MKM otsib tööstussektori töötajate IT-koolitajat

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutas välja riigihanke „Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele“, mille eesmärk on IKT-valdkonna koolitustega luua eeldused Eesti tööstussektori arenguks, eeskätt tööstuse digitaliseerimise sihti silmas pidades.

Arvutit ja internetti kasutab ca 88% Eesti tööealisest elanikkonnast. Samas on kasutus ühekülgne ning oskuste tase madal. Täiskasvanute oskuste rahvusvaheline uuring PIAAC toob välja, et Eesti inimestest ei saa tehnoloogiarikkas keskkonnas hakkama ca 44%. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda kõrgem on inimeste töötasu ja seda paremad on väljavaated erialases karjääris. Tööturul aktiivse elanikkonna hulk väheneb pikas perspektiivis 0,5% aastas ning aastaks 2040 on Eesti tööturul tänasega võrreldes juba ca 72 000 inimest vähem. Väheneva elanikkonnaga ühiskonnas majanduskasvu hoidmine eeldab aga oluliselt suuremat panustamist tootlikkuse kasvu. Ehk teisisõnu, kui väheneb töötavate inimeste arv, peab taseme hoidmiseks tõusma töö kvaliteet ja sellest tekkiv lisandväärtus.

Et seda kindlamalt tagada, suunab MKM digitaalse kirjaoskuse lisakoolitused töötlevale tööstusele, mis on ka Eesti suurim majandussektor. Töötlevas tööstuses töötab üle 120 000 inimese, ekspordimaht aastas on 6,8 miljardit eurot ning SKP-st moodustab see sektor 15,1%. Konkreetsemalt võib välja tuua omakorda kaks valdkonda – metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse. Mõlema puhul on tegemist majanduse nn kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku üle 60 000 töötaja. Suurema hõivega sektorites on uute lahenduste juurutamine majandusele tervikuna mõjusam.

Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamiseks viib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi koolitushanke tööstussektori 3000 töötaja koolitamiseks. Lisaks tellitakse hankega teadlikkuse tõstmise tegevusi, mis on suunatud tuhandele Eesti tööstussektori ettevõtte juhile.

Koolitushanget rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu viidavast Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning projekti kestab 2020. aasta lõpuni. Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 27.02.2017.

Lisainfo:
Ave Lauringson
MKM riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist
6397643
ave.lauringson@mkm.ee

Tööandjad: IKT-sektor vajab valveaja erisust

IKT-sektor ja riigi IT süsteemi haldavad riigiasutused vajavad valveaja erisust ja seetõttu toetame töölepingu seaduse muudatuste ettepanekut valveaja osas sellises sõnastuses, nagu see oli eelnõus pärast esimest lugemist Riigikogus. Vaid nii aitaks see tõepoolest lahendada ettevõtete probleemi ja oleks reaalselt rakendatav, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja ITLi juht Jüri Jõema 27. jaanuaril Riigikogu fraktsioonidele ja e-Eesti toetusrühmale.

Eelõu 356SE järgi ei kehtiks valveaja piirangud töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine (IT-tugiteenuseid osutav spetsialist). Piirangut ei kohaldata IT-tugiteenuseid osutavale spetsialistile  tingimusel, et selles on töölepingus või kollektiivlepingus kokku lepitud, valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi ning piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Valveaja rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust (Tööandjate ja ITLi ettepanek on, et valveaja tasu oleks 1/10 töötasust).

Riigikogu õiguskomisjoni 24. jaanuari koosolekul tegi Ametiühingute Keskliit ettepaneku, mille kohaselt valveaja  erisuse kehtestamine saaks olla võimalik ainult juhul, kui see toimub laiemalt kui ühe sektori (IKT) jaoks ja kui valveaja tingimused (aeg, tasu, …) sätestatakse sektoriaalsetes laiendatud kollektiivlepingutes ka nendes sektorites, kus ametiühinguid ei ole (ning ei ole ka kollektiivlepinguid).

Tööandjad ei toeta ametiühingute parandusettepanekuid järgmistel põhjustel:

1. IKT sektori ettevõtted on ise tõstatanud vajaduse täpsustada valveaja regulatsioone töölepingu seaduses lähtudes tänasest reaalsest olukorrast:

– Kui me räägime valveajast, siis see tähendab telefonivalvet ning kui valveajal tekib probleem, siis muutub see kohe tööajaks/ületunnitööks. Üldjuhul saab probleemi lahendada telefoni ja arvutiga ilma töökohale minemata.

– Kehtiva TLS § 48 kohaselt on valveaeg aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja eest tuleb maksta tasu, mis ei ole väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Osa valveajast, mil töötaja tööd teeb, loetakse tööajaks. Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg, s.t valveaja rakendamisel tuleb töötajale võimaldada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamine. Just see kohustus valveaja rakendamisel järgida eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi IKT-sektoris.

– Valveaja puhul ei ole senise seaduse parema rakendamisega võimalik probleemi lahendada, kuivõrd puudub võimalus valveaja puhul teha erisusi töö- ja puhkeaja reeglite rakendamises.
Just seepärast ongi vajalik erisus, et luua valveajal telefonivalves  olemise mudel IKT-spetsialistidele, kus näiteks terve ühe nädala on telefonivalves üks töötaja (kõik ajad antud nädalal väljaspool tööaega) ja järgmisel nädalal on valves teine töötaja sarnaste teadmistega. Praegu eelnõu 356SE (punkt 6) sõnastus seda võimaldaks (vajaliku valveaja saaks katta IKT ettevõttes viie spetsialisti asemel neljaga).

– Nimetatud ettepanek ei puudutaks mitte kõiki IKT-sektori ettevõtteid ja töötajaid, vaid neid,  kes peavad tagama süsteemide 24/7 toimimise ja kellel on vaja reageerida eriolukordadele (süsteem või selle osa on maas või ei toimi korrektselt) väljaspool tööaega.

– Kuna valveaja erisus puudutab vaid osa spetsialiste ja peab lähtuma ka nende töö spetsiifikast, siis on ainuõige lahendus valveaja kasutamine kokku leppida individuaalselt iga töötajaga tema töölepingus.

– Väited, et valveaega hakataks kasutama ilma reaalse vajaduseta (ehk nii-öelda „igaks juhuks“) ei ole tõsiseltvõetavad, kuna igaks juhuks valveaja rakendamine maksab ja eesmärk on ju kokkuhoid.

– erisuse kehtestamine ainult IKT-sektorile ei moonuta konkurentsi ega mõjuta ka mingil muul moel negatiivselt teisi sektoreid.


2. Mitmed välisomanikega IKT-sektori suurettevõtted on oma Eestisse tehtavate investeeringute otsuste tegemisel või tegevuse laiendamisel eeldanud Eestis paindlikke ja üheselt mõistetavaid tööaja regulatsioone, mille hulka kuulub ka tänane valveaja regulatsioon. Juhul kui valveaja tingimuste kokku leppimine muutub valdkondlike kollektiivlepingute põhiseks,  mitte ei ole üheselt sätestatud õigusaktis, jäetakse antud investeeringud Eestisse pigem tegemata.

Näiteks ettevõtte Kuehne+Nageli positsioon antud teemal on järgnev: Seadusemuudatused, mis otseselt mõjutavad põhiteenuste hinda või muudavad hinna ebastabiilseks (antud juhul siis valveaeg), mõjutavad investeeringuid. Meid survestatakse pidevalt finantskontrollerite poolt, et kulud Tallinnas tõusevad liiga kiiresti. Tallinnasse tuldi küll otsima innovatsiooni ja seda Kühne + Nagel ka saab, aga koos sellega oodatakse kompleksset teenust. Kui me osad teenused välistame (kasvõi seetõttu, et me pole suuteliselt piisavalt täpselt ennustama kulusid), siis võib see tähendada meie siinse Tallinna IT keskuse koomale tõmbamist ja keskpikas perspektiivis sulgemist.

3.  Tegelikus olukorras, kus IKT-sektoris on karjuv tööjõupuudus, ei ole tööandjad valveaja tasu määramisel jõupositsioonis, pigem on töötajad need, kelle soovid on töötingimuste kokku leppimisel määravad.

4. Juhul kui Riigikogu siiski otsustab muuta töölepingu seadust, seades ettevõtetele kohustuse valveaja kasutamisel tingimused kokku leppida valdkondlikes kollektiivlepingutes, siis ei ole IKT-sektori ettevõtted nende sõlmimisest huvitatud ja jätkavad praeguse töökorraldusega.
IKT-sektori ettevõtete töö- ja palgatingimused on oluliselt kõrgemad kui Eestis keskmiselt ning puudub igasugune vajadus siin sõlmida täiendavaid kokkuleppeid kollektiivlepingute vormis organisatsioonidega (ametiühingud), kellel puudub igasugune mandaat esindada IKT-sektori töötajaid.

Samas peame oluliseks märkida, et me ei ole vastu töölepingu seadusega analoogsete valveaja erandite, nagu on hetkel välja pakutud eelnõu 356SE esimese lugemise läbinud versioonis, kehtestamist ka teistele valdkondade ettevõtetele.

 

Loe kirja SIIT

Vaata seaduseelnõud SIIT

Äriideede arendusprogramm STARTER lennutab noored ettevõtlusorbiidile

Jaanuaris alustas uut hooaega üle-eestiline noorte äriideede arendusprogramm STARTER. Oodatud on kõik tudengid ja õpilased, kes soovivad lasta oma loovusel vabalt lennata uute ja innovaatiliste äriideede leidmisel ning arendamisel.

Neljakuulises programmis on noortel võimalus leida ja arendada oma äriideed ning omandada erinevaid tööturul vajalikke oskusi, nagu meekonnatöö ja -juhtimine.  Kuna  kaasatud on Eesti parimad koolitajad ja praktikud, siis on hea võimalus saadud teadmiste baasil ka oma ideed toimivaks lahenduseks vormida. Edukalt käivitunud koostöö ettevõtluse tugiorganisatsioonidega ja ettevõtetega on STARTERga liitnud üle viiekümne mentori, kelle kogemus ja tugi aitab meeskondadel oma äriidee arenduses veelgi hoogu juurde saada.

2016. aastal osales programmis üle 450 ettevõtlushuvilise tudengi. Eelmise aasta STARTERi võitjatiimi MoleQL liige Roksolana Sliusar  on veendunud, et programm pakkus nende tiimile erakordse arenguvõimaluse: „STARTER on noortele suurepäraseks hüppelauaks,“ kinnitab Roksolana.

STARTERi tegevused toimuvad Tartu Ülikooli (STARTERlab), Tallinna Ülikooli (STARTERcreative) ja Tallinna Tehnikaülikooli (STARTERtech) eestvedamisel. programmi juhi Piret Arusaare sõnul on lisaks Tartus ja Tallinnas toimuvatele üritustele noortel võimalik osaleda sügisel ka regionaalsetes programmides. Plaan on käivitada STARTER sügissemestril Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ja Pärnumaal.

Tallinna Ülikooli juhitud STARTERcreative’i programmijuht Marek Mühlberg märkis, et STARTERs on noortel võimalik õppida, kuidas oma ideest ärimudelini jõuda. „Mitmed programmi tulnud meeskonnad on tänaseks välja arendanud põnevaid ja innovaatilisi lahendusi, mis muudavad meie tarbimisharjumusi. Heaks näiteks võib pidada VR Quizi arendatud virtuaalreaalsusel põhinevat mängu muuseumiskäigu uutmoodi kogemiseks,“ lisas Mühlberg

Tartu Ülikooli Ideelabori ja STARTERlabi juhi Maret Ahoneni sõnul võimaldab programmis osalemine lisaks ettevõtlusalastele teadmistele lihvida ka meeskonnatöö, probleemide lahendamise ja esitlusoskusi, mis on vajalikud oskused tööturul nii ettevõtjale kui spetsialistile. Ahonen lisab, et osalejad väärtustavad toetavat keskkonda, uusi tutvusi ja kontakte startup maastikul.

Esmakordselt viiakse kevadel läbi STARTERi edasijõudnute (Advanced) programm Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisel. Siin on fookus reaalsetel rakendustel ehk siis ärimudeli valideerimisel ja oma toote esmase prototüübi loomisel ning testimisel. TTÜ Mektory STARTERtech programmijuhi Anu Oksa sõnul on edasijõudnute programmi eesmärgiks toetada meeskondi ning ärimudeli arendust jõudmaks esimese müügini. Suur rõhk on just mentorite ja ekspertide kaasamisel. „Loodame siiralt, et STARTERtech Advanced programm aitab äsja alustanud idufirmade meeskondadel hõlpsamini ületada takistused ja liikuda pikkade sammudega reaalsete müüginumbrite suunas. Programmi edukalt läbinud meeskondi ootavad kiirendid ja inkubaatorid nii Eestis kui üle maailma,’’ usub Oks.

STARTERi avaüritused toimuvad 27.-29.jaanuaril Tallinnas (Loomehäkk), 16.veebruaril Tartus (Ideederaju) ja 20.veebruaril Tallinnas (Advanced Launch Event). Täpsema info toimuva kohta ning kontaktid leiab koduleheküljelt www.starteridea.ee

STARTER toimub Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava ning Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel läbi viidava ettevõtlusõppe programmi raames.


Lisainfo: Piret Arusaar (STARTER programmi juht); tel: 51 62 945; piret.arusaar@ut.ee

Kes vastutab töösuhetes seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest?

Ohutu ja tervist säästva töökeskkonna tagamisse peavad oma panuse andma nii töötaja kui tööandja. Seejuures on just tööandjal siin kaalukam roll, kuna erinevates töösuhteid, töötervishoidu- ja -ohutust reguleerivates õigusaktidest tuleb tööandjale hulgaliselt kohustusi, mida täita. Kohustuse täitmata jätmisega võib aga kaasneda väga erinevaid tagajärgi, sh väärteovastutus, kirjutab Tööinspektsiooni õigustalituse peajurist Kairit Ehala.

Eelviidatud õigusaktid räägivad tööandja vastutusest, seejuures eristatakse füüsilise ja juriidilise isiku vastutust. Kuid kes ikkagi reaalselt saavad vastutada töösuhtes seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest? Kas väärteomenetluse läbiviimine on võimalik äriühingu töötajate suhtes? Kas vastutust on võimalik välistada või piirata näiteks juhatuse liikme lepinguga? Kas töötajate tegevusest saab tuletada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse?

Väärteomenetluse läbiviimise võimalusest konkreetse füüsilise isiku suhtes

Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus (TLS), mis annab ka tööandja mõiste. TLS § 1 lõikest 1 tuleneb, et tööandjana mõistetakse nii füüsilist kui juriidilist isikut, kelle juhtimisele ja kontrollile allub töötaja (tingimata füüsiline isik) ja kes maksab töötajale töö eest tasu.

Juriidilisel isikul teatavasti ei ole teovõimet lahus teda esindava isiku teovõimest. Teisiti öeldes juriidiline isik kui abstraktsioon ei saa tegutseda iseseisvalt, vaid teeb seda teda esindavate isikute kaudu. Juriidilise isiku seadusjärgne esindamise pädevus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 34 ja kuulub juriidilise isiku korral üldjuhul isiku juhatusele. Samuti on võimalik juriidilise isiku esindamine esinduse sätete alusel. Esindusõigus tuleneb seejuures seadusest või volitusest.

Nagu märgitud, täidab juriidilisest isikust tööandja talle õigusaktidest tulenevaid kohustusi oma esindajate kaudu. Samuti on juriidiline isik võimeline rikkuma neid kohustusi oma esindajate kaudu. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et juriidilisest isikust tööandja ei olegi kohustatud neid kohustusi täitma, kuna ta saab neid täita ainult esindaja vahendusel ja esindaja kohustust seadus ei sätesta. Ka tõlgendus, nagu poleks seaduses sätestatud väärtegude eest võimalik juriidilise isiku nimel tegutsenud füüsilist isikut vastutusele võtta, oleks kahtlemata ebaõiglane füüsilisest isikutest ettevõtjate suhtes ning muudaks õigusaktid raskesti kohaldatavaks. Nimelt, kui füüsilise isiku vastutust kehtestavad sätted kohalduksid ainult füüsilisest isikust tööandjale, siis oleks sisutu juriidilise isiku vastutust sätestav norm, sest kui ei ole võimalik tuvastada teo toimepanemist füüsilise isiku poolt, puuduks ka võimalus sama teo omistamiseks juriidilisele isikule, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides.

2016. aasta kevadel analüüsis Tartu Maakohus tööandja esindaja vastutuse küsimust töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisel. 25.04.2016 otsuses nr 4-16-465 on kohus märkinud, et: „Vaatamata asjaolule, et  TLS §-des 125 lg 1 ja 126 lg 1 on ette nähtud just tööandja vastutus, on võimalik  vastutusele võtta ka tööandja esindajat füüsilise isikuna.  Võrreldes  TLS  7-nda peatüki sätteid näiteks karistusseadustiku [KarS]  eriosa  sätete ülesehitusega, seisneb sarnasus selles, et  ka KarS-is on paljudel juhtudel ette nähtud nii füüsiliste isikute vastutus ja sama teo eest ka juriidiliste isikute vastutus. Mitmesuguste ametialaste ja majandusalaste kuritegude eest saab vastutusele võtta  vastavaid  ametiisikuid. Kohus viitab siinkohal näiteks KarS §-le  3811, milles on ette nähtud vastutus raamatupidamise kohustuse rikkumise eest.  Raamatupidamiskohustuslane  on isik või asutus, kes on kohustatud korraldama  raamatupidamist ja  finantsaruandlust (Raamatupidamise seaduse § 2 lg 1). Samas täidab konkreetseid ülesandeid raamatupidamise ja  finantsaruandluse korraldamisel konkreetne isik või organ, kes selleks on kohustatud tulenevalt kas seadusest (nt  äriühingu juhatus) või asutuse siseselt kindlaksmääratud töökorraldusest. Raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise subjektiks saab olla isik, kellele on raamatupidamise korraldamise kohustus pandud seadusega (nt äriühingu juhatuse liige), samuti isik, kes teeb seda muu õigusakti alusel (nt raamatupidaja  töölepingu seaduse alusel).  Kohtu arvates saab eespoolkirjeldatud põhimõttest lähtuda ka käesoleval juhul. Kohus leiab, et M. R. Kaagvere Erikooli direktorina vastutas TLS-ist tulenevate töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise  eest Kaagvere Erikooli Vastseliina tegevuskohas ja saab seetõttu kanda ka vastutust selles valdkonnas aset leidnud rikkumiste eest tööandja esindajana.“

Seega nõustus kohus, et seaduse eesmärk ei saa olla üksnes võimalus vastutusele võtta füüsilisest isikust tööandjat vaid ka tööandja seaduslikku esindajat. Kuigi kooli tegevuskohas puutusid õppealajuhataja, filiaali juhi või majandusspetsialisti ametikohal  töötanud isikud  faktiliselt  kokku ka tööaja korraldamise küsimustega ja pidid täitma tööaja arvestamisega seonduvaid dokumente (tööaja arvestamise tabeleid või graafikuid), olid vastavad ülesanded töötajate töölepingutes ja ametijuhendites enamikel juhtudel fikseerimata. Kooli direktori kohustuseks oli aga kinnitada tööajagraafikud ning nende muudatused ja seega lõpliku otsustuse tegemine töö- ja puhkeaja korraldamisega seonduvalt jäi direktorile.

Kas vastutust saab piirata juhatuse liikme lepinguga?

Ühes hiljutises kohtuvaidluses, kus ettevõttel oli kaks juhatuse liiget, püüdis neist üks vastutusest vabaneda väitega, et tema vastutusalaks oli ettevõtte finatsjuhtimine, tütarettevõtte tegevuses osalemine ning üldjuhtimises osalemine ja töösuhteid puudutate valdkondades oli vastutus ning sellest tulenevad kohustused teisel juhatuse liikmel.

Lähtuvalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1, § 315 lg-st 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §–st 35 peab juriidilise isiku juhtorgani liikmed täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on märkinud, et juhatuse liikme hoolsuskohustust oma kohustuste täitmisel saab pidada täidetuks, kui ka teine keskmine heas usus tegutsev professionaal oleks sarnases olukorras samamoodi käitunud (RKTKo 3-2-1-33-10).

Seega juhatuse liikmed peavad oma töös lähtuma neile seadusega pandud kohustustest (nt hoolsus- ja lojaalsuskohustus) ning neist kohustustest, mis võivad tuleneda ka juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust. Juhatuse liikme leping annab võimaluse mitte üksnes laiendada ja täpsustada juhatuse liikme vastutust vaid ka sätestada selgemad reeglid juhatuse töökorraldusele, määrata kindlaks juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja piirata rahaliselt, ajaliselt, raskusastmelt jms asjaolude poolest juhatuse liikme vastutust.

Siiski ei vabasta vastutusvaldkondade jagamine ülejäänud juhatuse liikmeid automaatselt vastutusest, kui neil lasus järelevalve kohustus. Näiteks võivad olla teised juhatuse liikmed oma kohustust rikkunud sellega, et ei näidanud üles piisavalt hoolt, et rikkumist avastada ja ära hoida.

Seejuures tsiviil- ja kriminaalmenetluses (aga ka väärteomenetluses) on vastutusvaldkondade jagamisel väga erinev tähendus. Näiteks nn Weroli kriminaalasjas (RKKKo 3-1-1-89-11) toonitas riigikohus, et kriminaalõiguslikult saab vastutada vaid iga juhatuse liige enda toime pandud tegude eest ning teised võivad vastutata kaasaitajatena, kui nad olid teost teadlikud ja tegutsesid ühise eesmärgi nimel. Samuti toonitas kohus, et paberil kirjas olev tööjaotus ei anna alust vastutuse välistamiseks – hinnata tuleb tegelikku tööjaotust ühingus.

Tulles tagasi ülalpool viidatud kohtuvaidluse juurde, siis leidis Harju Maakohus (12.09.2016 otsus nr 4-16-4791), et: „kohtule esitatud juhatuse liikme lepingust ei tulene vastutuse piiranguid, vaid vastupidi, lepingu punktist 9.2. tuleneb juhatuse liikme vastutus teiste juhatuste liikmetega ühiselt ja solidaarselt, s.h vastutus kohaldatavate seaduste ja õigusaktide nõuete mittetäitmise eest. Seega lepingu järgselt eelmärgitud kohustusi järgides pidi iga juhatuse liige esmalt järgima õigusaktidest ja seadustest tulenevaid tegutsemisvaldkonda puudutavaid nõudeid, ettekirjutusi ja keeldusid ning alles sisulise töö tegemisel äriühingu siseselt vastutama lepingu punktis 2.5 märgitud valdkonna [s.o ettevõtte finatsjuhtimine, tütarettevõtte tegevuses osalemine ning üldjuhtimises osalemine] eest. Lepingu p 2.5 ei sätesta seda, et juhatuse liige ei pea järgima asukoha riigi seadusi.

Isegi juhul, kui juhatuse liige pidas võimalikuks, et tema peab juhinduma vaid juhatuse liikme lepingust, siis on samas lepingus juhatuse liime ülesannete, kohustuste ja õiguste esimeses punktis märgitud, et juhatuse liige korraldab oma tegevust oma äranägemise järgi, kuid kooskõlas Lepingu, Seltsi põhikirja ning Seltsi ja juhatuse liikme tegevuse suhtes kohaldatavate õigusaktidega. Juba see säte näitab seda, et juhatuse liige peab olema kursis nii äritegevust kui ka tegutsemisvaldkonda reguleerivate õigusaktidega, sh ka neis sisalduvate nõuete, keeldude ja kohustustega.“

Lisaks leidis antud väärteoasjas veelkord kinnitamist juba eelnevalt viidatud nn Weroli kriminaalasjas  väljatoodu, et isegi kui juhatuse liikmed lepivad kokku omavahelises tööjaotuses, siis tuleb vastutuse küsimuse puhul hinnata tegelikku tööjaotust äriühingus. Nimelt tunnistas juhatuse liige ise, et teavitas koos teise juhatuse liikmega töötajaid koondamise võimalusest juba aegsasti nii koosolekutel kui Skype kaudu, osaleti ettevõtte juhtimisel ja esindamisel (sh töötajaid puudutavates küsimustes, Töötukassa teavitamisel) ühiselt ning dokumente allkirjastasid mõlemad juhatuse liikmed samuti koos. See aga näitas üheselt, et ka kaebuse esitanud juhatuse liige tegeles faktiliselt töösuhteid puudutava valdkonnaga (töötajate koondamisega seotud küsimused) samaaegselt teise juhatuse liikmega. Seega oli mõlemal juhatuse liikmel reaalne võimalus, õigus ja kohustus täita seadusest tulenevaid tööandja kohustusi ja korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järgides oleks saanud vältida seaduses toodud nõuete rikkumisi.

Millal vastutab juriidiline isik?

Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Keskseks küsimuseks on seega, milliste füüsiliste isikute tegu juriidilisele isikule omistada. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et juriidilise isiku vastutuse võib kaasa tuua ka keskastme juhi tegu, sest konkreetses valdkonnas on temal õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (23.03.2005 otsus 3-1-1-9-05), samuti tavatöötaja tegu, kui see on toimunud organi või juhtivtöötaja käsul või heakskiidul (10.02.2006 otsus 3-1-1-145-05; 9.04.2008 otsus 3-1-1-9-08). Näiteks võib nn tavatöötaja ametijuhendi kohaselt tema tööülesandeks ettevõtte töötajate töö- ja puhkeaja planeerimine, mida saab pidada ettevõtte funktsioneerimise ja tootlikkuse aluseks, mistõttu on sellest tuletatav tööandja kui juriidilise isiku huvi.

Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus ei asenda, vaid täiendab füüsilise isiku vastutust (22.12.2004 otsus nr 3-1-1-121-04). Juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuleb tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Teisiti öeldes juriidilise isiku vastutusele võtmiseks tuleb välja selgitada füüsiline isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja või ka pädev esindaja.

Kokkuvõtteks

Töötingimuste järelevalve teostamise õigus on Tööinspektsioonil, kes on ühtlasi ka järelevalve käigus ilmnenud rikkumiste kohtuväliseks menetlejaks. Töösuhetes seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest saab Tööinspektsioon seega väärtegu menetleda nii selle rikkumise toime pannud tööandja huvides ja volitusel või esindajana tegutsenud füüsilise isiku suhtes, kui ka juriidilise isiku suhtes (juhul, kui seadus näeb ette juriidilise isiku vastutuse!). Näiteks kui vahetuse vanemale, tegevdirektorile või mõnele teisele ettevõtte töötajale on ametijuhendiga määratud ülesandeks töötajate töö- ja puhkeaja korraldamine (tööajakavade koostamine, muutmine, kooskõlastamine jms), siis seaduse nõuete rikkumine võib väärteovastutuse kaasa tuua nii sellele konkreetsele töötajale, kui ka äriühingule endale.

Lisaks võib märkida, et karistusseadustik ei välista füüsilise isiku karistamist väärteo toimepanemise eest ka olukorras, kui ta on tegutsenud juriidilise isiku nimel ja otsustusprotsessis on osalenud teised isikud, keda mingil põhjusel ei ole vastutusele võetud. Ka juhul, kui juhatuse liikmed on omavahel kokku leppinud vastusvaldkondade jaotamises ja/või piiranud vastutust juhatuse liikme lepinguga, siis tsiviil-, väärteo- ja kriminaalmenetluses on vastutusel erinev tähendus. Nimelt paberil kirjas olev tööjaotus ei anna alust vastutuse välistamiseks ja menetluse käigus tuleb hinnata tegelikku tööjaotust äriühingus. Seejuures vähemasti juhatuse liikme vastutust ei saa välistada ka asjaolu, et ta näiteks ei olnud sätestatud kohustusest teadlik või usaldas pimesi mõnd juristi. Juhatuse liige, kes peab järgima kõrgendatud hoolsuskohustust, ei ole võrreldav „inimesega tänavalt“. Ta peab ka ise end oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega kurssi viima. Vastasel juhul ei oleks juhatuse liikme vastutusel mõtet, kui seda saaks veeretada kellegi teise kanda.

Tööandja transport olgu erisoodustusmaksust vaba

Igasugune tööandja poolt töötajatele organiseeritud transport kodust tööle ja tagasi saamiseks tuleb vabastada erisoodustusmaksust, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pöördumises rahandusminister Sven Sesterile.

Paljud Eesti tööandjad on töökohtade mehitamiseks sunnitud organiseerima bussiliini, mis töötajad tööpäeva alguseks kohale toob ja tööpäeva lõppedes koju viib. Ilma selleta oleks raske töötajaid leida või tagada nende õigeaegne kohalejõudmine. Meie intervjueeritud tööandjate puhul kasutas tööandja korraldatud bussiliini 300-500 töötajat, antud juhtudel 45-47% ettevõtte töötajatest.

Tulumaksuseaduse §48 lg 51 alusel loetakse tööandja kulud transpordile töötajate töökoha ja kodu vahel erisoodustuseks, kui need on töötajale tasuta, v.a kui tööle ja koju pole ühistranspordiga võimalik jõuda mõistliku aja või rahakuluga.

Maksu- ja Tolliameti tõlgenduse kohaselt saab „ühistranspordi kasutamise mõistliku aja- või rahakulu“ klauslile tugineda kui:

1) töötajal puudub võimalus ühistranspordiga töö ja kodu vahel sõita, kuna tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransport ei tööta (nii vahetustega töö korral, kui ka olukorras, kus tööpäev on pikenenud lähtuvalt tehtud ületunnitööst);

2) kui töökoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;

3) kui ühistransport on küll kättesaadav, kuid ebamõistlik aja- või rahakulu tekib olukorras, kus ühistranspordil puudub otsene marsruut töökoha ja kodu vahel ning sõiduks tuleb kasutada näiteks arvukaid ümberistumisi. Samuti võib esineda olukordi, kus näiteks päevasel ajal on busside graafik selline, et ühistranspordi kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja peab oluliselt varem enne tööpäeva algust tööle sõitma või saab oluliselt hiljem pärast tööpäeva lõppu koju või tekitavad ümberistumised olulise aja kulu võrreldes kogu vahemaa läbimisele kuluva ajaga ning töötaja töö iseloomust tulenevalt ei ole võimalik kasutada libiseva kellajajaga tööaja algust või lõppu).

Lihtsalt asjaolu, et tööandja on otsustanud kulud hüvitada või vedada töötajaid tööle ja koju enda organiseeritud tasuta transpordiga, ei ole seega piisav põhjendus isegi siis, kui see hoiab oluliselt aega kokku ja suurendab oluliselt tööjõu mobiilsust. Segadust tekitab küsimus, kas iga töötaja puhul tuleb ühistranspordi kättesaadavust individuaalselt hinnata. Maksu- ja Tolliamet on selles küsimuses sageli teinud tööandjale soodsa otsuse, ent õigusaktidest seda praegu üheselt järeldada ei saa. See tekitab ebaselgust ja ajakulu.

Tööandjate hinnangul ei ole Eesti asustuse hajusust, ühistranspordi kättesaadavust ja tööjõuturgu arvestades kodu- ja töökoha vahelise tööandja transpordi jäik käsitlemine erisoodustusena enam kohane, sest:

• Eesti üheks suurimaks majandusarengut takistavaks teguriks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tööandja transport võimaldab tööjõul paremini jõuda töökohta(desse), kus tema järele vajadus on suurem, ilma et tuleks elukohta vahetada. Eestis oli 2016 novembri seisuga registreeritud väljaspool Tallinna 21000 töötut, kes kõige tõenäolisemalt tööandja transpordist võidaksid. Neist 12000 töötul on kutse- või kõrgharidusdiplom. Kui tööandja on valmis selle nimel kulutama, et neid inimesi tööle saada, siis peaks seda soodustama, mitte maksudega koormama.

• Ühistranspordi kättesaadavus ei ole igal pool piisavalt tagatud. Tartu Ülikooli 2014 uuringust selgus, et ühistranspordi puudulikkust nimetasid töötuna arvel olevad aga tööd mitte otsivad inimesed ühe suurima tööleidmise takistusena. Ka 15-26 aastate õppimise või tööga hõivamata noorte tööleaitamisega tegeleva Noorte Tugila kogemus on, et sageli on maapiirkondade noorte mitteaktiivsuse põhjuseks halb ühistranspordiühendus ja hirm elukohavahetuse ees.

• 40% Eesti elanikest töötab või elab Tallinnas. Ülejäänud piirkondades on inimesed väga hajusalt paigutatud, nt Tallinnas elab 2660 inimest ruutkilomeetril ja Harjumaal 130, aga teistes maakondades on asustustihedus keskmiselt 18 in/km2. Seetõttu on väljaspool Tallinna ja Harjumaad nii töö kui tööjõu leidmine ilma organiseeritud transpordita oluliselt raskem. Valitsus on eesmärgiks võtnud soodustada regionaalsete töökohtade loomist, kuid see on raskendatud. Ääremaastumise põhjuseks on atraktiivse ettevõtluskeskkonna ja ressursside puudumine ning inimeste liikumine paremate võimalustega tõmbekeskustesse. Tööandja transpordi soodustamine muudaks ka maapiirkondades tööjõu mobiilsemaks ning lihtsustaks Valitsuse eesmärgi saavutamist.

• Tööjõu mobiilsuse huvides sõidukulude kompenseerimise või transpordi korraldamise eesmärk ei ole võimaldada töötajatele maksuvabalt hüve andmist, vaid äriprotsessi optimeerimine ja kvalifitseeritud töötajate olemasolu tagamine olukorras, kus paljudes valdkondades on hetkel Eestis tööjõupuudus.

Seetõttu teeme ettepaneku õigusselguse suurendamiseks ja nii töö- kui tööjõupuuduse vähendamiseks täiendada Tulumaksuseaduse §48 lg 51 selliselt, et tööandja korraldatud M2 ja M3 kategooria sõiduki kasutamist töö- ja koduvahelisteks sõitudeks ei loeta erisoodustuseks, hoolimata ühistranspordi kättesaadavusest.

Avalda arvamust: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnaministeeriumis on valminud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) muutmise seaduse eelnõu.

KeHJS väljatöötamine on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/52/EL ülevõtmisega, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL2 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (edaspidi ka direktiiv 2014/52/EL).

Direktiivi 2014/52/EL ülevõtmine Eesti õigusse ei too kaasa ulatuslikke muudatusi KeHJSis.
Keskkonnamõju hindamise menetluse ülesehitust ega sisu ei muudeta põhimõtteliselt, vaid täpsustatakse juba olemasolevaid norme ja lisatakse uusi sätteid.

Peamised muudatused on seotud eelkõige eelhinnangu andmise (st kavandatava tegevuse KMH algatamise vajalikkuse väljaselgitamise) ja
keskkonnamõju hindamise aruande ning erinevate otsuste (keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine, tegevusloa andmine või andmata jätmine) sisu ja seoste täpsustamisega.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) liikmesriikidele on 2017. aasta 16. mai.

Ootame kommentaare ja põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 16.01.2017 aadressil: piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Mobilitas Pluss toetab tippspetsialistide ettevõttesse toomist

Mobilitas Pluss programm toetab teadusmahukaid ettevõtteid välisriigist tulnud doktorikraadiga tippspetsialistide teadustööle palkamisel. Pakutav järeldoktoritoetus ja tagasipöörduva teadlase toetus katavad nii teadlase uurimisprojekti kui ka palgakulu, eeldades ettevõttelt viieprotsendilist omaosalust.

„Palju on räägitud sellest, et Eesti majandus ja ettevõtted peaksid muutuma teadmusmahukamaks. See ei pea tingimata väljenduma koostöölepingutes ülikoolidega. Üheks võimaluseks on ka kompetentside arendamine ettevõtte sees. Mobilitas Pluss toetused pakuvadki ettevõtetele võimaluse oma ridadesse tuua noori ja andekaid välismaal teadustöö kogemusi omandanud inimesi,“ rääkis Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus Eesti Teadusagentuurist.

Teadlase palganud asutusele antakse aastas toetust 31 710 – 34 650 eurot uurimisprojektiga seonduvate kulude (ka teadlase palgakulu) katteks. Samuti makstakse ühekordset ümberasumistoetust 6500 eurot Eestisse kolimiseks, kui teadlane pole 180 päeva enne taotlusvooru algust Eestis elanud, õppinud või töötanud. Toetust saab taotleda 12-24 kuuks.

Järeldoktoritoetus
Järeldoktoritoetust saab taotleda ettevõte, teadusasutus või kõrgkool, mis võtab teadustööle välisriigis doktorantuuri läbinud teadlase. Seejuures on oluline, et tema doktorikraadi kaitsmisest poleks toetuse taotlemise tähtajaks möödunud üle viie aasta.

Eestisse tulla sooviv teadlane esitab taotluse, milles on kirjeldatud tema uurimisprojekti sisu ja senine kvalifikatsioon, samuti tuleb taotluses anda infot järeldoktori juhendaja ning projekti oodatava mõju kohta. Järeldoktori juhendajaks sobib  samas asutuses töötav inimene, kes tegeleb mõne teadusprojektiga.

Tagasipöörduva teadlase toetus
Tagasipöörduva teadlase toetus aitab Eestisse tuua vähemalt kaks aastat välismaal teadustööd teinud teadlasi. Taotlusvormi sisu on järeldoktoritoetusega sarnane, kuid tagasipöörduval teadlasel pole vaja juhendajat ning doktorikraadi kaitsmisest võib olla möödas ka rohkem kui viis aastat.

Mobilitas Plussi järeldoktoritoetuse ja tagasipöörduva teadlase toetuse taotlusvoor avaneb veebruari alguses ning kestab 3. märtsini. Rahastusotsused saabuvad 2017. aasta suvel. Kokku antakse välja 20 järeldoktori- ning 10 tagasipöörduva teadlase toetust. Seega aasta pärast töötab Eesti teadusasutustes ja ettevõtetes 30 tarka inimest rohkem.
Taotlusvooru infopäevad toimuvad 23. jaanuaril Tartus ning 25. jaanuaril Tallinnas. Infopäevadele tuleks eelnevalt registreeruda.

Mobilitas Pluss on programm, mis toetab Eesti teaduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ja järelkasvu. Samuti aitab see parandada Eesti teadust tegevate ettevõtete ja teadusasutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning  koostöövõimalusi üleeuroopalistes koostöövõrgustikes. Programmi koordineerib Eesti Teadusagentuur. Rahastajad on Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Võimalus taotleda toetust ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Alates 09.jaanuarist saab Innovest toetust taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks ja mitmekülgsemaks muutmiseks. Projektide raames võib näiteks kooli noori juhendama kutsuda ettevõtjaid, läbi viia praktilisi õpitubasid, ettevõtlusõppe huviringe ning korraldada uudseid ettevõtlikkusega seotud kooliväliseid tegevusi. Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot ning taotlusi saab Innovesse esitada kuni 10. märtsini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd „Sellised projektid toetavad ettevõtliku õppe juurutamist ning suurendavad õppurite ettevõtlusteadlikkust. Erinevad uuringud on näidanud, et noorte paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada õppurite loovust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides vms,“ tõdeb Ploom ning kutsub koole koostöös ettevõtjatega põnevaid ja noorte ettevõtlikkust arendavaid tegevusi sisaldavaid projektitaotlusi koostama.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja  rakenduskõrgkoole.

Innove elukestva õppe keskuse juht Maarja Parve toob esile, et avatud taotlusvooru tingimuste väljatöötamisel on seatud eesmärgiks, et projekti aruandluse koostamine oleks võimalikult lihtne. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk tingimusel, et toetuse saaja tõendab enda seatud tulemuste ja näitajate saavutamist ning kuludokumente esitama ei pea. Väljundäitajaks võib olla näiteks ettevõtluslaagris osalenud laste arv või midagi muud, mis kirjeldab projekti raames plaanitud tegevuste läbiviimise edukust.

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” projektitaotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2017 kl 17.00.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 20. jaanuaril Tallinnas ja 23. jaanuaril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo ja infopäevadele registreerimine:
www.innove.ee/struktuuritoetused/ettevotlus

Eesti bränd: Eesti tuntust kasvatame ühtse kommunikatsiooniga

13. jaanuril esitleb Eesti Disainimeeskond Eestit tutvustavaid veebikeskkondi – uuendatud sisu, ülesehituse ja väljanägemisega Eestit tutvustavat veebikeskkonda estonia.ee ja Eesti brändi kodu brand.estonia.ee

estonia.ee on värav, kus leidub nii üldine info Eesti kohta kui ka sõnumid neile, kes soovivad meid külastada, siia investeerida, Eestisse õppima või tööle tulla. brand.estonia.ee sisaldab juhendeid Eesti tutvustamiseks maailmas. Neid saavad kasutada kõik soovijad: ettevõtjad, organisatsioonid, avalik sektor ning laiem avalikkus. Lisaks juhenditele leiavad huvilised sealt Eesti kirjatüübi ’Aino’ kolmes erinevas raskuses pealkirjade ja sisutkesti tarvis; Eestit tutvustava esitluse põhja, fotokeele kirjelduse ning esialgse valiku fotodest, kujundusnäited, värvikaardi, ikoonid, illustratsioonid jms.

Miks me seda kõike teeme? Positiivne kuvand kasvatab riigi tuntust ja usaldusväärsust, toob majanduslikku kasu. Eksportivatest ettevõtetest kasutab Welcome to Estonia märki vaid 2%, samas ühise kuvandi vajadust tunnevad vähemalt pooled. Samuti selgus 2015. aasta Eesti eksportööride konkurentsivõime uuringust, et üheks ekspordi arenguvaldkonna prioriteediks nr üks on Eesti mainekujundus.

Otse loomulikult ei lõpe 13.01.2017 kuupäevaga meie töö. Täna tunneme, et siis see alles algab! Edukad oleme siis, kui me kõik neid sõnumeid ja brändi tööriistasid kasutame. Selleks on EASi turundusmeeskonnas kaks inimest, kes 100% pühenduvad nende keskkondade arendamisele ning  kasutajate abistamisele. Lisaks oleme valmis huvi korral tegema infopäevi, koolitusi jms. Selleks palun märku anda oma soovidest aadressil: piret.reinson@eas.ee

Eesti tutvustamine on kestev töö. Teeme seda koos!

Piret Reinson, EASi turundusjuht
Alari Orav, Eesti Disainimeeskonna juht

Avalda arvamust: Veoautode teekasutustasu seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastusringile veoautode teekasutustasu seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, millega soovitakse alates 2018. aastast koguda üle 12-tonnistelt veoautodelt ajapõhist teekasutustasu.

Kokkuvõtlikult:
• Eesmärk on transporditaristu kvaliteedi säilitamiseks täiendavate vahendite kogumine.
• Teekasutusmaksude kehtestamine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik.
• Tasu plaanitakse koguda üle 12-tonnise täismassiga veoautodelt (N3 kategooria sõidukid). Direktiivi üldreegel on, et maksustatakse alates 3,5 tonnist, seega tuleb taotleda erandit.
• Teekasutustasu määrad hakkavad sõltuma mootori emissiooniklassist ja veoauto telgede arvust.
• Tasu on ajapõhine, mitte läbisõidupõhine. Minimaalne aastane teekasutustasu on 700 eurot ja maksimaalne 1300 eurot ühe veoauto kohta. Päevane tasumäär jääb vahemikku 10-12 eurot.
• Teekasutustasust laekuks täiendavalt ca 14 mln € aastas. Süsteemi hoolduskulud riigile oleks ca 500000 € aastas.
• Maksustamisele kuuluvad Eestis avalikult kasutatavad teed.
• Tasumine toimub eelkõige internetis, aga ka müügipunktides sularaha või pangamakse kaudu.
• Tasu peavad maksma ka Eesti teedel liiklevad, kuid välismaal registreeritud veoautod.
• Eestis registreeritud raskeveokitelt (12 tonnist) makstakse juba praegu raskeveokimaksu. Raskeveokimaksu vähendada ega kaotada ei saa, kuna see on kehtestatud EL-i direktiivis lubatud alammääras.

Ootame arvamusi 12. jaanuariks meilitsi Raul Aronile raul.aron@employers.ee või konsulteerida telefonitsi 56475111.

Väljatöötamiskavatsuse dokument

Peresõbraliku tööandja märgise tutvustus

Sotsiaalministeerium kutsub 25. jaanuaril kl 9.30 peresõbraliku tööandja märgise tutvustamisüritusele. Ministeeriumi ja partnerite välja töötatud peresõbraliku tööandja märgis võimaldab kõigile teada anda, et tööandja hoolib oma töötajatest ja on loonud töötajatele peresõbraliku töökeskkonna. Üritus toimub Tööandjate majas (Kiriku 6).

Ajakava:

9.30-10.00   Kogunemine, registreerumine, hommikukohv.
10.00-10.05 Tervitussõnad lausub Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Pirjo Turk.
10.05-10.25 Revolutsioon tööturul, psühholoog ja karjäärinõustaja Tiina Saar.
10.25-10.45 Peresõbralik organisatsioonikultuur Ragn-Sells AS-i näitel, Ragn-Sells AS-i personalijuht Kaire Soovik.
10.45-11.45 Peresõbraliku tööandja märgise kontseptsiooni ja taotlemise protsessi ning tingimuste tutvustamine, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup ja Civitta Eesti AS koordinaator Triin Loik.
11.45-12.15 Küsimused ja vastused.

Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 20.01.2017 SIIN 

Kui ühest organisatsioonist tuleb rohkem kui üks inimene, siis palume registreeruda eraldi.

Peresõbraliku tööandja märgise arendamise ja rakendamisega seotud tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Jaanika Palm
jaanika@prpartner.ee

Riigireformi Radar: Loosungist „Viime ellu riigireformi“ ei piisa

Riigireform ei ole väikeste tehnokraatlike arendusprojektide summa, vaid sisaldab kaalukaid otsuseid ja vajab seega tugevat poliitilist juhtimist. Sestap on peaministri isiklik sekkumine ülioluline, soovitab Riigireformi Radar. Koalitsioonileppes sisalduv loosung „Viime ellu riigireformi“ tuleb ka reaalselt sisustada.

Riigireformi Radari kolleegiumi hinnangul tuleb uuel koalitsioonil kokku leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus.

„Eelmise valitsuse üheks möödalasuks oli see, et ühtset riigireformi kava ja riigireformi mõistet ei tekkinud, ehkki selle poole liiguti. Sestap tegeleti peamiselt väiksemate, omavahel nõrgalt seotud projektidega. Sellisel moel jätkates jääb arendusprojektide mõju piiratuks,“ ütles radari kolleegiumi liige, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Riigireformi Radar pakubki välja kolm valitsuse tegevuskavaga seonduvat prioriteeti, millega jõuliselt edasi minna.

Esiteks haldusreform koos regionaalhalduse küsimuste lahendamisega. „Liitumistega ei ole haldusreform veel tehtud, piiride muutmine ei ole peamine,“ kommenteeris radari kolleegiumi liige, riigivalitsemise ekspert Külli Taro. „Omavalitsused vajavad kiiresti selgust, millised avalikud ülesanded antakse kohalikule tasandile, kuidas korraldatakse kaotatavate maavalitsuste ülesannete ümberjagamine ja kuidas riik tagab avalike teenuste kättesaadavuse (riigimajad) ja nende rahastamise.“

Teiseks efektiivsema ja paindlikuma riigi kujundamine. Vastust tuleb otsida küsimusele, milliseid ülesandeid riik peab ja suudab täita? Millise kvaliteediga ja ressurssidega?

„Eelmine valitsus saavutas valitsussektori töötajate arvu vähendamisel teatavat edu, kuid suuresti tänu asutuste endi töökorralduse tõhustamisele. Edasistel aastatel oleks tarvis süsteemiüleseid muutusi – kui järgneva 10 aasta jooksul väheneb töötajaskond 50 000 inimese võrra, siis peab riigipalgaliste arvu vähendamisega jätkama. Et hoida avaliku sektori suurust proportsioonis erasektoriga, tuleb igal aastal vähendada avaliku sektori töötajate arvu tuhande võrra“ ütles Tamsar. „See aga eeldab suuri reforme – kuni selleni välja, et riik mingitest ülesannetest teadlikult loobub. Alt-üles stiilis asutustepõhised muutused, mida võib riiki kui tervikut vaadates peenhäälestamiseks nimetada, pole enam piisavad.“

Kolmandaks eesmärgiks oleks hästi toimiv osalus- ja esindusdemokraatia. Riik peab kodanikele lähemale tulema, poliitikategemise osaliste koostöö peab olema parem ja valitsemine avatud. Kobareelnõu-sarnaseid kiirkorras menetlusi ei soovi radari kolleegium enam näha.

Riigireformi Radari kolleegium kogunes neljandat korda detsembris 2016. Kuivõrd alates novembrist juhib Eesti riiki uus koalitsioon, siis seekord Radar konkreetset hinnet valitsuse tegevusele ei andnud – eelmisel valitsusel jäi tegevus pooleli ja uus veel elab sisse. Eelmistel kordadel on radar riigireformi edenemist hinnanud hinnetega 2, 4- ja 3-.

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi. Radari kolleegiumisse kuuluvad AS Starman juht Aivo Adamson, SA Praxis ekspert Annika Uudelepp, ajaloolane David Vseviov, ettevõtjad Heldur Meerits ja Olari Taal, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Vaata lisa ja loe Riigireformi Radari hinnangut täispikkuses: www.reformiradar.ee

Maksuvõidud aastal 2016

Aasta lõpus Riigikokku jõudnud maksukobareelnõu on tekitanud palju ärevust, ent 2016. aastale tagasi vaadates on Tööandjatel olnud ka mitmeid kordaminekuid, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu maksunõunik Raul Aron.
 
2016 jõudis Riigikokku “terviseedenduse maksuvabastuse” eelnõu, diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine 2018. aastast ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine juba 2017.

Koalitsioonierakonnad ei ole neid häid otsuseid suutnud õigesti menetleda, ent ettepanekute kobareelnõus arvestamine on ikkagi märk sellest, et Tööandjate veenmistöö on vilja kandnud. Paraku tuleb veenmist terviseedenduse alal jätkata. Selleks, et eelnõu hakkaks ka Haigekassa eelarvepuudujääki leevendama, tuleb tulu- ja sotsiaalmaksust vabastada kõik tööandja kulutused töötaja tervisele. On arusaamatu, miks maksustab rahva tervist parandada sooviv riik tööandja kulutusi nt töötaja hambaravile või eriarsti tasulisele vastuvõtule, kui riik ise neid kulusid katta ei suuda.
 
2016 jõudis meie toetusel valitsuse töölauale eelnõu, mille kohaselt diferentseeritaks elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasude määrad energiamahukale suurtööstusele. Samuti jõudis valitsuse istungi päevakorda sotsiaalmaksumiinimumi/kuumäära vähendamise ettepanek. Mõlemad teemad jäid päevakorrast mõneks ajaks eemale seoses valitsuse vahetusega, ent ka uue valitsuse ministrid on lubanud neid ettepanekuid kaaluda. Koos elektrihinna komponentide diferentseerimisega suurtarbijale tuleks valitsusel 2017. aastal üle vaadata ka otsus tõsta maagaasi aktsiisi 134% aastaks 2020, mis mõjutab kõige rohkem just maagaasi kasutavate energiamahukate tööstusettevõttete hinnapõhist konkurentsivõimet ja Eesti investeerimiskeskkonna atraktiivsust selliste tööstuste jaoks.
 
2017 jätkame tööd selle nimel, et valitsuse töölauale jõuaks sotsiaalmaksu lae kehtestamine ja tööandja transpordi erisoodustuse erand. Samuti taunime jätkuvalt liig kiireid või põhjendamatuid aktsiisitõuse jm maksumuudatusi, kuna need mõjuvad negatiivselt maksu- ja seega majanduskeskkonnale. Töötame selle nimel, et valitsus mõistaks, et tööjõumaksukoormuse vähendamine ei pea tulema teiste maksude tõstmise arvel, vaid parimaks lahenduseks on valitsuskulude piiramine eduka riigireformiga ja maksubaasi/maksutulu kasvatamine majanduskasvu toetavate meetmetega.

Tööandjad esitasid 24 ettepanekut välistöötajate värbamise lihtsustamiseks

Eesti Tööandjate Keskliit esitas neljale ministeeriumile kokku 24 ettepanekut välistöötajate värbamisega ja nende Eestise elama asumisega seotud takistuste kõrvaldamiseks. Ettepanekud koostati tööandjatelt ja välismaalastest töötajatelt kogutud probleemikirjelduste põhjal.

Tööandjate keskliidu algatatud Välistöötajate nullbürokraatia projekti  raames laekus tööandjatelt ja töötajatelt kokku 82 probleemikirjeldust.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul saadeti kõige rohkem kirjeldusi olukordadest, kus peamiseks probleemiks infopuudus või selle vastuolulisus. Selle probleemiga on Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet juba aktiivselt tegelemas ja loodame tulemusi näha üsna pea.

„Kuid ilmnes ka mitmeid sisulisi probleeme, mis takistavad välistöötajatel oma elu Eestis sisse seada – näiteks on tõsised takistused perearstiabi saamisel ja mitmete teiste avalike teenuste kasutamisel. Tööandja vaatest on suurimaks probleemiks elamisloa menetluse aeg ja keeruline taotlemise protsess,“ ütles Tamsar.

Tamsare sõnul ei puuduta oskustöötajate puuduse probleem ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt.

„Erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv väheneb Eestis igal aastal keskmiselt 5000 inimese võrra, mis seab meid peagi tõsiste küsimuste ette – kuidas rahastada avalikke teenuseid, nagu meditsiin, haridus, infrastruktuur jne. Näeme juba täna probleeme Haigekassa eelarvega,“ ütles Tamsar. „Seejuures ei ole me selle probleemiga üksi ja inimeste pärast, kes oskavad ja tahavad tööd teha, konkureerime meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega. Me küll turundame Eestit väljapoole kui atratiivset elu- ja töökohta, kuid peame neile välismaalastele, keda siia soovime, tegema Eestisse saabumise ja siin elu sisse seadmise võimalikult lihtsaks ja bürokraatiavabaks. Muidu nad lähevad lihtsalt mujale.“

Eesti Tööandjate Keskliit algatas eelmise aasta juulis välismaalaste nullbürokraatia projekti, mille raames kutsuti nii tööandjaid kui ka välismaalastest töötajaid kirjeldama probleeme, mis takistavad välistööjõu värbamist ning välistöötajate Eestisse elama ja tööle asumist. Eeskätt peeti silmas kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ent vastu võeti ka Euroopa Liidu sisese liikumisega seotud tööjõu probleeme. Seejuures on võrdselt olulised nii bürokraatlikud takistused kui ka poliitilisi otsuseid vajavad küsimused, samuti ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest tulenevad probleemid ja lihtsalt igapäevaelu segavad asjaolud.

Kokku laekus tööandjatelt ja töötajatelt 82 probleemikirjeldust ja/või ettepanekut. Pärast nende sisulist läbitöötamist ja ekspertidega konsulteerimist koondas keskliit kokku sarnase sisuga ettepanekud, jättis välja need, mille puhul on olukord tegelikult juba muutunud ja ka need, mis on lahendamisel välismaalaste seaduse muudatuste järgmise etapi ettevalmistustega või Politsei- ja Piirivalveameti nõustamisteenuse loomisega.

Tööandjate esitatud ettepanekutega tutvuda SIIN

Välistööjõu nullbürokraatia: 24 ettepanekut välismaalt oskustöötajate värbamise lihtsustamiseks

Eesti Tööandjate Keskliit algatas juulis 2016 välismaalaste nullbürokraatia projekti, mille raames kutsusime nii tööandjaid kui ka välismaalastest töötajaid kirjeldama probleeme, mis takistavad välistööjõu värbamist ning välistöötajate Eestisse elama ja tööle asumist. Eeskätt pidasime silmas kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ent võtsime vastu ka Euroopa Liidu sisese liikumisega seotud tööjõu probleeme. Seejuures on võrdselt olulised nii bürokraatlikud takistused kui ka poliitilisi otsuseid vajavad küsimused, ent ka ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest tulenevad probleemid ja lihtsalt igapäevaelu segavad asjaolud. 

Kokku laekus tööandjatelt ja töötajatelt 82 probleemikirjeldust ja/või ettepanekut. Pärast nende sisulist läbitöötamist ja ekspertidega konsulteerimist koondasime kokku sarnase sisuga ettepanekud, jätsime välja need, mille puhul on olukord tegelikult juba muutunud ja ka need, mis on lahendamisel välismaalaste seaduse muudatuste järgmise etapi ettevalmistustel või Siseministeeriumis nõustamisteenuse loomisega.

22. detsembril 2016 saatsime neljale ministeeriumile järgmised ettepanekud:

Siseministeeriumile:

1. Probleem: Mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused on seotud rahvastikuregistriga, st, et teenuste saamiseks peab isik olema kantud rahvastikuregistrisse. See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel jm. Ajutiselt riigis viibivaid (lühiajaliselt töötavaid) välismaalasi aga rahvastikuregistrisse ei kanta. Samas on neil õigus avalikke teenuseid saada, kuna töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.

Ettepanek: Kaaluda ka lühiajaliselt Eestis viibivate välismaalaste rahvastikuregistrisse kandmist, kui nad on registreeritud töötamise registris (TÖR).

Ettepanek 2 (alternatiiv): Leida valdkondadeülene lahendus, kuidas tagada avalike teenuste kättesaadavus lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele, kes ei ole kantud rahvastikuregistrisse.

2. Probleem: Mitmete avalike teenuste ja erasektori teenuste saamiseks on vajalik isikukood. Viisaga või viisavabalt saabunud lühiajalised välistöötajad peavad selle taotlemiseks tegema eraldi taotluse maavalitsuses.

Ettepanek: Anda lühiajaliselt Eestis viibivale välismaalase isikukood tema registreerimisel TÖRis.

3. Probleem: Elamisloa taotlemise protsess on nii tööandjate kui ka töötajate meelest liiga aeglane ning vajaks ülevaatamist – usume, et protsessis on kohti, milles oleks võimalik palju suurem kiirus saavutada. Seejuures peaks muudatusi tegema kliendi vaates. Konkreetse näitena toodi välja, et kui elamisloa taotus antakse sisse saatkonnas, alustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotluse menetlemist alles siis, kui see on diplomaatilise postiga kohale jõudnud, mis võib menetlusajale lisada terve kuu.

Ettepanek: Luua elamislubade elektrooniline taotlus- ja menetlemiskeskkond. Seejuures luua saatkondadesse elektroonilise taotluse esitamiseks nõustamise teenus.

Kuni elektroonilise taotluskeskkonna valmimiseni lahendada probleem kainele mõistusele tuginedes järgmiselt: saatkonna esindaja, kes taotluse vastu võtab, skaneerib dokumendid, vajadusel tõestades oma digitaalse allkirjaga nende autentsust ja saadab elektrooniliselt PPA-sse, kes alustab taotluse mentlemist elektrooniliste koopiate põhjal.

Ettepanek 2: vaadata üle elamisloa taotlemise protsess nii töötaja kui ka tööandja vaates, seades eesmärgiks protsessi kiirendada nõnda, et pärast kolmandatest riikidest pärit töötaja ja tööandja otsust töösuhte loomiseks on võimalik elamisluba 30 päeva pärast väljastada.

4. Kui tööandja esitab elamisloa taotlused korraga mitme välistöötaja palkamise jaoks, menetlevad neid PPA-s erinevad ametnikud. Selle tulemusena peab tööandja samu selgitusi andma erinevatele inimestele, mis kulutab aega (sh ka ametnike aega). Samuti kaasneb sellega erinev menetluse kestvus – tööandjale oleks aga oluliselt praktilisem, kui taotlused saaksid vastuse samal ajal ja ka uued töötajad saaksid tööle asuda (ning integreeruda) ühiselt.

Ettepanek: tööandja korduva või mitme loa taotlemise korral tegeleb menetlemisega üks ametnik, sisuliselt tähendab see kliendihaldussüsteemi kliendist lähtuvalt. Eesmärk oleks, et samale ametnikule ei pea samu asju korduvalt selgitama.

5. Tööandjatele tekitavad probleeme muutuvad PPA taotlusvormid. On täiesti loomulik, et vorme tuleb vahel muuta ja kiiduväärselt on PPA siin läinud peamiselt lühendamise ja lihtsustamise teed. Ent tööandjad, kes neid vorme tihti täidavad, ei käi kontrollimas, kas need on endiselt täpselt samad. Toodi välja konkreetsied juhtumeid, kus juba täidetud taotlused tuli ümber teha, mis on aeganõudev.

Ettepanek: PPA võiks luua välistööjõudu värbavate tööandjate meililisti ning neile proaktiivselt teada anda muudatustest nii taotlusvormides jm bürokraatias kui ka seadusemuudatustest.

6. Elamisloa pikendamisel tuleb taotlejal dokumente täites anda taas sama info, mis on varem juba antud. Andmete mitu korda küsimine on vastuolus ka Avaliku teabe seadusega.

Ettepanek: juurutada elektroonilised ja eeltäidetud vormid.

7. Töötaja/tööandja peab ise järge pidama, kui kaua elamisuba veel kehtib. PPA annab tööandjale teada töötaja elamisloa lõppemisest, siis on juba hilja hakata pikendamist taotlema.

Ettepanek: PPA võiks nii tööandjale kui ka töötajale nende antud e-mailile ennetavalt teada anda, et elamisluba lõpeb 3 kuu pärast ja et soovi korral on aeg hakata tegelema elamisloa pikendamisega.

8. Välismaalaste seaduse § 177 järgi saab tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui Eesti Töötukassa on andnud loa täita see konkreetne töökoht põhjusel, et antud töökohale esitatud kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastavat tööjõudu töötukassale teadaolevate andmete põhjalt Eestist ei leidu. Loa taotlemine ei ole konkreetsete isikute põhine. Tööandja esitab luba taotledes info ametikoha kohta ja nõuded kvalifikatsioonile/kutsele, mis töötajal, kes sel ametikohal tööle hakkab, peaksid olemas olema. See on üks lisa bürokraatlik samm, mis aeglustab protsessi ja on halduskoormuseks nii tööandjale kui ka avalikule sektorile.

Ettepanek: Asendada eraldi töötukassa loa nõue võimalusega, et PPA-l oleks õigus (kui peetakse vajalikuks) elamisloa väljastamisel töötamiseks teha töötukassast andmepäring, kas vastava kvalifikatsiooninõudega ametikohale on Eestis tööjõupuudus või mitte.

9. Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele – see on seotud nõudega maksta välistöötajale vähemalt Välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka (vähemalt Eesti keskmine töötasu). Antud kontekstis ei saa inimene hoolitseda näiteks raskelt haige pereliikme eest või osalise töövõime (ajutise) kaotuse korral töötada osakoormusega juhul, kui tema töötasu langeks alla nõutava piiri.

Ettepanek: Võimaldada tõestatud vajaduse korral vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.

10. Tööandjate kogemuse kohaselt kasutab PPA praktikat, et välistöötajat värvata soovival ettevõttel peab olema vähemalt 6 kuu pikkune tegutsemiajalugu. Seaduses sellist nõuet ei leia ehk et tööandjatele ona arusaamatu, millele PPA siin tugineb. Lisaks ei võimalda selline praktika alustada tööd ettevõttel, kelle ärimudel eeldabki töötajaid kolmandatest riikidest (nt rahvusrestoranid).

Ettepanek: Alustava ettevõtte puhul lähtuda mitte ettevõtte ajaloost, vaid omanike/juhtorgani liikmete ajaloost.

Ettepanek 2: PPA poolt taustakontrolli tegemiseks kasutatavad praktikad peavad olema läbipaistvad, kõigile arusaadavad ja seaduslikud. Kui konkreetne praktika ei tulene seadusest, siis selle kohaldamine lõpetada.

11. Elamisluba antakse seoses konkreetse tööandjaga. Kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.

Ettepanek: Viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi (nt 5 aastat), ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema.

12. Kui tööandja pankrotistub või kui töötaja kaotab muul põhjusel töö, peab ta „mõistliku aja jooksul“ riigist lahkuma, sest sisuliselt muutub tema elamisluba töösuhte lõppemisel päeva pealt kehtetuks.

Ettepanek: PPA kehtestatud „mõistlik aeg“ riigist lahkumiseks või uue töökoha leidmiseks ei anna õiguskindlust. Kehtestada konkreetne aeg selleks, et siin töötada sooviv välismaalane saaks reaalse võimaluse uue töökoha leida. Kui inimene tõestab, et ta aktivselt tööd otsib, on võimalik seda perioodi PPA otsusel ka pikendada.

13. Siseministeeriumi välismaalaste kohanemisprogrammi eesti keele kursused toimuvad ainult Tallinnas (inglise ja vene keele baasilt), Narvas (vene keele baasilt) ja Tartus (inglise keele baasilt). Mujal Eestis tööle asuvad välismaalased jäävad sellest keeleõppest eemale, sest inimesed ei hakka sõitma 1-2x nädalas õhtuti keeleõppe pärast Tallinnasse või Tartusse.

Ettepanek: Vaadata keeleõppe korraldus üle ning leida võimalused rahastada keeleõpet ka teistes linnades, näiteks Pärnus, Haapsalus jne, kus kohalikud keeltekoolid olemas ja nendega oleks võimalik koostööd teha.

14. Seoses sisserände kvoodi täitumisega on käesoleva aasta lõpus elamislubade väljaandmine aeglustunud ja menetlustähtaegu ületatud. Tööandjad, kes olid töötajatega detsembrikuus arvestanud, peavad ootama jaanuarini. Kuna sellel aastal piirarvu sisse mitte mahtunud töötajad lähevad 2017. aasta piirarvu alla, lisaks tõstab välistöötajate paganõude langetamine tööandjate huvi ja motivatsiooni välistöötajaid värvata, siis võib eeldada 2017. aastal sisserände piirarvu veelgi varasemat täitumist. Tööandjate keskliidu andmetel ei leevenda probleemi oluliselt ka IKT-sektori töötajate ja hooajatöölise piirarvu alt väljaarvamine, sest see tähendab suurusjärgu ca 200 inimest.

Ettepanek: siduda sisserände piirarv lahti alalise elanikkonna arvust ja lähtuda selle määramisel tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil (näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal).

Lisaks peame, lähtudes algatuse raames saabunud tagasisidest, oluliseks Politsei- ja Piirivalveameti kodulehe põhjalikku uuendamist ning välismaalastest töötajatele lihtsasti arusaadava ja ülevaatliku infokeskkonna loomist. Täna on tööandjad ja ka (potentsiaalsed) töötajad olukorras, kus neile oluline ja vajalik info on erinevate asutuste veebilehtedel, info on tihti esitatud raskepäraselt või segaselt, mõisted ei ühildu jne.
Ühtse veebikeskkonna loomisse ja testimisse tuleks kaasata teenusedisainer, kuid kindlasti ka välismaalastest töötajate ja neid värbavate tööandjate esindajad.
Muuhulgas teeme ettepaneku arvestada järgmist laekunud tagasisidet:
– Leht peaks sisaldama ka infot ravikindustuse, maksuresidentsuse, perearstide jm kohta – see ei tohiks olla ainult Siseministeeriumi haldusalasse puutuvat infot koondav
– Veebikeskkonnas tuleks kirjeldada nii töötaja kui ka tööandja vaates erinevad võimalikud valikud elamisloa taotlemisel – nt kui ollakse saabunud võimalusega veeta 90 päeva viisavabalt (soovitus taotleda algul pikaajaline viisa ja siis on piisavalt aega elamisluba taotleda), kui elamisluba tuleb taotleda saatkonnas jm.

Haridus- ja Teadusministeeriumile:

1. Probleem: Keelenõuded on kohati liiga ranged ja ülereguleeritud. Näiteks: teenindus- ja müügitöötajatel, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine, nõutakse eesti keele oskust B1 tasemel, turvatöötajatel aga B2 tasemel. Kuigi teenindus-ja müügitöötajalt eeldatakse oluliselt rohkem ladusat ja soravat suhtlust võrreldes turvatöötajaga.

Ettepanek: Keelenõuete osas võiks suurem sõnaõigus olla tööandjal, kes otsustab, millise keeleoskusega töötajaid (nt klienditeenindajaid või turvatöötajaid) tal vaja on. Turumajanduse konkurentsisituatsioon sunnib tööandjaid nagunii pingutama ja pakkuma kliendile vajalikku teenust. Kui teenuse osa on piisaval tasemel eesti keelt oskavad töötajad, siis pingutab tööandja ise, et vastaval tasemel teenust ka pakkuda.

2. Probleem: välisõppejõududest abikaasadel, kes on samuti õppejõud, on Eestis raske tööd leida. Seetõttu eelistavad Eestile vajalikud välisõppejõud töötamiseks pigem riike, kus võimalused abikaasa töötamiseks on loodud.

Ettepanek: Töötada välja ja luua võimalused dual-careeri loomiseks (nt töökoha leidmine Eestisse asuva professori doktorikraadiga abikaasale)

Lisaks tõid välistöötajad olulise takistusena Eestis elu sisse seadmisel korduvalt välja probleeme lasteaiakohtadega – kohti küll leiab, aga logistiliselt ebasobivates kohtades. Halvemal juhul saavad sama pere lapsed koha erinevatesse lasteaedadesse, mis asuvad erinevates linnaosades.

Sotsiaalministeeriumile:

1. Probleem: Eestis töötavad välismaalased tõid korduvalt välja probleemid perearstiabi kättesaadavusega. Üks enim levinud takistusi oli sellise perearsti leidmine, kes suudaks ja sooviks patsiente teenindada inglise keeles ja kelle nimistus oleks ühtlasi ruumi uute patsientide jaoks. Samuti nimetati korduvalt probleemi, et kui ka arstiga suhtlemine sujub, siis registratuuriga, pereõe jm personaliga, kellega patsient samuti kokku puutub, keelebarjäri tõttu mitte. Lisaks keelebarjäärile on välistöötajad kogenud ka seda, et perearstid ja nende personal ei tea (või tunneb end vähese informeerituse ja ka eelarvamuste tõttu ebamugavalt), kuidas kohelda teistest kultuuridest pärit patsientide ja mida nendega suhtlemisel ja nende ravimisel arvestada. Seetõttu eelistatakse välismaalasi patsientideks pigem mitte võtta.

Ettepanek: Koostada nimekiri perearstidest, kes ootavad oma nimistusse inglise keelt (jt võõrkeeli) kõnelevaid patsiente ja avaldada see nii Haigekassa kui ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel, samuti Siseministeeriumi loodaval uuel välistöötajatele m]eldud veebilehel. Uuendada nimekirja regulaarselt.

Ettepanek 2: Töötada välja ja käivitada meede perearstide ja pereõdede erialase inglise keele täiendamiseks.

Ettepanek 3: Töötada välja ja käivitada meede, koolitamaks perearste ja pereõdesid erineva kultuurilise taustaga patsientidega suhtlemiseks ja eelarvamuste/hirmude vähendamiseks. Lisada vastav moodul ka arstide ja õdede väljaõppesse.

2. Probleem: Kui välismaalane töötab Eestis lühiajaliselt või juba töötab, kuid alles taotleb elamisluba, tasub tööandja temalt tööjõumaksud ja talle kehtib ka Haigekassa kindlustus. Ometi on välismaalasel raskusi perearstile ja eriarstile pääsemisega, kuna ilma elamisloata ei ole ta kantud rahvastikuregistrisse. Perearsti nimistusse kandmise eelduseks on aga rahvastikuregistri sissekanne (samuti on perearst vajalik, et saada suunamist eriarstile). Sisuliselt on sellises olukorras töötajal võimalik arstiabi saada vaid erakorralise meditsiini osakonnast või eraarstilt.

Ettepanek: siduda perearsti nimistusse registreerimine lahti rahvastikuregistrist. Arvestades, et perearst ei pea asuma samas piirkonnas, kus inimene elab, ei ole rahvastikuregistri nõue asjakohane. Välismaalase puhul võiks piisata, et ta on registreeritud Töötamise registris (TÖR).

PS: Ühe alternatiivina oleme Siseministeeriumile teinud ettepaneku võimaldada rahvastikuregistrisse kanda ka Eestis lühiajaliselt töötavad välismaalased, kuna rahvastikuregistri sissekanne on ka mitmete teiste avalike teenuste saamise aluseks.

Rahandusministeeriumile:

1. Probleem: Kolmandatest riikidest pärit töötajad ja nende tööandjad tõid korduva probleemina välja raskused perearstiabi kättesaadavusega: perearste, kes on valmis patsiente inglise keeles vastu võtma, on vähe ja neil on enamasti nimistud täis. Tegime olukorra parandamiseks Sotsiaalministeriumile konkreetsed ettepanekud, kuid nende abil olukorra paranemine võtab aega. Seni on paljud tööandjad valmis tasuma välismaalastest töötajate eest täielikult või osaliselt kulusid eraarsti juures, kuid neile kuludele lisandub tööandja jaoks ka erisoodustusmaks.

Ettepanek: Vabastada tööandja kulud kõigi töötajate tervisele piiranguteta erisoodustusmaksust.

Ettepanek 2 (alternatiiv) Vabastada tööandja poolt mitte Eesti residendist töötaja eraarstiabi jaoks tehtud kulutused erisoodustusmaksust.

2. Probleem: Eestis lühiajaliselt töötavatel kolmandatest riikidest pärit inimestel või neil juba töötavatel välismaalastel, kes alles elamisluba taotlevad, on igapäevaeluks vajalik arveldusarve kohalikus pangas. Pangad küsivad aga välismaalastelt, kellel ei ole elamisluba, arveldusarve avamise eest lisatasu (erinevatel andetel 250-300 eurot). Välistöötajate jaoks on see ebavõrdne kohtlemine ja seda tõid välistöötajad välja kui üht levinumat probleemi, mis nende silmis näitab, et Eesti tegelikult ei soovi ja ei oota välismaised talente siia tööle.

Ettepanek: Mõistame, et probleemi taga on pankade kohustus täita rahapesuvastaseid hoolsusmeetmeid. Siiski teeme ettepaneku kutsuda Rahandusministeeriumis kokku töörühm või mõni muu aruteluvorm olukorrale lahenduse leidmiseks.

Eesti Tööandjate Keskliit saab tänavu 100-aastaseks

Tänavu, 2017. aastal möödub sada aastat Eesti Tööandjate Keskliidu eelkäija Eesti Vabrikantide Ühisuse asutamisest. 17. veebruaril (uue kalendri järgi 2. märtsil) 1917. aastal kutsus suurtööstur Martin Luther kokku 18 Tallinna suurema tehase esindajad, kes otsustasid asutada Tallinna piirkonna vabrikantide ühisuse, millest kujunes kiiresti väga mõjuvõimas organisatsioon. Ühingusse kuulus erinevatel aastatel 40 kuni 60 suurtööstuse esindajat nii Tallinnast kui ka teistest keskustest.

Ühisus osales aktiivselt vabariigi tööstus-, töölis-, sotsiaal-, maksu- ja väliskaubanduspoliitikas. Lisaks Eesti suurtööstuse arengule jätsid ühingu ettepanekud oma jälje ka tollasesse seadusandlusesse ja tollipoliitikasse. 1940. aastal likvideerisid ühisuse okupatsioonivõimud.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli sõnul on Eesti arengu aluseks ja Eesti inimese heaolu võtmeks erasektori tööandjad ja seda vastutust tunnetades on Tööandjad võtnud aktiivse rolli Eesti elu edendamise eest. “Peame oluliseks kasutada organisatsiooni mõju selleks, et Eestile olulistes asjades toimuks debatt, kus asju nimetatakse õigete nimedega ja et käsitletaks ka poliitiliselt pigem ebapopulaarseid küsimusi, nagu riigireformi vajalikkus, demograafiliste trendide tõttu süvenev maksubaasi vähenemine, tervishoiureform jne,” ütles Kuuli.

Täna on Eesti Tööandjate Keskliit mõjukaim ja ainus sotsiaalpartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon, kes esindab kõiki tööandjaid Haigekassa, Töötukassa ja Kutsekoja nõukogudes ning üleriigilise alampalga läbirääkimistel.

Kogu juubeliaasta jooksul kavandame erinevaid sündmusi ja üritusi. Tipphetk on Tööandjate aastakonverents “Tuulelohe lend”, mis tänavu toimub 15. märtsil. Lisaks toimuvad aasta jooksul mitmete liikmesettevõtete avatud uste päevad, valmib ettevõtlus- ja ühiskonnaõpetuse tundides kasutamiseks mõeldud videoloengute sari, anname koos liikmetega välja stipendiume ja ilmub raamat “Eesti kapitalismi ajalugu”, kus aegade jooksul Eesti elu mõjutanud tööandjaid portreteerib Hardo Pajula. Juubeliaastasse jääb ka Eesti ELi eesistumine, mille raames toimub Tallinnas Euroopa tööandjaid ühendava BusinessEurope presidentide kohtumine.

Ülo Pärnits: vale inimene läheb kalliks maksma

21. detsembril suri raske haiguse tagajärjel tuntud Eesti ettevõtja ja ühiskonnategelane, Eesti Tööandjate Keskliidu aktiivne liige Ülo Pärnits. Suvel 80. aasta juubelit tähistanud majandusdoktor Pärnits oli Mainor Grupi nõukogu esimees ja suuromanik. Pärnitsat jäävad leinama poeg ja tütar perega. Ärasaatmine on 27. detsembril kell 14 Tallinnas Ülemiste City restoranis.

Avaldame Tööinspektsiooni loal 16. detsembril infokirjas Tööelu ilmunud intervjuu hr Pärnitsaga.

 

Ülo Pärnits: vale inimene läheb kalliks maksma

Milline on teie esimene mälestus äritegevusest?

Äri sai teha ikkagi pärast 1. jaanuari 1990, kui tekkis erakapital. Enne seda ei olnud see võimalik. Ma ei ole müünud kurke ja kapsaid Leningradis nagu paljud Peipsi-äärsed inimesed. 1980-ndate alguseks oli kõige kõrgemal tasemel selge, et olukord on vilets. Nõukogude Liit oli liiga suur, et suuri muutusi teha. Liiga kergesti võis asjad nii tuksi keerata, et pärast lasti sind maha.

Me läksime Mainorist Moskvasse ja pakkusime, et teeks Eestis eksperimenti. Eesti majandus oli 0,4 protsenti kogu liidu majandusest. Me ütlesime, et kui midagi valesti läheb, siis seda ei märgata. Aga kui hästi läheb, saab uue lahenduse kogu liidule üle kanda. See jutt Moskva võimuritele meeldis. Mainoris oli tollal väga palju tohutult arukaid inimesi. Ei ole teist firmat, kust oleks 1990-ndatel läinud nii palju inimesi Eesti võimuladvikusse. Meilt on tulnud linnapead, peaminister, ministrid, parlamendi liikmed jne. Meil oli väga tugev potentsiaal.

Tollal tekkis kergetööstuses tööstusharu isemajandamine. See hakkas umbes kaheksa või kümme aastat enne isemajandava Eesti projekti pihta. Meile anti Moskvast luba kergetööstuses teha majanduseksperimente. See oli tollal veerand Eesti tööstust ja andis väga suured võimalused. Saime Moskvast hulga eritingimusi. Näiteks võisime ilma Moskva loata sõlmida ise ekspordilepinguid. Ettevõtte kasumist võeti ära teatud osa, mitte kõik jne. 1985. aasta paiku andsime me inimestele võimaluse teha äri. Diil oli selline, et Mainor andis võimaluse ja 20 protsenti tulust anti meile. See oli aeg, kui meile toodi raha kohvritega.

Rääkides IME-st, kas te nägite selles ainult majanduslikku projekti või tundus juba siis, et see võib-olla midagi, mis viib Eesti taasiseseisvuseni?

Ei, see oli puhtalt majandusliku olukorra parendamise projekt. Keegi ei mõelnud, et sellega me vabastame Eesti. Hiljem, kui Mainoris juba IME projekti edasi arendati, siis ilmselt kasvas sellele külge ka poliitiline mõõde. Ma väidan, et Nõukogude Liidu lagunemise säde läks välja Mainorist. See levis väga kiiresti siit Lätti ja Leetu, seejärel Lääne-Ukrainasse ja Venemaale.

Sellise mõtteviisi levik Venemaale – see on võtmeküsimus. Ma mäletan hästi, kuidas vene noored tulid Peterburis ja Moskvas kokku ja arutasid, et Venemaa peab olema iseseisev. Leiti, et Venemaa ei vaja lõunapoolseid alasid, kus elavad moslemid, keda Moskva peab toitma. See idee levis nii jõudsalt, et tekkisidki sellised seltskonnad nagu Jeltsini kamp. Seda, mis edasi sai, me teame.

Ma tuleks hoopis teie persooni juurde tänapäevas. Milline on teie harilik tööpäev?

Nagu igal teisel inimesel. Hommikul tulen tööle ja õhtul lähen ära. Saabun kell 9 ja lahkun 17. Aga mul on hea meel, et saan palju liikuda ja kõndida. Mul ei ole väga istuv ja paikne töö.

Millised on teie tööpäevad olnud kõige pingelisematel ja raskematel aegadel? Kas siin on praegusega suur kontrast?

Meil ei ole väga ekstreemseid aegu Mainoris olnud. Oleme kogu aeg teinud tööd ühes tempos ja samal viisil. Kui olin noorem, tegin päevas kümme kuni kaksteist tundi tööd. Praegu enam nii palju ei tee. Tormilisem periood oli 1990-ndate alguses, kui toimusid suured majanduslikud muutused. Paljud läksid Mainorist riigi asju ajama. Me töötasime tollase valitsuse jaoks paljud lahendused välja – näiteks aktsiaseltside põhimääruse. Mainoril ei ole mitte mingisuguseid kriisiperioode esinenud, isegi kui ühiskonnas on suur kriis olnud.

Milline juht te olete?

Kolleegid ütlevad, et mul on väga paks nahk. Mind ei häiri välised tegurid üldse. Ma ei ärritu ega lähe vihaseks, kui asjad on keerulised. Ma ei hakka inimesi sõimama. Suudan asju võtta üpris malbelt.

Mis teid Ülemiste City linnakut rajama ajendas?

Seda linnakut arendavad kaks firmat. Üks on Technopolis Ülemiste ja teine on Mainor Ülemiste. Territooriumist kaks kolmandikku kuulub Mainor Ülemistele. Technopolisest omakorda kuulub Mainor Ülemistele 49 protsenti.

See piirkond lagunes pikka aega. Omanikke oli mitu ja kõikidel oli selle ala tuleviku osas oma arusaam. Kompromissi oli raske leida, aga viimaks saadi aru, et ilma kokkuleppeta laguneb see kõik päris ära. Mainor ostis teised välja ja me hakkasime Ülemiste Cityt arendama. Pärast masu tekkis olukord, kus pangad hakkasid laene pidurdama. Siis me võtsime soomlased ehk Technopolis Ülemiste siia sisse.

Mind huvitab ikkagi see impulss, mis seda kõike looma pani.

Ma õppisin 1980-ndate lõpus kaks aastat Moskvas, rahvamajanduse juhtimise akadeemias. Sinna võeti õppima 30-40 kandidaadikraadiga inimest, kes olid suurte firmade juhid. Seal oli inimesi, kellele allus 80 000 – 100 000 inimest. Selle seltskonnaga arutasime asjade üle õhtuti väga suures plaanis. Ma arvan, et sealt saadud kogemus suurte ideede mõtlemisel ongi see, kust teie küsitud impulss tuleb.

Kuhu te Ülemiste Cityga jõuda tahate, mis selle lõppvisioon on?

Meie eesmärk on lihtne – saada Põhjamaade Silicon Valleyks. Baltimaades on Ülemiste City kõige suurem taoline linnak. Samas oleme praegu Põhja-Euroopas suurim ühe omaniku poolt juhitud kontorilinnak. Üldiselt on nii, et majad kuuluvad väga paljudele ehitajatele, aga meil mitte. Meil on ühtlasi ka kiire ühiskondlik areng, siin on lihtsam teha sellist asja.

Ma kujutan ette, et Ülemiste City idee võis omal ajal üsna utoopiliselt kõlada. Milline inimene te olete, kas teis on mängurit? Võtate te tihti riske?

Mina ei ole mängur. Ma olen olnud kapitalistliku firma eesotsas 25 aastat. Selle aja jooksul on see firma olnud kogu aja kasumis, vaatamata kõikidele kriisidele. Viimase kriisi üleelamise asjus olen ma iseäranis uhke. Meil olid tohutud laenud ja paljud ütlesid, et Mainor variseb kokku nagu kaardimaja. Me ei pidanud üheltki pangalt manguma, et palun andke laenule pikendust või palun vähendage koormust. Rootsist taheti tollal väga laenusid tagasi saada ja meiltki prooviti neid kätte saada. See oli keeruline aeg, aga me tulime välja.

Muide, me maksame juba 17 aastat dividende. Iga aasta eelmisest kümme protsenti rohkem. Selle info peale oskasid meie Soome kolleegid Technopolisest öelda ainult, et see on jõhker värk. See näitab, et firmat on juhitud väga stabiilselt. Meil on väga põhjalikud arutelud, kõik nüansid mõeldakse läbi. Kuidas me tuleme välja, kui juhtub nii? Aga kuidas siis, kui juhtub naa? Me oleme alati valmis.

Pangad annavad kahekümneks aastaks laenu, aga tegelikult tuleb lepingut iga viie aasta tagant pikendada. Ja kui pank näeb, et olukord on kehv, siis ta ei pikenda lepingut ja tahab laenu tagasi. Ma ütlen pankadele, et on kaks olukorda, millal me võib-olla ei suuda tagasi maksta. Esimene on Vene okupatsioon ja teine, kui majandus käib nii alla, et Viru tänav on kerjuseid täis. Lihtsalt tuleb ette mõelda, muud moodi ei saa.

Hiljuti on erinevad ärimehed öelnud, et investeerida tuleks pigem asfalti kui ajudesse ja idufirmadelt pole midagi õppida. Milline on teie nägemus?

Ma ei tahaks kolleegide kohta halvasti öelda. Majanduses on kolm põhilist ressurssi: materiaal-tehnilised ressursid, finantsressurss ja sotsiaalne ressurss. Kui sul on raha, siis saad sa kõiksugu tehnikat osta. Raha ei ole Eesti puhul üldse probleem. Põhjus, miks me praegu ei arene, on selles, et me ei oska. Ma näen seda iga päev.

Meie IT on väga kuulus. Aga kui hakata otsima tegelikke inimesi, kes teeks vajaliku asja ära, siis ma jään tihti hätta. Ma ei leia tarvilike oskustega inimesi. Näiteks sattusin hiljaaegu ühele loengule. Superhea loeng, midagi halba pole öelda. Pärast küsisin lektorilt, et kas ta saaks sama asja mul firmas ära teha, millest just rääkis. Ta oli nõus. Tegime lepingu, aga välja ei tulnud midagi. Siis võtsime teise mehe, jälle sama asi. Mõlemad on väga tuntud nimed. Meil ei osata asju teha. Näiteks räägitakse palju, et ettevõtted peavad looma lisaväärtust. Kes seda ei teaks? Kõik juhid teavad seda, aga miks nad siis ei loo? Sest nad ei oska.

Te olete öelnud, et Eesti ääremaastub ja kolgastub tohutu kiirusega. Mis meid päästab?

Tuleb likvideerida suured palgavahed. Eesti majanduse praegune seis on hea, me võiks maksta palju kõrgemaid palkasid. Indrek Neivelt on öelnud, et Eesti pangandus on efektiivsem kui Skandinaavia oma, aga palka saame siin mitu korda vähem. Samamoodi on meil efektiivsem saetööstus, põllumajandus ja paljutki veel. Aga miks me maksame oma töötajatele vähem? Võtame näiteks Technopolis Ülemiste, mis siin kõrval on. See on Technopolise grupi kõige efektiivsem firma, see annab nende kogu grupi tulust ligi poole. Aga inimesed saavad siin kolm korda vähem palka kui mujal. Meil lihtsalt ei ole kombeks rohkem palka maksta, muud midagi.

Olete öelnud, et inimestel peaks olema mitu kõrgharidust, et konkurentsis püsima jääda ja ametit peaks olema võimalik vahetada ka vanemas eas. Olete te elu jooksul mõelnud oma ametit vahetada?

Ma olengi vahetanud. Ma õppisin keemiainseneriks ja töötasin keemiatehases. Töö kõrvalt hakkasin kaugõppes psühholoogiat õppima. Keemiatehases oli mul 500 inimest juhtida ja uuesti ülikoolis olles sain aru, et keemiaga ei ole mu tööl enam midagi pistmist. Ma hakkasin hoopis loenguid pidama ja need olid väga populaarsed. Siis kutsutigi mind Mainorisse ja nii ta hakkas minema.

Arvestades teie diagnoosi, et meie inimestel puuduvad oskused ja et Eesti ääremaastub, siis kas äkki ei võiks üks lahendus olla ajude sissevool?

Selle jaoks olekski kõrgemat palka vaja, et nad siia tulla tahaksid. Miinimumpalk peaks olema vähemalt tuhat eurot. Midagi hullu ei juhtuks, kui miinimumi tõsta. Meil on probleeme sotsiaalse ressursiga. Me peaksime arutama, kuidas seda ressurssi suurendada, mitte rääkima ainult sellest, kuidas tuua välisinvestoreid.

Eestis võime leida mitut tüüpi ettevõtteid. On neid, kes toovad oma üksuse välismaalt siia, aga tööjõu palkavad siit. Nemad ei suurenda kuidagi meie sotsiaalset ressurssi. Aga on ka neid, kes toovad mõne tootmise siia koos inimestega – vot nemad suurendavad meie sotsiaalset ressurssi. Meie siin tegeleme selle arendamisega, et maailmast tuleksid andekad inimesed siia. Jutud, et meil lennukid ei lenda ja et meil on külm, on täiesti asjatundmatud. Üks tippfirma valis just äsja oma uue Baltikumi kontori asukohaks Ülemiste City, tuues üheks põhjuseks hea lennuliikluse teiste Põhjamaade pealinnadega.

Rääkides uute inimeste tulekust, siis kuidas teie hinnangul mõjutavad kõike seda Eestiski levivad ksenofoobsed meeleolud?

See on väga suur asi ja see süveneb. Olen lehtedest lugenud, et teise nahavärviga inimesi on hiljuti hakatud solvama, kuigi varem neil taolised kogemused siin puuduvad. Meil on Ülemiste Citys tööl 8000 inimest ja umbes kümme protsenti neist on teistsuguse nahavärviga välismaalased. Minuni ei ole jõudnud infot, et keegi neist oleks siit säärastel põhjustel lahkunud. Põlgus teistsuguste inimeste vastu vähendab meie sotsiaalset ressurssi. Meile sobiks väga tuua töötajaid Indiast. Ma arvan, et nad sobiksid siia.

Vanadusest rääkides, mida te arvate hiljutisest pensioniea tõstmise ideest?

Kui arvestada, et ma olen 80, siis mis mul selle vastu olla saab. Mina käin tööl ja mulle makstakse palka. Palju on selliseid inimesi, kes ei tahagi pensionile minna. Samas on ka selliseid, kes väga tahavad. Ma tean ühte doktorit, ta on 59 aastat vana ja ta räägib, kuidas ta juba pikisilmi pensionit ootab. Inimesed on erinevad.

Olete tuntud malehuviline. Mida on male teile äris õpetanud?

Male on õpetanud strateegilist mõtlemist ja laiemate seoste nägemist. Samas aitab male märgata detaile. Selles mängus viivad pisikesed, mikroskoopilised vead kaotuseni. Males tuleb teha kõige paremad käigud, ei tohi teha vähegi halbu käike, sest tulemused on saatuslikud. Teed ühe kehva käigu ja samm sammu haaval hakkabki kiiva kiskuma. Ma näen, kuidas paljud firmad teevad väikesi vigu ja nad vaikselt vajuvad ära. Võib-olla Mainor sellepärast ongi nii hästi püsinud, et me mõtleme kõik väga täpselt läbi. Ma arvan, et minu karjääris on kaks väga tähtsat märgusõna: male ja Moskva.

Olete öelnud, et tõsised ärimehed on tagasihoidlikud inimesed. Millest selline arusaam?

Ma ei saa aru sellisest mõtlemisest, et ostad endale kallid autod ja majad Hispaaniasse, kui sa saad seal majas tegelikult aastas kaks nädalat olla. Mõttetud kulud. Kui ma lähen Hispaaniasse, siis ma rendin sealt korraliku maja nädalaks. Asi on ratsionaalsuses. Alles jäävad tavaliselt need, kes teevad oma tööd tõsiselt ega hoople, kellel on suurem ja parem auto.

Mis teid käimas hoiab, mis on teie mootor?

Üks asi on huvi selle vastu, millega ma tegelen. See on hästi läinud ja seega rahuldustpakkuv tegevus. Ja muidugi inimesed minu ümber. Ma räägin jälle sotsiaalsest ressursist. Ühel paneeldiskussioonil küsiti osalejatelt, et milline oli teie kõige suurem viga, mis teile kõige rohkem maksma läks. Statoili juhataja rääkis midagi valede pirukate müügist ja kõik rääkisid tehnoloogilistest valearvestustest. Mina rääkisin, kuidas ma võtsin tööle kord ühe vale inimese. Ta läks mulle väga palju maksma.

Aga võib ka vastupidi olla. Mul on siin üks väga arukas noor mees. Ta on selline, kes ei suuda inimestega läbi saada. Ta kohe oskab tülli minna. Keegi teda enda kabinetti ega enda lähedusse töötama ei taha. Tema töötab meil nii, et palka ta ei saa ja ametinimetust tal ei ole, tal on ainult töölaud. Ta töö seisneb selles, et käib ja vaatab lepinguid ja muid dokumente üle ja ta pilk on geniaalne. Ta on säästnud mulle mitmeid miljoneid ja ma austan seda. Ma maksan talle säästetud summast korraliku protsendi.

TTÜ kutsub karjäärimessile “Võti Tulevikku”

Tallinna Tehnikaülikool ootab tööandjaid karjääriüritusele “Võti Tulevikku 2017”. Eesti suurim tudengitele suunatud karjääriüritus Võti Tulevikku toimub 7.-8.märtsil 2017 juba 27. korda. Üritus toob kokku tudengid ja ettevõtted eesmärgiga luua vahetu kontakt edukate praktika- ja töölepingute sõlmimiseks. Karjääriüritus hõlmab messi, ettevõtete poolt korraldatavaid seminare ja töötube, lisaks erinevaid koolitusi ja loenguid.
 
Vaata lisa SIIT

Olulised muudatused välistöötajaid palkavatele tööandjatele

Alates 17. detsembrist jõustus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste uus redaktsioon, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses (välismaalaste seaduse § 181 lg 1 p 9), teatas Siseministeerium.

Kõige olulisem muudatus, mis mõjutab elamisloa menetlust on see, et seadus kohaldub alates 17.12.2016 ainult Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist Eestisse lähetatud töötajatele (ELTTS §1). Seega alates 17.12.2016 tuleb elamisloa andmisel lähtuda piirangust, et töötaja saab olla lähetatud vaid EL liikmesriigist, Norrast, Islandist, Liechtensteinist või Šveitsist. Tegemist on endiselt kolmanda riigi kodanike lähetamisega, aga oluline on riik, kus nende tööandja asub ja kust neid siia Eestisse lähetab.

Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5). Seega kõik need elamisloa taotlused, mis võeti menetlusse enne 17.12.16, vaadatakse läbi taotluse menetlusse võtmise hetkel kehtinud ELTTS alusel – st ei olnud piirangut riigile, kust välismaalane Eestisse lähetati. Samuti ei puuduta seaduse muudatus neid, kellel on kehtiv elamisluba lähetatud töötamiseks – nad saavad kasutada oma elamisluba selle kehtivusaja lõpuni, kui ei esine muid põhjusi elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

Küsimustega konkreetse menetluse kohta, palun pöörduge menetleja poole või kui menetleja ei ole teada, siis PPA üldinfonumbril 612 3000.

Job Shadow Day for International Students

International Students are invited to set up their candidatures as Job Shadows. The Students will get a chance to spend time in the workplace as observers, and be able to ask questions from a professional in the field. Students “shadow” professionals during a normal working day to gain a first-hand look at the skills, knowledge, and education required to succeed in a career.

Job Shadowing can help to get a better sense of the options available. This is a chance to explore the daily lives of Estonian companies and make contacts for a future internship and career. If you are interested in participating in Job Shadow Day, please find a company (from the List of Companies) and send a short Motivation Letter to the company you are interested in.

The Motivation Letter should answer the following questions:
* Why are you applying for the chosen company?
* What are you studying and where?

Please remember that after receiving an invitation from the company you are expected to respond! Please let the contact person of the company know if there are any issues, for example, if the suggested date is not suitable for you.

Job Shadow Day for International Students is organised by The Estonian Employers’ Confederation. Job Shadow Day is co-funded by the European Social Fund.

List of Companies involved in the Job Shadow for International Students programmehttps://new.employers.ee/wp-content/uploads/Copy-of-Job-Shadow-Day-for-International-Students-02.01.17.xls 

10 recommendations for participation in Job Shadow Day

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

 

Välistudengid tööandjate juurde töövarjuks

Eesti Tööandjate Keskliit korraldab teist aastat välistudengite töövarjupäeva ja kutsub tööandjaid oma organisatsiooni ühe päeva jooksul välistudengile tutvustama. Seejuures valib tööandja nii aja, mil ta töövarju vastu võtta saab, kui ka valib soovi avaldanud kandidaatide seast endale sobiva(d) töövarju(d).

Töövarjupäev tähendab, et tudeng külastab ettevõtet ja saadab üht ettevõtte töötajat tema tegemistes mõne tunni kuni terve tööpäeva kestel. Tudengile tutvustatakse ettevõtte toimimist ja võimalusel ka praktikale värbamise reegleid. Töövarjupäev annab mõlemale poolele esmase tutvuse. Samas võib töövarjupäevast kasvada pikem koostöö, näiteks võib ettevõte tublile tudengile edaspidi pakkuda praktikakohta või tööd. Nii võib mõni eksportiv ettevõte leida konkreetset sihtturgu hästi tundva ja vajalikku võõrkeelt kõneleva uue töötaja. Välistudengite kaasamine toob meeskonda uusi ideid ja kontakte-teadmisi välisriikidest. 

Töövarjupäevale saavad kandideerida Eesti ülikoolides õppivad välistudengid, saates ettevõtte meiliaadressile lühikese motivatsioonikirja.

Kõigil ettevõtetel, kes soovivad ettevõtmisega liituda, palume meiliaadressile anneli@employers.ee lahkesti teada anda
• millise valdkonna tudengitest olete huvitatud;
• mitu tudengit olete valmis vastu võtma;
• mis perioodil
• kes on edasine kontaktisik;
• millisele e-posti aadressile on oodatud tudengite motivatsioonikirjad.

Täna on oma valmisolekust välistudengile ettevõtet tutvustada teada andnud 24 ettevõtet. Ettevõtteid, kes töövarjusid ootavad, näeb SIIT

Nimekiri ei ole lukus ja töövarjusid saab vastu võtta jooksvalt aastaringselt.

 

Välistudengite töövarjutamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Leia praktikant Tartu Ülikooli karjääripäevalt

Tartu Ülikool kutsub Eesti Tööandjate Keskliitu kuuluvaid ettevõtteid 1. märtsil 2017 toimuvale Tartu Ülikooli karjääripäevale. Karjääripäev loob ettevõtetele võimaluse leida tulevased spetsialistid enne, kui seda teevad konkurendid ning tutvustada üliõpilastele praktika- ja töövõimalusi just teie ettevõttes.

Kohtade arv karjääripäeva messialal on piiratud ja tasu ühele ettevõttele 165 eurot. Karjääripäeva ajakava koos täpsustava infoga edastatakse osalevatele ettevõtetele pärast registreerumist.

Palume osalemisest teada anda hiljemalt 31. jaanuariks karjääripäeva projektijuhile Liis Rebasele liisr@ut.ee, tel 5384 4733. Samale kontaktile on oodatud ka täpsustavad küsimused.

Uued liikmed: Harmet, Sirowa Tallinn, Gettone Group ja Finesta Baltic

Tervitame Eesti Tööandjate Keskliidu kõige värskemaid liikmeid Harmet OÜ, Sirowa Tallinn AS, Gettone Group OÜ ja Finesta Baltic OÜ!

Puidust moodulmajade tootja Harmet OÜ pakub terviklahendust – projekteerimisest kuni hoonete paigaldamiseni välja. Ettevõtte põhituruks on Skandinaaviamaad, kuhu eksporditakse üle 90 protsendi toodangust. Harmetil on tehased Sauel, Tutermaal ja Pärnus ning tööd antakse enam kui 400-le inimesele.

Sirowa Tallinn AS kuulub Sirowa Gruppi, mis tegutseb kõigis kolmes Balti riigis ning Soomes, Poolas ja Saksamaal. Sirowa Tallinn on 1993. aastal loodud hulgimüügifirma, mis esindab Eestis eksklusiivseid kosmeetika-, parfümeeria-, juuksehoolduse, ravimite ja ehete brände. Teiste hulgas Kanebo, MaxFactor, Boss, Dolce&Gabbana, Gucci, Dr. Wolff, Engelhard ja paljud teised. Töötajaid on ettevõttes 112.

Gettone Group OÜ on spetsialiseerunud kõrge kvaliteediga siseinterjööride loomisele ja teostamisele nii maal kui ka merel – klientide hulgas on näiteks kruiisilaevade, kasiinode ja elektrijaamade omanikke üle kogu maailma. Ettevõte tegutseb rahvusvaheliselt, tööd tehakse lisaks Eestile ka näiteks Araabia Ühendemiraatides, Prantsusmaal, USA-s, Jaapanis ja Singapuris. Ettevõttes on 34 töötajat.

Finesta Baltic OÜ pakub rahvusvahelistele ettevõtetele lahendusi kõrgekvaliteedilise tööjõu värbamisel ja rentimisel ning äriprotsesside kohaldamisel Eesti oludele vastavaks. Finesta on spetsialiseerunud strateegilisele nõustamisele tööjõu rentimise ning optimeerimise osas nii tootmise kui ka teeninduse valdkonnas. Töötajaid on ettevõttes 12.

Eesti kõrgkoolide äriideede võistluse võitjatiim arendab keemia õppimist lihtsustavat äppi

Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli juhitava STARTER programmi toel oma ideed arendanud 130 tiimi seast pärjati võitjaks Tallinna Tehnikaülikooli tiim MoleQL, kelle uue põlvkonna haridustehnoloogiline platvorm ühendab endas nii virtuaalreaalsuse kui ka 3D animatsiooni, võimaldades kogeda näiteks keemia õppimisel reaalselt toimuvaid protsesse. Idee tekkis meeskonna eestvedajal Roksolanal vajadusest selgitada õele huvitaval ja arusaadaval moel keemiat. Peaauhinna saaja sõidab ideed esitlema Brüsselisse, noorte innovaatorite Euroopa võistlusele.

STARTERI võitja  - TTÜ tiim MoleQL

Põnevaid ja uudseid kogemusi pakkusid teistegi finalistide äriideed. Näiteks võistkonna Avionica kompaktne transponder võimaldab tulevikus lennutada droone õhuruumis ilma lubasid taotlemata. SWAP Bikes pakub soodsat rattarendi teenust ning Karu Kaader teeb motospordi reklaamvideosid ja -fotosid. Triplecase valmistab kolme sektoriga pinaleid ja kotte, kuhu saab paigutada nutikalt ning süsteemselt kõik oma päevaks vajalikud asjad, kirjatarvetest joogipudelini.  TutorFriend ulatab abikäe noortele, kes vene keele õpingutega kimpus.

STARTER koolitab väärt tööjõudu ja avab noortele uksi

Äriideede arendamise programmi STARTER 2016. aastal juhendatud 130 noortetiimi on oluliselt rohkem kui esialgu loodeti. Programmi juhi Piret Arusaare sõnul on õpilastel ja tudengitel võimalus neljakuulise programmi raames arendada oma äriideed läbimõeldud ärimudeliks, saada kogemus tiimitööst ning selle juhtimisest. Programmi on kaasatud Eesti parimad koolitajad ja praktikud otse tööpõllult. Lisaks on programmiga liitunud üle viiekümne mentori üle Eesti, kelle näpunäidete, tagasiside, innustava hoiaku ning kontaktvõrgustiku toel on tiimil võimalik oma äriideele täiendavat uut hoogu anda.

Programmi lõppvõistlus annab noortele hea esinemiskogemuse ja võimaluse võita auhindu. Näiteks sügissemestri võitja Tartu Ülikooli Ideelaborist sõidab Soome, et võtta mõõtu rahvusvahelisel ideede esitlemise võistlustel otse jääaugus.

Tiimide positiivne tagasiside annab programmi läbiviijatele tunnistust, et sellist eluks ja edasiseks karjääriks vajalike oskuste arendamist lisaks koolis saadavatele teadmistele hindavad noored ka ise. “Minule on STARTER programm nii palju uksi avanud!” tunnistab Triplecase’i eesvedaja Liis. “Läbi STARTER programmi praktiliste koolituste, tutvuste ja mentorite tagasiside on meie ideest on saanud midagi palju suuremat kui algul arvata oskasime.”
’’STARTER annab noortele suurepärase võimaluse ja hüppelaua edaspidiseks. Suured tänud teile,“ võttis oma saadud kogemused kokku STARTERi võitjatiimi MoleQL liige Roksolana, kellel on kavas pöörduda oma ideega õppekirjanduse koostajate poole.

Kasu ka tööandjatele

Ettevõtja ja mentor, varasematel võistlustel züriis ideid kuulanud Kuldar Leis näeb noorte sarnastes programmides osalemises kasu ka tööandjatele: “STARTER paneb noored genereerima  äriideid, mida maailmas ei ole veel tehtud, leidma selle teostamiseks meeskonna ja õpetab lisaks avalikule esinemisele ning meeskonna juhtimisele ka kriitikast ja üksteiselt õppimist. Kõik ideed ei pruugi alati teostuda, kuid iga tööandja võib olla rahul hea kogemusega teotahtelisi noori palgates.” 

STARTERi programmi juhivad kolm ülikooli – Tartu Ülikool (STARTERlab), Tallinna Tehnikaülikool (STARTERtech) ja Tallinna Ülikool (STARTERcreative). Seega on võimalik programmis osaleda nii Tartu kui ka Tallinna kõrgkoolides, lisaks toimusid sügisel regionaalsed programmid ka Võrumaal ja Pärnus.

Järgmisel aastal on taas kõigil noortel, nii üld-, kutse- kui kõrghariduse õppuritel, võimalik osaleda STARTERi programmis. Täpsema info programmi kohta ning kontaktid leiab koduleheküljelt www.starteridea.ee.

STARTER toimub Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel läbi viidava ettevõtlusõppe programmi raames.

Vabrik nr 148

 

 

VABRIK nr 148


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Võta välistudeng ettevõttesse töövarjuks

Korraldame teist aastat välistudengite töövarjupäeva ja kutsume tööandjaid oma organisatsiooni ühe päeva jooksul välistudengile tutvustama. Seejuures valib tööandja nii aja, mil ta töövarju vastu võtta saab, kui ka valib soovi avaldanud kandidaatide seast endale sobiva(d) töövarju(d).


Loe edasi… »

Majanduskasvu lahendusi tuleb otsida tabudest vabana

Eesti majanduse elavdamiseks tuleb riiklikud poliitikad allutada majanduskasvu eesmärgile, ent vähemalt sama oluline on nii tööandjatel, töötajatel, haridusasutustel kui ka teistel osapooltel ise aktiivselt kaasa mõelda ja panustada, leidsid seminaril „Kuidas anname majandusele uue hoo?“ osalejad.


Loe edasi… »

Ettevõtjad: poliitilistest valikutest tulenevaid muudatusi ei tohi teha õigust eirates

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid seoses plaanitavate maksumuudatustega riigikogu esimehele ühispöördumise, milles juhivad tähelepanu ebamõistlikule kiirustamisele muudatuste menetlemisel ja mitmete õigusnormide ning kaasamise hea tava rikkumisele.


Loe edasi… »

 
 
MAJANDUSPOLIITIKA

Tamsar: nulltolerants kihutamise vastu ka poliitikas

Ettevõtluskeskkonnas olulisi seadusemuudatusi mõne päeva jooksul ja kobareelnõuna vastu võttes käitub riigikogu kui arutu maanteel kihutaja, kes ei hooli reeglitest ja teiste heaolust, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.


Loe edasi… »

Ekspordiuuring: Eesti konkurentsieelise taastamine nõuab pikaajalist tegevuskava

Eesti odava tööjõu eelis Lääne-Euroopa ees on kadunud, nagu ka kvaliteedieelis Ida-Euroopa ees, kes on meile kvaliteedis järele jõudnud, leiavad KPMG Baltics ja Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud Eesti ekspordiuuringus osalenud Eesti suurimad eksportöörid.


Loe edasi… »

OECD küsitlus maksupoliitika mõjust ettevõtjatele

Palume ettevõtjaid osalema OECD küsitluses, milles uuritakse maksupoliitika mõju ettevõtjate otsustele. Küsitluse tulemused on sisendiks G20 tippkohtumisele, kus OECD esitab ettepanekud maksukindluse suurendamiseks ja investeeringuteks soodsa keskkonna loomise meetmeteks.


Loe edasi… »

 
 
TASUB TEADA

Tööandjatele PARE aastakonverentsil soodushind

Eesti personalijuhtimise ühing PARE kutsub 20-21. aprillil 2017 aastakonverentsile “Päev pärast homset”, Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetel kehtib soodushind.


Loe edasi… »

 

OECD küsitlus maksupoliitika mõjust ettevõtjatele

Palume ettevõtjaid osalema OECD küsitluses, milles uuritakse maksupoliitika mõju ettevõtjate otsustele. Küsitluse tulemused on sisendiks G20 tippkohtumisele, kus OECD esitab ettepanekud maksukindluse suurendamiseks ja investeeringuteks soodsa keskkonna loomise meetmeteks.

Küsitlusele saab vastata 16. detsembrini SIIN.

Tamsar: Ka poliitikas tuleb kehtestada nulltolerants kihutamise vastu

Ettevõtluskeskkonnas olulisi seadusemuudatusi mõne päeva jooksul ja kobareelnõuna vastu võttes käitub riigikogu kui arutu maanteel kihutaja, kes ei hooli reeglitest ja teiste heaolust, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Vahel istud autorooli ja on hirmus kiire. Oled hilinemas tähtsale kohtumisele teises linnas või tahad ummikute vältimiseks enne tipptundi südalinnast välja saada. Kuid põhjus ei loe – kui ületad kiirust, teeb politsei trahvi. Kui mitu korda eksid, jääd lubadest ilma. Õige ka – kiirusepiirangud ei ole kehtestatud nalja pärast või kontrollivajadusest, vaid kõigi ohutust silmas pidades. Suurema sõidukiiruse korral ei suuda juht piisavalt kiiresti reageerida ja seega tekib suurem tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse, ka vigastused on õnnetuse korral raskemad. Seejuures on ajavõit näiline, sest piirkiirusest kiiremini sõitev autojuht kulutab suure osa võidetud minutitest möödasõiduvõimaluste otsimisele. Ehkki lubatud piirkiiruse mõnevõrra ületamine on pigem tavaline praktika, ei taha keegi liikluses kohtuda 120 kilomeetrit tunnis kihutava rullnokaga.

Just sellise arutult kihutava autojuhina käitub aga praegu uus valitsuskoalitsioon, kes sõidab maksumuudatusi ellu viies üle tervest hulgast normidest ja reeglitest ega hooli karvavõrdki kaasliiklejate (loe: ühiskonna liikmete) tervisest ja ohutusest. Pöörata tagasi sotsiaalmaksu alandamine, tõsta järsult maagaasi aktsiisi, muuta autode registreerimistasude põhimõtteid jm – need ei ole väikesed muudatused, vaid puudutavad otseselt Eestis toimetavate ja siin makse maksvate erasektori tööandjate igapäevategevust ja laiemalt kogu ühiskonda.

Poliitiliste liiklushuligaanide taltsutamiseks ongi meil kaasamise hea tava ning õigusloome normitehnika eeskiri, samuti maksukorralduse seadus, mis annab ette minimaalse aja maksumuudatusteks. Nii need dokumendid kui ka ettevõtjate õiguspärane ootus näevad ette eelnõu väljatöötamiskavatsust, mõjuanalüüsi, partnerite kaasamist ja ühiskondlikku debatti.

Selle asemel lisati maksumuudatused riigikogus juba esimese lugemise läbinud sotsiaal- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõule, mille esmane sisu oli vabastada tööandjate poolt töötajate tervisesse tehtud investeeringud erisoodustusmaksust.

Tempo on peadpööritav: konkreetsed ettepanekud seadusemuudatusteks läksid rahandusministeeriumist riigikogu rahanduskomisjonile reedel (2. detsembril). Rahanduskomisjon arutas neid juba esmaspäeval (5. detsembril), tegi seejärel ettepanekud eelnõu täiendamiseks ning eelnõu teine lugemine on juba kolmapäeval (7. detsembril). Kas tõesti keegi usub, et riigikogu liikmed suudavad oma kohust niivõrd lühikese aja jooksul tarviliku hoolsusega täita? Süveneda, analüüsida, mõju hinnata?

Seejuures olid muudatusettepanekud kuni esmaspäevani asutusesiseseks kasutamiseks ning ettevõtjad, kelle tegevust nendega juba mõne nädala pärast reguleerima asutakse, pidid leppima meedias vahendatud ja kohati vastuolulise infoga.

Sellise kiirustamise pärast on muret tundnud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes juhtis tähelepanu tõigale, et maksumuudatusi ei või teha nii lühikese etteteatamise ajaga. Selleks peaksid olema erakordselt kaalukad põhjused. Selliseid põhjusi me praegu ei näe. On arusaadav, et uus valitsuskoalitsioon kibeleb oma poliitikat ellu viima, kuid mitte midagi ei juhtu, kui seda teha tasakaalustatul ja osapooli kaasaval moel, muuhulgas analüüsides ka otsuste mõju pikemas perspektiivis.

Eelmisel nädalal ütlesid «Foorumi» saates esinenud valitsuserakondade poliitikud, et ettevõtjate arvamused ja ettepanekud on teretulnud. Koalitsioonileppe koostamise etapis kutsuti tõepoolest mitu eksperti poliitikuid konsulteerima. Paraku tuleb täna tõdeda, et see oli näiline kaasamine.

Kordan siis üle selle, mida ütlesin tookord ja mida on rõhutatud nii nn Raasukese raportis kui ka KPMG ja tööandjate hiljuti valminud Eesti ekspordiuuringus: ettevõtjad vajavad investeeringute tegemiseks eeskätt stabiilsust ja kindlustunnet. Paraku hävitab praegu toimuv rapsimine just neid kahte viimast, ja juba on välisinvestoreid, kes on oma varasemaid otsuseid Eestis laieneda ümber hindamas. See aga tähendab, et loomata jäävad töökohad, laekumata maksud ja tegemata olulised kulutused innovatsiooni.

Keskerakonna poliitik Jaanus Karilaid võrdles «Foorumi» saates praegust olukorda laulva revolutsiooniga – ühiskond ootab muutusi. Tõepoolest, ootus on olemas. Aga me ei vaja muutuseks pretsedenti, millega näitame, et kui eelarvesse on raha vaja, seob riik ennast oma õigussüsteemist lahti. Nii kaob usaldus valitsuse vastu kiiresti, pole vaja sadat päeva oodatagi.

Kus võiksid olla poliitilist kihutamist rahustavad «lamavad politseinikud» ja liiklushuligaane fikseerivad kiiruskaamerad? Tööandjad vaatavad siin eeskätt justiitsministeeriumi poole, kelle ülesanne on kontrollida, et õigusloome protsess vastaks reeglitele. Ja vajadusel jääb lõplik sõna öelda presidendil, kellel on võimalus seadust mitte välja kuulutada, kui see rikub poolte põhiõigusi.

Tööandjate keskliidu liikmetele PARE konverentsil soodushind

Eesti personalijuhtimise ühing PARE kutsub 20-21. aprillil 2017 aastakonverentsile “Päev pärast homset”, Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetel kehtib soodushind.

Veerand sajandit uut riiki ja uut majandust kinnitavad meile: kriitilisel hetkel tehtud otsustest sõltub järgmiste aastakümnete käekäik. Pärast 25 peadpööritavat aastat oleme taas suurte valikute ees. Töö muutub, inimesed muutuvad, maailm muutub. Kuidas teha täna õiged valikud, et olla konkurentsivõimeline ka järgmise veerandsajandi?

Määramatus on uus norm, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste keerises on kindel vaid see, et miski pole kindel. Üha vähem on organisatsioonidel õppida minevikust, üha enam tuleb käigu pealt avastada ja juurde õppida uusi oskusi.

Me peame leidma võimekad inimesed tundmatuses liikumiseks.
Me peame looma käigupealt kohanemisvõimelised organisatsioonid.
Me peame end haakima üleilmsesse väärtusahelasse.

XXV PARE Personalijuhtimise Aastakonverentsil otsime parimaid lahendusi teadmatuses ja muutustes toimetulekuks ja õigete otsuste langetamiseks.

Lisainfo ja registreerimine SIIT

Tööandjate keskliidu liikmetele kehtib sooduskoodi TKL kasutades aasta lõpuni soodushind 430 eur + km, uue aasta algusest 455 eur + km.

Tööandjad: kobareelnõu tagasiside jaoks ei anta huvigruppidele piisavalt aega

Tunnustame Riigikogu rahanduskomisjoni soovi eest huvigruppe arutellu kaasata. Paraku on eelnõus nr 302 ühest väikesest kuigi väga olulisest seadusemuudatustest nädalaga saanud ligi sajapunktiline kobareelnõu, mille osas seisukoha kujundamine võtab rohkem aega, kui kaks tööpäeva, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar oma vastuses rahanduskomisjoni esimehele.

Riigikantselei küsis Tööandjate seiuskohti Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnöule 302 SE teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutele.

Tööandjate hinnangul ei ole muudatustele eelnenud ka piisavalt sisulist diskussiooni ega mõjuanalüüsi, mistõttu ei ole võimalik põhjalikku sisulist tagasisidet anda 12. detsembriks. “See, et tagasiside andmiseks jäetakse nii vähe aega, tähendab, et tegelikult sisulist kaasamist ei toimu. Kindel on see, et ebastabiilsus ja oluliste maksupoliitiliste otsustega kiirustamine ilma huvigruppe kaasamata ei toeta ettevõtluskeskkonda ega majandust. Eelnõuga on seetõttu õigem edasi minna esialgse terviseedenduse erisoodustuse regulatsiooni osas, arvestades Eesti Tööandjate Keskliidu jt huvigruppide enne esimest lugemist tehtud muudatusettepanekuid. Ülejäänud seadusemuudatusi tuleb menetleda korrektselt eraldi. Seejuures on maksukorralduse seaduse §41 kohaselt võimalik kiiremini kui 6 kuud jõustada vaid maksumaksjale soodsaid muudatusi,” kirjutas Tamsar.

Tööandjad ja kaubanduskoda: Poliitilistest valikutest tulenevad muudatusi ei tohi teha õigust eirates

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid seoses plaanitavate maksumuudatustega riigikogu esimehele ühispöördumise, milles juhivad tähelepanu ebamõistlikule kiirustamisele muudatuste menetlemisel ja mitmete õigusnormide ning kaasamise hea tava rikkumisele.

Tööandjatele ja Kojale teadaolevalt tutvustas rahandusminister riigikogu rahanduskomisjoni reedesel, 2. detsembril toimunud istungil mitmeid olulisi muudatusi tulumaksuseaduses, aktsiisiseaduses, sotsiaalmaksuseaduses, käibemaksuseaduses ning samuti autode registreerimismaksu põhimõtteid. Seejuures plaanitakse lisada muudatused juba menetluses olevale eelnõule, millega vabastatakse tööanda poolt töötaja tervise heaks tehtud kulutused erisoodustusmaksust.

Homme, 7. detsembril on eelnõu juba Riigikogu istungil teisel lugemisel. Seejuures ei ole uusi maksuettepanekuid ettevõtlusorganisatsioonidega arutatud, millega on välistatud huvitatud isikute võimalus muudatuste menetluse käigus oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta.Seega viiakse vahetult enne lõpphääletust eelnõusse põhimõttelist laadi muudatused, mis ei ole otseselt seotud eelnõu eesmärgiga.

„Selline praktika ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega ning sellele on varem tähelepanu juhtinud nii Vabariigi President kui ka riigikohus,“ kinnitas kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman riigikogule saadetud pöördumises. „Mõlemal juhul on märgitud sisuliselt sama – põhiseaduse mõttega ei ole kooskõlas praktika, kui vahetult enne lõpphääletust lisatakse eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepanekuid, mis välistavad parlamentaarse debati ning huvitatud ühiskonnagruppide kaasamise ja teavitamise. Kojale ja tööandjatele teadaolevalt ei esine hetkel mitte ühtegi mõjuvat põhjendust, mis õigustaks niivõrd oluliste muudatusettepanekute lisamise eelnõusse sisuliselt vahetult enne lõpphääletust ja annaks võimaluse eirata kehtivat õigust,“ rõhutas Luman.

“On arusaadav, et uus valitsuskoalitsioon kibeleb oma poliitikat ellu viima, kuid mitte midagi ei juhtu, kui seda teha tasakaalustatul ja osapooli kaasaval moel, muuhulgas analüüsides otsuste mõju pikemas perspektiivis,“ kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Ettevõtjad vajavad investeeringute tegemiseks eeskätt stabiilsust ja kindlustunnet. Paraku hävitab täna toimuv kiirustamine just neid kahte viimast.”

Arvestades muudatuste olulisust kogu maksukeskkonnale ning erinevatele ühiskonnagruppidele ei ole muudatuste puhul arvestatud seniseid õiguspoliitilisi põhimõtteid ja regulatsioone. Sealhulgas eiratakse praegusel juhul täielikult ettevõtjate ühispöördumise tulemusel maksukorralduse seadusesse jõudnud n.-ö. kuue kuu reeglit, mille eesmärk oli anda ettevõtjatele aega maksumuudatusteks ette valmistuda.

Et tagada kindlus selles, kas viidatud eelnõude menetlemine ning nendega kaasneda võivad muudatused on põhiseadusega ja kehtivate õiguspõhimõtetega kooskõlas, tegid koda ja tööandjad riigikogule saadetud ühispöördumises ettepaneku küsida eelnõude kohta täiendavat arvamust nii õiguskantslerilt kui ka justiitsministeeriumilt.

Loe pöördumist täismahus SIIT

 

Eksportijad: Eesti konkurentsieelise taastamine nõuab pikaajalist tegevuskava

Eesti odava tööjõu eelis Lääne-Euroopa ees on kadunud, nagu ka kvaliteedieelis Ida-Euroopa ees, kes on meile kvaliteedis järele jõudnud, leiavad KPMG Baltics ja Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud Eesti ekspordiuuringus osalenud Eesti suurimad eksportöörid.

Ettevõtjad tajuvad eksportimise aasta-aastalt raskemaks muutumist. Suurimad eksportöörid näevad vajadust selge arengustrateegia järele, et vältida aastakümneteks keskmise sissetuleku lõksu kinni jäämist. Ettevõtjate hinnangul on parim, mis riik teha saab, stabiilse ja soodsa ärikeskkonna loomine, kuid stabiilsust ei tohi segi ajada muudatuste puudumisega. Ettevõtjad vajavad ärikeskkonna stabiilset arengut ettearvatavas suunas ja kokku lepitud põhimõtete järgi.

Eesti Tööanjdate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul olid küsitletud ettevõtjad ja juhid keskliidu liikmed ning nendega läbi viidud süvaintervjuud on väärtuslik materjal edasiste arutelude jaoks nii keskliidu töögruppides kui ka poliitikakujundajatega. Samuti on need sisendiks keskliidu edasistele ettepanekutele poliitkamuudatusteks.

ekspordiuuring“Uuring sobitub hästi praegu aktuaalsesse laiemasse ühiskondlikku diskussiooni. Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo on öelnud, et hetkel on ühiskonnas ootus positiivseteks muutusteks. Ja et eri mõjugruppidel ja kogukondadel on valmisolek astuda mugavustsoonist välja, teha ise senisest enam ära selleks, et Eesti majandus areneks. Et eestimaalaste heaolu kasvaks,” ütles Tamsar. “Eesti ekspordiuuringust loen ma välja sedasama suhtumist. Ei ole nii, et ettevõtjad osutavad: riik tehku seda või teist. Pigem on eksportööride ootused riigile isegi väiksemad – hoidke stabiilset maksusüsteemi, arendage sobivat keskkonda ja hoolitsege hea rahvusvahelise maine eest. Eksportimisega saame ise hakkama.”

Samuti on eksportijad ka enda suhtes kriitilised ja nähakse vajadust teha uute turgude valutamisel rohkem koostööd nii kohalike kui ka kogu Läänemere piirkonna ettevõtetega. Ja mõistetakse, et tuleb senisest enam investeerida teadus- ja arendustegevusse.

“Me loomulikult teame, mis probleemid ettevõtteid praegu enim segavad – tööjõupuudus ja sellest tulenev palgasurve sööb konkurentsivõimet hinnatundlikel välisturgudel. Gaasiaktsiisi, alkoholiaktsiisi, suhkrumaksu kehtestamised või kiires tempos tõstmised aitavad küll täita riigieelarvet ja teha teoks valimislubadusi, ent löövad valusalt just eksportivaid ettevõtteid. Paljud suuremad eksportijad on siia tulnud välisinvesteeringute tulemusel. Läbimõtlematud poliitilised otsused mõjutavad uusi investeerimisotsuseid, halvemal juhul motiveerivad ettevõtteid Eestist sootuks lahkuma,” lausus Tamsar.

Uuringus osalenud eksportööride hinnangul peaks majanduskeskkond eeskätt soosima pikaajaliste traditsioonidega sektorite ning suurte, end tõestanud ettevõtete arengut, sest neil on võimekus luua töökohti ja jõukust. “Üks protsent ettevõtteist annab kaks kolmandikku Eesti maksutulust, top 7% maksavad juba 92% maksudest,” selgitas Krimelte juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Jaan Puusaag. “Ülejäänute toetamine lihtsalt toob liiga väga vähe tagasi ja on pigem loterii.”

Ettevõtjad näevad uuringu andmetel vajadust tugeva IT-riigi kuvandi kõrval keskenduda ka IT ja traditsiooniliste tööstusharude lõimimisele. Ka peaks üheks strateegiliseks eesmärgiks võtma väärtusahelas kõrgemale, lõpptarbijale ligemale liikumise just meie lähinaabruse eksportturgudel.

Rahvusvahelise ärinõustamisettevõtte KPMG Baltics ning Eesti Tööandjate Keskliidu värske Eesti Ekspordiuuring 2016 hõlmas 40 süvaintervjuud suurimate eksportijate omanike ja tegevjuhtidega, haruliitude ja ülikoolide esindajatega. Ekspordiuuring 2016 on allalaetav SIIT

Läheme Bigbankile külla – arutleme välisvärbamise teemal

Välistöötajate värbamisest huvitatud tööandjad on oodatud 13. detsembril kell 15.30 -17.00. Bigbanki (Tallinn, Tartu mnt 18, 7.korrus). Seekord jagab oma välisvärbamise kogemust Bigbank AS personalijuht Agne Sokolov. Räägime parimatest praktikatest ja uutest võimalustest. Lisaks annab lühiülevaate EURESe tegevustest ja võimalustest Marta Traks.

Kohtumisele on oodatud nii välisvärbamisega juba tegelevate ettevõtete esindajaid kui ka kõik, kes välisvärbamisega tegelemist alles kaaluvad.

Tegemist on teise kohtumisega kohtumiste sarjas, kus külastame erineva suuruse ja taustaga välisvärbamisega tegelevaid ettevõtteid. Osalemine on kõigile tasuta. Kohtade arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine. Registreerimiseks palume hiljemalt 9. detsembriks lisada oma nimi ja organisatsioon, mida esindad, Doodle’isse: http://doodle.com/poll/bfszbqcqagtm3t7f.

Majanduskasvuks vajame riiklikku eesmärgistamist ning teadlaste, tööandjate ja töötajate ühiseid pingutusi

Eesti majanduse elavdamiseks tuleb riiklikud poliitikad allutada majanduskasvu eesmärgile, ent vähemalt sama oluline on nii tööandjatel, töötajatel, haridusasutustel kui ka teistel osapooltel ise aktiivselt kaasa mõelda ja panustada, leidsid täna toimunud seminaril „Kuidas anname majandusele uue hoo?“ osalejad.

„Eesti majanduse kasvuvõimalusteks on erinevate uuringutes ja prognoosides hinnatud 2-3 protsenti aastas. Kui me võtame neid hinnanguid paratamatusena, siis see nii jääbki. Aga kui leiame, et midagi on ka meie teha ja otsustada, kui muutume majandusarengu mõttes objektidest subjektideks, siis suudame seda arengut kiirendada,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo avakõnes.

Raport keskendub inimestele ja nende oskustele, millest omakorda sõltub ettevõtete innovatsioonivõimekus. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere sõnul on kaasaegse riigi edu alus teadmiste efektiivne kasutamine ja inimesed on nende teadmiste kandjad. Ta rõhutas arutelupaneelis, et majanduse elavdamise üheks võtmeküsimuseks on teadus-arendustegevusega tegelevate inimeste mobiilsus sektorite vahel.

“Teadlase ettevalmistamine võtab 20 aastat, mis on ühiskonnale meeletu investeering. Ei ole mõeldav, et ta töötab seejärel 40 aastat vaid ühe valdkonna heaks. Me peame suutma eemaldada tõkked, mis takistavad nende liikumist eri valdkondade ja asutuste vahel,” ütles ta.

Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul kasvab tööviljakus siis kui tööandja ja töötaja üksteisele ei vastandu. „Kui väheneb autoritaarne juhtimine ning hakatakse rohkem reaalselt koos töötama, siis ma väidan, et see on see, mis tootlikkust tõstab. Hea näide on siin eelkõige Rootsi ja veel parem Saksamaa. Olen näinud ka Eestis, et kui mõlema osapoole vahel tekib usaldus, hakkab tööviljakus kiiresti kasvama,” ütles Peterson.

Ühe keskse teemana läbis arutelu ka töökäte puuduse küsimus. Eesti elanikkond väheneb prognooside kohaselt 2015–2020. aastatel 27 000 inimese võrra ning sellele järgneval kümnendil 76 000 inimese võrra. Tööealine elanikkond kahaneb samas ajavahemikus ligikaudu poole vähem. Seega tuleb igal aastal kaasata lisaks olemasolevale ligikaudu paar tuhat töökätt välismaalt, et hoida Eesti tööjõud praegusel tasemel.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul peetakse silmas eesmärki, et tööealiste inimeste arv jääks suhteliselt stabiilseks. “Me räägime paremate tingimuste loomisest, oskustööjõust ja inimeste tulekust, mitte nende toomisest! Palju on räägitud näiteks välistudengitest ja kui need inimesed tahaksid pärast õpingute lõppu siia jääda, võiks see olla päris hea grupp, kellele keskenduda,” ütles ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme ja samuti töögrupis osalenud Taavi Veskimägi hinnangul ei ole välistööjõule aletrnatiivi, kui eesmärgiks on majanduskasv. “Kõige suurem mõju majanduskasvule on tootlikkusel. Kõige kiirem viis tootlikkust tõsta on otsesed välisinvesteeringud. Nende saamiseks peab aga olema sobivat tööjõudu,” selgitas Veskimägi.

Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia ühiselt korraldatud seminar keskendus Riigikantselei juures töötanud sõltumatute ekspertide koostatud ettepanekutele majanduse elavdamiseks. Seminaril otsitigi vastuseid küsimusele, kuidas Majandusarengu töögrupi välja pakutud ideedega võimalikult tulemuslikult edasi minna.

Majandusarengu töögrupi raportiga saab tutvuda SIIN.

Majanduskasvu lahenduse otsimisel ei tohi olla tabuteemasid

Eesti vajab majanduskasvuks ja eestimaalaste heaolu tõstmiseks julgeid lahendusi ning nende leidmisel ei tohi olla tabuteemasid, leiavad 30. novembril toimuva seminari „Kuidas anname majandusele uue hoo?“ esinejad ja korraldajad.

Seminari fookuses on Riigikantseleis aasta jooksul koos töötanud ja sõltumatutest ekspertidest koosnenud Majandusarengu töögrupi esitatud majanduse elavdamise ettepanekud.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et raportis pakutakse lahendusi küsimustele, mis ongi päriselt majanduse jaoks olulised asjad – kust saada töökäsi ja kuidas tõsta tootlikkust. „Ootuspäraselt tõi töögrupp ühe keskse probleemina välja Eesti erasektori maksumaksjate arvu kiire vähenemise ja vajaduse rakendada Eesti tööturul kõik tööjõulised inimesed, lisaks soovitatakse asuda otsustavalt tegutsema meile vajalike oskustega välistööjõu Eestisse meelitamise nimel,” lisas ta.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni hinnangul on tegu mainekaima ja terviklikuma majandusplaaniga viimase paarikümne aasta jooksul. „Kui me sellest kinni ei haara, seda täiustatult ellu ei vii, on Eestil keeruline hoida tänastki majanduskasvu. Samuti on see esimene plaan, mis ütleb otse välja, et ilma inimesteta ei tee midagi. Sotsiaalpoliitikat ja hariduspoliitikat käsitletakse esimest korda mitte kuluna, vaid osana tulupoliitikast, mida need ka on. Esimest korda öeldakse usutavalt, et iga inimene on tähtis,“ lausus Peterson.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori, akadeemik Jaak Aaviksoo sõnul väärivad ettepanekud diskussiooni ja elluviimist hoolimata sellest, millistest erakondadest koosneb valitsus. „Suurem tähelepanu majanduse kasvule on uue valitsuse võimalus, mille teostamisel on kõige olulisem kasutamata ressurss ülikoolides. Ootame sisulist toetust innovatsioonile suunatud koostööle ettevõtlusega,“ ütles Aaviksoo.

Seminaril esinevad Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Majandusraengu töögrupi juht Erkki Raasuke. Arutelupaneelis osalevad Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Taavi Veskimägi, Eesti Ametiühingute Keskliidu juhataja Peep Peterson, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Panga president Ardo Hansson.

Seminari korraldavad Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Majanduskasvu töögrupi raportiga saab tutvuda SIIN.

Seminari kannab üle postimees.ee. Otseülekannet ja hiljem lindistust saab jälgida SIIN.

Vabrik nr 147

 

VABRIK nr 147
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Majandusspidomeeter: ettevõtjad ootavad stabiilsust ka uuelt valitsuselt

Kolmandas kvartalis langes Tööandjate Majandusspidomeetri kiirusenäit taas 76-le kilomeetrile tunnis, enim mõjutasid aeglustumist ettevõtjate langenud hinnang valitsuse tegevusele ning ehitus- ja tööstussektoris vähenenud tellimuste maht.

Loe edasi… »

Igaühel, kes soovib töötada, peab selleks olema võimalus

Igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema. Kasvõi väikese koormusega, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar 23. novembril Eesti Töötukassa seminaril “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus” esinedes.

Loe edasi »

„Annetame Aega“ algatusega on liitunud juba 18 ettevõtet

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbank Eesti ühise algatusega “Annetame Aega” on tänaseks liitunud 18 ettevõtet ja ka esimesed heateod on juba tehtud – kokku on tööandjad sel aastal heategevuseks annetanud juba 988 päeva.

Loe edasi… »

Sisserände piirarv saab tänavu esmakordselt täis

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sisserände piirarvu suurendamine hädavajalik ja selle kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal.

Loe edasi… »

Uued liikmed: Chemi-Pharm ja Fortaco Estonia

Tervitame Eesti Tööandjate Keskliidu värskeid liikmeid AS Chemi-Pharm ja Fortaco Estonia OÜ.

Loe edasi… »
 
TÖÖJÕUPOLIITIKA

Oskuste Aasta 2017 otsib leevendust töökäte puudusele

Järgmist aastat tähistatakse kui Oskuste Aastat eesmärgiga tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja seeläbi koolitada tööturule uusi haritud spetsialiste. Tööandjad saavad osaleda Oskuste Aasta tegevustes, korraldades noortele suunatud üritusi, viies läbi võistlusi või kampaaniaid.

Loe edasi… »

Välismaalaste seaduse muudatused läbisid Riigikogus teise lugemise

Riigikogus lähevad kolmandale lugemisele välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadused – muuhulgas alandatakse välistöötajate palganõuet, osad sihtrühmad arvatakse sisserände kvoodi alt välja.


Loe edasi… »

Kuidas muuta töökeskkond ohutuks

Iga päev juhtub Eestis keskmiselt 13 tööõnnetust. Ligi viiendik tööõnnetustest põhjustab töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Aastal 2014 kaotas Eesti tööõnnetuste tõttu ligi miljon töötundi.

Loe edasi.. »
MAKSUPOLIITIKA

Tööandjad ei toeta sotsiaalmaksu alandamise kiiret tagasipööramist

Eesti Tööandjate Keskliit ei ole nõus seadusemuudatusega, mille kohaselt jääks ära sotsiaalmaksu langetamine 1. jaanuarist 2017 ja 1. jaanuarist 2018. Muudatus rikub põhimõtet, et ettevõtjale ebasoodsa maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustamise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud.

Loe edasi… »

Tööandjad ei toeta ELi äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi

Euroopa Liidu äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiiv kujutaks tõsist ohtu Eesti praegusele kasumijaotuse põhisele ettevõttetulumaksu süsteemile ning Eesti ei peaks seda toetama.

Loe edasi… »
 
MAJANDUSPOLIITIKA

BusinessEurope presidendid kohtusid Bratislavas

Euroopa tööandjate ühenduste katusorganisatsiooni BusinessEurope presidendid kohtusid 24-25. novembril Slovakkias Bratislavas. Eesti Tööandjate Keskliitu esindasid volikogu esimees Tiit Kuuli ja juhataja Toomas Tamsar.

Loe edasi… »

Rändluse hulgimüügi hinnalagi tuleb allapoole tuua

Mobiilsideteenuse välismaal kasutamise ehk rändluse hulgimüügi hinnalagesid tuleb oluliselt langetada ning mõistliku kasutamise poliitika peab olema lihtne, tarbijatele kergesti mõistetav ning operaatoritele mittekoormav, kirjutasid Eesti, Taani, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ettevõtete ja tarbijate esindajad oma pöördumises ELi eesistujariikide juhtidele.

Loe edasi… »
 
 
TASUB TEADA

Seminar „Kuidas anname majandusele uue hoo?“

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Teaduste Akadeemia kutsuvad 30. novembril tasuta seminarile “Kuidas anname majandusele uue hoo?” Seminari fookuses on Majanduskasvu töörühma välja töötatud ettepanekud majanduse elavdamiseks.

Loe edasi… »

“Annetame Aega” võrgustiku kohtumine

“Annetame Aega” algatusega liitunud või sellest huvitatud ettevõtete esindajad on oodatud võrgustiku esimesele kohtumisele 1. detsembril kl 15-16.30 Swedbanki Liivalaia maja kohvikus

Loe edasi… »
 

“Annetame Aega” algatusega on liitunud 18 ettevõtet, annetatud on juba 988 päeva

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbank Eesti ühise algatusega “Annetame Aega” on tänaseks liitunud 18 ettevõtet ja ka esimesed heateod on juba tehtud – kokku on tööandjad sel aastal heategevuseks annetanud juba 988 päeva. On nii täiesti uusi ajaannetajaid kui ka neid, kes on seda tegelikult juba varemgi teinud ja nüüd oma tegevused Annetame Aega algatuse alla toonud.

Glaxo Smithkline Eesti OÜ on juba aastaid  tegelenud firmasisese vabatahtlike programmi Orange Day raames heategevusega. Ühel päeval aastas pakub ettevõte töötajatele vaba päeva, et kogu kollektiiv saaks koos tegevusest osa võtta. Tänavu käidi 30 inimesega Kiikla lastekodul abiks õunu korjamas ja riisumas, tehti ka õunamahla.

Soov panustada peab tulema inimese seest

“Peame vastutustundlikkust väga tähtsaks osaks nii oma igapäevases tööelus kui ka heategevuses. Kuigi konkreetne kollektiivne üritus toimub tavaliselt ühel päeval aastas, korraldame ka väiksemaid annetusaktsioone terve aasta vältel. Taolised üritused  annavad alati töötajatele väga positiivse elamuse ning võimaluse annetada oma aega heategevuslikul eesmärgil. Läbi vabatahtliku tegevuse kasvatame ettevõttes üldist moraalitunnet ning kohusetundlikkust, mis omakorda aitab tõsta meeskonnavaimu ning üldist heaolutunnet igapäevatöös,” ütles Glaxo SmithKline büroojuht Anne Annus.

„Otsustasime liituda  “Annetame aega” algatusega , kuna oleme juba aastaid heategevusega tegelenud ning see on hea võimalus jagada oma kogemusi teiste ettevõtetega. Samuti vahetada häid mõtteid ning luua uusi kontakte ning tutvusi üle Eesti.”

TalentMilli värbamisjuhi Lea Kalda sõnul peab soov vabatahtlikuna panustada peab tulema inimese seest. „Ühinesime Annetame Aega algatusega, sest meis on olemas soov panustada millegi suurema hüvanguks. Osalemine SA Noored Kooli hindamiskeskuse tegevuses on meie võimalus jagada oma värbamisalaseid teadmisi ja kogemust haridusvaldkonna edendamisse. Haridus ja lapsed on just see valdkond, mis on meie jaoks südamelähedane – valdkond, kuhu soovime oma aega ja kogemust panustada,“ ütles Kalda.

Head tehes saab kasu ka tööandja

AS Andmevara personalijuht Kristiina Puurand rõhutas, et lisaks sellele, et algatusega liitumine võimaldab teha head, saab sellest palju kasulikku ka ettevõte. Algatuse põhimõtted võimaldavad tugevdada organisatsiooni meeskonnatööd.

„Lisaks usume põhimõttesse, et kui ise maailma parandama ei asu, siis maailm ei pruugigi muutuda. Enda positiivne aktiivsus tagab edu,“ ütles ta.
Puurand usub, et algatus paneb aluse süsteemsele heategevusele. Seni on Andmevara aastakümneid toetanud doonorlust – töötajad saavad vereannetuse eest endale täiendava vaba päeva.

Scania Eesti on juba mõned aastad otsinud seda „õiget“ oma heategevuslikku teemat ja soov on olnud, et see kõnetaks võimalikult paljusid töötajaid.

„Annetame aega tundus lihtsalt nii lihtne ja hea idee, kus iga töötaja saabki panustada just talle südamelähedasse heategevuslikku ettevõtmisesse. Lisaks on suur boonus kolleegidega ühine tegutsemine, mis liidab,“ ütles personalijuht Inga Keres. Rahaliselt on Scania Eesti ennegi heategevuslikult panustanud, seda aga pigem anonüümselt. Nüüd on võimalus kõigil töötajatel oma panus anda läbi ettevõtte, lisas ta.

Scania Eesti tegi algatuse raames juba ka esimese ajaannetuse – finantsosakond käis abiks Rapla kiriku kogudusel, et enne talve tulekut park riisuda ja lehed ära vedada.

Mis on „Annetame Aega“?

Septembri lõpus alustatud algatus kutsub tööandjaid üle Eesti andma töötajatele aastas ühe tasustatud päeva, mille töötajad kasutaksid heategevuseks. Algatuse raames on välja töötatud lihtne ja paindlik mudel, mida tööandjatel on lihtne oma organisatsiooni eripära ja vajadustega kohandada. Ühinemine on vabatahtlik ja tasuta.

Tänaseks on „Annetame Aega“ algatusega lisaks asutajatele liitunud Eesti Energia, Mainor Ülemiste, advokaadibüroo Triniti, Danske Bank, Estravel, Värksa Vesi, CV Keskus, Nordecon, A.Le Coq, Tallinna Sadam, ISS Eesti ja Viru Keemia Grupp, Andmevara, Talentmill, Glaxo SmithKline ja Scania Eesti. Algatuse vastu on huvi tundnud ka paljud teised ettevõtted.

Algatusega liitumiseks tuleb tööandjal otsustada, et annab oma töötajatele aastas ühe vaba päeva, et töötajad saaksid meeskondadena otsustada, kus nende abi vaja läheb, ja seda siis ka päriselt selle ühe päeva jooksul anda. Vaba päev võib olla antud ükskõik millal aasta jooksul.
Samuti on võimalik, et meeskond teeb heateo näiteks nädalavahetusel või riigipühal, kuid välja teenitud vaba päev võetakse hiljem välja paindlikult, et mitte segi lüüa organisatsiooni töögraafikuid ja -protsesse. Tehtud heateod tuleb registreerida algatuse kodulehel www.annetameaega.ee.

Heateo saaja võib olla nii üksikisik kui ka organisatsioon: see võib olla näiteks mõni remonditöödes abi vajav paljulapseline pere, avalik park, mis vajab korrastamist, kodutud loomad loomade varjupaigas vms. Samuti on võimalik professionaalne vabatahtlikkus ehk kellegi abistamine oma tööalaste oskustega, näiteks mõni MTÜ, mis vajab veebilehte või turundusnõu, abi vabatahtlike kaasamisel vms. Arvesse ei lähe töötaja isiklik või lähedastega seotud tulu teeniv ettevõtmine, äriühingu või poliitikaga seotud tegevuse toetamine.

Algatuses osaleval tööandjal on vaba voli projekti oma organisatsiooni eripära ja soovide järgi kohandada: vabu päevi võib anda mitu, mitmete tiimide asemel võib olla üks suur (nt kogu organisatsiooni ühine talgupäev) jne. Samuti võib tööandja soovi korral eraldada tiimidele nende motiveerimiseks ja kulude katmiseks väikese taskuraha – nt transpordi, värvi, koristamiseks vajalike vahendite vms soetamiseks. Samuti on võimalik algatusega liita organisatsioonis juba traditsiooniks saanud heategevuslikke algatusi, kui need sisaldavad aja annetamist.

Vaata lisa:
Veeb: www.annetameaega.ee
Facebook: https://www.facebook.com/annetameaega/
Instagram: https://www.instagram.com/annetameaega/
#annetameaega

BusinessEurope presidendid kohtusid Bratislavas

Euroopa tööandjate ühenduste katusorganisatsiooni BusinessEurope presidendid kohtusid 24-25. novembril Slovakkias Bratislavas. Eesti Tööandjate Keskliitu esindasid volikogu esimees Tiit Kuuli ja juhataja Toomas Tamsar.

Tööandjate ühenduste presidentide kohtumise peamised teemad olid seekord USA valimiste tulemuste ja Brexiti mõju Euroopa Liidu majandusele ning Euroopa tööandjatele. BusinessEurope 40 liikmesorganisatsiooni juhid kohtusid ka Slovakkia presidendi Andrej Kiska ja peaminister Robert Ficoga.

BusinessEurope liikmesorganisatsioonide presidendid kohtuvad kaks korda aastas. 1. detsembril 2017 toimub kohtumine Tallinnas.

Tööandjad ei toeta ELi äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi

Euroopa Liidu äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiiv kujutaks tõsist ohtu Eesti praegusele kasumijaotuse põhisele ettevõttetulumaksu süsteemile ning Eesti ei peaks seda toetama.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vastu võtta direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) kohta. Direktiivi kohaselt muutuks CCTB kasutamine suurte rahvusvaheliste kontsernide jaoks kohustuslikuks. Olles konsulteerinud ettevõtete ja maksuekspertidega, leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et CCTB kujutab tõsist ohtu Eesti praegusele kasumijaotuse põhisele ettevõttetulumaksu süsteemile.

Direktiivi vastuvõtmine tähendaks Eesti jaoks igal juhul, et maksuadministratsioon, raamatupidajad ja finantsarvestustarkvara peab olema valmis CCTB-le vastava maksuarvestuse pidamiseks. See on tohutult keerulisem süsteem praegusega võrreldes ja ka Komisjoni tellitud mõjuhinnang tuvastas, et kohustusliku CCTB mõju Eesti majandusele tervikuna oleks negatiivne. Kui kahte süsteemi paralleelselt kasutades Eesti hiljem leiaks, et kahe süsteemi ülalpidamine on liiga kulukas, on direktiivi praktiliselt võimatu tühistada. Seega oleks peaaegu vältimatu, et kogu ettevõttetulumaksusüsteem läheks üle CCTB-le. Kuid juba CCTB vastuvõtmise ajakava on ebareaalselt ambitsioonikas. 2019. aastaks peaks Eesti suutma direktiivi oma õiguskorda üle võtta.

Seega teeb Eesti Tööandjate Keskliit Valitsusele ettepaneku direktiivi mitte toetada ja informeerida ka Eesti esindajaid Euroopa Liidu institutsioonides, et CCTB tähendab tegelikult suurt halduskulu ja praegusest süsteemist loobumist, mis ei ole Eesti huvides.

Sisserände piirarv saab tänavu esmakordselt täis

Viimastel aastatel on Eesti olnud nõus aastas vastu võtma mitte rohkem sisserändajaid kui 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest. Tänavu on kvoot 1317, kuid Politsei- ja Piirivalveameti kinnitusel on juba praegu selge, et see tuleb täis enne aasta lõppu, kirjutas Postimees. Siseministeerium plaanib järgmiseks aastaks siiski täpselt sama suurt sisserände piirarvu.

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sisserände piirarvu suurendamine hädavajalik ja selle kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal.

“Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga (nagu see täna on), oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Tööandjate keskliit soovitab üle vaadata ka välistöötajate palganõude. Hiljuti Riigikogus teise lugemise läbinud välismaalaste seaduste muudatustega kehtestakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk. See on oluline edasiminek võrreldes tänase seisuga, kui väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale tuleb maksta 1,24 kordset palka. Kuid see leevedus ei ole piisav, sest ei aita sektoreid, kus palk jääb alla keskmise (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis ainult umbes 35% töötajaid. Kui on kindel tahe palganõue keskmise palgaga siduda, peaks see olema sektoripõhine.

“Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole. Pealegi eelistab tööandja alati kohalikku töötajat, kellega ei ole keelelisi ega kultuurilisi raskusi,” lisas Tamsar.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Eesti Tööandjate keskliidu hinnangul on tegemist Eesti arengu pikemaaegse küsimusega. Aastani 2040 väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal keskmiselt 5000 võrra, mis tähendab et 25 aasta pärast on Eestis praeguste demograafiliste trendide jätkudes 125 000 maksumaksjat vähem. Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, satume raskustesse riigi avalike teenuste pakkumisel vähemalt praegusel tasemel, nagu pensionisüsteem, haigekassa, haridus jm.

Tänavu tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse elama tahtjate piirarv täis ning osa siia tööle soovijaid peab jätma ootele. “Prognooside järgi tõuseb taotluste hulk ka 2017. aastal ning võib eeldada, et piirarv täitub enne aasta lõppemist ja tuleb keelduda elamisloa andmisest piirarvu täitumise tõttu,” kirjutas Politsei- ja Piirivalveamet Postimehe andmetel Siseministeeriumile.

Igal aastal asub Eestisse elama üle 6500 inimese, kes kvoodi alla ei käi. Neist pisut alla poole on Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi kodanikud, kes kasutavad vaba liikumise õigust. Samuti ei kuulu sisserände piirarvu alla Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning välismaalased, kes kolivad abikaasa/lähisugulase juurde, tulevad Eestisse õppima või teadustööd tegema, tööle õppejõuna või on lõpetanud Eestis kõrgkooli. Ka rahvusvahelise kaitse taotlejad ei kuulu selle kvoodi alla.

Välismaalaste seaduse muudatused läbisid Riigikogus teise lugemise

Riigikogus lähevad kolmandale lugemisele välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (251 SE) ja välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (252 SE).

Muudatusega (251 SE) täiendatakse muuhulgas isikute ringi, kelle suhtes ei arvestata sisserände piirarvu, välismaalasega, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina. Samuti arvatakse sisserände piirarvu alt välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond. Kehtestatakse ka iduettevõtluse eriregulatsioon, et soodustada Eestisse elama asumist iduettevõtlusega tegelemise ja iduettevõttes töötamise eesmärgil.

Oluline muudatus (252 SE) puudutab välismaalasele makstava töötasu suurust. Lühiajalise töötamise ja elamisloaga töötamise puhul on palga nõudeks Eesti aasta keskmine brutotöötasu.

Muudatusega nähakse ette erisus ka direktiivi 2014/36/EL nõuetest tulenevalt hooajatöötajate suhtes ning sätestatakse, et neile ei kohaldata palgakriteeriumi.

Lisaks nähakse muudatusega ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu.  

Põhja- ja Baltimaade ettevõtjad: Euroopa vajab madalamat rändluse hulgimüügi hinnalage

Mobiilsideteenuse välismaal kasutamise ehk rändluse hulgimüügi hinnalagesid tuleb oluliselt langetada ning mõistliku kasutamise poliitika peab olema lihtne, tarbijatele kergesti mõistetav ning operaatoritele mittekoormav, kirjutasid Eesti, Taani, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ettevõtete ja tarbijate esindajad oma pöördumises ELi eesistujariikide juhtidele. Eesti ettevõtjate poolt kirjutas pöördumisele alla Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Eelkõige on vajalik hinnalae alandamine kõne- ja andesideteenustele. Vastasel juhul on oht sideteenuste hinna tõusuks ning investeeringute pidurdumiseks. 

„21. sajandil ollakse üha enam sõltvuses ligipääsust internetiteenustele – sotsiaalmeedia, e-kirjad, on-line registreerimised ja reserveeringud, mobiilimaksed ja ka kaardirakendus võõras linnas hakkama saamiseks mängivad välisriikides viibmisel olulist rolli. Võimalus kasutada Euroopa Liidus reisides takistamatult internetiteenuseid on oluline osa digitaalsest ühtsest turust. Rändlustasude küsimise lõpetamine alates 15. juunist 2017 on oluline esimene samm selle saavutamise suunas,“ seisab pöördumises.

Samas tõdeti, et rändluse hulgimüügi kulud on eelkõige Põhja- ja Baltimaade ettevõtete jaoks väga kõrged. See võib tarbijatele olla kahjulik – näiteks võidakse piirata ligipääsu internetiteenustele üle Euroopa Liidu. Samuti võivad selle mõjul väheneda investeeringuid, mis omakorda pidurdab digitaliseerumise protsessi hoogu Euroopas.

„Selle vältimiseks peab rändlustasude kaotamine käima käsikäes märkimisväärselt madalamate hulgimüügi rändlustasude hinnalagedega, kuid ka mõistliku kasutamise reeglitega, mis tagavad õigusliku selguse, on lihtsasti mõistetavad ja kasutatavad,“ seisab pöördumises. „Ühtlasi tuleb rändluse regulatsiooni rakendumist praktikas pärast selle jõustumist kindlasti analüüsida  ning vajadusel täiendada, et järkjärguline hulgimüügi hinnalae alandamine kajastuks ka turu ja tehnoloogia arengutes, tarbimisharjumuste muutustes ja ühikuhindade vähendamises.“ 

Pöördumine saadeti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja riigi Slovakkia transpordi-, ehitus- ja regionaalarenguministrile Árpád Érsekile, uuest aastast eesistujariigiks saava Malta digitaal-, merendus- ja teenusmajanduse ministrile Emmanuel Maliale, Euroopa Parlamendi ITRE (tööstus, teadusuuringud, energeetika) komisjonile, Euroopa Komisjoni asepresidendile Andrus Ansipile ja Euroopa Komisjoni volinikule Günther Oettingerile.

Rändlusteenus (inglise keeles roaming) on mobiilse telekommunikatsiooni teenus, kus ühe mobiilsideoperaatori klient saab telekommunikatsiooniteenuseid kasutada teise operaatori võrgus.

Loe pöördumist siit: joint-letter-on-fair-and-sustainable-roaming-council-002

Ohutu töökeskkond on kasulik töötajatele ja kasumlik tööandjale

Iga päev juhtub Eestis keskmiselt 13 tööõnnetust. Ligi viiendik tööõnnetustest põhjustab töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Aastal 2014 kaotas Eesti tööõnnetuste tõttu ligi miljon töötundi.

Eelmisel aastal viis Tööinspektsioon tööohutuse ja töötervishoiu kontrolli läbi 3836 ettevõttes ja  tuvastatas 17 611 rikkumist. Iga tööohutusest möödavaatamine on risk nii töötajate tervisele kui ka ettevõtte kasumlikkusele. Näiteks on Sotsiaalministeeriumi andmetel ühe tööõnnetuse keskmine kulu ettevõttele (2012. aasta statistikale tuginedes) 1137 eurot. Seega on tööandja jaoks kokkuhoid tööohutuselt vaid näiline ning probleemid saabuvad ühes tööõnnetustega.

Maailmast leiab kaalukaid uuringuid (British Safety Council, 2014), mis tõestavad, et investeeringud ohutumasse töökeskkonda vähendavad näiteks haigusest tingitud töölt puudumisi, tööõnnetuste arvu, töötajate asendamisega seotud kulutusi, kindlustuskulusid ning tõstavad töö produktiivsust, töötajate lojaalsust ja töötahet. Viimase tõestuseks on fakt, et 61% töötajatest on valmis pingutama rohkem tööandja nimel, kes panustab tööohutusse (Aviva, 2011). Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel toob iga läbimõeldult töökeskkonda panustatud euro tagasi 2,50 – 4,80 eurot.

Kuidas alustada?
Varem töökeskkonna ohutusele vähe tähelepanu pööranud tööandja võiks esmalt mõelda, kas ta on kõrvaldanud kõik talle teadaolevad ohud töötajatele. Esimeseks sammuks sobib riskianalüüsi läbiviimine. See on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Riskianalüüsi praktiliseks osaks ongi ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.

Riskianalüüsi viivad läbi tööandja esindajad, vastav teenusepakkuja või teostatakse see ettevõtte esindajate ja ettevõttevälise teenusepakkuja koostöös.

Juhul, kui tööandja ei ole seni võimalikult turvalise töökeskkonna nimel pingutusi teinud, tasub koheselt kõrvaldada kõik teadaolevad ohud ning paralleelselt asuda ka riskianalüüsi teostama.

Laiemalt aitab töökeskkonna ohutust ettevõttes hinnata järgmine kontrollnimekiri. Töötajate tervist ja ettevõtte kasumlikkust hindavas organisatsioonis on:
• määratud vastavalt õigusaktide nõuetele töötervishoiu ja tööohutusalast tegevust korraldav töökeskkonnaspetsialist. See võib olla ettevõtte juht, töötaja või väline teenusepakkuja;
• valitud töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ehk töökeskkonnavolinik;
• välja selgitatud, hinnatud ja kontrollitud töökeskkonna ohutegurid ehk koostatud riskianalüüs;
• koostatud ohutusjuhendid tehtavatele töödele ja kasutatavatele töövahenditele;
• hästi läbi mõeldud ja korraldatud juhendamine ja väljaõpe. See on ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste teket ja süvenemist;
• reguleeritud isikukaitsevahendite kasutamine;
• korraldatud töötajate tervisekontroll töötervishoiuarsti juures;
• kindlaks määratud süsteem töökeskkonna juhtimiseks ehk kuidas viiakse läbi sisekontrolli;
• hea ohutuskultuur ehk viis, kuidas asju aetakse. Sellesse panustavad nii tööandja eeskuju näidates kui ka töötajad saadud juhiseid järgides.

Kokkuvõttes on turvalisem töökeskkond nii töötajate kui ka tööandjate huvides, kasulik ja kasumlik ning sünnib mõlema osapoole koostöös. Kunagi ei ole liiga vara sellega alustada või jätkata ning iga läbimõeldud samm ohutuma töökeskkonna nimel on tark investeering.

Täiendavat infot ja selgitavaid artikleid leiab portaalist www.tööelu.ee  ning lisainfot saab küsida töökeskkonna konsultandilt, helistades Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonda või kirjutades aadressil ti@ti.ee.

Seminar: “Kuidas anname majandusele uue hoo?”

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Teaduste Akadeemia kutsuvad seminarile “Kuidas anname majandusele uue hoo?” Seminari fookuses on Majanduskasvu töörühma välja töötatud ettepanekud majanduse elavdamiseks.

Seminar toimub 30. novembril 2016 kell 10.00-13.00 Eesti Teaduste Akadeemia saalis, aadressiga Kohtu tn 6, Tallinn.

Päevakava:
9.45 – 10.00 kogunemine, kohv
10.00 – 10.10 avakõne – akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor
10.10 – 10.45 Kuidas sündisid just sellised ettepanekud? – Erkki Raasuke, Majandusarengu töögrupi juht
11.00 – 11.45 Millistest ettepanekutest ei tohiks mööda vaadata ükski poliitikakujundaja? Arutelupaneelis osalevad Taavi Veskimägi (Eesti Tööandjate Keskliit), Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit), Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia), Ardo Hansson (Eesti Pank).
12.00 – 13.00 vaba arutelu, intervjuud, kohv, suupisted

Seminari kannab üle ka postimees.ee


Lisainfo: tel 5266464 ja gea@employers.ee

Oskuste aasta 2017 otsib leevendust töökäte puudusele

Järgmist aastat tähistatakse kui Oskuste aastat eesmärgiga tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja seeläbi koolitada tööturule uusi haritud spetsialiste. Lähiaastatel jõuab tööikka 1990ndatel sündinud väiksearvuline põlvkond, mistõttu süveneb töökäte puudus veelgi. Rõhutamaks kutseoskuste olulisust ja vajalikkust ning juhtimaks tähelepanu kutseharidusele, kuulutab haridus- ja teadusministeerium järgmise aasta Oskuste aastaks, kirjutab Oskuste aasta projektijuht Merike Lees sihtasutusest Innove.

Oskuste aasta fookus on esmajoones erinevate kutsete ja erialade propageerimisel, sest paljud tehnilist osavust nõudvad ja praktilise väljundiga erialad ning ametid ei ole noorte seas piisavalt populaarsed.

Noorte teadlikkus majandussektoritest ja ettevõtete tegevusaladest on madal, mistõttu on oluline tööandjate panus Oskuste aasta tegevustesse, et tutvustada erinevaid majandussektoreid, erialasid ja karjäärivõimalusi.  Mitmed valdkonnad on juba algatanud kampaaniaid, käivitanud töötube ja toetavad kutsevõistlusi  oma tegevusala tutvustamiseks ja ühiskonnas nähtavamaks muutmiseks.

Tööandjad saavad osaleda Oskuste aasta tegevustes, korraldades noortele suunatud üritusi, viies läbi võistlusi või kampaaniaid. Sündmused kogutakse kokku Oskuste aasta veebilehel olevasse kalendrisse. Seeläbi on kõik tegevused ja üritused ühest kohast leitavad ja neile saab koondada avalikkuse tähelepanu. Tegemist on suurepärase kommunikatsiooni- ja turundusvahendiga oma ürituste tutvustamisel ja nähtavaks muutmisel.

Oskuste aasta kalendrisse on oodatud info sündmustest ja üritustest, mis tutvustavad töö- ja karjäärivõimalusi konkreetses sektoris või majandusvaldkonnas ja mis propageerivad töömaailmas vajalikke erialaseid (kutse)oskusi. Samuti on oodatud tegevused, mis tutvustavad tööandjate tegemisi töökohapõhise õppe koolitajana.  

Sellisteks sündmusteks võivad olla tööandjate ja ettevõtjate korraldatud ettevõtete tutvustuspäevad, konkursid, kutsemeistrivõistlused, karjääripäevad, töövarjupäevad, õpitoad, seminarid, konverentsid, minimessid, õpilasekskursioonid jms. Sihtgrupiks on eelkõige üldhariduskoolide noored, kel seisab ees karjäärivalik, aga ka nende õpetajad ja lapsevanemad ning täiskasvanud, kes plaanivad omandada kutseoskusi.

Üleriigiliselt toimub Oskuste aasta raames mitmeid üritusi ja konkursse. 4.-5. mail on uues formaadis suurüritus Noor Meister, kus võtavad omavahel mõõtu 30 eriala õpilased. Märtsikuus kuulutatakse välja üldhariduskoolide õpilastele suunatud videokonkurss „Mina oskan!“.

Kutseõppeasutustes üle Eesti toimub kümme inspiratsioonihommikut üldhariduskoolide õpilastele, mille raames tutvustatakse kutseõppevõimalusi ja töökohapõhist õpet, räägitakse 21. saj vajalikest oskustest ja Eestis nõutud erialadest. Kaasatakse tuntud inimesi, kes jagavad oma kutse õppimise lugu.
Kutseõppeasutuste eestvedamisel ning koostöös erinevate partneritega toimuvad kohalikud ja valdkondlikud tegevused ja üritused, mis aitavad Oskuste aasta sõnumeil levida üle Eesti.

Tööandjate ideed ja sündmused on oodatud aadressile mailto:oskuste.aasta@innove.ee

“Annetame aega” võrgustiku kohtumine

Annetame Aega” algatusega liitunud või sellest huvitatud ettevõtete esindajad on oodatud võrgustiku esimesele kohtumisele 1. detsembril kl 15-16.30 Swedbanki Liivalaia maja kohvikus (Liivalaia 12, 9. korrus).

Kohtumise kava ei ole kivisse raiutud, kuid plaanis on muuhulgas järgmist:

– Swedbanki privaatpanganduse osakond tegi oma heateod Minu Unistuste Päeva abil – kuidas läks, millist abi nad heategevusorganisatsioonilt said ja mida sealt kõrva taha panna?

– Scanial ja Danske Bankil on esimesed heateod algatuse raames tehtud ning ettevõtete esindajad jagavad oma kogemusi väikeses vabas arutelupaneelis. Nendega liitub Lauri Luide organisatsioonist Serve the City (tegeleb vabatahtlike kaasamisega). Arutame, kuidas töötajaid käivitada ja motiveerida head tegema.

– Vaba arutelu, praktilised küsimused.

Registreerimine hiljemalt 30. novembril e-mailil gea@employers.ee

Annetame Aega on Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbank Eesti ühine algatus, mis kutsub tööandjaid üle Eesti andma oma töötajatele aastas ühe vaba päeva heategevusega tegelemiseks. Septembris 2016 alustatud algatusega on tänaseks liitunud juba 18 ettevõtet.

Tamsar: Igaühel, kes soovib töötada, peab selleks olema võimalus

Igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema. Kasvõi väikese koormusega, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar 23. novembril Eesti Töötukassa seminaril “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus” esinedes.

“Eesti problem on see, et meil ei ole piisavalt inimesi. Töövõimereform seda probleemi üksi ei lahenda, see on reaalsus. Kuid see ei tähenda, et vähenenud töövõimega inimeste tööturule kutsumine oleks vale või mõttetu. Vastupidi, iga inimene on oluline,” ütles Tamsar oma ettekandes “Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?”

Tamsare sõnul on töövõimereform alles käivitunud ja raske on täpselt hinnata, kui palju tegelikult tööturule inimesi juurde tuleb. “Küll aga tasub siin rõhutada seda, et üldjuhul tööandja ei hakka septsiaalselt võtma tööle vähenenud töövõimega inimest. Tööandja otsib ikka inimest, kellel on olemas vastavad oskused ja või soov neid oskusi omandada. Lihtsalt nüüd on tööandja jaoks tehtud lihtsamaks tööle võtta ka erivajadusega inimesi, kellel vastavad oskused olemas,” ütles Tamsar.

Tema sõnul on Eesti Tööandjate Keskliidul ka mure selle pärast, et töövõimereform on käivitatud peamiselt Euroopa struktuurifondide rahaga. “Siin on veel otsustuse kohad, kuidas hoida süsteem toimivana ka siis, kui euroraha selleks enam kasutada ei saa,” ütles Tamsar.

Hiljuti avalikustas Manpower Grupp üleilmse uuringu, mille kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel. Koguni 40 protsenti tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust. Kõige enam on maailmas puudus oskustöölistest, nagu elektrikud, keevitajad, ehitajad jm. Seejärel IT-sektori spetsialistid. Järgnevad insenerid ja tehnikud.

“Seega – me ei ole probleemiga üksi. Iga inimene, kes oskab ja tahab tööd teha või on valmis oskusi omandama, on kogu maailmas kõrges hinnas. Võistleme mitte ainult talentide, vaid ka oskustööliste, samuti lihtsamat tööd teha soovivate inimeste pärast,” rääkis Tamsar ettekandes. “Töövõimereformiga tuleb tööturule ehk suurusjärk 10 000 inimest. Kuid peame tõdema, et see lisanduv osa töötajaskonnast saab leevendust anda just töömaailma vähemkvalifitseeritud otsas. Puudujääk on aastani 2040 aga 120 000 töötajat.”

Uued liikmed: Chemi-Pharm ja Fortaco Estonia

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks astusid AS Chemi-Pharm ja Fortaco Estonia OÜ.

AS Chemi-Pharm on 1997.a. loodud Eesti ja Inglise kapitalil põhinev ettevõte, mis toodab desinfektante, puhastusvahendeid ja kosmeetikat. Chemi-Pharmi desinfektsiooni- ja puhastusvahendeid kasutavad haiglad (90% Eesti haiglatest), meditsiini- ja tervishoiuasutused, hambaravikabinetid, hooldekodud, haridus- ja spordiasutused, spaad, toitlustusettevõtted, tööstus- ja teenindusasutused. Suur osa firma toodangust läheb välisturgudele. Peamised koostööpartnerid on Euroopa Liidu maades, Aasiariikides, endistes NL maades ja Venemaal. Ettevõttes töötab 39 inimest.

Narva metallitööstusettevõte Fortaco Estonia OÜ on kunagise sõjatehase Baltiets järeltulija. Soome kapitalil põhinevasse Fortaco Gruppi kuuluv tehas valmistab metallkonstruktsioone tellijatele üle kogu Euroopa. 2016. aastal tunnustasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Haridus- ja Teadusministeeriumi Fortacot Eesti parima regionaalse praktikakoha auhinnaga. Ettevõttes töötab 430 inimest.

Majandusspidomeeter: Ettevõtjad vajavad stabiilsust ka uuelt valitsuselt

majandusspidomeeter-76-002Kolmandas kvartalis langes Tööandjate Majandusspidomeetri kiirusenäit taas 76-le kilomeetrile tunnis, enim mõjutasid aeglustumist ettevõtjate langenud hinnang valitsuse tegevusele ning ehitus- ja tööstussektoris vähenenud tellimuste maht.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on valitsusele antud negatiivse tagasiside põhjuseks endiselt kiire aktsiisitõus ja muud teated plaanitavatest maksumuudatustest. Kui aprillis riigieelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks kinnitati, polnud seal veel märkigi maamaksukoormuse tõusust, suhkrumaksust ega pakendimaksust, mis on juba 4-5 kuud hiljem päevakorda tõusnud. “Kui nüüd uus koalitsioon kaalub veelgi suuremaid maksumuudatusi, sh on kõne all olnud ka ettevõtete tulumaksu taastamine, näeme ilmselt edaspidi spidomeetril veelgi väiksemat kiirusenäidikut,” kommenteeris Aron.

“Ka ekspordi edendamiseks ootavad ettevõtjad valitsuselt eeskätt stabiilsuse tagamist ja riigi maine kujundamist, kohalike ettevõtete ja nende toodete-teenuste tutvustamist. Vähem nähakse kasu konkreetsetest rahalistest toetusmeetmetest, kuid uuele turule jõuliseks sisenemiseks oleks ekspordiplaani meetme sarnane toetus asjakohane,“ lisas ta.

Teadus- ja arendustegevusse kavatseb järgmise 12 kuu jooksul investeerida 80% ettevõtjaist, mis tähendab, et investeerimisvajadust tootluse tõstmiseks on ettevõtjad hästi teadvustanud. Investeerimist takistab aga usalduse puudumine valitsuse tegevuse ja välisnõudluse taastumise suhtes.

„Seepärast on ka oluline, et uus koalitsioon jõuaks kiiresti peamistes majanduspoliitilistes suundades kokkuleppele, seejuures majanduseksperte ja ettevõtjate esindusorganisatsioone mitte ainult konsultatsioonidesse kaasates (mida nad teevad), vaid nende seisukohti ka tegelikult arvestades,“ nentis Aron.

Samuti tähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt nõudlust uue oskusteabe järele, aga ettevõtjad tunnetavad riski, et Eestis ei pruugi investeeringu järgselt sobivaid töötajaid leiduda.  Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangul on majandusarengu peamiseks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Tööandjate Majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teise kuu esimesel nädalal ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist.

Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

Vaata täispikka spidomeetrit SIIT

Loe Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaare spidomeetrile SIIT

Spidomeetri väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Ettevõtjad: Palgaralli sööb Eesti ettevõtete võimekust eksporditurgudel

Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 4 (november 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Kuivõrd tunnetate kvalifitseeritud töökäte puudust ja mida olete oma ettevõttes/sektoris selle probleemi lahendamiseks ette võtnud? Mida võiks/peaks tegema valitsus?

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Välistööjõu värbamine pole siiani toidusektoris olnud eriti huvipakkuv ja tööjõudu on ikka kohapealt leitud. Samas on toidutööstustes puudus nii oskustöölistest kui ka lihttöötajatest. Viimaseid saab ise välja koolitada, aga kahjuks pole töötutel piisavalt motivatsiooni tööle minna. Siin oleks riigi roll välja töötada selline süsteem, mis motiveeriks töötuid tööle minema ning seal ka püsima. Näiteks kui töötu saab abiraha aasta jooksul, siis teda ei motiveeri väga miski tööturul aktiivselt osalema. Kuid kui riik looks töötutele motivatsioonisüsteemi, kus toetuse saaks tööle saamisel ja seal püsimise korral teatud aastate jooksul näiteks intervalliga, siis see oleks tööandjatele ja ka potentsiaalsetele töötajatele endale palju kasulikum.
Toidutööstuste keskmine palk jääb töötleva tööstuse keskmisesele palgatasemele alla ca 7% ja see raskendab veelgi töötajate leidmist. Palgasurve suureneb veelgi, samal ajal on valmistoodangu hinnatase väga madal. Eks ettevõtetel ongi väljakutse, kuidas sellises olukorras endale töötajaid leida – tõstad palka, saad töötajad, kuid pead ka toiduainete hindu tõstma hakkama. Samas on positiivne, et  juhtide ja spetsialistide tööjõuvoolavus on toidutööstustes väike.  

Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liit: Tunnetus, et kvalifitseeritud töökäsi on puudu, on mitmete kaitsetööstusettevõtete seast läbi kõlanud, kuigi täpsemat statistikat ei ole hetkel sektoripõhiselt anda. Kaitsetööstuse sektori sees on ilmselt ka erinevused, sõltuvalt konkreetsemast alavaldkonnast. Nt laevaehituses ei ole probleemid ilmselt samad, mis küberkaitse valdkonnas.
Valitsusele julgeks soovitada siin faktipõhist ja emotsioonitut analüüsimist, mis on Eesti majanduse ning elanikkkonna elatustaseme üldine väljavaade, kui me midagi ette ei võta tööjõuturu osas, ning millised on võimalikud lahendusvariandid. Kaitsetööstus saab ilmselt mingi tasemeni pakkuda automaatikat ja autonoomseid platvorme nt droonide, maismaakulgurite või keerukate küberlahenduste näol, asendamaks kaduvaid töökäsi. Kuid kusagilt läheb piir, kus robotid ei saa inimesi (veel) asendada ja on vaja mõelda globaalsete talentide Eestisse meelitamisele, kes aitaksid Eesti majandust edasi viia.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas: Töökäte puudus on mõnevõrra tuntav, kuid pole hetkel meie ettevõttes veel oluliseks takistuseks ja piduriks saanud. Võõrtööliste keskmise palga nõudest lahti laskmine on väga oluline, sest just madalapalgalisest motiveeritud tööjõust on puudus.

Priit Sarapuu, G4S Eesti: Töökäte puudus on Eesti teenindus-,  sh turvasettevõtetes suur probleem ja võrreldav aastatega 2006 ja 2007. Vabade töökohtade arv  kasvab ja käivitunud on palgaralli, mis on ettevõtjad pannud raskesse majanduslikku olukorda.
AS G4S Eestis oleme suutnud seda probleemi prognoosida ja juba aastad tagasi teinud strateegilised valikud, keskendudes oma töötajate hoidmisele. Kvalifitseeritud töökäte leidmiseks teeme koostööd kutseõppeasutustega. Näiteks Tartu Kutsehariduskeskuses saab sellest aastast õppida turvatehnikuks, mille käigus läbitakse G4S Eesti kui tööandja juures õpipoisiõpe. Õppur saab omale tasustatud praktika ning ettekujutuse reaalsest tööst ja tööandjast. Ettevõte saab uusi töökäsi, kes peale kooli lõpetamist on kohe valmis tööle asuma. 
Valitsus saab ettevõtjaid aidata neid rohkem usaldades ja erinevaid bürokraatlikke takistusi vähendades. Näiteks turvateeninduse valdkonnas võiks kiiremini saada vastuse töötaja karistusregistri päringule, mis tõhustaks oluliselt töötajate värbamisprotsessi. Keelenõuete osas võiks suurem sõnaõigus olla teenuse tellijal, kes otsustab, millise keeleoskusega turvatöötajaid tal vaja on. Täna dikteerivad seda protsessi ranged keelenõuded, mille täitmisega on osades piirkondades isegi riigisektoril endal tegemist.

Tiit Vähi, Silmet Grupp: Ei tunne puudust, sest maksame töölistele  korralikku palka ja tegeleme personali koolitusega nii kohaliku kutseõppekeskuse kaudu kui ka otse töökohtadel.

Mis takistab hetkel enim Teie ettevõtet/sektorit ekspordi suurendamisel ja kuidas sellest takistusest võiks üle saada?

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Loomulikult takistab väga tugev konkurents toidutootjate vahel eksporditurgudel. Samuti on müügitöö endiselt nõrgavõitu. Täna pusivad kõik omaette, et välisturgudele saada. Mõistlik oleks minna jõulisemalt ja näiteks ühisstendidega messidele, mis võimaldaks oma tooteid tutvustada. Samas on suurimatel toidumessidel eri tootekategooriatele erinevad hallid ja ettevõtted soovivad ikka seal olla, kuhu potentsiaalsed ostjad tulevad.
Samuti on oluline riigi tugi eelkõige suhete loomisel ehk „uste avamisel“ ja sertifitseerimisel. Hea näide on Vietnami turu avanemisest piimapulbri tootjatele, just sarnaseid samme ootavad ettevõtjad riigilt rasketel aegadel ja praegu on toidusektoris rasked ajad. Samuti oleme äraootaval seisukohal Eesti uue brändi osas ning ootused suured, sest Eestit tuntakse isegi Skandinaavias vähe ja kõigepealt pead selgitama, kes me oleme ja kust tuleme. Alles siis jõuad toodeteni.

Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liit: Esiteks, kaitsetööstuse valdkonnas prevaleerib protektsionism vaba turu asemel ja poliitika majandusloogika asemel. Siin on enim vaja Eesti riigi tuge selles, et avada uksi poliitilisel tasemel (nt teha kõrgetasemelisi presidendi või ministrite visiite olulistele sihtturgudele, kasutada Eesti saatkondi ja välisesindusi üle maailma) ja sõlmida vajalikke koostöölepinguid riikide vahel. On väga oluline, et Eesti välisesinduste võrgustik töötaks Eesti majanduskasvu ja ekspordi suurendamise nimel igapäevaselt ja põhitööna, nii palju kui see on võimalik.
Teiseks, selleks et üldse eksportida, peab olema olemas see, mida eksportida. Eesti tooted peavad pidevalt uuenema, et konkurentsis püsida. Seetõttu on oluline, et Eesti riik toetaks kasvavalt tootearendust ja innovatsiooni oma toetusmeetmete kaudu. Ka maksusüsteemi tuleks pidevalt analüüsida, et kas tänane maksusüsteem soosib tootearendust ja innovatsiooni kõige paremal võimalikul moel, arvestades seejuures, mida teevad meie peamised konkurendid.
Eksportimisel kaitsevaldkonnas on oluline ka oma koduriigi referentsi olemasolu. Arvestades Eesti jõustruktuuride väiksust, siis ei ole tihti võimalik, et kõiki eksporditavaid tooteid kasutataks ka Eestis. Kuid seda olulisem on mõelda, kuidas läbi katsetamiste ja testimiste anda võimalikult paljudele Eesti toodetele nt “Katsetatud Eesti kaitseväe poolt” või “Heaks kiidetud Eesti politsei poolt” stiilis märgist. Kui Eesti riik ise usub oma tööstuse toodete kvaliteeti, siis julgevad seda toodet suurema tõenäosusega osta ka välisriigid. Ja vastupidi.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas: Päris uutele turgudele minemisel oleme varasemaga võrreldes ettevaatlikumad (oleme kasutanud varasemalt kaks korda ekspordiplaani meedet ning messitoetust), kuna EAS-i eksporditoetused on oluliselt vähenenud. Üksi, ilma kõrvalise abita, on jõulist sisenemist mõnele uuele välisturule riskantne teha ning arvestades ebakindlust kogu maailmas, käitume pigem alalhoidlikult. Ekspordiplaani või sarnase meetme taastamine võiks olla kõvasti abiks.

Tiit Vähi, Silmet Grupp: Jah, Eesti majandus on stagnatsioonis. SKT aheldatud hindades pole kasvanud viimased kümme aastat. Olen sellest rääkinud kaua, nüüd lõpuks on ka paljud teised saanud nägijateks ja seisak on saanud üldiseks teadmiseks.
Näen tõsist  probleemi selles, et majanduskasv ei ole olnud valitsuse prioriteediks. Ministrid lausa väidavad, et majanduskasvu võib ohverdada julgeolekueesmärkide nimel, nagu ei toetaks heal järjel olev majandus riigi julgeolekut. Ilmselt ei tea need ministrid ei julgeolekust ega majandusest kuigi palju.
Nii Eesti majandusele tervikuna, aga eriti transiidisektorile, põllumajandusele, turismile, ka  ehitusele on kasvu takistuseks sõjahüsteeria ja väga halvad suhted naaberriigi Venemaaga. Kui valmistume sõjaks, millest räägitakse iga päev nii pressis kui ka kõrgete riigijuhtide tasemel, siis pole ju mõtet investeerida ega midagi arendada. Nii seisamegi, käed rüpes, ei investeeri, ei sponsoreeri, vähendame koosseise.
Ka välisinvesteeringud Eestisse on viimastel aastatel vähenenud, sest tupikmaa Eesti pole atraktiivne.
Loomulikult on takistuseks kõrged tööjõumaksud. See mõjutab eelkõige tootvat sektorit, mis on sisuliselt välja surnud.
Eesti  on saanud EL-i toetusi, mille  jagamine EAS-i kaudu pole tõstnud majanduskasvu. Miks? Riigikontrollil tuleks teha audit viimase viie aasta EAS-i toetuste jagamise kohta ettevõtete kaupa koos informatsiooniga, mis on saanud toetust saanud ettevõtetest ja milliste äriühingute äriplaan on seisnudki vaid toetuste kasutamises. Niisugune informatsioon tuleks avalikustada.

Tarmo Kattago, Eesti Karusnahaliit: Tunnustame maaelu- ja keskkonnaministeeriume, kes oma hiljutiste otsustega otsustasid toetada karusloomakasvatuse jätkamist Eestis. Tingimusteks on loomulikult, et farmerid järgivad täpselt loomade heaolu ja keskkonnanõudeid. Tegemist on pikkade traditsioonidega loomakasvatusvaldkonnaga, mis ei küsi toetusi, kuid sellest hoolimata ekspordib umbes 99% toodangust, pakub tööd maarahvale ja mitmekesistab põllumajandussaaduste eksporti. Loodetavasti leidub nüüd ettevõtjaid, kes asuvad uusi farme rajama ja võimaldavad kodumaal tööd leida sadadel praegu Soome farmides töötavatel eestlastel.

Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad vajavad stabiilsust ka uue valitsuse ajal

majandusspidomeeter-76-002Kolmandas kvartalis langes Tööandjate Majandusspidomeetri kiirusenäit taas 76-le kilomeetrile tunnis, enim mõjutasid aeglustumist ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ning ehitus- ja tööstussektori tellimuste maht.

Jutud maksumuudatustest teevad ettevõtjad ettevaatlikuks

Valitsusele antud negatiivse tagasiside põhjuseks on endiselt kiire aktsiisitõus jm teated plaanitavatest maksumuudatustest. Kui aprillis riigieelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks kinnitati, polnud seal veel märkigi maamaksukoormuse tõusust, suhkrumaksust ega pakendimaksust, mis on juba 4-5 kuud hiljem päevakorda tõusnud. Kui nüüd uus koalitsioon kaalub veelgi suuremaid maksumuudatusi, sh on kõne all olnud ka ettevõtete tulumaksu taastamine, aktsiisitõusud, suhkrumaks, näeme ilmselt edaspidi spidomeetril veelgi väiksemat kiirusenäidikut.

Ka ekspordi toetamiseks ootavad ettevõtjad valitsuselt eeskätt stabiilsuse tagamist ja riigi maine kujundamist, kohalike ettevõtete ja nende toodete-teenuste tutvustamist. Vähem nähakse kasu konkreetsetest rahalistest toetusmeetmetest, kuid uuele turule jõuliseks sisenemiseks oleks ekspordiplaani meetme sarnase toetuse taastamine siiski asjakohane.

Majanduskasvu tagamiseks peavad kõik õppima

Teadus- ja arendustegevusse kavatseb järgmise 12 kuu jooksul investeerida 80% ettevõtjaist, mis tähendab, et investeerimisvajadust tootluse tõstmiseks on ettevõtjad hästi teadvustanud.

Investeerimist takistab aga usalduse puudumine valitsuse tegevuse ja välisnõudluse taastumise suhtes. Seepärast on ka oluline, et uus koalitsioon jõuaks kiiresti peamistes majanduspoliitilistes suundades kokkuleppele, seejuures majanduseksperte ja ettevõtjate esindusorganisatsioone mitte ainult konsultatsioonidesse kaasates (mida nad teevad), vaid nende seisukohti ka tegelikult arvestades.

Samuti tähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt nõudlust uue oskusteabe järele, aga ettevõtjad tunnetavad riski, et Eestis ei pruugi investeeringu järgselt sobivaid töötajaid leiduda.  Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangul on majandusarengu peamiseks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Elukestvas õppes osaleb Statistikaameti andmetel ainult 12% 25-64 aastastest inimestest. Inimestest, kelle jaoks koolitus on kõige olulisem – töötud ja mitteaktiivsed 25-64 aastased – osales Statistikaameti andmetel 2015. aastal koolitustel vaid vastavalt 6% ja 2,2 %. 2011 andmetel oligi koolituse eest maksjaks 46% juhtudest tööandja. Eesti konkurentsivõime parandamiseks oleks elukestvas õppes osalemist oluliselt suurendada. Samuti peavad töötavad erialase haridusega inimesed pidevalt mõtlema, mis edasi. Pikemas perspektiivis ei pruugi nende ameti või spetsialiseerumissuuna järele enam nõudlust olla. Konkreetsest erialast ja teadmistest olulisemaks muutub kohanemisvõime ja valmisolek õppimiseks.

Samuti tuleks likvideerida kõik takistused seaduslikuks majandustegevuseks, töötamiseks, maksude tasumiseks. Ettevõtjates tuleb taastada usaldus majanduskeskkonna püsimise vastu, see ongi uue valitsuse üks suuremaid väljakutseid.

Loe ka:

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter 
Metoodika lühikirjeldus 

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta kolmandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Vabrik nr 146

 

VABRIK nr 146
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Tööandjate ettepanekud koalitsioonileppesse

 
Majanduse kasvatamine tuleb panna esimeseks prioriteediks, tegelda töökäte vähenemise probleemiga, jätkata riigireformiga, vältida liiga kiireid muutusi maksupoliitikas ja töötada välja struktuurivahendite sõltuvusest vabanemise strateegia – loe Eesti Tööandjate Keskliidu soovitusi loodava valitsuse koalitsioonileppesse.

Loe edasi… »

Uus koalitsioon võtku Raasukese komisjoni ideed tabudevabalt lauale

Eelmisel neljapäeval esitletud nn Raasukese komisjoni poolt Eesti majanduse elavdamiseks välja töötatud ettepanekud on asjalikud ja loodav koalitsioon peaks neid tõsiselt analüüsima hoolimata sellest, et komisjoni kutsus kokku eelmine peaminister. Need ongi päriselt majanduse jaoks olulised asjad, millele lahendusi pakutakse – kust saada töökäsi, kuidas tõsta tootlikkust ja suurendada teadus- ja arendustegevust.

Loe edasi »

Sotsiaalmaksu lagi meelitaks siia väärtust loovad inimesed

Eesti maksusüsteem tuleb tööle panna kvalifitseeritud töökäte Eestisse meelitamise heaks. Parim vahend selleks on sotsiaalmaksu lagi, mis aitaks majandust ergutada ilma riigieelarvesse auku löömata, kirjutab Tööandjate maksupoliitika töörühma juht Jaan Puusaag.

Loe edasi… »

Riigireformi Radar: Seisaku murdmiseks vajab loodav valitsus riigireformi

Riigireformil peab olema kindel koht uues koalitsioonileppes ning omavalitsused vajavad sõnumit, et haldusreform saab sisu ja ühinemised viiakse lõpuni. Samuti tuleb jätkata riigireformiga laiemalt ja uus peaminister peab võtma reformi elluviimisel juhtrolli, rõhutab Riigireformi Radari kolleegium.

Loe edasi… »

Välistudengid soovivad tulla töövarjuks

Eesti Tööandjate Keskliit viib Eestis õppivaid välistudengeid kokku siinsete tööandatega, korraldades koostöös ülikoolidega teist aastat välistudengite töövarjutamist. Kutsume välistudengitest huvitatud tööandjaid endast teada andma!

Loe edasi… »
 
HARIDUSPOLIITIKA

Konverents: Töökohapõhine õpe – tööandja võimalus

Saksa-Balti Kaubanduskoda koostöös sihtasutusega Innove kutsub tööandjaid 29. novembril Nordic Hotel Forumis toimuvale konverentsile “Töökohapõhine õpe – tööandja võimalus”. Peamiselt tuuakse osalejateni praktilisi näiteid Saksamaalt, mis on maailmas tuntud kui väga tugeva kutseharidussüsteemiga riik.

Loe edasi… »

Eesti Energia toetab inseneriõppe populariseerimist

Eesti Energia kutsub esitama ideid Insenergia fondi, mis toetab inseneriharidust. Fondist saab taotleda vahendeid projektidele, mis populariseerivad ja edendavad inseneriõpet energeetikast infotehnoloogiani. Insenergia fondi suurus on 20 000 eurot ja taotlusi saab esitada 27. novembrini. Ideid oodatud esitama nii koolid, ülikoolid, tudengid, õppejõud, tudengiühendused kui ka mittetulundusühingud.


Loe edasi… »

Instruteci messil selguvad parimad noored elektroonikud

Kolmapäeval, 16. novembril panevad rahvusvahelisel tehnoloogiamessil Instrutec 2016 elektroonika ja automaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õpilased end kutsemeistrivõistlusel proovile elektroonikakoostu koostamises.

Loe edasi.. »
TÖÖJÕUPOLIITIKA

Kuidas värvata välismaalasi: Ramirent

Ramirent Shared Services kutsub välistöötajatest huvitatud tööandjaid 28. novembril külla, et vahetada kogemusi. Tegemist on esimese kohtumisega ettevõtlusorganisatsioonide korraldatavast üritustesarjast.

Loe edasi… »

Seminar “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus”

Eesti Töötukassa kutsub seminarile „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“ 23. novembril 2016 algusega kell 9.00 Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses. Seminaril räägime arutletakse, kes on erivajadusega inimene, milline on erivajadusi arvestav töökeskkond, millist abi saab tööandja töötukassast?

Loe edasi… »
 
 
 
TASUB TEADA

Konkurss Unistuste Tööandja 2017

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kutsub osalema Unistuste Tööandja 2017 konkursil. Kandideerima on oodatud nii era-, äri- kui ka kolmanda sektori ettevõtted ja ankeeti saab täita kuni 30. novembrini 

Loe edasi… »

Tallinn ootab nominente laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitlile

Tallinna spordi- ja noorsooamet on välja kuulutanud konkursi „Tallinna laste- ja noortesõbralik ettevõte“, et tunnustada ettevõtteid ning tõsta esile nende laste- ja noortesõbralikke väärtusi ja tegevusi.

Loe edasi… »

Ärijulgeoleku teenus

Eesti kapitalil põhinev, rahvusvahelist kogemust ja koostööpartnereid omav ettevõte pakub ärijulgeolekualaseid teenuseid Euroopa Liidus, SNG riikides, Ukrainas, Venemaal: sisekontroll, kahjude menetlemine, taustauuringud, konkurentsiga seonduv.

Uuri lähemalt.. »
 

Tööandjad ei poolda sotsiaalmaksu alandamise tagasipööramist 1. jaanuarist 2017

Eesti Tööandjate Keskliit ei ole nõus seadusemuudatusega, mille kohaselt jääks ära sotsiaalmaksu langetamine 1. jaanuarist 2017 ja 1. jaanuarist 2018. Muudatus rikub põhimõtet, et ettevõtjale ebasoodsa maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustamise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud, teatas keskliit Riigikogu rahanduskomisjonile. Kuuekuulise etteteatamise põhimõtte näeb ette Maksukorralduse seaduse paragrahv 41.

Ettevõtjad ja riik on seadusemuudatusega juba pikalt ette arvestanud ning oma finantsarvestuse vastavalt korraldanud. Seega oleks sellest viimasel hetkel loobumine vastutustundetu.

Tööjõumaksude koormuse vähendamine on Eesti Tööandjate Keskliidu üks põhilisi eesmärke. Sotsiaalmaksu üldisest väiksemahulisest langetamisest võiks loobuda, kui ettevõtjale jäetaks kohanemiseks piisavalt aega ja selle asemel võetaks kasutusele majandust oluliselt paremini edasiviivad meetmed, nagu sotsiaalmaksulagi kolmekordse keskmise palga tasemel ja vähendada sotsiaalmaksumiinimumi poole võrra.

Riigikogu rahanduskomisjon menetleb Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 SE, millega mh soovitakse tunnistada kehtetuks 30.06.2015 Riigi Teatajas avaldatud sotsiaalmaksuseaduse muudatused, millega langetatakse sotsiaalmaksu määra 33 protsendilt 32,5 protsendile alates 01.01.2017 ja 32 protsendile alates 01.01.2018.

 

Riigireformi Radar: Seisaku murdmiseks vajab loodav valitsus riigireformi

Riigireformil peab olema kindel koht uues koalitsioonileppes ning omavalitsused vajavad sõnumit, et haldusreform saab sisu ja ühinemised viiakse lõpuni. Samuti tuleb jätkata riigireformiga laiemalt ja uus peaminister peab võtma reformi elluviimisel juhtrolli, rõhutab Riigireformi Radari kolleegium.

“Loodav valitsus deklareerib, et nende eesmärk on tuua Eesti välja seisakust. Selleks on vaja väga head riigiaparaati – seisaku murdmise eelduseks on riigireform läbi targa riigi kujundamise,” ütles Riigireformi Radari kolleegiumi liige, riigivalitsemise ekspert Külli Taro. “Eelmise valitsuse vedamisel on hea algus tegelikult tehtud ja viga oleks riigireform kõrvale heita vaid seetõttu, et see seostub ehk liialt Reformierakonnaga. Vastupidi, Jüri Ratasel on siin võimalus hakata riigireformi strateegiliseks juhiks – roll, mida eelmine peaminister ei võtnud. Riigireformi elluviimiseks peab seda juhtima peaminister.”

Riigireformi Radari soovitus loodavale valitsusele on kokku leppida 3-5 põhimõtet, millest reformiotsuste tegemisel lähtuda ja millest üksikute ministrite või ametkondade vastuseisu tõttu ei taganeta. See aitab ennetada vaidlustesse takerdumist tehnilisemates küsimustes. Printsiip, et riigipalgaliste arv ei saa kasvada, kui kogu töötajaskond kahaneb, on üks võimalik näide taolisest kokkuleppest.
 
Kõige ajakriitilisem on hetkel aga haldusreform, kus iga kaotatud päev on probleemiks.

“Täna oleme olukorras, kus haldusreformiga ollakse jõutud murdepunktini ja on esimest korda võimalus, et see tõesti ka tehtud saab,” ütles Riigireformi Radari kolleegiumi liige, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. “Mõnel pool käib reform täie hooga, liitumisotsused on tehtud või kohe tegemisel. Teisalt leidub küllalt ka omavalitsusi, kellel praeguses segases olukorras ei ole motivatsiooni liitumisega edasiminekuks. Kohalikud omavalitsused peavad moodustatavalt valitsuselt saama kiiresti sõnumi, et küsimused omavalitsuste ülesannetest ja rahastamisest lahendatakse ning haldusreformi ei peatata. Vastasel juhul ei jõuta tähtajaks, mis on pool aastat enne kohalike omavalitsuste valimisi ehk juba maikuus, liitumisprotsesse lõpule viia.”

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi. Radar annab riigireformi edenemisele hinnangu kord kvartalis, neljas hinnang avaldatakse detsembri keskel.

Riigireformi Radari kolleegiumisse kuuluvad AS Starman juhatuse esimees Aivo Adamson, mõttekoja Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp, ajaloolane David Vseviov, investor Heldur Meerits, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Loe kolleegiumi pöördumist täismahus SIIT

Puusaag: Sotsiaalmaksulagi aitab Eestisse meelitada väärtust loovad inimesed

Eesti maksusüsteem tuleb tööle panna kvalifitseeritud töökäte Eestisse meelitamise heaks. Parim vahend selleks on sotsiaalmaksu lagi, mis aitaks majandust ergutada ilma riigieelarvesse auku löömata, kirjutab Tööandjate maksupoliitika töörühma juht Jaan Puusaag.

Eestil on maksusüsteemi suuremateks muutusteks väga vähe võimalusi. Riigieelarvest moodustab sotsiaalmaks kõige suurema tüki, ligi kolmandiku. Väiksemgi muutus tekitab eelarvesse augu, millele katte leidmine on väga keeruline, kui mitte võimatu.

Laiali läinud valitsuse planeeritud sotsiaalmaksu kärbe 1% oleks maksma läinud 80 miljonit eurot, samas olnuks selle ergutav mõju ettevõtjale olematu, sest samal ajal on töötasud kolme aasta jooksul tõusnud 20 protsenti. Ka siis, kui Eestis oleks sotsiaalmaks null protsenti, oleks meie tööjõukulu endiselt suurem kui Lätis või Leedus. Meie keskmine palk on lihtsalt nii palju kõrgem.

Kui valitsuse lagunemisest midagi head otsida, siis ilmselt jääb see ettevõtjate seisukohalt mõttetu “soodustus” nüüd ära ja on võimalus olla avatud muudele, ühiskonnale enam kasu toovatele maksumuudatustele.

Kõige efektiivsem viis majanduse ergutamiseks on sotsiaalmaksu lae kehtestamine. Kui see ette võtta sotsiaalmaksu märkamatu alandamise asemel, ei lööks see meede auku riigieelarvesse ega sunniks poliitikuid tegema raskeid valikuid – kust selle jaoks raha ära võtta.

Hinnalised ajud

Eesti majanduse võimalus rahvusvahelises konkurentsis on maksimaalselt suure lisandväärtuse tootmine. Lisandväärtust ei tooda masinad, vaid eelkõige ajud, sest see tekib juhtimise, arenduse ja müügi kvaliteedist. Ajud aga maksavad – ja head ajud maksavad kohe eriti palju.

Kus need ajud töötavad?

Üks peamisi vastuargumente sotsiaalmaksu laele on väide, et see aitab peamiselt finantssektorit. Statistika näitab siiski midagi muud – maksuameti andmetel teenis mullu kõrgemat kui kolmekordset keskmist palka Eestis 12 000 inimest. Viiendik neist töötas töötlevast tööstuses, 18 protsenti info- ja sidesektoris, 16 protsenti kaubanduses ja vaid 15 protsenti finantssektoris. Sega jagunevad kõrgepalgalised töökohad piisavalt ühtlaselt valdkondade vahel.

Seisame ka küsimuse ees: kust need kõrgepalgalised töötajad tulevad? Lisaks koduturu tööjõule on ülioluline ka naaberriikidest ajude kohalemeelitamine. Soomes võivad ju kõrgemad palgad olla, aga kui vaadata netosissetulekut, siis väga suurt vahet enam ei olegi. Ajude ja võrgustiku ülemeelitamine oleks meie majandusele hindamatu kasvumootor.

2014. aastaga võrreldes on sotsiaalmaksu laekumine kasvanud 15 protsenti ja 2017 eelarveprognoosiga kokku juba 20 protsenti. Rahas teeb see 453 miljonit eurot. Samas proportsioonis on kasvanud ka üksikisiku tulumaks. Kogu seda koormat kannab praegu ettevõtja, kes peab kulude kiire kasvu juures säilitama konkurentsivõime.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine kolmekordse keskmise palga tasemel oleks siin tuntavalt abiks, sest alandaks töö-
andjale kõrgepalgaliselt töötajalt tasutavat maksukoormat keskmiselt 13 protsendi võrra.

Mis see maksma läheb?

Kas meie eelarve kannataks välja sotsiaalmaksu lae kehtestamise lisaks maksualandamisele?

Puhtmatemaatiliselt maksaks kolmekordse keskmise palga tasemele maksulae kehtestamine 54 miljonit eurot, mis on oluliselt väiksem kui sotsiaalmaksu protsendi võrra langetamise kulu. Osa rahast tuleks eelarvesse tagasi suurenenud käibemaksu laekumise kaudu. Iga lisanduv kõrgepalgaline töökoht vähendaks vahet veelgi.

Lisatulu tooks ka saabuv õigusselgus varjatud või varjamatu töösuhte teemas. Mullu võttis 2300 juhatuse liget ainult dividende. 1300 said töötasu kuni 400 eurot kuus ning tervelt 5040 juhatuse liiget ei saanud üldse töötasu, makstes vaid minimaalselt nõutavat sotsiaalmaksu.

Tööandjate ettepanek on, et isik, kelle tööjõumaksud on makstud maksulae järgi, ei peaks enam oma töösuhte olemust maksuametile tõestama. See oleks signaal kõikidele ettevõtjatele, kes praegu ujuvad segases õigusruumis ja kelle saatus sõltub kohtupretsedentide tõlgendamisest.

Sellise lihtsa ja selge süsteemi juures võivad paljud neist eelistada maksude maksmist maksulae järgi, selle asemel et olla jätkuvalt ebakindlas olukorras. Kui ka vaid kolmandik neist rohkem kui 8000 juhatuse liikmest maksaks maksulae järgi endale töötasu, korvaks täiendavalt laekuv sotsiaal- ja tulumaks puudujäägi täielikult.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 14. novembril 2016

Instruteci messil võistlevad noored elektroonikavaldkonna kutseõppurid

Kolmapäeval, 16. novembril kl 10.30-11.30 panevad rahvusvahelisel tehnoloogiamessil Instrutec 2016 Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn) elektroonika ja automaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õpilased end kutsemeistrivõistlusel proovile elektroonikakoostu koostamises.

„Pea igas tänapäevases seadmes on hulk elektroonikat, enamasti on see silma eest varjatud kena korpusega. Kasutaja näeb sellest ainult tulesid, ekraane ja nuppe. Elektroonikakoostude koostaja peab aga teadma, kuidas neid koostada ning parandada ning selles võistlusülesanne seisnebki,“ ütles Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuht Andres Ojalill.

Võistlustöö hindamisel arvestatakse võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele.  Täiendavalt hinnatakse töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist.

Selleks, et elektroonikakoost täidaks hiljem ka vajalikku funktsiooni, peavad õpilased tundma iga komponendi polaarsust ning õiget paigalduskohta ja -meetodit. Võistlusel parimaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi näitav õpilane pälvib parima elektrooniku tiitli.

Ojalille sõnul on messikülastajail ja huvilistel võistlusel võimalus tutvuda, millega Eesti ühes suurimas ekspordile suunatud tööstusharus tegeldakse.

“Elektroonikutel on globaalsel tööturul hea leib. Lisaks on elektrooniku kutse omandanul võimalus end edasi arendada järgmistel õppetasemetel kuni doktorantuurini välja,” lisas Ojalill.

Kõik huvilised on võistlejatele kaasa elama ning võistlusala uudistama oodatud! Võistluse kohta leiab lisainfot SIIT.

Elektroonikute kutsemeistrivõistlus toimub Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016 seepärast, et siin saavad õpilased ühtlasi tutvuda oma valdkonna kaasaegseimate seadmetega ning teha tutvust valdkonna tippudega. 

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta.

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

autor: SA Innove

Välistudengid soovivad tulla töövarjuks

Eesti Tööandjate Keskliit viib Eestis õppivaid välistudengeid kokku siinsete tööandjatega, korraldades koostöös ülikoolidega teist aastat välistudengite töövarjutamist. Kutsume välistudengitest huvitatud tööandjaid endast teada andma!

Töövarjupäev tähendab, et tudeng tuleb ettevõttesse ja saadab üht ettevõtte töötajat tema tegemistes mõne tunni kuni terve tööpäeva kestel. Tudengile tutvustatakse ettevõtte toimimist ja võimalusel ka praktikale värbamise reegleid.

Töövarjupäev annab mõlemale poolele esmase tutvuse. Kui leiate, et tudeng on tubli, siis  võite talle edaspidi pakkuda praktikakohta või tööd. Välistudengite kaasamine toob meeskonda uusi ideid ja kontakte-teadmisi välisriikidest. Nii võib mõni eksportiv ettevõte leida konkreetset sihtturgu hästi tundva ja vajalikku võõrkeelt kõneleva uue töötaja.

Palun andke meile teada, kui mitmele ja mis ala tudengile olete valmis töövarjupäeval ettevõtet tutvustama! Kuulutame selle ülikoolides välja ja laseme välistudengitel kandideerida teie nimetatud kohtadele. Teile laekunud avalduste põhjal saate teha oma valiku.

Tudeng tuleb teie ettevõttele sobival päeval (soovitavalt ajavahemikus novembris-detsembris) ja saadab teie määratud spetsialisti tema tegemiste juures.

Head tööandjad, palun kirjutage aadressile  anneli@employers.ee:

  • millise valdkonna tudengitest olete huvitatud;
  • mitu tudengit olete valmis vastu võtma;
  • mis perioodil (1 päev novembris-detsembris)
  • kes on edasine kontaktisik

Töövarjutamist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Seminar “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“

Eesti Töötukassa kutsub seminarile „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“ 23. novembril 2016 algusega kell 9.00 Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses. Seminaril räägime arutletakse, kes on erivajadusega inimene, milline on erivajadusi arvestav töökeskkond, millist abi saab tööandja töötukassast?

Seminaril osalejal on võimalus soovi korral proovida, mis tunne on olla ratastoolis, kuidas suhelda kurdina, liikuda pimedana, juhendada intellektipuudega või psüühikahäirega inimest. Kohapeal on ettevõtted, kes tutvustavad erinevaid töötamist toetavaid abivahendeid. Aktuaalsetel teemadel võtavad sõna Egle Käärats Sotsiaalministeeriumist, Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidust ning Meelis Paavel Eesti Töötukassast. Oma kogemust jagavad ABB AS, AS Eesti Post (Omniva), Kaubamaja AS, Sol Baltics OÜ.

Seminarile saab registreeruda kuni 17. novembrini 2016 SIIN
Lisainfo Töötukassa kodulehel SIIN

Tööandjad valitsuskoalitsiooni läbirääkijatele: Majanduskasv tulgu enne teisi prioriteete

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar osaleb eksperdina loodava valitsuse koalitsiooniläbirääkimistel. Tööandjate soovitused uue valitsuse koalitsioonileppesse ja tegevuskavasse puudutavad majanduskasvu, töökäte puudust, riigireformi, vajalikke maksumuudatusi ja strateegiat struktuurivahendite sõltuvusest vabanemiseks. Need on keskliidu hinnangul Eesti majanduse arengu ja kestlikkuse seisukohalt võtmeküsimused.
  
 1. Majanduskasvust on küll palju räägitud, aga kasvu saavutamine ei ole seni olnud valitsuse sisuline prioriteet. Majanduskasv tuleb aga seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda  ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks.
 
2. Eesti suurim väljakutse on demograafiline probleem. Tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra. Sellega on seotud kaks peamist probleemi. Esiteks: töötav inimene peab kandma märksa suuremat maksukoormat. Teiseks: ettevõtetel jääb töö tegemata ja kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks.
a. Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega. Konkureerime tööjõu pärast meist rikkamate ja parema kliimaga riikidega ning peame ise pingutama, et nad siia üldse tulla tahaksid. Ühtegi reaalset alternatiivi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb protsessi väga hästi juhtida ja vähendada avalikkuse hirmusid.
b. Praegune välismaalaste palgakriteerium asendada sektori keskmise palgaga.
c. Sisserändekvoot siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega.
 
3. Riigireform. Riigi valitsemine ja juhtimine vajab tõhustamist. Käivitatud on protsessid, mis on pälvinud ka kriitikat, ent ometi vajalikud.
a. Haldusterritoriaalse reformiga jätkata praegusel kujul. Alustada valijatele meeldivamate muutuste sisseviimist tähendaks suure tõenäosusega reformi ebaõnnestumist ja sellega tehtud kahju Eestile ületab kordades kahjusid, mis võivad tekkida reformi vigadest.
b. Jätkata üleminekut tulemusjuhtimisele ja tegevuspõhisele eelarvele eesmärgiga see rakendada hiljemalt aastaks 2020.
c. Toetame horisontaalset koostööd, sh riigi teenuste kaardistust ja analüüsi ministeeriumite üleselt. 
d. Avalike teenuste, näiteks tervishoiu tõhustamine enne sinna täiendavate vahendiste suunamist.
 
4. Maksud. Suure tõenäosusega on vajadus mõelda maksusüsteemi tulevikule märksa laiemalt. Vajadus tuleneb jagamismajanduse levikust, samuti meie sotsiaalsüsteemi liig otsesest seotusest tööjõumaksudega. Samas selliseid põhimõttelisi arutelusid tuleb pidada rahulikult ja maksusüsteemis kiireid olulisi muutuseid teha ei tohi ega ei ole ka vaja. Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele:
a. Aktsiisitõusud, eriti  diislikütuse aktsiisitõus tuua tagasi varasemalt kokkulepitud tõusugraafikutesse.
b. Majutusteenuste käibemaksu tõusu tagasipööramine.
c. Sotsiaalmaksu miinimumi alandamine ja lae kehtestamine.
d. Laiendada erisoodustusmaksu kaotamine kõikidele töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludele.
e. Kaotada erisoodustusmaks töötaja transpordiks tehtud kulutustele.
 
5. Struktuurivahendite sõltuvusest vabanemise strateegia. Eesti vajab pikaajalist finantsplaani  perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad. Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel. 
 
 

Häid läbirääkimisi ja edasiviivaid  lahendusi Eestile

Toomas Tamsar
 

Kuidas me värbame välismaalasi: Ramirent

Ramirent Shared Services kutsub välistöötajatest huvitatud tööandjaid külla, et vahetada kogemusi. Üritus on tasuta ja toimub 28. novembril kell 15.30-17.00 Ramirent SSC kontoris Ülemiste Citys, Lõõtsa 5.

Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisega tegelemisest Ramirent Shared Services AS personalijuht Margit Pruunlep. Lisaks annavad lühiülevaate välisvärbamisega seotud lõputöödest Grete Adler, Ülemiste City personalijuht, ning Laura Salu, MoveMyTalent tegevjuht. Kohtumisele on oodatud nii välisvärbamisega juba tegelevate ettevõtete esindajad, kui alles need, kes välisvärbamisega tegelemist kaaluvad.

Tegemist on esimese kohtumisega kohtumiste sarjas, kus külastame erineva suuruse ja taustaga välivärbamisega tegelevaid ettevõtteid. Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine. Registreerimiseks palun saada hiljemalt 25. novembriks oma nimi ja organisatsioon, mida esindad e-posti aadressile piret.potisepp@koda.ee

Tamsar: uus koalitsioon võtku “Raasukese komisjoni” ideed tabudevabalt lauale

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on neljapäeval esitletud nn Raasukese komisjoni poolt Eesti majanduse elavdamiseks välja töötatud ettepanekud asjalikud ja loodav koalitsioon peaks neid tõsiselt analüüsima hoolimata sellest, et komisjoni kutsus kokku eelmine peaminister.

“Need ongi päriselt majanduse jaoks olulised asjad, millele lahendusi pakutakse – kust saada töökäsi, kuidas tõsta tootlikkust ja suurendada teadus- ja arendustegevust,” loetles Tamsar.

“Raportis käiakse välja rohkem ja ka vähem lennukaid ideid ja ma väga loodan, et uus, loodav koalitsioonil ei lase end segada tõigast, et töörühma kutsus kokku eelmine peaminister. Koalitsioonilepet ette valmistades tuleb vältida tabuteemasid, pakutud ideed läbi analüüsida ja Eesti majanduse arengu heaks rakendada,” ütles Tamsar. “Ilma majanduse kasvuta ei ole võimalik sotsiaalsektori, hariduse, tervishoiu jm kulusid suurendada või üsna pea isegi praegusel tasemel hoida. See on ka põhjus, miks majanduskasv on nii oluline ja tuleb valitsusel prioriteediks seada.”

Tamsare sõnul tuli raportis ootuspäraselt ühe keskse probleemina välja Eesti erasektori maksumaksjate arvu kiire vähenemine ja vajadus rakendada Eesti tööturul kõik tööjõulised inimesed – sh soodustada osaajaga töötamist, vähenenud töövõimega inimeste, noorte ja vanemaealiste tööturule tulemist jm.

“Kuid, nagu ka tööandjate arvutused on näidanud, sellest ei piisa ja raport toob välja, et peame asuma otsustavalt tegutsema meile vajalike oskustega välistööjõu Eestisse meelitamise nimel – lihtsustades tööloa andmise poliitikat, suurendades sisserändekvooti ja tegeledes ka juba Eestisse tulnud välismaalaste, sh tudengitega, et nad siia tööle ja väärtust looma jääksid,” ütles Tamsar.

Ta lisas, et tööandjad on korduvalt teinud ettepaneku alandada ka välistöötajatele makstava palga nõuet sektori keskmiseni. “Selle raporti valguses võiks aga isegi öelda, et see saaks olla üleminekuperioodiks ja tegelikult tuleb palganõue päriselt kaotada,” ütles Tamsar.

Raporti terviktekstiga saab tutvuda SIIN

PARE kutsub pühendumise meistriklassi

Vähene töötajate pühendumus on täna juhtidele üks suuremaid väljakutseid. Rahulolematud töötajad võivad ettevõttele olla kallimad, kui me arvatagi oskame. Kõigest 13% maailma töötajatest on seotud (st emotsiaalselt ja füüsiliselt pühendunud). Seega 87% on ettevõtte tulemuste suhtes ükskõiksed või isegi veel hullem – vastutöötavad. Uuringud näitavad, et sellel on ettevõttele tohutu negatiivne finantsmõju. Mittepühendunud töötaja läheb firmale maksma umbes 1/3 töötaja keskmisest palgast.

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE pakub Tööandjate keskliidu liikmetele soodushinnaga osalemist PARE ja Evoloshen Academy meistriklassis “Cultural Engagement. Purpose. Neuro-Leadership”, mis toimub 24. novembril Tallinnas.

Lisainfo ja registreerimine SIIN

Tööandjate keskliidu liikmetele sooduskoodiga „TKL“ meitriklassis osalemine 177 eurot + km (tavahind 249 eurot + km).

Tööandjad: välistöötajate palganõude leevendamine Eesti keskmiseni on poolik samm

Valitsuse otsus leevendada välistöötajate palganõuet Eesti keskmiseni on vajalik on samm, kuid see ei ole kaugeltki mitte piisav, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.

“Võib öelda, et samm on, aga poolik, sest see ei aita sektoreid, nagu ehitus, teenindus, turism, aga ka osad tööstusharud, kus palk jääb keskmisele alla, ent kus oskustöötajate puudus on oluliseks arengu piduriks,” kommenteeris Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. “Kohtusin hiljuti ühe tööstusettevõttega, kes sooviks teha Eestisse 300 töötajaga tehast. Kuna vastavat tööjõudu pole aga Eestist saada, oleks tal umbes sada inimest tuua väljast. Kui tal see võimalik ei ole, jäävad loomata töökohad ka 200 eestimaalase jaoks. Ja see on vaid üks näide.”

Tööandjate hinnangul peaks juhul, kui poliitikutel on siiski kindel tahe sisuda palga nõue keskmisega, olema see valdkonnapõhine. “Oleme vastava ettepaneku ka teinud ja täna oli see valitsuses ühe alternatiivina ka laual. Kahjuks ei julgenud valitsus täna teha piisavalt ambitsioonikat otsust, mis aitaks Eestis töökäte puuduse küsimust suures plaanis piisavalt leevendada,” ütles Tamsar.

Tamsare sõnul on oluline teemat laiendada ja selgitada, et oskustöötajate puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt.

“Me näeme juba täna probleeme Haigekassa rahastamisel, inimestel on raskusi eriarstiabi kättesaadavusel jne. Mida vähem on meil erasektori töötajaid, seda vähem laekub makse, millest riik tervishoidu ja pensione rahastab. See probleem ei kao, vaid süveneb veelgi,” lisas ta.

Tööandjad on välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. Nende arengute tulemusel peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest.

Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – Töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole.

“Loodame, et Riigikogu siiski on valmis suuremat pilti nägema: parlamendil on siin võimalus teha ambitsioonikamaid otsuseid ehk tuua palganõe valdkonna keskmiseni ja miks mitte mitte üle vaadata ka sisserände kvoodi küsimus,” lausus Tamsar.

Tallinn ootab nominente laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitlile

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet on välja kuulutanud konkursi „Tallinna laste- ja noortesõbralik ettevõte“, et tunnustada Tallinna ettevõtteid ning tõsta esile nende laste- ja noortesõbralikke väärtusi ja tegevusi.

Kuni 15. novembrini on võimalik igal linnakodanikul ära märkida ja tunnustada Tallinnas neid ettevõtteid, kes on lisaks oma põhitegevusele võtnud südameasjaks tegutseda laste ja noorte nimel ning jagavad laste- ja noortesõbralikke väärtusi nii oma organisatsiooni sees kui ka väljapoole.

Nominente Tallinna laste- ja noortesõbraliku ettevõtte auhinnale võivad esitada kõik tähelepanelikud Tallinna elanikud ja juriidilised isikud, sh ettevõtted ise.

Nominendi esitamiseks tuleb täita elektrooniline ankeet.

Tallinna laste- ja noortesõbralik ettevõte avalikustatakse ja auhind antakse üle detsembril toimuval pidulikul tunnustusauhindade konkursi „Suured teod“ auhinnagalal. 

Rohkem infot konkursi kohta on üleval Tallinna kodulehel.

Seminar “Tootmislahendused täna ja tulevikus”

Tootmisettevõtete juhid on oodatud osalema Tööstuse 4.0 lahenduste tutvustusseminaril „Tootmislahendused täna ja tulevikus“, mis toimub 17. novembril kell 10.30 – 14.00 Instrutec 2016 messi raames. Seminari eesmärk on anda konkreetne ülevaade erinevatest tehnoloogilistest lahendustest, mille kaudu on võimalik tõsta tootmise efektiivsust.

Seminari korraldavad Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti IKT klaster ning Instrutec, kaasatud on praktikud IT sektorist: Proekspert, Columbus Eesti, Tieto Estonia, Fujitsu Services, Helmes, LeanIT. Seminari kavaga saab tutvuda SIIN.

Kohtade arv on piiratud seminarile registreerumine aadressil: gertrud@fair.ee

Seminar toimub projekti „Eesti IKT klaster“ raames, mille elluviimist toetab Euroopa Liit, Euroopa Regionaalarengu Fond.

Majandusakadeemia loeng ettevõtjate ja teadlaste koostööst Eestis

Tartu Ülikool koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kutsub osalema loengusarja “Majandusakadeemia 2016″ loengule 8. novembril 2016 kell 10.00-12.00 TÜ Tallinna esinduses, Teatri väljak 3-311. Loengu „Teaduse rahastamine kui takistus teadlaste ja ettevõtjate koostööle Eestis” lektoriks on professor Kadri Ukrainski.

Eesti ettevõtete ja ülikoolide innovatsioonialane koostöö on rahvusvahelises võrdluses madal. Eesti on selles osas olnud aastaid Euroopa Liidus viimaste seas. Madala koostöö põhjustena on toodud välja kultuurilisi, organisatsioonilisi, teadmuse spetsialiseerumise erinevusi siinsete ettevõtete ja ülikoolide vahel, aga samuti ka ettevõtete madalaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Loengus selgitatakse, kuidas teaduse rahastamisviiside eripärad Eestis ning neist tulenevad stiimulid teadlaste tegevuse kujundajatena on üheks oluliseks teguriks, mis takistab ettevõtete ja ülikoolide innovatsioonialast koostööd.

Loeng on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine.

Registreerimisvorm

Lisainfo:

Mai Olde
Tartu Ülikooli Tallinna esindus
e-post: mai.olde@ut.ee
tel: 737 6604

Vabrik nr 145

 

VABRIK nr 145
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Tööandja kulud töötaja tervisele maksuvabaks piiranguteta

Praegu Riigikogus menetletav tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetaks sotsiaalmaksuvabaks 2. ja 3. haiguspäeva hüvitamine ning loetakse osaliselt maksuvabaks tööandja kulutused töötaja tervisele, on samm õiges suunas. Kuid Tööandjad leiavad, et seadusemuudatus ei ole piisav ning tööandja kulud töötaja tervisele tuleks maksustamisest vabastada piiranguteta.

Loe edasi… »

Uuest aastast hakkab riigiga arveldamine toimuma e-arvetega

Riigikogus läbis esimese lugemise raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel muutub arveldamine avaliku sektoriga täielikult e-arvetel põhinevaks alates 2017. aasta algusest.

Loe edasi »

Parimad praktikandid tulid Rimist ja Nurmest

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi Praktik Cum Laude võitis kõrghariduse kategoorias Egle Kadastik, kes oli inseneri- ja konstruktoripraktikal Nurme Production OÜ-s. Kutsehariduse kategoorias oli parim Kaidi Parv, kes oli müügitöö praktikal Rimi Eesti Foods AS-is.

Loe edasi… »

Tööandjate keskliiduga liitus AS Usesoft

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus AS Usesoft. 1991. aastal asutatud Usesoft on äritarkvaralahendustele keskendunud Eesti IT firma, kelle peamisteks klientideks on Eestis tegutsevad ehitus- ja tootmisvaldkonna ettevõtted.

Loe edasi… »
 
MAJANDUSPOLIITIKA

Tööandjad ootavad statistikaametile esitatavate aruannete vähendamist

Eesti Tööandjate Keskliit soovitab statistika kogumise korralduse muutmisel arvestada ettepanekutega, mille keskliit on juba esitanud nullbürokraatia algatuse raames. Ettevõtjate hinnangul on üheks suurimaks halduskoormuse tekitajaks just Statistikaameti kogutav aruandlus. 

Loe edasi… »

BusinessEurope’i sügisprogoos: Brexit toob majanduskasvu aeglustumise

Hoolimata keerulisest rahvusvahelisest olukorrast jätkub järgnevatel kuudel Euroopa majanduse taastumine, selgus Euroopa tööandjate ühenduse BusinessEurope’i sügisesest majandusprognoosist. Ehkki Ühendkuningriikide otsus Euroopa Liidust lahkuda pole seni märgatavalt kahjustanud ettevõtjate kindlustunnet, võivad pikemas perspektiivis siiski ilmneda Brexiti olulised majanduslikud tagajärjed ja 2017. aastal on oodata Euroopa Liidu majanduskasvu aeglustumist.


Loe edasi… »

Tööandjad esitasid riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomisjoni Gunnar Okki

Eesti Tööandjate Keskliit tegi valitsusele ettepaneku nimetada riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise komisjoni liikmeks tööandjate poolt Gunnar Okk. Samuti on Tööandjad seisukohal, et loodav komisjon ei peaks tegelema riigi äriühingute nõukogude üle järelevalve teostamisega, vaid selle peamiseks rolliks peaks olema kitsamalt nõukogude liikmete valik ja nende sobivuse hindamine ja töötasu ettepanekute tegemine.

Loe edasi.. »
TÖÖJÕUPOLIITIKA

Kai Realo: migrandid tuleb tööturule integreerida võimalikult kiiresti

19. oktoobril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tööturu partnerite kolmepoolsel kohtumisel esindas Eesti tööandjaid Eesti Tööandjate Keskliidu asepresident, Circle K Eesti peadirektor Kai Realo, kes rõhutas oma sõnavõtus vajadust migrante tööturule ja ühiskonda integreerida võimalikult varases faasis.

Loe edasi… »

CV Keskus kutsub osalema uuringus tööturu lähituleviku kohta

CV Keskus on taas alustanud iga-aastase uuringuga, mille eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate ootused tööturu lähituleviku kohta. Uuritakse, kas lähema 6 kuu jooksul on plaanis luua uusi töökohti ja palgata uusi töötajaid, kui palju kavatsetakse tõsta või langetada palkasid, millistesse ressurssidesse investeerida ja küsitakse ka, millistest praktilistest oskustest ja teadmistest jääb tööle kandideerijatel enim puudu.

Loe edasi… »
 
 
 
TASUB TEADA

Telli karjäärinõustamine töökohta

Töötukassa pakub tööandjatele võimalust tellida organisatsiooni Töötukassa karjäärinõustaja, kes viiks läbi nii töötube kui ka individuaalset nõustamist erinevatel põletavatel töö- ja karjääriga seotud teemadel.

Loe edasi… »

Leia töötajad üle-euroopalisel online-töömessil

Eesti Töötukassa kutsub tööandjaid osalema 11. novembril 2016 toimuval üle-euroopalisel online-töömessil „Work in Estonia“. Kui varasematel aastatel on mess keskendunud eeskätt suures töökäte puuduses olevale infotehnoloogia sektorile, siis seekord on osalema oodatud kõik tööandjad, kes huvituvad Euroopast töötajate värbamisest.

Loe edasi… »

Puuetega Inimeste Koda otsib parimaid teenuseosutajaid

Eesti Puuetega Inimeste Koda otsib nominente seoses rahvusvahelise puuetega inimeste päeva aastakonverentsiga. Koda soovib tunnustada institutsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti ühiskonna arenemisel puudega või kroonilise haigusega inimesi paremini kaasavaks.

Loe lähemalt.. »
 

Tööandjad esitasid riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomisjoni Gunnar Okki

Eesti Tööandjate Keskliit tegi valitsusele ettepaneku nimetada riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise komisjoni liikmeks tööandjate poolt Gunnar Okk. Samuti on Tööandjad seisukohal, et loodav komisjon ei peaks tegelema riigi äriühingute nõukogude üle järelevalve teostamisega, vaid selle peamiseks rolliks peaks olema kitsamalt nõukogude liikmete valik ja nende sobivuse hindamine ja töötasu ettepanekute tegemine.

“Eesti Tööandjate Keskliit näeb komisjoni rolli eelkõige “nomineerimiskomisjonina”. See tähendab, et selle peamiseks tegevuseks on võimalike liikmete valik, nende sobivuse hindamine ja tasustamise ettepanekute tegemine. Kindlasti ei saa olla komisjoni ülesandeks järelevalve teostamine nõukogu ja selle liikmete tegevuse üle, mis valitsuse korralduse eelnõus sätestatud ülesandepüstitusest tuleneb,” kirjutas keskliidu juhataja Toomas Tamsari rahandusminister Sven Sesterile.

Rahandusministeerium saatis oktoobri alguses ministeeriumitele kooskõlastusringile riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamise komitee korralduse eelnõu. Komitee suuruseks on viis kuni seitse inimest, kelle hulka kuuluks nii riigi kui erasektori esindajad. Komitee liikmete volituste pikkuseks on plaanitud kolm aastat.

Eelnõu on välja töötatud tulenevalt valitsuse 7. juulil 2016. aastal heaks kiidetud riigi osaluspoliitika valges raamatus tehtud ettepanekust moodustada riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks suure juhtimiskogemusega ekspertidest koosnev nimetamise komitee.

Tööandjad ootavad statistikaametile esitatavate aruannete vähendamist

Eesti Tööandjate Keskliit soovitab statistika kogumise korralduse muutmisel arvestada ettepanekutega, mille Keskliit on juba esitanud nullbürokraatia algatuse raames, kirjutasime me vastuseks Rahandusministeeriumi küsimusele, kuidas hindame riikliku statistika kogumise seaduse muutmise vajalikkust seoses Euroopa statistikat reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste täiendamisega.

“Ettevõtjate hinnangul on üheks suurimaks halduskoormuse tekitajaks just Statistikaameti kogutav aruandlus. Statistiliste andmete kogumise muutmiseks oleme põhjaliku tagasiside juba andnud Nullbürokraatia projekti raames. Palume, et arvestaksite Riikliku statistika seaduse muutmisvajadust analüüsides ka selle projekti sisendit,” seisab kirjas.

Nullbürokraatia projekti raames oleme varem esitanud järgmised tähelepanekud:

  • Üheks suuremaks halduskoormuse tekitajaks on statistikaameti aruanded, mille raames esitatavad andmed suuresti kattuvad. Tõime välja eriti ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande ehk EKOMAR-I, mille koostamine on väga töömahukas ja ettevõtjad esitavad samu andmeid kaks korda – aruanne on samaväärne majandusaasta aruandega, väga palju infot tuleb dubleerida. Ettevõtja tavapärase äritegevuse käigus enamjaolt statistikaameti nõutud andmeid ei koguta ning spetsiaalselt statistikaameti aruande jaoks andmete kogumine on tihti majanduslikult väga ebamõistlik. Nii võib juhtuda, et paljude ettevõtete esitatud andmed on ebatäpsed ja sellest tulenevalt on ebatäpne ka kogu statistiline pilt, mis omakorda viib valede otsusteni statistika tarbija. Seepärast tegid Tööandjad ettepaneku, et statistikaamet kõik EKOMAR-i andmed võiks võtta ettevõtja portaalile esitatud majandusaasta aruandest.
  • Tööandjate hinnangul on ebavajalikud, arusaamatu otstarbega või omavahel dubleerivad ka paljud teised aruanded. Statistikaametile on vaja esitada erinevaid aruandeid, mis sisaldavad paljuski sama informatsiooni. Igakuiste aruannete koostamiseks vajalik info kajastub ka kvartaalsetel aruannetel. Probleemiks eelkõige igakuine palgaaruanne.
  • Tööandjate hinnangul võiks riik seada endale eesmärgi küsida samu andmeid ettevõtjalt ainult ühe korra. Otstarbekas oleks maksu- ja tolliameti (MTA) ning statistikaameti suurem koostöö.

Telli karjäärinõustamine töökohta

Töötukassa pakub tööandjatele võimalust tellida organisatsiooni Töötukassa karjäärinõustaja, kes viiks läbi nii töötube kui ka individuaalset nõustamist erinevatel põletavatel töö- ja karjääriga seotud teemadel.

Grupinõustamise levinumad teemad on stressiga toimetulek, tööelu väärtuste analüüs, endas motivatsiooni leidmine, konfliktide jahutamine, aga ka parem töö- ja eraelu juhtimine. Näiteks räägib Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Pille Pesti stressijuhtimise grupinõustamisel stressi olemusest, selle vajalikkusest ja kahjulikkusest, mõjust kehale ja meelele. Grupis arutatakse erinevaid stressiga toimetulekuviise ja tehakse läbi mõni lihtne, kuid toimiv kohaloleku harjutus, mis sobib hästi stressi ennetamiseks ja sellega toimetulekuks.

Loe lisa SIIT

Tööandja kulud töötaja tervisele tuleks erisoodustusmaksust vabastada piiranguteta

Praegu Riigikogus menetletav tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetaks sotsiaalmaksuvabaks 2. ja 3. haiguspäeva hüvitamine ning loetakse osaliselt maksuvabaks tööandja kulutused töötaja tervisele, on samm õiges suunas. Kuid Tööandjad leiavad, et seadusemuudatus ei ole piisav ning tööandja kulud töötaja tervisele tuleks maksustamisest vabastada piiranguteta, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Riigikogu rahanduskomisjonile.

Antud kujul ei ole seadusemuudatus ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks piisav. Haigekassa eelarve puudujääk on 2015-2016 suurusjärgus 20-30 mln eurot ja see võib järgnevatel aastatel mitmekordistuda. Nimekiri tervisega seotud kulutustest, mida eelnõu kohaselt 2018. aastast maksuvabalt kompenseerida võib, aga üsna jäik ja lühike. Suurem rõhk on eelnõus harrastustel, mis parandavad küll tervist ja on töötajale motiveerivad, kuid ei lahenda ravikulude puudujäägi probleemi.

Selleks, et terviseedenduse maksusoodustus hakkaks reaalselt Haigekassa eelarvedefitsiiti vähendama:

* Tuleb maksuvabastust laiendada kõigile tööandja poolt töötajate tervisele tehtud kulutustele. Seda on vaja, et suurendada tervishoiu vabatahtlikku rahastamist ning vähendada haiguspäevade arvu. Praeguses eelnõus on suur rõhk sportimisel ja füüsilisel aktiivsusel. On veel terve rida võimalikke teenuseid, mida tööandja võiks maksuvabalt hüvitada, näiteks vabatahtlik täiendav tervisekindlustus, tervishoiuteenused, mis praegu on suure omafinantseeringuga või täiesti patsiendi kulul, ravimite omaosalus jne. Arusaamatu on, miks ei võiks maksuvabalt kompenseerida mistahes tervishoiuteenuseid või ravimeid, mille finantseerimine tööandja poolt oleks Haigekassale märksa vahetuma mõjuga.

* Tehtud soodustuse arvestus ei tohi kujuneda tööandja jaoks nii kulukaks, et see positiivset mõju vähendama hakkaks. Lisaks kulude deklareerimisele Maksu- ja Tolliametile lasuks seletuskirja kohaselt tööandjal kohustus pidada kvartali jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate lõikes detailset arvestust, mis suurendaks tööandja halduskoormust. Süsteemi edasi arendades tuleb leida võimalusi halduskoormuse minimeerimiseks, et see ei pärsiks ettevõtjate motivatsiooni tervishoidu panustada

Soovitatud muudatuste risk riigieelarvele on väike. Tulu- ja sotsiaalmaksu laekus 2015. aastal tehtud erisoodustuselt töötaja tervisele vaid 2,3 mln €. See on ka otsene kaotus riigieelarve tuludele. Ei ole realistlik, et inimesed hakkaksid seadusemuudatuse järgselt suurt osa oma palgakasvust tervisekuludena välja võtma. Keskmises sissetulekus ei ole sportimis- jm tervisega seotud kuludeks lihtsalt väga palju ruumi. Kui maksusoodustuse tõttu asutakse tervisega seotud kaupu ja teenuseid laiemalt tarbima, suurendab see hoopis käibemaksu laekumist riigieelarvesse.

CV Keskus kutsub tööandjaid osalema uuringus tööturu lähituleviku kohta

CV Keskus on taas alustanud iga-aastase uuringuga, mille eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate ootused tööturu lähituleviku kohta. Uuritakse, kas lähema 6 kuu jooksul on plaanis luua uusi töökohti ja palgata uusi töötajaid, kui palju kavatsetakse tõsta või langetada palkasid, millistesse ressurssidesse investeerida ja küsitakse ka, millistest praktilistest oskustest ja teadmistest jääb tööle kandideerijatel enim puudu.

Kõigi uuringus osalejate vahel loositakse novembris välja 48” Philips Full HD LCD teller.

Vasta küsitlusele SIIN.

Uuest aastast hakkab riigiga arveldamine toimuma e-arvetega

Praegu on riigiga arveldavatel ettevõtetel just õige hetk üle vaadata oma raamatupidamise korraldus, et oleks piisavalt aega ettevalmistuseks e-arvetele üleminekuks. Riigikogus läbis esimese lugemise raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel muutub arveldamine avaliku sektoriga täielikult e-arvetel põhinevaks alates 2017. aasta algusest, teatas Rahandusministeerium.

Enamik uuema põlvkonna raamatupidamistarkvarasid pakub võimalust e-arve saatmiseks, kus kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama.

Kui kasutatakse vanema põlvkonna raamatupidamistarkvara või kontoritarkvara, siis saab e-arvet koostada ja saata teenusepakkuja kaudu. Infot saatmisvõimaluste kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.  Mikro- ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetele pakub riik sujuvaks üleminekuks võimalust kasutada e-arvete koostamiseks ja edastamiseks tasuta tarkvara  e-arveldaja aastatel 2017-2018.

Alates 2017. aasta algusest peab avalikule sektorile esitatav arve nii kauba müümisel kui ka teenuse osutamisel olema e-arve. Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks umbes 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas.  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on plaanis Riigikogus teist korda menetleda oktoobris-novembris. Tutvu eelnõuga Riigikogu kodulehel.

Parimad Praktikandid 2016 on Egle Kadastik ja Kaidi Parv

EBSi rector Arno Almann, minister Maris Lauri, parimad praktikandid Egle Kadastik ja Kaidi Parv, Tööandjate juhataja Toomas Tamsar. Foto: Aron Urb

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ võitis kõrghariduse kategoorias Egle Kadastik ja kutsehariduse kategoorias Kaidi Parv.

Egle Kadastik tudeerib Tallinna Tehnikakõrgkoolis III kursusel rõivaste disaini ja tehnoloogiat ning oli inseneri- ja konstruktoripraktikal Nurme Production OÜ-s. Egle puhul hinnati tema produktiivsust, põhjalikkust ja pealehakkamist, kuna ilma suunamata kujunes Eglest praktikaettevõttes hilisemate praktikantide juhendaja. Ettevõte ootab teda pärast õpinguid oma kollektiiviga ka alaliselt liituma.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses II kursusel müügikorraldust õppiv Kaidi Parv oli müügitöö praktikal Rimi Eesti Foods AS-is, kuhu jäi pärast praktika lõppu ka suveks tööle. Praktikajuhendaja sõnul ületas Kaidi ootusi oma suurepärase õpivalmiduse ja väsimatu huviga ning tuletas meelde, kui äge on müüja töö.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul oli tänavune konkurss väga tasavägine.

„Finaali jõudis seitse tubli noort, kes on suurepäraste praktikatulemustega kõigile eeskujuks ning ületasid positiivselt tööandjate ootusi. Kuigi ulatame võidukarika neist vaid kahele, väärivad tunnustust ja tänusõnu kõik nominendid, niisamuti ka nende vanemad, praktikajuhendajad ja õpetajad,“ tunnustas Tamsar.

„Tänavune konkurss on pakkunud palju positiivseid emotsioone ning kindlasti soovime sellest kujundada iga-aastase traditsiooni,“ lisas ta.
Parimatele praktikantidele andis tänukirjad üle haridus- ja teadusminister Maris Lauri, kelle sõnul aitab praktika olla noorel erialaselt võimekam ja tagab tööjõuturul konkurentsieelise. „Praktilise kogemuse puudumine on sageli põhjus, miks äsja kooli lõpetanud õpilasele valmistab soovitud töökoha saamine raskusi. Praktika aitab seda lünka täita, kuna diplomist üksi ei piisa,“ kommenteeris Lauri.
 
“Hea praktikakogemus saab sündida vaid õppuri, kooli ja paraktikakohast ettevõtte koostöös ning oskuslik ja pühendunud juhendamine aitab innukal praktikandil eesmärke seada ja neid ka saavutada,” lisas haridus- ja teadusminister.
 
Parimaid praktikante premeerib 6 EAP ulatuses tasuta kursuse ja karjäärinõustamisega Estonian Business School, kes tähtsustab õppeasutuste ja ettevõtete vahelist süsteemset koostööd.

„Estonian Business Schoolil on praktikakokkulepped mitmete Eesti ettevõtetega ning innustame oma tudengeid teoreetilist teadmistepagasit praktiliste kogemustega täiendama. Aktiivne koostöö ettevõtjatega aitab meil pakkuda kvaliteetseid ja tulemuslikke õpiväljundeid ning tagada noortele maksimaalne ettevalmistus edukaks karjääriteeks,“ sõnas Estonian Business Schooli rektor Arno Almann.

„Praktik Cum Laude“ konkursi korraldas Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga. Konkursi võitjad selgusid Facebooki hääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Fotol:EBSi rektor Arno Almann, minister Maris Lauri, parimad praktikandid Egle Kadastik ja Kaidi Parv, Tööandjate juhataja Toomas Tamsar.

Foto autor: Aron Urb

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Töötukassa kutsub üle-euroopalisele online-töömessile

Eesti Töötukassa kutsub tööandjaid osalema 11. novembril 2016 toimuval üle-euroopalisel online-töömessil „Work in Estonia“. Kui varasematel aastatel on mess keskendunud eeskätt suures töökäte puuduses olevale infotehnoloogia sektorile, siis seekord on osalema oodatud kõik tööandjad, kes huvituvad Euroopast töötajate värbamisest.

Online-töömess on viimastel aastatel töövahendusvõrgustiku EURES riikides laialdaselt kasutatav tööotsijate-tööandjate kokkuviimise formaat, mille eripäraks on kogu messi toimumine virtuaalkeskkonnas. Messil osaleda ja tööpakkumistele kandideerida saavad huvilised kõigist Euroopa Liidu riikidest.  See tähendab, et nii tööandja kui tööotsija saavad messil osaleda oma kodust või töökohast lahkumata, oluline on vaid internetiühenduse ja arvuti olemasolu.

Portaalis on loodud võimalused osalejate registreerumiseks, tööandjate tutvustamiseks, sobivate kandidaatide-tööpakkumiste kokkuviimiseks, tööpakkumistele kandideerimiseks, online-intervjuudeks sobivate kandidaatidega jpm.

Messil osalemine on tasuta ning selleks on vaja:
• huvi ja valmisolekut teistest riikidest töötajaid leida;
• tööpakkumisi, kuhu on oodatud kandidaadid üle Euroopa;
• võimalust olla 11. novembril messi toimumise ajal arvuti juures ning huvilistega virtuaalselt suhelda.

Online-töömess „Work in Estonia“ leiab aset Euroopa Komisjoni loodud portaalis https://www.europeanjobdays.eu/en/events/work-estonia. Enne messi tuleb sisestada portaali oma ettevõtte tutvustus ning pakutavate ametikohtade kirjeldus. Seda oleks hea teha inglise keeles – vajadusel abistab Töötukassa materjalide tõlkimisel.  Samuti saada Töötukassa juhendid portaali kasutamiseks ning on tõrgete tekkimisel abiks.

Neli põhjust, miks messil osaleda:
1. Mess on suurepärane võimalus tutvustada oma ettevõtet potentsiaalsetele töötajatele üle Euroopa.
2. Reaalne võimalus leida rahvusvaheliselt tööturult sobivaid töötajaid.
3. Saab ülevaate, millise kvalifikatsiooni ja oskustega töötajaid on võimalik leida teistest Euroopa Liidu riikidest.
4. Osavõtt online-töömessist on TASUTA!

Lisainfo: kyllike.heide@tootukassa.ee või 614 8537

AS Usesoft liitus Tööandjatega

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus AS Usesoft. 1991. aastal asutatud Usesoft on äritarkvaralahendustele keskendunud Eesti IT firma, kelle peamisteks klientideks on Eestis tegutsevad ehitus- ja tootmisvaldkonna ettevõtted.

Usesoft pakub majandustarkvara lahendusi tootmisvaldkonnale  ja ehitusvaldkonnale, samuti infotehnoloogia infrastruktuuri lahendusi. Usesoft on Microsofti Sertifitseeritud Partner.

Kai Realo: migrandid tuleb tööturule integreerida võimalikult kiiresti

19. oktoobril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tööturu partnerite kolmepoolsel kohtumisel esindas Eesti tööandjaid Eesti Tööandjate Keskliidu asepresident, Circle K Eesti peadirektor Kai Realo. Kohtumisel arutleti, kuidas elavdada ELi majanduskasvu ja aidata kaasa töökohtade loomisele. Kai Realo rõhutas oma sõnavõtus vajadust migrante tööturule ja ühiskonda integreerida võimalikult varases faasis.

„Pagulaste integreerimine tööturule on oluline, vältimaks paralleelsete ühiskondade teket. See peab toimuma võimalikult kiiresti ja sujuvalt, kaasates kohalikke omavalitsusi, tööandjaid, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone ja ka meediat,“ rõhutas Realo. „Migrantide edukas integreerimine aitab leevendada ka vajadust töökäte järele. Praegu ei ole me sellega piisavalt hästi hakkama saanud – statistika järgi töötab neli aastat pärast Euroopa Liitu tulemist vaid veerand pagulastest, 10 aastat hiljem ainult pooled.“

Kai Realo
Kai Realo

Realo rõhutas, et Euroopa Liidu riigid peaksid migrantide integreerimisel õppima pikaajalise immigratsiooni kogemusega liikmesriikidelt, nagu Saksamaa, Taani ja Austria, kuid ka ELi mitte kuuluvatelt riikidelt, näiteks Kanadalt. Seejuures tuleks igati soodustada sisserändajate taotlusi alustada ettevõtlusega, pakkudes neile keeleõpet ja ettevõtluskoolitusi.

 

Euroopa Liidu tööturu partnerite kohtumisel osalesid ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Ülemkogu alaline president Donald Tusk ja ELi eesistujariigi Slovakkia peaminister Robert Fico. Eestit esindasid lisaks Realole veel Tööandjate keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Eesti Tööandjate Keskliit on ainus sotsiaalapartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon Eestis ning esindab tööandjaid Haigekassa, Töötukassa ja Kutsekoja nõukogudes ning üleriigilise alampalga läbirääkimistel. Samuti esindame Eesti tööandjaid mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides (Euroopa tööandjate keskorganisatsioon BusinessEurope, rahvusvahelise tööandjate katusorganisatsioon IOE, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, BIACis ja mujal).

Puuetega Inimeste Koda otsib parimaid teenuseosutajaid

Eesti Puuetega Inimeste Koda otsib nominente seoses rahvusvahelise puuetega inimeste päeva aastakonverentsiga. Koda soovib tunnustada institutsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti ühiskonna arenemisel puudega või kroonilise haigusega inimesi paremini kaasavaks.

2016. aasta auhinna teema on vaba aeg ja reisimine. Aastaauhinnaga 2016 tunnustatakse teenuseosutajaid, kes on hoolitsenud teenuste ligipääsetavuse eest ning teinud järjepidevalt soodustusi puudega või vähenenud töövõimega inimestele. Kandidaate oodatakse kultuurivaldkonnast – teatrid, kinod, kontserdid, muuseumid, galeriid, turismiobjektid, spordikeskused, erinevad kultuuri- ja spordisündmused – või transpordi valdkonnast.

Kandidaate, ka iseennast, võivad esitada organisatsioonid ja eraisikud. Esituskirjas palutakse märkida kandidaadi nimetus, nii kandidaadi kui esitaja kontaktandmed. Palutakse ka põhjendada kandidaadi esitamist auhinnale vabas vormis kuni ühel leheküljel.

Esituskirju on oodatud e-posti aadressile epikoda@epikoda.ee kuni 14. novembrini kl 12.

Lisainfo: e-post epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6629

Vabrik nr 144

 

VABRIK nr 144
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Tööandjad ja Swedbank kutsuvad ettevõtteid aega annetama

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbanki ühine algatus „Annetame Aega“ kutsub tööandjaid üle Eesti andma töötajatele aastas ühe tasustatud päeva, mille töötajad kasutaksid heategevuseks. Juba on algatusega liitunud üle kümne ettevõtte.

Loe edasi… »

Aasta ettevõte 2016 on Hekotek AS

13. oktoobri pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2016 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli masinaehitusettevõte Hekotek AS. Aasta Uuendaja tiitliga pärjati Tööandjate keskliidu liige Estonian Cell.

Loe edasi »

Erika Ilves: Meil ei ole ükskõik

Eesti Tööandjate Keskliidu initsiatiivil lisandus iga-aastasele Eesti parimate ettevõtete tunnustamise auhinnagalale uuendusena ettevõtja visioonikõne. Tänavu inspireeris ettevõtjaid OffWorldi asutaja Erika Ilves. Tema ettevõte arendab USAs kaevandusroboteid, mis mitte väga kauges tulevikus võiksid töötada Kuul.

Vaata videot… »

Kutsume ametiühinguid toetama välistööjõu palkamise leevendamist

Üha süveneva tööjõupuuduse leevendamiseks peab Eesti muutma oma suhtumist välistööjõusse ja muutuma aktiivseks värbajaks, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Eesti Ametiühingute Keskliidu strateegiakonverentsil esinedes. Tamsar kutsus ametiühinguid seda seisukohta toetama ning avalikkusele ja poliitikutele selgitama.

Loe edasi… »

Uued liikmed: Keskkonnateenused ja Tehnoplast

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitusid AS Eesti Keskkonnateenused ja AS Tehnoplast. Tere tulemast!

Loe edasi… »
 
HARIDUS

“Ettevõtlikkus kooli” viis ettevõtjate lood 5000 õpilaseni

3-7. oktoobrini toimunud ettevõtlusnädalal külastas aktsiooni „Ettevõtlikkus kooli“ raames 103 ettevõtjat kokku 105 kooli üle Eesti ja inspireerisid oma lugu rääkides ligi 5000 noort. Teist aastat toimuva aktsiooni eesmärk on viia õpilased kokku ettevõtjatega, kes räägivad neile avameelselt ettevõtluse võlust ja valust – nii õnnestumistest kui ka tehtud vigadest ja nendest saadud õppetundidest.

Loe edasi… »

Parima praktikandi konkursi sõelale on jäänud 7 säravat kandidaati

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ finaali jõudis seitse noort, kes saavutasid eelmisel õppeaastal praktika jooksul silmapaistvaid tulemusi. Konkursi võitjad selguvad 25. oktoobril.


Loe edasi… »
MEIE SEISUKOHAD

Töövaidluste lahendamise seaduse eelnõu

Esitasime töövaidluste lahendamise korda muutvale seaduseelnõule põhjalikud ettepanekud.

Loe edasi… »

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et Euroopa Liit paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja kulutustega globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta. Seega peaks kindlasti püüdma vältida igasuguseid lisaregulatsioone sotsiaalvaldkonnas.

Loe edasi… »
 
AVALDA ARVAMUST

Ettepanekud riikliku statistika seaduse muutmiseks

Ootame ettepanekuid riikliku statistika kogumise korralduse muutmiseks. Millised teemad riikliku statistika seaduses vajaksid Teie hinnangul muutmist ning millised oleksid väljapakutud lahendusvariandid?

Loe edasi… »
 
 
TASUB TEADA

KPMG ja Tööandjad otsivad lennukaid ideid ekspordi arendamiseks

KPMG Baltics korraldas koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga ekspordivaldkonnale pühendatud uuringu, mille peamine eesmärk on leida lennukaid ideid ja uudseid lahendusi Eesti eksporditegevuse arendamiseks ja laiendamiseks. Tutvustame tulemusi laiemale ringile pressikonverentsil 2. novembril.

Loe edasi… »

Konkurss “Aasta betoonehitis 2016”

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2016”. Konkursi eesmärk on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule. Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember

Loe edasi… »
 

Erika Ilves ettevõtlusgalal: Meil ei ole ükskõik

Erika Ilves
Erika Ilves

Eesti Tööandjate Keskliidu initsiatiivil lisandus iga-aastasele Eesti parimate ettevõtete tunnustamise auhinnagalale uuendusena ettevõtja visioonikõne. Tänavu inspireeris ettevõtjaid OffWorldi asutaja Erika Ilves. Tema ettevõte arendab USAs kaevandusroboteid, mis mitte väga kauges tulevikus võiksid töötada Kuul.

Erika Ilvese kõne ettevõtlusgalal, 13. oktoobril 2016:

Aastaid tagasi sattusin ühe rahvusvahelise autorendifirma kontorisse Tallinnas. USAs on nende loosung “We try harder” ehk “Püüame rohkem”. Nende Tallinna kontoris oli see aga tõlgitud “Meil ei ole ükskõik”. See ajas mu ameeriklasest sõbranna naerma. Mind aga jäi kummitama see eestlaslikult tagasihoidlik tõlge: meil ei ole ükskõik. Kas siin võikski peituda meie tuleviku edu võti?

Äsja lõppes ettevõtlusnädal. Neljapäeval kuulutati Kultuurikatlas välja aasta parimad ettevõtted, väga tublid ja edukad, Eesti elu edasiviivad ettevõtted, kes said pärjatud viimasel ajal saavutatu eest. Ent unistagem korraks, millised võiksid olla Eesti parimad ettevõtted aastal 2030. Unistagem suurelt ja julgelt.

Ennustamine on muidugi tänamatu töö. Selle illustreerimiseks mõelgem end hetkeks hoopis minevikku, aastasse 1946, ja kujutlegem, et kutsume kohvile mõne selle aja suurkuju, näiteks malemeister Paul Kerese. Kuidas saaksime talle seletada, mis on iPhone, Skype, isesõitvad autod või e-residentsus? Kui ulmeline oleks see kõik tema jaoks olnud.

Kiire areng

Sel aastal tuli turule maailma esimene arvuti ENIAC – masin, milles oli 18 000 vaakumtoru, mis kaalus 27 tonni ja maksis 10 miljonit dollarit. Me peaksime Pauli veenma, et 70 aasta parast mahub see megamasin taskusse ja miljardid inimesed saavad seda endale lubada.

Skype oleks nagu reaalajas kahesuunaline teleülekanne. Ja ma isegi ei tea, kust alustada talle e-residentsuse selgitamist.

Tehnoloogia areneb tänapäeval palju-palju kiiremini. Tehnoloogiliselt võib aasta 1946 olla meist sama kaugel kui aasta 2030. Seega tuleb meil ennustades mõelda loogiliselt, aga ka ulmeliselt.

Kes siis võiksid olla Eesti parimad ettevõtted aastal 2030, kuidas õhtujuht neid enne auhinna üleandmist laval sisse juhataks? Kuidas sobiks näiteks selline nimekiri?

Maailm AS. See väike firma Tartust pööras klassiruumiõppe pea peale. Maailm on virtuaalse reaalsuse platvorm, mida kasutavad õppimiseks lapsed kogu maailmas – seal suumivad läbi Linnutee, mängivad aatomi ülesehitusega, reisivad läbi inimarterite. Eestis valminud Maailmas on kõik võimalik.

Liha AS. Üks Euroopa esimesi ettevõtteid, kes kasvatab laboris liha ja hoiab nii ära miljardite kanade, sigade ja lehmade tapmise. Eesti kasvatatud liha saab osta poest ja maitsta Euroopa parimates restoranides.

Aju AS. Kõik arvasid, et arvutikiipide tulevik kuulub IBMile ja D-Wave’ile. Aga nad kõik eksisid. Eesti teadlastel õnnestus välja tulla parima ajusarnase kiibi lahendusega. Selles on 500 miljonit neuronit ja 800 miljardit sünapsit, samas suurusjärgus inimajuga. Eesti “aju” on nüüd igasugustes seadmetes, üliväikestest nanorobotitest meie kehas kuni suurimate teleskoopideni Kuu peal.

Estforce AS. See Eesti firma lõi uue põlvkonna nutikaid tööstuslikke roboteid. Nad ei vaja programmeerijaid ja hooldajaid – paar päeva praktikat ja need robotid õpivad iseseisvalt uue töö selgeks. Neid saadetakse nüüd kõige ohtlikumatesse olukordadesse Maal, Kuul ja Marsil. Maal kustutavad need robotid tulekahjusid, parandavad elektriliine, kaevandavad maa all ja merepõhjas maavarasid. Kuul ja Marsil aitavad nad esimesi inimasukaid.

Mõni neist ettevõtetest võib tunduda ulmeline. Aga kas me saame väita, et need ettevõtted pole teostatavad? Nende asutamiseks vajalikud uuringud ja tehnoloogia on juba olemas. Häid ideid, isegi riistvara ideid, on üha lihtsam prototüüpida ja rahastada. Seega, miks mitte?

Aga tagasi olevikku. Eesti on maailmas tuntud selliste asjade poolest nagu Skype, e-riik ja nüüd e-residentsus.

See kõik on väga hea. Aga võibolla peaksime sihtima veelgi kõrgemale.

Eesti eripära

Mis oleks, kui Eesti oleks maailmas tuntud omapärase mõttemustri poolest, mida me oma inimestesse hoolikalt ja sihikindlalt külvame? See võiks näiteks koosneda kolmest põhi ideest.

Esiteks, kõik probleemid on lahendatavad. Olgu eesmärk vähiravi või rohelise energia tootmine 10 miljardi inimese jaoks – kõik probleemid on lahendatavad, kui selleks on piisavalt tahtmist.

Teiseks. Kui füüsikaseadused seda ei keela, siis on see võimalik. Oleme tihti osavad vabanduste leidmisel, miks midagi teha ei saa. Tegelikult aga on ju ainuke piirang füüsikaseadused.

Kolmandaks, meil ei ole ükskõik! Meil ei ole ükskõik, mis juhtub inimkonna, meie päikesesüsteemi või meie galaktikaga. Me usume, et suudame ära teha midagi suurt ja olulist.

Kui see on meie mõttemuster, siis ei ole need väljamõeldud Eesti ettevõtted meie 2030. aasta nimekirjas enam ulme. Pigem ehk tagasihoidlikkus.

Aasta Ettevõte 2016 on Hekotek AS

13. oktoobri pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2016 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli masinaehitusettevõte Hekotek AS. Parimate ettevõtete tunnustamise pidulikku galat korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit, EAS ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli sõnul väärib ettevõtete panus ühiskonna arendamisse tunnustust igal päeval aastas. “Igaüks, kes loob kasvõi ühe töökoha, aitab sellega kaasa kõigi eestimaalaste heaolu tõstmisele. Parimaid eristab teistest aga suurelt mõtlemine ja veidi “jalad maast lahti” unistamine samaaegselt piinlikult täpse teostuse ja kokkulepetest kinnipidamisega,” ütles Kuuli.

EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg: „EASil on hea meel, et kandidaatide ring on täienenud erinevate valdkondade ettevõtetega. Tänavune Aasta ettevõte on masinatööstuse valdkonna lipulaev Hekotek, kelle toodetud seadmeid kasutavad Baltimaade suuremad puidugraanulitehased ja saetööstused. Lisaks on ettevõte investeerinud igal aastal mitu miljonit eurot tootmise laiendamiseks,“ lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.

EASi Ettevõtluse Auhind 2016 võitjad:
• Aasta uuendaja Estonian Cell AS
• Aasta eksportöör Hekotek AS
• Aasta piirkonna ettevõte Eastman Specialties OÜ
• Aasta välisinvestor Kohila Vineer OÜ
• Aasta disainirakendaja Proekspert AS

Aasta Ettevõtte valis  esinduslik žürii, kuhu kuulusid ettevõtlusminister Liisa Oviir, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Aasta Ettevõte 2015 võitja Kodumaja Grupp juhatuse esimees Lembit Lump, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtja Oliver Väärtnõu (Cybernetica AS juhatuse esimees) ja ettevõtja Ruth Oltjer (Chemi-Pharm AS juhataja, Aasta ettevõtja 2012).

AS Hekotek juhatuse esimehele Heiki Einpaulule andis Aasta Ettevõte 2016 auhinna üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
AS Hekotek juhatuse esimehele Heiki Einpaulule andis Aasta Ettevõte 2016 auhinna üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

 

„Ettevõtlikkus kooli“ viis ettevõtjate lood nädala jooksul 5000 kooliõpilaseni

Lõppenud ettevõtlusnädalal külastas aktsiooni „Ettevõtlikkus kooli“ raames 103 ettevõtjat kokku 105 kooli üle Eesti ja inspireerisid oma lugu rääkides ligi 5000 noort.

Teist aastat toimuva aktsiooni eesmärk on viia õpilased kokku ettevõtjatega, kes räägivad neile avameelselt ettevõtluse võlust ja valust – nii õnnestumistest kui ka tehtud vigadest ja nendest saadud õppetundidest.

Taxify asutaja Martin Villig osales „Ettevõtlikkus Kooli“ aktsioonis teist aastat ja jagas tänavu oma lugu Tallinna Nõmme Põhikoolis. „Olles oma elus käivitanud kuus ettevõtet, pean oluliseks õpilaste maailmavaadet avardada ja tutvustada ettevõtluse kui ühe võimaliku karjäärivaliku võimalusi ja riske,“ rääkis Villig. „Mind ennast on inspireerinud teiste ettevõtjate räägitud edulood või läbikukkumised, millest igaühest on palju õppida,“ ütles ta.

Merivälja kooli külastanud Baltika jaekontseptsioonide ja brändingu direktor ning mitmete Eesti moebrändide kaasasutaja Maire Milder ütles, et „Ettevõtlikkus kooli“ toimib kahesuunaliselt.

„Ühelt poolt usun, et ettevõtjate lood annavad noortele võimaluse aru saada, et unistuste nimel tasub tegutseda. Teisalt toovad noorte siirad, samas nii lihtsad küsimused sind ennast tagasi lihtsate algtõdede juurde. Näiteks küsisid Merivälja kooli 6b klassi õpilased minu käest, kuidas teha suuri otsuseid, mis pöördumatuina tunduvad,“ ütles Milder. Minu nõu nii noortele särasilmadele kui ka meeldetuletus endale on see, et selliste otsuste tegemisel tuleks iseendaks jääda ja keskenduda sellele, mis silma tõeliselt särama pane.

AS Pipelife tegevjuht Anti Orav on gümnasistidega regulaarselt kohtunud juba 20 aastat ja näeb loomulikuna, et ettevõtjad ja juhid kogukonda panustavad. “Rahaliste toetuste asemel koolinoortele oma ajast tükikese eraldamine ja kogemuste jagamine loob minu arust rohkem väärtust, sest aitame neil sel moel silmaringi avardada ning eluliselt üliolulisi otsuseid langetada,“ ütles ta pärast Jüri Gümnaasiumi õpilastele oma loo rääkimist.

IT-ettevõtte Helmes omaniku ja juhi Jaan Pillesaare hinnangul on noorte hakkajate inimestega reaalse elu juhtimis- ja investeerimiskogemuste arutamine ühiskonna aitamiseks üks tõhusamaid viise. „Tore oli näha, et osalejad küsisid häid sisulisi küsimusi ja tegid märkmeid. Ehk siis tulevad nii edaspidi ka edulood,” lisas Rocca al Mare kooli külastanud Pillesaar.

ASi Büroomaailm omaniku ja juhi Jüri Rossi sõnul osaleb ta algatuses, kuna mäletab omast kogemusest hästi, kui raske oli neljakümneaastase ENSV haridusega inseneri ümberkujunemise protsess vaba ühiskonna ettevõtjaks. Tänavu rääkis ta oma loo Avinurme Gümnaasiumis. „Pean oma kohustuseks aidata noortel julgelt mõelda ja kindlasti ka tegutseda oma ettevõte loomisel. Ettevõtjaks ei sünnita, vaid ettevõtjaks õpitakse ja õpilasfirma loomine on selleks parim tee,“ ütles Ross. „Eesti tulevik sõltub sellest, kui palju ettevõtliku meelelaadiga inimesi siin tegutseb.“

Jaan Naaber, ettevõtte Neway partner, jõudis ettevõtlusnädalal oma lugu jagama koguni kahte kooli – Taru Tamme Gümnaasiumisse ja Konguta kooli. “Kui ma kooliajal tundsin puudust tundidest, kus õpetajateks oleks oma kogemusi ja lugu rääkivad ettevõtjad, siis nüüd saan ma ise selles rollis olles anda parima, et see vahetu kogemus oleks inspireeriv ja julgustav,” kommenteeris ta.

Ettevõtja Ville Jehe sõnul on aga noortel oluline oma elu tähtsaimate valikute eel kuulda praktikute lugusid nende kujunemisloost – kuidas tänased ettevõtjad maailma noorena kogesid ja kuidas see kõik nii läks.

„Kui ise hakkab ettevõtjaks neist noortest vaid väiksem osa, siis ettevõtjatega puutuvad nad oma tulevases tööelus kokku niikuinii. Ehk igasugune kokkupuude ettevõtlusmaailmaga on praktilise elu jaoks kasulik,“ arutles Jehe. „Seda enam, et ettevõtlikkust läheb elus vaja igaühel. Mul on hea „Ettevõtlikkus kooli“ algatusega kaasas olla ja soovitan igal ettevõtjal leida järgmisel sügisel paar tundi aega, et toetada oma lugu jutustades noorte valikuid. Miks mitte teha seda oma kunagises gümnaasiumis, nagu mina seda sel aastal tegin!“ Jehe külastas tänavu Pelgulinna Gümnaasiumi.

„Ettevõtlikkus kooli” toimus teist aastat järjest ja selle korraldajad on Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Tuleviku Kool, Startup Estonia ja KredEx. Eelmisel aastal külastasid aktsiooni raames koole 71 ettevõtjat ja tippjuhti. Korraldajate eesmärk on aktsiooni aasta-aastalt kasvatada ja jõuda ettevõtjate isiklike lugudega igasse Eestimaa kooli.

„Ettevõtlikkus kooli“ koduleht: www.mystory.ee  

Vaata ettevõtjate endi tehtud fotosid ja emotsionaalseid selfie’sid esinemistest koolides: https://www.facebook.com/minulugu/  

2016-uuendatud-banner-1

Tööandjate ettepanekud töövaidluste lahendamise seaduse eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit esitas töövaidluse lahendamise seaduse eelnõule järgmised kommentaarid:

1. Palume selgitada § 2 lg 1 punkt 1 – mida on mõeldud töösuhte ettevalmistamisest tulenevate vaidluste all.

2. Kulude jätmisest poolte kanda (sealhulgas ka eksperdi kulu, sõltumata eksperdi otsusest). Tihtipeale võivad avaldused olla alusetud ja pahatahtlikud ning tõendamine nõuab aega ning ka juriidilise konsultandi kaasamist. Teisel poolel ei pruugi olla võimalik taotleda asja edastamist kohtule läbivaatamiseks (kus on võimalus kulude hüvitamise taotlemiseks). Kuna eelnõuga kaotatakse ära nõude ülempiir, kaasneb suuremate nõuetega tõenäosus, et vaja on kasutada õigusabi/eksperti vms, millega kaasnevad kulud.

3. Tunnistajad ning kirjalikud ütlused.
Teeme ettepaneku, et kui üks pool nõuab tunnistaja ülekuulamist istungil, oleks see komisjonile kohustuslik. Tunnistaja kohale ilmumise peaks tagama isik, kes saab seda mõjutada (mitte see isik, kes taotleb tunnistaja ülekuulamist istungil). Vastasel juhul võivad eelkõige töötajad (kuid ka teatud juhtudel tööandjad) sattuda olukorda, kus töötaja soovib tööandja teise töötaja ülekuulamist, kuid tööandja ei ole sellest huvitatud ja avalduse teinud töötaja ei saa mõjutada tunnistaja istungile tulemist.

4. Vaja oleks täpsustada tõlkele esitatavad tingimused ning kes vastutab tõlke õigsuse eest.

5. Protokollimine.  Teeme ettepaneku, et protokolli lisatakse ka muu info, kui üks pool seda taotleb.

6. Lepitusmenetlus

Eelnõu kohaselt on töövaidlusorgani kui lepitusorgani poole pöördumise ehk lepitusmenetluse alustamise aluseks töövaidluskomisjonis sama avaldus, millega pöördutakse töövaidluskomisjoni vaidluse lahendamiseks, kuid millele on lisatud poolte kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks (eelnõu § 32).  Seletuskirjas on põhjendusena välja toodud, et varasema kokkuleppe eeldus välistab selle, et vaidlevad pooleks saaksid pahatahtlikult venitada töövaidlusasja arutamist.

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul ei ole see põhjendus veenev, kuna lepitusmenetluse katkestamisel või luhtumisel on võimalik asja arutamist jätkata tavamenetluses ning sisuliselt ei anna asja venitamine midagi juurde.

Praktikas tähendab eelnõus sätestatu aga seda, et pooled, kelle töösuhted on sassi läinud ja kes tõenäoliselt ei ole arusaamatusi suutnud omavahel selgeks rääkida, peavad enne töövaidluskomisjonile avalduse esitamist suutma kokku leppida, et on nõus lepitusmenetluse läbiviimisega. See on vähetõenäoline, mh võttes arvesse, et Eestis ei ole lepitamine veel väga levinud ja teadvustatud probleemide lahendamise viis. Pigem näeme siin olulist rolli töövaidluskomisjoni juhatajal, kes võiks ka hiljem, s.t pärast avalduse menetlusse võtmist ja olukorda hinnates, suunata/veenda pooli lepitusmenetluse läbiviimiseks (sh tutvustada lepitusmenetluse regulatsiooni, rääkida selle eelistest jne) sõltumata sellest, kas pooled on eelnevalt suutnud selles kirjalikult kokku leppida või mitte.

Segadust lisab eelnõu § 53 lõike 1 esimene lause, mille kohaselt peab töövaidluskomisjon kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et töövaidluskomisjoni juhatajal on õigus teha pooltele ettepanek lahendada töövaidlus näiteks lepitusmenetluses. Seega tekib olukord, kus seadus nõuab selgesõnaliselt lepitusmenetluse kohaldamiseks eelneva kokkuleppe sõlmimist, samas seaduse eelnõu § 53 viitab kaudselt ja seletuskiri ütleb väga selgelt, et töövaidluskomisjoni juhataja võib lepitusmenetlusele suunata ka menetluse ajal. 

Samuti pöörame tähelepanu asjale, et eelnõu seletuskirja kohaselt „lepitusmenetluse katkestamise või luhtumise korral esitab avaldaja töövaidluskomisjonile taotluse sama avalduse lahendamiseks tavamenetluses. Sellisel juhul loetakse avalduse töövaidluskomisjoni esitamise kuupäevaks vastavasisulise taotluse kuupäeva ning avalduse menetlusse võtmise ja läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema otsast peale. Eeltoodud väga olulist informatsiooni seaduse eelnõu ise ei sisalda, mistõttu tuleks selguse mõttes seda täiendada.

Samuti tuleks siinkohal täpsustada, et nõuete esitamise tähtaja arvutamisel võetakse arvesse esimest avaldust töövaidluskomisjonile, mitte hilisemat taotlust asja lahendamiseks tavamenetluses (oluline aegumise seisukohast).

Ühtlasi juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja § 24 lõike 2 punkti 7 sõnastus on erinev.

KPMG ja Tööandjad otsivad lennukaid ideid ekspordi arendamiseks

KPMG Baltics korraldab koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga ekspordivaldkonnale pühendatud uuringu, mille peamine eesmärk on leida lennukaid ideid ja uudseid lahendusi Eesti eksporditegevuse arendamiseks ja laiendamiseks.

Uuringu käigus kogume tagasisidet ekspordi soodustamiseks seni rakendatud meetmete kohta. Uurime, mis on ettevõtjate ning juhtide meelest seni eksportimist kõige enam soodustanud ja takistanud ning millistel tingimustel suudaksid nad oma ekspordimahtusid jõuliselt kasvatada. Kogume mõtteid selle kohta, milline on selle kõige juures ettevõtete enda roll ning mida saaks ära teha riiklikul tasandil ning teiste osapoolte (nt haruliidud, katuseorganisatsioonid) poolt. Tahame teada, millistes sektoripõhistes või sektorite ülestes märksõnades nähakse Eesti ekspordi eduloo kujundajat.

Eelkõige kogume kokku äriliidrite nägemuse sellest, milliseid kogu Eesti majandust hõlmavaid suuri otsuseid peame tegema täna selleks, et kasvatada kogu meie majanduse ekspordimahtusid nii lähiajal kui ka kaugemas perspektiivis.

Uuringusse on kaasatud suuremad kohalikest ettevõtjatest eksportijad, kes on ühtlasi ka Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed.

Uuringu tulemuste avalik tutvustus toimub novembri alguses.

Parima praktikandi konkursil on sõelale jäänud seitse säravat kandidaati

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ finaali jõudis seitse noort, kes saavutasid eelmisel õppeaastal praktika jooksul silmapaistvaid tulemusi. Konkursi võitjad selguvad 17. oktoobrini kestva Facebooki hääletuse ja seejärel koguneva hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Oma lemmik-praktikandi saab välja valida ja tema poolt hääletada Facebooki lehel

Kutsehariduse parima praktikandi tiitli nimel võistlevad OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova, Rimi Eesti Foods AS müügitöö praktikant Kaidi Parv, Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü ja Astri Toitlustus OÜ kokapraktikant Jelizaveta Pjatnitskaja. Kõrghariduse kategoorias jätkavad konkurssi RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas, Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik, Saku Õlletehas AS-is toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild.
 
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul jätkavad lõpphindamisel väga erineva erialataustaga noored, keda ühendab soov oma oskusi praktika ajal maksimaalselt arendada.
 
„Praktika on hädavajalik etapp elukutse omandamisel ja edu ning püüdlused selles väärivad märkamist. Meie konkursile esitasid nominendid tööandjad ja usun, et kõigile tänastele kandidaatidele on see motiveeriv signaal oma edulugu samasuguse innuga jätkata,“ rääkis Tamsar.
 
Tema sõnul aitavad targad praktikavalikud rajada edukat tööelu. „Praktika pakub õppurile esmase töökogemuse ja aitab noorel olla erialaselt konkurentsivõimelisem,“ rääkis ta. „Lisaks oskuste lihvimisele annab praktika võimaluse luua positiivse kontakti potentsiaalse tööandjaga ja avaldab seeläbi mõju edasisele tööelule ja karjäärivalikutele. Praktika on investeering tulevikku,“ rõhutas Tamsar.
 
Konkursile said tänavu kandidaate esitada toiduainete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted, kaubandusettevõtted, rõiva- ja tekstiilitootmisega tegelevad ettevõtted, metsa- ja puidutööstuse ettevõtted.
 
Parimaid praktikante tunnustatakse kahes kategoorias – parim praktikant kutsehariduses ja parim praktikant kõrghariduses. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridusministeeriumi, erialaliitude ja Businessi Schooli esindajad. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursus (kuni 6EAP), mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. Võitjad kuulutatakse välja 25. oktoobril.
 
„Praktik Cum Laude“ konkurss on pilootprojekt, mille Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel.

 

Egle Kadastik
Egle Kadastik

Tallinna Tehnikakõrgkoolis III kursusel rõivaste disaini ja tehnoloogiat õppiv Egle Kadastik tegi inseneri- ja konstruktoripraktika Nurme Production OÜ-s. „Nurme Productionis praktikandina töötamine oli minu jaoks suurepärane kogemus. Õppisin praktika vältel palju uusi erialaseid teadmisi ja oskusi. Suurem osa praktikast kulus lõigetekonstrueerimisele, prototüüpide õmblemisele ja seejärel lõigete parendamisele. Lisaks sain õppida lõigete suurendamist, paigutuste tegemist ja loomulikult täita ka vajalikke dokumente. Kõige enam meeldis mulle see, et sain paljud erinevad etapid ise läbi teha. Usun, et koolis käies on kohustuslik praktika õppekava üheks kõige olulisemaks osaks,“ rääkis Egle. Praktikajuhendaja sõnul oli Egle areng silmnähtav. „Ta õppis väga kiiresti, oli väga põhjalik ning pühendunud. Töö kiirus ja ka kvaliteet oli tal superhea, loomulikult ületas ootusi ja andis ettevõttele juurde. Ilma suunamata kujunes Eglest hilisemate praktikantide juhendada – ta võttis nad oma hoole alla, õpetas, näitas, suunas. Midagi sellist pole me varem kogenud. Oleme Eglega kokku leppinud, et järgmisel aastal tuleb ta meie vabrikusse lõpupraktikale ja samuti oleme valmis talle pärast kooli lõpetamist tööd pakkuma,“ rääkis juhendaja.

 

Jelizaveta Pjatnitskaja
Jelizaveta Pjatnitskaja

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kokaks õppiv Jelizaveta Pjatnitskaja oli kokapraktikal Narva restoranis Pärl. „Mulle meeldis väga see ettevõte ja töö avatud köögis. Kuid kõige hingelähedasem oli sõbralik ja hooliv kollektiiv, mis õpetas mulle palju. Mul oli väga meeldiv selles kollektiivis töötada, kuna meie vahel oli täielik üksteisemõistmine. Tahan väljendada tänu kokkadele selle eest, et nad mulle palju õpetasid ja et nad olid minuga hoolivad, kannatlikud ja head! Praktika käigus jõudsin töötada pulmades, bankettidel ja erinevatel pidudel. Mulle meeldib minu elukutse väga, kuna see võimaldab improviseerida, fantaseerida ja mõelda välja midagi uut ja huvitavat mitte ainult endale, vaid ka meie külalistele. Alguses ma isegi ei arvanud, et võiksin kokaks õppida, kuid nüüdseks on see amet õpetanud mulle kollektiivis töötamist, üksteise abistamist, julgust viia oma unistusi ellu, klientidega suhtlemist ja meeldejäävate toiduelamuste pakkumist,“ rääkis Jelizaveta.

 

Juhan Püü
Juhan Püü

Luua Metsanduskoolis II kursusel metsandusspetsialistiks õppiv Juhan Püü oli metsanduspraktikal Stora Enso AS-is. „Praktika käigus sain teada, kuidas näeb välja metsaostu protsess. Tutvusin Imavere ja Näpi saeveskite tööga. Jälgisin metsamaterjali transporti metsalaost saetööstusesse. Sain teada, kuidas käib paberipuidu vastuvõtt Kunda sadamas ja mismoodi käib mõõtmine ja andmete sisestamine süsteemi. Kõige rohkem meeldis mulle metsameistrite töö. Tehtud tööd avardasid silmaringi ja andsid juurde uusi teadmisi. Kindlasti läheksin Stora Enso Eesti AS -i tööle,“ kinnitas Juhan. Juhendaja sõnul oli Juhanil suur huvi metsamajanduse valdkonna vastu ning motivatsioon end selles vallas täiendada. „Temas oli näha heas mõttes „metsameest“, kuna oskas näha metsamajandamist laiemalt ning suhtus hoolivalt jätkusuutlikusse metsamajandamisse. Hindasime kõrgelt Juhani motivatsiooni saada uusi teadmisi ning avatust ja julgust teha ettepanekuid ka oma valdkonnas väga kogenud spetsialistidele. Näeme temas potentsiaali saada tulevikus heaks metsamajandamise eksperdiks ja kaalume Juhaniga ka töösuhte loomist,“ sõnas juhendaja.

Kaidi Parv
Kaidi Parv

Võrumaa Kutsehariduskeskuses II kursusel müügikorraldust õppiv Kaidi Parv oli müügitöö praktikal Võru Rimi supermarketis. „Praktika jooksul tegelesin kaubavarude täiendamise, tellimise ning tarnega, kontrollisin saatedokumente, tegelesin müügitööga, proovisin nii saalitöötaja kui kassapidaja ameteid. Praktika kestis kaheksa nädalat, mis oli piisavalt pikk aeg, et saada põhjalik ülevaade kõikidest kaubanduses esinevatest probleemidest – kliendi küsimused ja probleemid, tarne ning kaubakaod. Tahan kiita Võru Rimi supermarketi kollektiivi, tänu kellele läksin tööle rõõmsa tuju ja ootusärevusega iga järgneva päeva ees,“ rääkis Kaidi. Kaidi juhendaja sõnul paistis Kaidi silma õpivalmiduse ja väsimatu huviga. „Kaidi andis meile juurde ilmselt rohkemgi kui meie suutsime temale anda selle lühikese aja jooksul. Seletamatul kombel tuletas ta meile meelde, kui huvitav ja mitmekesine on meie töö. Samuti seda, et tööle tullakse igal hommikul naeratus näol ja pika päeva lõpuks ei kao kuhugi viisakus,“ kiitis juhendaja.

 

Marili Laas
Marili Laas

Eesti Maaülikoolis magistrantuuri 2. kursusel metsamajandust tudeeriv Marili Laas praktiseeris RMK-s metsa uuendamist, metsataimede ja dekoratiivtaimede kasvatamist ja müümist ning puuseemnete varumist ning müümist. „Praktika käigus tutvusin Eesti riigimetsade uuendamiseks metsataimede tootmisega – alates parimate omadustega puude valimisest ja seemlate rajamisest kuni varutud seemnest taimede kasvatamiseni. Praktika oli mitmekesine ja täiendas suurepäraselt ülikoolis õpitut. RMK on Eestis valdkonna suurim tööandja ja asutuse hea maine tõttu ka paljude metsamajanduse tudengite unelmate töökoht. Seega hindan kõrgelt võimalust saada osa ettevõtte igapäevasest tööst ja õppida selle töötajatelt. Olen väga tänulik enda juhendajale ja sõbralikule kollektiivile, kes tegid praktikast meeldiva kogemuse!“ ütles Marili.

 

Sten Sild
Sten Sild

Tallinna Tehnikaülikoolis toidutehnika ja tootearenduse eriala 2. aasta magistrant Sten Sild oli praktikal Saku Õlletehas AS-is. „Minu praktika eesmärgiks oli omandada uusi teoreetilisi teadmisi, kuid ennekõike praktilisi oskusi tootearenduse ja kvaliteedianalüütika vallas. Praktika käigus täienesid oluliselt minu praktilised oskused ja teoreetilised teadmised, enam sain uusi teadmisi ja oskusi tootearenduse valdkonnas. Väga kasulikud ja huvitavad olid erinevad toodete degustatsioonid, maitsenüansside tunnetamine, eristamine, hindamine ja kirjeldamine. Praktika reaalses suurtööstuses andis aimu, kuidas kogu ettevõte tervikuna toimib, kui palju on erinevaid vastutusüksuseid, kui kaua võtab aega uue toote turule toomine ja kui suur ning oluline on meeskonnatöö selle kõige juures. Soovitan kõigil sooritada erialapraktika suurtööstuses, seejuures usun, et Saku Õlletehas on nii praktika sooritamiseks kui ka töötamiseks suurepärane ettevõte,“ rääkis Sten.

 

Zinaida Popova
Zinaida Popova

Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsepatöö eriala omandav Zinaida Popova, kes oli rätsepatöö praktikal OÜ Promodernis. Oma praktikakogemuse kohta jagub Zinaidal vaid kiidusõnu: „Praktika OÜ Promodernis oli minu jaoks elus esimene ja tundsin end selle vältel kui tõeline õmbleja! Mulle meeldis kõige rohkem töö mitmekesisus ja pärast praktikat tean kindlalt, et valisin endale õige elukutse ning et pärast kooli lõpetamist on kindel töökoht mind ootamas.“ Zinaida juhendaja sõnul oli neiu väga uudishimulik ja ei kartnud teha uusi asju. „Kohati tegutses nagu tõeline töötaja, mitte praktikant – kiiresti ja iseseisvalt. Kõigest nädala ajaga orienteerus nii hästi, et suutis endale ise töötegevusi leida. Zinaida oli väga rõõmsameelne ja optimistlik, soovis proovida erinevaid asju ja rääkis, et valdkond huvitab teda ja et ta plaanib siduda oma tuleviku õmblemisega. Võtaksime Zinaida kindlasti tööle,“ rääkis juhendaja.

 

Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

5. oktoobril toimub Ettevõtlusnädala raames esmakordselt Arvamuspäev

Kolmapäeval, 5.oktoobril toimub Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses Ettevõtlusnädala raames esmakordselt Arvamuspäev, kus ettevõtjad, ettevõtlusorganisatsioonid ja riigi esindajad diskuteerivad ettevõtjatele mõeldud Euroopa Liidu toetuste vähenemise, kvalifitseeritud tööjõupuuduse ja ettevõtjate hääle kostumise üle ühiskonnas.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul arutletakse ettevõtlusele oluliste küsimuste üle üha enam, kuid enamasti toimuvad need mõttevahetused ettevõtjatele suunatud üritustel või ametiasutuste kokku kutsutud töögruppides. Erandiks on Arvamusfestival, kus see on aga üks väga paljudest diskussioonidest.

“Ettevõtlusnädala Arvamuspäev toob ettevõtjaile olulised teemad fookusesse avalikus linnaruumis, kus igaühel on võimalus kuulata ja kaasa rääkida,” ütles Tamsar. “Arvamuspäeval käsitletavad teemad – ettevõtluse toetamine olukorras, kus Euroopa Liidu vahendid lähiajal oluliselt koomale tõmbavad ja süvenev tööjõupuudus – ongi hetkel ühed kõige aktuaalsemad küsimused, mis vajavad julgeid poliitilisi otsuseid. Samuti on aina enam kuulda ettevõtjate häält ja tunda ettevõtlusorganisatsioonide mõju ühiskondlikkes protsessides.”

Arvamuspäev toimub Ettevõtlusnädala raames esmakordselt, et anda ettevõtjatele ning nende esindajatele võimalus rääkida nendest teemadest, mis neile endile on südamelähedased ning hetkel ühiskonnas aktuaalsed. Lisaks tuntud ja tunnustatud panelistidele on päevast osa võtma oodatud kõik ettevõtlusest huvituvad inimesed, et ka oma sõna kaasa öelda.

Arvamuspäeva otseülekannet on võimalik jälgida Postimehe veebis.

Arvamuspäeva kava:
11:00-11:45 – „Ettevõtlusele mõeldud toetused – kurja juur või vajalik väetis?“
Marina Kaas – MKM’i innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjoni liige, Maaelu Arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni liige; EVEA asepresident.
Tanel Rebane – EAS arendusüksuse juht
Hendrik Roosna – Upgraded Technology ja Fusion Varahaldus juhatuse esimees
Kristo Timber – Chemi-Pharm AS, COO


12:00 – 12:45 – „Tööjõupuudus Eestis ning kuidas seda lahendada; millised on tulevikutsenaariumid?“
Tiit Elenurm – EBS Ettevõtluse õppetooli juhataja
Väino Kivinurm – Piusa Kaevandused juhatuse liige
Toomas Laanpere – AS Napal omanik, EVEA nõukogu liige
Meelis Paavel – Töötukassa tegevjuht
Priit Sarapuu – G4S Eesti tegevjuht; Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige

13:00-13:45 – „Ettevõtjate hääl ühiskonnas – kas peaks rohkem kuulda võetama?“
Toomas Tamsar – Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Mait Palts – Eesti Kaubandus-tööstuskoja tegevjuht
Feliks Mägus – Nordic Hotels OÜ juhatuse esimees; EKTK juhatuse liige
Ruth Oltjer – Chemi-Pharm AS juht; EKTK juhatuse liige
Riin Savi – Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Kersti Kracht – EVEA president; ettevõtja

Tööandjate seisukoht Euroopa sotsiaalõiguste sambale

Selle aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon kavandi Euroopa sotsiaalõiguste samba (SõS) loomiseks, mille eesmärgiks on sõnastada olulised põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikide tööturu- ja sotsiaalpoliitika arendamisel. 2017. aastal tahetakse välja tulla valge raamatuga.

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja kulutustega globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta. Seega peaks kindlasti püüdma vältida igasuguseid lisaregulatsioone  ning kiiret ülespoole konvergentsi ja harmoniseerimist sotsiaalvaldkonnas. Pealegi on liikmesriigid väga erineva arengutasemega ning mõtlematu tegutsemisega võime oodatava kasu asemel hoopiski halvata majanduse ning põhjustada ettevõtete EList lahkumist ning töötuse kasvu. Seega oleks vaja kindlasti teostada ka sotsiaalõiguste samba mõjuanalüüs ehk siis hinnata mõju majandusele, tööhõivele ning kuivõrd aitab see kaasa ELi ning eelkõige EMU (majandus- ja rahaliidu)  globaalse konkurentsivõime paranemisele.

ELi sotsiaalõiguste sammas peaks laienema ka eurotsooni mittekuuluvatele riikidele, vastasel juhul soosime vaid kahekiiruselist ELi ning veelgi suuremate lõhede tekkimist liikmesriikide vahel.

Konkreetsed kommentaarid SõS kohta:

– SõS-l on ebaselged eesmärgid, puudub mõjuanalüüs ning selge plaan, kuidas plaanitakse SõSi rakendada.

– EL eristub globaalses plaanis kõrgete sotsiaalsete standardite ja sotsiaalkulutuste poolest, küll aga ei saa me sama öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta.
– EL ei vaja sotsiaalvaldkonnas lisaregulatsioone, sest eksisteerib ELi sotsiaalaquis (katab 28 EL liikmesriiki ja EEA riike),  mis koosneb umbes 70 direktiivist ning mis hõlmab enamikku sotsiaalõiguste sambas toodud valdkondadest (näiteks töötaja õigust võrdsele kohtlemisele töösuhtes, õigust saada infot töötingimuste, tööohutuse ja töökeskkonna kohta, kohustust konsulteerida töötajatega jne). Seega jääb arusaamatuks, mis lisandväärtust soovitakse sotsiaalõiguste sambaga saavutada? Kas SõS on  EL sotsiaalaquis´ edasiarendus või soovitakse sellega laiendada vaid sotsiaalvaldkonna õigusi?
– Lisaks tekib paljude sotsiaalõiguste samba teemade puhul subsidiaarsuse küsimus, sest klassikaliselt on need siiani kuulunud liikmesriikide kompetentsi.
– Ilmselt soovitakse ELi tasandil eesmärkide paika panemisega soodustada ülespidist konvergentsi sotsiaalvaldkonnas, kuid paraku võib ambitsioonikate miinimumstandardite seadmisega tekitada kasu asemel hoopis kahju, viies ettevõtete EL-st välja kolimiseni või sulgemiseni ning andes sel moel hoogu tööpuuduse kasvule.
– Jääb segaseks, kuidas plaanitakse ELi sotsiaalõiguste sammast rakendada, kas läbi EL semestri ja riigipõhiste soovituste?
– Puudub mõjuanalüüs: milline on mõju ELi majandusele, konkurentsivõimele ja kuidas aitab SõS kaasa Euroopa Majandus- ja Rahaliidu tugevdamisele?
– Sambast peaks saama raamistik liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajate jälgimiseks/võrdlemiseks. Leiame, et sellist võrdlusraamistikku on raske teostada, sest liikmesriikide lõikes on suured erinevused ning kõikides riikides ei eksisteeri isegi alampalka, samuti arvutatakse palgalõhe näitajat erinevalt. Praegu tundub, et suund on liigselt tingimuste võrdsustamise suunas, mis aga tegelikkuses piirab vaesematest riikidest pärit ettevõtjate ja töötajate võimalusi (nt. lähetatud töötajate teema).
– Tööjõu vaba liikumine, mis on üks ELi põhivabadusest ning äärmiselt oluline ühisturu ja tööturu funktsioneerimiseks, puudub täielikult ELi sotsiaalõiguste sambast. Paljudes ELi liikmesriikides on suurimaks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus, samas tööjõu vaba liikumine aitaks seda probleemi oluliselt  leevendada.

Eesti ja SõS

Kahtlemata sisaldab sotsiaalsammas mõnesid väga olulisi valdkondi. Nendest olulisemad Eesti jaoks on:
1. Oskused, haridus, elukestev õpe;
2. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine.

1. Haridus – viia haridus vastavusse tööturu nõuetega; töökohapõhise õppe suurem osakaal; elukestva õppe propageerimine.

Meil on juba praegu suur kvalifitseeritud tööjõu puudus. Seega peame hoolitsema selle eest, et noored saaksid õppeasutustes oskused, mille järele on ettevõtetel reaalne vajadus. Arvestades demograafilisi trende ja kiiret tehnoloogilist arengut, muutub eriti oluliseks elukestev õpe. Peame võimaldama inimestel püsida tööturul nii kaua kui võimalik, selleks on neil vaja aga kaasaegseid digioskusi. Samuti peame lihtsustama võõrtööjõu kaasamist sektorites, kus Eestis vastava kvalifikatsiooniga inimesed puuduvad või on neid liiga vähe.

2. Elanikkonna vananemist, tööealise elanikkonna vähenemist, väljarännet arvestades on üheks suuremaks meie ees seisvaks väljakutseks eelkõige sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine.

• Eesti rahvaarv on 2060. aastaks 1,1 miljonit (senise 1,3 milj asemel), mis tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Töötajate ja pensionäride suhe viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe pensionäri kohta. 2060 aastaks on ühe pensionäri kohta vaid poolteist töötavat inimest.
• Sellise trendiga jätkates oleks 2060. aastal meie riiklik pension alla 300 euro kuus
• Kas vaid pensioniea tõstmine 70 eluaastani saab olla  lahenduseks  praeguse pensionisüsteemi püsima jäämiseks?
• Kas pensioniraha peaks investeerima Eestisse?
• Viimasel ajal on palju olnud juttu tervishoiu finantseerimisest ning Haigekassa pingelisest eelarvest. Tervishoiutöötajate hoiatusstreik oli selgeks märgiks, et meie tervishoid on üle 10 aasta olnud alarahastatud ning selle finantseerimine vajab ülevaatamist.
• Sotsiaaltoetuste puhul võiksime arvestada reaalsusega (ehk siis ka üksikvanemate suurt osakaalu), mitte lähtuda alati traditsioonilisest peremudelist: „ema, isa, 2 last“.
• Naiste aktiivseks osalemiseks tööturul ja ühiskonnaelus peame tagama lasteaiakohtade ja eakate hooldeteenuse kättesaadavuse.
• Tähelepanu tuleb pöörata ka absoluutses vaesuses elavatele inimestele, sest liialt suured erinevused sissetulekutes hakkavad teatud hetkest takistama majanduse arengut.

Praktika ja Õpipoisiõpe nr 3, september 2016

 

PRAKTIKA JA ÕPIPOISIÕPE
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Tööandjaile vajalik info praktikast ja õpipoisiõppest veebis kättesaadav

Eesti Tööandjate Keskliit koondas oma veebi tööandjatele vajaliku ja praktilise info, mis on juhile ja personalispetsialistile abiks praktika ja õpipoisiõppe korraldamisel organisatsioonis.
Loe edasi… »

Kuidas vähendada kääre hariduse ja tööturu vajaduste vahel?

Igal aastal lõpetavad kutse- ja kõrgkoole tuhanded noored ja särasilmsed inimesed, kellest enamik on loodetavasti õppinud eriala, millel soovitakse ka tööle asuda ja aina paremaks saada. Ometi kurdavad tööandjad, et nad ei saa koolidest piisavalt ja nende ettevõttele sobilike oskustega töötajaid. Hariduse ja tööturu vajaduste kokkusobitamine on jätkuvalt probleemne, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.


Loe edasi… »

Milleks ettevõtjale õpipoisiõpe?

Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub erialane kvalifikatsioon. Samas on ettevõtete üha suuremaks arengupiduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üks võimalikke lahendusi on töötajaid ise koolitada,kasutades töökohapõhist õpet.


Loe edasi… »

Laidmets: Paindlikule õpipoisiõppele tuleb võtta jõulisem suund

Haridus-ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets näeb võimalust ja vajadust oluliselt laiendada töökohapõhist õpet, mis on õppijale ühtaegu paindlik ning tõstab lõpuks tema konkurentsivõimet tööjõuturul.

Loe edasi… »

Töötukassa viib kokku õpipoisid ja tööandjad

Võimalikel õpipoistel ja tööandjatel aitab üksteist leida ka Töötukassa, kes korraldab huvilistele teabepäevi. Töötukassal on kliente, kes vajavad ümberõpet tasemeõppes osalemise kaudu ning uut algust tööelus pakub just töökohapõhises õppes osalemine, ning samas pöördub Töötukassasse tööandjad, kes otsivad sobivaid töötajaid.
Loe edasi… »
 
KOGEMUSLOOD

Järvamaa haigla tunneb uhkust kutsetunnistusega hooldajate üle

Järvamaa haiglas osales õpipoisiõppes neljal aastal kokku 31 hooldustöötajat, kel on nüüd ette näidata kutsetunnistus. Sellise näitajaga – rohkem kui 80%-l hooldajatest on kutsetunnistus – saavad kiidelda vabariigis vaid üksikud haiglad

Loe edasi… »

Tallinna Vesi: Praktika toob ettevõttesse noori

AS Tallinna Vesi leiab praktikaprogrammi kaudu ettevõttesse tööle noori professionaale. Praktikaprogrammi teine oluline eesmärk on tutvustada ettevõtet kui atraktiivset tööandjat.

Loe edasi… »

Lõpetas Swedbanki praktikaprogrammi Kick Start esimene lend

2016. aastal tuli Swedbanki praktikale 102 entusiastlikku noort, kes said osa uuenenud praktikaprogrammist. Swedbanki praktikaprogramm Kick Start annab noortele peale töökogemuse ka võimaluse laiendada silmaringi ning teha algust professionaalsete kontaktide võrgu loomisega.

Loe edasi… »
 
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kes sobib töökohapoolseks juhendajaks?

Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust. Juhendajaks sobib nö õpetatava ala meister, kes tuleb toime juhendamise, hindamise ja tagasisidestamisega.

Kas töökohapoolsel juhendajal on võimalik saada koolitust?

Jah, kutseõppeasutus, kellega töökohapõhise õppe läbiviimisel koostööd tehakse, tagab juhendajate ettevalmistuse õpilaste juhendamiseks lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast

Mida tuleb töökohapoolse juhendaja koolituse planeerimisel arvesse võtta?

Töökohapoolsete juhendajate koolitamist viib läbi kutseõppeasutus, kes peab koolituse sisu planeerides arvesse võtma:
• Kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused)?
• Millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused?
• Kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat)?
• Kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine?
 
TASUB TEADA

Ilmus erileht “Praktika ja õpipoisiõpe”

Ilmus erileht “Praktika ja õpipoisiõpe”
27. septembri Eesti Päevalehe vahel ilmus tööandjatele suuatud erileht “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Erilehest saab põhjaliku ülevaate ettevõttes praktika korraldamise eri tahkudest, samuti konkreetseid nõuandeid ja näpunäiteid organisatsioonis õpipoisiõppega alustamiseks. Lõviosa leheruumist võtavad aga enda alla enam kümne ettevõtte kogemuslood. Erilehe saab alla laadida Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehelt.

Loe edasi… »
 
 

 

Uudiskiri ilmub neli korda aastas Haridus- ja Teadusministeeriumi tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses“ ning „Õpipoisiõppe laiendamine“ raames. Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Uudiskirja valmimist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.
 

 

Tööandjatele vajalik info praktika ja õpipoisiõppe kohta ühest kohast

Eesti Tööandjate Keskliit koondas oma veebi tööandjatele vajaliku ja praktilise info, mis on juhile ja personalispetsialistile abiks praktika ja õpipoisiõppe korraldamisel organisatsioonis.

Praktika kohta leiab infot veebileheküljelt https://new.employers.ee/algatused/praktika/  – siin on viited ja selgitused vajalikele õigusaktidele ja seletused üliõpilaste ja kutseõppurite praktika erinevusest. Samuti abistavad tööandjaid konkreetsed nõuanded, millistele küsimustele tuleb enne praktikantide võtmist tähelepanu pöörata, ja vastused korduma kippuvatele küsimustele. Pidevalt on täienemas eri tööandjate kogemuslugude nimekiri.

Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe kohta saab ülevaatliku info veebilehelt https://new.employers.ee/algatused/opipoisiope-ehk-tookohapohine-ope/. Mis on õpipoisiõe ja kuidas sellega alustada? Milliseid seadusi peab teadma ja täitma? Kuidas näeb välja koostöö kutsekooliga? Põhjalik just tööandja vaatest oluline info on esitatud lihtsalt ja ülevaatlikult. Ka siin saab inspiratsiooni ammutada nii Eesti kui ka teiste riikide tööandjate kogemuslugudest.

Veebilehtede loomist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

 

 

 

Milleks ettevõttele õpipoisiõpe?

Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub erialane kvalifikatsioon. Samas on ettevõtete üha suuremaks arengupiduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üks võimalikke lahendusi on töötajaid ise koolitada, kirjutavad Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul.

Tööandjad peavad kutsekoolide lõpetajate teadmiste ja oskuste taset õpitud erialal tööle asumiseks pigem piisavaks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusest 2015 aastal.

Ehitusala ettevõtted on oma arvamuses keskmisest kriitilisemad: väidet peab pigem õigeks 55,5%, pigem valeks 33,3% ja ei oska öelda 11,1%. Kaubandusettevõtetest 78,6% on arvamusel, et kutsekoolide lõpetajate teadmised ja oskused on sobilikud õpitud erialal tööle asumiseks, samas on 71,4% kaubandusettevõtetest kindlad, et nad ei leia kutseõppeasutuste lõpetajate seast piisaval hulgal uusi töötajaid.

Kutsekooli lõpetajate hulgast ei leita piisavalt tööjõudu või pole koolilõpetajatel ikkagi neid oskusi, mida töökohas vajatakse, paljud ettevõtted korraldavad ise töötajate täiendavat ettevõttespetsiifilist väljaõpet. Lisaks on vaja koolitada nii olemasolevaid kui ka uusi töötajaid, kellel puudub erialane haridus.

Abiks on töökohapõhine õpe

Tööandjatele on abiks töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe, mis on hea võimalus tõsta olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni ja parandada selle kaudu töötulemusi ning suurendada tootlikkust.

Ettevõtted saavad koolitada ka uusi töötajaid, ja koolitada just selliste oskustega, nagu nad ise vajavad. Õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpipoisiõppe läbiviimise eest maksab kutseõppeasutus ettevõttele juhendamistasu kuni 50% riiklikust koolituskoha maksumusest.

Õpipoiss on kas ettevõttes juba töölepinguga töötaja (erialase kvalifikatsioonita) või kutsekooli õppima asunu, kes ise valib just praktilisema õppevormi. Ametioskusi õpitakse töökohas juhendaja käe all. Tavaõppega võrreldes on eeliseks see, et õpipoiss saab kohe ka töötasu ja tal tekib hinnatud töökogemus. Pealegi on võimalus pärast õppeperioodi lõppu tööle jääda.

Õpipoiss õpib õppekava järgi ja saab õppekava läbimisel kutsekooli lõputunnistuse ning võib sooritada kutseeksami, täpselt samuti nagu needki õppijad, kes õpivad kutsekooli koolipõhises õppes. Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused. Ta saab õpilaspileti, võib taotleda õppetoetusi ja sõidukulu hüvitamist. Õpilasele laieneb koolilõuna toetus, kui ta on keskhariduseta ja kuni 20-aastane.

Ettevõte maksab õpipoisile palka, mis ei tohi olla väiksem kui valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping sõlmitud, siis eraldi lisatasu õppimise eest maksma ei pea.

7 sammu õpipoisiõppega alustamiseks

Mida peab tegema ettevõte, kes tahab oma töötajat õpipoisiõppesse suunata?

Siinkohal seitse olulist sammu:

1 Kaardistage koolitust vajavad töötajad (uued või olemasolevad töötajad) ja nende koolitusvajadus.

2 Looge kontakt kutseõppeasutusega lähtuvalt koolitusvajadusest.

3 Koostöös kutseõppeasutusega valige sobiv õppekava. Erandjuhul tuleb koostöös kutseõppeasutusega koostada uus õppekava.

4 Kutseõppeasutusega koostöös leppige kokku õppekava moodulite rakenduskava.
5 Vajadusel koolitage koostöös kutseõppeasutusega oma õpipoiste juhendajaid.

6 Tehke koostööd kutseõppeasutusega töökoha hindamisel ja sõlmige kolmepoolne praktikaleping.

7 Juhendage õppijat ja  andke talle sobivad tööülesanded.

 

Koolitusvajaduse kaardistamine

Kui ettevõte soovib pakkuda õpipoisiõpet, et koolitada olemasolevaid töötajaid või leida uusi töötajaid, tuleb esmalt mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpipoisi töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õppija peab osalema lisaks ettevõttes töötamisele ka koolis õppetööl.

Kutseõppeasutus

Kutseõppeasutusel on õpipoisiõppe rakendamisel juhtiv eestvedaja roll. Kool vastutab õppe läbiviimise korralduse ja kvaliteedi eest. Kutseõppeasutus valib koostöös ettevõtjaga õppekava (vajadusel koostab uue õppekava) ja koostab õppekava moodulite rakenduskavad õpipoisiõppe läbiviimiseks.

Kool vastutab juhendajate (nii koolipoolsete kui ka ettevõttes töötavate juhendajate) asjakohase kvalifikatsiooni ja kompetentsuse eest. Vajadusel korraldab ja leiab finantsid ettevõtte poolsete juhendajate koolituseks. Õppekava täitmisel võib õppeasutus kasutada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA). VÕTA eesmärk on muuta nähtavaks ja väärtustada kõiki inimese teadmisi ja oskusi olenemata sellest, kus need on omandatud.

Õppekava valimine

Koostöös kutseõppeasutusega valitakse sobiv õppekava, mis vastab tööandja vajadustele. Erandjuhul võib olla vajalik täiesti uue õppekava väljatöötamine.

Seejärel lepitakse kokku osapoolte rollid ja vastutus õppe läbiviimisel.

Õppe maht õppekavade lõikes on 15-180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (1EKAP on 26 tundi õpilase tööd), s.o 390-4680 tundi. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP-i.

Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis sisaldab üht õppeainet või koondab mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks.

Neil, kes asuvad õppima 2017. aasta 1. septembrist, tuleb sooritada kutseeksam (kui antud erialal on kutseeksami sooritamise võimalus olemas.

Õppekava rakenduskava

Õppekavale koostatakse rakenduskava kutseõppeasutuse ja õpipoisiõpet pakkuvate ettevõtete koostöös. Rakenduskava koostatakse arvestades õpipoisiõppe vormi eripära, õppurite haridustaset ja iga kutseala valdkonna spetsialistile esitatavaid nõudmisi. Rakenduskavas määratletakse moodulite kaupa ettevõttes toimuva õppe maht ja õpiväljundite saavutamise hindamiskriteeriumid. Samuti tuuakse välja õppetöö läbiviimise ajagraafik ning millised õppekava väljundid omandab õppija ettevõttes ja millised koolis.

Juhendaja

Õpipoisiõppe läbiviimiseks peab töökohas leiduma juhendaja, kes ise on läbinud praktika juhendamise alase koolituse. Juhendaja juhendab ja hindab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest.

Töökoha hindamine

Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kutsekool ja ettevõte koos, kas töökohas ehk praktikakohas on olemas tingimused, mis võimaldavad täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutuse ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad selles töökohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.

Praktikaleping

Õpipoisiõppe läbiviimiseks on vajalik sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õppija, kooli ja ettevõtte vahelistes suhetes. Praktikalepingus lepitakse kokku poolte kohustusedja õigused, sh praktika täpsem korraldus, koolis toimuva õppetöö ning praktikakohas toimuva õppetöö ajaline korraldus jms.

Õppetöö korraldamisel rakendatakse erinevaid mudeleid lähtuvalt valdkonna ja õppe eripärast, tööandja vajadustest, õpperühma suurusest ja teistest tingimustest. Näiteks lepitakse kokku, et õpipoiss käib koolis ühel kindlal päeval nädalas ja neljal päeval omandab oskusi ettevõttes või et õppetöö koolis toimub ühe nädala jooksul ja viis nädalat toimub praktiseerimine ettevõttes. Või siis näiteks toimub õppetöö koolis valdkonna sesoonsust arvestades (aiandus jms).

Kui terve õpperühm moodustatakse ühes ettevõttes töötavatest õpilastest, võib kutseõppeasutus õpetada teoreetilist osa ettevõttes kohapeal, kui seal on olemas õppeks sobivad tingimused.

 

ÕPIPOISIÕPE EESTIS

Eestis alustati kutseõppes töökohapõhise õppe piloteerimist 2002. aastal.

Alates 2006. aastast on töökohapõhine õppevorm kutseõppeasutuse seaduses õiguslikult reguleeritud.

Aastatel 2005-2008 rakendati ESF projekti „Töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolituse) rakendamine kutseharidussüsteemis”, kus osales 870 õpipoissi ja 185 ettevõtet.

2013.-2014. õppeaastal oli töökohapõhises õppes ligi 580 õpilast 256 tööandja juures.

2015. aastal tuli haridus- ja teadusministeerium välja plaaniga luua kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta.

Aastaks 2020 kavandab riik juba 8000 õpipoisi õppekohta.


Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Järvamaa haigla tunneb uhkust kutsetunnistusega hooldajate üle

Järvamaa haiglas osales õpipoisiõppes neljal aastal kokku 31 hooldustöötajat, kel on nüüd ette näidata kutsetunnistus. Sellise näitajaga – rohkem kui 80%-l hooldajatest on kutsetunnistus – saavad kiidelda vabariigis vaid üksikud haiglad.

„Kui mind õpipoisiõppesse kutsuti, käis esimese mõttena peast läbi, et ma ei saa sellega ju hakkama,” ütleb 24 aastat Järvamaa haiglas töötanud Maiju Silla, kelle praegune ülesanne on erakorralise meditsiini osakonnas abiks olla.

End täiendama asudes oli naise jaoks oluline see, et õppida sai oma töökohas, tuttavas keskkonnas. Kui sellist täienduskoolitust oleks pakutud mujal haiglas, oleks ta kindlasti pidanud loobuma. „2014. aastal, kui õpipoisiõp e lõppes, olin saanud kahe aastaga märksa targemaks, enesekindlamaks, julgemaks.
Samas oli ka suur kergendus, et õppimine läbi sai,” tunnistab Silla.

Sisehaiguste osakonna õendusjuhi Külli Viirpuu juhendada oli õpipoisiõppe ajal kolm inimest’. Juhendaja kohuseks oli jälgida, kuidas n-ö õpipoiss oma töökohal praktikat tehes toime tuleb, kas oskab kasutada ka koolitusel jagatud teadmisi. Juhendaja sõnul oli see koolitus pingutav mitte ainult õpilastele, vaid ka juhendajatele, kuna vastutus on suur. „Õpipoisiõpe on seepärast hea, et inimestel on juba kogemused sellel erialal olemas, nüüd said õppida lisa, laiendada oma teadmisi ning praktilisi oskusi. Ehk ka üht-teist ümber õppida” ütleb Viirpuu.

Tal on hea meel, et kõik õpipoisiõppes osalejad on saanud juurde enesekindlust ja julgust ka omalt poolt põhjendatud hinnanguid ja soovitusi anda patsiendi hooldamisel.

Õppijale on õpe töökohal mugav

Sajandeid praktiseeritud õpipoisiõppest on kujunenud välja üks tänapäevase kutsehariduse õppevorm – töökohapõhine õpe. Õppemeetodit meistri juhendamisel läbi töötegemise nimetatakse ka õpipoisiõppeks. Õpetajate sõnul on võrreldes koolipõhise õppijaga töökohapõhisel õppijal suurem motivatsioon, töö- ja elukogemus ning kohusetunne.

Eesti riigis on hooldustöötajad seotud avahoolduse, hooldusasutuste ja tervishoiuasutustega. Hooldajaid koolitatakse Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis, samuti kutseõppeasutustes. „Paraku pole hooldaja elukutse tänasele gümnaasiumilõpetajale atraktiivne, kuid iga aastaga kasvab mitte ainult eakate, vaid ka endaga mitte toimetulevate inimeste hulk, kes vajavad hooldaja abi” märgib Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere. Seepärast on oluline ka osutatava teenuse kvaliteet.

Kutsetunnistus tõendab töötaja pädevust, ametiteadmisi ja oskusi. Raidvere sõnul on Eestis veidi üle poole tuhande kutsetunnistusega hooldustöötaja.
Järvamaa haiglas töötab 38 hooldustöötajat. Aastani 2011 oli vaid kahel kutsetunnistus. „Õpipoisiõppe käigus on Järvamaa haiglas moodustatud kaks õppegruppi, kokku 31 inimest, enamik meie maja töötajad. Leidsime, et nii on hooldustöötajatele mugav, kui koolitus ning praktika toimuvad töökohas,” pajatab Raidvere.

Õpipoisikoolitus on toimunud kahel korral (2009-2011 ja 2013-2015), viimane grupp lõpetas 2015. aastal. Haigla muutus kord nädalas Tallinna tervishoiu kõrgkooli filiaaliks, õpetajateks ja praktika juhendajateks olid nii tervishoiu kõrgkooli õppejõud kui ka haigla kõrgharidusega õed.

Ikka julgustades ja toetades õppurit

„Muidugi olid meil omad kartused. Näiteks see, et inimesed keelduvad õppimisest ja nii see oligi. Ikka peljati, ei saada hakkama, ei osata. Kaheldi endas. Lähenesime igale individuaalselt, toetades ja julgustades. Pidin näiteks võtma inimesel käest kinni ja ta klassiruumi viima. Aga lõpuaktusel oldi see-eest tänulik,” meenutab õendusjuht. Ta lisab, et õpipoisiõppe puhul pole oluline vanus, vaid tahtmine õppida. Kõige noorem koolituse läbinud hooldaja oli kolmekümnendates, vanim aga kuuekümnendates aastates.

Haigla omalt poolt tegi kõik selleks, et hooldajad saaksid käia koolis. Raidvere sõnul võimaldati inimestel võtta õppepuhkust päeva kaupa, töökohal säilis samal ajal palk. „Muidugi oli ka kartus, et kui hooldajal kutsetunnistus käes, võib ta minna tööle Soome. Meil on aga töötajad truud oma ametile ning vaid üks inimene õpipoisiõppes õppinutest lahkus töölt.” Kasu kooliskäimisest oli mõlemapoolne. Haigla sai juurde palju kutsetunnistusega hooldustöötajaid ja Raidvere on uhke, et Järvamaa haigla on üks väheseid vabariigis, kus kutsetunnistusega hooldajate arv on üle 80 protsendi. Haritud hooldaja tegevus põhineb tõenduspõhisel õppel ja loob eeldused tagamaks tervishoiuteenuse kvaliteeti. Hooldajate maine kasvas, omavaheline suhtlemine paranes, esimese õppeaasta lõpuks tekkis huvi koolituse vastu ka esmasest koolitusgrupist väljajäänutel ja n-ö esimese ringi kahtlejatel. Suurim võit oli aga see, et riiklikult rahastatud õpet oli võimalik korraldada töökoha põhiselt, katkestamata tervishoiuteenuste osutamist, sest praktika tegi igaüks oma põhitöökohal juhendaja pilgu all.

Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Töötukassa viib kokku õpipoisid ja tööandjad

Võimalikel õpipoistel ja tööandjatel aitab üksteist leida ka Töötukassa, kes korraldab huvilistele teabepäevi.

Möödunud aastal alustas Räpina Aianduskooli ja aktsiaseltsi Sagro koostöös õpipoisi õppes nooremaedniku tööks vajalikke tarkusi koguma kaheksa aiandushuvilist inimest. Õpingutest ja aianditööst huvituvaid aitas koolile leida töötukassa, korraldades oma ruumides huvilistele teabepäeva, kus infot jagasid nii Sagro kui ka aianduskooli esindajad.

„Meie pigem vahendame õpipoisiõppe programmides osalemise võimalusi,” ütleb töötukassa teenuste osakonnajuhataja asetäitja Karin Andre vastuseks küsimusele, kuidas saavad töötud töötukassa kaudu töökohapõhises õppes õppimist alustada ning tööandjad omale õpipoisse leida.

„Meil on kliente, kes vajavad ümberõpet tasemeõppes osalemise kaudu ning uut algust tööelus pakub just töökohapõhises õppes osalemine, ning samas on meil tööandjad, kes otsivad sobivaid töötajaid. Saame neile infot jagada, et ka sellise õppe kaudu on võimalik omale töötajaid koolitada,” täpsustab ta.

Kõik huvilised võivad osaleda

Enamasti on töötukassa tutvustanud töökohapõhise õppe võimalusi oma büroo ruumides, kuhu siis kutsekoolid ja tööandjad pakutavatest võimalustest kõnelema tulevad. Kuulajad ehk potentsiaalsed õpipoisid kutsub kokku töötukassa ning nendeks ei pea sugugi olema üksnes need, kes töötuna töötukassas arvel, vaid kõik asjast huvitatud. Õpe on kõigile tasuta. Karjäärinõustajad saavad olla inimestele toeks sobivaima eriala valikul (vt. minukarjäär.ee).

Kuna õpipoisiõpe ei ole töötukassa korraldatav õpe, siis sellel osalemine ei eelda töötukassa kliendilt eelnevat õppevajaduse välja selgitamist.

Andre sõnul jagavad töötukassale infot töökohapõhise õppe õppekavade kohta kutsekoolid, teisalt tellib töötukassa ise mitmesuguseid tööalaseid koolitusi vastavalt tööandja nõudmistele. Tööandja initsiatiivil on koolitatud näiteks keevitajaid ja metsanduse valdkonna töötajaid.

Selline õpe, nagu tööandjal vaja

Andre julgustab tööandjaid oma töötajaid kutsekoolides oma vajaduste järgi koolitama. Õpipoisiõppe õppekavad sünnivad tööandjate ja kooli omavahelises koostöös. „Tööandjad saavad just sellise õppe, nagu nende töötajatel on vaja” viitab Andre. „Kindlasti soovitan tööandjail kutsekoolide õppekavadega tutvuda ja koostöövalmidust üles näidata.” Räpina Aianduskooli koostöö koordinaator Astrid Maidla kinnitab, et kool on valmis õppekava suhtes paindlik olema. Just praegu on Räpina Aianduskool uut nooremaednike gruppi kokku panemas ning vastavalt sellele, kes tööandjate poolelt on partneriks, sisaldab õppekava valikainetena kas puuvilja-ja maijakasvatust või katmikalade lillekasvatust.

Ka töötajale on töökohapõhises õppes osalemine hea variant – koolist saadavaid teadmisi ja oskusi saab paralleelselt kohe praktikas ehk töökohas rakendada. Liiatigi makstakse õpipoisile palka, mis ei tohi olla madalam kui miinimumpalk või kui õpipoissi seob tööandjaga tööleping, siis saab ta tasu vastavalt sellele.

Lisaks muudki toetused, näiteks vajadusel hüvitatakse kou ja kooli vahelised transpordikulud.

Neist kaheksast õppurist, kes eelmisel aastal Sagros õpipoisina alustasid, on praeguseks sinna tööle jäänud üks. Maidla sõnul on põhjused olnud erinevad, näiteks ühele õppurile oli Laagrisse liiga kauge käia. Teised on tööd leidnud teistes aiandusettevõtetes ning jätkavad nooremaedniku erialal õppimist.

Nagu eespool öeldud, on kool uut nooremaednike töökohapõhise õppe gruppi kokku panemas, tööandjate poole pealt partneriks näiteks Flores Aed OÜ ja Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus. Lisaks on kool valmis võtma teistegi aiandusettevõtete töötajaid õpipoisina õppima. „Tahaks kümme inimest ikka kokku saada,” märgib Maidla.

Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Lõpetas Swedbanki praktikaprogrammi Kick Start esimene lend

2016. aastal tuli Swedbanki praktikale 102 entusiastlikku noort, kes said osa uuenenud praktikaprogrammist. Swedbanki praktikaprogramm Kick Start annab noortele peale töökogemuse ka võimaluse laiendada silmaringi ning teha algust professionaalsete kontaktide võrgu loomisega.

Huvi tulla panka praktikale on suur, eelmisel aastal oli pangas praktikal 105 tudengit ning sel aastal 102. Praktikale kandideeris rekordiliselt üle 900 noore. Praktikavõimalused lähtuvad alati konkreetselt üksuste vajadustest, et praktikakoht oleks seotud spetsiifilise ametipositsiooni ja tööülesannetega. Nii tagame, et tudeng paneb end proovile just teda huvitavas valdkonnas ning veedab suve aktiivselt teda huvitaval teemal tegutsedes, „päris“ tööelu väljakutsetega silmitsi seistes. Meil on suur rõõm selle üle, et suudame pakkuda praktikavõimalusi väga erinevates valdkondades- juurast ettevõtete panganduseni, turundusest personalini välja.

Praktika raames toimus 4 seminaripäeva, kus räägiti väliste ja siseste ekspertide abiga digitaliseerumisest, klienditeenuste arengust ja innovatsioonist, professionaalsest arengust ja esinemisoskustest ning finantsmaailmast ja andmete analüüsist. Seminaride eesmärk oli laiendada silmaringi nii pangas toimuva kohta kui ka anda väärtuslikke kogemusi, mida praktika raames tehtava igapäevatöö kaudu ei saa. Näiteks professionaalse arengu ja esinemisoskuse seminaris rääkis praktikantidele Agu Uudelepp, kes jagas nõuandeid, kuidas edukal esinemisel võita ja hoida kuulajate tähelepanu ning suhelda publikuga. Ava- ja lõpuüritusel innustasid noori oma kogemuse jagamise ja karjääriteemaliste näpunäidetega Robert Kitt, Kristi Täht ja Gunnar Toomemets. Lisaks toimusid veel tööajavälised ühiskülastused, ühised lõunasöögid, lõunad Swedbank Eesti tippjuhtkonna liikmetega ning mentorluskohtumised inspireerivate juhtidega.

Praktika lõpus said tublimad praktikandid tunnustatud erinevates kategooriates

Aktiivsemad osalejad saavad auhinnaks võimaluse osaleda Swedbanki ülikoolisuhete arendamisel. Lisaks said tunnustatud ka aktiivsemad küsijad, sotsiaalmeediasaadikud ning praktikandid, kes organiseerisid praktikaväliseid ühisüritusi, olgu selleks siis ühine lõuna, neljapäevane afterwork või hommikune pre-work peamaja jõusaalikülastuse näol. Eraldi tänasime noori, kes käisid vabatahtlikult kontorites klientidele Swedbanki mobiiliäppi tutvustamas.

Tagasiside uuenenud praktikaprogrammile oli väga positiivne. „Kick Starti seminaridelt võtan endale kaasa nii mõndagi: […] püüdle oma eesmärgi poole; omanda uusi kogemusi; tähtis ei ole ainult see töö, mida sa teed, vaid ka oskus inimestega kontakti leida (ja seda hoida) […], need olid mõned neist ideedest, mida […]mulle praktikaprogrammi jooksul läbi inimeste reaalsete kogemuste kinnistati“, sõnas Tartu kontoris notariaalsete tehingutega tegelenud praktikant Anna-Riin.

Pärast praktikaprogrammi lõppu hoiame praktikantidega sidet läbi Facebooki alumniklubi ning mentorite, kes jätkavad karjäärialase toe pakkumist ja praktikantidega kohtumist ka kooliaasta jooksul. Ootame kõiki huvilisi Swedbanki Kick Start praktikaprogrammi kandideerima juba 2017. aasta algusest!

Täpsemat infot programmi  ja kandideerimise kohta leiab meie kodulehelt.

Vaata ka 2016. aasta Kick Starti kokkuvõtvat videot siit.

Hanna Tiits, Swedbank Eesti personalispetsialist

Seve Ehitus: koolitarkusest üksi ei piisa, et tööga toime tulla

Puumajade tootja Seve Ehituse AS on kolme aastaga pakkunud praktikavõimalust ligi 30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehitust õppivale noorele. Meelsasti ootab firma praktikale ka kutsekoolide õppureid.

„Meie esimesest, Tallinna Tehnikakõrgkooli 3. kursuse lõpetanud tudengist-praktikandist aastal 2013 sai objektijuht ja nüüd on ta oma juhendaja kolleeg,” ütleb Seve Ehituse AS-i juhatuse esimees Vello Enniste, kes on ka ise tehnikakõrgkooli, õigemini selle eelkäija Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikumi vilistlane.

Enniste on veidi kriitiline õppeasutustes antava puitmajade ehitushariduse suhtes ja leiab, et see, millega inseneriharidusega kõrgkooli lõpetanud inimene peaks toime tulema, on ainult koolist saadava tarkusega väga raske. „Firma eesmärk tudengeid praktikale võttes oli see, et koolitada ise endale vajalikke spetsialiste,” ütleb Enniste. „Kolme aastaga on meil praktikal olnud rohkem kui veerandsada tudengit, meile tööle on jäänud paraku vaid kaks, vahepeal oli isegi neli-viis. Kui töö selge, hakatakse otsima paremaid kohti. Tublidest töötajatest on aga alati puudus ja see probleem on kõikides ehitusfirmades.”

Praktikal on tudengid olnud kaks-kolm kuud ja kuna tööd tehakse nii Eestis kui ka Norras, on juhendajaid olnud samuti kaks. Enniste sõnul peab praktika juhendaja oskama noort inimest tõepoolest ka juhendada, ta peab oskama oma teadmisi edasi anda ning olema kannatlik. Samuti peab noorele töö huvitavaks tegema.

Kahjuks on noortel probleeme töösse suhtumisega ja ka praktilisi oskusi pole piisavalt, märgib Enniste. Nii tuleb esimesel praktikakuul noortele teooriat lisaks õpetada, iga nädala lõpus kontrollitakse saadud teadmised üle. Alles teisel kuul on noored lastud töö kallale.

„Oleme praktikante suunanud teistesse meeskondadesse. Kuid tegime ka sellise eksperimendi, et moodustasime Vanamõisas ühe meeskonna ainult praktikantidest ja ka mentor oli koolist. Nad pidi vundamendist katuseni valmis tegema kuuri ja garaaži. Eelnevalt muidugi saama teoreetiliselt selgeks ehituse käigu, millist materjali kasutada, kui palju kulub ehituseks töötunde ja muud vajalikku,” selgitab Enniste.

Seve Ehitus on oma praktikantidele töö eest ikka ka raha maksnud ning kui praktika saab läbi, koolile oma hinnangu edastanud. Eelkõige hinnatakse firmas töö kvaliteeti. „Kes on praktikal end heast küljest näidanud, sellega alustame töö osas läbirääkimisi,” ütleb Enniste.

Ta on meelsasti nõus praktikale võtma ka kutsekoolides ehitust õppivaid noori, seda, et praktikakohtadest Seve Ehituses puudu tuleks, pole karta – vabu kohti praktikantidele oleks praegugi 10 kuni 15. Ka tööpuudust pole karta, sest Norras on puitmajad au sees ning Eestiski nõudlus kasvab.

Töötaja ja ettevõte arenevad koos

Endine praktikant ja praegune objektijuht Margus Krasnov räägib, kuidas tema kolmekuuliseist praktikast kasvas iseenesest välja pooleaastane praktika. „Siis sai ka selgeks, et minu töökoht peale kooli lõpetamist ongi siin. See andis hea tunde. Tulevane tööandja sai praktika kaudu selguse, kes mina olen ja millised on minu oskused ning teadmised, mina sain aimu oma tulevasest töökohast, selle töökultuurist, nõudmistest,” räägib Krasnov. Oma praktilised ehitusoskused sai mees kätte juba Tartu kutsehariduskeskuses ehitust õppides, nii polnud töömehe algpraktikat ettevõttes enam vaja. „Tegime eelnevalt koolis praktilisi töid ladusime näiteks ahju ja tegime muud ehitusega seotut,” räägib Krasnov.

Oma juhendajaga Seve Ehituses, objektijuhi Uiman Tuulikuga jäi Krasnov väga rahule. Ja tühiasi noore inimese jaoks polnud seegi, et kuna Seve Ehitus viib 90% oma puitmajadest Norra, sai ka praktikant sinna sõita.

Enniste sõnul on aeg tähtsustada töölise amet ja haritud töölise maine. Oskustega tööline, kel on vastav kutse või rakenduskõrgharidus, peab olema ühiskonnas au sees. Ning kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolis pakutav haridus peab käima arenguga kaasas.

Seve Ehitus on perefirma, millel 20 aastat puitmajade ehitamise kogemust. Firma 80 töötajast 20 ehk iga neljas on kuulmispuudega.

Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Tallinna Vesi: praktika toob ettevõttesse noori

AS Tallinna Vesi leiab praktikaprogrammi kaudu ettevõttesse tööle noori professionaale. Praktikaprogrammi teine oluline eesmärk on tutvustada ettevõtet kui atraktiivset tööandjat.

Et Tallinna Vesi on tõepoolest hea tööandja, sellest annab tunnistust ka see, et töötajad ei kiirusta pensioniea saabudes koju jääma – mitmes olulises tootmisüksustes on pensioniealiste töötajate osakaal lausa üle kolmandiku. Samas tingib töötajate kõrge keskmine vanus vajaduse täiendada ridu noortega. Praktikaprogrammi kaudu jõuavad ettevõttesse sobiva erialaga noored, pärast praktikaperioodi on tublimatel neist võimalus jätkata ettevõttes, räägib personalispetsialist Krista Palder.

Praktikaprogramm käib ettevõttes süsteemselt teist aastat. Eelmise aasta seitsmest praktikandist töötavad kaks osalise koormusega ASis Tallinna Vesi ning osalevad ühtlasi noore spetsialisti programmis – see tähendab, et nad õpivad aasta jooksul selgeks kindla ameti mingis osakonnas ja samas saavad põhjaliku ülevaate ettevõtte põhiprotsessist. Programmi käigus ollakse nelja nädala jooksul tutvumas erinevate üksuste tööga.

Kaks kümnest jätkavad

Selle suve praktikantidest jätkavad AS-iga Tallinna Vesi töösuhet kaks noort kümnest.

Palder räägib, et praktikakonkursi väljakuulutamisele on nende ettevõttes eelnenud üksuste vajaduse ja juhtide valmisoleku põhjalik hindamine. Samuti viivad nad koolides läbi infotunnid, kus tutvustavad ettevõtet ning kutsuvad noori ettevõttesse ekskursioonile ja külla.

„Üritame noortega juba varakult enne praktikakonkurssi luua hea kontakti,” ütleb Palder.

AS-i Tallinna Vesi kodulehel on olemas kogu info praktikakorralduse ja -konkursside kohta. Nad teevad koostööd koolide õppevaldkondade juhtidega ja ka karjäärikeskustega. Oluliseks kanaliks peavad nad ka eelmise aasta praktikantide positiivset tagasisidet.

Praktikante otsib Tallinna Vesi kahes osas, sest kutsekoolidel ja kõrgkoolidel on praktika eri ajal.

Igale praktikandile, kes tuleb AS-i Tallinna Vesi, määratakse juhendaja, kes algul toetab praktikante tööalasel väljaõppel ning hiljem aitab igapäevatööd puudutavates küsimustes. Igal juhendajal on ees praktika tegevuskava, kuhu ta kirjutab nädala plaani, mis annab nii talle kui ka praktikandile hea ülevaate, mis nädala jooksul kavas on teha. Personaliosakonnas on personalispetsialist, kes on tugiisik nii juhendajatele kui ka praktikantidele. Praktikaperioodil organiseerib Tallinna Vesi praktikantidele mitmeid ühisüritusi. Spetsialistidest juhendajad saavad juhendamise eest lisatasu. Ka praktikakohad on tasustatud. Palder tõdeb, et praktikaprogramm saab ettevõttes edukas olla siis, kui tippjuhtkond seda toetab, sest praktikaprogrammi läbiviimiseks on vaja eelarvet. „Meie praktikandid teevad reaalselt tööd iga päev ning sellepärast on meie praktika tasustatud. Praktikakohad määrame ainult nendesse osakondadesse, kus on reaalne vajadus ning on olemas järelkasvu plaan,” räägib Palder. Ta lisab, et tähtis on ka kesk-ja esmatasandi juhtide osalus ja initsiatiiv, et nad sooviksid panustada ettevõtte praktikaprogrammi. „Juhid on kogu protsessis aktiivselt kaasas, alustades sügisel praktikakohtade planeerimisest, koolides ettevõtte tutvustamisest, valikuprotsessist ning hiljem panustades nende väljaõppesse ning koostades kindla tegevusplaani praktikaperioodiks. Väga oluline on juhendajaid motiveerida, koolitada ja neid nende panuse eest tänada,” avab personalijuht eduka praktikaprogrammi tagamaid.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud „Parima praktikakoha” konkursil otsustas personalijuhtimise ühing PARE anda AS-ile Tallinna Vesi eriauhinna. Ettevõte paistis PARE hinnangul silma praktikajuhendajate pühendumuse ja praktikantide seas tugeva meeskonnatunde loomisega.

Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Sada ettevõtjat räägib nädala jooksul kooliõpilastele oma loo

Esmaspäeval algava ettevõtlusnädala jooksul külastavad algatuse “Ettevõtlikkus kooli” raames koole üle Eesti kokku sada ettevõtjat ja tippjuhti, kes jagavad õpilastega oma lugu ja kutsuvad neid karjäärivalikuid tehes kaaluma ka varianti hakata ise tööandjaks.

Teisipäeval räägib Põlvamaa Gümnaasiumis oma lugu start-up ettevõtja, Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp.

“Kui küsida noortelt, mida nad pärast kooli tegema hakata plaanivad, siis “Ma hakkan ettevõtjaks” ei ole just kõige sagedamini kuuldav vastus. Samas on ettevõtja tee üks põnevamaid ja riigi majanduse seisukohast pehmelt öeldes hädavajalik. Seega see vähene, mida meie, ettevõtjad, teha saame, on innustada. Ma olen ise Põlvast pärit ja muidugi ma valin oma kodukooli, kus lugu rääkida. Sest ei ole vahet, kust sa pärit oled – elus on kõik võimalik,” ütles Ruusalepp.
 
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul vajab Eesti ettevõtlikke inimesi ja parim võimalus noortesse sellist suhtumist süstida on isikliku loo rääkimine, seejuures kartmata tunnistada ka raskusi ja eksimusi.

„Kogenud ettevõtjate isiklik praktiline kogemus erinevatest situatsioonidest ja tegevusvaldkondadest on väga väärtuslik. Selle jagamine laia ringi noortega mõjub loodetavasti inspireerivalt nii õpilastele kui ka ettevõtjaile endile. Ja kuigi kõigist ei saa ettevõtjaid – ja ei peagi saama -, siis ettevõtlik ellusuhtumine tuleb kasuks kogu elu jooksul,“ ütles Tamsar.

Algatus toimub teist aastat ja koolide huvi ettevõtjatest külalislektorite vastu on väga suur, soovi oma õpilastele ettevõtjaid tutvustada avaldas üle saja kooli.
 
Kunda Ühisgümnaasiumi huvijuhi Katre Saare sõnul on õpilastele kohalike ettevõtjatega kohtumine huvitav ja kasulik, sest ettevõtjad saavad oma kogemuse jagamisega anda koolis õpetatavale lisamõõtme ja luua uusi seoseid.
 
“Eriti hea meel on, kui õpilastega tuleb kohtuma kohaliku ettevõtte juht. See kannab ühtlasi sõnumit, et noored on alati tagasi oodatud, ennast teostada saab väga hästi ka Virumaal, mitte ainult Tallinnas või maailma metropolides,” ütles Saar. Kunda Ühisgümnaasiumis kohtuvad õpilastega Estonian Celli juht Siiri Lahe ja kohalik ettevõtja Roman Kusma.

Üle Eesti lähevad koolidesse esinema veel sellised tuntud ettevõtjad ja tippjuhid, nagu Rober Kitt (Swedbank), Ago Soomre (Haapsalu Uksetehas), Markus Villig (Taxify), Maire Milder (Baltika), Jaan Pillesaar (Helmes), Priit Alamäe (Nortal), Heiti Hääl (Alexela), Ville Jehe (erinevad ettevõtted) ja paljud teised. Osalejate nimekirja saab vaadata siit: http://www.mystory.ee/osalejad/ 

„Ettevõtlikkus kooli“ toimub Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Tuleviku Kool, Startup Estonia ja KredExi koostöös.

Avalda arvamust: ettepanekud riikliku statistika seaduse muutmiseks

Ootame ettepanekuid riikliku statistika kogumise korralduse muutmiseks. Rahandusministeerium on analüüsimas riikliku statistika seaduse muutmise vajalikkust seoses Euroopa statistikat reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse(EÜ) nr 223/2009 täiendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2015/759.

Aastate jooksul tõusetunud ettepanekute ja probleemide valguses riikliku statistika seaduse muutmise osas, palume välja tuua, millised teemad riikliku statistika seaduses vajaksid Teie hinnangul muutmist ning millised oleksid väljapakutud lahendusvariandid.

Ootame ettepanekuid 19. oktoobriks 2016 aadressil raul.aron@employers.ee

Laidmets: Paindlikule õpipoisiõppele tuleb võtta jõulisem suund

Haridus-ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets näeb võimalust ja vajadust oluliselt laiendada töökohapõhist õpet, mis on õppijale ühtaegu paindlik ning tõstab lõpuks tema konkurentsivõimet tööjõuturul. Intervjuu ilmus 27. septembril 2016 Eesti Päevalehe vahel erilehes “Praktika ja õpipoisiõpe”. Erilehe väljaandmist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.
 
Eesti haridus- ja teadusministeerium on võtnud eesmärgiks laiendada töökohapõhist õpet väga jõuliselt. Aastaks 2018 peaks töökohapõhises õppes osalenute arv olema 5200 ja aastaks 2020 juba 8000. On Teie hinnangul see eesmärk teostatav või ehk liialt ambitsioonikas?
 
Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe laiendamise programmi eesmärgi täitmine on võimalik. Oleme võtnud sihiks, et aastatel 2016-2020 on õpipoisiõppes õppinud 8000 õpilast ja vähemasti 6000 on õppe edukalt lõpetanud. Näiteks sel aastal on 1. jaanuarist kuni 15. septembrini programmi toel alustanud õppega 835 õpipoissi. Esimesed 8 õppegruppi on juba õppe lõpetanud. Lähikuudel on õpe algamas veel 400 õpipoisil.
 
Kas meil on piisavalt õppijaid ja õppida soovijaid? Mida saab teha selleks, et nii noored kui ka küpsemas eas inimesed, kellel haridustee lühikeseks jäänud, tahaksid õppida?
 
Kahtlemata on tarvis teavitada nii potentsiaalseid õppijaid kui ka tööandjaid õpipoisiõppe võimalustest ning selle õppevormi eelistest. Inimesed on erinevad ja ka nende õppimisstiil on erinev. Õpipoisiõpe sobib kõige enam neile, kes soovivad omandada kiiresti konkreetse eriala ja praktilised oskused- Suur eelis on see, et õpipoisiõpe on paindlik ja võimaldab ühildada töö ja õppimise, mida ei saa teha tavapärases koolipõhises õppes. Juba töötaval inimesel aitab õpipoisiõpe paremaks muuta oma konkurentsivõimet tööjõuturul ja tõsta kvalifikatsiooni, mis võib omakorda kaasa tuua palgatõusu.
 
Õpipoisiõppes on kolm osalist: õppija, tööandja ja õppeasutus. Õppe toimumiseks on vaja neid kõiki. Näiteks on oluline tekitada ettevõtetes huvi ja valmisolekut õpet pakkuda. Kindlasti on tähtis, et ettevõtete valmidus õpipoisse palgata kasvaks. Üha enam ettevõtteid näevad pikemaajalisi võimalusi ja tajuvad oma rolli tööjõu ettevalmistamisel.
 
Nii kutsehariduses kui ka kõrghariduses on probleemiks õpingute katkestamine. Kas teie hinnangul tasuks tõsta praktiliste tööde ja ettevõttepraktika osakaalu õppetöös?

Kutsehariduses n-ö koolipõhises õppes moodustab praktiline õpe poole õppekava mahust. Õpipoisiõppes, kus omandataksegi oskusi töökogemuse kaudu, moodustab see vähemalt 2/3 õppe mahust.

Arvan, et praktika ja praktilise õppe maht on piisav, pigem tuleks rohkem pöörata tähelepanu praktika kvaliteedile. Sellele aitab kaasa kasvõi see, kui õppija saab aru praktika eesmärgist, kui talle antakse elulisi ülesandeid ja tal on võimalus rakendada oma teoreetilisi teadmisi reaalses töökeskkonnas. Praktikal on suur mõju karjäärivalikutele.
 
Oluliselt enam noori võiks valida õppimiseks kutsekooli. Millised on ministeeriumi plaanid kutsehariduse populariseerimiseks? Mis on oskuste aasta?
 
Oleme palju panustanud kutsekoolide taristu ja õppekvaliteedi parandamisse. Loomulikult soovime väga, et koolides oleks veel rohkem õppijaid. Peaaegu igas valdkonnas on puudus oskustööjõust ning pärast lõpetamist pole keeruline leida tööd, kui ise asjalik ja hakkaja olla. Näiteks saame praegu rõõmu tunda selle üle, et elukestvas õppes osalemine on Eestis jõudsalt kasvanud ning üha enam täiskasvanuid tunnetab vajadust omandada uusi teadmisi ja oskusi ning on leidnud tee kutsehariduskeskustesse.
 
Maakondlikud Rajaleidja keskused on parandanud karjäärinõustamise kättesaadavust, samuti tegeleb riik üldiselt kutseõppe populariseerimisega. Tõepoolest – selleks, et oskuste omandamise ja täiendamise võimalustele rohkem tähelepanu pöörata, on Sihtasutuse Innove eestvedamisel kavas tähistada 2017. aastat kui oskuste aastat. Praktilised oskused on väärtuslikud ega jäta elus hätta. Soovime, et selline mõtteviis leviks kõigi Eesti inimeste seas.
 
Parajasti on käimas Eesti Tööandjate Keskliidu algatatud konkurss tublide praktikantide tunnustamiseks, kevadel käisite auhinda üle andmas Eesti parimas praktikakohas. Kas mäletate, missugune oli teie enda esimene praktikakoht ja mida seal õppisite?
 
Minu esimene praktikakoht oli Ajalooarhiiv ja õppisin tol ajal veel mitte väga levinud arvutikäsitsemise nippe.
 
Missugused on teie nõuanded noorele, kel seisab ees praktikale minek?
 
Tehke selgeks, millised on praktika eesmärgid. Praktika on suurepärane võimalus rakendada teoreetilisi teadmisi reaalses töökeskkonnas. Praktika annab võimaluse planeerida oma karjääri.
 
Mida tahate öelda praktikakoha pakkujale?
 
Praktika on tulemuslikum, kui ettevõte on selle enda jaoks läbi mõelnud, kui on seatud koostöös kooliga sihid ja praktikant on hästi juhendatud. Märgake praktikanti ja hinnake tema arengut. Kui märkate, et praktikakorralduses on midagi vajaka või ka vastupidi, kui midagi on erakordselt hästi, siis jagage seda kooliga – see annab võimaluse parandada praktika kvaliteeti. Praktikandi võtmine on ka võimalus leida uusi potentsiaalseid töötajaid ja saada teada, mida koolis õpetatakse.

Estoian Cell ja Haapsalu Uksetehas on ettevõtluse auhinna nominendid

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed AS Estonian Cell ja AS Haapsalu Uksetehas on EASi aasta ettevõtluse auhinna nominentide seas. Viie kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval pidulikul auhinnagaalal.

Estonian Cell, kes alustas tänavu põhitööna puitmassi tootmise kõrvalt ka biogaasi tootmist, on üks kolmest Aasta Uuendaja tiitlile kandideerivast ettevõttest. Aasta uuendaja kategooria eesmärk on tunnustada ettevõtteid, kes on uuenduste väljatöötamise ja eelkõige nende tulemusliku rakendamise kaudu saavutanud majandusliku edu ja loonud kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Haapsalu Uksetehas konkureerib Aasta Piirkonna Ettevõtte nimetusele. Kategooria eesmärgiks on tunnustada ettevõtteid, kes põhitegevuse kõrvalt panustavad ka kohaliku eluolu arengusse.  Haapsalu Uksetehas on praktikabaasiks kohalikule kutsehariduskeskusele, samuti käivad Haapsalu Majandusgümnaasiumi õpilased igal aastal tehases külas ja teevad selle põhjal kirjaliku töö. Kuna Haapsalus on palju invaliide, siis toetab ettevõte kohalikku invaühingut. Toetatakse ka spordi-ja kohalikke sündmusi ja läbi erinevate üleskutsete kohalikke abivajajaid. 

Avalda arvamust: Tööhõiveprogramm 2017-2020

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm, millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist 2017. aasta 1. maist kuni 2020. aasta 31. detsembrini.

Töötust ennetavate meetmete paketis on kolm meedet:
• töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga,
• tasemeõppes osalemise toetus ja
• koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks ja arendamiseks.

Esimesed kaks meedet on suunatud töötusriskis olevatele tööealistele töötajatele. Koolitustoetus on suunatud tööandjatele töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondades ning töötajate kohanemise toetamiseks muutuste olukorras.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõu kohaselt tööhõiveprogrammis 2017–2020 võrreldes 2016.–2017. aastaks kehtestatud tööhõiveprogrammiga järgmised muudatused:
1) töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandama kutse- või rakenduskõrgharidust, makstakse tasemeõppes osalemise toetust;
2) töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks, millega toetatakse töötajate värbamist ja kohanemist muutustega tööandja majandustegevuses, makstakse tööandjale koolitustoetust;
3) tööturukoolitust võimaldatakse ka töötusriskis olevatele töötajatele;
4) kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust osutatakse ka töötavatele inimestele.
Lisaks laiendatakse tööturuteenuste saajate ringi, hõlmates tööotsijad, kes kannavad karistust avavanglas.

Ootame teie kommentaare 13. oktoobriks 2016 aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Ilmus erileht “Praktika ja õpipoisiõpe”

27. septembri Eesti Päevalehe vahel ilmus tööandjatele suuatud erileht “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Erilehest saab põhjaliku ülevaate ettevõttes praktika korraldamise eri tahkudest, samuti konkreetseid nõuandeid ja näpunäiteid organisatsioonis õpipoisiõppega alustamiseks.

Lõviosa leheruumist võtavad aga enda alla enam kümne ettevõtte kogemuslood. Kuidas toimivad praktikabaasina ABB, Fortaco Estonia, Gurmeeklubi, Karukäpa talu, Tallinna Vesi, Radisson Blu Hotel Olümpia, Gomab Mööbel, Seve Ehitus ja Playtech? Kuidas on õpipoisiõppe juurutamine läinud Järvamaa haiglas, Tamme aiandustalus, Selveris ja Enefitis?

Erilehe PDF-I formaadis saab alla ladida SIIT. Head lugemist!

Erilehe väljaandmist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus-ja Teadusministeerium.

erileht-esikaas