18, 32, 36, 45, 57)
Mida pakub: Külastuse käigus saab iga huvituja olla osa UI/UX disaini loomeprotsessist. Mis see täpsemalt on, kuidas see käib ja miks peaks minul seda vaja olema? Räägime täpsemalt, mis kasu on disainimõtlemisest, kasutusmugavuse (UX) disainist, prototüüpide lõppkasutajatega testimisest ning ka talupojatarkusest selle kõige juures. Disainime üheskoos rakenduse ja seda läbi praktiliste ajurünnaku meetodite. Disainimõtlemine on imelihtne – tule ning saa osaks sellest! Peale praktilise koolituse näitame ka IT ettevõtte telgitaguseid ja vaatame ringi kaasaegses kontoris..
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 19. mai kl 11

Estonian Business School (EBS) – registreerumine lõppenud
Valdkond: haridus
Aadress: Lauteri 3, Tallinn
Mida pakub: kell 15.00-15.45: Ringkäik ja ettekanded “EBS tööandjana. Pea 30 aastat kogemust tööandjana haridusettevõtluses.” ja “EBS. Ülikool, mis vormib ja julgustab ettevõtlust ja ettevõtjaid”. Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekava aine „Tudengiettevõtted“ loengu külastus.
Kui kaua aega kulub: 2,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 4. mai kl 15

Helmes – grupp täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: IT
Aadress: Lõõtsa 6B, Tallinn
Mida pakub: ekskursioon ja ülevaade meie igapäevaselt tavakasutuses olevatest projektidest
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 15

Stora Enso Eesti AS, Imavere tehas – registreerumine lõppenud
Valdkond: puidutööstus
Aadress: Kadastiku 1, Imavere, Järvamaa
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus, kaasaegsete puitlahenduste kasutusvõimaluste ja integreeritud tootmise tutvustamine, ekskursioon neljas erinevas tootmissüksuses.
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg
11. mail kl 14.30

Saku Õlletehas – grupp täis, registreerumine lõppenud
Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Saku, Tallinna mnt 2
Mida pakub: Ekskursioon Saku Õlletehase tootmises, mille käigus saab pilgu heita kõigile olulisematele etappidele õlle kääritamisest kuni villimiseni. Külastatakse ka muuseumi ning suveniiripoodi. NB! ekskursioon on mõeldud üksnes täisealistele külalistele (palun võtta dokument kaasa!)
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 3. mai kl 15

Aita tunnustada täiskasvanud õppijaid ja koolitajaid

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras kutsub tunnustama täiskasvanud õppijaid, täiskasvanute koolitajaid, õpitegusid, koolitussõbralikke organisatsioone ja raamatukogusid. Kandidaate on kõigil võimalik esitada 15. maini. 19. oktoobril kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala avaüritusel Tartus välja kõikide kategooriate silmapaistvamad laureaadid.

Aasta õppija 2016 Liis Reimann asus mõned aastad tagasi keskharidust omandama koos oma pojaga. Nii nad 10. klassist alates teineteist kolme aasta vältel mõistvalt toetasid ja aitasid. Õpetajate sõnutsi oli see kooslus suurepärane. Nüüdseks on mõlemal keskharidus käes, kool sai kevadel lõpetatud. “See, et keskharidust ei olnud,  tiksus ebameeldiva teadmisena kuklas, kuni ühel päeval sai otsustatud – tuleb sammud seada Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli. Õppimine on andnud mulle juurde palju enesekindlust. Kuna mul on nüüd keskharidus, olen astunud sammukese lähemale oma unistusele, õppida kõrgemas kunstikoolis restaureerimist,” ütles Reimann.

XX täiskasvanud õppija nädala raames (19. – 26. oktoober 2017) tunnustatakse silmapaistvaid inimesi ja organisatsioone tiitlitega:
• aasta õppija
• aasta koolitaja
• aasta koolitussõbralik organisatsioon
• aasta õpitegu
• aasta raamatukogu
Märka Sinagi tublisid inimesi enda ümber ning esita kandidaat 15. maiks!

Kandidaate saab esitada Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras veebilehel www.andras.ee või e-posti teel andras@andras.ee, täites eelnevalt veebilehel kättesaadava vormi.

Lisainfo: Monica Marfeldt, monica@andras.ee, tel 621 1670

Avalda arvamust: Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks)

Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).

Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupp ja volikogu on otsustanud panditulumaksule vastu seista, kuna see kahjustaks ettevõtluskeskkonda ning koormaks ebaproportsionaalselt ka seaduslikult tegutsevaid ettevõtteid, kes ühtlasi on juba suurimad maksumaksjad, sh suurimad kasumijaotajad. Samas on maksuõiguses juba võimalus riskianalüüsi alusel suurima riskiga ettevõtetega tegeleda ja maksulaekumist parandada.

Ootame tagasisidet 25. aprillini aadressil raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Tööandjad: välistudengid peaksid Eestis omandatud teadmisi kasutama siinse majanduse arendamiseks

17. aprillil toimus Eesti Tööandjate Keskliidu ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) eestvedamisel värbamiskohvik, mis viis kokku praktika- või töökohta otsivad välistudengid ja Eesti tööandjad.

“Eestis õpib tuhandeid välistudengeid ja meie soov on, et suur osa neist seoks ka pärast ülikooli lõpetamist vähemalt mõneks ajaks oma tööelu Eestiga ning rakendaks oma kogemusi, võrgustikku ja siinses ülikoolis omandatud oskusi Eesti ettevõtluskeskkonna heaks,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Kevadel 2015 TTÜ välistudengite seas läbi viidud uuringu kohaselt kavatseb üle poole välistudengitest pärast lõpetamist otsida Eestis tööd, magistrantide seas on see osakaal ligikaudu kaks kolmandikku.

Samas näitab kogemus, et välistudengitel on keeruline leida praktikakohta. Enamasti on probleemiks keelebarjäär ehk vaid eestikeelne töökeskkond, kuid on ka organisatsioonikultuurilisi küsimusi või siis leiavad tööandjad, et välismaalase praktikale võtmine on üleliia keeruline. “Kuna välistudengid enamasti eesti keelt ei oska, tuleks ettevõtetes leida praktikantidele tublid inglise keelt oskavad juhendajad või tõlkida oma eeskirjad ja dokumendid inglise keelde, see on tööandjale lisapingutus,” lausus Tamsar. “Samas saavad välistudengitest praktikandid ja töötajad olla ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks kasulikud, tuues kaasa oma mitmekesised kogemused ja kontaktid.”

Eesti Tööandjate Keskiit korraldab teist aastat ka välistudengite töövarjupäevi, mis annavad tudengitele võimaluse mõne tunni kuni ühe tööpäeva jooksul ettevõttega tutvuda ja näha Eesti töökultuuri. Projekti eesmärk on luua välistudengeile esimene reaalne kontakt kohalike tööandjatega, mis aitaks neil hiljem leida praktika- ja töökohta. Tamsare sõnul on töövarjutamine paljudele välistudengitele esimene kord Eestimaist töökultuuri päriselt kogeda, loodetavasti on hiljem lihtsam leida praktikakohta ja ka töökohta. Ettevõtja jaoks, kel seni välismaalt pärit tööjõuga kogemus puudub või kellel see on väike, on see samuti võimalus aimu saada, millist väärtust välistudengid nende organisatsioonile anda võiks. Oma soovist välistudengeid töövarjutama võtta saab teada anda meiliaadressile anneli.entson@employers.ee

Välistudengite värbamiskohvikus Tallinna Tehnikaülikooli tudengimajasosales 21 tööandjat: ABB, Politsei- ja Piirivalveameti tõlketeenistus, Meriton Hotels, Barona Eesti, Transferwise, Pipedrive, Derivco Estoni, Invent Solutions, Feelingstream, Cloudator, Vaimo, Comatec Estonia, Swissotel Tallinn, Lasbet Tootmine, Challenger Solutions, ePPC, Norma, Eesti Energia, Jobbatical, Ignite ja Kühne+Nagel.

Enim otsisid tööandjad IT-spetsialiste, kuid ka finants- ja personalispetsialiste, tõlke, ettekandjaid, administraatoreid, insenere, logistikuid jt.

Projekti toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Pea iga neljas tööõnnetus on põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate üle

17. aprillil algab Tööinspektsiooni kampaania “Tunne oma õigusi – märka ohtu”, milles juhitakse tähelepanu riskidele masinate ja seadmetega töötamisel ja kutsutakse nii tööandjaid kui ka töötajaid ohtusid teadvustama ja tööõnnetusi vältima.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on pea iga neljas tööõnnetus põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate, tööriistade või seadmete üle. „See on üks levinumaid ja ohtlikumaid tööõnnetuse liike, põhjuseks enamasti hoolimatus, hajameelsus, aga ka masinate omavoliline reguleerimine. Valdaval osal masinatest, millega tööõnnetus juhtub, ei vasta ohutusseadised nõuetele,“ ütles Maripuu. „Samuti kiputakse unustama, et töövahendi tootja pole kaitseseadiseid ilmaasjata ette näinud.“

Algava kampaania tunnuslausega „Masinal on jõud. Sinul on mõistus – veendu masina ohutuses“ soovib Tööinspektsioon kõnetada nii töötajaid kui ka tööandjaid ja kutsuda neid kontrollima, kas tööks kasutatav masin on töökorras.

„Kuigi vahel võib tunduda, et kaitseseadiste eemaldamine teeb töötamise mugavamaks, ei tohi seda mingil juhul teha, sest siis on õnnetus kiire tulema. Kõnekas on ka fakt, et suur osa õnnetusi ei juhtu mitte nendega, kes masinat omavoliliselt ümber on seadistanud, vaid nende kolleegidega või seadme hooldajaga,“ ütles Maripuu. „Tööandja peab töövahendite seisukorda regulaarselt kontrollima – kui töötaja on seadistusi ilma loata muutnud, langeb õnnetuse korral vastutus ikkagi tööandjale.“

Maikuu lõpuni kestva kampaania sisse jääb 28. aprillil toimuv ülemaailmne tööohutuse ja töötervishoiu päev. Sel päeval soovitakse tavapärasest enam tähelepanu juhtida ohutule töötamisele ning nii töötaja kui ka tööandja vastutusele.

Portaali http://www.tooelu.ee/ on kogutud praktilisi ohutusnõuandeid töötajale, kes kasutab oma töös masinaid, transpordivahendeid ja erinevaid tööriistu, aga ka tööandjale, kes vastutab masinaid kasutava töötaja ohutuse eest.

Eelmisel aastal registreeris Tööinspektsioon 5081 tööõnnetust, millest 26 lõppes surmaga. Üle poole tööõnnetustest juhtus meestega, enim vanuses 25–34 aastat. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54aastaste vanusegrupis.

Kõige rohkem tööõnnetusi 1000 inimese kohta juhtus eelmisel aastal Lääne-Virumaal, kus tuhande töötaja kohta juhtus ca 16 tööõnnetust.  Tööõnnetuste suhtarv 1000 töötaja kohta kasvas enim Tallinnas ja Harjumaal ning Võrumaal, vähenes aga Tartu-, Valga- ja Raplamaal.

Alaealiste töösuhted muutuvad paindlikumaks

Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis kaasajastab alaealiste töötingimusi paindlikumate töösuhete võimaldamise kaudu. Seadus muudab ka alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid, igapäevast puhkeaega, alaealistele lubatud töid ja tööinspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena töötamiseks. Tööandjad tegid konkreetsed ettepanekud alaealiste töötamise lihtsustamiseks juba aasta tagasi.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on senine seadusandlus alaealistele liialt piirav ning ei motiveeri noori töötama ega tööandjaid neid tööle võtma. “Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasi õppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,“ ütles ta.

Tamsar tõi ühe tegurina välja ka asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada nn „mustalt“ või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise puhul.

Olulisemad seadusemuudatused on järgmised:

  • Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal ning määratakse kindlaks nende lubatud kestvus. Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv seadus ette ei näe.
    Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla ELi direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Kehtiva seaduse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas.
  • Vastuvõetud seadus võimaldab koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas seaduses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Seadus kaotab 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisuse, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
  • Kaotatakse valitsuse määrusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. See muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane.
  • Seaduse kohaselt eeldatakse tööinspektori nõusolekut alaealise töölevõtmisel praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Seadusega ettenähtud korra kohaselt lisab tööandja alaealise töötaja töötamise registrisse 10 tööpäeva enne alaealise tööle asumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööle asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus töö tegemine toimub ja mis tööd tehakse ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.

 

Kes on parim juht 2017?

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Postimees, Äripäev ning Pärnu Konverentsid otsivad taas Eesti parimat juhti, kes lisaks enda organisatsiooni või ettevõtte tulemustele suunab ja panustab ühiskonda laiemalt. Võitja kuulutatakse välja 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil „Koostöö ja konkurents“.

“Head juhtimist peab tunnustama, sest väga häid juhte on Eestis vähe,“ selgitas konkursi üks eestvedaja, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Konkursi eesmärk on väärtustada Eestis tegutsevate ettevõtete tarka inimeste juhtimist ning toetada juhtimise arendamist parimate edulugude ja eeskujude tunnustamise ning esiletõstmise kaudu.

Samuti soovib ettevõtmine juhtida tähelepanu inimeste juhtimise olulisusele ettevõtte/organisatsiooni tulemuste saavutamisel, aga tõsta ka juhtimis- ning koos sellega Eesti tööelu kvaliteeti.

Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris. Parima valikul lähtub majandusajakirjanikest, ettevõtjatest ja personalijuhtidest ning eelmise aasta võitjast koosnev žürii kolmest aspektist: juhitava ettevõtte/organisatsiooni pikaajalised head tulemused; eetilisus ja vastutustundlikkus; juht on andnud Eestile majanduslikust väärtusest ja enda vastutada olevast organisatsioonist enamat.

Möödunud aastal võitis tiitli toonane LHV Grupi juht ning täna DNB ja Nordea ühendpanka Luminor vedav Erkki Raasuke. Kaks aastat tagasi pälvis tunnustuse reisibüroo Estravel pikaaegne juht Anne Samlik, 2014. aastal toonane Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Maagaasi aktsiisi ei tohi tõsta

Ettevõtjate mure aktsiisitõusude pärast on põhjendatud, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu maksunõunik Raul Aron. Maagaasi aktsiisimäära tahetakse lisaks senistele hüppelistele tõusudele järgmise kolme aasta jooksul veelgi tõsta ligi kahekordseks, mille tulemusena tõuseks maagaasi hind 2017-2020 ligikaudu 20%.

Maagaasi tarbib lisaks kodumajapidamistele veel umbes 2000 ettevõtet, kes statistikaameti andmetel tarbivad ca 87% Eestis tarbitavast maagaasi kogusest. Mitu ettevõtet nt toiduainete-, puidu- ja paberitööstuses kasutavad maagaasi olulise tootmissisendina, mis tähendab, et maagaasi hind mõjutab ka nende toodetava kauba konkurentsivõimet eksporditurgudel.

Samuti võib energia, sh maagaasi, hind saada otsustavaks investeeringute puhul, kui gaas on neile oluline tootmissisend. Selles kontekstis teeb murelikuks, et Läti, Leedu ja Poolaga võrreldes on Eestis juba maagaasi aktsiisimäär 3-8 korda kõrgem.

Lootustandev on valitsuse plaan maagaasi ja elektrienergia hinnakomponente suurtarbijatele odavamaks muuta, kuid arvutused näitavad, et seda tuleb teha maksimaalsel võimalikul määral, et elektri ja maagaasi hinda naaberriikide praeguse hinnatasemega ligilähedaseks muuta. Suurtarbijatele energiamaksumäärasid vähendav otsus tuleks seetõttu kiiresti vastu võtta. Maagaasi ülikiire aktsiisitõus aga on üldse ebamõistlik ning tuleks tervikuna ära jätta, sest maksumäär suurtarbijale on juba praegu kaheksa korda kõrgem kui Leedus.

ABB ja Ericsson osalevad LHV Tervisejooksu ja -kõnni sarjas rekordarvu tiimidega

19. aprillil alustab juba 15. hooaega iganädalane LHV tervisejooksu ja -kõnni sari, mis on tööandjatele hea ja soodne võimalus oma töötajaid regulaarselt liikuma motiveerida. Sari kestab läbi suve, kokku on 21 etappi ja osaleda saaad nii 4-5 liikmelised tiimid kui ka individuaalsed osalejad. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmesorganisatsioonidele on enam kui kahe võistkonna osalemisel soodushind 150 eurot tiimi kohta (kehtib uutele registreerujatele). Selleks tuleb võistkonnad registreerida meili teel, kirjutades urmo@stamina.ee

Tänaseks juba registreerunud ettevõtete nimekirja vaadates on kõige aktiivsem osaleja ABB, kes saadab tervisejooksule tervelt 24 tiimi. ABB Spordiklubi juhataja Sven Sommeri sõnul on Stamina korraldatav LHV tervisejooksu ja tervisekõnni sari üks kümnetest võistlustest, millest ettevõtte töötajad ABB ja ABB Spordiklubi toetusel osa võtavad.

„Ehkki inimene on loodud liikuma, loovad moodsa aja ahvatlused võimaluse asendada liikumine „jõukohasemate“ tegevustega. Meie ABB-s oleme aru saanud, et inimese tervisekäitumise suunamiseks on tegelikult vaja kaht lihtsat tegevust – esiteks terviseteadlikkuse tõstmist ning teiseks võimaluste loomist,“ ütles Sommer. „Meie ABB-s tegeleme läbi terviseprogrammi ja spordiklubi mõlemaga. Igasugune töötajate tervisele panustamine on kasulik nii töötajale, tööandjale kui riigile, ennetus on alati odavam ja tõhusam ravist.“

Sommer ütles, et LHV tervisejooksu ja tervisekõnni sari on perfektne üritus mitmekesiste võimalustega nii aktiivsele kui passiivsele liikujale – võib osaleda kas ühel või kahel päeval nädalas, leida lisamotivatsiooni koos tiimiga liikumisest ning saada osa lisavõimalustest.

„Hindame oma ettevõttes tiimitöö võimekust, seepärast ühtib LHV jooksu- ja kõnnisari meie filosoofiaga. Et sel aastal osaleb ABB-st koguni 24 võistkonda, näitab ühest küljest, et töötajad jagavad seda filosoofiat, teisest küljest aga, et meie sisene töö terviseteadlikkuse tõstmisel kannab järjest rohkem vilja,“ lisas ta.

Ericsson saadab tänavu tervisejooksu sarja osalema 19 võistkonda ja 12 individuaalosalejat. Ettevõtte sisekommunikatsiooni juhi Kadri Kose sõnul on töötajate tervis Ericssonile kui tööandjale väga oluline.

„Tähtis on, et inimene tuleks tööle tervena ja läheks koju tervena. Kuid lisaks mõjutab inimest ka see, kuidas ta hoolitseb oma tervise eest töövälisel ajal,“ lausus Kosk. „Ericsson on alati olnud märkimisväärse osalejate arvuga mitmel rahvaspordiüritustel, kuid alates eelmisest aastast osaleme ka LHV tervisejooksu ja -kõnnisarjas. Sarjas osalemise eesmärgiks on propageerida ning innustada meie töötajaid liikuma just nimelt järjepidevalt ning leiame, et LHV tervisejooksu ja -kõnnisarjas osalemine on selleks suurepärane võimalus.“

Ericssonist on tänavu osalejaid kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal ning Kosk on väga uhke niivõrd suure esinduse üle. „Näeme, et teadlik liikumine ja tervislik eluviis saab meie töötajate seas aina olulisemaks. Kindlasti on motiveeriv ka see, et sa ei ole rajal üksi vaid sul on vahvad kolleegid ümber, kellega koos neid põnevaid radu läbida ning vahest üksteist utsitadagi.
Näeme rajal! – Tunnete meid ära meie tumesinise vormi järgi!“

Stamina spordiklubi korraldatava liikumisharrastuse sarja LHV tervisejooks ja -kõnd esimene etapp on 19. aprillil, kokku on septembri lõpuni kavas 21 etappi. Etapid toimuvad vähemalt viieteistkümnel Tallinna ja selle naabervaldade tervise- ja liikumisrajal. Iga etapp toimub sama nädala kolmapäeval ja neljapäeval, mis võimaldab osalejatel valida endale sobivam aeg.

Sari pakub võimaluse kord nädalas sörkjooksu või kõndi tehes kolleegide ja sõprade seltsis päevatööst lõõgastuda ja oma tervise eest hoolitseda. Osalemiseks on vaja moodustada nelja- või viieliikmeline tiim ning registreerida see veebilehel www.stamina.ee. Kõik osavõtjad saavad isikliku ajavõtukiibi, mis fikseerib nende stardi- ja finišiaja ning osaluskorra.

Sarja korraldamist toetavad LHV pensionifondid. „Nii sportimisel kui ka pensionikogumisel tagab regulaarne jõukohane panustamine parima tulemuse ja enesetunde. Seega ühtib sarja kandev idee – tervislik eluviis tänu regulaarsele liikumisele – väga hästi pensionikogumise põhimõttega,“ selgitas AS-i LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja. „Traditsioonilised jooksuõhtud on Tallinnas väga hästi vastu võetud ja neil on ka LHV töötajate seast palju innukaid osalejaid. Seetõttu otsustasime sarja juubelihooajal üritusele õla alla panna,“ lisas Oja.

Motiveerimiseks ootavad osalejaid sarja lõpus väärt auhinnad. Parimat võistkonda pärjatakse reisikinkekaardiga väärtuses 3000 eurot. Sellele auhinnale pretendeerivad võistkonnad, kellel on kõige rohkem punkte, st tiimid, mille vähemalt kolm liiget on enim kordi kohal käinud. Peale selle on aktiivseimatele loosiauhinnad sarja partneritelt.
Juhul, kui mõnel etapil jääb nädala sees osalemata, saab selle korra tasa teha teistel Stamina korraldatavatel rahvaspordiüritustel, milleks on DFDS järvejooksude etapid, Suple Sõtku Sörgi rahvatriatlonid ja Icebug Kõva Mehe Jooks.

Kutse osalema rahvusvahelises juhtimisuuringus

Eesti osaleb rahvusvahelise juhtimise arendamise assotsiatsiooni CEEMAN korraldatavas rahvusvahelises uuringus “Dünaamiliste ühiskondade juhtimise arenguvajadused” ning kõigil Eesti ettevõtetel ja riigiasutustel on võimalik selles osaleda.

On-line küsitlus on avatud 01. aprillini 2017 ning selle vastused on konfidentsiaalsed. Tulemuste põhjal valmib nii Eesti organisatsioonide koolitusvajadusi ja väljakutseid kajastav ülevaade kui ka 19 riigi juhtimise väljakutseid võrdlev raport.

Inglisekeelne küsitlus on leitav siit  ning sellele vastamine võtab ligi 10 minutit. Projekti Eesti-poolne koordinaator on Estonian Business School.

Lisainfo: Marge Sassi, Estonian Business Schooli Juhtimisuuringute keskus, e-mail Marge.Sassi@ebs.ee

Tule 17. aprillil TTÜ välistudengite värbamiskohvikusse

Eesti Tööandjate Keskliit koostöös TTÜ karjäärikeskusega korraldab 17. aprillil 2017 kell 11:30 – 15:00 värbamiskohviku välistudengite ja tööandjate kokkuviimiseks. 
 
TTÜ tudengimajas toimuvas värbamiskohvikus on võimalik intervjueerida töö- või praktikakohast huvitatud tudengeid ning sobivusel ka värvata. TTÜs on väga palju välisüliõpilasi (ca 1400) – nii on tööandjail suurepärane võimalus kutsuda kollektiivi näiteks IT-tudeng või tulevane õigusteadlane mõnest Euroopa või Aasia riigist.
 
Soovi  korral võib kaasa võtta ettevõtet tutvustava roll-up’i ja flaiereid. Osalemine on tööandjatele tasuta.
 
Palun andke oma osalemisest teada hiljemalt 8. aprilliks 2017, registreerides end aadressil: https://goo.gl/forms/YKukB8mnYMeiL08H2

 Üritus toimub TTÜ tudengimajas Ehitajate tee 5, Tallinn.

Lisainfo: career@ttu.ee tel. 6203518

 

Värbamiskohvikut toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.


 

Tööandjate ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks

Eesti Tööandjate Keskliit tegi Siseministeeriumile ettepaneku Välismaalaste seaduse muutmiseks ja välismaalastest töötajate värbamise jätkuvaks leevendamiseks.

“Pole saladus ega üllatus, et Eesti seisab silmitsi akuutse töökäte puuduse probleemiga, nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka teised ettevõtlusorganisatsioonid on sellele korduvalt tähelepanu pööranud. Sügisel 2016 avalikustas Manpower Grupp üleilmse uuringu, mille kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel. Koguni 40 protsenti tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust. Kõige enam on maailmas puudus oskustöölistest, nagu elektrikud, keevitajad, ehitajad jm. Seejärel IT-sektori spetsialistid. Järgnevad insenerid ja tehnikud,” kirjutas Tööandjate juhataja Toomas Tamsar Siseministeeriumile.

“Seega – Eesti ei ole probleemiga üksi. Iga inimene, kes oskab ja tahab tööd teha või on valmis oskusi omandama, on kogu maailmas kõrges hinnas. Võistleme mitte ainult talentide, vaid ka oskustöötajate pärast meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega.”

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, samal ajal elanikkond vananeb, siis kes maksab 25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki?

“Oleme välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb Eestis erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. See teeb kokku üle 100 000 inimese. Erasektori töötajate arv, kelle tasutud maksudega peame otseselt üleval sotsiaalsektorit ja väikeste mööndustega avalikku sektorit, kahaneb 2040 aastaks 520 tuhandelt 420 tuhandeni. Nende arengute tulemusel  peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest,” kirjutas Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit hindab Siseministeeriumi ja Valitsuse seniseid pingutusi Välismaalaste seaduse leevendamisel. Leiame, et sellega tuleb tingimata jätkata. Seetõttu esitame Välismaalaste seaduse (VMS) muudatusteks järgmised ettepanekud:

1. Sisserände piirarv

Teeme ettepaneku kaotada sisserände piirarvu nõue ehk jätta VMS-st välja §-d 113-115.

Sisserände piirarv on üks suurimaid takistusi kolmandatest riikidest töötajate värbamisel ja nõnda töökäte puuduse probleemi lahendamisel ja meie ettevõtete rahvusvahelistumisel. Eelmisel aastal sai kvoot täis enne aasta lõppu ja tänavu võib prognoosida kvoodi täitumist juba suvel. Tunnustame Siseministeeriumi senise tegevuse eest – hooajatööliste ja IKT sektori töötajate nn kvoodi alt väja arvamine oli kindlasti abiks, kuid tegemist on ühekordse ja lühiajalise lahendusega.

Arvestades, et Schengeni piires saavad ka kolmandatest riikidest pärit inimesed nagunii liikuda vabalt, ei täida kvoot tegelikult oma algset eesmärki kaitsta Eestit siia asuvate välismaalaste eest (ja iseküsimus on, kas see eesmärk on täna, ligi 20 aastat pärast kvoodi kehtestamist, üldse asjakohane) ja vaid takistab vajalike töötajate liikumist. Samuti ei pea me otsustarbekaks hakata piirarvu iga natukese aja tagant suurendama või üle vaatama sektoreid, keda taas kvoodi alt välja tõsta – see suurendab riigi halduskoormust ja vähendab tööandjate kindlustunnet.
Hirm, et sisserände piirarvu kaotamisega kaasneb välistööjõu massiline sissevool ja töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: oskustöötajate puuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele. Endiselt jääks alles Töötukassa loa nõue, mis tagab, et esmalt otsitakse vajalikke töötajaid Eestist ja Euroopa Liidust.

2. Töötasu suurus

VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.
Teeme ettepaneku asendada Eesti aasta keskmise brutopalga nõue sektori keskmise palga nõudega.  Lisaks teeme ettepaneku asendada Eesti keskmise palga nõue sektori keskmise palga nõudega ka välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korral.
Näeme positiivse muudatusena, et eelmise Välismaalaste seaduse muudatusega vähendati välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel vähemalt Eesti keskmise palgani. See ei ole siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus), kus on aga samuti suur tööjõupuudus. Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.

3. Ajutiselt/lühiajaliselt Eestis töötavate kolmandatest riikidest pärit töötajate kandmine rahvastikuregistrisse

Mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused on seotud rahvastikuregistriga, st, et teenuste saamiseks peab isik olema kantud rahvastikuregistrisse. See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel jm. Ajutiselt riigis viibivaid (lühiajaliselt töötavaid) välismaalasi aga rahvastikuregistrisse ei kanta. Samas on neil õigus avalikke teenuseid saada, kuna töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.
Teeme ettepaneku kanda ka lühiajaliselt Eestis viibivad välismaalased rahvastikuregistrisse, kui nad on registreeritud töötamise registris (TÖR).

4. Töötukassa luba ametikoha täitmiseks kolmandatest riikidest pärit töötajatega

Hetkel peavad Töötukassalt kolmandatest riikidest töötaja palkamiseks loa saamiseks olema täidetud järgmised nõuded:
a. töökohta ei ole võimalik täita kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega;
b. töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud nii tööturu olukorda arvestades kui ka töötukassa andmetele tuginedes.
Tööandjate keskliidu liikmed toovad aga välja, et tihti esineb olukord, kus nn kirjade järgi on vajalikku lihtsamate oskustega tööjtajaid küll Eestis olemas, kui tegelikult neid töid teha ei soovita ja tööle ei tulda. Ettevõtjad kurdavad, et hetkel on taotluses väljad, mille kohaselt saaks värvata ainult spetsialiste ja erikvalifikatsiooniga töötajaid. Reaalsus on aga see, et lihtsamate tööde tegijatest on töötlevas tööstuses suurem probleem.
Teeme ettepaneku leida viis, kuidas Töötukassas saaks paremini arvestada reaalse tööturu olukorraga: kui ametikohale on töötaja leidmisega raskusi hoolimata sellest, et tegelikult oleksid sellele ametikohale inimesed nagu olemas, lubada mingi perioodi järel palgata vajalik töötaja kolmandatest riikidest.

5. Reisimine elamisloa menetluse/pikendamise ajal

Teeme ettepaneku, et isik, kes on esitanud uue elamisloa või pikendamise taotluse, võiks saada taotleda Eesti Välisministeeriumist vahepealse perioodi reisimisvajaduste katteks viisat. Praegune seadusandlus seda ei luba: lubatakse küll Eestis viibida, aga reisida Schengenis mitte.

6. Tõestatud vajadusel osalise koormusega töötamise võimaldamine

Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele – see on seotud nõudega maksta välistöötajale vähemalt Välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka. Antud kontekstis ei saa inimene hoolitseda näiteks raskelt haige pereliikme eest või osalise töövõime (ajutise) kaotuse korral töötada osakoormusega juhul, kui tema töötasu langeks alla nõutava piiri.
Ettepanek: Võimaldada tõestatud vajaduse korral vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.

7. Elamisloa taotlemine töökoha vahetamisel

Elamisluba antakse seoses konkreetse tööandjaga. Kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.
Teeme ettepaneku viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi, ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema.

8.  Suurinvestori investeeringud

Lisaks peame suurinvestori tähtajalise elamisloa puhul oluliseks võimalust investeerida nõutav summa mitmetesse äriühingutesse ja fondidesse, mis on ka riskide hajutamise põhimõtteid järgiv investeeringute puhul tavapraktika. Vajadusel võib sätestada maksimaalse arvu (näiteks 3 või 5).

Kutsume tunnustama parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid

Alates 15. märtsist on kõigil võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehe www.hm.ee/gala kaudu esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid.

Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ tunnustatakse haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle viimase kolme aasta töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisse, koostöösse ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes.

Tunnustatakse piirkondlikult ja üleriigiliselt tulemuslikku tegevust, millel on märkimisväärne mõju õppurite arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Lisaks tõstetakse Aasta Õpetaja galal esile ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel. Samuti on kogu ettevõtmise eesmärgiks heade kogemuste jagamine üle Eesti.

Kandidaate on kõigil võimalik kuni 15. aprillini esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses.

Pärast kandidaatide selgumist alustavad parimatest parimate valimiseks tööd esmalt maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, kes seejärel esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele komisjonile. Üleriigilisele komisjonile esitatud õpetajate kohta oodatakse ka õpilaste arvamusi, mis võiksid olla kuni kaheminutilise videoklipi vormis.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva Aasta Õpetaja galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

ADAPTER ühendab teaduse ja ettevõtluse

Ettevõtjale, kes vajab kiiret ja asjalikku lahendust oma arenguteel olevatele väljakutsetele, on nüüd olemas uus abiline. Veebileht www.ADAPTER.ee on värav Eesti parimate teadus- ja arendusasutuste pakutavate teenuste, teadmiste ja arendusvõimaluste juurde.

Kui teie ettevõtte ees seisev väljakutse vajab spetsiifilisi kompetentse või seadmeparki või kui otsite arenduspartnerit rakendus- või tootearendusprojektiks ning ei tea, kust alustada, tuleb appi ADAPTERi pakutav kontaktpunkt. Siia sisestatud koostööettepanekud, päringud ja küsimused jõuavad kõikide osalevate teadus- ja arendusasutusteni, kes neid analüüsivad ja omapoolsed vastused esitavad. Nii jääb ettevõtjal ära tarvidus otsida ja mõtelda, kelle poole oma küsimusega pöörduda. Võimalikud lahendused või soovid teemaga süvitsi minna jõuavad ettevõtjani viie tööpäeva jooksul.

ADAPTERi teenuste andmebaasi on koondatud teadus- ja arendusasutuste pakutavad mõõte-, analüüsi-, konsultatsiooni- jne teenused. Andmebaasis olevate teenuste arv kasvab pidevalt. Teenuseid on alates ammooniumlämmastiku määramisest pinnavees kuni töökeskkonna ohutegurite mõõdistamiseni, jätkusuutlikust tootearendusest kuni Aasia turgudele sisenemise nõustamiseni, kõikidele eluvaldkondadele.

ADAPTER.ee lehel on ka aktiivne ja ajakohane loend olulisematest ettevõtetele avatud toetusmeetmetest, mis on suunatud teadmismahuka majanduse kasvatamisele.


Tagasiside Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit toetab maksuerandit tööandja korraldatud transpordile ja majutusele, kirjutasime tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule.

Eestis on suur tööjõupuudus, aga ka tööpuudus. Samuti on asustus väljaspool tõmbekeskuseid väga hajus. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2016 kaugemal kui 50 km elukohast ligi 30000 inimest ja sama palju on töötuid väljaspool Tallinna. Seetõttu on Eesti Tööandjate Keskliidul eriti hea meel, et eelnõusse on jõudnud erisoodustuse maksuerandid tööandja korraldatud transpordile ja majutusele. Nimetatud muudatused võimaldavad tööandjal kindlasti tööjõudu mobiilsemaks muuta ja seeläbi tööturu probleeme leevendada.

Samuti on töötajale antud optsioonide maksustamise muudatused asjakohased. Optsioonide osas võiks siiski anda tööandjale võimaluse ka muul viisil kui optsioonilepingute esitamisega tõendada, millal optsioon anti. Näiteks, kui kõigile töötajatele on antud võimalus optsioon välja teenida teatud töötulemuste, staaži või muu alusel ja nende eeltingimuste täitmisel kinnitatakse optsiooni andmine juhatuse otsusega, võiks see korrektselt vormistatud otsus olla piisav tõend.

Loe eelnõu kohta lähemalt SIIT

Algab Eesti eesistumise arutelusari “Euroopal veab, Eesti veab!”

Märtsi lõpus ja aprilli alguses korraldavad Avatud Eesti Fond, vabaühenduste liit EMSL ja Riigikantselei üle Eesti kuus arutelu pealkirjaga “Euroopal veab, Eesti veab!”, kus oma ala Eesti eksperdid selgitavad täpsemalt, mis teemad asuvad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetide ehk uuendusmeelse, digitaalse, kaasava ja turvalise Euroopa arendamise all.

Pärast ekspertide lühiettekandeid oodatakse osalejate tagasisidet ja mõtteid, mida silmas pidada Eesti eesistumisprogrammi koostamisel.

“Euroopal veab, Eesti veab!” avaüritus toimub esmaspäeval, 20. märtsil kell 15:00-18:00 Tallinna Ülikooli Euroopa saalis (Narva mnt 29). Avamisel saavad sõna keskkonnaminister Marko Pomerants ning Euroopa Parlamendi liige, endine välisminister Urmas Paet. Arutelu modereerib kogenud väitleja ning strateegilise juhtimise konsultant Toomas Roolaid. Üritustest on oodatud osa saama kõik huvilised. Registreerimiseks paluvad korraldajad kasutada linki https://goo.gl/HKnCPT

Arutelud toimuvad:
Tallinn, 20. märts kell 15:00-18:00 (Euroopa saal, Tallinna Ülikool, Narva mnt 29)
Pärnu, 22. märts kell 15:00-18:00 (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Ringi 35)
Narva, 27. märts kell 15:00-18:00 (Tartu Ülikooli Narva kolledž, Raekoja plats 2)
Tallinn, 29. märts kell 15:00-18:00 (Salme Kultuurikeskus, Salme 12)
Tallinn, IT-eriüritus, 3. aprill kell 15:00-18:00 (TTÜ Innovatsiooni ja ettevõtluskeskus Mektory, Raja 15)
Tartu, 5. aprill kell 15:00-18:00 (Dorpat konverentsikeskus, Turu 2)

Kõik üritused jagunevad ettekanneteks ja lauaaruteludeks, v.a. 29.03 Tallinna üritus, kus ettekannetele järgneb lühem saaliarutelu. 20.03, 27.03 ja 29.03 üritused toimuvad nii eesti kui vene keeles sünkroontõlkega. Et vaim püsiks värske, pakutakse üritustel kohvi ja suupisteid.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kohta loe lähemalt: https://www.eesistumine.ee/

Ürituse Facebooki leht asub siin https://goo.gl/fxwURd

Eesti juhib esimest korda eesistujana Euroopa Liidu Nõukogu tööd 2017. aasta juuli algusest detsembri lõpuni. Euroopa Liidu Nõukogus otsivad riigid üksmeelt kõiki riike puudutavates küsimustes ning püüavad leida tasakaalu rahvuslike huvide ja tervet Euroopat edasi viivate otsuste vahel. Läbirääkimistelaual on sageli 28 arvamust, millest peab eesistuja vedamisel sündima ühine poliitika, mis sobib kõigile.

Tööandjate aastakonverents: Töö ei lõpe, aga ebavõrdsus suureneb

Töö ei lõpe ja tööd tuleb teha rohkem kui seni, ent ohuks on ebavõrdsuse kiire suurenemine ning seda just vajalike oskuste ja teadmiste pinnalt, leiti täna Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta konverentsil Tuulelohe Lend „Töö lõpp?“.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on selge, et töö ei lõpe, aga töö muutub ja see esitab suured väljakutsed nii tööandjatele, töötajatele kui ka poliitikakujundajatele.

„Osad töökohad kaovad, osad tekivad juurde ja meil võib tekkida olukord, kus meil samal ajal on inimesi üle ja puudu. Ebavõrdsus suureneb ja seda just oskuste ja teadmiste pinnalt, sest uued töökohad eeldavad tänasest hoopis teistsuguseid oskusi. Praegu aga ei ole koguni kolmandikul tööealistest omandatud erialast haridust. Kuidas saavad nad hakkama, kui lihtsad tööd võtavad üle automaadid ja robotid,” ütles Tamsar.

Tamsare sõnul sunnib see poliitikakujundaid vastu võtma olulisi, kuid ka ebapopulaarseid otsuseid. „Näiteks – võibolla tuleks osa erialade õpetamine ülikoolides lihtsalt ära lõpetada. Või kuidas me korjame kokku maksuraha olukorras, kus üha enam inimesi ei tööta 40 tundi nädalas ja ühel kohal? Meil ei ole veel tegelikult seda diskussiooni, oleme sellega võib-olla juba hiljaks jäämas,” lisas ta.

Muutuv töö esitab väljakutsed ka tööandjatele, kes peavad olema valmis ise juhtidena muutuma ja oma organisatsioonid ümber ehitama. „Kuidas kaasata tööle nii noori, vanemaealisi kui ka vähenenud töövõimega inimesi, samuti välismaalastest töötajaid? Kuidas teha töötajatest oma organisatsiooni fännid ja saavutada see, et igaüks tunneks: minu tööl on mõte!” rääkis Tamsar. „Just tööandjate võimekusest muutustega kaasa minna sõltub paljuski see, kas Eesti on selles suures muutuse protsessis võitja või kaotaja.”

Tööandjate 100. juubeliaasta konverentsil lahkasid väljakutseid tööandjale ja ettevõtjale Circle K Eesti peadirekor Kai Realo, ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson, AS Elering juhataja Taavi Veskimägi, ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Kirjanik Viivi Luik rääkis töö rollist ja pühendumisest, strateegilise meedia ekspert Raul Rebane töötegemise tajust Eestis.
Häädemeeste Keskkooli 8. klassi õpilane Pauliine Põldmaa avas noorte vaadet töötegemisse, Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel vaatles töö tähendust vähenenud töövõimega inimeste seisukohast.

Vestlusringis „Kuidas töötab maailm ja kuhu tahab Eesti jõuda“ debateerisid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo, Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ja rahvusvaheline e-äri juht Kati Vabi.

Konverentsi peamise ettekande pidas Eesti Vabariigi President pr Kersti Kaljulaid.

Konverentsi salvestust on võimalik vaadata postimees.ee portaalis.

Tööandjate juubelikonverents küsib: Kas tööga ongi lõpp?

Täna toimuv Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta konverents Tuulelohe Lend 2017 keskendub küsimusele, kuidas mõjutab tehnoloogiline revolutsioon ja seetõttu muutuv töö Eestit ja kõigi eestimaalaste heaolu. Suured muutused toovad alati kaasa võitjad ja kaotajad. Mida peavad tegema tööandjad, poliitikud ja töötajad, et Eesti oleks võitjate poolel?

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli sõnul on Eestil läinud hästi tänu tööle ja töökusele, kuid üha enam unistatakse sellest, kuidas saavutada rohkem, tehes samal ajal vähem tööd. Töö muutumine ja kiire automatiseerimine toob aga kaasa nõudluse spetsiifilisemate oskuste järele.

“Täna puudub ligi kolmandikul tööealisest elanikkonnast erialane haridus või kutse. Kuidas me tagame selle, et nad leiaksid rakendust ka siis, kui lihtsamad tööd kaduma hakkavad ja kes teeb ära uusi oskusi nõudvad keerulised tööd, on üks küsimus, mille ees seisame,” ütles Kuuli. “Peame Eestis lähiajal tegema väga põhimõttelisi ja pikaajalise mõjuga otsuseid, et suudaksime töö muutumise rakendada majanduse arengu vankri ette.”

Täna toimuval Tööandjate 100. juubeliaasta konverentsil otsitaksegi vastuseid koos Eesti juhtivate ettevõtjate, ühiskonnategelaste ja poliitikutega, vanade ja noortega.

Väljakutseid tööandjale ja ettevõtjale lahkavad Circle K Eesti peadirekor Kai Realo, ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson, AS Elering juhataja Taavi Veskimägi, ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Kirjanik Viivi Luik räägib töö rollist ja pühendumisest, strateegilise meedia ekspert Raul Rebane töötegemise tajust Eestis.

Häädemeeste Keskkooli 8. klassi õpilane Pauliine Põldmaa avab noorte vaadet töötegemisse, Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel vaatleb töö tähendust vähenenud töövõimega inimeste seisukohast.

Vestlusringis „Kuidas töötab maailm ja kuhu tahab Eesti jõuda“ debateerivad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo, Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ja rahvusvaheline e-äri juht Kati Vabi.

Konverentsi avaetteakande peab Eesti Vabariigi President pr Kersti Kaljulaid.

Konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida postimees.ee portaali kaudu: http://majandus24.postimees.ee/4043717/otse-tuulelohelennult-kas-toeoe-lopp-on-laehedal   

Kutsume kõiki vaatajaid-jälgijaid jagama kommenteerima ettekandeid sotsiaalmeedias, lisades kommentaarile #tuulelohelend

Vaata konverentsi kohta lisaks: www.tuulelohe.ee 

Parimaks praktikakohaks pürgib 60 ettevõtet

Eesti Tööandjate Keskliidu konkursil „Parim praktikakoht 2017” kandideerivad kõige edumeelsema ja silmapaistvama praktikakorraldusega tööandja tiitlile 60 ettevõtet.

Konkursi hindamiskomisjoni esimehe, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul väärib märkimist tugev koostöö koolide ja ettevõtete vahel.

„Ligi kaks kolmandikku kandidaatidest esitasid koolid, mis näitab, et paljud kõrg- ja kutsekoolid on leidnud endale head ja usaldusväärsed koostööpartnerid, kellega praktikakorraldusse panustada,” sõnas Tamsar. „Konkursile laekunud avalduste põhjal on rõõm näha, et Eesti tööandjad tegelevad jõudsalt töötajate järelkasvu ja on valmis pingutama, et tublid noored leiaksid just nende juurde tee. Eriti hea meel on selle üle, et praktikakorraldusse panustavad nii suured kui ka väikesed ettevõtted ja seda üle kogu Eesti.”

Lisaks parimale praktikakohale valitakse ka parim regionaalne praktikakoht ja parim väikeettevõttest praktikakoht. Konkursile said kandidaate üles seada nii ettevõtted ise, kui ka kõrg- ja kutseõppeasutused. 

Võitjad valib viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Ene Olle, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstus- ja haridusvaldkonna juht Pille Meier ja Tallinna Teeninduskooli direktor Meeli Kaldma.

Parima Praktikakoha tiitli võitja kuulutatakse välja 10. aprillil. Auhinnad, milleks on Ivo Lille kaunid klaasskulptuurid, antakse üle ettevõtetes kohapeal. Võitjad saavad õiguse kasutada ka spetsiaalset märgist.

Eelmisel aastal pärjati Eesti parimaks praktikakohaks ABB AS, parim regionaalne praktikakoht oli Fortaco Eesti ja parim väikeettevõttest praktikakoht Gurmeeklubi OÜ.

Konkursi korraldab Eesti Tööandjate Keskliit koostöös SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Tööandjate Keskliit.

 

Eesti Tööandjate Keskliit valib parimad praktikakohad kolmes kategoorias:

Parima praktikakohana tunnustatakse üht tööandjat, kes paistab silma süsteemse ja järjepideva lähenemisega praktika- ja/või õpipoisiõppe kohtade pakkumisel ning panustab kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu tähelepanuväärsel moel, kasutades praktikasüsteeme ja –mudeleid, millest teistel on võimalik õppida.

Parima regionaalse praktikakohana tunnustatakse tööandjat, kelle tegevus praktika- ja/või õpipoisiõppe kohtade pakkumisel edendab tähelepanuväärsel moel regionaalset koostööd kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu koolitamisel.

Parima väikeettevõttest praktikakohana tunnustatakse kuni 49 töötajaga tööandjat, kelle tegevus praktika- ja/või õpipoisiõppe kohtade pakkumisel paistab silma süsteemse ja järjepideva lähenemisega.

Taustakontrolli seaduse eelnõu: oht privaatsusõiguse riiveks

Eesti Tööandjate Keskliit palub selgitada, kes on Taustakontrolli seaduse eelnõu mõistes taustakontrolli adressaadiks, kirjutasime justiitsminister Urmas Reinsalule.

Vastavalt eelnõu §3 lõikele 1 on taustakontrolli adressaadiks avaliku võimu teostamist toetavat ülesannet täitev isik. Seletuskirja kohaselt on tegu isikutega, kellele tahetakse usaldada avaliku võimu ülesannete või nendega püsivalt puutumuses olevate ülesannete täitmine või kes neid ülesandeid täidavad. Puutumus esineb siis, kui muu ülesande täitmine, kauba müük või teenuse osutamine mõjutab või võib mõjutada avaliku võimu ülesande kindlat, õiguspärast ja otstarbekat täitmist
Kas me saame õigesti aru, et siinjuures on mõeldud riigi lepingulisi partnereid, st. kõiki isikuid, kes riigile teenust osutavad?
Leiame, et taustakontrolli adressaadid peaksid olema konkreetsemalt määratletud, kuna tegemist on privaatsusõiguse riivega.

Loe eelnõu kohta SIIT

Realo tippkohtumisel Brüsselis: poliitika kaasajastamisel ei saa keskenduda vaid sotsiaalsete õiguste suurendamisele

Euroopa töö- ja sotsiaalpoliitika vajab kaasajastamist, kuid seda ei saa teha, keskendudes vaid sotsiaalsete õiguste suurendamisele, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu asepresident, Circle K Eesti peadirektor Kai Realo 8. märtsil Brüsselis kolmepoolsel sotsiaalsuhete tippkohtumisel.

Tööandjad on nõus, et tehnoloogia arengust, digitaliseerimisest, jagamismajanduse pealetungist, klassikaliste töösuhete ja  ärimudelite kiirest muutumisest ja demograafilistest trendidest tingituna vajab Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööpoliitika, sealhulgas sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemid, kaasajastamist. Kuid seda ei peaks kindlasti tegema vaid sotsiaalsete õiguste suurendamisega, ütles Realo oma sõnavõtus.

Realo rõhutas, et Euroopa Liit paistab juba praegu globaalses plaanis silma oma kõrgete sotsiaalsete standardite ja -kulutustega, küll aga ei saa seda öelda Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime kohta.  “Tööandjate poolt vaadatuna on sotsiaalõiguste samba kõige olulisemateks valdkondadeks oskuste, hariduse ja elukestva õppe edendamine ning sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine,” ütles Realo. “Eriti oluline on, et meie haridus- ja koolitussüsteemid suudaksid kiiresti reageerida tööturu ja ühiskonna muutustele. Digikirjaoskus on oluliseks eelduseks nii ühiskonna- kui ka tööelus osalemiseks. Murettekitav on aga fakt, et vaatamata suurenenud digioskuste nõudlusele on vaid pooltel Euroopa Liidu elanikest baastaseme digioskused ja umbes viiendikul puuduvad need üldse.”

Samuti esineb Realo sõnul Euroopa Liidus inimressurssi raiskamist: paljud töötavad ametikohtadel, mis ei vasta nende väljaõppele ning samas ei suuda 40 protsenti tööandjatest leida vajalike oskustega töötajaid. Edukast Euroopa sotsiaalõiguste samba kavandamisest ning rakendamisest saame rääkida vaid siis, kui see toimub tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.

Seoses Eesti peatse eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu asepresident Kai Realo ja rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson 8. märtsil juba teist korda kõrgetasemelisel kolmepoolsel sotsiaalsuhete tippkohtumisel Brüsselis. Eestist osalesid ka tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.
 
Tippkohtumisel arutasid tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, uute töövormide ja tööstuse tuleviku ning sotsiaalaprtnerite rolli üle Euroopa Komisjoni president Juncker, Euroopa Ülemkogu president Tusk, volinikud Dombrovskis ja Thyssen, Malta peaminister Muscat, Eesti ja Bulgaaria  tööministrid ja sotsiaalpartnerid.

Vahetult enne kolmepoolset sotsiaalsuhete tippkohtumist allkirjastasid Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerid BusinessEurope, UEAPME, CEEP ja ETUC raamkokkuleppe aktiivse vananemise ja põlvkondade vahelise koostöö osas. Senisest tugevam koostöö on vajalik Euroopa Liidu demograafilist trendi arvestades, et vananeval elanikkonnal oleksid õiged oskused, mis võimaldaksid neil võimalikult kaua tööturul püsida. Samaaegselt tuleb luua ka piisavalt võimalusi noortele. Eesti Tööandjate Keskliidust osalesid allkirjastamisel asepresident Kai Realo ja rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson.


Tööandjate maja otsib majahaldjat

Tööandjate majas on juba 18 aastat toimetanud administraator Leili, kes on nüüd otsustanud jääda koju oma roosiaeda nautima. Seoses sellega otsime uut majahaldjat –  usaldusväärset, lahket ja särasilmset administraatorit, kes võtaks vastu meie külalised, hoiaks korras meie kontoriruumid ning kataks vajadusel kohvilaua.  Töö on graafiku alusel, koormusega ca 10 tööpäeva kuus, tööaeg 7.30-19.30. Alustada tuleks aprillis.
 
Töö ei murra konti ja sobib hästi vanemale inimesele. Ootame, et uus inimene armastaks korda ja puhtust, on abivalmis, kohusetundlik ning hea suhtleja.
Kasuks tuleb kogemus või läbitud koolitus puhastusteeninduse vallas (aga ei ole eeldus). Tasustamine on kuutasu põhjal.  Lisaks on võimalik soovi korral teenida juurde aeg-ajalt majas õhtuti ja nädalavahetustel toimuvate üritustega (pulmad, sünnipäevad), kus administraator avab ja lukustab maja külalistele ning koristab ruumid. 
 
Palun huvilistel ühendust võtta kaidi@employers.ee või telefonil 51 35 014

Avalda arvamust: Ootused Eesti saatkonnale Vilniuses

Välisministeerium korraldab 23. märtsil Eesti-Leedu välissuhete arutelu, kus muuhulgas on teemaks saatkonna töö ja ettevõtjate ootused saatkonnale. Ootame arutelu jaoks ettevõtjate sisendit ja vastuseid järgmistele küsimustele:

1) Mis on Teie ettepanekud äridiplomaatia vallas Eesti saatkonnale Vilniuses?
 
2) Mis on Teie huvid/plaanid Leedu turu suhtes?
 
3) Kui oluline on Leedu Teile ekspordituruna (%/maht)?
 
4) Milline on Teie globaalne investeerimisstrateegia ja kas plaanite Leetu investeerimist? Kas ootate Leedu partneritelt investeeringuid oma ettevõttesse Eestis?
 
5) Kas peate vajalikuks senisest enam Leedu turu tutvustamist Eestis?
 
6) Millist infot Leedu kohta soovite saada oma ärihuvidest lähtuvalt?

Ootame vastuseid 18. märtsiks meiliaadressile mailto:gea@employers.ee

Tööandjad ja Koda: Panditulumaks kui klapid-peas-maksupoliitika supernäide

Valitsuse värskeim ettevõtjate maksustamise plaan ehk panditulumaks ei ole metsa raiumine, kus lendab kaasmõjuna ka veidi pilpaid ja laaste. Tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, kus saab pihta palju suurem hulk ettevõtjaid kui on neid, kelle tõttu uut maksu kehtestada tahetakse, kirjutavad Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Viimasel paaril kuul tuleb uusi maksumuudatuse mõtteid valitsuskabinetist nagu laudu saeveskist. Üks selline „hädavajalik“ idee on Rahandusministeeriumi ettepanek kehtestata kontsernisisestele laenudele ja finantseerimistehingutele 20 protsendi suurune panditulumaks.

Pehmemad meetmed enne

Uue maksu eesmärgiks tuuakse vajadus lõpetada pahatahtlik kasumi Eestist väljaviimine siinselt tütarettevõttelt välismaal asuvale emaettevõttele laenu andmise näol või ka kontsernikonto kasutamisel. Tegelikkuses annab panditulumaks suure löögi just Eesti-sisestele ettevõtetele. Eestis on 6500 kontserni ehk ettevõtete gruppi, neist üle poole ehk 4300 on sellised, kelle emaettevõte asub Eestis. Uus maks hakkaks kehtima ka neile, sest vaid välismaiste omanikega äriühingutele ei luba seda rakendada Euroopa Liidu õigusaktid.

Kuid ega meil ei olegi ühtegi põhjust eeldada, et kõik välisosalusega kontserni kuuluvad ettevõtted tegeleksid eranditult pahatahtlikult kasumi väljaviimisega. Julgeme väita, et enamik neist seda ei tee.

Ja mis kipub poliitikakujundajatel praegu meelest minema – kontsern on igati seaduslik moodustis ja see on loodud eesmärgiga ettevõtteid paremini hallata. Kontsernikonto ja kontsernisisene laenamine on kogu maailmas levinud ja aktsepteeritud äriajamise osa, mille eesmärk on teha investeeringuid nii, et ei oleks tingimata vaja kaasata kallist laenu pangast. Ehk et kui üks tütarettevõte vajab investeeringut ja teisel on vabu vahendeid, on lihtne kiiresti ressursse liigutada.

Oleme täiesti nõus, et kahjuks on ettevõtteid, kes tõesti proovivad maksudest kõrvale hiilida, peitudes laenude või muude finantside liigutamiste taha. Oleme nõus ka sellega, et probleemiga tuleb tegeleda. Seda saab aga ka praegu teha mitmel moel ja enne karmide meetmete jõustamist tuleks vaadata, äkki saab ka lihtsamalt.

Üks võimalus on suhelda ettevõtjatega otse ja kasutada sarnast meetodit, nagu maksuamet kasutas nn OÜ-tamise probleemi lahendamisel – kommunikatsioon, märgukirjad, avalik kampaania, otsesuhtlus ettevõtjatega jne. Samuti saab tõhusamalt kasutusele võtta kehtivad õigusaktid, mida on juba Riigikohtu lahendite abil täiendatud. Näiteks saab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduse paragrahvi 84 järgi maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Meile jääb arusaamatuks, miks hakkab riik üksikute juhtumite tõttu lahendama „probleemi“ täiesti valest otsast. Võtaks ikka kõigepealt ette need, kes tõesti probleeme tekitavad. 

Kontsernid on suured maksumaksjad

Kontsernidel, nii kodu- kui ka välismaistel, on Eesti majandusele suur mõju. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal tervelt 94 kontsernid (äriühingud, kel on Eestis või välisriikides tütar- või emaäriühinguid). Nad maksid kokku 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust ehk üle kahe miljardi euro. Kontsernides töötab 225 000 inimest, kolmandik kõigist töötajatest.

Hoolimata selest, et plaanitav muudatus puudutab nii olulist osa Eesti ettevõtetest, et ole valitsus taaskord teinud põhjalikku mõjuanalüüsi ettevõtluskeskkonnale ega kaasanud ettevõtjaid ehk neid, keda muudatus enim mõjutama hakkab. Ja pole ka näha, et mõeldaks selle peale, kuidas kõikide uute maksude kehtestamise koosmõjul muutub Eesti majanduskeskkond.

Koalitsioonileppe koostamise üks peamisi lähtepunkte oli majanduskeskkonna arendamine ja ettevõtluse soodustamine. Eestit on rahvusvaheliselt teatud kui hea maksusüsteemiga riiki, kuid nüüd on tekkinud olukord, kus suurettevõtted kaaluvad pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi naaberriikides. Hea ettevõtluskeskkonna üks märksõnu on stabiilsus. Rapsimine ning kiirustamine maksusüsteemiga seda kindlasti ei toeta. Kurioosne on, et samal ajal töötab valitsus välja Team Estoniat, millest peaks saama Eesti kui hea investeerimiskeskkonna turundaja ning konkreetsete investorite Eestisse meelitaja. Kas valitsuse üks käsi ei tea, mida teine teeb?

Soovime, et peaminister paneks oma valitsuse tööle selliselt, et ettevõtjad tõesti tahaksid siin edasi tegutseda. See tähendab, et ühtegi maksuotsust või radikaalset muudatust ettevõtluskeskkonnas ei tohiks teha ilma, et sellele eelneks põhjalik ja tulevikku vaatav mõjuanalüüs. Samuti ootame, et kui rahandusminister ise lähtub ainult eelarve täitmisest ja suurt pilti ning pikaajalist mõju näha ei oska või ei taha, on peaministri kohustus teda maa peale tagasi tuua.

Praegune olukord meenutab hobuste võidujooksu, kus hobused jooksevad, klapid peas, võidu finiši poole, nägemata publikut ja muud ümbritsevat. Ja pealegi on kokku leppimata, mis see finiš üldse on – kas majandusareng, nagu tahaksid näha ettevõtjad, või nui neljaks maksulaekumiste kasvatamine, et katta kulusid kalliteks valimislubadusteks. Võtkem klapid peast!

 

Artikkel ilmus 9.03.2017 Postimehes.

Loe ka: Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juhatuse esimehe Raul Puusepa arvamuslugu 9.03.2017 Äripäevas

Raul Puusepp; Panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtteid

Kontsernikonto kasutamine ja kontserni-sisene laenamine on kogu maailmas tavapärane osa rahavoogude juhtimisest. Panditulumaksu rakendamine paneb Eesti ettevõtted välismaiste konkurentidega võrreldes halvemasse seisu, kirjutab Tallinna Kaubama Grupp ASi juhatuse esimees Raul Puusepp.

Jaanuaris sai Rahandusministeerium valitsuselt ülesande koostada eelnõu, millega kehestataks juba 2018. aasta algusest ettevõtetele veel üks lisakoormis – panditulumaks. Sellega maksustataks 20% tulumaksuga laenud emaettevõttele ja emaühingu teisetel äriühingutele ehk nn õdedele. Seejuures seisab Rahandusministeeriumi tehtud analüüsis, et laenu andmiseks tuleb lugeda ka kontsernikontole tehtud ülekanded, kui selgub, et neid kasutatakse väljalaenamiseks teistele kotserni ühingutele. Kui laen makstakse tagasi rutem kui kahe aasta jooksul, saab tasutud panditulumaksu tagasi taotleda. Intresse riik vahepeal enda kätte võetud rahalt ettevõttele muidugi ei maksa.

Pihta saavad ausad ettevõtted

Vajadust uue maksu järele on presenteeritud kui kasumiahnete välismaiste suurkorportasioonide ohjeldamist, et nad ei saaks enam laenuandmise sildi all Eestis teenitud kasumit ilma sellelt makse tasumata välja viia. Pihta saavad aga ausad ettevõtted, keda eelduslikult on siiski oluliselt enam kui kasumi pahatahtlikke varjajaid. Sealhulgas pannakse välismaiste konkurentidega võrreldes halvemasse seisu ka Eesti-sisesed kontsernid. Muide, Eesti sajast suurimast maksumaksjast on tervelt 94 kontsernid või kuuluvad kontserni.

Kõigepealt tuleks ära klaarida üks oluline asi, mis võiks tunduda enesestmõistetav, kuid vajab poliitikakujundajate jaoks ilmselt selgitamist. Kontsern, kontsernikonto ja kontsernisisene laenamine ei ole tondid, mille vastu peab võitlema.

Kontsernikonto on arveldusarve, kuhu koondatakse samasesse kontserni kuuluvate ettevõtete arveldusarvete saldod ning millelt kontsernikontoga seotud ettevõtted saavad kasutada rahalisi vahendeid ilma, et selleks peaks raha laenama pankadelt. See on kogu maailmas täiesti tavapärane osa rahavoogude juhtimisest. Ettevõtted, kes seda oskuslikult kasutavad, saavutavad teiste ees kiirema reageerimisvõime ja intresside kokkuhoiu. See tähendab, et nad suudavad paremini luua ja kasvatada tootlikkust, teha investeeringuid, luua töökohti ja seeläbi maksta ka rohkem makse riigile.

Raha läheb kallimaks ja bürokraatiat tuleb juurde

Tallinna Kaubamaja Grupp on kontsern, kuhu kuulub 19 ettevõtet. Umbes pooled on kontserni sees raha väljalaenajad ja teised raha saajad, raha liigub läbi emaettevõtte kontsernikonto. Seejuures laenaja-saaja rollid muutuvad pidevalt, sõltudes ettevõtte arengust, ja äritegevuse tsüklilisusest.

Lisaks kasutame kontsernikontot ettevõtete vahendite optimaalseks kasutamiseks ja vabade vahendite suunamiseks panga deposiiti (nii üleöö deposiiti kui ka pikemajaliseks tähtajaliseks hoiuseks) eesmärgiga teenida kontserni ettevõtete vabadelt vahenditelt intressi.

Panditulumaksu rakendamine tähendaks antud juhul ettevõtetele täiendavaid väljaminekuid ehk maksu tasumist maksuametile. Kuigi see raha on võimalik peale deposiidi lõppemist maksuametilt tagasi taotleda, muutub hoiustamine ettevõttele ebapraktiliseks.

Arusaamatuks jääb ka kava, mille kohaselt soovitakse maksustada just üle kahe aasta pikkuseid laene. See võib soodustada nii-öelda skeemitamist, kus näiliste rahaliste edasi-tagasi kannetega on võimalik hoida laenu tähtaegu küll alla kahe aasta, kuid tegelikkuses siis pikaajaliselt finantseerida. Ja ka kaks aastat on investeeringuteks antava laenu jaoks ilmselgelt liiga lühike tähtaeg.

Panditulumaksu kehtestamisel satume meie ja teised sarnased ettevõtted olukorda, kus rahavoogudele keskendumise asemel peab hakkama tegelema igapäevase bürokraatiaga. Näiteks, kuidas pidada panditulumaksuarvestust, kui ettevõtete rahajääk ja seega ka kontsernikonto saldo muutub iga päev? Või kui muutuvad ettevõtete laenusaldod, näiteks arvelduslaenu saldo muutub lausa igapäevaselt. Kas see tähendab, et ettevõtetel tuleb hakata maksuametile jooksvalt esitama pandimaksu tagastamise taotlusi, mis võtavad arvesse ülaltoodud muutujaid?

Toon ühe lihtsa näite. Tallinna Kaubamaja Grupi tütarettevõte ABC King saab soodsa sisseostupakkumise, mille vastuvõtmiseks on vaja vahendeid. Kui praegu saab Tallinna Kaubamaja Grupi finantsjuht selleks kiiresti ressursid eraldada, siis edaspidi peab ta kõigepealt asuma kalkuleerima, kas sellele tegevusele võib järgneda kohustus tasuda panditulumaks ja ehk oleks riskivabam suunata ABC King hoopis panka laenutaotlust vormistama (ja intresse tasuma). Soodne sisseostupakkumine võib aga selleks ajaks olla juba lõppenud.

Kahju aastas 3 miljonit

Tallinna Kaubamaja Grupi eesmärk pole kunagi olnud kasumit Eestist maksuvabalt välja viia. Vastupidi – oleme kõikidel aastatel suure osa kontserni kasumist dividendida välja maksnud ja loomulikult tasunud korrektselt ka maksud. Kontsernisisene laenamine, sealhulgas piiriülene laenamine, on meie äritegevuse normaalne osa, millega finantseerime kontserni ettevõtete investeeringuid ja toetame nende kasvu ja arengut. Seega ei tundu panditulumaksu rakendamine meie seisukohast kindlasti õiglase meetmena ja teeb Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete tegevuse põhjendamatult keerulisemaks. Esialgsete arvutuste kohaselt oleks maksumuudatuse mõju meie kasumiaruandele suurusjärgus 3 miljonit eurot. See on summa, mille väärtuses jäävad tegemata investeeringut, mis tõstavad tootlikkust ja loovad töökohti.
Laenamise varjus kasumi väljaviimise probleem on kahtlemata olemas, kuid selle lahendamiseks ei pea karistama kõiki ettevõtjaid. Ka täna on riigil hoovad olemas- kehtiva Maksukorralduse seaduse §84 lubab Maksuametil maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi.

Selle asemel püütakse luua uut regulatsiooni, mis otseselt ja väga oluliselt kahjustab ettevõtluskeskkonda, mida on väga raske administreerida ja kontrollida ning mis tegelikult ei takista kasumite jätkuvalt Eestist välja viimist teiste meetoditega.

 

Artikkel ilmus 9.03.2017 Äripäevas

 

Samal teemal:

Loe Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare ja Eesti kaubandus-Tööstuskoja direktori Mait Paltsi ühist arvamuslugu (ilmus 09.03.2017 Postimehes)

Tööandjad ja kaubanduskoda: Valitsuse plaanitav panditulumaks kahjustab Eesti konkurentsivõimet

Kontsernisiseste laenude ja finantseerimistehingute maksustamine 20 protsendi suuruse tulumaksuga ehk nn panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtluskeskkonda, lahendamata tegelikku probleemi, leiavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Rahandusministeerium soovib panditulumaksuga piirata Eestis asuva tütarettevõtte kasumi väljaviimist välismaal asuvasse emaettevõttesse laenude kaudu.

„Nõustume, et mõned ettevõtted tõepoolest kasutavad sellist lahendust maksudest kõrvale hiilimiseks ja probleemiga tuleb tegelda. Siiski ei ole panditulumaksu kehtestamine meie hinnangul proportsionaalne meede, sest sellega kahjustatakse ettevõtluskeskkonda ja tehakse põhjendamatult keerulisemaks õiguskuulekalt käituvate ettevõtete tegevus,“ kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

„Kuigi eesmärk on tõestada kasumi pahatahtlikku Eestist välja viimist, mõjutab panditulumaksu kehtestamine negatiivselt ka kohalikke ettevõtteid – maksu ei ole võimalik kehtestada selliselt, et see kehtiks vaid välismaiste emaettevõtetega kontsernidele. Viimane poleks ka põhjendatud, sest kindlasti ei saa väita, et enamik rahvusvahelisi kontserne tegeleks laenude abil Eestist kasumi väljaviimisega.“

Panditulumaks toob ettevõtetele kaasa suureneva bürokraatia, kaasnevad ka otsesed majanduslikud kulud, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Rahandusminister ei saa aru, et püüdes lahendada probleemi, läheb ta tegelikult maksustama ettevõtete igapäevast majandustegevust. See halvendab taaskord Eesti maksukeskkonda, mis on viimaste Rahandusministeeriumi algatuste tõttu niigi kiiresti halvenemas,“ ütles Tamsar.

„Kui praegu saab emaettevõte ühe tütarettevõte investeeringuteks kasutada teise ettevõtte vahendeid, siis selliste tehingute maksustamine suunab ettevõtted vajalikke ressursse hankima pangalaenu kaudu, millelt tuleb tasuda intressi. Tulemuseks on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine,“ lisas Tamsar.

Ettevõtlusorganisatsioone teeb murelikuks, et taaskord on Valitsus töösse pannud idee, millel mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata. Enne maksu kehtestamist tuleks vastata küsimustele, milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid, milline on mõju ettevõtluskeskkonnale tulevikus ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.

Põhjaliku analüüsi tegemata jätmise tõttu on ministeeriumil jäänud kahe silma vahele asjaolu, et probleemi saab lahendada ka täna kehtivate õigusaktide alusel. Näiteks on Riigikohtu lahendite ja kehtivate seaduste järgi võimalik maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Probleemiga võitlemiseks on ka lihtsamaid meetmeid – ettevõtjatega otsesuhtlus, avalik teavitamine, märgukirjad jne.

Koja ja Tööandjate hinnangul on planeeritavas panditulumaksus palju küsitavusi, mis vajavad analüüsimist – miks soovitakse maksustada just üle kaheaastaseid laene, miks deponeeritud panditulumaks laekuks tagastamisel ettemaksukontole jne. Nende ja veel mitme küsimusega pöördusid ettevõtlusorganisatsioonid hiljuti nii rahandusministri kui ka Maksu- ja Tolliameti poole.

Valitsus on lubanud seista majandusarengu eest ja soodustada ettevõtlust. Kaubanduskoda ja Tööandjate keskliit on murelikud, et senised sammud ja plaanid on pigem andnud vastupidist sõnumit. Väikesed positiivsed muudatused, nagu ettevõtluskonto mikroettevõtetele, ei kata kuidagi maksumuudatustega tehtavat kahju.


• 19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Plaanitav jõustamise aeg on 01.01.2018
• Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.
• Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30% riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro.
• Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35% hõivatutest ehk ca 225 000 inimest.

Samal teemal:

Loe ka Toomas Tamsare ja Mait Paltsi ühist arvamusugu 9. märtsi Postimehes SIIT

Loe ka Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa arvamusartiklit 9. märtsi Äripäevas SIIT

Algas kandideerimine Disainibuldooserisse

7. märtsil avanes kandideerimine tööstusettevõtetele suunatud Disainibuldooseri programmi, mis annab ettevõtjatele võimaluse õppida, kuidas toimib kaasaegne disainist juhitud tootearendus, mil moel välja töötada kasutajakeskseid lahendusi, rakendada edukalt disainmõtlemise tööriistu ning viia ellu arendustegevust kogenud ja koolitatud disainijuhi käe all.

Sel aastal viib Disainibuldooseri koolitusi ja mentorlust läbi Eesti Disainikeskus koostöös Taani tuntud innovatsiooni ja tootearenduse büroo Attention Groupi tootedisaineritega.

Disainibuldooserist huvitatud ettevõtjad on oodatud infopäevale 22. märtsil Kultuurikatlas Tallinnas.

Disainibuldooser on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi loomemajanduse arendamise meetme projektist „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)“. Programmi viib läbi EAS koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Disainikeskusega.

Lisainfo ja kandideerimine: http://disainikeskus.ee/teenused/disainibuldooser

 

Vajad töötajaid Georgiast? Tule kohtumisele 16. märtsil

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon IOM kutsub välistöötajatest huvitatud tööandjaid 16. märtsil kl 10-13  Tööandjate majja (Kiriku 6), kus toimub  kohtumine Georgia delegatsiooniga. Kohtumisel arutatakse võimaluste üle pakkuda Eestis tööd Georgia kodanikele, sh esitatakse konkreetseid profiile võimalikest töötajatest. Delegatsioon koosneb Georgia riigiasutuste esindajates, kes tegelevad tööelu ja rändega seonduvate küsimustega, ning erasektori, eeskätt töövahendusfirmade esindajatest.

Osalemine on tasuta, korraldajad paluvad registreerida hiljemalt 13.03.2017 lingil http://doodle.com/poll/7t3we9fvpimugiy9

Kohtumine toimub inglise keeles.

Kohtumisel:

• antakse ülevaade Georgias olemasolevast tööjõust, kelle värbamine võib olla kasumlik ettevõtetele
• IOMi poolt tutvustatakse võimalikku lahendust reguleeritud tööjõu rändeks
• arutatakse võimaliku toe üle, mida erinevad osapooled saaksid tagada
• tutvustatakse eetilise värbamise kontseptsiooni, mida on ettevõtetel/vahendusfirmadel võimalik kasutada, ja selle kasutegureid.

Georgia ja IOM delegatsiooni liikmed on:
1. Valerian Kvaratskhelia, Deputy Minister of Labour, Health and Social Affairs (MoLHSA)
2. Elza Jgerenaia, head of the Department on Labour and Employment Policy, MoLHSA
3. Zaza Sofromadze,  Deputy Minister of Labour, Health and Social Affairs (MoLHSA) and Director of the Social Service Agency (kinnitamisel)
4. Marina BezaraShvili, Head of the Department of Employment Programmes, Social Service Agency
5. Archil Karaulashvili, Deputy State Minister of European & Euro-Atlantic Integration (kinnitamisel)
6. Ketevan Chemia, State Minister’s office on European & Euro-Atlantic Integration
7. Natia Kvitsiani, IOM Georgia
8. Ilyana Derilova, COM, IOM Georgia
9. Michael Newson, IOM regionaalne esindus Viennas

Lisainfo: Liis Paloots, IOM lpaloots@iom.int

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) on juhtiv valitsustevaheline migratsioonialane organisatsioon, mis teeb tihedat koostööd nii valitsuste, valitsusvaheliste kui ka valitsusväliste partneritega. IOMil on 149 liikmesriiki, lisaks 12 riiki vaatleja staatuses ning kontorid enam kui 100 riigis. IOM on seisukohal, et korrapärane ja humaanne migratsioon on kasulik nii migrantidele kui ühiskonnale.

Vastutustundliku ettevõtluse indeks on avatud 17. märtsini

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum kutsub ettevõtteid osalema vastutustundliku ettevõtluse indeksis ja kandideerima pronks-, hõbe- ja kuldtaseme kvaliteedimärgistele. Märgise tase kehtib ettevõttele kaks aastat ning väljastatakse eesti ja inglise keeles. Kõikidele (ka neile, kes märgist ei saa) väljastatakse ülevaatlik tulemusraport. Kvaliteedimärgised antakse üle maikuu teises pooles toimub ettevõtete ametlikul galal.

Miks osaleda?
• Võimalus kandideerida Indeksi kvaliteedimärgisele, mis on sise- ja eksportturgudel kasulik usaldusväärsuse näitaja.
• Võimalus kaardistada oma ettevõtte CSR ehk vastutustundliku ettevõtluse põhiteemad, mida rahvusvaheliselt oluliseks peetakse.
• Võimalus kuuluda Eesti väärikamate ettevõtete hulka.

Lisainfo: http://indeks.csr.ee/

 

Avalda arvamust: tulumaksuseaduse muudatused, sh tööandjalt töötajale korraldatud transpordi maksuvabastus

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega soovitakse sisse viia mitmeid tööandjatele olulisi muudatusi.

Eelnõu järgi laiendatakse erisoodustuse erandit tööandja transpordile, mis on korraldatud M2 või M3-kategooria sõidukiga sõltumata sellest, kas ühistransporti kasutades on võimalik teekonda töötaja kodu ning töökoha vahel läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti võimaldatakse tööandjal maksuvabalt tasuda töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Luuakse erisoodustuse erand töötaja majutuskulude katmisel, kui see on tööandja ettevõtluseks vajalik ja kulud ei ületa 200€/kuus Tallinnas ja Tartus või 100 €/kuus mujal, töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ning töötaja ei oma lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara. Lähetuskuludele säilib pragune regulatsioon.

Tühistatakse kolme aasta kriteerium töötaja osalusoptsiooni saamise ja realiseerimise vahel tulumaksuvabastuse saamiseks, kui kogu äriühing võõrandatakse või töötaja sureb või kaotab töövõime

Luuakse tulumaksuvabastus kasumit mittetaotlevates organisatsioonides töötavate vabatahtlike “välislähetuse päevarahale” tavapärase maksuvabastuse piirmäära ulatuses – 50 €/päev;

Täpsustatakse, et Euroopa Liidu struktuuritoetustest makstavaid stipendiume ei maksustata tulumaksuga sarnaselt sõidu- ja majutustoetusega.

Palume Teie tagasisidet ja täpsustavad küsimused saata 13. märtsiks raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Millal võiks maksumuudatused jõustuda rutem kui 6 kuuga?

Reformierakond on algatanud Maksukorralduse seaduse muudatuse, millega loodaks erand §41 sätestatud reeglile, et maksualase negatiivse mõjuga muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud.

Muudatuse järgi võiks erandlikel ja põhjendatud juhtudel maksuseaduse jõustumise sätestamisel lõikes 1 nimetatud tähtajast kõrvale kalduda, nimetatud juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine.

Kirjeldatud erand on siiani märgitud vaid Maksukorralduse seaduse seletuskirjas ja seadus sellist erandit ette ei näe.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 13. märtsiks raul@employers.ee.

Eelnõu dokumendid ja menetluskäigu leiab SIIT.

Taavi Veskimägi: töö kui edu tegur ei ole kuhugi kadunud

Töö on muutunud, kuid töö kui edu tegur ei ole kuhugi kadunud. Suure osani juhtidest ei ole töö iseloomu muutusest, globaliseerumisest ja uute põlvkondade teistsugusest maailmakäsitlusest lähtuvad väljakutsed aga veel jõudnud, rääkis ASi Elering juhataja Taavi Veskimägi. Veskimägi esineb 15. märtsil toimuval Tööandjate juubelikonverentsil Tuulelohe Lend “Töö lõpp?” ettekandega “Muutu või sure: mida muutuv töö nõuab juhtidelt?”

Kuidas on töötegemine ja suhtumine töösse muutunud võrreldes selle ajaga, kui Sina tööturul alustasid?

Töö olemus on selle ajaga muutunud. Minu töömehepõlve jooksul, ca 25 aastaga, oleme 20. sajandist jõudnud 21. sajandisse. 20. sajandi töö algoritmiline iseloom, mis oli keskendunud ette antud mudelite järgi probleeme lahendamisele, on asendunud heuristilise töö olemusega, mis on keskendunud unikaalsete lahenduste leidmisele. Töö iseloomu muutus seab alates töö organiseerimisest kuni töö keskkonnani täiesti uued väljakutsed.

Mida ma tahan aga rõhutada – töö kui edu tegur ei ole kuhugi kadunud! Vahel mulle paistab, et töö iseloomu muutumisest lähtuvalt on tekkinud inimestel tunne, et tööd pole vaja teha. See on absoluutselt vale kujutelm! Vastupidi. Nüüd ongi töö elu. Rääkida töö ja eraelu tasakaalust, mis justkui tõmbab piiri ühe ja teise sfääri vahele, on täielik jama! Heuristilist tööd suudavad hästi teha need, kes näevad tehtavat tööd orgaanilise osana enda terviklikust eluskorraldusest. Hästi töötab inimene, kes tahab seda tööd teha, mitte ei tee seda välise motivatsiooni tõttu ehk vajadusest palka teenida.

Töö kui elu on oluline ka seetõttu, et töötada tuleb palju enam kui varem. 20 aastat tagasi ei konkureerinud me hiinlastega. Nüüd oleme nendega rinnutsi. Ja seetõttu tuleb ka suuta ise tegutseda hiina riisikasvatajate vanasõna järgi «igaüks, kes suudab 360 päeva aastas tõusta enne koitu, teeb oma perekonna rikkaks». Oma äris tippu jõudmiseks ei tule Malcolm Gladwelli sõnu kasutades töötada mitte lihtsalt teistest rohkem või palju rohkem, tuleb töötada palju-palju rohkem.

Kuivõrd Eesti juhid, nii avalikus kui ka erasektoris, on suutnud muutuvate oludega kohaneda ja seda oma igapäevases töös arvestavad?

Ei ole suutnud. Ja ma ei räägi TOP 50 organisatsioonidest ja juhtidest. Enamuseni ei ole töö iseloomu muutusest, globaliseerumisest ja uute põlvkondade teistsugusest maailmakäsitlusest lähtuvad väljakutsed juhtimisele jõudnud. Hea juhtimine kui ühiskonna efektiivsuse küsimus on laiemalt meie avalikku arutellu tulnud alles viimase aasta jooksul. Probleemi saab lahendada alles pärast probleemi teadvustamist.

Üks selge probleem on professionaalsete juhtide vähesus, kes käsitlevad ennast juhtidena. Mitte ekspertidena, kes on saanud juhiks ja määratlevad ennast ikka eelkõige läbi professionaalse ekspertiisi. Arst, insener, finantsist jne.  Või ettevõtjatena, kes on oma äriidee realiseerimiseks astunud juhirolli. Mõlemal grupil puudub tihti nii kogemus, teadmine kui ka isikuomadused juhi ülesannete täitmiseks.

Mis on kolm peamist väljakutset, mille üle iga juht peaks hoolega järele mõtlema?

Esiteks: kriitiline juhtimise ja organisatsiooni edutegur tänases ärimaailmas on õppimisvõime. Tsiteerides Alvin Tofflerit: «The illiterate of the 21st Century will not be those who cannot read and write, but those who cannot learn, unlearn and relearn.» Seega parim, mida sa saad enda kolleegide ja iseenda jaoks teha, on võimaldada neil õppida, ümber õppida ja juurde õppida.

Teiseks,  ärge kujutage ette, et inimesed teevad tööd organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt. Nad töötavad enda isiklikest, egoistlikest eesmärkidest lähtuvalt. Seepärast  on juhi esmane ülesanne suuta mõista, miks inimesed hommikul tööle tulevad ja mis hoiab neil sära silmas. Need juhid, kes seda mõistavad, saavutavad tulemusi. Head juhtimist lahutab halvast saavutatav tulemus.

Kolmandaks: tippjuhil on tänases  maailmas kolm ülesannet. Esiteks, strateegia, mis äris me oleme. Teiseks, õiged inimesed õiges kohas. Kolmandaks, luua inspireeriv, motiveeriv ja kaasav narratiiv äristrateegiast ja viia see inimesteni. See on edu valem.

Jüri Käo: tööandja suurimad väljakutsed on kiire palgakasv, õigete töötajate leidmine ja areng

Tööandja suurimad väljakutsed on surve palgakasvuks, õigete oskustega inimeste leidmine ja olemasolevate töötajate arendamine, ütles Tööandjate keskliidu aseesimees, suurettevõtja Jüri Käo, kes esineb 15. märtsil Tööandjate juubelikonverentsil “Töö lõpp?”.

Kuidas on muutunud töö tegemine võrreldes selle ajaga, kui Sa ise alles alustasid töötegemisega?

Suhtumine töö tegemisse on kindlasti muutunud, vanasti oli see tõsisem. Ma ütleks, et täna on kohusetunde pool natuke nõrgem – tahetakse teha ainult seda, mis meeldib, ja ainult sellel ajal, kui meeldib.

Samas ei ole see tingimata halb. Kogu ettevõtlus ja töötegemine muutub. Inimesed on vähem seotud ühe konkreetse töökohaga, tehakse mitmel pool erinevaid asju ja just seda, mida osatakse kõige paremini. Viimasel ajal on aga levinud tendents, et katsume teha töönädala lühemaks ja teeme vähem tööd. Ma arvan, et see on väga lühinägelik vaatenurk. Edu saavutatakse siis, kui tööd tehakse rohkem. Aga seejuures tuleb teha tarka tööd.

Mis on kolm  peamist väljakutset, millega iga tööandja peaks arvestama?

Täna on tööandja jaoks kõige suurem väljakutse palgakasv, mis läheb suure hooga tööviljakusel eest ära ja tööandja peab sellega kuidagi hakkama saama. Tööandja peab ettevõttes protsesse kaasajastama ja kaasama kõikvõimalikke uusi lahendusi, peab suutma tööviljakust tõsta. Muidu ellu ei jää.

Teiseks väljakutseks on õige kvalifikatsiooniga töötajate leidmine. Eestis pole veel eriti levinud komme, et ettevõtted sõlmiksid töölepingud ette ära juba tudengite ja kutsekoolide õppuritega. Kindlasti tuleb veelgi rohkem pakkuda praktikakohti ja töötada teadlikult sellega, et luua potentsiaalsete tulevaste töötajatega kontakt juba väga varakult.

Kolmandaks kindlasti töötajate väljaõpe ja pidev arendamine.

Kui majanduse kasvatamise ja parema elujärjeni püüdlemise nimel on valida, kas soosida rohkem töötamist või hoopid jagada ümber hüvesid, siis kus peaks nende kahe äärmuse vahel olema tasakaalupunkt?

Mina arvan, et tuleb ikkagi teha võimalikult tarka tööd ja võimalikult palju. Igasugune hüvede ringi jagamine kunagi väärtust ei loo.

 

Vaata konverentsi programmi ja registreeru soodushinnaga kuni 3. märtsini http://www.tuulelohe.ee

Tööandjad ja Koda nõuavad panditulumaksu kohta rahandusministrilt aru

Eesti Tööandjate Keskliit saatis koos Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga rahandusminister Sven Sesterile kirja, kus tunneme muret panditulumaksu kehtestamise plaani üle ja küsime, milliseid alternative on ministeerium kaalunud ja milliseid analüüse teinud enne niivõrd jõulise meetme rakendamise kavvavõtmist. Valitsus kavandab tulumaksumuudatust, millega kavatseb maksustada emaettevõtjale või sõsarettevõtjatele antud laene, kui need ületavad ettevõttesse tehtud sissemakseid ja laenude summat – ehk siis on tehtud kasumi arvel. 

19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada tulumaksuseaduse muutmiseks eelnõu, millega muuhulgas kehtestataks panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele ja mis on plaanis jõustada 1. jaanuarist 2018. Tööandjad ja Koda tunnustavad valitsuskoalitsiooni püüdlust takistada ettevõtete kasumi varjatud väljaviimist Eestist, kuid valitsuses arutatud muudatusettepanek on tekitanud ettevõtjates palju küsimusi. Kuna meie teada ei ole eelnõule plaanis koostada väljatöötamiskavatsust ega mõjuanalüüsi, palume ministeeriumil vastata järgmistele küsimustele:

  1. Milliseid ettevõtlusvabadust vähempiiravaid alternatiive rahandusministeerium panditulumaksu kehtestamise kõrval veel kaalus? Osundame, et valitsuse tegevusprogrammis ei ole nn panditulumaksu kehtestamises kokku lepitud.
  2. Kui palju Teie hinnangul on maksu- ja tolliamet ning kohtud viimase 10 aasta jooksul kasutanud maksukorralduse seaduses §84 ning tulumaksuseaduses §50 sätestatud võimalusi näilise tehingu majandusliku sisu järgi ümberkvalifitseerimiseks? Kui palju on neid püütud rakendada kõnealustes olukordades?
  3. Mil määral on maksu- ja tolliamet näilise tehingu maksustamisel arvestanud täiustunud kohtupraktikat (nt RKL 3-3-1-22-07 jt) kontsernisiseste laenude ning kasumijaotuse eristamisel?
  4. Miks tänane regulatsioon ei võimalda selle probleemiga efektiivselt tegeleda?
  5. Kas praegusel kujul kavandatav panditulumaks rakenduks tingimusel, et garantii või laenu (mistahes krediteerimise) suurus ületaks aktsiakapitali ja sissevõetud laenude summat, ka Eestisisestele kontsernidele olukorras, kus nt:
    a. Selleks, et vastloodud tütaräriühing saaks sõlmida mahukaid tarnelepinguid ja alustada Eestis tegevust, suurendatakse tema krediidivõimekust teise samasse kontserni kuuluva tütaräriühingu antud garantiiga või
    b. Tütaräriühing annab laenu emaäriühingule, kes nt ootamatust turutõrkest, maailmaturuhindade langusest või ebaõnnestunud investeeringust tingituna on viidud nii suurde arvestuslikku kahjumisse, et välja tuleks kuulutada pankrot?
    c. Tütarühing müüb kaupu või teenuseid samasse kontserni kuuluvale tütarühingule, kuid kokkulepitud 60 päevast maksetähtaeg ületatakse (üks tütarettevõte krediteerib teist tütarettevõtet)?
  6. Kui suur on mõjutatud ettevõtete hulk ja milline oleks prognoositav mõju nende tegevusele?
  7. Kui suur summa ettevõtete kasumist on üldse laenudena Eestist välja viidud ja kui suure osa sellest moodustavad juhtumid, mida võib pidada varjatud kasumijaotuseks?
  8. Millest lähtuvalt on leitud, et maksukohustuse tekkimine on seotud kaheaastase perioodiga?
  9. Kui suureks hindate, et kujuneb nö panditud likviidsete vahendite summa seoses Eestis asuvate ettevõtete vahelistele tehingutele panditulumaksu rakendamisega?
  10. Millest lähtuvalt olete leidnud, et panditulumaksu rakendumise korral riigile nö pandiks tasutava raha eest ei pea riik ettevõtjale intressi tasuma? Kas olete hinnanud sellise olukorra õiguslikkust juhtudel, kui pant ei realiseeru (laen makstakse tagasi vähem kui kahe aasta jooksul)?

Tamsar: töötleva tööstuse kasumlikkuse langus teeb murelikuks

Eksportiva töötleva tööstuse kasumlikkuse langus ja investeeringute vähenemine teeb murelikuks, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Statistikaameti 27. veebruaril avaldatud andmeid, mille kohaselt vähenes ettevõtlussektori kasum teist aastat järjest, 2016. aastal oli võrreldes 2015. aastaga langus 10 protsenti. Seejuures vähenes töötleva tööstuse kasum kolmandiku võrra, mõjutatuna peamiselt ekspordile suunatud kütteõlide, metalltoodete ja puidutööstuse kasumi vähenemisest. Ettevõtete investeerigud vähenesid neljandat aastat järjest, 2016. aastal oli oli langus võrreldes aasta varasema ajaga koguni 12 protsenti.

“Kaubandusel läheb hästi, sest palgakasv on kiire ja Eesti inimestel on võimalik rohkem tarbida. Kuid pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik, kui tööstus ja eksport ei suuda järele tulla. Ja palgad ei saa enam kaua samas tempos kasvada, sest see sööb meie ettevõtete investeerimisvõimet” kommenteeris Tamsar. “Kui tööstuse kulud kasvavad pikka aega kiiremini kui tootlikkus ja kasum, on tagajärjeks majanduskasvu aeglustumine ja Eesti konkurentsivõime vähenemine. Siin on nüüd väga oluline, et valitsus ei teeks rutakate otsustega ettevõtluskeskkonda halvemaks ja ei murendaks enam nii kohalike ettevõtjate kui ka välisinvestorite kindlustunnet. Eesti lihtne ja läbipaistev maksusüsteem ja ettevõtete tulumaksuvabastus on loonud hea investeerimiskeskkonna. Seda tuleb hoida.”

Mida saaks valitsus eelneva valguses ette võtta olukorra parandamiseks?

Esmajoones – mis kõige tähtsam – hoiduda tegevustest, mis suurendavad ettevõtjate ebakindlust veelgi. Näiteks järjekordsed ootamatud ja ettevõtjatele negatiivse mõjuga maksupöörded, mille esimene laine oli eelmise aasta lõpus ja uued ideed, näiteks panditulumaks, on täna juba laual. Samuti ei tohiks ettevõtjatele peale panna täiendavat halduskoormust – alates pakendiaktsiisist ja lõpetades ideedega sundida ettevõtjaid seoses võrdõiguslikkuse tagamise vajadusega tegema auditeid.

Teiseks viia energiahind tööstusele konkurentsivõimeliseks – meie tööstused on naaberriikidega võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras ja seda just energia riigipoolse kõrge maksustamise tõttu. Elektriaktsiisi tuleb suurtööstustele langetada ja gaasiaktsiisi ei tohi neile tõsta, sest juba praegu on energia hinnad neile liiga kõrged.

Kolmandaks suurendada tööjõupakkumist läbi selle, et muudab tööturu regulatsiooni paindikumaks ja lihtsamaks. Samuti muuta välismaalt oskustöötajate palkamist veelgi lihtsamaks, sh kaotata sisserände piirarvu. Siin on põhjust nii eelmist kui ka praegust valitsust ka kiita – samme selles suunas on astutud, kuid tuleks olla veelgi ambitsioonikam.

Neljandaks tuleb investeeringute toetamiseks senisest enam riiklikku teadus- ja arendustegevust kujundada lähtuvalt ettevõtlussektori vajadustest.         

Uus riiklik lepitaja Meelis Virkebau: Eesti töösuhete maastik on pigem konstruktiivne

Eesti Tööandjate keskliidu pikaaegne volikogu liige, 1. märtsist riikliku lepitaja ametikohale asuv Meelis Virkebau hindab kõrgelt Tööandjate rolli riigi majanduse suunamisel ja leiab, et tööandjad ja ametiühingud peaksid sotsiaalpartnerite kaasamise nimel rohkem koostööd tegema. Riikliku lepitajana plaanib ta sisse viia regulaarsed kohtumised tööandjate ja ametiühingute esindajatega, korraldada töötülide vältimise koolitusi ja avalikkusele senisest enam riikliku lepitaja instututsiooni tutvustada.

Sa oled olnud Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht, Tekstiililiidu esindajana aktiivselt kaasa löönud volikogus, juhtinud keskliidu töörühmasid. Miks Sa oled pidanud oluliseks sellesse oma aega ja energiat panustada?

Ma olen Tööandjate keskliidu tegevustes kaasa löönud üle 25 aasta, kuna mind on alati huvitanud majanduse ja juhtimise teemad. Päris kindel on see, et tööandjate huve ei kaitse ega esinda mitte keegi peale meie enda. Kui me soovime, et riigi majandus ja ettevõtlus tervikuna kasvaks, siis peame selgelt oma mõtted ja seiskohad välja tooma ning neid põhjendama ja kaitsma. Tööandjate keskliidu tegevustes osalemine on paljus olnud mulle hobiks ja kireks.

Kuidas on keskliit nende aastate jooksul muutunud ja arenenud, kuidas on muutunud keskliidu roll ja mõju?

Tööandjate keskliit on viimase 20 aasta jooksul jõudsalt arenenud ning muutunud oluliselt oluliselt professionaalsemaks. Samuti on Eestis tööandjate mõju märkimisväärselt kasvanud. Pean väga oluliseks tööandjate manifesti perioodilist väljaandmist. Riigi majandust ei paranda mõne üksiku meetme või seaduse abil. Meie majandust viib edasi meetmete kogum, mis koosneb maksudest, haridusest, tööturust ja majanduskeskkonnast.

Millised on olnud olulisemad või värvikamad edulood, kus täna Tööandjate tegevusele on Eestis midagi muutunud paremuse poole, võetud vastu ettevõtluskeskkonna ja tööandjate jaoks olulisi otsuseid või hoopis mingid asjad ära hoitud?

Kui vaadata kaugemasse ajalukku, siis osaliselt tänu tööandjatele loodi Eesti Töötukassa, mille funktsioonid on ajas oluliselt kasvanud. Teiseks pidasid paljud tööandjad oluliseks Töölepingu seaduse vastuvõtmist. Tänu tööandjate vastuseisule ei eksisteeri meil tänaseni tööõnnetuste- ja kutsehaiguste kindlustust, mis oleks oluliselt tõstnud just tööstusettevõtete maksukoormust.

Millised on kõige olulisemad teemad ja küsimused, millega Tööandjad praegu ja lähiajal silmitsi seisavad?

Täna ja lähiajal on tööandjatele väga oluliseks teemaks meie demograafiline olukord ja migratsioonipoliitika. Teiseks tuleb hakata ettevalmistama Tööandjate Manifesti koostamist perioodiks 2019-2023. Kolmandaks peab jätkuma töö sotsiaalpartnerluse täiustamise nimel. Kahjuks on meil seni kaasamine juhuslik, tööandjad ja ametiühingud peaksid tegema koostööd, et kaasamisest saaks reegel iga poliitilise jõu jaoks. Neljandaks on Tööandjate keskliidu ja majandusharu liitude koostöös veel tublisti arenguruumi. Minu arvates peaks keskliidu jaoks olema oluliseks koostöövormiks haruliitude ümarlaud kui keskliidu seisukohtade ja poliitikate kujundamise koht.
Tööandjate keskliidu unikaalsus peitub selles, et see on liitude liit!

Riikliku lepitajana pead suutma leida parima lahenduse mõlemale osapoolele ja ka Eestile/eestimaalastele tervikuna. Kas kompromiss, kus kõik on rahul, on üldse võimalik?

Töötüli osapoolte vahel  on üldjuhul võimalik leida kompromiss, millega rahule jäädakse. Eesti töösuhete maastik on seni olnud konstruktiivne ja mõistetakse, et vastandamine ei lahenda ühtegi probleemi, pigem vastupidi, võimendab konfliktseid olukordi. Konfliktide põhjuseks on sageli olnud ka ebapiisav suhtlus või möödarääkimine osapoolte vahel.

Mis on riikliku lepitaja olulisemad väljakutsed, mis Sind esimeste teemadena ees ootavad?

Minu lepitaja töö algab võtmeisikutega kohtumistest energeetikas, transpordis, meditsiinis ja hariduses. Pärast eksisteerivate valupunktide ja probleemide kaardistamist saan kavandada järgmised eesolevad tööd.

Milline on Sinu silmis riikliku lepitaja ühiskondlik mõju ja roll? Kas pead vajalikuks seda võrreldes senisega muuta? Kuidas?

Riikliku lepitaja töö on vastutusrikas: sotsiaalse stabiilsuse tagamine riigis läbi kollektiivsete töötülide lahendamise ennetamise ja lahenduste pakkumise töötüli osapooltele.
Lepitaja täiendav roll võiks lähitulevikus olla järgmine:
– koolitused: kuidas tegutseda, et võimalikke töötülisid ja konflikte ennetada,
– perioodilised kohtumised tööandjate ja ametiühingute esindajatega,
– riikliku lepitaja rolli ja institutsiooni tutvustamine ühiskonnale läbi ajakirjanduse.

Kas streik on miski, mida riiklik lepitaja peab iga hinna eest vältima? On see võimalik?

Streik on töötülis äärmuslik ja samas legaalne tegevus oma õiguste eest seismisel. Lepitaja ülesanne on siin pakkuda osapooltele lahendusi töötülide lõpetamiseks. Eestis on streike olnud suhteliselt vähe, mis on tulenenud sotsiaalpartnerite kompromissivalmidusest ja läbirääkimisoskustest. Lepitaja Henn Pärn on lahendanud üle 100 töötüli, mis on väga positiivne tulemus. Loodan ja usun, et ka tulevikus jäävad streigid pigem erandiks kui reegliks. Positiivne on see, et Eestis pole viimasel 25 aastal olnud sõjakaid streike.

Kas Eestisse on vaja rohkem ametiühinguid?

Seda kas Eestisse on vaja rohkem ametiühinguid, saavad otsustada vaid erinevate sektorite/ettevõtete töötajad. Käsukorras ei saa tekkida ühtegi töövõtjate või tööandjate organisatsiooni.

 

MEELIS VIRKEBAU

Meelis Virkebau võitis riikliku lepitaja ametikohale kuulutatud avaliku konkursi, mille kolmeliikmelisse komisjoni kuulus tervise- ja tööminister ning tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad. Virkebau nimeti riikliku lepitaja ametikohale viieks aastaks alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022.

Meelis Virkebaul on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas omandatud kõrgharidus rahanduse ja krediidi alal ning Estonian Business Schoolis ärijuhtimise alal. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.

Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Lisaks on Meelis Virkebau alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige ning 2016. aastast Kutsekoja tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees.

Avalda arvamust: Milliseid muudatusi vajaks Välismaalaste seadus?

Siseministeerium on kaalumas täiendavate muudatuste sisseviimist välismaalaste seadusesse ning palub ettepanekuid, millised välismaalaste Eestisse saabumise, siin elamise ja töötamisega seonduvad kitsaskohad vajavad veel lahendamist.

Ootame Teie ettepanekuid ja soovitusi 10. märtsiks 2017 meiliaadressile gea@employers.ee

Vaata ülevaadet hiljutistest välismaalaste seaduse muudatustest SIIN

Vaata Tööandjate keskliidu välistöötajate nullbürokraatia projekti raames tehtud ettepanekuid SIIN.

Lisaks on Siseministeeriumil töös mitmed uuendused, näiteks migratsioonialase nõustamisteenuse käivitamine selle aasta märtsist, elektroonilise e-taotluskeskkonna loomine jt. Lisaks eelnevale on välismaalaste kohanemise toetamiseks välja töötatud kohanemisprogramm.

Avalda arvamust: Taustakontrolli seaduse eelnõu

Justiitsministeerium on saatnud  kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Taustakontrolli seaduse eelnõu.

Eelnõus reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras on võimalik kontrollida isiku tausta, kellele plaanitakse usaldada avaliku võimu ülesande või avaliku võimu teostamist toetava ülesande täitmine. Isikute tausta kontrollimine ning selleks vajalik isikuandmete töötlemine tugineb vabatahtlikkuse ning andmete avaliku kogumise põhimõtetele. Taustakontrolli menetluse teostamine ei ole mitte haldusorganile siduv kohustus, vaid selle vajalikkuse ning ulatuse üle otsustab haldusorgan talle seadusega antud kaalutlusõiguse alusel.

Eelnõu peamiseks mõjuks on avaliku võimu ülesannete täitmisel õigusrikkumiste ja muude kuritarvituste ohu vähenemine ning sellest tulenevalt riigi parem toimimine.

Taustakontrolli käigus töödeldakse füüsilisest isikust taustakontrolli adressaadi, temaga seotud isiku ning juriidilisest isikust taustakontrolli adressaadiga seotud isikute isikuandmeid. Seega riivatakse taustakontrolli käigus põhiõigusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

Ootame kommentaare 9.märtsiks 2017 aadressil: piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Tööandjad ei toeta uue pakendiaktsiisi kehtestamist

Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta senisele taaskasutusest sõltuvale pakendiaktsiisile veel lisaks uue, pakendi turule toomise aktsiisimäära kehtestamist, kirjutas Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar rahandusminister Sven Sesterile.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega soovitakse lisaks senisele taaskasutusest sõltuvale aktsiisile kehtestada taaskasutusest sõltumatut pakendi turule toomise aktsiisimäära. Tööandjad ei nõustu uue fikseeritud komponendi (fiskaalne komponent) juurutamisega pakendiettevõtetele, kuna see ei ole pakendiaktsiisi seaduse kavandatavate eesmärkide täitmiseks sobiv ega proportsionaalne. 

Pakendiaktsiisi seaduse uuel versioonil on VTK alusel kolm eesmärki: turule toodud pakendite vähendamine, pakendiregistrisse deklareeritud andmete usaldusväärsuse suurendamine ning riigieelarve tulude suurendamine. Tööandjate hinnangul on pakendiaktsiisi praeguse väikese laekumise üheks põhjuseks ulatusliku taaskasutuse kõrval ka aladeklareerimine. Seda toetavad faktid, et rohkem kui 200 000 Eesti ettevõttest toob pakendit turule vaid 4000 ja pakendijäätmete kogus on 30% suurem, kui pakendiregistri andmetel on turule toodud. Aladeklareerimist saab vähendada vaid üleliigsest haldus- ja maksukoormusest hoidumise,  kommunikatsiooni ning järelevalvega, mis ettevõtjate hinnangul on pea olematu.

“Fiskaalse komponendi kehtestamine muudab paljude tootjate ja kaubandusettevõtete tegevuse veel kulukamaks ning võib aladeklareerimist hoopis suurendada. Sellisel juhul ei oleks tagatud ükski muudatuste eesmärkidest, sest aladeklareerimisega ei kaasne ka maksukohustust prognoositud mahus. Seega on pakendijäätmete piiramise, adekvaatse ülevaate saamise ja pakendiaktsiisi tulude optimaalse laekumise seisukohalt oluline luua hoopis piisav informeeritus ja kontrollifoon,” kirjutas Tamsar.

Deklareerimiskultuuri paranedes kasvaks ka pakendiaktsiisi maksutulu, kuigi Tööandjate arvates ei peaks see olema pakendiaktsiisi eesmärk.

“Praeguse pakendiaktsiisi halduskoormus on riigi ja ettevõtja jaoks juba kordades suurem kui maksutulu. Kui pakendiaktsiisi keskkonnakaitseline eesmärk vähendada pakendijäätmete mahtu ei ole enam aktuaalne, on täiesti arusaamatu, milleks vaid fiskaalsel eesmärgil nii ebaefektiivset ning väikese baasiga maksu edasi arendada ja veel keerulisemaks teha. Seejuures langeks lisanduv maksu- ja halduskoormus vaid väga väiksele hulgale ettevõtetest,” seisab Rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Kokkuvõttes leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et praegune VTK ei lahenda süsteemi põhiprobleemi – aladeklareerimist ja järelevalve puudulikkust – ega ole ka fiskaaleesmärgi täitmiseks efektiivne viis. Seejuures koormataks täiendavalt justkui karistuseks ca 4000 kõige õiguskuulekamat pakendiettevõtet.

Eesti Maaülikool kutsub tööandjaid Tudengimessile

Eesti Maaülikool ja MTÜ Tudengi tulevik kutsuvad tööandjaid 29. märtsil neljandat korda toimuvale Tudengimessile 2017.

Tudengite ja ettevõtete seas traditsiooniks kujunev Tudengimess on ühepäevane info- ja karjäärimess, mis toimub Eesti Maaülikooli spordihoones ja osalema on oodatud kõik ettevõtted, kelle jaoks on oluline luua otsekontakt tööturule sisenejaga või kes tahab pakkuda uusi kogemusi tööd otsivale praktikandile.

Mess annab ettevõtjatele hea võimaluse leida praktikant või uus töötaja, suhelda vahetult oma valdkonna üliõpilastega, teha koostööd Maaülikooliga läbi arendus- ja teadusprojektide, kajastada oma ettevõtet messiga seotud turunduskanalites, teha oma toodete/teenuste müüki ja soodsat reklaami bänneritega kohapeal ja korraldada töötubasid.

Registreerimine on avatud 26. märtsini.

Täpsem info: http://www.tudengimess.eu/tooandjale/

EAS viib java arendajaid vajavad tööandjad Kiievisse JEE konverentsile

EASi välisspetsialistide värbamise tiim Work in Estonia korraldab väljsaõidu JEE konverentsile, mis toimub Kiievis 26-27. mail. JeeConf on Ida-Euroopa kõige suurem Java arendajate konverents, mis toob kokku üle tuhande java arendaja ja kus on tööandjatele hea võimalus värvata vajalikku tööjõudu.

Eelmisel aastal osales Work in Estonia konverentsil koos nelja Eesti tööandjaga ja kutsub ka tänavu java arendajaid otsivaid ettevõtteid ühise stendi alla. Stendi kulud katab EAS, tööandjate kuluks on reis ka konverentsi pääse.

Huvilistel palutakse endast märku anda meiliaadressil Leonardo.ortega@eas.ee

Tööinspektsiooni infohommikud tööandjatele: ületunnitöö, alaealiste töötamine, tööohutus ehitusplatsil

Tööinspektsioon kutsub tööandjaid infohommikutele ületunnitöö, alaealiste töötamise ja tööohutuse teemadel. Kõigile infohommikutele saab registreeruda Tööinspektsiooni kodulehel oleva lingi kaudu.   

Infohommik „Ületunnitöö“

Nõustamispraktika näitab, et tihtilugu ei saada aru, mida tähendab ületunnitöö ning kuidas see võib töötaja tervisele mõjuda. Infohommikul “Ületunnitöö” selgitataksegi seda, mis on ületunnitöö, kas see on kohustuslik, kuidas seda hüvitatakse ning kuidas jääda ületunnitöö tegemisel lubatud tööaja piiridesse. Lisaks selgitatakse ületunnitööga seonduvaid riske töötaja tervisele.
Infohommik on osalejatele tasuta.
Infohommikute toimumisajad ja kohad:
28.03.2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Tallinnas (V korruse saal, Gonsiori 29,Tallinn)
29.03.2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Narvas (vene keeles)
21.09.2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Pärnus
27.09.2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Tartus 

Infohommik „Alaealiste töötamine”

Infohommikul “Alaealiste töötamine” selgitatakse alaealise töölevõtmisega seotud õigusi ja kohustusi ning piiranguid. Kuigi töölepingu seaduses on alaealiste regulatsioon muutmisel, tuleb senikaua, kuni seadust pole vastu võetud, tegutseda kehtiva töölepingu seaduse piires.
Infohommikul tutvustatakse alaealise töölevõtmisega seonduvat töölepingu seadusest tulenevalt ja selgitatakse, millega tuleb arvestada alaealist tööle võttes töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel.
Infohommik on osalejatele tasuta.
Infohommikute toimumisajad ja kohad:
20.04. 2017 kell 9.45.-12.00 toimub infohommik Tallinnas
26.04. 2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Pärnus
27.04. 2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Tartus (Barclay Hotell, Ülikooli 8, Tartu)
10.05. 2017 kell 9.45-12.00 toimub infohommik Narvas (vene keeles)

Infohommik “Tööohutus ehitusplatsil”

Tööinspektsiooni infohommiku „Tööohutus ehitusplatsil“ eesmärk on anda ülevaade olukorrast ehitusplatsidel, et ennetada võimalikke õnnetusjuhtumeid.
Infohommiku teemad – peatöövõtja ja alltöövõtja kohustused, tööohutuse plaan, ehitusplatsi kontrollimine, liikumisteed, isikukaitsevahendid, tellingud ja redelid, kõrgusest kukkumise oht ja ohtlikud kemikaalid.
Infohommik on osalejatele tasuta.
Infohommikute toimumisajad ja kohad:
21.03.2017 kell 10.00-13.15 Tööinspektsiooni Jõhvi kontor (Malmi 2B, Jõhvi)
24.03.2017 kell 10.00-13.15 Sotsiaalministeerium (V korruse saal, Gonsiori 29,Tallinn)
28.03.2017 kell 10.00-13.15 Pärnu Rannahotell (Ranna pst 5,Pärnu)

Tööandjad esitasid parima seaduse kandidaadiks välismaalaste seaduse muudatused

Eesti Tööandjate Keskliit esitas 2016. aasta parima ja halvima seaduse konkursile parima seaduse kandidaadiks välismaalaste seaduse muudatused, mis jõustusid selle aasta algusest. Halvimaks seaduseks esitasime nn maksukobarseaduse ehk tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.

Välismaalaste seaduse muudatused on hea näide süsteemsest ja põhjalikust huvigruppide kaasamisest. “Tööandjaid on muudatuste algatamise algusest süsteemselt kaasatud ning pidevalt erinevate nüanssidega kursis hoitud. Sisu poolest on tööandjatele olulised muudatused, millega lihtsustatakse kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Näiteks kaotati nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka ja asendati see Eesti keskmisega. Meie soov oleks küll sektori keskmine. Laiendati ka hooajatöö tegevusalasid. Põllumajandusele lisandusid majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd,” põhjendas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tamsar.

Halvima seaduse kandidaadiks esitas Eesti Tööandjate Keskliit niinimetatud maksukobarseaduse ehk tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.

“Põhjusi oli mitmeid. Seaduse menetlus kestis kokku vaid kaks nädalat. Ettevõtjate arvamust küsiti, ent sisulist kaasamist ei toimunud, kuna sisuliseks analüüsiks ja seisukoha võtmiseks oli aega liiga vähe. Kui ettevõtlusorganisatsioonid sellele tähelepanu juhtisid, eirati seda,” rääkis Tamsar. Sellega rikuti tema sõnul kaasamise head tava ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.

“Samuti pandi ühte eelnõusse liiga palju muudatusi, mis raskendas nende läbitöötamist ja ühest seisukohavõttu. Seadusega pöörati tagasi sotsiaalmaksumäära langetamine 2017. aasta jaanuarist. Sellega rikuti maksukorralduse seaduse paragrahvi 41, mille kohaselt peab ettevõtja olukorda raskendava maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud,” ütles Tamsar.

2016. aasta parim ja halvim seadus kuulutatakse välja 21. veebruaril. Žüriisse kuulub ka Toomas Tamsar.

Tööandjate valmisolek erivajadustega inimesi värvata on üks töövõimereformi võtmeküsimusi

Tööandjad võtavad inimesi tööle eeskätt lähtudes vabast töökohast ja sellel vajalikest oskustest ja kogemustest. Kui need on olemas, ollakse enamasti valmis arvestama ka töötaja erivajadustega ja vajadusel töökohta sobivaks kohandama. Seetõttu tuleb töövõimereformi käigus pöörata tähelepanu vähenenud töövõimega inimeste täiend- ja ümberõppele, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Riigikontrolli auditit töövõimereformi kohta. Auditis märgitakse, et töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub suuresti sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi.

“Alati saab pakkuda rohkem toetusi ja soodustusi, ent põhiküsimuseks tööandja vaates on ikka see, kas tal on olemas töökoht, mida pakkuda, ja kas vähenenud töövõimega inimesel on olemas oskused, mida sellel töökohal on vaja. Ja mis peamine – ka tahe töötada peab olema,” kommenteeris Tamsar. “Mitmed tööandjad võtavad teadlikult tööle vähenenud töövõimega inimesi, nähes selles oma ühiskondlikku vastutust, ent lõppude lõpuks on oluline, et töö tehtud saaks. Seega suures plaanis ei huvita ettevõtjaid tegelikult, kas tegemist on noorte või vanade, puuetega või puueteta inimesega, vaid tähtis on see, et ettevõttel oleks võtta talle vajalike oskuste ja pädevusega tööjõudu. Kui need oskused ja pädevused on olemas ja saadaval, siis ettevõtjad üldiselt ei näe probleemi ka muudest takistustest ülesaamisel (värbamisel, töölhoidmisel) ja on valmis töötaja hoidmise nimel pingutama ja investeeringuid tegema. Seepärast tuleb meie hinnangul töövõimereformi käigus eriti palju tähelepanu pöörata erivajadustega inimeste koolitamisele ja ümberõppele.”

Oma rolli mängivad kindlasti teadmatusest tulenevad hirmud ja eelarvamused nii juhtkonna kui ka kollektiivi poolt – erivajadustega inimestest teatakse vähe ja spetsiaalselt seda infot pigem otsima ei minda. See võib olla ka üks põhjusi, miks vähenenud töövõimega inimesi palkavaid tööandjaid on vähe. Tööandjate teadlikkus vajab kindlasti tegelemist ja siin on oma panust andmas ka Tööandjate Keskliit, näiteks korraldame tänavu kevadel koostöös Praxise ja Ametiühingute Keskliiduga tööandjatele seminaride sarja töötingimuste kohandamisest vähenenud töövõimega inimestele.

Tamsare sõnul on Eesti Tööandjate Keskliidu jaoks üks murekohti ka reformi jätkusuutlikkus – see viiakse ellu, kasutades ELi struktuurifondide vahendeid. Aga vajadus ressursside järele ei kao ka pärast reformi käivitamist.

Riigikontroll avaldas 15. veebruaril 2017 töövõimreformi kohta auditi, kus tõdes, et riik on töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid. Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka. 

Riigikontroll kirjutab auditis, et tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike. Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31% tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44% ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta. Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele. Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus. Seega on nende ettevalmistamine tööle minekuks keerukam ja pikaajalisem. Samuti tuleb nende inimeste puhul töökeskkonda tõenäoliselt enam kohandada. Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üheks olulisemaks riskiks töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek senisest suuremal määral võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Tööandjate majandusspidomeeter: töösturite ja kaupmeeste rahulolematus ei lase kiirusel kasvada

Tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on jätkuvalt rahuldav. Kiirus 90 km/h, millest alates võiks majanduse edenemist hinnata heaks, tundub kättesaamatus kauguses.

Võrreldes kolme kuu taguse ajaga on paremaks läinud müügimahud ja inflatsiooniootus, seda nii jaekaubanduses kui ka ehitussektoris. Ka tööstustoodangu mahu kasv panustab majandusspidomeetri näidu paranemisse.

Samas ei lase gaasipedaali vajutada ettevõtjate jätkuv rahulolematus valitsuse tegevusega. Kui eelmise korral hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks veerand töösturitest, siis seekord juba 39 protsenti. Vaid 3% tööstussektori ja jaekaubanduse ettevõtetest oli valitsuse tegevusega rahul.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul võib rahulolematuse põhjustena võib välja tuua varasemad aktsiisitõusud ja alkoholi müügipiirangute plaanid, kuid kindlasti jõudis ettevõtjate hinnaguid mõjutada ka uue valitsuse maksumuudatuste plaan, mis oli detsembrikuus, kui küsitlus läbi viidi, parajasti teemaks.

“Ideedena välja käidud senisest kiirem maagaasi aktsiisitõus, pangalõiv, ettevõtte tulumaksu muudatused, sõiduauto registreerimismaks, suhkrumaksu uuesti päevakorda tõstmine, sotsiaalmaksumäära langetamisest loobumine jm muudatused ei paranda kuidagi ettevõtluskeskkonda. Astmeline tulumaksuvaba miinimum muudab ettevõtja jaoks süsteemi samuti segasemaks ja jätab kõrgkvalifitseeritud tööjõule vähem raha kätte. Valitsuse esimestest sammudest oli ettevõtjatel väga raske välja lugeda soovi majandust seisakust välja tuua,” kommenteeris Aron. “Ilmselt sõltub Tööandjate majandusspidomeetri järgmise kvartali näit suuresti sellest, mil määral õnnestub valitsuserakondadel mõelda sellele, kes või mis tegelikult majandust edasi viib.”

Oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud ehitussektor ja teenindus. Selle põhjuseks oli Aroni sõnul ilmselt uue valitsuse plaan ehitada üürikortereid, renoveerida Linnahall ning tühistada majutusteenuste käibemaksumäära tõus. Sellegipoolest on nendes sektorites valitsuse eelmise kvartali otsustega rahulolevaid ettevõtteid vaid 9% ja rahulolematuid 37%.

Positiivne on, et 72% ettevõtetest planeerib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse pigem kasvatada või jätta samale tasemele. Jätkuvalt on kõigis sektorites väga vähe ettevõtteid, kes planeerivad investeeringuid vähendada.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Vaata täismahus kommentaari SIIT
Loe ettevõtjate kommentaare spidomeetri tulemustele SIIT

 


 

 

Ettevõtjad: Valitsus, enne mõõda, siis lõika!

Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 5 (veebruar 2017) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Kuidas tunnetate uue valitsuse senise tegevuse mõju investeerimisotsustele?

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS: Investeerimisotsuseid (kui jutt käib suurematest otsustest) tehakse reeglina kaalutletult. Need otsused on mõeldud soovina pikemas perioodis tegevuskeskkonda ette näha. Tänane valitsus teeb lühiajalistest vajadustest tulenevaid majanduskeskkonda rikkuvaid otsuseid ning investeerimiskliimale positiivset mõju selles näha ei ole. Eks küsimus ole ka rohkem selles, et milliseid investeeringuid vajame. Välisinvestoritele on tänased valitsuse sõnumid ettevaatlikumaks tegevad. Varasemalt oli stabiilsus üks tugev argument. Valitsuse vahetudes tekkis ootus, et ettevõtluskeskkonda muudetakse paremaks. Hetkel märke sellest veel ei ole.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Kaubandussektor investeerib 2017. aastal endiselt usinalt, eelkõige innovaatilistesse lahendustesse, et tarbijate jaoks ostlemine üha mugavamaks ja tänapäevasemaks muutuks. Lähtuvalt valitsuse tegutsemisest lisanduvad sellel aastal tõenäoliselt ka mõned prognoosimatumad investeeringud. Aasta lõpuks on praegustes seaduseelnõudes seatud kaubandussektorile kohustus investeerida poodides alkoholi ja tubaka peitmisse tarbija silma alt ära. Samuti planeerib Rahandusministeerium uue maksu kehtestamist pakenditele, mis oluliselt suurendaks kaubanduse ja toidutööstuse halduskoormust ja võimaldaks konkurentsieelist nendele ettevõtetele, kes pakendiettevõtjateks registreerunud ei ole. Kuna nende meetmetega käivad kaasas mõtted erisustest müügipinna alusel, on ebakindel see, kes ja kui suures mahus peavad sellel aastal lisainvesteeringuteks raha leidma ja kindel see, et konkurentsi see sektorisiseselt moonutab ja mitte heas suunas.

Mida on valitsus teinud hästi, mida halvasti?

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS : Valitsus teeb tormakalt läbimõtlematuid otsuseid. See on negatiivne. Samas on nad ka ümber mõelnud, mis on positiivne. Olen ise täiskarsklane, kuid meie tervise- ja tööministri tegemistest ei saa vahel aru. Kõigi oma tegemistega oleme konkurentsis meie naaberriikidega. Eeskujul ja heal tahtel võib vahel olla vastupidine tulemus, kui meie lähinaabrid samasugust poliitikat ei viljele.
Positiivsena tuleb muidugi välja tuua seda, et Eesti on hoolimata eeltoodust väga hea paik elamiseks

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Positiivne on näha uue valitsuse kaasavat hoiakut. Valmisolekut osapooli kuulata ning nende seisukohti kuulda võtta. Loodame, et valitsus mitte ei väsi seda tänuväärset suhtumist viljelemast. Vaatame uue valitsuse poole lootusrikkalt.
Negatiivse poole pealt on mureks hea õigusloome tava ohverdamine mugavuse ja kiiruse nimel ning vähene nõudlikkus ametnike suhtes viimaks läbi korralikke mõjuanalüüse. Mõjusid analüüsida ja ühiselt lahendusi otsida on keerukas, aga vastutuse, kulude ning halduskoormuse lükkamine ettevõtete õlgadele lihtne. Seega minnakse avaliku sektori jaoks lihtsamat teed. Sellise suhtumise näiteid on viimasel ajal nii keskkonna-kui tervisepoliitika valdkonnast.

Millised on Teie soovitused valitsusele lähikuude otsusteks?

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS: Valitsusel tuleks aeg maha võtta ja teha tugev mõjuanalüüs oma senistele otsustele ja plaanitavatele otsustele. Valitsusel on mõistlik lauale tõsta plaan avaliku sektori kulude  riigieelarves realistlikumaks saamiseks. Täna on avalik sektor majandusele väga suureks koormaks läbi maksutõusude ja bürokraatia ning see mõjutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Sõnum on antud ka tööinimestele. Tööpanusele on lagi ette pandud läbi totra tulumaksupoliitika. Keerulisemaks ja kallimaks ehitatakse seeläbi arvestussüsteemid. Väga arusaamatu käitumine.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Üheksa korda mõõda üks kord lõika- s.t. mõjusid tuleb analüüsida. Hea õigusloome tava tähendab alternatiivide kaalumist, nende mõjude hindamist, huvigruppide kaasamist ja toob endaga kaasa mitterapsiva poliitika, millel on maksimaalselt lai toetus asjaosaliste poolt. See garanteerib, et seadusi austatakse ja aidatakse nende täitmisele omalt poolt kaasa. Soovitaksime valitsusele järgida endale võetud kohustusi ja lähtuda seadusloomel hea õigusloome tavast.

Tiit Vähi, Sillamäe Sadam:  Eesti on kena ja armas Põhja-Euroopa väikeriik, mis asub erakordselt soodsas paigas, et arendada siin tööstust, põllumajandust, veondust, turismi ja kõikvõimalikke muid tegevusalasid. Selleks on siin sobiv kliima, igasuguste looduskatastroofide ohu puudumine, Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusest tulenev turvalisus ning suurepärane turupositsioon, kus läänes ja põhjas on majanduslikult arenenud Skandinaavia ja Soome, lõunas ülejäänud EL liikmesmaad ja idas Eestist rahva poolest 100 korda suurem Venemaa.
Paraku on majanduse areng mingil põhjusel seiskunud, st viimase 10 aasta jooksul ei ole arengut märgata. Miks ei suuda siis meie riigi juhtorganid (valitsus, riigikogu ja president) ära kasutada Eesti soodsat geopoliitilist asukohta, et tagada majanduse areng, elatustaseme tõus ja rahva heaolu, nagu see oli esimesel 15 aastal?
Ettepanek valitsusele on lõpetada Venemaa (ja Venemaaga suhteid parandada püüdva Donald Trumpi) vastane retoorika ja teha kõik selleks, et suhted kahe naaberriigi vahel võiksid hakata edaspidi paranema. Kõik muu on vaid kosmeetika ja peenhäälestus.

Tööandjate majandusspidomeeter: töösturite ja kaupmeeste rahulolematus ei lase kiirusel kasvada

Tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on jätkuvalt rahuldav. Kiirus 90 km/h, millest alates võiks majanduse edenemist hinnata heaks, tundub endiselt kättesaamatus kauguses.

Võrreldes kolme kuu taguse ajaga on paremaks läinud müügimahud ja inflatsiooniootus, seda nii jaekaubanduses kui ka ehitussektoris. Ka tööstustoodangu mahu kasv panustab majandusspidomeetri näidu paranemisse.

Samas ei lase gaasipedaali vajutada ettevõtjate jätkuv rahulolematus valitsuse tegevusega. Kui eelmise korral hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks veerand töösturitest, siis seekord juba 39 protsenti. Vaid 3% tööstussektori ja jaekaubanduse ettevõtetest oli valitsuse tegevusega rahul.

Rahulolematuse põhjustena võib välja tuua varasemad aktsiisitõusud ja alkoholi müügipiirangute plaanid, kuid kindlasti jõudis ettevõtjate hinnaguid mõjutada ka uue valitsuse maksumuudatuste plaan (küsimustikule vastati detsembrikuus). Nt senisest veelgi kiiremad maagaasi aktsiisi tõusud, pangalõiv, ettevõtte tulumaksu muudatused, sõiduauto registreerimismaks, suhkrumaksu uuesti päevakorda tõstmine, sotsiaalmaksumäära langetamisest loobumine jm muudatused ei paranda kuidagi ettevõtluskeskkonda. Astmeline tulumaksuvaba miinimum muudab ettevõtja jaoks süsteemi samuti segasemaks ja jätab kõrgkvalifitseeritud tööjõule vähem raha kätte. Valitsuse esimestest sammudest oli ettevõtjatel väga raske välja lugeda soovi majandust seisakust välja tuua.

Oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud ehitussektor ja teenindus. Selle põhjuseks oli ilmselt uue valitsuse plaan ehitada maksumaksja raha eest üürikortereid, renoveerida Linnahall ning tühistada majutusteenuste käibemaksumäära tõus. Sellegipoolest on nendes sektorites valitsuse eelmise kvartali otsustega rahulolevaid ettevõtteid vaid 9% ja rahulolematuid 37%.

Positiivne on, et 72% ettevõtetest planeerib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse pigem kasvatada või jätta samale tasemele. Jätkuvalt on kõigis sektorites väga vähe ettevõtteid, kes planeerivad investeeringuid vähendada.

Investeeringu puhul on oluline ettevõtja usk majanduskeskkonna soodsate tingimuste püsimajäämise osas. Uue valitsuse esimesed otsused on selle usu vankuma löönud. Ilmselt sõltub järgmise kvartali majandusspidomeetri näit suuresti sellest, mil määral õnnestub valitsuserakondadel mõelda kohalike omavalitsuste valimiste ja maksutulu kiire suurendamise asemel sellele, kes või mis tegelikult majandust edasi viib.

Loe ka:

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter

Metoodika lühikirjeldus

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta kolmandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

 

Algab seminaride sari „Kollektiivsed töösuhted ja töötingimuste kohandamine vähenenud töövõimega inimestele“

Mõttekoda Praxis, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit kutsuvad Tööandjate esindajaid osalema neljal temaatilisel seminaril, mille eesmärk on suurendada tööandjate ja töötajate esindajate võimekust toetada vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemist. Seminaridel jagame kogemusi ning töötame välja praktilised ja rakendatavad sammud, kuidas kohandada töötingimusi selliselt, et vähenenud töövõimega inimesed tööturule tuua ja neid seal hoida.

Seminaridel toome kokku nii töötajad kui ka tööandjad ning pakume võimalust aktiivselt osaledes ideid paremast töökeskkonnast ellu viia kõigile osapooltele. Seminaridel otsime vastust küsimusele, kuidas töötingimuste kohandamisega parandada töökeskkonda ja tööelukvaliteeti, heaolu ja töötajate tervist, vähendada töökatkestustega seotud kulusid, hoida kvalifitseeritud tööjõudu ning vähendada uute töötajate leidmise kulu ning parandada tootlikkust.

Seminaridel arutame:
* Kuidas toetada sobiva töö ja töötingimuste pakkumist vähenenud töövõimega inimestele?
* Millised on kollektiivsete töösuhete ja sotsiaaldialoogi võimalused mõjutada töötingimuste kohandamist?
* Millised on kõige mõjusamad sammud ja parimad praktikad, mis aitavad töötingimusi kohandada ja vähenenud töövõimega inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida?

Kokku toimub neli kohtumist:
* Sissejuhatav seminar, kus avame töötingimuste kohandamise teema teiste riikide kogemustega ja seame sihid järgmisteks seminarideks. Seminar toimub 23.03.2017 kell 14:00-15:30 Tööandjate majas Kiriku 6, Tallinn
* Töörühmaseminarid, kus arutame, mida võiks ja saaks teha, et mõjutada töötingimuste kohandamist ja seeläbi vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemist?Seminarid toimuvad 13.04.2017 kell 13:00-17:00 ja 27.04 kell 13:00-17:00 Praxise kontoris, Tornimäe 5
* Kokkuvõttev seminar, kus tutvustame Ungari ja Poola kolleegide parimaid praktikaid.  Seminar toimub 11.05.2017 kell 10:00-12:00 EAKLi majas (koht täpsustamisel)

Osalemine on tasuta.

Palume osalussoovist kindlasti teada anda hiljemalt 28. veebruariks, täites registreerumisvormi siin:
https://www.surveymonkey.com/r/JWQWJWZ

Töötingimuste kohandamise projekti kohta loe lähemalt SIIT

Uuring: Tulevikus tuleb meil õppida ja töötada kauem

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.

Uuringu üks koostajatest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning 1/3 kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid“, selgitas Krusell.

Võrreldes 2015. aastaga on tööealisi 2024. aastal pea 50 000 vähem. See tähendab, et tööjõuvajaduse katmiseks tuleb aina suuremal osal tööealisest elanikkonnast töötada üha kauem.

Uuringu järgi on tulevikus enam vaja puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse. Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses.

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024.
Uuring koostati sihtasutuse Kutsekoda ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.
Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.

PARE aastakonverents “Päev pärast homset”

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kutsub 20-21. aprillil aastakonverenstsile “Päev pärast homset”.

Konverentsi peaesinejateks on Thinkers50 juhtimismõtlejate hulka kuuluv London Business School’i strateegia ja ettevõtluse professor Julian Birkinshaw (UK), kes räägib kuidas muuta organisatsioon tulevikukindlaks. Rice University juhtimise ja psühholoogia professor ning tunnustatud juhtimiskoolitaja Brent Smith (USA), kes räägib kuidas luua uutmoodi partnerluse tingimustes tulemuslik meeskond. FORTUNE 100 Best Companies to Work For edetabeli ettevõtte Zappos.com esindaja Erica Javellana (USA), kes räägib kuidas muuta organisatsioonikultuur konkurentsieeliseks.

Kui koos juhiga registreetitakse konverentsile ka personalijuht, on viimase osalemine poole hinnaga. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele kehtib registreerimisel sooduskoodi „TKL“, märkimisel PARE liikme hind!

Lisainfo ja registreerimine PARE kodulehel.

Tartu Ülikooli karjääripäev 1. märtsil

1.märtsil toimub Tartu Ülikooli peahoones karjääripäev „Praktika teeb tegijaks“, mis viib kokku ettevõtted ja üliõpilased ning keskendub praktika teemadele. Paljude tuntud ettevõtete seast on kohal Swedbank, Eesti Meedia, Playtech, Tamro Baltics, PwC ja KPMG.

Karjääripäeva messiala on avatud 13.00-17.00. Paralleelselt messiga toimuvad erinevad interaktiivsed töötoad ja inspireerivad ettekanded SEB innovatsioonijuhilt Siim Lepiskilt, Juustukuningate omanikult Erwin Wassenaarilt ning Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunikult Anneli Entsonilt.

Rohkem infot osalevate ettevõtete, organisatsioonide ja täpse ajakava kohta leiab veebilehelt careerday.ut.ee

Uus riiklik lepitaja on Meelis Virkebau

Valitsus nimetas 9. veebruaril 2017  uueks riiklikuks lepitajaks endise Eesti Tööandjate Keskliidu tegevidirektori, pikaaegse volikogu liikme Meelis Virkebau. Virkebau asub ametisse märtsikuust ja peatab sellega seoses oma tegutsemise Tööandjate volikogus. Virkebau nimetatakse riikliku lepitaja ametikohale viieks aastaks alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022.

Virkebau võitis riikliku lepitaja ametikohale kuulutatud avaliku konkursi, mille kolmeliikmelisse komisjoni kuulus tervise- ja tööminister ning tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad.

Meelis Virkebaul on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas omandatud kõrgharidus rahanduse ja krediidi alal ning Estonian Business Schoolis ärijuhtimise alal. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.

Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Lisaks on Meelis Virkebau alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige ning 2016. aastast Kutsekoja tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees.

Riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Töötingimuste kehtestamisega seoses tekkinud kollektiivse töötüli korral on pooltel võimalik pöörduda riikliku lepitaja poole, kes aitab pooltel leida neid rahuldavat lahendust.

 

Tööandjate juubelikonverents küsib: Kas tööga on lõpp?

15. märtsil toimuv Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta konverents „Töö lõpp?“ keskendub küsimusele, kuidas olukorras, kus töö mõiste ja suhtumine töösse on kiires muutumises, majandust ja inimeste heaolu jätkuvalt kasvatada.
 
„Eesti edu on tulnud tänu kõvale tööle – ikka mõtleme, et tee tööd ja näe vaeva. See on aga muutumas, järjest enam otsitakse võimalusi, kuidas teha vähem ja saada kergema vaevaga rohkem. Innovatsiooni jaoks ongi selline mõtteviis hädavajalik, samas on Eestil heaolu kasvatamisel veel pikk tee minna ja areng saab tulla vaid tööd tehes, väärtust luues,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas
Tamsar.
 
Ka poliitilistes valikutes tüüritakse viimasel ajal pigem ümberjagamise kui ettevõtlikkuse ja töötamise väärtustamise suunas
 
„Mõjukaima tööandjate esindusorganisatsioonina peame oluliseks küsida – kus on parim tasakaalupunkt nende kahe vahel? Kuidas muudavad mustrit töötajate ja tööandjate uued põlvkonnad? Kui me tahame, et Eestis heaolu tase jätkuvalt tõuseks, millist tööd ja kui palju tuleb selleks teha? Eesti Tööandjate Keskliidul täitub tänavu 100. tegutsemisaasta. Tähistamise kõrval on paslik mõelda sellele, mis on see töö, mis on meid toonud siia. Ja kuhu viib see meid edasi,“ lisas Tamsar.
 
15. märtsil toimuval Tööandjate juubelikonverentsil otsitaksegi vastuseid koos Eesti juhtivate ettevõtjate, ühiskonnategelaste ja poliitikutega, vanade ja noortega. Esinevad NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo, rahvusvaheline manager Kati Vabi, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kirjanik Viivi Luik, strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane, ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Circle K Eesti peadirektor Kai Realo, Häädemeeste gümnaasiumi 8. klassi  õpilane Pauliine Põldmaa, Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja volikogu esimees Tiit Kuuli.
 
Avaettekande teeb Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
 
Vaata lisaks ja tutvu programmiga: www.tuulelohe.ee
 
Soodushinnaga registreerumine kestab 23. veebruarini. 


Avalda arvamust: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu

Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) (edaspidi CSDR-määrus). Selleks tuleb muuta Eesti väärtpaberite keskregistri seadust (edaspidi EVKS), väärtpaberituru seadust, äriseadustikku ja teisi nendega seotud seadusi.

CSDR-määrusest tulenevalt saavad teatud emitendid õiguse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väliselt, st tulevikus on võimalik, et Eestis asutatud aktsiaseltside aktsiaraamatute registripidajaid on rohkem kui üks.

Samuti luuakse eelnõus alused osaühingute osade registrist kustutamiseks osanike otsuse alusel.

EVKS senist pealkirja tuleb muuta – uus pealkiri on väärtpaberite registreerimise seadus –seoses seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala laienemisega.

Ülejäänud eelnõu peamised muudatused on seotud pensioniregistri pidamisega, teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega, nn linkide kaudu hoitavate välisriigi väärtpaberite tunnustamisega Eestis, emitentidele kontohalduri vahenduseta väärtpaberikonto avamise võimaluse loomisega ning väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnise muutmisega.

Täpsem ülevaade muudatustest on esitatud seletuskirja teises osas.

Ootame teie kommentaare eelnõule hiljemalt 27. veebruariks 2017 aadressil raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Infohommikud tööandjatele: lähetatud töötajad

Tööinspektsioon kutsub tööandjaid osalema infohommikutel „Lähetatud töötajad. Infohommikuid toimub kokku neli, millest kaks on eesti keeles , üks vene keeles ja üks inglise keeles.

17. detsembrist 2016 muutus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus, mis tõi kaasa uusi õigusi ja kohustusi nii töösuhte pooltele, lähetatud töötaja teenuseid kasutavale ettevõtjale kui Tööinspektsioonile. Välismaised tööandjad peavad Tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast enne tema tööle asumist Eestis, kuid teatud vastutus on ka Eesti ettevõttel, kes lähetatud töötaja vastu võtab.

Infohommikul tutvustatakse, kes on lähetatud töötaja ning millised kohustused temaga seoses on tema tegelikul tööandjal ja vastuvõtjal. Ühtlasi räägitakse nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides esinevatest probleemidest seoses lähetatud töötajatega. Infohommikul osalemine on tasuta.

Infohommikud Tallinnas toimuvad:

21.02.2017 Eesti Rahvusraamatukogu Nurgasaalis (Tõnismägi 2, Tallinn) kell 9.45-12.00. Infohommik toimub eesti keeles.   Registreeruda saab siin

22.02.2017 Eesti Rahvusraamatukogu Nurgasaalis (Tõnismägi 2, Tallinn) kell 9.45-12.00.Infohommik toimub vene keeles.   Registreeruda saab siin 

15.03.2017 Sotsiaalministeeriumis (V korruse saal, Gonsiori 29,Tallinn) kell 9.45-12.00. Infohommik toimub inglise keeles. Registreeruda saab siin

21.03.2017 Sotsiaalministeeriumis (V korruse saal, Gonsiori 29,Tallinn) kell 9.45-12.00. Infohommik toimub eesti keeles.    Registreeruda saab siin


Lisainfo:
Riina Otsepp Riina.Otsepp@ti.ee
tel 56230269

Tööandjad toetavad sotsiaalmaksu lae ettepanekut

Eesti Tööandjate Keskliit toetab kirjas peaminister Jüri Ratasele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõud, millega tehakse ettepanek kehtestada töötasu ülempiir, millest alates sotsiaalmaksu ei maksta (edaspidi „sotsiaalmaksu lagi“).

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on Tööandjate hinnangul õiglane ja majanduse arengu seisukohalt vajalik järgmistel põhjustel:

1) Sotsiaalmaksutulust rahastatakse riiklikku ravi- ja pensionikindlustust. Reeglina ei tarbi kõrgepalgaline töötaja riiklikku ravikindlustust neli korda rohkem kui nt mediaanpalka teeniv inimene. Lagi sotsiaalmaksukohustusele on seda enam õigustatud, kui ka töötaja enda pension enam sissetulekust ei sõltu.

2) Valitsus on kehtestanud astmelise tulumaksuvaba miinimumi, millest kaotavad kõrgepalgalised töötajad.

3) Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on majanduslikult kasulik kõigile elanikele, kuna Eesti majandus on faasis, kus jätkusuutlikuks äritegevuseks vajatakse eelkõige innovatsiooni ja see omakorda eeldab kõrgkvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Kõrgkvalifitseeritud tööjõud on ka kõrgelt tasustatud. Erinevalt eksiarvamusest, et sotsiaalmaksu lagi on kasulik vaid pankadele ja IT-ettevõtetele, võidaks sotsiaalmaksu laest tervikuna kõige rohkem hoopis tööstussektor. Tööstussektor üksi moodustab 16% Eesti majandusest ja vajab just praegu innovatsiooni, et konkurentsivõimet parandada. Tootlikkuse kasvu ja töökohtade säilimise kaudu võidaksid sotsiaalmaksu laest ka need, kelle enda palk piirmäärani ei ulatu. Sotsiaalamaksu lagi motiveeriks ka omanikutulu asemel rohkem palka maksma ja vähendaks töösuhte varjamist.

Seega, kui valitsus soovib parandada kas maksulaekumist, majandust või madalapalgaliste elujärge, tuleb muuhulgas innustada ja motiveerida kõrgkvalifitseeritud tööjõudu ning kõrge palga maksmist sotsiaalmaksu lae kehtestamisega. Lisaks tuleb jagada sotsiaalmaksukoormus töötaja ja tööandja vahel, vähendada sotsiaalmaksuvaba miinimumi ning motiveerida ettevõtjaid töösuhte varjamist vähendama läbi optimaalse maksukoormuse ja suurema õigusselguse.