Majandusspidomeeter langes eelmise aasta viimases kvartalis 78 km-ni tunnis

Majandusspidomeeter langes eelmise aasta viimases kvartalis 78 km-ni tunnis

Tööandjate Keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele (lisatud teatele) tuuakse välja, et peamised pidurid olid rahulolematus valitsuse majanduspoliitikaga ja ettevõtjate plaan vähendada järgmisel aastal investeeringuid innovatsiooni.

Mullu kolmandas kvartalis oli majandusspidomeetri kiirus 82 km/t ja ilma valitsuse hinnanguta 88 km/t. Hinnatõusu ja taastunud nõudluse kiuste jääb meil seega heast kiirusest (alates 90 km/t) omajagu puudu.

Tööandjad on ettevõtetelt küsinud hinnangut valitsuse majanduspoliitikale alates 2015. aasta detsembrist. 2016. aastal andis valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu keskmiselt 38% ettevõtjatest ja 2017 oli negatiivsete hinnangute osakaal keskmiselt 56%. Positiivsete hinnangute osakaal on aastate võrdluses jäänud samale tasemele, ent negatiivsete osakaal kasvas eelmisel aastal, peamiselt neutraalseks jäänud ettevõtjate arvelt.

„Tööandjate küsitlus näitab, et uuendused ei veena tööandjaid valitsuse majanduspoliitika kestlikkuses.

Esiteks, maksunarruste pakett on küll vana lugu, aga selle mõjusid tuntakse üha edasi ja samuti on teema pidevalt meedias – ebaõnnestunud astmelise tulumaksu lahendus ja aktsiisimäärad, mis viivad raha riigikassast välja. Oma eksimusi ei taheta eriti tunnistada ja seepärast on neid ka raske parandada.

Teiseks, eks pidev skandaalivoog meedias (umbusaldamised) hoiab ka negatiivset fooni.

Kolmandaks ja ilmselt kõige olulisem: majanduskeskkonna olulisimate teemadega nagu investeeringute soodustamine, välisinvesteeringute vähenemise pööramine positiivseks, tööjõuküsimus, kasvavad regulatsioonid jne pole suudetud midagi peale hakata. Valimiste lähenedes kuuleme selle asemel üha enam uusi rahajagamise lubadusi. Eks see teeb tööandjaid murelikuks,“ ütles kommentaariks Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

1917 asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon (ainus sotsiaalpartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon Eestis), mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.

Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid õiguskantsleri ettepanekul kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe, milles määratakse poolte esinduslikkuse kriteeriumid ning protseduurilised küsimused.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul aitab see kokkulepe luua õigusselgust mõlema poole jaoks, seega on tegemist kasuliku kokkuleppega kõigile osapooltele. „Kuigi tegemist on hea tavaga, loodan siiralt, et kõik osapooled peavad sellest tavast kinni,“ ütles Tamsar lepingu allakirjutamisel.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on tegu ses mõttes ajaloolise leppega, et sotsiaalpartnerid võtavad Põhjamaadele omase rolli ja asendavad-täiendavad seadust oma kokkuleppega. „Sektori kollektiivlepingu sõlmijatel tasub head tava järgida, sest see kohaldab ILO põhimõtteid. Mittejärgimine võib põhjustada ebamugavaid vaidlusi,“ ütles Peterson.

Ühtlasi kiideti kohtumisel heaks Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingu tõlge aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise lähenemise kohta.

 

 

Ratas: Tööandjate kaasamine aitab valitsusel keskenduda tootlikkust tõstvatele tegevustele

Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Eesti Tööandjate Keskliidu volikoguga, et arutada suurimaid väljakutseid, millega Eesti majandus silmitsi seisab. Kohtumisel toodi esile välistööjõu kaasamise teema ning koostöö majandusarengu valitsuskomisjoniga.

“Tööjõuturg on majandusarengu üks peamiseid kitsaskohti, mistõttu on oluline üle vaadata nii välistööjõu kaasamise põhimõtted kui ka sisemised tööjõureservid. Välistööjõudu peab kaasama viisil, mis vähendab tööturu kitsaskohti ning teeb meie inimkapitali mitmekesisemaks,“ ütles Ratas. Peaminister lisas, et välistöötajate osakaalu kasv soosib innovatsiooni ja suurendab SKP-d.

Kohtumise osapooled leidsid, et Tööandjate tihedam koostöö majandusarengu valitsuskomisjoniga on igati tervitatav ning peagi toimub ka esimene ühisistung. Peaministri sõnul aitab tööandjate suurem kaasamine komisjonil veel paremini keskenduda tootlikkust tõstvatele ja jätkusuutlikku majanduskasvu toetavatele küsimustele.

“Kiire majanduskasvu tagatiseks on eelkõige ettevõtjate targad otsused ning nende valmisolek nii riski võtta kui ka oma töötajate ja terve ühiskonna heaolusse panustada. Riigi roll on neid siinkohal igati toetada,“ rõhutas Jüri Ratas. Ta tõi ühtlasi välja, et meie naaberriigis Soomes osalevad analoogse komisjoni töös regulaarselt nii tööandjate kui ka töötajate esindajad.

Peaminister ja Tööandjate volikogu esindajad arutasid ka rahvusvahelist koostööd ning Eesti tegevust enda kui digiühiskonna tutvustamisel ja välisinvestorite kaasamisel. Samuti lahati meie võimalusi aktiivselt osaleda Euroopa ja maailma tulevikku puudutavates diskussioonides.

Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Fotod: Jürgen Randma

Kandideeri vastutustundliku ettevõtluse indeksi märgisele

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum annab teada, et kandideerimine Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi pronks-, hõbe- ja kuldtaseme kvaliteedimärgistele on taas avatud!

Tutvu Indeksi platvormiga SIIN

Indeks on:
• Eesti kõige põhjalikum ettevõtete vastutustundlikkuse alane hindamine;
• põhjalik meeskonna tööriist analüüsimaks, kas kõik olulisemad teemad on läbimõeldud;
• võimalus oma usaldusväärsust eduka tulemuse korral turuosalistele näidata.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on 2005. aastal loodud ettevõtete liit, kelle oluliseks eesmärgiks on terve ja läbipaistva ettevõtlusmaastiku loomesse panustamine.

Täna on Foorumil 65 liiget, nende seas on erineva suurusega äriettevõtted, sotsiaalsed ettevõtted ning eraisikud. Foorumi koostööpartneriteks on mitmed ettevõtete liidud ja võrgustikud, ministeeriumid ning avaliku sektori organisatsioonid. Igal aastal korraldab Foorum Eesti kõige põhjalikumat ettevõtete vastutustundlikkuse-alast hindamist ning tunnustab eesrindlikumaid kvaliteedimärgistega.

Osale Indeksis: SIIN

Tööjõupuudus on varsti meie kõigi probleem

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab. Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmiselt 10 000 tööealist inimest puudu, et ülalpeetavate määr tööealistesse jääks samaks. Kõik tööealistest aga ei tööta ega maksa makse. Praegu on Eestis umbes 13 000 töökohta vabad.

Tööjõupuudus saab varsti Eesti riigi arengule üheks suurimaks probleemiks, kui me täna selle kasvu lihtsalt pealt vaatame. Tööandjad ei saa enam lasta sellel teemal isevoolu teed minna. Meie eesmärk on avada debatt ja leida selles parimad lahendused Eestile.

Kuigi riik on alustanud töövõimereformiga, mis aitab kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööle tuleku toetamisele, alguse on saanud pensionireform ja riigireform, on need siiski vaid mõned arglikud sammud ja võtavad omajagu aega, et probleemile mingit leevendust pakkuda. Kiireima lahendusena on Tööandjad välja pakkunud lühiajaliste töölubade välja andmise lihtsustamist.

Ajutise välistööjõu sissetoomise piirangute leevendamine aitaks meid hetkel kõige suuremast puudusest, kuid ei lahendaks tervet probleemi. See ei meeldi kõigile osapooltele, eriti neile, kes peavad iga sisse tulevat välismaalast potentsiaalseks ohuks meie riiklusele ja rahva püsimisele. Poliitikud ilmselgelt ei soovi selle teemaga tegeleda, sest lihtsaid ja lühiajalisi lahendusi siin pole, või leiavad, et probleem polegi nii suur kui ettevõtjad ütlevad. See on väga emotsionaalne teema, sest osadele meist ei meeldi näha teistest kultuuridest inimesi meie keskel. See ei ole ainult poliitikute ja ettevõtjate teema. Varem või hiljem puudutab meid see väga erineval viisil.

Mida see 13 000 puuduvat töökätt tähendab Eesti elanike jaoks?
Kuigi tööandjad ei ole väga huvitatud võõrtööjõu palkamisest ja eelistavad enamasti kohalikke inimesi, siis numbrid kõnelevad enese eest. 13 000 vakantset töökohta ei ole ainult majanduse probleem. Tegelikult mõjutavad vakantsed kohad väga palju igaühte meist. Ühiskonna jaoks tähendab see palju kaotatud võimalusi. Kui 13 000 töötajat ja nende tööandjad maksaksid makse, annaksid nad omakorda tööd paljudele teistele inimestele. Kui nüüd need töökohad oleks võimalik täita ametlikult töötajaid palgates, siis saaks laekuva 120 miljonise maksurahaga teha palju asju, mis siiani raha puudusel tegemata jäänud.
Näiteks saaks selle raha eest kasvatada Eesti kogu vähiravieelarvet 2,5 korda, suurendada iga õpetaja palka 500 euro võrra või 11 000 uut lasteaiakohta. Sellega saaksime anda ka kindluse peresse enam lapsi saada. Kasvaks sündivus ja pikemas perspektiivis vähendaks ka vajadust täiendava töörände järele.

On rida hirme, millest poliitikud kurjakuulutavalt äärmustesse langedes kõnelevad. Näiteks hirmuks, et võõrtööjõud võtab eestimaalaste töö või palga, pole põhjust, kui juhime migratsiooni proaktiivselt. Uuringute järgselt võib tekkida asendusefekt peamiselt madalama kvalifikatsiooniga tööjõus ja maapiirkondades . Ka nendel tingimustel on leitud, et alati ei vahetatud madalapalgalisi kohalikke töötajaid immigrantide vastu välja, vaid immigrandid võimaldasid tööandjatel laieneda ja ka kohalike töötajate töökohad alles hoida .

Headeks näideteks võib tuua Kanada, kus immigrandid moodustavad 21% elanikest, aga majandus kasvab, WEF konkurentsivõime edetabelis on riik 13. kohal, töötuse määr on 7%. Uus-Meremaa elanikest ca 20-25% on välismaal sündinud, töötuse määr on 6%, majandus ja rahvastik kasvab, WEF konkurentsivõime edetabelis ollakse 16. kohal. Võrdluseks: Eesti positsioon konkurentsivõime edetabelites on 30.

Kui me probleemi ei lahenda, tõmbavad teised riigid meie talendid endale ja madalapalgaline välistööjõud tuleb Eestisse nii legaalselt kui illegaalselt läbi teiste riikide ikkagi. Nt praegu on Eesti sisserändekvoot 1 317 juures, tööga seotult oli 30. septembri seisuga sel aastal kolmandatest riikidest Eestisse tulnuid kokku 7600 inimest, mitteametlikult aga töötab Eestis ettevõtjate hinnangul kolmandatest riikidest juba 5 000-10 000 inimest, kes Eestile ei maksa sentigi maksuraha ja kellele riik ei ole suuteline rakendama ka samu nõudmisi, nagu ametlikult töötavatele inimestele. Selline olukord ei ole normaalne kellelegi. Tegelikult on olukord selles mõttes groteskne, et meie piirarv sunnib peale olukorra, kus välistööjõud saabub siia renditööna, kes on tõepoolest just see madalapalgaline kontingent, kelle eest piirarv meid kaitsma peaks. Otse ja ametlikult palgates saaksid välismaalased kõrgemat palka ja jätaks maksud Eestisse, praegu saavad vähe – suure osa rahast teenivad vahendajad ja maksud makstakse mujale.

Praegu kehtiv poliitika on mitte lubada ametlikult Eestisse tööle rohkem inimesi kui kvoot seda ette näeb. Selle valiku teine pool on mitte ravida, mitte tõsta õpetajate palkasid, mitte ehitada lasteaiakohti. Paraku ei ole meil ka kõige parema tahtmise juures võimalik neid puuduvaid tööjõukohti oma riigi sisese inimressursiga võimalik täita. Juurde ei lase aga oma jõududega ka hakkama ei saa. Pole just kuigi mõistlik käitumine?

Autor: Toomas Tamsar

Vabrik nr 164



VABRIK nr 164


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Sisserände piirarv täitub hoogsalt

Aasta esimene nädal tõi politsei töölauale juba kolmandiku sisserände piirarvu jagu elamisloa taotlusi. Soovitame välistööjõudu värbavatel tööandjatel tegutseda kiiresti, sest kvoodid saavad peagi täis. 


Loe edasi… »

Tööjõupuudus – silmad pärani kinni

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar kirjutas Postimehes ilmunud arvamusloos kasvava tööjõupuuduse valguses üha süvenevast vajadusest värvata välistööjõudu. 


Loe edasi… »

Neli asja, mis on toonud meid siia ja võivad hästi ka edasi viia

41f8335e-aac8-4766-9b7b-b95f40a6c5a2.png
Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja toob esile neli põhjust, miks Eestil on läinud hästi ja mida peaksime veel paremini tegema.


Loe edasi… »

E-Eesti: elektroonsest Eestist edukaks Eestiks

Eesti eesistumise läbivaks teemaks oli digiteeritus. Reklaamisime digiteeritud teenuseid ja samuti algatust nende tõhusamaks maksustamiseks, kuid milline on olukord Eestis tegelikult võrrelduna teiste riikidega? 


Loe edasi… »

 
MAKSUPOLIITIKA 

Kolm ettepanekut sotsiaalmaksumuudatusteks

Tööandjate Keskliit on teinud rahandusministrile ettepaneku vähendada sotsiaalmaksumiinimumi, kehtestada sotsiaalmaksukohustusele lagi kolme keskmise palga tasemele ning jagada sotsiaalmaksukohustus töötaja ja tööandja vahel. Ettepanekuid põhjendab keskliidu analüütik Raul Aron.


Loe edasi… »

Ümbrikupalga vastuvõtja enam puhta nahaga ei pääse

Maksuamet mängib mõttega hakata karistama ümbrikupalga maksjate kõrval ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad. Tööandjate keskliit on seisukohal, et töötaja vastutuse suurendamine töösuhtes on õige suund. 


Loe edasi… »

 
TÖÖJÕUPOLIITIKA 

Tööandjad võõrustasid erivajadustega õpilasi

Eesti Tööandjate Keskliit korraldas viieteistkümnele Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse õpilasele töövarju koha. Töövarjupäeva eesmärgiks on lisaks õpilastele uue kogemuse pakkumisele aidata ettevõtetel teha esimesi samme vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja leevendada enam levinud hirme. 


Loe edasi… »

Alo Raun: Kuigi töövõimereformi tee on konarlik, liigutakse õiges suunas

Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Alo Raun selgitab töövõimereformi sisulisemat olemust ja seda, kuidas reform on üks võimalus tööjõuprobleemi leevendamiseks. 


Loe edasi… »

Lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalustamine Euroopa Liidu tasandil

Euroopa Komisjon avaldas direktiivi eelnõu, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist. Tööandjad on seisukohal, et Eestis on vanemapuhkuste süsteem väga helde ning seega ei tooks uus direktiiv siseriiklikult väga suuri muudatusi.  

 

 

 
 
TASUB TEADA

Tööandjate tervisekiri: Vähi varajane avastamine aitab kaasa tervenemisele

Tervise Arengu Instituudi koostatav tööandjate tervisekalender keskendub jaanuarikuus vähi sõeluuringute teemale. Tööandja saab siin oma töötajaid informeerides või koostöös tervishoiuteenuse osutajaga testimist töökohal läbi viies teadlikkuse tõstmisele tõhusalt kaasa aidata.


Loe edasi… »

Kutsume osalema Eesti-Norra kontaktreisil

2018.a sügisel avaneb toetuste taotlemiseks Eesti-Norra koostööprogramm, mille koostööpartnerite leidmiseks toimub veebruari lõpus tööandjatele suunatud kontaktide loomise reis Norrasse Trondheimi.


Loe edasi… »

Ühisstendid rahvusvahelistel ärimessidel 2018-2020

Aastateks 2018-2020 on kinnitatud nimekirjad, kuhu EAS plaanib minna riiklike ühisstendidega, mis loovad ettevõtetele väga head võimalused uute kontaktide leidmiseks ning oma toodete ja teenuste otseturunduseks sihtturu edasimüüjatele ja tarbijatele. 


Loe edasi… »

 

Seminar välismaalaste värbamisest ja välispäritolu töötaja toetamisest

19. ja 23. jaanuaril toimuvadTallinnas Balti Uuringute Instituudi korraldatavad seminarid välismaalaste värbamisest ja välispäritolu töötaja toetamisest.


Loe edasi… »

 

 

Alo Raun: Kuigi töövõimereformi tee on konarlik, liigutakse õiges suunas

Eesti riik seisab raskete valikute ees – kas leida juurde tuhandeid uusi töötavaid inimesi ja muuta maksusüsteemi või minna paarikümne aasta pärast pankrotti. Meie riigi kulutused kasvavad kiiremini kui tulud, eriti tähendab see, et töötajaid/maksumaksjaid on üha vähem ning neid, keda tuleb üleval pidada, üha rohkem. Nii hoiatas oma hiljutises arvamusloos majandusõppejõud ja statistik Velda Buldas (EPL, 28.11.2017).

See, kui Eesti riigil saab raha otsa, on üks halvemaid asju, mis saab juhtuda, sest siis pole raha palkadeks ega toetuste maksmiseks, muudest kaasnevatest hädadest rääkimata. Kui see peaks juhtuma, oleksime kõik kaotajad. Suured kaotajad.

Õnneks pakub Buldas välja mitu sammu, mille abil meie riiki pankrotikursist päästa. Need on pensioniea tõstmine 70. eluaastani, tööhõive suurendamine 90 protsendini tööealisest elanikkonnast, 10-protsendilise kasumimaksu kehtestamine ettevõtetele ja igal aastal Eestisse 500 uue võõrtöölise toomine. Kõik need valikud on omamoodi valusad ja ebameeldivad, kuid Buldase arvutused on karmid – kui tahame nulli jääda, peame rakendama lausa kõiki mainitud samme korraga.

Kuigi Eesti erinevad valitsused kipuvad käituma tihti risti vastupidiselt taolistele ekspertide soovitustele, on riik siiski midagi kriisi ennetamiseks ette võtnud – tõenäoliselt suurim selline samm on töövõimereform, mis peaks aitama paljudel vähenenud töövõimega inimestel leida endale töö. Ehk siis suurendada tööhõivet, kui rääkida majanduskeeles.

Hästi lihtsalt öeldes on Eestis kümneid tuhandeid tervisehädadega inimesi, kes tahavad elada täisväärtuslikumat elu ja on suutelised selle saavutamiseks tegema endale sobivat tööd. Teiselt poolelt kurdavad tööandjad tööjõupuuduse üle ehk neil on nõudlus uute töötajate järele. Nii ongi riik otsustanud pingutada selle nimel, et need kaks poolt kokku viia.Aastate jooksul aidatakse nii tõenäoliselt enam kui kümme tuhat inimest tööle, mis tähendab, et need meie kaasmaalased hakkavad saama palka, ettevõtted leiavad uusi töökäsi, Eesti majandus saab kasvada ja riik kogub selle pealt makse. Selline muutus võtab muidugi kaua aega, sest uue olukorraga peavad kohanema nii vähenenud töövõimega inimesed ise, ettevõtjad kui ka ülejäänud ühiskond. Seda tuleb teha ka suurima ettevaatusega, sest tegu on ühe haavatavama osaga meie elanikkonnast.

Praktikas on töövõimereform käivitunud üsna valulikult. Kiirustades tehti vigu ja külvati hirmu. Kõige keerulisem aeg oli 2014. aastal, kui vähenenud töövõimega inimeste esindajad korraldasid Toompeal ja mujal meeleavaldusi. Praeguseks on reformi päris palju parandatud ning meeleolud rahunenud, mida kinnitab ka reformi taga olev märkimisväärne koalitsiooni-opositsiooni üksmeel: seda viib ellu praegune Keskerakonna-sotsiaaldemokraatide-IRLi valitsus, samas oli selle üks peamine vedur Reformierakond, kes on praegu opositsioonis. Lisaks avaldasid reformile tunamullu toetust vabaerakondlased, hääletades riigikogus töövõimetoetuse seaduse muutmise poolt.

Nii et kuigi reformi käivitamisel tehti vigu ja mitmeid probleeme on ilmnenud ka elluviimise käigus, on see kokkuvõttes investeering meie kõigi tulevikku ja aitab Eesti riigil püsima jääda. Eriti oluline on, et puuetega ja teiste tervisehädadega inimeste teemad on lõpuks ühiskonnas fookuses ning tegeleme nende ja ülejäänud ühiskonna tugevama lõimimisega. Kuigi töövõimereformi tee on vahel konarlik, liigutakse põhimõtteliselt õiges suunas.

Mis on töövõimereform ja mida see ei ole?

Kuid mis ikkagi on töövõimereform? Minu meelest kiputakse vastavalt vajadusele siduma töövõimereformiga pea kõiki Eesti sotsiaalsüsteemi aspekte ja eriti kõike, mis on süsteemis halvasti. Tõsi, sotsiaalministeeriumi haldusala on üks suur lapitekk, nagu ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse on tabavalt öelnud. Kui ühe augu ära paikad, vajab kohe järgmine lappimist, kui tõstad teki nina alla, hakkavad varbad külmetama, ja vastupidi.

Näiteks kiputakse seostama töövõimereformiga puuetega inimesi, samas kui nemad moodustavad töövõimereformi sihtrühmast ainult umbes poole. Teine pool on peamiselt krooniliselt haiged inimesed. Lisaks on suur osa puuetega inimesi hoopis vanaduspensionärid ja alla 16-aastased noored, keda töövõimereform samuti ei puuduta.

Kindlasti meenub paljudele selle aasta alguses lahvatanud skandaal selle üle, et sotsiaalkindlustusametil sai juba ühe kuuga täis rehabilitatsiooniteenuse aastane järjekord. See oli väga kurb lugu, samas polnud töövõimereform selles järjekorras süüdi. Järjekorraprobleem on olnud juba aastaid ning pigem on töövõimereform olukorda leevendanud, sest osa inimesi saab nüüd rehabilitatsiooni hoopis töötukassa kaudu. Lisaks tehti hiljuti n-ö rehabilitatsioonireform, mille tulemusena peaksid tulevikus sellised järjekorrad märgatavalt lühenema.

Veel üheks näiteks on kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, mida need peavad oma abivajajatele osutama. Jah, mida paremini need teenused toimivad, seda kergem on inimestel tööd leida, kuid probleemid teenustega on samuti pärit juba varasemast ajast. Häda on paljus selles, et riik ei saa kohustada linna- ja vallajuhte seisma suure südamega oma abivajajate eest. Osa seda teevad, teised aga üksnes näpuotsaga. Samas on ka siin tehtud viimasel ajal edusamme, võeti vastu teenusestandardeid tõstev seadus, vallad on saanud uute teenuste arendamiseks euroraha ning ka õiguskantsler koputas omavalitsusjuhtidele südamele, et nad neid teenuseid siiski oma inimestele pakuksid.

Kui rääkida konkreetselt töövõimereformist, siis selle tuumaks on ühe kindla riikliku abiraha maksmise korra muutmine – senine töövõimetuspension asendatakse töövõimetoetusega ning rahasaamise õigust hakatakse hindama uutel alustel.

Jutt käib toetusest, mida makstakse inimestele, kelle konkurentsivõime tööturul on tervislikel põhjustel langenud. Teisisõnu, kui puudetoetuste fookuses on tervis (nt ravimite ostmise toetamine), siis sellest eraldiseisva töövõimetoetuse (endise töövõimetuspensioni) fookuses on tegelikult hoopis töö. Kui inimese tervis on kehv, ei pruugi ta saada täiel rinnal tööd teha – see raha ongi puhver, mis aitab sellises olukorras ellu jääda. Jutt käib kusjuures ligi 100 000 eestimaalasest, keda nimetatakse uues süsteemis vähenenud töövõimega inimesteks.

Tõsi, toetused ei ole suured – vastavalt töövõimekao suurusele kas 202 või 355 eurot kuus, kus on 30 päeva. Võrdluseks, keskmine pension oli eelmisel aastal 340 eurot. Ent sellised on meie riigi võimalused ja Eesti valijate tahe – on ju meie senine sotsiaalpoliitiline lähenemine ehitatud üles õhukese riigi vaimus: riiklikud toetused olgu väikesed, inimeste ja nende lähedaste isiklik vastutus suurem.

Töövõimereformi ettevalmistamise käigus lisandus eelnevale mahukas vajaduspõhine teenuspakett. Näiteks hüvitab töötukassa vajadusel töökoha kohandamise ligipääsetavaks kuni 100% ulatuses, toetab tööle sõitu kuni 300 euro eest kuus, hüvitab kuni poole koolituskuludest ning annab tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada. Enne „päristööle” minemist on võimalik kohaneda tööeluga nn kaitstud töökohal. Seni kaitstud töö teenust saanud inimese palganud tööandjale maksab riik kuni 12 kuud palgatoetust, samuti makstakse kinni arvestatav osa sotsiaalmaksust, mida on erasektori tööandja tasunud vähenenud töövõimega töötaja eest. Siinjuures väärib eraldi rõhutamist ja tunnustamist, et päris mitmed teenused ning meetmed on loodud tööandjate motiveerimiseks.

Olime jõudnud tupikusse, kus oli kala, ent puudus õng

Vajadus Eesti töövõimesüsteem ümber teha muutus eriti akuutseks seetõttu, et senine süsteem oli endaga umbe jooksnud. Kaks peamist vana süsteemi häda olid, et toetusesaajate hulk on aastatega massiliselt kasvanud ning paradoks, et kes on kord süsteemi sisse sattunud, see sealt enam naljalt ei välju – passiivsus.

Kui näiteks 2006. aastal oli töövõimetuspensionäre ligi 62 000, siis eelmisel aastal oli neid juba üle 97 000. Seega oli kümne aastaga nende arv kasvanud rohkem kui 50 protsenti. Kuna vahepeal ei tabanud Eestit mõni üleriiklik tervisevapustus, on loogiline eeldada, et kuskil süsteemis peitub viga. Kuna eriti kiiresti kasvas töövõimetuspensionäride arv 2010.–2013. aastatel ehk majanduskriisi kontekstis, on levinud kahtlus, et paljude inimeste peamine diagnoos oli tegelikult töötus. Julgemalt või vähem julgemalt on viidatud, et töövõimetuspensioni kasutati sageli sotsiaaltoetuse aseainena.

Seda võisid soosida nii härda südamega pere- ja eriarstid, sotsiaalkindlustusametis töötavad ekspertarstid kui ka see, et süsteem oli lihtsalt ise vigaselt üles ehitatud. Kindlasti pani majanduskriis abi otsima ka palju neid inimesi, kelle tervis oligi kehv ning töövõime langenud, aga kes ei olnud varem töövõimetuse hindamist ette võtnud.

Lisaks töövõimetuspensionäride arvu kahtlaselt kiirele kasvule oli vana süsteem tõsine tupiktänav – inimesed said ainult passiivset abi ehk nendega ei tehtud piisavalt tööd, et nad tagasi töövõimeliseks saaksid, töö säilitaksid või endale töö leiaksid. Abivajajale anti küll kala, ent ei tehtud piisavalt tööd, et aidata teda ise kala püüdma.

Seega annavadki Eesti riigi pankrotikurss, üha süvenev tööjõupuudus, senine vigane töövõimetussüsteem ning soov vähenenud töövõimega inimestele täisväärtuslikumat elu pakkuda kokku üheks loogiliseks tulemuseks töövõimereformi. Reformi, mis muudab töövõime hindamise ja toetuse maksmise korda, kuid on pannud kivid liikuma laiemalt ning aitab loodetavasti vähenenud töövõimega inimestel muutuda senisest aktiivsemateks ühiskonnaliikmeteks.

Autor: Alo Raun

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe erilehes “Märka võimalusi”

Üks lahendus tööjõuprobleemile

Tänasel päeval oleme Eestis olukorras, kus iga aasta väheneb töötavate inimeste arv 4800 inimese ehk umbes Rapla suuruse linna võrra. Meie rahvastik vananeb, paljud meist rändavad välismaale end teostama ning noori lisandub tööturule liiga vähe. Suur pilt näitab, et aastal 2040 on Eestis 120 000 erasektori maksumaksjat vähem kui praegu.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult erasektoris tegutsevaid ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki? Kui praegu peab iga erasektori töötaja ülal 1,6 inimest, siis aastal 2040 peavad teie lapsed üleval juba kaht inimest.

Üks lahendus, mis aitab kaasa probleemi leevendamisele on aktiivsem vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasamine. Tegemist on kõrgelt motiveeritud inimestega, kes soovivad anda oma panuse meie kõigi edusse. Oleme seda meelt, et igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema. Kas või väikese koormusega.

Küll aga peame olema nii tööandjate, kolleegide kui kodanikena rohkem kaasavamad. Tihtilugu näeme vähenenud töövõimega inimeste töötamise puhul võimalikke takistusi ebaproportsionaalselt suurtena või seal, kus neid tegelikkuses ei eksisteeri. Aitamaks leevendada ning kaotada taolisi asjatuid hirme viib Eesti Tööandjate Keskliit Sotsiaalministeeriumi toel läbi projekti, mille sisu on tutvustada vähenenud töövõimega inimeste värbamise võimalusi tööandjatele. Muuhulgas oleme käivitanud ka  Tööandjate ühisuse, kuhu kuuluvad ettevõtted lubavad kohelda vähenenud töövõimega töötajaid teistega võrdselt.

Antud erilehest saate lugeda kogemuslugusid nii tööandjatelt, kui vähenenud töövõimega inimestelt, kes on elavaks näiteks selle kohta, et julgem kaasamine toob endaga edu ja aitab leevendada töökäte puudust.

Panen kõigile tööandjatele südamele otsima ise aktiivselt lahendusi tööjõuprobleemile, see ei saa olla ainult riigi ülesanne. Minge täna oma ettevõttesse tagasi ja vaadake avatud silmadega ringi. Võimalik, et te täna veel ei märka võimalust pakkuda vähenenud töövõimega inimesele tööd. Ja kui te juba olete aktiivsed ja tegutsete vähenenud töövõimega inimesi tööturule kaasates, siis andke ka endast märku. Teiste tööandjate kogemuste kuulmine inspireerib tegutsema.

Toomas Tamsar

Lugu on ilmunud Eesti Päevalehe erilehes “Märka võimalusi!”.

Tööandjate tervisekiri: Vähi varajane avastamine aitab kaasa tervenemisele

Tervise Arengu Instituudi koostatav tööandjate tervisekalender keskendub jaanuarikuus vähi sõeluuringute teemale. Tööandja saab siin oma töötajaid informeerides või koostöös tervishoiuteenuse osutajaga testimist töökohal läbi viies teadlikkuse tõstmisele tõhusalt kaasa aidata.


Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel. Neist veidi enam kui 3000 on tööealised (15-64 aastased). Surma põhjuste registri andmetel registreeriti 2015. aastal tööealistel 966 vähisurma, mis moodustas rohkem kui veerandi kõigist surmadest selles vanusrühmas.


Kuna vähi areng on pikaajaline protsess, on kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga võimalik suurendada nende inimeste hulka, kes tervenevad. Näiteks emakakaelavähi vähieelne seisund võib kesta üle 10 aasta.


Emakakaelavähi sõeluuringus kasutatava PAP-testi abil on võimalik tuvastada vähieelseid seisundeid, mille õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel ning ravikindlustust omavatele inimestele on uuring tasuta. 2018. aastal on sõeluuringule oodatud 1963, 1968, 1973, 1978, 1983 ja 1988 sündinud naised.
Rinnavähi sõeluuringusse oodatakse alates 2018. aastast naisi senisest laiemas vanusevahemikus. Lisaks 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 sündinud naistele on oodatud ka 68- ja 69-aastased naised vastavate sünniaastatega 1949 ja 1950. Kokku kuulub rinnavähi sõeluuringusse üheksa vanuserühma, edasi saad täpsemalt lugeda Haigekassa kodulehelt siit.

Nimelised kutsed saadetakse aasta jooksul mõlema sõeluuringu sihtrühma naistele postiga rahvastikuregistris www.eesti.ee märgitud aadressile, samuti kuvatakse kutsed sihtrühma naistele e-tervise patsiendiportaalis. Kuid sõeluuringutes osalemiseks ei pea ootama kutset, uuringule võib registreeruda ka ilma selleta – oluline on, et olete kutsutavate sihtrühmas. Uuringule minnes peab kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Jämesoolevähi sõeluuringusse on oodatud 60–69 aastased ravikindlustustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant. 2018. aastal on oodatud 1954, 1956 ja 1958 sündinud ravikindlustatud mehed ja naised. Kutse saadetakse perearsti nimel rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel, ning kuvatakse samuti e-tervise patsiendiportaalis.


Mida saab teha tööandja?


Koostöös kohalike tervishoiuteenuste osutajatega on võimalik korraldada uuringuid vähi varajaseks avastamiseks ka töökohal.
Tööandja saab töötajaid sellest võimalusest varakult täiendavalt teavitada ja korraldada mõne tööpäeva sellisel moel, et maksimaalselt paljud huvilised saaksid uuringus osaleda.
Häid partnereid võid leida nt Eesti Haigekassa kodulehelt, kus on kirjas kõigi sõeluuringuid teostavate tervishoiuasutuste kontaktandmed.

Mida saab teha igaüks ise?

Vähki haigestumise riski saad oluliselt vähendada, kui:
• loobud tubaka tarvitamisest ja väldi passiivset suitsetamist
• piirad alkoholi tarvitamist
• väldid ülemäärast päevitamist
• toitud tasakaalustatult ja liigud piisavalt, et säilitada normaalne kehakaal
• vaktsineerid end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski (vt täpsemalt siit)

Kutsume osalema Eesti-Norra kontaktreisil

2018.a sügisel avaneb toetuste taotlemiseks Eesti-Norra koostööprogramm, mille käigus oodatakse, et Eesti ja Norra ettevõtted tulevad turule ühiste uute lahendustega, fookusteemadeks on tööstuse digitaliseerimine, tervisetehnoloogiad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.

Koostööpartnerite leidmiseks toimub veebruari lõpus kontaktide loomise reis Norrasse Trondheimi. Ühtlasi on võimalik osaleda külastajana Technoport 2018 näitusel. Osalemisavalduste esitamise tähtaeg on 15.01.2018. Osalejate valikul lähtutakse paljuski sellest, kellele suudame koostöös Innovation Norwayga sobivad vastaspooled leida. Sellega seoses on soovitatav osalemisavaldus esitada võimalikult vara, et partnerite otsimiseks jääks rohkem aega.

Seekordsele kontaktreisile on oodatud osalema ettevõtted, kes tegutsevad järgmistes valdkondades:

Isesõitvad sõidukid ja iseliikuvad masinad (autonomous vehicles and machines),
Targa linna ja targa ühiskonna lahendused (smart societies and smart cities),
Keskkonnateadlikud lahendused energia ja tehnoloogia vallas (blue growth, clean tech and clean energy).

Täpsem praeguseks teadaolev info on olemas siin

Eesti-Norra koostööprogrammi raha taotlemise võimalused avanevad sügisel 2018. Selle osas täiendame kodulehte samuti jooksvalt vastavalt info laekumisele. Kui soovite programmis osaleda ning edaspidi jooksvalt infot saada, siis täitke palun partnerotsingu vorm.

Kolm ettepanekut sotsiaalmaksumuudatusteks

Tööandjate Keskliit on teinud rahandusministrile ettepaneku vähendada sotsiaalmaksumiinimumi, kehtestada sotsiaalmaksukohustusele lagi kolme keskmise palga tasemele ning jagada sotsiaalmaksukohustus töötaja ja tööandja vahel. Ettepanekuid põhjendab keskliidu analüütik Raul Aron.

Aasta 2017 oli maksumaksjale kahetine. Positiivse poole pealt võttis valitsus tööandjaid kuulda ja tühistas 2018. aastaks kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõusu ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusu. Samuti loobuti pärast pikka veenmistööd panditulumaksu, pakendimaksu ja suhkrumaksu kehtestamisest. Lõpuks soostuti lausa vabastama tööjõumaksudest tööandja organiseeritud töötajate majutus ja bussitransport ning teatud kulutused töötaja tervisele. Eelnõuni jõudis ka elektriaktsiisierisuste kehtestamine energiaintensiivsetele ettevõtetele.

Need otsused mõjuvad majandusele ja inimeste heaolule kindlasti positiivselt. Teisalt muudeti maksusüsteem keerukamaks ehk kulukamaks ja anti rapsimisega põhjust ebakindluseks. Muu hulgas loobuti juba seadusesse kirjutatud, kuid jõustumata sotsiaalmaksumäära vähendamisest 32 protsendile, millega tööandjad olid juba eelarvetes ja äriplaanides arvestanud.

Eesti Tööandjate Keskliit tegi oktoobris rahandusministrile ettepaneku vähendada sotsiaalmaksumiinimumi, kehtestada sotsiaalmaksukohustusele lagi kolme keskmise palga tasemele ja jagada sotsiaalmaksukohustus töötaja ning tööandja vahel. Sotsiaalmaksumäära vähendamine 33 protsendilt 32 protsendile oleks andnud kõigile tööandjatele väikese võidu tööjõukuludes, mis on palgatõusu tõttu väga kiiresti kasvanud. Tööandjate kolm ettepanekut on paremini suunatud konkreetsetele sihtgruppidele ja aitaksid lahendada Eesti majanduse kõige suuremat takistust – tööjõupuudust.
Rahandusaastat varjutavad aktsiisitõus ja segadused maksureformiga.

Sotsiaalmaksumiinimumi poolitamine

Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ja riiklike pensionide maksmist. Oluline on märkida, et tasutud sotsiaalmaksu suurus ei ole otseses seoses saadava raviteenuse või maksumaksja enda pensioni suurusega.

Sotsiaalmaksumiinimum ehk kuumäär (praegu 470 eurot) on tööandjale sotsiaalmaksu tasumisel miinimumtase. Isegi kui tööandja aitab tööturule osalise tööajaga inimese, kelle palk on kuumäärast väiksem, maksab tööandja sotsiaalmaksu ikkagi kuumääralt. See kõrgem maksukoormus takistab paljude hetkel mitteaktiivsete inimeste tööturule pääsemist.

Sotsiaalmaksumiinimumi suhtes on juba tehtud erandeid: näiteks pensionäride, õpilaste ja üliõpilaste, vähenenud töövõimega inimeste ning alla 3-aastase lapse vanematele jt palkamine. Nendest eranditest hoolimata on veel inimesi – näiteks mitteaktiivsed noored, üle 3-aastaste laste vanemad ja pensionieelikud –, kelle tervis või muud kohustused ei võimalda täistööajaga tööd teha ning kelle kõrgem maksukoormus teiste töötajatega võrreldes paneb halvemasse konkurentsiolukorda.

Selleks, et neid Eestis juba olemasolevaid inimesi tööle aidata, ongi tööandjad teinud ettepaneku sotsiaalmaksumiinimumi kohustust vähendada poole võrra, 235 euroni. See võiks aidata esimese tööandjani osa 32000 noorest, kes praegu ei tööta ega õpi. Lisaks on tööjõuturul juba 20000 inimest, kelle palk on väiksem kui praegune kohustuslik sotsiaalmaksumiinimum.
Riik uurib, kuidas panna miinimumpalgal juhatuse liikmed makse maksma.

Sotsiaalmaksulagi

Tööandjate teine ettepanek oli sotsiaalmaksulae kehtestamine. Sotsiaalmaksulagi tähendab, et lage ületavalt palgaosalt sotsiaalmaksu ei maksta. Sotsiaalmaksulage kasutab maailmas palju riike (mh Austria Tšehhi, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Rootsi, Slovakkia jne) ja selle eesmärk on solidaarsem panustamine. Teatud palgatasemest on inimese panus lihtsalt nii ebaproportsionaalselt suur võrreldes sellega, kui palju ta kunagi süsteemist tagasi saab.

Tööandjate ettepanek sotsiaalmaksulae kehtestamiseks aga ei tulene isegi niivõrd õiglustundest, kuivõrd kõrgkvalifitseeritud tööjõu vajadusest. Nimelt väheneb Eesti ja muu arenenud maailma tööealine elanikkond hirmuäratava kiirusega. Sellest tingitud majandus- ja jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks püütakse teistest riikidest töötajaid meelitada ning panustada innovatsiooni, et väiksema töötajate arvuga läbi ajada. Kuna innovatsiooni võtmetegur on kõrgkvalifitseeritud töötajad ja juhid, kes selle arenguhüppe suudaks läbi viia, on eriti hinnas kõrgkvalifitseeritud välistööjõud (skilled immigrants).

Kõikjal maailmas tehakse erisusi ja soodustusi just sellele sihtrühmale. Sotsiaalmaksulagi on üks võimalus, kuidas Eesti tööandjaid ja riiki talentidele atraktiivsemaks muuta. Eesti enda talentide osakaal väljarändes ei ole küll suur, aga sotsiaalmaksulagi võimaldaks ka nende jaoks Eesti tööandjaid veidi atraktiivsemaks muuta.
ERR Riias: Lätis hakkab kehtima kohustuslik tervisekindlustus

Samas ei saa kuidagi öelda, et sotsiaalmaksulae eesmärk on ebavõrdsuse suurendamine või vaid kõrgepalgaliste huvide kaitse. Ilma kõrgepalgalisteta – mida kõrgkvalifitseeritud ja ettevõtlikud inimesed üldjuhul on – ei ole ka madalapalgalistel võimalik parema sissetulekuni jõuda. Küll aga tekib tööealise elanikkonna vähenemisest surve maksukoormuse tõusuks ja hinnakasvuks.

Maksu- ja tolliameti andmetel on tööandjate väljapakutud sotsiaalmaksulage ületavat palka teenivaid töötajaid umbes 10000. 15 protsenti neist töötab IKT alal, 14 protsenti töötlevas tööstuses ja 12 protsenti kaubanduses. Kusjuures töötleva tööstuse osakaal Eesti majanduses on suur ja tootmine tööjõumahukas. Seetõttu on talentide kaasamine töötlevas tööstuses Eesti konkurentsivõime seisukohalt eriti oluline, kuna see aitab kandval sektoril targale tööle sujuvalt üle minna.

Sageli tuuakse sotsiaalmaksulae halvaks näiteks Läti, kuid minu hinnangul seal sotsiaalmaksulage tegelikult ei eksisteeri. Kuna lae kehtestamine langes majanduskriisi aastatele ja maksutulud vähenesid niigi, kehtestati lage ületavale osale peatselt ka „solidaarsusmaks“, mis muutis lae sisuliselt olematuks ning selle ajaga ei jõutud lae olemasolust sihtgruppe tõenäoliselt ka piisavalt informeerida. Lätlaste kehtestanud sotsiaalmaksulagi võis olla ka liiga kõrge, et mingit mõju omada, kuna vastas umbes 4,5-5-kordse keskmise palga tasemele. Olgu meie valitsusel rohkem mõistust ja meelekindlust.
Tulumaksureform jätab ukse praokile maksude optimeerimiseks.

Sotsiaalmaksumiinimumi poolitamine ja sotsiaalmaksulae kehtestamine vähendaks esialgu küll riigieelarve tulusid, kuid pikemas perspektiivis paraneks tööhõive ja innovatsioonivõimekus, mis omakorda suurendaks maksubaasi ja tulusid.

Kusjuures praeguse majanduskasvu tingimustes kataks ilmselt juba ainuüksi majanduskasvust tingitud maksulaekumiste suurenemine maksumuudatustest tekkinud tulude vähenemise mitmekordselt. Sotsiaalmaksu miinimumi kahandamine ja -lae kehtestamise otsene mõju riigieelarve tuludele jääks 2016. aasta andmeid arvestades alla 50 miljoni euro, aga rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt suureneb 2018. aasta riigieelarve tulude prognoos varasemaga võrreldes tänu majanduskasvule pea 200 miljoni euro võrra.

Lisaks annaks sotsiaalmaksulagi ka neile väikeettevõtjatele, kes praegu elavad peamiselt dividendidest, mingi vabatahtliku orientiiri endale palga maksmiseks, millest tekiks täiendav maksutulu.

Sotsiaalmaksu jagamine

Kolmas tööandjate ettepanek on sotsiaalmaks jagada töötaja ja tööandja vahel. Eesti on üks väheseid riike, kus sotsiaalmaksu maksab vaid tööandja n-ö lisatava maksuna. Mõnes riigis, kus töötaja sotsiaalmaksukoormus on sama väike, tuleb töötajal kohustuslik ravikindlustus oma palgast osta. Üldiselt vastab töötaja brutopalgas kajastatav sotsiaalmaksu osakaal teistes riikides ligikaudu meie ravikindlustusele kuluvale 13 protsendile.

Sotsiaalmaksukohustuse jagamise eesmärk ei ole tööjõu tegelikku maksukoormust tõsta. Töötaja netopalk jääks muudatuse tulemusena endiseks, nagu ka tegelik maksukoormus, ent suurenenud osa maksudest näidataks töötaja brutopalgas. Selle muudatuse eesmärk on see, et töötajad valijatena teadvustaksid paremini, kui kõrge on tegelik maksukoormus ja milleks see maksuraha kulub.

Seeläbi paraneks motivatsioon maksupoliitikas kaasa rääkida ning kokkuvõttes võiksime jõuda selleni, et valitsuse plaanid maksukoormust tõsta või tasuta teenuseid pakkuda ei paneks muretsema vaid ettevõtjaid

Uuring: Ehituses jääb puudu nii insenerierialade kui kutsehariduse lõpetajatest

Lähikümnendil jääb ehituses puudu kolmandik insenerierialade lõpetajatest ning ligi veerand erialase haridusega oskustöötajatest, selgus OSKA tuleviku tööjõu-uuringust.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütik Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. „Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumisega on eriti puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kelleks paraku rakenduskõrghariduses Eestis hetkel õppida võimalik ei ole“, lausus Uiboupin.

Uuringust selgub ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe, kuid valdkonna teadmised ja oskused on ehituse keerukamaks muutumisel üha olulisemad. Oskustöötajad vajavad pidevat ja paindlikku täiendusõpet ning võimalust erialaste oskuste omandamiseks väiksemate osade kaupa nii tasemehariduses kui täienduskoolituses.

Järgmisel kümnendil jääb ehituse tööjõuvajadus samaks

Ehitus vajab aastas u 880 uut töötajat, kellest 385 spetsialisti ning 495 oskustöötajat. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneridele, tööjuhtidele, hooneautomaatika tehnikutele ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadele. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.

Ülevaade uuringu tulemustest

OSKA ehituse tööjõu- ja oskuste uuring

OSKA ehituse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Seminar välismaalaste värbamisest ja välispäritolu töötaja toetamisest

19. ja 23. jaanuaril toimuvad Tallinnas seminarid välismaalaste värbamisest ja välispäritolu töötaja toetamisest. Seminaris keskendutakse välistöötajate onboardimisele ehk täpsemalt sellele, mida peaksite tööandja või kolleegina välismaalt pärit inimese tööle võtmisel silmas pidama, millised on enim esinevad probleemid ning kuidas välisspetsialistidele tööandjana sobilikku tuge pakkuda. Samuti räägitakse sellest, millised olemasolevad riiklikud ja erasektori tugiteenused toetavad teid välismaalaste värbamisel. 

Seminaril on koolitajaks Siiri Sutt (Talent Relocation Management), kellel on enam kui 15 aastat rahvusvahelist kogemust välisspetsialistide nõustamisel ja koolitamisel ning juhtide sihtotsingu ja talendijuhtimise valdkonnas. Lisaks jagab oma kogemust Laura Sildmäe (MoveMyTalent), kes pakub nii tööandjatele kui ka välismaalastele personaalset tuge Eestisse elama asumisega seotud toimingute korraldamisel. Laura räägib sellest, millised võimalikud praktilised küsimused võivad välispäritolu töötaja värbamise järel tekkida. Samuti tutvustavad oma tegevust ja võimalikke toetavaid teenuseid Work in Estonia ja Siseministeeriumi poolt rakendatav Kohanemisprogramm.

Seminarid toimuvad 19. ja 23. jaanuaril kell 10.00-13.00 Tallinnas Nordic Hotel Foorumis. Seminarile on oodatud osalema tööandjaid nii riiklikust, kolmandast kui ka erasektorist. Seminaril osalemiseks palume end eelnevalt registreerida SIIN.

Rohkem infot seminari kohta leiab siit

Seminar on tasuta! 

Sisserände piirarv täitub väga kiiresti

Aasta esimene nädal tõi politsei töölauale juba kolmandiku sisserände piirarvu jagu elamisloa taotlusi.

Tänavune sisserände piirarv on 1315 inimest. Jaanuari esimese nädala järel oli aga politsei- ja piirivalveametis menetluses juba 402 taotlust, neist kuus ettevõtluseks ja 396 töötamiseks.

uleb siiski arvestada, et see, kas elamisluba kuulub piirarvu alla või mitte, võib menetluse käigus muutuda. Isegi kui kõik taotlused rahuldataks, ei pruugi need niisiis sisserändekvoodi alla käia.

Eelmisel aastal täitus töö- ja ettevõtlusrännet reguleeriv piirarv juba suvel ehk poole aasta pealt. Uute taotluste vastuvõtt lõppes juunis. See pani siseministeeriumi asja uurima ning praegu on töös mitu plaani, kuidas sisserände korda muuta.

Hea tööandja, kui plaanite käesoleval aastal värvata välistööjõudu, siis soovitame kohe praegu tegutseda, sest kvoot täitub kiirelt. 

Lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalustamine Euroopa Liidu tasandil

Euroopa Komisjon avaldas  direktiivi eelnõu, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist. 

Direktiivi eelnõu näeb ette miinimumnõuded, mille eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, muutes töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks. Eelnõu järgi tuleb isale lapse sünni korral tagada õigus saada vähemalt kümme tööpäeva tasulist isapuhkust haigushüvitise määras.  Töötajal on eelnõu järgi õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva tasulist hoolduspuhkust haigushüvitise määras raskelt haige või hooldamist vajava sugulase (laps, vanem, abikaasa, elukaaslane) toetamiseks. Samuti on töötajal vastavalt eelnõule enne lapse 12-aastaseks saamist individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele tasulisele vanemapuhkusele haigushüvitise määras, mida vanemal ei ole õigus kanda üle teisele vanemale.

Eesti Tööandjate Keskliit on direktiivi osas seisukohal, et Eestis on vanemapuhkuste süsteem väga helde ning seega ei tooks uus direktiiv siseriiklikult väga suuri muudatusi. Kuid kuna liikmesriikide traditsioonid ning rahalised võimalused on erinevad, ei pea me õigeks niivõrd laialdaste standardite kehtestamist Euroopa Liidu õigusega.

Samuti ei pea Tööandjate keskliit põhjendatuks ettepanekut, mis võimaldab lapsehoolduspuhkust ning kohustuslikke paindlikke töötingimusi kuni lapse kaheteistkümne aastaseks saamiseni. Lapse maksimaalse vanuse suurendamine teeks oluliselt keerulisemaks ettevõtete töö planeerimise seoses töötajate võimaliku puhkusega.Vanemate hoolduskoormus on tavaliselt kõige suurem väikelapsega ning väheneb lapse kooliminekuga, kui laps saab iseseisvamaks (kindlasti on erandeid).

Arvestades töötajate arvu vähenemist, teevad ettevõtted igal juhul pingutusi, et meelitada ja hoida kvalifitseeritud töötajaid, sealhulgas neid, kellel on perekondlikud kohustused. Muuhulgas võimaldatakse ka paindlikku töökorraldust (nt. paindlik või osaline tööaeg, mobiilne töö, kaugtöö). Paraku puudub töökorraldus, mis sobib iga ettevõtte tööspetsiifikaga ning seega ei tohiks sellist kohustuslikku regulatsiooni kehtestada Euroopa Liidu tasandil.

Oleme seisukohal, et uute normatiivide asemel tuleb suuremat tähelepanu pöörata laste ning teiste abivajajate hoiu- ja hooldusvõimaluste parandamisele.

 

 

Ümbrikupalga vastuvõtja enam puhta nahaga ei pääse

Maksuamet mängib mõttega hakata karistama ümbrikupalga maksjate kõrval ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad.
 
Eilne Äripäev kirjutas, et maksu- ja tolliamet tahab ümbrikupalga maksjatel, eelkõige ehitussektoris, jalgealuse tuliseks teha. Üha enam tundub aga, et tulevikus ei muutu elu kibedaks mitte ainult ümbrikupalga maksjatel, vaid ka töötajatel, kes on nõus töötasu mustalt vastu võtma.
 
Idee käis välja rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov Äripäeva raadiosaates “Poliitikute töölaud”. “Võib-olla riskin siin skandaali tekitamisega, kuid minu arvates võiks maksuamet kindlasti mõelda, kas ehk peaksime muutma senist lähenemist, kuidas ümbrikupalga vastu võidelda,” rääkis Jegorov.
 
Nimelt on seaduse järgi võimalik ümbrikupalga maksmise korral esitada täiendavaid maksunõudeid nii töötajatele kui ka tööandjatele, ent pikka aega on neid esitatud ainult tööandjatele kui töösuhte tugevamale poolele.
 
Samas on Jegorovi sõnul teada, et majandusel läheb hästi ja töökäsi on puudu, mistõttu ei tohiks töötajatel olla probleemi leida töökoht, kus makstakse palka ausalt. Seetõttu on tema sõnul alust eeldada, et ei ole ainult nii, et tööandja sunnib ümbrikupalka vastu võtma ja väärib selle eest ainsana karistust, vaid et ka töötajad ise on ümbrikupalga saamisega päri. Seega pakkus Jegorov välja, et võib-olla tasuks hakata ka töötajatele lisanõudeid esitama.
 
Maksuamet haub plaani
 
Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tunnistas, et see idee on ametis juba mõnda aega ringelnud. “Maksuamet otsib uusi meetmeid ning üks võimalustest ümbrikupalgavastases võitluses on kindlasti ümbrikupalga saaja suurem vastutus,” ütles ta.
 
Reitmanni sõnul poleks see üks ja ainus meede. “Ümbrikupalgad on Eestis probleem ja sellevastane võitlus on maksuameti prioriteet. Me liigume selles suunas, et igasugune maksudega kavaldamine muutuks väga kalliks ja väga ebamugavaks,” rääkis ta.
 
Reitmanni sõnul otsib maksuamet ümbrikupalgavastaseks võitluseks meetmeid koos ettevõtjate ja erialaliitudega. Näiteks hakkas maksuamet eelmisel aastal avaldama ettevõtete kvartaalset käivete ja tasutud maksude infot. “See on esimene samm, vähendamaks ümbrikupalga probleemi koostöös ettevõtjatega,” sõnas Reitmann.
 
Vähem kaitstud osapoole nõrgestamine
 
Reformierakondlasest riigikogu liikme, endise maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul ei lahendaks Jegorovi idee midagi. Nimelt on tema sõnul ka praegu maksuametil õigus ümbrikupalga saajale täiendavaid nõudeid esitada, kuid praktikas pole seda võimalust kunagi kasutatud.
 
“Tuleb rõhutada, et ümbrikupalkadelt maksu sissenõudmine on ikka väga keeruline ja haruldane võrreldes muude maksude kontrolli ja sissenõudmisega,” selgitas Sõerd. Tema sõnul ei ole kohane, et rahandusministeerium survestab maksuametit töövõtjatele lisanõudeid esitama. “Asi on selles, et töövõtja on töösuhtes vähem kaitstud pool ja vaja on just riigi täiendavat kaitset, mitte nõrgestamist,” ütles ta.
 
Sõerd lisas, et sisuliselt on riik ümbrikupalkade tõestamisel haldussuutmatu. “Esitan avaliku küsimuse maksuametile: kui palju oli eelmisel aastal kohtulikult tõendatud ümbrikupalgajuhtumeid? Kolme suurima juhtumi puhul paluksin näidata, milliste tõenditega ümbrikupalga maksmine ära tõendati ja millistest summadest on jutt.”
 
Seevastu ei pühiks Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige Peep Peterson Jegorovi ideed kohe laualt, vaid ootaks suuremat diskussiooni.
 
“Kindlasti on osas sektorites töötajaid, kes on ka ise huvitatud ümbrikupalga saamisest, kuid see pole igal pool nii,” ütles ta. “On ka sektoreid, kus töötajatel muud varianti polegi, ja sellisel juhul jääksid nad justkui topelt vahele,” lisas ta. Seega tasuks
Petersoni sõnul üle vaadata, millistes sektorites töötajate niinimetatud karistamisest ümbrikupalgaga nõustumisel ka reaalselt kasu oleks.
 
Tööandjate keskliit jällegi on Jegorovi ideega igati päri. “Töötaja vastutuse suurendamine töösuhtes on meie arvates õige suund. Töölepingul on ikkagi kaks võrdset osapoolt, kes peavad oma osa eest võrdselt ka vastutama, iseasi, milline on töötajate teadlikkus tema palgalt tasutud maksudest,” vahendas tööandjate seisukohta keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht Andres Kask. “Uuringute põhjal on inimeste valmisolek ümbrikupalka vastu võtta suurenenud,” lisas ta.
 
Maksuvaba miinimum kallab õli tulle
 
Kask lisas, et ümbrikupalga- ja varimajandusvastane tegevus on kindlasti tööandjate keskliidu liikmetele oluline teema. “Siin aga ei tohiks eelkõige riik ise õli tulle valada,” ütles ta.
 
Kask selgitas: mida kõrgem on maksukoormus ja mida keerukam maksude maksmine, seda suurem on ka varimajanduse tekke ja kasvu surve. Näiteks suurendatakse tulumaksuvaba miinimumi reformiga alates 1200 euro suurusest kuupalgast inimese valmisolekut osa palka ümbrikus saada, ütles Kask.
 
“Reformi mõju on küllaltki kallis ja tekitab riigiaparaadile endale koormustjuurde. Maksukontrolli kulu maksab aga aus maksumaksja kinni,” selgitas ta.
 
Tulumaksuvaba miinimumi tõus on ka kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul midagi, mis suurendab ümbrikupalga maksmist. Saates “Poliitikute töölaud” ütles ta, et maksuvaba miinimumi tõus on muutnud süsteemi keeruliseks. See aga mõjutab tema sõnul inimeste maksekäitumist, kuna motiveerib paljusid ümbrikupalka maksma ja seda ka vastu võtma. “Seega ei mõju tulumaksuvaba miinimumi tõus ümbrikupalga vastu võitlemisele sugugi hästi,” oli ta veendunud.
 
Ka Sõerdi sõnul on ümbrikupalkade probleemi juures kõige olulisem see, et riik loob oma küündimatu maksupoliitikaga soodsat pinnast musta palga maksmiseks. Ta tõi näiteks alkoholipoliitika. “Kui riik on loonud soodsa pinnase piirikaubanduse levikuks, siis see ka vohab,” ütles Sõerd.
 
Rivo Reitmann kommenteeris, et igal maksumuudatusel on potentsiaal mõjutada inimese käitumist ühes või teises suunas. “Kui asjad on lihtsad, siis on kindlasti ka suurem tõenäosus, et reeglitest peetakse kinni,” nentis ta. Siiski ei vähenda maksuvaba tulu arvestamise muudatus maksuameti hinnangul inimeste motivatsiooni oma tulusid korrektselt deklareerida – kuid mingi mõju sellel ilmselt siiski on, tunnistab amet.

Allikas: Äripäev

Tööjõupuudus – silmad pärani kinni

Võõrtööjõud aitaks leevendada kroonilist tööjõupuuduse probleemi, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Eestis on kasvav tööjõupuudus. See probleem süveneb järgneva 25 aasta jooksul kiiresti. Lisaks vähenenud töövõimega inimeste tööle tuleku toetamisele, pensionireformile ja sündimuse teemale on mõistetavalt tõusnud teravalt päevakorda välistööjõu probleem. See on väga emotsionaalne teema, sest paljudele meist ei meeldi näha võõramaalasi endi keskel. See meeldimine on maitseküsimus, aga valikud, mida me teeme, puudutavad meid väga mitut moodi. Seda sõltumata sellest, kas tahta siit edasi lugeda või lüüa lugu juba siinkohal vihaselt kinni.

Praegu on Eestis umbes 13 000 töökohta täitmata. See arv kasvab kiiresti. Tegelikult mõjutavad vakantsed kohad väga palju igaühte meist. Ühiskonnale tähendab see palju kaotatud võimalusi. 13 000 inimest ja nende tööandjad maksaksid makse ja annaksid omakorda tööd paljudele teistele inimestele. Kui need töökohad oleks võimalik täita ametlikult väljastpoolt Eestit töötajaid palgates, saaks laekuva maksurahaga teha palju asju.

Selle raha eest saaks kasvatada kogu Eesti vähiravieelarvet 2,5 korda. Olen palju kuulnud seisukohta, et  inimlikke väärtusi ei saa rahasse panna. Ei saagi. Aga samal ajal kui Toivo Tänavsuu kulutab oma vabad tunnid ja küllap ka töötunnid selleks, et otsida tuhande euro kaupa toetusi abivajajatele, ütleme riigina, et kuna poliitiliselt on välistööjõud keeruline teema, siis raha ei leita. Ja inimesed jäävad ravita.

Selle raha eest saaks näiteks suurendada iga õpetaja palka 500 euro võrra. Kui me seda teeksime, oleks Eesti õpetajaametisse korralik tung. Me saaksime juurde häid matemaatika- ja füüsikaõpetajaid, meie noored saaksid parema hariduse. Ja mõeldes Eesti tulevikule, on vähe asju, mis oleks tähtsam kui noorte maksimaalselt hea haridus.

Selle raha eest saaks 11 000 uut lasteaiakohta. Kui me need rajaksime, annaksime sellega noortele vanematele võimaluse kiiremini tööle minna. Sellega annaksime kindluse peresse enam lapsi saada. Kasvaks sündimus ja pikemas perspektiivis vähendaks see pisut vajadust suurema töörände järele.

Ja last but not least, selle raha eest saaksime ehitada valmis uue Estonia teatrimaja.

Need on kõik meie valikud. Laekumata maksuraha suurusjärgus 120 miljonit on inimese jaoks ebamäärane, aga ülaltoodu aitab selgitada meie valikute hinda. Praegune valik on mitte lubada ametlikult Eestisse tööle rohkem inimesi ja selle valiku teine pool on mitte ravida, mitte tõsta õpetajate palku, mitte rajada lasteaiakohti või mitte ehitada Estoniat.

Praegu on pall valitsuse käes, sest siseministeeriumis koos käinud laiapõhjaline töörühm, mille valitsus ise probleemile esialgse lahenduse leidmiseks kokku kutsus, on oma töö teinud. Vaidlused on vaieldud ja jõutud on kompromisskokkuleppeni. Tegemist on lahendusega, millega ükski osaline lõpuni rahul polnud, kuid mis lõpuks ometi tõmbab punni eest umbe aetud välistööjõu torult. Kompromissettepanek tehti, kuna regulatsiooni laiemat paindlikumaks muutmist ei peetud hetkel võimalikuks.

Rõhutan, et praegu leitud lahendus vaid leevendab olukorda, mitte ei lahenda seda. Probleemiga tuleb tegelda edasi, süvitsi ja kompleksselt, et see meid pidevalt kummitama ei jääks. Lisaks sisserände regulatsiooni leevendamisele tuleks muidugi võimaldada ka omamaise tööjõu maksimaalset aktiivsust, suurendada innovatsiooni ja tootlikkust, aga pole mõtet petta ennast ettekujutusega, et need üldsõnalised eesmärgid probleemi ära lahendavad.

Esimene valik: mitte midagi teha ja loota, et asi laheneb niisama.

Ei lahene. Läheb aina hullemaks. Mis mõtet oli siis kutsuda kokku komisjon ja lasta neil tunde vaielda, kui pole julgust nende nõu kuulda võtta? Nüüd, kus poliitikute eest on osa tööst tehtud, peaks valitsus otsustama, kas saata ettepanekud parlamenti või leida ise alternatiivseid lahendusi tööjõupuuduse leevendamiseks. Milliseid, oleks põnev kuulda. Mitte midagi tegemine ei ole enam valikutes.

Teine valik: võtta kiiresti leevendusmeetmed vastu ning tegelda probleemiga kohe edasi. Pikemas perspektiivis tuleb immigratsioonipoliitikat põhjalikult reformida, sest probleem aina kasvab. Igal aastal jääb tööjõuturult kuni 10 000 tööealist inimest puudu, et järjest vananevat ühiskonda sama maksukoormusega ülal pidada. Kui me probleemi ei lahenda, tõmbavad teised riigid meie talendid endale ja madalapalgaline välistööjõud tuleb Eestisse nii legaalselt kui ka illegaalselt läbi teiste riikide ikkagi.

Näiteks praegu on Eesti sisserändekvoot 1317 juures, tööga seoses oli möödunud aasta 30. septembriks kolmandatest riikidest Eestisse tulnud 7600 inimest, mitteametlikult aga töötab Eestis ettevõtjate hinnangul juba 5000 – 10 000 inimest kolmandatest riikidest, kellelt Eesti ei korja sentigi maksuraha ja kellele riik ei ole suuteline kehtestama ka samu nõudmisi nagu ametlikult töötavatele inimestele. Selline olukord ei ole normaalne kellelegi.

Head lahendust pole, sest probleem puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult tööandjaid. Pange tähele, varsti tahetakse suurendada riigi võlakoormust või tõsta makse. Praeguse riigiaparaadi ülalpidamiseks peaks sotsiaalmaksukoormust ceteris paribus 25 aastaga tõstma praegusega võrreldes 40–50 protsendi võrra, et pakkuda sama sotsiaalteenust  väiksema arvu töötajatega. Ka see tuleks tööandjal maksta Eesti töötajate palgafondist. Või äkki ikka tõmbame riigiaparaati lõpuks koomale?

Hirm sotsiaalsete pingete, töökohtade kadumise ja palgatõusu ärajäämise ees on peamised põhjused, miks avalikkuses välistööjõu ümber palju emotsioone tekib. Osa neist kuulub müütide, osa valede valda. Mõni on ka pärismure.

Praegune sisserände regulatsioon nõuab, et sisserändajale makstaks vähemalt Eesti keskmist palka ehk kõrgemat palka, kui teenib kaks kolmandikku eestlastest. Sellist inimest praegu ripakile ei jää. Seetõttu ei saa me rääkida hirmsast kogusest madalapalgalistest või töötutest immigrantidest. Jutt massilisest odavtöörändest on suuresti teadlikult levitatud vale, mis on kasulik inimeste hulgas hirmu tekitamiseks, mis omakorda lubab hääli poliitikutele. Uues lahenduses olulisim on elamisluba töötamiseks kuni kaheks aastaks, mis tähendab, et elamisloa kehtivuse lõppedes on töötaja sunnitud tagasi minema. Sellise loa alusel töötajad ei jää siia hiljem sotsiaalse ohutegurina.

Tegelikult on olukord groteskne, et meie piirarv sunnib peale olukorra, kus välistööjõud saabub siia renditööna, kes on tõepoolest see madalapalgaline kontingent, kelle eest piirarv meid kaitsma peaks. Kui välismaalasi otse ja ametlikult palgata, saaksid nad kõrgemat palka ja jätaksid maksud Eestisse, praegu saavad vähe – suure osa rahast teenivad vahendajad ja maksud makstakse mujale. Silmad pärani kinni.

Mure, et Eesti inimesed jäävad tööta, on samuti müütide vallast. Töökohad võivad kaduda pigem siis, kui investorid Eestis tegevuseks enam potentsiaali ei näe, kuna tööjõudu pole. 

USAs 2010. aastal tehtud uuringus leiti, et immigrantide lisandumine tööjõuturule – üks protsent hõivatute arvust – kasvatas keskmist palka pikas perspektiivis (1990–2007) 0,6–0,9 protsenti. See moodustas 20–25 protsenti kogu palgakasvust samal ajal (Peri, G., «The Effect of Immigrants on U.S. Employment and Productivity», 2010).

Sotsiaalsed pinged ja lõimumisprobleemid on asi, millega tuleks aga kohe tegelema hakata. Tuleb ausalt peeglisse vaadata – mida muuta, et senisest paremini saaks aidata inimestel lõimuda, mitte neid jõuga lõimida, nagu seni pigem kombeks on. Siin on kindlasti vaja küsimusega tegeleda, mitte jätta seda juhuse hooleks.

Allikas: Postimees 

Neli asja, mis on toonud meid siia ja võivad hästi ka edasi viia

1988. aastal pääsesin ma esimest korda välismaale. Käisime kooriga Budapestis laulmas. Ungari oli ikka täielik välismaa. Vaene innukas eestlane imetles heal järjel hõimuvenda. Praegu on vastupidi, madjar imetleb meid. Me oleme Ida-Euroopa palgataseme kõrguselt teine riik.

Soomega võrreldes tundume endale ikka vaesed. Nagu näitab Kaspar Oja Eesti Pangast, elas 25 aastat tagasi üle 90% Eesti inimesi praeguses mõistes allpool suhtelist vaesuspiiri. Veel 2000. aastal oli see hulk umbes 80%. Aga nüüdseks on allpool suhtelist vaesuspiiri umbes 20% inimesi.

Toon esile neli põhjust, miks Eestil on läinud hästi ja mida peaksime veel paremini tegema.

Julgus ise mõelda ja otsustada

Teeme asju, mida ei teised ei julge või ei taha. Me ei allu ühegi võimu ajupesule. Olulisim siin on julgus teha valikuid. See tähendab millelegi enam panustada ja millelegi mitte panustada. Näiteks võime otsustada, et Eesti tuleviku jaoks olulisim on meie noorte haridus ja maailma tippspetsialistidele Euroopa parima töö- ja elamiskeskkonna loomine siia. Kui nii otsustada, tuleb ka muud otsused selle järgi seada ja vajaduse korral öelda, et näiteks mingites sotsiaalteemades tõmbame tagasi, sest kõike korraga ei jõuaks niikuinii.

Ebavajalik kaitseasend

Oleme uskunud oma keelde ja kultuuri, usaldades oma kultuuri ja rahva tugevust. Oleme püsinud läbi mitme venestamise, saksastamise ja sõja. Me räägime ikka oma keelt, oleme suutnud maailmale pakkuda väärt kirjandust, muusikat, isegi filmi. Me ei pea oma kultuuri ja keele pärast pidevat kaitseasendit hoidma. Võiksime olla avatumad ja julgemad.

Kõva töö

Eesti tööandjad on loonud töökohti ja andnud tööd. Eesti töötajad on teinud tööd. Me pole streikinud, streike murdnud ega kulutanud aega muudel destruktiivsetel viisidel. Küll aga oleme läbi rääkinud, kokku leppinud ja edasi töötanud. See on meie moodus.

Mina usun, et töötegijaid tuleb innustada, mitte kaitsta töö ja tööandjate eest. Samal ajal kui Euroopa kehtestab üha enam sotsiaaleeskirju, peletades sellega uue aja töökohti, võiks Eesti Euroopas silma paista kui kõige paindlikum ja töötegemist soosivam riik. Paindlikkus suurendab hõivet ja kasvatab heaolu, mitte ei kahanda seda.

Haridus

Veel parem haridus saab meid edasi viia. Eesti inimene on aastasadu teadnud, kuidas asjad tegelikult käivad. Laps tuleb kooli saata, sellest saab kõik alguse. Jäägu lehm pullita või kasum lisanduva nullita, aga laps tuleb kooli saata.

Eesti majandusarengu ees seisab peale eelneva veel palju katsumusi: kahanev rahvastik, kinniseks konnatiigiks muutumine, aina enamate eeskirjadega iseenda lämmatamine, lasteaiaühiskonna vohamine. Need on kõik suured teemad, mis tuleb koostöös lahendada.

Nende probleemide lahendamine nõuab julgust valida. Kõigile korraga meeldida ja samal ajal tulevikku ehitada ei saa.

Artikkel ilmus 4.jaanuaril Eesti Päevalehes 

E-Eesti: elektroonsest Eestist edukaks Eestiks!

Eesti eesistumise läbivaks teemaks oli digiteeritus. Reklaamisime digiteeritud teenuseid ja samuti algatust nende tõhusamaks maksustamiseks. Digiteerimispioneerina tõstis ennast eesistujana esile ka Läti ja ilmselt veel hulk riike peab end selles vallas edasijõudnuks.

Eestlase minapildis on e-teenuste ja digioskuste valdkond ilmselt positiivsemas valguses, ent kus Eesti maailma digiteerituse edetabelis tegelikult paikneb ja kuidas seda oma eduks pöörata?

Üks meile lähimaid ja juhuslikult ka ilusamaid edetabeleid on Euroopa Digital Economy and Society Index 2017 (DESI), kus Eesti asub majanduse ja ühiskonna digiteerituselt 28 liikmesriigi seas 9. kohal. See on üle keskmise, kuid võib anda patriootlikematele ka väikse ninanipsu.

Kui DESI hindab Euroopa Liidu riikide digiteerituse taset praegu, siis Lausanne’i Ülikool IMD on koostanud digitaalse konkurentsivõime edetabeli, kus hinnatakse rohkem digitaalset potentsiaali majanduse ja ühiskonna veelgi edukamaks muutmiseks. IMD võrdleb küll rohkem riike kui Euroopa Liitu kuulub – kokku vaadeldakse 63 riiki – ja selles digitaalse konkurentsivõime edetabelis on Eesti alles 26. kohal. Vaid Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on sama edetabeli põhjal Eestil 11. koht. Eestist eespool asuvad Skandinaavia maad ja Soome, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Mille poolest siis teised riigid meist konkurentsivõimelisemad on?

Eesti konkurentsivõime üks suurimaid puudujääke mõlema indeksi järgi on digilahenduste integreerimine ärisektorisse. Alajaotustest võime leida, et madalaimad hinded on saanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialal kõrgkooli lõpetanute arv, sotsiaalmeedia kasutamine ja elektrooniline teavitus, talentide vähesus ja vähene atraktiivsus kvalifitseeritud välistööjõu jaoks, immigratsiooniseaduste jäikus ning teadus- ja arendustegevuse vähene maht.

Digiteerimise kasutamine äriprotsessides võib vähendada sõltuvust inimtööjõust ja sel moel pikemas perspektiivis ettevõtete kulusid vähendada, parandada teenuste kättesaadavust, huvigruppide informeeritust ja toote kvaliteeti. IKT oskusteavet ja digiteenuseid saab ka Eestist eksportida. Meie kõige suurem tööandja, töötleva tööstuse sektor, on suures osas traditsiooniliselt tööjõumahukas, pakkudes samas innovatsiooniks ja digiteerimiseks ka omajagu potentsiaali. Paradoksaalsel kombel eeldab innovatsioon investeerimist, mis aga võib sageli seista selle taga, et nii kvalifitseeritud kui vähem kvalifitseeritud tööjõust või lihtsalt tarbijatest on Eestis suur puudus. Turg on väike ja see puudus kasvab – kuni aastani 2040 jääb Eestis igal aastal 8000 – 10 000 tööealist elanikku puudu sellest, et säilitada tänane ülalpeetavuse määr. Töötlevas tööstuses üksinda on tegelikult juba praegu 2800 töökohta täitmata. Sisserändekvoot on 1317 juures ja lasteaiakohti napib kohalikelegi. Mida see investorile ütleb?

Lühiajaliselt on seega parim lahendus muuta Eesti kiiresti atraktiivseks ja avatud riigiks välistööjõule ja uutele maksumaksjatele, perspektiivis tuleks aga juba praegu rohkem panustada innovatsioonile, et sõltuvust tööjõust vähendada. Suur osa sellest on mõeldamatu ilma digitaalsete lahendusteta.

Loomulikult seab digiteerimise soov eeldused tööjõu digioskustele. Elementaarseid arvutioskusi vajab juba praegu pea iga töötaja ja see vajadus muutub üha teravamaks. Selleks, et kasutada iseteeninduskassasid, peavad müüjad oskama nende juhtprogrammi kasutada ja kui koosteliinil kasutatakse roboteid, peab liiniadministraator tundma nii veakoode arvutiprogrammis kui võimalikke tõrkumiskohti liiniaparatuuris. Kuna tehnoloogia areneb ülikiiresti, on suurim eeldus aga pidev valmisolek õppida. Midagi pole teha, tänase oskusteabega võid 20 aasta pärast olla abitu, isegi kui oled sellesse 20 aastat panustanud.

Aga mulle tundub, et me oleme selleks võimelised. Eurostati andmetel suhtleb Eestis interneti teel avaliku sektori asutustega 77% 16–74-aastastest elanikest, 95% maksudeklaratsioonidest esitatakse elektroonselt, 99% elanikest on kehtiva sertifikaadiga ID-kaart, 91% 16–74-aastastest kasutab vähemalt kord kvartalis internetipanka ja 90% on viimase kolme kuu jooksul vähemalt korra kasutanud internetti ajalehtede lugemiseks. See näitab, et Eesti rahvas on harjunud internetti asjaajamises kasutama ja nüüd tuleb see oskusteave vaid majanduse heaks tööle panna.

Autor: Raul Aron, Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik 

Praktika ja Õpipoisiõpe nr 8, detsember 2017

 

PRAKTIKA JA ÕPIPOISIÕPE
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri, detsember 2017
 

Kehtestati uus kutsehariduse rahastamismudel

Eesti Tööandjate Keskliit kutsus juba paari aasta eest Haridus- ja Teadusministeeriumi üles kutsehariduse rahastamismudelit uuendama – tööandjate soov oli kutsekoolide rahastamine siduda läbiviidava õppe tulemuslikkusega. Tänaseks on rahastamismudel uuendatud.

Loe edasi… »

Kas õpipoisiõpe tasub end ära?

6. veebruaril kell 10:00 tutvustame Tööandjate majas Poliitikauuringute Keskus Praxise poolt läbi viidud õpipoisiõppe maksuvuse ja tasuvuse uuringu tulemusi. Kõik huvilised on oodatud!

Loe edasi… »

Tutvu parimate praktikantidega

Eesti Tööandjate Keskliit kuulutas oktoobrikuus välja parimad praktikandid kõrghariduse, kutsehariduse ja õpipoisiõppe kategooriates. Oleme parimatega teinud intervjuud, et nende mõtteid praktikakogemusest teieni tuua.


Loe edasi… »

Anna välistudengile võimalus minna praktikale

 
Eesti Tööandjate Keskliit on võtnud sihiks aidata kaasa vähemalt 600 välisüliõpilasele praktikakoha leidmisel aastas, sest näeme sellest kasu meie ettevõtetele. Kutsume tööandjaid üles pakkuma välisüliõpilastele praktikakohti.

Loe edasi… »

Tule 10. aprillil Pärnusse kutsehariduse konverentsile! 

Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldavad 10. aprillil kell 11- 16 Pärnu Kontserdimajas konverentsi „Kuhu lähed, kutseharidus?“. Kõigil huvilistel palume see kuupäev kalendris varakult broneerida. 
 
 
KOGEMUSLOOD

Metsamehed õpipoisiõppes

Luua metsanduskoolis on lõpetanud esimene grupp metsamasinate operaatoreid. Metsanduspraktikate koordinaator Meelis Kall ja õpipoisid tegid õppest kokkuvõtteid.

Loe edasi… »

Eesti noorte enneolematu edu kutseoskuste maailmameistrivõistlustel

Oktoobris 2017 toimus Abu Dhabis ülemaailmne kutseoskuste võistlus WorldSkills. Võistlustules oli Eestist kokku 7 noort. Tulemused on enneolematud, sest esimest korda ajaloos tõusis Eesti sellel võistlusel poodiumile.
 

Loe edasi… »

Eliise praktika Madriidi haiglas

Eliise Hoogand on tüdruk, kes õpib Tartu Tervishoiukõrgkoolis õeks ja otsustas ühe semestri veeta Hispaanias, Madriidi haiglates Erasmus+ programmi raames praktikat tehes.

Loe edasi… »
 
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED 

Kas õpipoisile peab tasu maksma?

Jah, lähtuvalt töökohapõhise õppe rakendamise korra § 6 lõike 1 kohaselt peab praktikakoht maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule, sealjuures ei tohi tasu olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. (2018. aastal on  tunnitasu alammäär 2,97 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot)

Kui õppijat tasustatakse tunnitasu alusel, kas tasustamisel on mõeldud, et õppija peab kokku saama tasu vähemalt ühe kuu töötasu alammääras või mõeldakse siinkohal tunnitasu alammäära (2,97€)?

Õpipoisi tööd võib tasustada  nii kuu alampalga kui tunnitasu alammäära alusel. Alammäär arvutatakse vastavalt koormusele, õpilane ei pea saama täistööaja eest makstavat töötasu alammäära, kui ta ei tööta täistööajaga. 
 
TASUB TEADA

Tööandjate võimalus aidata erialase hariduseta noori

SA Innove on käivitamas uut projekti, mis innustab keskkooli järel valima õpipoisiõppe teed. Projekti õnnestumise eelduseks on vaja leida piisaval hulgal ettevõtteid, kes on nõus panustama noorte erialaste oskuste omandamisse.

Loe edasi… »

Oskuste festival Noor Meister 2018 kutsub kaasa mõtlema

Järgmisel aastal, 3.-4. mail 2018 toimub Noor Meister 2018, mis toob kutsehariduse parimad praktikad, oskusõppe väljundid, kutsekoolid, tööandjad ja kutsemeistrivõistlused ühe idee ehk oskuste festivali alla. Ootame tööandjate ettepanekuid, kuidas ettevõtted saaksid festivali õnnestumises kaasa lüüa.

Loe edasi… »

Erasmus+ praktika kui võimalus tõsta töötajate kompetentsi

Erasmus+ programm annab võimaluse õppuritele ja värskelt kõrgkooli lõpetanutele omandada erialaseid kompetentse välismaal. Tööandjad võivad suunata töötavad üliõpilased ka oma filiaali või partneri juurde kogemuste vahetuseks ja uute oskuste õppimiseks.

Loe edasi… »
 

 

Uudiskiri ilmub neli korda aastas Haridus- ja Teadusministeeriumi tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses“ ning „Õpipoisiõppe laiendamine“ raames.  Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Uudiskirja valmimist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.
 

Ühisstendid rahvusvahelistel ärimessidel 2018-2020

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus annab teada, et aastateks 2018-2020 on kinnitatud nimekirjad, kuhu EAS plaanib minna riiklike ühisstendidega, mis loovad ettevõtetele väga head võimalused uute kontaktide leidmiseks ning oma toodete ja teenuste otseturunduseks sihtturu edasimüüjatele ja tarbijatele. 

EAS-i jaoks on oluline aidata Eesti ettevõtetel välisturgudel edu saavutada ning riikliku ühisstendi korraldamisega rahvusvahelistel ärimessidel soovib EAS seda eesmärki täita. 

Ühisstendi eesmärkidest lähtuvalt peetakse komplekteerimisel silmas seda, et messistendil oleksid väljas tugeva ekspordipotentsiaaliga ettevõtjad, tootevalik oleks mitmekesine ja innovaatiline ning juba kogenud ettevõtjate kõrval oleks võimalus osaleda ka alustavatel eksportööridel.

Alljärgnevalt on toodud kõik messid, kus EAS ühisstendidega osaleb aastatel 2018-2020.

Ühisstendid 2018 Toimumisaeg Valdkond
imm cologne 2018 15.01.-21.01.2018 mööblitööstuse mess Saksamaal Kölnis. 
Boot 2018 20.01.-28.01.2018 Väikelaevaehituse ja veespordi mess Düsseldorfis Saksamaal.
Gulfood 2018* 18.02.-22.02.2018 Toidu- ja joogisektori mess Dubais, AÜEs.
Biofach 2018 veebr.18 Mahetoidu mess Nürnbergis Saksamaal. 
UMEX 2018 25.-27.02.2018 Mehitamata süsteemide mess Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides. Katame ainult stendipinnakulu
Mobile World Congress 2018 26.02.-01.03. 2018 Mobiilitööstuse mess Barcelonas Hispaanias.
Nordbygg 2018 10.04.-13.04.2018 Ehitusmess Stockholmis Rootsis.
TransRussia 2018 apr.18 Transpordi- ja logistikamess Moskvas Venemaal. 
SIAL CHINA 2018 mai.18 Toidu- ja joogisektori mess Shanghais Hiinas.
Carrefour International dui Bois 2018 01.06.-03.06.2018 Puidutööstuse mess Nantes´s Prantsusmaal.
Money 20/20 Europe 2018 26.06.-28.06.2017 Finantstehnoloogia mess Kopenhaagenis Taanis.
Bio Convention 04.06.-07.06.2018 Biotehnoloogia mess, USA; Boston.
Eurosatory 2018 11.-15.06.2018 Kaitsetööstusmess Pariisis Prantsusmaal.
ONS 2018 27.08.-30.08.2018 Nafta- ja gaasitööstuse offshore mess Stavangeris Norras.
Alihankinta 2018 sept.18 Allhankemess Tamperes Soomes. 
SMM 2018 04.09.-07.09.2018 Laevanduse mess Hamburgis Saksamaal.
CILF 2018 okt.18 Transpordi- ja logistikamess Shenzhenis Hiinas.
Elmia Subcontractor 2018 nov.18 Allhankemess erinevatele tööstussektoritele Jönköpingus Rootsis.

 

Ühisstendid 2019 Toimumisaeg Valdkond
Boot 2019 jaanuar Paadimess Saksamaal Düsseldorfis.
imm cologne 2019 jaanuar mööblitööstuse mess Saksamaal Kölnis. Katame ainult stendipinnakulu
Biofach 2019 veebruar Mahetoidu mess Nürnbergis Saksamaal. Katame ainult stendipinna kulu.
Bau 2019 14.01.-19.01. 2019 Ehitusmess Saksamaal Münchenis.
IDEX 2019 17.02.-21.02.2019 Kaitsetööstuse mess Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides.
Gulfood 2019 veebruar Toidu- ja joogisektori mess Dubais, AÜEs.
Mobile World Congress 2019 veebruar Mobiilitööstuse mess Barcelonas Hispaanias
TransRussia 2019 aprill Transpordi- ja logistikamess Moskvas Venemaal. Katame ainult stendipinnakulu.
Transport Logistic 2019 mai Logistika- ja transpordimess Münchenis Saksamaal.
Money 20/20 Europe 2019 juuni Finantstehnoloogia mess Amsterdamis.
Bio convention  juuni Biotehnoloogia mess, USA; Boston.
Alihankinta 2019 september Allhankemess Tamperes Soomes. Katame ainult stendipinnakulu. 
DSEI 2019 september Kaitsetööstusmess Londonis Inglismaal.
Byggreisdeg 2019 oktoober Ehitusmess Lillestrømis Norras.
CILF 2019 oktoober Transpordi- ja logistikamess Shenzhenis Hiinas.
Medica 2019 november Meditsiinitööstuse mess Düsseldorfis Saksamaal.
Elmia Subcontractor 2019 november Allhankemess erinevatele tööstussektoritele Jönköpingus Rootsis.
Productronica  2019 november Elektroonikatööstuse mess Münchenis Saksamaal.
Smart City Expo 2019 november „Targa Linna“ e- ja m-teenuste mess Barcelonas Hispaanias.

 

Ühisstendid 2020 Toimumisaeg Valdkond
imm cologne 2020 jaanuar mööblitööstuse mess Saksamaal Kölnis. 
Boot 2020 jaanuar Väikelaevaehituse ja veespordi mess Düsseldorfis Saksamaal.
Gulfood 2020* veebruar Toidu- ja joogisektori mess Dubais, AÜEs.
Biofach 2020 veebruar Mahetoidu mess Nürnbergis Saksamaal. 
UMEX 2020 veebruar Mehitamata süsteemide mess Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides. Katame ainult stendipinnakulu
Mobile World Congress 2020 veebruar Mobiilitööstuse mess Barcelonas Hispaanias.
Nordbygg 2020 aprill Ehitusmess Stockholmis Rootsis.
TransRussia 2020 aprill Transpordi- ja logistikamess Moskvas Venemaal. 
SIAL CHINA 2020 mai Toidu- ja joogisektori mess Shanghais Hiinas.
Money 20/20 Europe 2020 juuni Finantstehnoloogia mess Amsterdamis.
Bio Convention juuni Biotehnoloogia mess, USA; Boston.
Eurosatory 2020 juuni Kaitsetööstusmess Pariisis Prantsusmaal.
ONS 2020 august Nafta- ja gaasitööstuse offshore mess Stavangeris Norras.
Alihankinta 2020 september Allhankemess Tamperes Soomes. 
SMM 2020 september Laevanduse mess Hamburgis Saksamaal.
CILF 2020 oktoober Transpordi- ja logistikamess Shenzhenis Hiinas.
Elmia Subcontractor 2020 november Allhankemess erinevatele tööstussektoritele Jönköpingus Rootsis.
Medica 2020 november Meditsiinivaldkonna mess Düsseldorfis Saksamaal.
electronica 2020 november Elektroonikatööstuse mess Münchenis Saksamaal.
Smart City Expo 2020 november „Targa Linna“ e- ja m-teenuste mess Barcelonas Hispaanias.

 

Tööandja, aita erialase väljaõppeta noored töökohapõhisesse õpesse!

2017. aasta oktoobri seisuga õpib töökohapõhises õppes 1829 õpilast, kelle keskmine vanus on 38,8 aastat ning nad on valdavalt juba õpitavas valdkonnas töötavad inimesed, kes soovivad end erialaselt täiendada ning saada kutsekvalifikatsioon või koolitunnistus. Samas on meil terve hulk noori, kellel puudub erialane väljaõpe ning kes peale keskhariduse omandamist siirduvad edasiste õpingute asemel pigem tööturule, et saavutada majanduslik sõltumatus.

Selle probleemi lahendamiseks käivitub 2018. aasta alguses pilootprojekt „Gümnaasiumijärgsed ja ilma erialase väljaõppeta noored töökohapõhisesse õppesse“. Antud projekti raames tahetaksegi jõuda nende noorteni, kes edasiõppimise asemel soovivad kohe tööle minna. Pakume neile võimaluse õpingud ja töötamine edukalt siduda, õppides kutsehariduse tasemeõppes töökohapõhises õppevormis, kus ⅔ õppest toimub töökohas. Projekti õnnestumise eelduseks on leida piisaval hulgal ettevõtteid, kes on nõus panustama noorte inimeste hariduse omandamisse.

Kui leiate, et teie valdkonnas saab järelkasvu koolitada kohapeal, võimaldades töötajal tasemeõppe läbimiseks vajaliku aja ka koolis käia ja olete projektist lähemalt huvitatud, siis võtke meiega ühendust: anneli@employers.ee.

Kuidas mõtlevad parimad praktikandid?

Eesti Tööandjate Keskliidu teist aastat korraldatava konkursi „Praktik Cum Laude“ eesmärk oli esile tõsta ja tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi arendavad. Oktoobrikuus valiti välja parimad praktikandid kõrghariduse, kutsehariduse ja õpipoisiõppe kategooriates.

Kõrghariduse kategoorias võitnud Birgit Vaino õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õendust ja oli praktikal tänavu parimaks praktikakohaks tunnistatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Birgiti juures hinnati tema järjepidevat arengut, positiivset ja elutervet suhtumist patsientidesse ning tööülesannetesse tervikuna.

“Praktika annab väga palju juurde. Ennekõike annab praktika juurde julgust ja oskusi teha kõiki õendustoiminguid päris inimestega. Hea praktika võti on julgus, uudishimu ja tahe käed kohe külge panna –  ei tohi nurka passima jääda,” selgitas Birgit eduka praktika saladusi.


Fotol: Birgit Vaino koos praktikajuhendajate, haridus- ja teadusminister Mailis Repsi, EBSi rektor Arno Almanni ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsarega

Kutsehariduse kategoorias parimaks praktikandiks kroonitud Silver Leppik õppis Kehtna Kutsehariduskeskuses liikurmasina tehnikuks ja sooritas praktika Konekesko Eesti AS-is, mis müüb ja hooldab väga erinevaid suuri masinaid – traktoreid, ekskavaatoreid, metsamasinaid ja teisi. Tema praktikajuhenda hindab temas initsatiivikust, häid töövõtteid ja tehtud töö kvaliteeti, mis oli eeskujuks teistele sama ettevõtte praktikantidele.

„Alles praktikal sain päriselt selgeks, kuidas masinaid remontida ja hooldada. Ega klassiruumis laua taga istudes ei olegi võimalik seda ära õppida,“ räägib Silver. Pärast praktika lõppu paluti Silveril veel edasi tööle jääda ja nii ta töötaski kuni septembri alguseni, mil algas taas kool.

„Praktika käigus oli tore see, et mõnda tööoperatsiooni sain teha juba täiesti iseseisvalt. Tunnen ise ka, et see töö sujub mul hästi. Mulle meeldib suurte masinatega tegeleda ja masinate remont köidab mind igati,“ kõneleb Silver.

Tulevikuplaanid Silveril veel lõpuni kindlad ei ole, kuid igal juhul kavatseb ta oma erialal tööle asuda.


Fotol: Silver Leppik koos praktikajuhendajate, haridus- ja teadusminister Mailis Repsi, EBSi rektor Arno Almanni ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsarega

Parim õpipoiss 2017, Karl Allik, sooritas praktika E-Service AS-is ja õpib Tallinna Polütehnikumis jaotusvõrgu elektrikuks. Karl paistis silma nii laiapõhjaliste teoreetiliste teadmiste kui praktiliste oskuste poolest. Praktikal oli ta täpne, korrektne ja andis ise näpunäiteid ka vanematele kolleegidele.

„Olen kokku seitse aastat elektritööde valdkonnas töötanud, neist kolm aastat elektrikuna objektil ja neli aastat töödejuhataja ja projektijuhina kontoris. Erialavaliku tegin ära juba põhikoolis – nägin pidevalt elektriala töökuulutusi. Selle ametiga on tõesti alati tööd, sest elektrit on kõigil igal pool vaja. Ja mida aeg edasi, seda enam,“ selgitab Karl oma erialavaliku kriteeriume.

Oma tuleviku plaanib ta kindlalt siduda just elektriala valdkonnaga. Karl kavatseb oma teadmisi ka edaspidi täiendada ning taotleda lähiaastatel 5. taseme elektriku kutsetunnistust.


Fotol: Karl Allik koos praktikajuhendajate, haridus- ja teadusminister Mailis Repsi, EBSi rektor Arno Almanni ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsarega

Vaata videointervjuusid parimate praktikantidega siit.

Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid said auhinnaks Estonian Businessi Schoolilt karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul 6 EAP ulatuses aineid või kursuseid, mis toetavad nende õpinguid ja edasist tööelu. 

Konkursi võitjad selgusid juhendajate hinnangute, Facebooki hääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Estonian Business School, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

Vaata konkursi Facebooki lehekülge ja veebilehekülge

Parimatele praktikantidele tunnustuse jagamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tule 10. aprillil Pärnusse kutsehariduse konverentsile!

Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldavad 10. aprillil kell 11- 16 Pärnu Kontserdimajas konverentsi „Kuhu lähed, kutseharidus?“.

Kui seni kipub kutseharidusest iga sihtgrupp omaette rääkima, siis sellele konverentsile kutsume rääkima ja kuulama tööandjad, kutsekoolide juhid, õpetajad, vilistlased, õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tekitada avalik diskussioon vajalikest oskustest ja kutsehariduse arenguperspektiividest – kuidas edasi?

Kõik huvilised on konverentsile väga oodatud! Osalemine on tasuta, täpsem kava ilmub jaanuaris Eesti Tööandjate Keskliidu ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse veebis.

Eliise semester Madriidi haiglas praktikat tehes

Kõrgkooli astudes ja esimestel nädalatel olukorraga kohanedes olin üsna kindel, et kasutan võimalust minna praktikale või õppima välismaale Erasmus+ programmi raames. Otsusele andis kindlasti hoogu varasem vahetusõpilaseks olemise kogemus gümnaasiumis, aga seda, et poolteist aastat hiljem leian end Euroopa ühest suurimast linnast ja paari päeva pärast alustan praktikat kusagil Madriidi haiglas, ise teadmata täpset asukohtagi, ei osanud küll ette kujutada. Ometi nii see läks ja heas mõttes enam tagasiteed ei olnud, olin üks 6,5 miljonist inimesest ehk üks imepisike terake, kelle olemasolu üldsust karvavõrd ei morjenda.

Ka ei osanud ma näha seda, et esimesel õhtul, olles end rõõmsalt sisse seadnud üürituppa, mille suure vaevaga kümnetelt üürikorterite ja –tubade lehekülgedelt leidsin, avastan mulle juba nädalaid enne saadetud infost, et asun praktikabaasist umbes 16 km kaugusel ja sõna otseses mõttes linna teises otsas. Lihtsalt iseenese rumalast eksimusest jäi see pisike detail märkamata ja loomulikult ei hooma alguses ka suure metropoli vahemaid ja reaalset suurust. Seega rakendasn koheselt uue kiirotsingu ukselt uksele käies ja järgmiseks päevaks olin juba leidnud uue toa, mõni hea kilomeeter lähemal.

Madriidis veetsin ühe semestri, mille jooksul läbisin kolm erinevat praktikat, kahes erinevas asutuses ja elades neljas erinevas korteris. Õnneks läksin ma oma välispraktikale ilma suuremate ootusteta, ma lihtsalt ei osanud aimatagi, milliseks see kujuneb ja nii ongi lihtsam, sest iga lugu käib oma rada. Senimaani ainsad tuttavatelt kuuldud Erasmuse õpirände lood koosnesid ühest ühisest tegurist, et koolis väga käima ei pea. Kuna ma kooli ei läinudki, siis eeldasin, et haiglas vast ikka käima peab. Ja pidigi, 3,5 kuud esmaspäevast reedeni, kellaajast kellaajani ja ilma mööndusteta. Eestis praktikat tehes ikka tihtipeale lastakse varem koju ja selles osas natuke juba ära hellitatud, tundus alguses korraliku tööinimese graafik karm reaalsus.Siis selgus, et kõik vahetused on 7 tunnised. Kui sealsed kolleegid kuulsid seejuures Eestis tehtavatest 12h ja 24h valvetest, ei ole vaja rohkem lisada, mis emotsioonid neid valdasid. Küll aga olid sealsed 7h valved suure algustähega tööpäevad, ei mingit molutamist ja pidev tegutsemine kogu aja, mis juba välistab võimaluse väsimuse tekkeks.

Minu praktika oli lihtsalt nii ülivõrdes äge huvitav erakordne ja seda kõike astmel n+1. Suureks plussiks oli kindlasti mu varasem hispaania keele oskus, mis end ise märkamatult vähemalt ühe taseme võrra edasi arendas, aga et mind nii hästi vastu võetakse ja usaldatakse ning seda nii personali kui patsientide poolt – hämmastav. Minu üks isiklikke eesmärke oli tuua sealset õhkkonda Eesti haiglasse ja juba esimesel päeval nägin ma väikseid erinevusi, kuid mis mängivad suurt rolli. Näiteks suhtlemine, lihtne verbaalne suhtlus õe ja patsiendi vahel, nii tavaline, kuid nii erinev. Eestis ühiskonnas on pigem juurdunud nn õe stereotüüp kui ületöötav alamakstud väsinud ja närviline medõde. Ma ei väida, et üldpilt selline oleks, kindlasti leidub taolisi variante ka, kuid olukord on paranemas ja juba ka paranenud. Kuid ma leian, et kommunikatsioon on endiselt üks meie nõrku külgi ja on kindlasti üks aspekte, mida meil emotsionaalsetelt ja energilistelt hispaanlastelt õppida on. Oma esimesel päeval õega koos palatis olles ja protseduurid lõpetanud, tormasin kohe ukse poole, kuid õde aina rääkis ja rääkis ja ta reaalselt võttis selle aja, et pühendada end patsiendile, olla tema jaoks olemas. Vestelda lisaks analüüsi vastuste ja haiguse kulust ka kõigest muust, elust ja olust, lihtsatest asjadest. Mõtlen, kui ma ise oleks patsient ja haiglavoodis siis lõpuks on kõike seda haigust ja sellega seonduvat niigi palju ja tahakski antud hetkel just nimelt vähemtähtsatel teemadel arutleda.

Lisaks suhtlemisele ja patsiendi jaoks olemas olemisele, õppisin ma sealsetelt õdedelt töö tegemise rõõmu, särasilmsust ja naeratamise kunsti ning naeratuse mõju. Vaatasin kõigile neile alt ülesse, sest nad olid päriselt oma ala asjatundjad, väga targad. Rääkimata kõigest sellest, mis osas ma eelkõige iseenda kohta taaskord kübeke targemaks sain.

Kui olen kedagi kõrvalt kuulnud vestlemas teemal, kas  minna välisvahetusse või mitte, siis minu jaoks on mõistetamatu, mida seal veel kaaluda on. Meile on antud võimalus, selline võimalus, mida me ilmselt vääriliselt hinnata ei oska ja ei tasu ootama jääda, et see võimalus või mõni teine taoline teistkordselt sülle langeks. Go for it nüüd ja kohe, iga kogemus on kogemus, alati ei ole kõik roosiline, aga alati sa õpid ja kõige rohkem olukordades, kus sa varasemalt pole olnud. Küsi endalt aegajalt: „Millal ma viimati tegin midagi esimest korda?“ ja astu see pisike samm mugavast kodusest tsoonist välja, mine avasta, koge ja naudi! Ma ei ole veel kohanud vanema põlvkonna inimest, kes EI ütleks: „Oleks meil tol ajal sellised võimalused olnud…“ – järelikult peame meie need realiseerima, et mitte jõuda ühel hetkel punkti lausudes: „Näed, oli võimalus, aga ei läinud…“. NB! Curriculum Vitae, milles on väliskogemus, tõuseb justkui maagiliselt sadade teiste „kohalike“ CV-de seas 100% tõenäosusega eelistusse.

Autor: Eliise Hoogand, Tartu Tervishoiu kõrgkooli õe põhiõppes õppija

Erasmus+ praktika kui võimalus tõsta töötajate kompetentsi

Selleks, et kõrgkoolis õpitu kinnistuks kõige paremini on oluline õpilaste teoreetiliste teadmiste tihedam sidumine praktiliste oskustega. Praktika sooritamine väljapool Eestit annab mitmeid eeliseid ja oskusi ning aimu uudsetest tehnoloogiatest, metoodikatest, ideedest ning võimalustusest, kuidas seda kõike efektiivsemalt kasutada. Samuti aitab väliskogemus arendada suhtlus- ja keeleoskusi ning annab teadmisi erinevate kultuuride kohta. Omandatakse ka muid tööandjate seas hinnatud nn pehmeid oskusi ning teadmisi ettevõtluse kohta, arendatakse algatusvõimet ja iseseisvat mõtlemist.

Erasmus+ toetab kõrgkoolis õppivate bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste praktikat (sh tööpraktika, õpipoisiõpe jne). Praktikavõimalused on avatud ka hiljuti kõrgkooli lõpetanutele.

Üliõpilaste välispraktikast võidavad eelkõige asutused, kes tegutsevad ühel või teisel moel rahvusvahelises keskkonnas ja sektorites, kus on tihe konkurents ning on kasulik olla kursis sellega, mis toimub samas valdkonnas suurema mastaabiga riikides. Näiteks jaetööstus (alkoholi, magusatootjad, toiduainetööstus üldisemalt), IT ettevõtted (telekom ettevõtted), moetööstus, logistika jne.

Ettevõtja võib küll kaotada pooleks aastaks tööjõu, aga seejuures võidab ta avatuma silmaringiga, motiveerituma töötaja, kes suudab tuua ettevõttesse rahvusvahelist kogemust, uusi ideid ja vaadata protsesse kõrvaltvaataja pilguga.

Praktikavõimalused on avatud üliõpilastele, kes õpivad Eesti kõrgkoolides. Praktikaperioodi pikkuseks võib olla kaks kuni kaksteist kuud. Kandideerimine toimub oma kodukõrgkooli kaudu ning kandideerida on võimalik aastaringselt. Praktika peab olema seotud õpitava eriala ja isiklike arenguvajadustega ning kuuluma võimaluse korral õppeprogrammi. Stipendiumi suurus sõltub sihtriigist, keskmiselt on see suurusjärgus 650 -700 eurot kuus. Lisaks võib praktikaandja maksta praktikandile tema töö eest tasu.

Alates 2018. aastast on praktikat võimalik sooritada üle maailma. Praktikakoht võib olla leitud üliõpilase enda poolt või läbi kõrgkooli.

Tööandjad võivad suunata töötavad üliõpilased ka oma filiaali või partneri juurde kogemuste vahetuseks ja uute oskuste õppimiseks. Samadel tingimustel saavad tulla Eestisse praktikale ka välisüliõpilased.

Vaata, mida arvavad endised erasmuslased kogemusest välisüliõpilasena!

Uuring: Kas õpipoisiõpe tasub end ära?

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on üks kutseõppe õppevormidest, kus õpe toimub tasemeõppe õppekava alusel ning õpe töökohal moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.

Poliitikauuringute Keskus Praxis on SA Innove tellimusel uurinud õpipoisiõppe läbiviimise maksumust ja tasuvust, et saada ülevaade sellest, missugused otsesed ja kaudsed kulud ja tulud kaasnevad ettevõteteles õpipoisiõppe pakkumisel ning mis ajaks õpe enda ära tasub.

Eesmärgi saavutamiseks teostati ulatuslik dokumendianalüüs, analüüsiti teiste riikide kogemust ja rahvusvahelist teaduskirjandust ning koguti andmeid ettevõtetelt ja sidusrühmadelt. Seejuures täpsustati intervjuude käigus nii Eesti ettevõtete töökohapõhise õppe korralduslikke mudeleid kui ka erinevate osapoolte rolli töökohapõhise õppe rakendamisel ja arendamisel.

Uuringu tulemusi tutvustatakse 6. veebruaril kell 10 Tööandjate majas (Kiriku 6, Tallinn). Palume eelregistreeruda siin leheküljel.
Kõik huvilised on oodatud!

Tasuvusuuringu lühikokkuvõttega saab tutvuda siin.

Metsamehed õpipoisiõppes

“Igas eas on mõnus õppida, see ongi elukestev õpe,” nii tõdes aastaid töötanud harvesteri operaator, kes lõppeval aastal õppis Luua metsanduskoolis õpipoisiõppes. Tegu oli ühe mehega kuueteistkümnest, kes kõik olid aastaid töötanud metsamasinatel. Kogemusi oli küllaga, kuid reeglina oli tegu iseõppijatega. Nii jõudsidki mehed tööandjate soovitusel või enda tahtmise järgi Luua metsanduskooli, et saada terviklik ülevaade metsamasina operaatori ametist. Et koolis käimine ja tööelu koos toimiksid, valitigi õpipoisiõpe ehk õpe, mis toimub põhiosas tööl, vahel aga käiakse koolis lisateadmisi omandamas.

Sel sügisel alustasid õpipoisid Luua metsanduskoolis juba teise grupina. Esimene grupp on lõpetanud ja seega sai kooli metsanduspraktikate koordinaator Meelis Kall teha ka kokkuvõtteid.

„Kuusteist esimest õpipoissi (10 harvesterioperaatorit ja 6 forvarderioperaatorit) tulid Luua metsanduskooli õppima tööandjate soovitusel – kas valiti ettevõttes välja, kes õppima tuleb või pakuti meestele võimalus tulla õppima. Esimeses grupis oli enam-vähem pooleks neid, keda suunati ja kes ise avaldasid soovi. Peamiseks sooviks oli võimalus anda meestele terviklik pilt masinaoperaatori erialast, eelkõige aga kogu metsanduslikust poolest. Enamasti meestel metsanduslikud teadmised puudusid, teadmised olid tulnud töö käigus. Ettevõtted tahtsidki masinameestele anda juurde peamiselt metsanduslikke aineid – metsanduse alused, metsakasvatus, ümarsortimendid – ning masina seadistamist ja diagnostikat – et masin oleks õieti seadistatud ja püsiks kauem töökorras. Lisaks see, et nad saaksid ka vastava hariduse – kutsetunnistus ja kooli lõputunnistus metsamasinate erialal,” rääkis Meelis kall

“Eks alguses oli meeste suhtumine õppetöösse erinev, kuid üldiselt õppisid kõik väga motiveeritult. Kodutööde ja iseseisvate töödega said kõik hakkama, keegi neid tegemata ei jätnud ja kui tõesti õigeks ajaks ei jõutud, siis anti sellest juba ette teada. Selles mõttes oli väga hea grupp, suhteliselt ühtlase ja hea tasemega ning mehed olid sõnapidajad ja kohusetundlikud. Loomulikult aitasid palju kaasa ka ettevõtted, kes toetasid igati õppetööl käimist töö korraldamisega, mõnel juhul tasuti ka majutuse ja söögi eest. Ettevõtted olid huvitatud, et nende töötajatel läheks ka koolist hästi ja nad saaksid selle kindlasti lõpetatud,“ lisas Kall.

Esimesed õpipoisid Luua metsanduskoolis tulid sisuliselt kahest suurest ettevõttest – Graanul Investi tütarfirmadest ja koostööpartnerite juurest ning Stora Enso Eestist. Suuremal osal õppuritest oli töökogemust üle viie aasta, mõnel ka üle kümne aasta. Kõik mehed olid töötanud oma tööandja juures juba aastaid, nende tööga oldi rahul ja mehed said masinatega hakkama. Samas aga oli iseõppijatele tüüpiliselt ka mõningaid puudujääke teadmistes – näiteks masina arvuti ja masina enda seadistamine, masina diagnostika ja remont (lihtsamate vigade diagnoosimine ja nende parandamine või ennetamine) ning masina mõnede spetsiifilisemate probleemide lahendamine. Kall lisas, et paljud küsimused said vastused ühistes aruteludes, kus mehed jagasid oma kogemusi erinevate olukordade lahendamisest.

Kursuse lõpus antud tagasiside oli Meelis Kalli sõnul väga positiivne. „Kui alguses arvati, et tullakse lihtsalt istuma ja midagi tegema ei pea, siis pärast esimesi sesse ja kodutöid olid mehed natuke kurvad. Aga mida aeg edasi, seda rohkem nad mõistsid, et kodutööd polegi nii keerulised, vaid võtavad lihtsalt natuke aega. Aru saadi ka sellest, et tundides saab kaasa rääkida ja arutleda ning selle kaudu õppida. Tagasisidena anti teada, et mehed oleks soovinud isegi rohkem metsanduslike ainetunde, et metsakasvatust ja metsanduse aluseid jäi isegi natuke väheks. Lisaks võiksid olla masinaga seotud tunnid suuresti ettevõtetes kohapeal.“

Kall lisas, et kool sai tuleviku tarvis mitmeid väärtuslikke mõtteid. Edaspidi peaks suurendama metsanduse (metsanduse alused ja metsakasvatus) tundide mahtu, lisama juurde arvutiõpetuse (üleüldine arvuti tundmine oli tagasihoidlik, eriti vanemate meeste puhul) ja rohkem peaks olema erialaseid tunde ettevõtetes. Neid mõtteid rakendab Luua metsanduskool juba ellu, sest sel sügisel alustas juba uus metsamasinate õpipoisiõppe grupp – seekord üle kahekümne mehe.

Mõned mõtted kursusel osalenud meeste tagasisidelehtedelt:

Alustuseks, õppe poolelt jäi minu jaoks väheks metsanduslikku poolt. Oleks võinud olla rohkem kasvukohatüüpide, puuliikide, raiete kui ka puistute pool. Kõike tunde võinuks olla 3 – 4 korda enam ning erinevate puistutel käimine ja juurde rohkem juttu.

Esmaabi. Just sellise sisuga õppeaine võiks koos praktilise õppega olla töökohapõhise õppe õppekavas. Alati võib metsas juhtuda midagi ja alati pole abi kiiresti saada, seega esmased asjad, mida iga inimene une pealt peaks teada ja osata võiks, peaks meelde tuletama ka selle eriala õppekavas.

Kooli poolt õppe planeerimine on mõistlik ning paindlik, piisavalt vastutulelik tööl käiva inimese jaoks.

Õppetöö aasta möödus arvatust kiiremini, oli huvitav. Tore vaheldus tööle, sai praktiseerida uusi asju.

Otseselt ei teeks teistmoodi midagi, sest õppisin ikkagi väga palju juurde ja ei kaotanud selle õppimisega mitte midagi. Talletasin väga palju uusi tarkusi. Praktikas ei olnud midagi keerulist, kuna olen eelnevalt seda tööd teinud üle kuue aasta. Olen väga rahul, et asusin õppima Luua Metsanduskooli. Väga abivalmis koolipere, toredad õpetajad ja väga tasemel ühiselamu. Kindlasti soovitan antud kooli ka oma tuttavatele, sõpradele ja töökaaslastele.

Oleks võinud arvestada, et õppima tulevad inimesed, kes teevad seda tööd igapäevaselt. Seega oleks võinud mõned tunnid olla ka märtsis, sest siis on metsas pinnased pehmed ja tööd teha ei saa. Samas nüüd leian, et antud õpe on tulnud ikkagi kasuks. Sain väga palju uut teada, mida saan kasutada oma igapäevatöös. Lõppkokkuvõttes olen rahul, et selle kursusega liitusin ja nüüd lõpusirgel olen. Kõik õpitu tuli ainult kasuks ja sain palju targemaks metsanduse valdkonnas.

Olen väga rahul, et võtsin osa antud kursusest, muidugi siis olen veel rahulolevam, kui saan kutsetunnistuse.

Kehtestati kutsehariduse uus rahastamismudel

Eesti Tööandjate Keskliit kutsus juba paari aasta eest Haridus- ja Teadusministeeriumi üles kutsehariduse rahastamismudelit uuendama – tööandjate soov oli, et vähemalt kolmandik kutsekooli eelarvest peaks olema seotud läbiviidava õppe kvaliteedi ja tulemuslikkusega. Tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumi, et rahastamismudeli uuendamine käsile võeti ja mudelisse kirjutati sisse ka tulemusrahastamise põhimõtted. Paraku rakendub 2018. aastal ainult kutsehariduse rahastamismudeli esimene etapp ehk baasrahastamine, tulemusrahastamiseks eelarves raha ei ole. 

Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu kohaselt ei võeta kutseõppe enam rahastamisel arvesse mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

Minister Mailis Repsi sõnul antakse kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsus ja kindlus, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine haridusuuendusi ja senisest tugevamat seost tööandjate ning koolide vahel. „Uue rahastamismudeliga võidavad kõik koolid, näiteks aitab lisaraha senisest paremini tagada tugispetsialistide tööd,“ lisas minister.

Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest

Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.

Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajaminevad vahendid. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.

Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.

Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca 9%. 

Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 18,6 miljonit eurot.

Senise mudeliga rahastatakse läbi riikliku koolitustellimuse koolituskohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa koolide eelarvete kõikumise. Samuti ei toeta senine rahastamine piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.

2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.

Oskuste festival Noor Meister 2018 kutsub ettevõtjaid ja erialaliite kaasa mõtlema

Järgmisel aastal, 3.-4. mail 2018 toimub juba tuttava nimega Noor Meister, mis tuleval aastal toob kutsehariduse parimad praktikad, oskusõppe väljundid olevikus ja tulevikus, kutsekoolid, tööandjad, erialaliidud ja kutsemeistrivõistlused ühe idee ehk oskuste festivali alla. Täpsemalt saab terviknimeks oskuste festival Noor Meister, milles on ühendatud uus lähenemine ja juba tuntud nimi. Just nii me pakume värskemat vaadet meie põhikooli õpilastele, kes on oma esimesi karjäärivalikuid tegemas.

Eesmärk on ehitada oskuste festival koos kutsemeistrivõistlustega üles selliselt, et noorel püsiks silme ees kõik kutsehariduse võimalused ja väljundid ning koju suundudes on tal kaasas teadmine, kust edaspidigi infot otsida. Julgustame noori oma praegustele huvidele ja oskustele enda tulevikku rajama. Sellega seonduvas kutsume ka organisatsioone ja erialaliite oma panust andma, näiteks töötubades, külastajamängudes, demo-esitluses või teie poolt välja pakutud lahendustega.

Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 31. jaanuarini 2018 e-posti aadressil liina.reinsaar@innove.ee.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Kutsemeistrivõistluste korraldamist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.


Foto: Noor Meister 2017

Eesti noorte enneolematu edu kutseoskuste maailmameistrivõistlustel

Oktoobris 2017 toimus Abu Dhabis ülemaailmne kutseoskuste võistlus WorldSkills. Võistlustules oli Eestist kokku 7 noort. Tulemused on enneolematud, sest esimest korda ajaloos tõusis Eesti sellel võistlusel poodiumile.

Mairold Mänd ja Erik Rüütel võtsid maastikuehituses pronksmedali

Mairold ja Erik on vilunud võistlejad, kel seljataga juba mitmeid kogemusi. „Maailmameistrivõistluste muljed on vägevad. Kogu teekond sinnani on olnud sündmusterohke. Osalesime erinevatel treeningvõistlustel Hiinas ja Soomes,“ selgitab Mairold. Erikul on varasemaid võistluskogemusi kokku 13. Kutseoskuste arendamist võib võrrelda tippspordiga, kus kõva töö toob lõpuks vägevaid tulemusi.
„Hea koha saamiseks ei piisa ainult täpsusest. Tuleb teha õigeid liigutusi ja mõelda mitu käiku ette. Loomulikult peab ka töö ilus välja nägema. Tegime kõigil neljal päeval hea töö ning suuri eksimusi sisse ei lasknud. Arvan, et meie trump oligi see, et olime kõiges stabiilselt head,“ kirjeldab Erik võistlusolukorda.

Mairold on tänaseks loonud oma ettevõtte ning temast on saanud maastikuehituse eriala õpetaja. Ka Erik näeb oma tulevikus seda, et asub muuhulgas oma teadmisi ja kogemusi teistele edasi andma. Eriku sõnul tõestab nende saavutus, et Eesti noored on võimelised kutsehariduses maailma parimatega konkureerima. „Kui vaid ise tahta ja selle nimel vaeva näha, on kõik võimalik,“ kinnitab ta.

Eriala, millel tippu jõudmist plaanida, peab inimest väga köitma. „Mulle on alati meeldinud sellised tööd, kus ma näen lõpptulemust. Maastikuehituses võib küll selleks kuluda nädalaid või isegi kuid, aga see on seda väärt. Maastikuehitaja saab luua erinevaid keskkondasid ja siduda need elusloodusega. Sinna saab inimene oma elurutiini eest põgeneda. Meie töös ei sarnane ükski objekt teisega ja see just ongi huvitav,“ kirjeldab Mairold oma eriala.

Erik Tammeleht – tipptasemel oskused restoraniteeninduses

Erik Tammeleht on samuti juba kogenud võistleja, kuid maailmameistrivõistluste õhkkond oli ka tema jaoks ülev. WorldSkills’i avatseremoonial oli just temal au anda kõikide võistlejate nimel vanne ning seda eesti keeles. „See eufooria ja emotsioon on kohati lausa kirjeldamatu. Neli võistluspäeva on väga pingelised. Samal ajal on kõik väga sõbralikud, elatakse üksteisele kaasa,“ kirjeldab Erik toimunut.

Eriku võistlustulemuseks oli kutsemeisterlikkuse medal. „Ma arvan et minu tööd hinnati kõrgelt, kuna laiad teadmised ja positiivne suhtumine jäi paljudele ekspertidele silma. Ma olen saadud tunnustusega väga rahul. See näitab täpselt kui kõrgel võiks olla kogu Eesti teenidus,“ räägib Erik.

Teenindus on Erikule südamelähedane ala. „Selles on palju detaile ja täpsust, ajalugu ning informatsiooni. Eriala annab mulle võimaluse suhelda, liikuda ja anda kõiki neid teadmisi edasi,“ lausub ta. Tulevikus on Erikul plaanis anda oma panus tulevaste võistlejate treenimisse ning aidata läbi viia Eestis toimuvaid võistlusi. „Minu suur soov on tõsta teenindus Eestis taas au sisse,“ kinnitab kutsemeister.



Fotol: Mairold Mänd (vasakul) ja Erik Rüütel (paremal).

Tööandja, anna välistudengile võimalus praktikaks!

Eesti kõrgkoolides õpib kokku üle 5000 välistudengi. Neist ligi 4000 tasemeõppes ja üle 1600 Erasmuse vahetustudengina, lisaks suve-ja talvekoolides osalenud ja koolidevaheliste lepingute raames Eesti kõrgkoolides õppivad tudengid.

Kuigi Eestisse õppima asuvate välistudengite arv on kasvanud, jääb vaid viiendik neist pärast õpingute lõpetamist Eestisse alaliselt tööle. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab välisüliõpilaste soovi jääda Eestisse tööle või luua siin oma ettevõte, on õpingutega seotud praktika võimalikkus. Kuid just praktikakohtade leidmine on välisüliõpilaste jaoks keeruline ülesanne.

Eesti Tööandjate Keskliit on võtnud sihiks aidata kaasa vähemalt 600 välisüliõpilasele praktikakoha leidmisel aastas, sest näeme sellest kasu meie ettevõtetele. Välisspetsialisti meeskonda kaasamine toob uusi ideid ja kontakte-teadmisi välisriikidest. Nii võib ettevõte leida konkreetset sihtturgu hästi tundva ja vajalikku võõrkeelt kõneleva uue töötaja.

Head tööandjad, kutsume teid üles pakkuma välisüliõpilastele praktikakohti ja näitama sellega teed teistelegi tööandjatele!

Palun andke teada, mis valdkonna tudengitele saate teie praktikakohti pakkuda ja andke sellest teada aadressil: anneli@employers.ee!

Avaldame praktikakohtade pakkumiskuulutused www.tudengiveeb.ee keskkonnas, mille kaudu jõuab info kõigi Eesti ülikoolide tudengiteni. Tööandja seab ise kriteeriumid ja valib endale parimatest parimad kandidaadid – nii nagu seda tehakse kõigi praktikantide puhul.

 

 

 

 

Tööandjad võõrustasid erivajadusega inimesi

Detsembris käisid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilased Eesti Tööandjate Keskliidu initsiatiivil Eesti ettevõtetes töövarjudeks. 

Sellest aastast alguse saanud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tööandjate koostöö eesmärk on õpilaste praktiline töökogemus. Eesti Tööandjate Keskliit korraldas viieteistkümnele Astangu õpilasele töövarju koha, kus saaks võimalikku tulevast eriala praktiseerida. Töövarjupäeva eesmärgiks on lisaks õpilastele uue kogemuse pakkumisele, aidata ettevõtetel teha esimesi samme vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja leevendada enam levinud hirme. 

“Töövarjupäeval osalemine koostöös Tööandjate Keskliiduga oli Astangu õpilastele esmakordne sellelaadne kogemus, mille käigus loodi uusi kontakte ning loodetavasti kujuneb mõnega neist välja ka pikaajalisem koostöö. Positiivse poole pealt võiks välja tuua, et oli meeldiv üllatus leida ka väiksemaid ettevõtteid, kes on huvitatud erivajadusega inimesi oma meeskonda kaasama,” kommenteeris kogemust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive ja sotsiaaltöö talituse juht Minni Sirge.

Töövarjupäevad ettevõtetes aitasid juhtida ka tööandjate tähelepanu vähenenud töövõimega töötajatele kui väärtuslikule tööjõule. „Tööandjate seas on kohati hirm suurem, kui selleks reaalselt põhjust on. Mitmed ettevõtted on hiljem enda tagasisides toonitanud, et töövarjupäev oli hea õppimiskogemus nii töövarjule, kui ettevõttele endale,“ sõnas Tööandjate kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hanson, kes aitas töövarjupäeva koordineerida.

“Töövarjupäev annab noortele hea võimaluse näha teatri argipäeva huvipakkuva eriala vaatenurgast. Sageli võib see kogemus kujuneda otsustavaks ameti valikul ning tööandjale on töövarjupäev hea võimalus luua kontakte potentsiaalse järelkasvuga,” ütles rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas. Tema hinnangut jagas ka Andmevara AS personalijuht Kristiina Puurand, kelle sõnul on töövarjupäev tagasiside allikana kasulik mõlemale osapoolele. “Kogemus oli ääretult positiivne. Meie töövari oli sümpaatne, heade IT teadmistega spetsialist. Sellelt pinnalt ka meie soovitus, et kui teistelgi organisatsioonidel õnnestub järgmisel korral projektist osa võtta, siis ärge kõhelge. Kindlasti osalege!” sõnas Puurand. 

Tänaseks on töövarje enda juurde võtnud: Sotsiaalministeerium, Eesti Tööandjate Keskliit, Baltic Computer Systems, Omniva, Estonia Teater, Tallinna Loomaaed, Rimi, Gourmet Club ja Andmevara AS. Töövarjupäevadega kavatsetakse jätkata ka tulevikus, mistõttu on kõik töövarjude võtmisest huvitatud ettevõtted oodatud enda soovist teada andma kas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele või Eesti Tööandjate Keskliitu. 

Töövarjud saavad erinevate tööde iseloomudega tutvuda projekti “Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal” raames, mida rahastab Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist “Töövõime süsteemi toetavad tegevused”.

 

 

Vabrik nr 163

VABRIK nr 163


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Tööjõupuuduse küsimuse lahendused seisavad sahtlis

Kui sel aastal täitus sisserände kvoot poole aastaga, siis tuleval aastal juhtub see tõenäoliselt oluliselt varem – võimalik, et lausa jaanuari lõpuks, kuna tööjõu vajadus on nii suureks kasvanud, et niipea kui uute lubade taotlemine aasta alguses algab, tekib elamis- ja töölubade hankimisel täielik kaos. 


Loe edasi… »

Tallinnas toimus BusinessEurope presidentide kogu

41f8335e-aac8-4766-9b7b-b95f40a6c5a2.png
30. novembril ja 1. detsembril toimus Tallinnas Euroopa Tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope presidentide kogu, mis tõi Tallinnasse enam kui 80 tööandjate esindajat 34-st Euroopa riigis.


Loe edasi… »

Tööandjad võõrustasid töövarje

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilased on detsembrikuus käinud Eesti Tööandjate Keskliidu toel töövarjudena ettevõtetes kogemusi omandamas.


Loe edasi… »

Eesti töötajate digitaalsed oskused vajavad arendamist

Eesti tööandjad on aktiivsed enda inimeste koolitustele saatmisel ning neid nende õpingutes toetades. Kahjuks pööratakse aga ebaõiglaselt vähe tähelepanu töötajate digitaalsete oskuste arendamisele.


Loe edasi… »

 
TÖÖJÕUPOLIITIKA 

Miks edukates organisatsioonides meeste vanemapuhkusele jäämist soodustatakse? 

Kuigi tänane seadusandlus võimaldab Eestis nii vastsel emal kui ka isal jääda vanemapuhkusele, näitab statistika, et ainult 8,04% isadest on seda võimalust kasutamas. Samas organisatsioonid, mis toetavad vanemapuhkuse kasutamist, saavad mitmeid hüvesid alates madalamast tööjõuvoolavusest ja brändi tuntuse kasvust. 


Loe edasi… »

Uuring: aastaks 2025 jääb tööealisi 43 000 võrra vähemaks

OSKA uuringust „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ selgus, et Eesti riigile jääb aastaks 2025 alles 43 000 töökäte paari vähem. Töötajate arv jääb samaks vaid siis, kui nii töö- kui pensioniealiste hõive kasvab. 


Loe edasi… »

Töövaidluste lahendamise kord muutub 

1. jaanuarist hakkab kehtima uus töövaidluste lahendamise kord. Seadusandja muutis komisjonide pädevust ning menetluse korda.


Loe edasi… »

 
RAHVUSVAHELISED SUHTED 

Galerii BusinessEurope presidentide kogust Tallinnas

Vaata fotosid Tallinnas 30. novembril ja 1. detsembril toimunud BusinessEurope presidentide kogult. Kahe päeva jooksul külastati e-Estonia showroomi, einestati pidulikul gala-õhtusöögil ja peeti presidentide kogu, mille avadiskussiooni juhtis president Kersti Kaljulaid. 


Loe edasi… »

BusinessEurope president ostaks Eestilt digitaalset riigijuhtimist

Euroopa ärikogukonna liider ja Itaalia juhtiv ärinaine Emma Marcegaglia sõnas intervjuus Äripäevale, et ta parandaks oma kodumaa riigijuhtimise bürkoraatiat Eestis nähtud digitaalsete lahendustega.


Loe edasi… »

Tule Rail Baltic Business Network seminarile 

20. detsembril toimub Rail Baltic Business Network aasta viimane seminar. Sel korral on meil külas Itaalia riigiraudtee Ferrovie dello Stato Italiane SpA asepresident.

 

 
AVALDA ARVAMUST 

Riiklik vanaduspension läheb muutmisele

Sotsiaalkaitseminister saatnud kooskõlastamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse, mille eesmärgiks on muuta pensionid solidaarsemaks ja rahvastikutrende arvestavaks.


Loe edasi… »

 
TASUB TEADA

OSKA konverentsil otsiti lahendusi tööturu ja haridussüsteemi vastuoludele

30. novembril toimunud OSKA konverentsil TÖÖTURG-HARIDUS arutleti suurimate vastuolude üle tuleviku tööjõuvajaduse ja haridussüsteemi vahel.


Loe edasi… »

Anna oma panus muutuste juhtimise alases uuringus

Kutsume teid osalema muutuste juhtimise alases uuringus, kus võrdleme Eesti organisatsioonide kogemust muudatuste juhtimise valdkonnas üleilmsete trendide ja näitajatega.


Loe edasi… »

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitusid Luminor Bank AS ja Pharma Holding OÜ 

Tervitame Eesti Tööandjate Keskliiduga värskelt liitunud ettevõtteid Luminor Bank AS ja Pharma Holding OÜ (Südameapteek).


Loe edasi… »

 
 

 

Riiklik vanaduspension läheb muutmisele

Sotsiaalkaitseminister on meile saatnud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Muudatuste eesmärgiks on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et eakatel oleks võimalik tööturul kauem püsida.

Eelnõuga kavatsetakse viia sisse järgmised suuremad muudatused:

– muuta alates 2021. aastast pensionile minek paindlikumaks, tagades eelarveneutraalsuse. Peamise muudatusena praegusega võrreldes tekiks ka eelpensionäril võimalus töötada, ilma, et õigus eelpensioni maksetele kaoks, töötaval pensionäril tekiks võimalus kasutada elamiskulude tagamiseks vaid osa pensionist jne;

– siduda alates 2027. aastast vanaduspensioniiga eeldatava elueaga; See muudatus muudab pensionite rahastust jätkusuutlikumaks ja aitab leevendada tööjõupuudust;

– muuta 2021-2037 riikliku vanaduspensioni valemit selliselt, et kindlustusosa (palga suurusest sõltuv) kogumiselt minnakse sujuvalt üle uuesti staažiosa (uue nimega “solidaarosa”) kogumisele eesmärgiga kujundada pensioni I sambast võrdsem sissetulek eakatele. Sellega kaob aastaks 2037 riikliku vanaduspensioni sõltuvus palga või tasutud sotsiaalmaksu suurusest, kui sotsiaalmaksu on tasutud vähemalt alampalgalt. Sõltuvus palga suurusest säilib läbi II pensionisamba;

– võimaldada kõigile ligipääs II pensionisambale.

 Vaata lisatud eelnõud, eelnõu seletuskirja ja rakendusakte.

Ootame teie arvamusi 27. detsembrini 2017 raul.aron@employers.ee või 56475111.

Töövaidluste lahendamine muutub

Uus töövaidluse lahendamise seadus toob märgatavaid muudatusi töövaidluskomisjoni töös. Muudatuste eesmärk on nüüdisajastada töövaidluste lahendamise reegleid, et vastata rohkem ühiskonnas olevatele ootustele, kuid samas on eesmärk olemuselt veidi vastuoluline. Ühelt poolt vajatakse täpsemaid reegleid isikute õiguste efektiivsemaks tagamiseks, mis muudab menetluse reegleid paratamatult keerulisemaks. Teiselt poolt on soov jätkuvalt tagada lihtne, kiire ja odav töövaidluse lahendamine Eestis

Uue eelnõu menetluse käigus oli esitatud hulk ettepanekuid, muuhulgas soovitati kohtuvälise töövaidluse lahendamise süsteem ühendada esimese astme kohtute süsteemiga. Seadusandja otsustas jätta töövaidluskomisjonid Tööinspektsiooni juurde, kuid muutis komisjonide pädevust ning menetluse korda.

14.juulil jõustusid individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätted, mis kehtestavad töövaidluskomisjoni juhatajate ametikohale vastavuse hindamise. Tulevikus hinnatakse ametikohale sobivust korra kolme aasta jooksul.

Alljärgnevalt valik olulisemaid muudatusi, mis jõustuvad uue seaduse kehtima hakkamisega 1. jaanuaril 2018:

– Töövaidluskomisjoni pädevus muutub selgemaks. Komisjonile on võimalik lahendamiseks esitada töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenevaid nõudeid ning kindlatel tingimustel Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vahelistest töösuhtest tulenevaid nõudeid.

See tähendab, et komisjonil tuleb rohkem kokku puutuda välisriikide õigusega. Samuti on selgelt väljendatud, et kollektiivlepingu täitmisest tulenevad nõuded on lahendatavad töövaidluskomisjonis, mis võimaldab töötajatel töötüli raames kollektiivselt komisjoni pöörduda.

Selge erandina nähakse uues seaduses, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi.

Töötajatel ja tööandjatel on edaspidi suurem võimalus otsustada, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse. Peale selle, et töövaidluse pooled võivad kokkuleppel otsustada ükskõik millises Eesti piirkonnas töövaidluse lahendamise kasuks, on kokkuleppe puudumisel avaldajal võimalik valida mitme alternatiivi vahel. Töötaja saab töövaidluse lahendamise kohta valida näiteks oma elukoha, töötamise koha või tööandja elu- või asukoha järgi.

Praegu ei lahenda komisjon rahalisi nõudeid, mis ületavad 10 000 eurot. Selgelt tajutavaks muutuseks on nõude rahalise piirmäära kadumine.

– Töövaidluskomisjoni lisandub uus menetluse liik, lepitusmenetlus. Selle raames on ainuisikuliseks lepitajaks töövaidluskomisjoni juhataja, kes tegutseb lepituskokkuleppe sõlmimise eesmärgil. Lepitusmenetluse raames on võimalik jõuda lahenduseni lihtsustatult ja lepituse tulemit ei avalikustata. Lepitusmenetluse kasuks otsustamisel tasub arvesse võtta edaspidiseid võimalusi sama töövaidluse jätkamiseks.

Lisaks lepitusmenetlusele on tervitatav muutus võimalus töövaidlusmenetlus lõpetada kompromissiga. Seejuures on see võimalik lausa mitte töövaidluskomisjoni otsuse tegemiseni, vaid komisjoni otsuse jõustumiseni. Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kompromissi sisule on seatud mõningad piirangud, näiteks peab kompromiss olema täidetav. Kompromiss ei ole vaidlustatav nagu tavapärane töövaidlus-komisjoni tehtud otsus.

Oluline muudatus, mis mõjutab töövaidluse menetluslikku kulgu, on rahalise nõude kirjalik menetlus. Peamine osa töövaidlusi on seotud rahaliste nõuetega. Senini kehtiva korra järgi tuleb töövaidlusavaldust igal juhul vaadata ja lahendada töövaidluse osapoolte juuresolekul. Peatselt võib töövaidlus komisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikult, näiteks vaadata läbi töötasu või töölepingu ülesütlemise hüvitise nõuded. See on võimalik üksnes juhul, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot, töövaidluse osapoole isiklik kohalolek ei ole juhataja hinnangul vajalik ning töövaidluse pool on nõus kirjaliku menetlusega. Töövaidluskomisjoni pöörduja märgib oma avalduses, kas ta on nõus asja kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist istungil.

Kindlatel tingimustel on võimalik töövaidlusavaldusi liita ühte menetlusse. Seda siis, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning nende ühine menetlemine võimaldab kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Samuti muutub võimalikuks ühes avalduses olevate nõuete eraldamine.

– Käsitletakse terviklikult tõendi temaatikat, võttes eeskuju tsiviilkohtumenetluses kehtivatest reeglitest. Töövaidluskomisjonis võib olla tõendiks tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend ja vaatlus. Seadus lähtub menetluse võistlevuse põhimõttest, sätestades, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Jagatud tõendamiskohustus diskrimineerimisvaidluste puhul jääb kehtima. Tõendama ei pea asjaolusid, mida loetakse üldtuntuks, kui vastaspool võtab faktilise asjaolu kohta esitatud väite omaks.

– Avalduse läbivaatamise tähtaeg pikendatakse seniselt ühelt kuult 45 päevani mõningate eranditega.

Lisaks sellele, et töövaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsiooninõuded, kehtestati nõuded ka kaasistujale. Näiteks peab olema kaasistuja elukoht Eestis, ta peab oskama eesti keelt B2-tasemel ja olema kaasistuja tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

– Kaasistujate osalus komisjoni töös on tulevikus väiksem, sest juhatajate ainupädevus laieneb. Praegu saab juhataja ainuisikuliselt asja läbi vaadata üksnes juhul, kui pool, kelle vastu nõue on esitatud, tunnistab kõiki avalduses esitatud nõudeid. Tulevikus ei ole komisjoni töösse kaasistujaid vaja kaasata nõuete tunnistamisel vastaspoole poolt, kompromissi kinnitamisel, lepitusmenetluse läbiviimisel ning rahalise nõude lahendamisel kirjalikus menetluses.

– Dokumentide, sealhulgas töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise reeglid muutuvad. Otsuse jõustumise eeldus on, et mõlemad osapooled saavad otsuse kätte. Aeg-ajalt esineb juhtumeid, kus otsuse kätte toimetamine mõlemale osapoolele ei õnnestu ning seega on tekkinud probleem otsuse jõustumisega. Menetlusdokumendi kättetoimetamist hakatakse korraldama sarnaselt tsiviilkohtumenetlustega. Nii on võimalik töövaidluskomisjonil toimetada töövaidluskomisjoni otsus Ametlike Teadaannete kaudu kui nn tavapärane kättetoimetamine on ebaõnnestunud.

Täpsustatud on ka menetlustoimingute tegemine ainuisikuliselt juhataja poolt määrusega, menetluse kinniseks kuulutamine, töövaidlusasja menetlemise peatamine, menetluskulude kandmine, istungi läbiviimise kord, nõuded töövaidlus-komisjoni otsuse põhjendatusele ja sisule jne.Nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjonile või kohtusse pöördumiseks töösuhetest tulenevate õiguste kaitseks on aga jäänud samaks.

Allikas: Tööelu ajakiri

Autor: Elina Soomets

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööandjad võõrustasid töövarje

Detsembrikuu esimestel nädalatel on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tublid õpilased Eesti Tööandjate Keskliidu toel käinud töövarjudena erinevates ettevõtetes kogemusi omandamas.

Sellest aastast alguse saanud koostöö eesmärk on olnud aidata Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilastel saada praktilisi kogemusi töökohtadest juba õpingute vältel. Eesti Tööandjate Keskliit otsis kokku 15-le Astangu õpilasele töövarju koha, kus nad said enda tulevast eriala praktiseerida.  Töövarjupäeva eesmärk lisaks õpilastele uue kogemuse andmisele, on aidata ettevõtetel teha esimesi samme vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja aidata leevendada enamlevinud hirme. 

„Tööandjate seas on kohati hirm suurem, kui selleks reaalselt põhjust on. Mitmed ettevõtted on hiljem enda tagasisides toonitanud, et töövarjupäev oli hea õppimiskogemus nii töövarjule, kui ettevõttele endale,“ sõnas Tööandjate kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hanson, kes aitas töövarjupäeva koordineerida.

Eesti Tööandjate Keskliidul oli ka endal õnn võõrustada üht Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilastest. 6. detsembril oli Tööandjate maja administraatori töövarjuks Piret-Karin, kes õpib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses bürootöö II kursusel. Piret-Karin paistis silma kiire kohanemise ja ääretu optimismiga ning jäi ka ise mitmekesise töövarjupäevaga väga rahule. Seetõttu leppisime temaga kokku ka töövarjupäeva jätku järgmise aasta alguses.

Juhul, kui ka sinul tekkis huvi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilaste aitamise ning töövarjuks võtmise vastu, siis anna enda soovist teada e-kirjaga aadressil martin@employers.ee.

Tänaseks on töövarje enda juurde võtnud: Sotsiaalministeerium, Eesti Tööandjate Keskliit, Baltic Computer Systems, Omniva, Estonia Teater, Tallinna Loomaaed, Rimi, Gourmet Club ja Andmevara AS. 

Töövarjud saavad erinevate tööde iseloomudega tutvuda projekti “Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal” raames, mida rahastab Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist “Töövõime süsteemi toetavad tegevused”.

Tööjõupuuduse küsimuse lahendused seisavad sahtlis

Kui sel aastal täitus sisserände kvoot poole aastaga, siis tuleval aastal juhtub see tõenäoliselt oluliselt varem – võimalik, et lausa jaanuari lõpuks. Lahendusettepanekud ootavad alles poliitikute sahtlis.

Siseministeeriumi kokku kutsutud töörühm tegi novembri lõpus valitsusele ettepanekud, kuidas lahendada ajutiselt olukord, kui kvoot paneb piiri tööjõu sissetoomisele.

Äripäevale teadaolevalt pidid valitsuserakonnad ettepanekuid arutama selle nädala teisipäeval, ent selleni ei jõutud. See aga tähendab, et nad hakkavad omavahel ettepanekuid arutama suure tõenäosusega alles jaanuari teises pooles.

Järgmise aasta kvoot püsib ka töörühma ettepanekute järgi muutumatu ehk siis mahuks jääb 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, mis on 1315 inimest. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar usub, et kvoot saab täis kohe uue aasta alguses.

“Veel enne, kui näeme veebruari,” sõnas ta. Nimelt on tema sõnul tööjõu vajadus nii suureks kasvanud, et niipea kui uute lubade taotlemine aasta alguses algab, tekib elamis- ja töölubade hankimisel täielik kaos.

Töörühma ettepanekud

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ning sisserände töörühma juhi Ruth Annuse sõnul täitub uuel aastal välismaalaste kvoot tõenäoliselt veelgi kiiremini kui sel aastal, mil kvoot sai täis poole aasta peal.

Töörühm pakkus valitsusele välja võimaluse luua tööjõupuuduse ajutiseks leevendamiseks kaheaastane pikendamisvõimaluseta elamisluba. “See võimaldaks Eestis ajutiselt töötada ja selle elamisloa taotlejatele kehtiks Eesti keskmise palga maksmise nõue, mis hoiab ära odavama tööjõu sissetoomise,” selgitas Annus. Praeguse korra järgi saab kasutada lühiajalise tööjõu sissetoomiseks luba, mis kestab üheksa kuud.

Kui varem räägiti ka võimalusest kehtestada nn punktisüsteem, mille järgi hakataks kolmandate riikide töötajaid riiki laskma nende kvalifikatsioonile ja teistele näitajatele vastava punktisumma järgi, siis selle ettepaneku lükkas töörühm kõrvale. Annuse sõnul on töörühma konsensus, et sisserände piirarvu ei suurendata, kuid tippspetsialistid tuleks palgakriteeriumi alusel kvoodi alt välja arvata. “Just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame,” sõnas Annus.

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et IRL pole jõudnud veel kokkuleppele, mida nad töörühma ettepanekutest täpselt arvavad. “Seal on rida muudatusi, mida peab põhjalikult arutama. Ei saa olla nii, et töörühm teeb detsembri alguseks ettepanekud, saadikud muudavad seaduse ära ja 1. jaanuaril hakkab see kohe kehtima,” ütles ta. “See pole selline asi, mida enne jõule paari nädalaga ilma sisulist arutelu pidamata saaks läbi lasta. Ma ei usu, et sellist seadusandluse taset tahaks Äripäev või ka ettevõtjad,” lisas ta.

Kaheaastase tööviisa kehtestamine Seederile meeltmööda pole. “Selle sisu on, et tühistame kvoodi, pärast kahte aastat töötajate lepinguid ei pikenda ja siis vaatame, mis edasi saab. Aga mis siis saab? Kas kahe aastaga on probleem lahenenud?” küsis ta. Seederi sõnul peaks seadusandja vaatama pikemat aega kui kaks aastat. “Me ei saa käituda nii, et teeme täna otsuse ära ja kahe aasta pärast tulgu või veeuputus,” lisas ta.

IRL tahab eraldi kohtumist

Seeder rõhutas, et võib-olla on töörühma liikmetel igaks ettepanekuks argumenteeritud põhjendused olemas, ent tema neid 4-5punktilises ettepanekute dokumendis ja seletuskirjas ei näe. Sellepärast tahabki IRLi fraktsioon kohtuda enne ühiselt arutama hakkamist eraldi siseministri ja töörühma liikmetega, võib-olla ka lausa demograafidega, et olukorrast täit pilti saada.

Seederi sõnul vaevab Eestit praegu tööjõupuudus olukorras, kus tegelikult on avatud miljardi töötajaga Euroopa Liidu tööjõuturg. Lahendust aga loodetakse kolmandate riikide töötajatest. “Võib-olla paneme liiga suuri ootusi selle peale,” sõnas ta.

Seeder tunnistas, et praegusest süsteemist pole mõtet kinni hoida, kuna aeg on näidanud, et see ei tööta. Seda illustreerib näiteks kolmandate riikide töötajate liikumine Eestisse Poola kaudu. Ülevaadet, kes Eestisse sedasi tööle on tulnud, ei ole.

Toomas Tamsari sõnul sündisid töörühma ettepanekud keeruliste läbirääkimiste tulemusena, mistõttu on tulemus kompromissi kompromiss. Lõpplahendus on Tamsari sõnul mõistlik. “Kokkuvõttes tööandjate keskliit toetas neid ettepanekuid, sest see võimaldas protsessiga edasi minna,” ütles ta.

Tamsar tõdes, et tema oleks teinud julgemaid ettepanekuid. “Võiks lõpuks teemaga ka päriselt tegelema hakata. Siiamaani on poliitikud püüdnud tööjõu teemat vältida ja seega pole nad ka rahvale tõtt rääkinud,” ütles Tamsar. “Hirmude peal on poliitikutel hea elada,” lisas ta.

Tegelik tõde on Tamsari sõnul see, et tööjõudu ei jätku. Kui aga võimaldada tööjõul ametlikult migratsiooniameti kaudu Eestisse tulla, saaks neile maksta head palka ja oleks võimalik ka kontrollida, millised töötajad sisse rändavad. Praegu on Eesti olukorras, kus kolmandate riikide elanikud taotlevad tööloa Poola ja Leetu ning liiguvad siis renditööjõuna Eestisse edasi. Selliseid töötajaid on Tamsari sõnul Eestis hinnanguliselt 5000-10 000. Täpset ülevaadet neist pole. “Laseme sedasi Eestisse kõige odavamat tööjõudu, kuid kõrgema kvaliteediga töötajate sissevedu piirame,” rääkis Tamsar.

Tamsar tunneb pettumust

Tamsar lisas, et valitsus andis laiapõhjalisele töörühmale ülesandeks jõuda kompromissini. “Nüüd, kus kompromiss on leitud, ei julge valitsus aga ikka otsuseid teoks teha. See on äärmiselt kahetsusväärne,” ütles ta. “Loodame, et kodanikujulgus on neil ikka olemas.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kalvi Kõva sõnas, et veel on vara sisulisi kommentaare anda. “Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on vastavad arutelud alles algfaasis. Oleme neile ettepanekutele korra otsa vaadanud, aga mingeid otsuseid veel ei ole,” ütles ta. Seega on tema sõnul ennatlik praegu midagi välja öelda, kuna see tekitaks vaid infomüra.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras märkis, et kaubanduskoda on ettepanekutega kursis, kuna osales töörühmas. Paraku on kojal siseministeeriumiga kokkulepe, et enne avalikkuse ees ettepanekuid ei kommenteeri, kui lahendused on jõudnud valitsuses arutlusele. Udras märkis, et ettepanekud sündisid kompromissina ja võivad veel ka muutuda.

Allikas: Äripäev

Uuring: Aastaks 2025 jääb tööealisi 43 000 võrra vähemaks

Töötajate arv jääb samaks vaid siis, kui nii töö- kui pensioniealiste hõive kasvab. Selleks, et töötajaid jätkuks, tuleb kõigil töötada kauem ning mitteaktiivsete osakaal tööealistest peab veelgi vähenema.

Uuringu üks autoritest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõdes, et üheks kõrge hõive eelduseks on vajalike oskustega koolilõpetajad, kes erialasele tööle asuvad. „OSKA uuringutest on selgunud vajadus muuta nii kutse- kui kõrghariduses õpet praktilisemaks ja õpetada enam erialaspetsiifilisi IKT-oskusi“, sõnas Krusell.

Uuringu järgi kasvab tulevikus kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal. 46%-l tulevikutöötajatest peaks olema kõrgharidus ning igal kolmandal kutseharidus. Oodata on põhi- ning gümnaasiumiharidusega töötajate vajaduse langust.

Aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Haldus- ja abitegevustes suureneb töökohtade arv, sest kasvab sisseostetavate tugiteenuste osakaal.

Töökohtade arvu languse osas võib esile tuua avalikku haldust, haridust, jaekaubandust, põllumajandust ning veondust ja laondust. Eelkõige mõjutavad langustrendi tehnoloogia suurem kasutusele võtmine ning rahvastiku vananemine, mistõttu jääb vähemaks nii noori kui maksumaksjaid.

Ülevaade uuringu tulemustest

Uuring “Eesti tööturg täna ja homme 2017”

 

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2025.

Uuring koostas sihtasutus Kutsekoda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Eesti töötajate digitaalsed oskused vajavad arendamist

Eesti tööandjad on aktiivsed enda inimeste koolitustele saatmisel ning neid nende õpingutes toetades. Kahjuks pööratakse aga ebaõiglaselt vähe tähelepanu töötajate digitaalsete oskuste arendamisele.

Eestist, kui e-riigist on kiitvalt räägitud ning Eesti IT-ettevõtted on kindlasti ühed maailma parimad. Digitaalsete lahenduste rakendamise poolest ühiskonnas oleme samuti selgelt eeskujulikud.

Samas peab tõdema, et see ilus kuvand ei ole päris lõpuni aus. Eestis on palju inimesi, kelle tegelik digioskuste tase on vähene või puudulik ning võib lõpuks piirata meie ettevõtluse konkurentsivõimet. Üllatuslikult selgub Tööandjate Keskliidu poolt tellitud uuringust, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted  pole kunagi midagi teinud enda töötajate digitaalsete oskuste arendamiseks. Ning seda ajal, mil tööstuse digitaliseerimine üha kiireneb. Pilvetehnoloogia ja asjade interneti areng tõotab muuta ettevõtete toimimist tulevikus drastiliselt. Kui me tahame edaspidigi olla digimaailmas eeskujuks siis peame vastavalt pingutama.

Tehnoloogia arenguga käib loomuliku osana kaasas ka töötajate arendamine, vastasel juhul ümbritsevad meid innovaatilised lahendused, millega me midagi peale ei oska hakata. Seega on töötajate digitaalsete oskuste arendamine tööstusettevõtete jätkusuutlikkuse küsimus. Ühe võimaliku lahendusena on MKMi poolt algatatud DigiABC projekt, mille raames pakutakse kõigile tööstusettevõtete töötajatele tasuta digioskuste alaseid koolitusi. Ettevõtte jätkusuutliku arengu kindlustamiseks võiks ettevõtted lisaks tööalaste teadmiste arendamisele võtma initsiatiivi ka  töötajate digitaalsete oskuste arendamiseks.

MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE loodi 1992. aastal, et toetada ja edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides.

Autor: Ene Olle

Tule Rail Baltic Business Network seminarile

Head Rail Baltic Business Network liikmed ja Rail Baltica huvilised!

Kutsume Teid mittetulundusühingu Rail Baltic Business Network jõuluhõngulisele aasta viimasele seminarile, mis toimub 20. detsembril kell 13-15 Euroopa Liidu Maja infokeskuses, mis asub Tallinnas, Rävala 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt).

Sel korral on seminaril külas Itaalia riigiraudtee Ferrovie dello Stato Italiane SpA (Italian Railways – Holding) asepresident.

Giovanni ROCCA Ferrovie dello Stato Italiane on Euroopa transpordikorralduses arvestatav tegija, olles lisaks Itaalia raudteel peamine teenustepakkuja ka UK-s, Hollandis kui ka Kreekas. Giovanni ROCCA räägib meile sellest kuidas Itaalia Raudteel on õnnestunud tugevalt autostunud Itaalias olla sedavõrd kasumlik raudteetranspordiettevõte ning tegutseda ka paljudel välisturgudel ning mida meil sellest õppida oleks. Samuti sellest millist kogemusi ja koostööd võiks Itaalia raudtee pakkuda Rail Baltica ehitamisel ja hilisemal äri arendamisel.

Palun andke oma osalemisest teada esimesel võimalusel, kuid hiljem kui 15. detsembriks event@rbbn.ee.

Rohkem infot meie ärivõrgustiku, liikmete ja tegemiste kohta leiate www.rbbn.ee

BusinessEurope president ostaks Eestilt digitaalset riigijuhtimist

Euroopa ärikogukonna liider ja Itaalia juhtiv ärinaine Emma Marcegaglia parandaks oma kodumaa riigijuhtimise bürkoraatiat Eestis nähtud digitaalsete lahendustega.

Ehkki Marcegaglia juhib Gazpromi ja Rosnefti olulise partneri – ENI nõukogu, ei poolda ta ettevõtjate huvisid kahjustava sanktsioonide poliitika lõpetamist Ukraina alasid okupeeriva Venemaa suhtes.

Marcegaglia osales eelmisel nädalal Tallinnas toimunud Euroopa tööandjate konföderatsiooni BusinessEurope presidentide kogul.

-Kuidas tunnevad Itaala ettevõtjad ennast tänases Euroopa Liidus, kus tekkib raskusi ligi 30 liikmesriigi pealinna nime meeles pidamisega?

Itaalia ettevõtjad on olnud kogu aeg väga Euroopa-meesled ja tunnevad ennast seetõttu väga hästi. Äri jaoks on väga tähtis, et sa omad lisaks rahvuslikule turule ka suurt ühisturgu, mis on maailma suurim ja üks rikkamaid. Me soovime enesestmõistetavalt investeerida ja müüa väljapoole Euroopat, kuid Euroopa on meie kodu. Itaallased on kogu aeg niimoodi tundnud.

-Kuidas mõjutab äri tegemist poliitikute seas räägitav põhja-lõuna konkurents või isegi konflikt Euroopa Liidus?

Tõepoolest leidub mõningaid erinevusi selles, kuidas Põhja-Euroopas ja Lõuna-Euroopas asju nähakse. Kuid mis puudutab ärikogukonda, siis meie püüame olla ühtsed. Kui me oleme ühtsed, siis me oleme tugevad ja meie häält kuuldakse. Kui me lõhestume ja eraldume, ei suuda me oma huvisid esindada. Me teame väga selgelt neid punkte, mille osas meie nägemused erinevad, näiteks eurobondid (üle-Euroopalised võlakirjad – toim). Kuid samal ajal tööstuspoliitikas, kaubanduses ja konkurentsi teemadel oleme absoluutselt samadel seisukohtadel.

-Mulle tundub, et te räägite põhimõtteliselt sama juttu, mida võib kuulda Eesti ettevõtjate suust. Kas te tunnete samuti, et arusaamised on eestlastega sarnased?

Ma tõepoolest olen seda tundnud. Eestlased on teinud lausa fantastilist tööd digitaalsete teemadega. Eesti ettevõtjad ja poliitikud taotlevad jõuliselt Euroopa ühise digitaalse turu loomist, mis on ka meie põhiteemaks.

-Millised väljakutsed on Euroopa ärile olulisimad või ohtlikuimad?

Praegu lähevad asjad mõnevõrra paremaks nii poliitika kui ka majanduse seisukohalt, sisemajanduse kogutoodang kasvab. Suurim oht peitub just rahulolutundes, sest inimestele võib tunduda, et pole enam vajadust muutuste ja reformide järele. Meie sõnum kõlab, et hoolimata heaolust me peame nii rahvuslikul kui ka Euroopa tasandil reformidega edasi liikuma.

Loomulikult me näeme väljakutset protektsionistlikus lähenemises, mis viimasel ajal väga mitmelt poolt esile tõuseb. Me oleme väga selgelt protektsionismi vastu, soovime vaba ja ausat kaubandust, millele meie kasv tugineb.

Me näeme muidugi immigratsioonist tulenevat suurt probleemi, millele me vajame vastust Euroopast. Kuid ka selles küsimuses me kõik tõdesime, et meie tänane olukord on palju parem kui veel aasta või isegi kuus kuud tagasi.

-Me näeme veidrat olukorda, kus meil on probleeme suhtlemisel vana hea partneri Ameerika Ühendriikidega, kellega me ei suuda sõlmida kaubanduslepet. Samal ajal näitavad hiinlased tõsist huvi Ida-Euroopasse investeerimiseks. Kuidas te näete probleeme, mis tulevad, kui me ei suuda saavutada kokkuleppeid ameeriklastega?

See on tõepoolest suur muutus, sest Ameerika Ühendriigid on olnud kogu aeg meie olulisim partner. Nad on toiminud justkui mitmepoolsete suhete valvekoerad. Praegu on see muutumas. Kuid samal ajal kui Euroopa peab jääma Euroopaks, me peame hoidma ameeriklastega nii lähedasi suhteid kui võimalik. Me suhtleme selle nimel Ameerika Ühendriikide kaubanduskojaga ja Euroopa Komisjoniga. See pole sama lihtne kui veel mõned aastad tagasi, kuid me peama püüdma suhteid hoidma. Me peame nende juurde minema, nendega rääkima, sest nad on meie head partnerid.

-Kas Euroopa ikkagi vajab uut kaubanduslepet Ameerika Ühendriikidega?

Me vajame seda lepet. See lepe pole lõplikult maha kantud vaid selle sõlmimine on külmutatud. Me töötame selle leppe nimel väga tõsiselt koostöös Ameerika Ühendriikide kaubanduskojaga. Euroopa ettevõtluskonföderatsiooni esindus läheb aprillikuus Ameerika Ühendriikidesse, et hakata nendega taas suhteid parandama.

-Kuidas teie kui nn vana Euroopa esindaja näete olukorda, kus hiinlased hakkavad läbi investeeringute uutes liikmesriikides üha suuremat rolli mängima?

Olegem ausad: hiinlased investeerivad igale poole, mitte ainult Ida-Euroopasse vaid hiiglaslikult ka Lääne-Euroopasse. Küsimus seiseneb meie jaoks selles, kuidas hiinlased investeerivad ja miks nad investeerivad Euroopasse vabalt samal ajal, kui meie – Euroopa ettevõtjad ei saa vabalt investeerida Hiinasse. Mitmed tööstusharud ja sektorid on seniajani Euroopa investeeringute jaoks suletud. See on meie jaoks suur küsimus isegi olukorras, kus me vajame Euroopas uusi investeeringuid. Sellele küsimusele vastust otsides peame  ennekõike silmas pidama, et me ei tohi mitte mingil tingimusel oma turgusid sulgema hakata ei Euroopa Liidu ega ka rahvuslikul tasandil.

Kui hiinlased investeerivad ja peavad reeglitest kinni, siis see võimalus peab nendele ka säilima.

-Mida te peate silmas, kui ütlete, et hiinlased peavad reeglitest kinni pidama?

Euroopas on väga palju reegleid. Kui Hiina peaminister käis Euroopas ja kohtus siinsete äriliidritega, kohal oli ka hiina äridelegatsioon, ta ütles, et Hiina tööandjad peavad Euroopas kehtivaid reegleid austama.

-Euroopa suhted on läinud väga keeruliseks meie tähtsa partneri Venemaaga, kellelt on oluline osta maagaasi ja kellele oleks oluline müüa toiduaineid, veini ja seadmeid.  Kuidas teie näete vastastikustele sanktsioonidele rajatud suhteid?

Ettevõtlus ei salli mitte ealeski mittemingisuguseid sanktsioone, sest need blokeerivad nii importi kui ka eksporti. Kuid loomulikult Euroopa ärikogukond toetab Euroopa Komisjoni seisukohti (suhetes Venemaaga – toim). Kahjuks ei näe mina kujunenud olukorras mingisuguseid positiivseid muudatusi ja praeguses olukorras jäävad sanktsioonid püsima.

-Võibolla peaks Euroopa Komisjon oma vaatepunkti muutma ja vaatama suhteid Venemaaga rohkem ärihuvidest lähtudes?

Vastus sellele küsimusele kõlab täpselt sama moodi: meile ei meeldi sanktsioonid, kuid ettevõtjad ei ela vaakumis, mistõttu me toetame otsuseid, mida Euroopa Komisjon on langetanud.

-Milliseid kaupu või teenuseid võiksid eestlased müüa Itaaliasse?

Kogu teie digitaalne keskkond, et te olete tegelikult digitaalne riik, on väga huvitav. Me kuulsime teie presidendilt nendest hiiglaslikest muutustest, mis on tehtud Eesti avalikus halduses. Itaalia seevastu on kuulus  oma ebaefektiivse haldussüstemiga – just siit me saaksime teilt palju õppida. Kuid arvestada tuleb sellega, et Eesti on väike riik ja Itaalia on suur, mis tähendab, et suurte numbrite korral muutuvad asjad palju keerulisemaks.

 

Autor: Andres Reimer
Allikas: Postimees

GALERII: BusinessEurope presidentide kogu Tallinnas

30. novembril ja 1. detsembril toimus Euroopa Tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope presidentide kogu, mis toob Tallinnasse enam kui 80 tööandjate esindajat 34-st Euroopa riigist.

Presidentide kogul arutatati Euroopa Liidu väliskaubandust ja tulevikku, ühtse digitaalse turu arenguid ja  tööstuspoliitikat ning ees seisvaid Brexitiga seotud küsimusi.

Fotod: Urmas Kamdron

Vaata galeriid: 

OSKA konverentsil otsiti lahendusi tööturu ja haridussüsteemi vastuoludele

30. novembril toimunud OSKA konverentsil TÖÖTURG-HARIDUS arutletakse suurimate vastuolude üle tuleviku tööjõuvajaduse ja haridussüsteemi vahel.
 
OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul ei vasta koolis ja töökohal pakutav sageli noorte ootustele. „Noored lahkuvad nii koolist kui töölt, kui nad oma tegevuse tähendust ei mõista. Õpetajate ja tööandjatena ei oska me aga tihti nende jaoks iga sekundit tähenduslikuks muuta“, toob Randma välja ühe kitsaskohtadest.
 
OSKA uuringute järgi napib iseäranis tehnilistel erialadel tööjõudu. Inseneri ja tehniku erialadele sisseastujate arvud on drastiliselt vähenenud, kuid tulevikus on järjest enam töökohti, mis just tehnilist väljaõpet eeldavad.
 
 
Konverentsil käsitles OSKA arendusjuht Tiia Randma peamisi pudelikaelasid tööturu ja haridussüsteemi vahel. Tööjõu ja oskuste prognoosimise vajalikkusest räägivad OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad, Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ning Tartu Tamme Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Merit Luik.
 
Ettekannetele järgnevad paneeldiskussioonid, mis põhjalikumalt tööturu ja haridussüsteemi kitsaskohti avavad. Ühiskonna vajaduste ja noorte karjäärivalikute vastuolusid vaagivad Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Hendrik Voll, Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo, ettevõtja Jaak Nigul ning karjäärinõustaja Anna Gramberg.
 
Tööandjate värbamisvalikute üle diskuteerisid Kristjan Lepik Teleportist, Kadi Tamkõrv Omnivast, Siim Riisenberg Kehtna Mõisast, Rakett69 finalist Gert Lees ning mehaanikainsener Priit Pihlakas.
 
Konverentsi avas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning kokkuvõtte teevad Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja moderaator Indrek Maripuu. Konverentsil osaleb 200 karjäärinõustajat, ametnikku, koolide, noorte ja tööandjate esindajat.
 
 Konverentsi ülekannet saab jälgida OSKA veebist ning Postimehe tehnikaportaalist
 
Allikas: Kutsekoda

Tallinnas toimub BusinessEurope presidentide kogu

30. novembril ja 1. detsembril toimus Tallinnas Euroopa Tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope presidentide kogu, mis tõi Tallinnasse enam kui 80 tööandjate esindajat 34-st Euroopa riigist.

Delegatsioonile tutvustati Eesti digitaalse arengu lugu ning kohtuti Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. Lisaks toimus asepresidentide kogu. BusinessEurope presidentide kogu auks korraldas Eesti Tööandjate Keskliit Kadrioru kunstimuuseumis õhtusöögi.

Reedel, 1. detsembril toimus hotellis Hilton Tallinn Park Hotel presidentide kogu istung, mille avas president Kersti Kaljulaid.

Presidentide kogul arutatati Euroopa Liidu väliskaubandust ja tulevikku, ühtse digitaalse turu arenguid ja tööstuspoliitikat ning ees seisvaid Brexitiga seotud küsimusi.

Eesti Tööandjate Keskliit on Euroopa tööandjate esindusorganisatsioone koondava BusinessEurop’i liige aastast 2004. Tänavu oma sajandat aastapäeva tähistav Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon (ainus sotsiaalpartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon Eestis), mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.


BusinessEurope presidentide kogu 2016. aastal Hollandis

Miks edukates organisatsioonis meeste vanemapuhkusele jäämist soodustatakse?

 

Tänane töötajaskond on teadlikum kui kunagi varem. Inimesed hindavad töökoha valikul üha enam paindlikke töösuhteid, töö ja eraelu tasakaalu ning vastutustundlikke ja peresõbralikke tööandjaid. Organisatsioonid, kes tahavad täna olla atraktiivsed, meelitada ligi parimaid talente ja luua õnnelikku töökeskkonda, peavad olema valmis kõike seda pakkuma.

Kuigi tänane seadusandlus võimaldab Eestis nii vastsel emal kui ka isal jääda vanemapuhkusele, näitab statistika, et ainult 8,04% (Statistikaameti andmetel) isadest on seda võimalust kasutamas. Samas on uuringutega leitud, et mida varema on isa aktiivselt lapse kasvatamisega seotud, seda helgem on kogu pere tulevik.  Lisaks on leitud, et lapsed, kelle isad tegelevad nendega sünnist alates saavad eakaaslastega paremini läbi, on akadeemilselt edukamad, püsivad kauem koolis, kasutavad väiksema tõenäosusega narkootikume ja alkoholi. Ka organisatsioonid võidavad vanemapuhkusest. Näiteks on Boston Consulting Group (BCG) leidnud, et organisatsioonid, mis toetavad vanemapuhkuse kasutamist, saavad mitmeid hüvesid alates madalamast tööjõuvoolavusest, brändi tuntuse kasvust, talentide ligimeelitamisest, lõpetades sellega, et töötajad on rohkem haaratud ehk tööle pühendunud ja tootlikumad.

Mida saaksid siis tööandjad siinkohal teha, et oma inimesi julgustada ja toetada, et nii emad kui ka isad saaksid osa lapse kasvatusest?

Juhid olgu eeskujuks! Kõik algab tipust. Juhte jälgitakse, nad loovad trende ja on eeskujuks oma meeskondadele. Ettevõte võib küll rääkida, et hindab ja toetab isade lapsehoolduspuhkusele jäämist, kui aga juhid oma toetust ja eeskuju siin ei näita, siis jääb see jutt inimestele kaugeks. Et inimesed meie sõnu usuks, siis peavad neile ka teod järgnema. Näiteks oli Facebooki looja Mark Zuckerberg isapuhkusel nii oma esimese kui ka 2017.aasta augustis sündinud teise tütrega. Kusjuures isapuhkus ei ole USAs riiklikult ette nähtud, tegemist on Facebooki poolse väärtuspakkumisega oma töötajatele, pakkudes värsketele vanematele kuni neli kuud tasustatud puhkust. Kui Mark Zuckerberg oli isapuhkusel esimese lapsega, kasutas ta kogu puhkuse ühe korraga ära, teise lapsega jagas ta oma puhkust võttes ühe kuu puhkust välja peale lapse sündi ja seejärel uuesti paar kuud hiljem.

Toeta ja julgusta läbi kogemuslugude jagamise! Inimesed peavad uskuma, et organisatsioon tõepoolest soosib isapuhkusele jäämist. Tööandjal on selleks erinevaid võimalusi, näiteks võib lisada isapuhkuse teema oma poliitikatesse või protseduurireeglitesse (näiteks juhitmissüsteem, strateegia, eesmärgid), et anda kirjalikult kinnitust töötaja õigustele. Lisaks kirjalikele portseduuridele saab toetust näidata juhtide suhtumise ja hoiakutega, kui töötaja annab teada uue pereliikme sünnist või soovist jääda lapsepuhkusele. Siin loevad kogemuslood. Kusjuures siinkohal piisab sellest, kui kasvõi üks mees kollektiivis kasutab isapuhkust. Nimelt Norras läbi viidud uuringu kohaselt kasvab kollektiivis isapuhkuse võtmine, kui keegi töötajatest on seda tegelikult ka kasutanud – järgmine kolleeg, kelle perre laps sünnib võtab, sellisel juhul isapuhkust 11% suurema tõenäosusega.

Ole värbamiskommunikatsioonis loov! Lisa isapuhkuse kasutamise võimaldamise ja soodustamise info töökuulutuse väärtuspakkumisse või töökuulutusele, millega otsid lapsepuhkusele jäävale isale asendust. Nii julgustad olemasolevaid töötajaid ka isapuhkust võtma ja näitad ka organisatsioonist väljapoole, et tööandjana isapuhkust soosid. Taolist kommunikatsiooni kasutas 2015.aasta märtsis näiteks Kaitseväe värbamiskeskus värbaja otsingul, kui kirjutas töökuulutusele järgmise sõnumi: „Kaitseväe värbamiskeskus õnnitleb värsket isa ja otsib uut värbajat kuni lapsehoolduspuhkuse lõpuni.“ Lisaks võib töökuulutusele lisada erinevaid peresõbralikkust ja pereväärtuste hindamisi näitavad märgised, mida organisatsioonid saavad taotleda (näiteks Peresõbraliku tööandja märgis).

Autor: Helo Tamme, ISS Eesti Baltikumi personalijuht, blogi Workplace Happiness autor

Töötukassa ootab teabepäevale!

30. novembril kell 9.00-13.00 toimub Töötukassas teabepäev tööandjatele.

Järjekordsel teabepäeval räägime töötukassa teenustest tööandjale. Külalisena esineb Laidi Suumann Maksu- ja Tolliametist kõneldes teemal “Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018”. Teabepäev toimub töötukassa Lilleküla büroos, aadressil Metalli 3.

Ootame kõiki huvilisi osalema! Palun registreerige ennast SIIT.

Anna oma panus muutuste juhtimise alase uuringus

Kutsume teid osalema Eestis esmakordselt läbiviidavas muutuste juhtimise alases uuringus, kus võrdleme Eesti organisatsioonide kogemust muudatuste juhtimise valdkonnas üleilmsete trendide ja näitajatega.

Uuringus osalemise kasu Teie jaoks:          

  1. Kõigi osalenute vahel loosime välja tasuta pääsme 1.-3. veebruaril Tallinnas toimuvale 3-päevasele muudatuste juhtimise kursusele (tavahind 2000 eurot+KM)        
  2. Kutse muudatuste juhtimise teemalisele kliendiüritusele 31. jaanuaril 2018 Tallinnas, kus tutvustame muuhulgas uuringu tulemusi. Seminari peaesinejaks on Mark Dorsett, Prosci asepresident (USA). Prosci, kelle partneriks Baltimaades oleme alates 2017.a. sügisest, on maailmas tuntuim muutuste juhtimise alaste uuringute teostaja ja konsultatsioonilahenduste väljatöötaja
  3. Teile saadetakse kokkuvõttev uuringuraport

Vastamine võtab umbes 10 minutit. Tulemusi kasutatakse vaid statistilise analüüsi ja trendide selgitamise eesmärgil.

Täida küsimustik SIIN.

Tule innovatsioonikonverentsile 29. novembril

29. novembril kell 9:00-17:00 toimub Swissotelis innovatsioonikonverents, mida organiseerib Riigikogu Arenguseirekeskus. See on konverents, mille eesmärgiks on tuua innovatsioonipoliitika-alased teadmised meile koju kätte parimatelt ekspertidelt maailmas. 

Oma uurimustööde tulemusi olen kutsunud jagama IMF’i ökonomistid Fuad Hasanov’i ja Abderrahmane Reda Cherif’i, kes on põhjalikult analüüsinud eri riikide innovatsioonipoliitikaid. Stanford Research Institute’i korporatiivstrateegia juht Dennis Tsu jagab kogemusi, kuidas pöörata teadus- ja arendustegevuse tulemused majanduslikuks väärtuseks. USA riikliku teadusfondi taustaga innovatsiooni- ja ettevõtlusvaldkonna konsultant Rathindra DasGupta räägib sellest, kuidas jõuda avastusest innovatsioonini. Hollandi Brainporti esindaja Naomie Verstraeten tutvustab ökosüsteemide rolli innovatsiooni edendamisel ning Saksa valitsuse teadusuuringute- ja innovatsioonikomisjoni liige, Jena ülikooli professor Uwe Cantner mõtestab lahti innovatsioonipoliitika eripärad, kui sihtgrupiks on väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtted. 

Eesti innovatsioonipoliitika väljakutsetest ja valikutest teeb ettekande Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Ettekannetele järgneb arutelu teemal „Maailma innovatsioonipoliitika kogemuste rakendatavus Eestis“, millest võtavad osa Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, EASi juhatuse esimees Alo Ivask ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel

Konverentsi modereerib Eesti innovatsioonipoliitika eestkõneleja, endine ettevõtlus- ja väliskaubandusminister, Riigikogu väliskomisjoni liige Anne Sulling.

Registreerimine ja täpsem info programmi ja esinejate kohta Riigikogu Arenguseirekeskuse koduleheküljel.

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitusid Luminor Bank AS ja Pharma Holding OÜ

Tervitame Eesti Tööandjate Keskliiduga värskelt liitunud ettevõtteid Luminor Bank AS ja Pharma Holding OÜ (Südameapteek)
 
Luminor Bank AS on Nordea Bank AS-i ja DNB AS-i ühinemisel sündinud uus pank baltikumis. Nordeal ja DNB-l on Balti riikides vastavalt 1300 ja 1800 töötajat ning nende varade suurus on vastavalt 8,5 miljardit ja 5,6 miljardit eurot. Lisaks sellele on pangal tugev geograafiline esindatus, sest Nordea on tugev Eesti turul, DNB on tugev Leedu turul ning mõlemad on tugevad Läti turul. 
 
 
 
Pharma Holding OÜ on Südameapteegi omanikfirma. Pharma Holding OÜ Südameapteekide ketti kuulub üle 70 apteegi üle Eesti, seal hulgas valve- ja ööapteegid Tallinnas Tõnismäel ja Lasnamäel ning Tartu Ringtee ööapteek, andes tööd 364-le inimesele. Ettevõtte käive oli 2016. aastal 51,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 14%.
 
 

Vabrik nr 162

 

VABRIK nr 162


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Digioskuste arendamine on meie majanduse kestlikkuse küsimus

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud uuringust selgub, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted ei ole kunagi astunud samme oma töötajate digioskuste arendamiseks. Tööstuse pideva digitaalse arengu tingimustes kujutab see aga ohtu pikemaajalisele jätkusuutlikkusele.


Loe edasi… »

Tule osale töövõime juhtimise seminaril

Kas Sinu ettevõte vajab juurde töökäsi või teadmisi, kuidas olemasolevaid töötajaid hoida? Kutsume Sind Tööandjate Ühisuse hommikuseminarile 6. või 20. detsembril, kus jagame parimaid rahvusvahelisi töövõime juhtimise praktikaid ja arutame, millised on töövõime juhtimise peamised väljakutsed ning lahendused.


Loe edasi… »

Majandusspidomeetri kiirus tõusis 82 km-ni tunnis

41f8335e-aac8-4766-9b7b-b95f40a6c5a2.png
Eesti Tööandjate Keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele tuuakse välja, et III kvartalis tõusis hinnang valitsuse tegevusele, jätkuvalt on majandusarengu suurimaks takistuseks tööjõupuudus ning suuremaks probleemiks vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.


Loe edasi… »

Elektriaktsiisi vähendamine suurtarbijale on jõudnud eelnõusse

Meie töövõit on teoks saamas – nimelt saatsime rahandusministrile tagasiside Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega kehtestatakse vähendatud aktsiisimäär elektrienergiale, mida tarbib energiaintensiivne tööstus või IKT ettevõte.


Loe edasi… »

Löö kaasa tööandjate ühisuse tulevastel üritustel

28. novmebril koguneb tööandjate ühisus Ülemiste Rimis, kus kuuleme Rimi kogemusi vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja tööde korraldamisel. Tutvu ka teiste ühisuse üritustega! 


Loe edasi… »

 
TÖÖJÕUPOLIITIKA 

Euroopa vanemtööinspektorite komitee teemapäeval arutleti tööohutuse ja -tervishoiu üle

Tööinspektsioon korraldas koostöös sotsiaalministeeriumiga 7.–8. novembril Euroopa Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) teemapäeva 
ning tööohutuse ja töötervishoiu konverentsi teemal “Uued töövormid ning tööohutus ja töötervishoid”.


Loe edasi… »

Otsime esindajaid töövaidluskomisjonidesse

Otsime töövaidluskomisjonidesse esindajaid, kes tunnevad tööõigust ja on valmis seisma tõe ja õiguse eest töösuhetes. Kandideerida saab kuni 23. novembrini. 


Loe edasi… »

 
HARIDUSPOLIITIKA

Osale seminaril “Praktika – alati saab veel paremini”

SA Innove kutsub tööandjaid ja töökohtadel õpipoisiõppega tegelevaid inimesi osalema seminaril, kus püütakse üheskoos leida lahendusi OSKA ja EKKA aruannete analüüsis esitatud kitsaskohtadele, et praktikakorraldus kutse ja kõrghariduses saaks veelgi paremaks.


Loe edasi… »

Galerii auhinnatseremoonialt “Parim praktikant 2017”

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ võitis aastal 2017 kõrghariduse kategoorias Birgit Vaino, kutsehariduse kategoorias Silver Leppik ja õpipoisiõppe kategoorias Karl Allik. Vaata autasustamise galeriid! 


Loe edasi… »

Tööandja, võta välistudeng praktikale! 

Eesti Tööandjate Keskliit on võtnud sihiks aidata kaasa vähemalt 600 välisüliõpilasele praktikakoha leidmisel aastas, sest näeme sellest kasu meie ettevõtetele. Head tööandjad, kutsume teid üles pakkuma välisüliõpilastele praktikakohti ja näitama sellega teed teistelegi tööandjatele.

 

 
 
TASUB TEADA

Ühisstendid rahvusvahelistel ärimessidel 2018-2020

EAS annab teada, et aastateks 2018-2020 on kinnitatud nimekirjad, kuhu plaanitakse minna riiklike ühisstendidega, mis loovad ettevõtetele võimalusi uute kontaktide leidmiseks ning oma toodete ja teenuste otseturunduseks sihtturu edasimüüjatele ja tarbijatele. 


Loe edasi… »

Robotex 2017 ootab tööandjaid tehnoloogiakonverentsile

Robotexi meeskond kutsub Euroopa suurima robootikasündmuse Robotex 2017 raames toimuvale tehnoloogiakonverentsile, mis toob kokku noored talendid, ülikoolid, ettevõtted, investorid ja tehnoloogiahuvilised. 


Loe edasi… »

 
 

Elektriaktsiisi vähendamine suurtarbijale on jõudnud eelnõusse

Oleme viimastel aastatel sellest palju rääkinud, et energiahind tuleb energiamahukale tööstusele konkurentsivõimelisemaks muuta. Täna saatsime rahandusministrile tagasiside Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega kehtestatakse vähendatud aktsiisimäär elektrienergiale, mida tarbib energiaintensiivne tööstus või IKT ettevõte.

Selgitasime, et tööjõu hind Eestis nii kiiresti kasvanud, et see hakkab majanduskasvu väljavaateid pidurdama. Lisaks tööjõule on ka energiahinnad Eestis tööstustarbijale kõrgemad, kui naaberriikides. Näiteks on elektrihind Eestis äritarbijale 20-30% kõrgem kui Soomes või Rootsis.

Nii tööjõu kui energia kõrge hind naabritega võrreldes pärsib eksportiva energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust välisinvestorite jaoks. Ka maagaasiaktsiis tõuseb 2014-2020 ligi 3,4 korda (23,45 eurolt 79,14 eurole 1000 m3 kohta). Seega on energiamahukate ettevõtete jaoks energiahinna alandamise vajadus üha aktuaalsem. Suurem osa Euroopa riike on tänaseks aktsiiside vähendamise võimalust suurtarbija või lihtsalt äritarbija jaoks kasutanud.

Seepärast on meil hea võimalus valitsust tunnustada, et see Eesti suurimate tööandjate ja maksumaksjate jaoks oluline ettepanek on eelnõusse saanud. Juhtisime rahandusministri tähelepanu ka sellele, et energiaintensiivsuse kriteeriume ei tohiks tõsta nii kõrgele, et tänased energiaintensiivsed ettevõtted soodusmäärale reaalselt ei kvalifitseeruks. Samuti tuleks edasi minna ka teiste elektrihinnakomponentide nagu taastuvenergiatasu ja võrgutasu ning maagaasiaktsiisi konkurentsivõimelisemaks muutmisega.

Rahandusministrile saadetud pöördumise täistekstisaab lugeda siit.

Löö kaasa Tööandjate Ühisuse tulevastel üritustel

28. novmebril koguneb tööandjate ühisus Ülemiste Rimis, kus kuuleme Rimi kogemusi vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja tööde korraldamisel. Mis on läinud hästi, kus on olnud õpikohad? Kogemusi vahendab Rimi Eesti AS  personalijuht Kaire Tero.

Ühisuse kohtumisele on oodatud kõik tööandjad, kes tunnevad, et soovivad õppida Rimi praktikatest ja huvituvad vähenenud töövõimega inimeste rakendamisest tööellu. Osalemise soovist palume teada anda aadressil liisi@employers.ee

Tööandjate Ühisus on tööandjate kogukond, kes aitab kaasata vähenenud töövõimega inimesi aktiivsesse tööellu. Ühisusse kuuluvad tööandjad kinnitavad, et hindavad kõrgelt inimese õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta sõltumata oma töövõime ulatusest. Need tööandjad lubavad, et kohtlevad vähenenud töövõimega inimesi võrdselt kõigi teiste tööle kandideerijate ja töötajatega. Tööandjate Ühisusega liitumine on avatud kõigile tööandjatele, kes hindavad eelnimetatud väärtusi. 

Järgmised ühisuse sündmused, kuhu on oodatud kõik teemast huvituvad tööandjad: 

6.12. toimub tööandjate ühisuse hommikuseminar töövõime juhtimisest.  Jagatakse rahvusvahelisi töövõime juhtimise praktikaid ja toimub arutelu, millised on töövõime juhtimise peamised väljakutsed ning lahendused. Registreeru SIIN

6.12. toimub tööandjate ühisust ja vähenenud töövõimega inimeste tööellu kaasamisel töötukassa teenusi tutvustav üritus Kiviõlis. Oma kogemust jagab tööandjate ühisuse liige AS Svarmil tehase juhataja Merle Roste.

13.12 toimub Pärnu klubi, kus tööandjate ühisuse liige  OÜ Kontaktikeskus ärijuht Ulvi Vallimäe jagab organisatsiooni kogemust vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmisest ning Ene Olle tutvustab tööandjate ühisust ning võrgustikuga liitumise võimalusi. Registreeru SIIN

20.12. toimub tööandjate ühisuse kordusseminar töövõime juhtimisest (esimene toimub 6.12).  Jagatakse rahvusvahelisi töövõime juhtimise praktikaid ja toimub arutelu, millised on töövõime juhtimise peamised väljakutsed ning lahendused. Registreeru SIIN

Rohkem infot leiab veebilehelt http://www.pare.ee/toovoimereform

Robotex 2017 ootab tööandjaid tehnoloogiakonverentsile

Robotexi meeskond kutsub Euroopa suurima robootikasündmuse Robotex 2017 raames toimuvale Tehnoloogiakonverentsile, mis toob kokku noored talendid, ülikoolid, ettevõtted, investorid ja tehnoloogiahuvilised. Robotexi Tehnoloogiakonverents toimub 24.-25. novembril 2017 Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28.

Üheks konverentsi teemaks on “Talendid ja STEAM – tööjõu ja töö tegemise tulevik”.  Traditsioonilisi töid võtavad tasapisi üle automatiseeritud süsteemid ja robotid. Uued töökohad nõuavad inimestelt hoopis teistsuguseid oskuseid. Vajadus noorte talentide järgi, kes oleksid võimelised toetama innovatsiooni ja looma uusi tehnoloogiaid, on suur. Kust selliseid talente leida ja kuidas nende arengut toetada?

Täiendava info konverentsi teemade ja kõnelejate kohta leiate siit. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Piletid on saadaval Eventbrite keskkonnas: https://goo.gl/9NzZgt. Koodiga RBTXFRIENDS on konverentsi 2-päeva pilet Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele 40% soodsam.

Osale seminaril: “Praktika – alati saab veel paremini!”

Projekti „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“  raames analüüsisid Reelika Luhtaru ja Maris Ode OSKA  valdkondlike uuringute täistekste ja EKKA viimase kolme aasta hindamisaruandeid. Lisaks ka Euroopa Komisjoni soovitusi. Analüüs annab ülevaate praktikat puudutavatest küsimustest ja kitsaskohtadest ning töökohapõhist õpet puudutavatest teemadest ja võimalikest arendussuundadest. Analüüsis käsitletakse nii kutse- kui kõrgharidust. 

SA Innove kutsub tööandjaid ja töökohtadel õpipoisiõppega tegelevaid inimesi osalema seminaril, kus püütakse üheskoos leida lahendusi analüüsis esitatud kitsaskohtadele, et praktikakorraldus kutse ja kõrghariduses saaks veelgi paremaks.

Valdkondlikud kohtumised leiavad aset Tallinnas:
21. november – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Registreeri siin.
28. november – Sotsiaaltöö. Registreeri siin.
5. detsember – Metalli- ja masinatööstus. Registreeri siin.

Kavas on anda valdkonnapõhine ülevaade järgmisest:

  • OSKA raport
  • Kutsehariduse erialad ja üldine praktikakorraldus
  • Praktikakorraldus kõrghariduses
  • Praktika ja töökohapõhise õppe kitsaskohtade analüüs

 

Püüame leida parimaid lahendusi järgnevale:

  • Kuidas kaasata tööandjaid õppetöösse?
  • Kuidas peaks toimuma töökohapoolsete juhendajate koolitamine?
  • Kuidas parimal viisil kirjeldada õppekavast lähtuvad ja praktikalepingus sätestatud tööülesandeid praktikakohas?
  • Kuidas hinnata praktikat?

 

Tule osale töövõime juhtimise seminaril

Kas Sinu ettevõte vajab juurde töökäsi või teadmisi, kuidas olemasolevaid töötajaid hoida? Kas teadsid, et töövõime juhtimine aitab sul parandada töötaja ja ettevõtte tulemusi, hoida kvalifitseeritud tööjõudu, vähendada koolituskulusid ning parandada ettevõtte töökultuuri?

Kutsume Sind Tööandjate Ühisuse hommikuseminarile, kus räägime töövõime juhtimisest. Jagame parimaid rahvusvahelisi töövõime juhtimise praktikaid ja arutame üheskoos praktiliste näidete varal, millised on töövõime juhtimise peamised väljakutsed ning lahendused.

Oodatud on tööandjate esindajad erinevatest sektoritest, kes tegelevad personali planeerimise ja värbamisega. Seminari viivad läbi Praxise analüütikud Märt Masso ja Liina Osila.

Kokku toimub kaks seminari: 6. detsembril kell 9.00-11.00 ja 20. detsembril kell 9.00-11.00. Valige endale sobiv aeg ja registreeruge siin aadressil.
Registeerumine on avatud 23. novembrini. 

Töövõimejuhtimise eesmärgiks on koostöös töötajatega leida võimalused, kuidas ennetada sobivate oskustega kuid vähenenud töövõimega töötaja lahkumist ettevõttest ja kuidas pakkuda tööd tarvilike vähenenud töövõimega inimesele. Töövõime juhtimine sisaldab endas muuhulgas töökeskkonna hindamist, töötingimuste läbirääkimist, töötingimuste kohandamist, töökatkestuste juhtimist.

Seminar toimub PARE kontoris, Mayeri ärimajas, aadressil Paldiski mnt 29, B korpuse neljandal korrusel. Auto saab tasuta parkida Woldemar Mayeri Ärikvartali vastas asuvasse parklasse, aadressil Paldiski mnt 30/32, Tallinn.

Osalemine on tasuta! 

Projekti “Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal” rahastab Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist “Töövõime süsteemi toetavad tegevused”.

 

Eesti Tööandjate Keskliit otsib esindajaid töövaidluskomisjonidesse

Soovid seista tõe ja õiguse eest töösuhetes?
Saad aru nii tööõigusest kui reaalsest elust töökohal?

Eesti Tööandjate Keskliit otsib esindajaid töövailuskomisjoni(desse).

Vastavalt 01.01.2018. a jõustuvale seadusele sobid sa kaasistujaks (Töövaidluse lahendamise seaduse §8) kui:
1) sa oled teovõimeline Eesti kodanik;
2) sinu elukoht on Eestis;
3) sa oskad eesti keelt B2-tasemel;
4) sa oled kaasistuja tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega;
5) sa ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises;
6) sa ei ole pankrotivõlgnik;
7) sinu terviseseisund sobib kaasistuja tegevuseks.

Kandideerijatel palume saata sooviavaldus, CV ja kinnituskiri TVS § 8 sätestatud nõuetele vastavuse kohta hiljemalt 23. novembriks aadressil employers@employers.ee.
Palume sooviavalduses märkida, millise piirkonna töövaidluskomisjoni töös on soov osaleda.

Töövaidluskomisjonide tööpiirkonnad:
Töövaidluskomisjonid asukohaga Tallinn: tööpiirkond Tallinn, Harjumaa, Haapsalu, Rapla

Töövaidluskomisjonid asukohaga Tartu:
Töövaidluskomisjon I lõuna. (Tööpiirkond Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa)
Töövaidluskomisjon II lõuna. (Tööpiirkond Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa

Töövaidluskomisjon asukohaga Pärnu: tööpiirkond Järva, Pärnu maakond, Saaremaa, Hiiumaa
Töövaidluskomisjon asukohaga Jõhvi: tööpiirkond Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa

Euroopa Vanemtööinspektorite Komitee teemapäeval arutleti tööohutuse ja -tervishoiu üle

Tööinspektsioon korraldas koostöös sotsiaalministeeriumiga 7.–8. novembril Euroopa Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) teemapäeva
ning tööohutuse ja töötervishoiu konverentsi teemal “Uued töövormid ning tööohutus ja töötervishoid”.

Konverentsil osalesid eksperdid, akadeemikud, sotsiaalpartnerid ja seadusandjad, et arutada väljakutseid, mida toovad kaasa uued töövormid nii
seadusandluses kui ka õigusaktide rakendamisel.

Tööandjate keskliidust osalesid konverentsil keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann (Euroopa Komisjoni Tööjõu Vaba Liikumise Nõuandekomitee liige;
Euroopa Komisjoni Tööohutuse ja Töötervishoiu Nõuandekomitee asendusliige; Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri asendusliige)
ja ABB AS keskkonna- ja tööohutusspetsialist Marju Peärnberg (Euroopa Komisjoni Tööohutuse ja Töötervishoiu Nõuandekomitee põhiliige;
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri põhiliige).

Konverentsil tegi ettekande teiste hulgas ka Tööandjate Keskliidu eestseisuse liige Circle K peadirektor Kai Realo, kes rääkis tuleviku töötajatest e. noortest, kellel on
tööle hoopis teistsugused ootused ja harjumused ning millega peab arvestada uue põlvkonnaga töötav juht.

Majandusspidomeetri kiirus tõusis 82 km-ni tunnis

 
Tööandjate Keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele tuuakse välja, et III kvartalis tõusis võrreldes eelmise kvartaliga hinnang valitsuse tegevusele, jätkuvalt on majandusarengu suurimaks takistuseks tööjõupuudus ning suuremaks probleemiks vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.
 
Heast kiirusest 90 km tunnis jääb siiski veel pisut puudu, kuna ettevõtjad ei ole jätkuvalt rahul valitsuse tegevusega. Samas tõusis hinnang valitsuse tegevusele eelmise kvartaliga võrreldes.
 
Jätkuvalt on majandusarengu suurim takistus tööjõupuudus. Kõigis sektorites kavatsetakse töötajaid pigem juurde värvata.
 
Teiseks suuremaks probleemiks on vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Pisut on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kes näeb järgmisel aastal ette teadus ja arendustegevuste investeeringute vähendamist. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kes planeerivad T&A investeeringuid senisel tasemel. 
Suur osa Eesti majanduse edust sõltub välisnõudlusest, kuid see nõudlus sõltub ka meie eksportiva tööstuse konkurentsivõimest ja hinnaeelisest. Viimast on tublisti pärssinud kiire palgakasv. Kui palgakasvuga ei kaasne tootlikkuse kasvu, ei ole majanduskasv jätkusuutlik. Välisinvesteeringute puhul on oluline suurema kindlustunde ja usalduse tekitamine, milles on suur osa valitsusel.
 
Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
 
Pikemat kokkuvõtet spidomeetri kiirusest loe siit
 
Ettevõtjate kommentaarid: 
 
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
 
“Valitsuse maksupoliitika tekitab ettevõtjates jätkuvalt ebakindlust ja segadust. Magustatud jookide maksustamise seadus jäi küll välja kuulutamata, kuid eelnõu on siiski laual, et riigieelarvesse raha juurde saada. Terviseargumente ei usu enam keegi. Samal ajal kingitakse jäärapäiselt kümneid miljoneid eurosid lõunapiiri taha laekumata alkoholiaktsiisi näol. Sellega suretatakse välja üks oluline osa Eesti töötlevast tööstusest – joogitööstusest, kus saavad täna tööd tuhanded inimesed. Kõik need maksumuudatused väljenduvad aga toodete lõpphinna tõusus, millega võetakse ära tehtud „kingitus“ madalapalgalistele tulumaksuvaba miinimumi tõstmise näol. Muudatused tulumaksuarvestuses toovad ka ettevõtjatele kaasa palju segadust, mida tingivad raamatupidamisprogrammide muudatused, info haldamine jne ning mille osas ei ole maksuametil veel täna, novembri alguses, vastuseid.
 
Senise valitsuse tegevuse põhjal on jäänud mulje, et ettevõtlus on nagu katk, mis vajab piiramist. Valitsusel soovitaksin rohkem koostööd teha ettevõtlussektoriga, kes tegelikult tagab oma igapäevase tööga riigi eelarvetulude laekumise. Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutuse-, laevanduse- kaubanduse- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest ning magustatud jookide maksustamise kavast.”
 
Jaan Härms
Saku Õlletehase juhatuse liige 
 
Saku kui ligi 200-aastase ajalooga õlletootja jaoks oli tänavune kolmas kvartal kindlasti kurvastav, kuna näeme praegu seda, et müük kandub koduturult üha enam üle Lätti, kus õlle aktsiis on üle kolme korra madalam. 
 
Juba esimesel poolaastal nägime Lätti suunduva müügi oodatust suuremat kasvu ning teisel poolaastal süveneb piirikaubanduse trend veelgi. Järgmisel aastal kaotab riik alkoholitootjate prognooside kohaselt maksutuludena juba kuni 170 miljonit eurot. Lisaks on järsult vähenemas Soome turistide ostud Eestis ja nende pealt saadavad tulud ja maksud. Juba on näiteid esimestest suletud kauplustest, esimestest töökoha kaotanud inimestest.
 
Ootame, et valitsus tekkinud olukorda hoolikalt analüüsiks ning lahja alkoholi aktsiise alandaks.
Praeguses olukorras suunab suur hinnatõus lahjade alkohoolsete jookide tarbijaid kange alkoholi tarbimisele, samuti suunab see inimesi ostma Eesti-Läti piiril korraga suuri alkoholikoguseid. Kummalgi neist trendidest ei saa kuidagi olla positiivset mõju rahvatervise eesmärkide saavutamisele.
 
Nele Peil
Kaupmeeste Liidu tegevjuht
 
Kolmas kvartal möödus kaubandussektori poolt vaadates rahulikult- meile ei asutud kehtestama ühtegi uut maksu ega tulnud ka muid üllatusi. Kaupmehed said rahulikult oma päevatööga tegeleda. Seetõttu on loogiline ka rahulolu tõus ettevõtjate seas võrreldes aasta algusega. Stabiilne ettevõtluskeskkond ja võrdse kohtlemise tagamine on rahulolu vundament. 
 
Suurim hirm on hetkel see, et käesoleval aastal palju vaidlusi tekitanud ja ootele pandud piirangud võetakse lähiajal vastu andmata ettevõtjatele vajalikku üleminekuaega. Näiteks alkoholi-ja tubakamüügil on toodete nähtavuse piiramine kauplusekeskkonnas Riigikogus üleval ja me teame, et midagi on oodata. Aga mida täpselt nõutakse, kellelt, mis ajaks ja mida Tarbijakaitse hakkab lugema sobivaks lahenduseks, on täiesti lahtine. Sealjuures vestlused poliitikute ja ametnikega on jätnud kohati mulje, et kaubandussektori vaates paariaastast üleminekuaega nõudvad investeeringud on avaliku sektori arvates paari kuuga tehtav töö. Ei ole. Mitte ükski ettevõtja ei asu oma kauplust ümber ehitama kui ta ei ole 100% kindel, milline lahendus on lõpuks aktsepteeritav ega too kaasa trahvi. Ootame siin mõistlikus tempos sisukat koostööd. Eesmärk on jagatud, leiame võimalikult vähekoormavad ja efektiivsed lahendused. 
 
Teine ootus puudutab meie teravaimat probleemi- tööjõupuudust. Ootame sarnaselt enamike sektoritega Valitsuselt samme, mis aitaksid leevendada töökäte põuda- näiteks välistööjõu ja osaajaga töötajate palkamise lihtsustamise näol.

Tööandjad: töötajate digioskuste arendamine on meie majanduse kestlikkuse küsimus

Eesti Tööandjate Keskliidu poolt tellitud uuringust selgub, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted ei ole kunagi astunud samme oma töötajate digioskuste arendamiseks. Tööstuse pideva digitaalse arengu tingimustes kujutab see aga ohtu pikemaajalisele jätkusuutlikkusele.
 
Uuringufirma Norstat küsitluses osales oktoobris 150 Eesti tööstusettevõtet erinevatest valdkondadest ja piirkondadest. Enamik ettevõtete juhtidest tunnistasid, et töötajate digioskuste arendamine on neile tuleviku seisukohalt väga tähtis, kuid vaid pooled küsitletud ettevõtetest olid selleks midagi ette võtnud.
 
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare hinnangul on digioskuste arendamine kestlikkuse küsimus. „Olemasolevate töötajate IKT-oskuste järjepidev täiendamine on vältimatu, kuna tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise protsessis vajab tööandja üha paremate digioskustega töötajaid. Uusi töötajaid, kellel vajalikud oskused juba olemas, tööjõuturul piisavalt ei leidu. Ainus kestlik tee on koolitada praeguseid töötajaid, et nad oleksid võimelised uusi oskusi omandama ja uusi ülesandeid täitma“ sõnas Tamsar.
 
Tekstiilitööstusesse on juba jõudnud digitaalse võimekusega töötajate leidmise probleem. Viiendik uuringus osalenud tekstiiliettevõtetest tunnistas, et nende jaoks ei ole tööjõuturul piisavalt digioskustega inimesi. Samal määral puudutab probleem ka Eesti suurettevõtteid, kes aina enam töötajate arendamisse panustavad.
 
Töötajate digioskuste vähesele arendamisele nii Eestis, kui Euroopa Liidus üldisemalt, on oma raportites tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon. Eestis on seetõttu näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning IT Koolituse koostööl alustatud DigiABC projektiga, mille eesmärk on pakkuda tasuta digioskuste koolitusi kõigile tööstusettevõtete töötajatele.  
 
DigiABC projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning selle rakendamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti viivad ellu IT Koolitus ja Eesti Tööandjate Keskliit.
 
Uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.


AVALDA ARVAMUST: elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusele Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse tarbida soodusaktsiisimääraga elektrienergiat juhul, kui:

  • ettevõtte elektrointensiivsuse tase oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal keskmiselt
  • 20% või rohkem või prognoositud elektrointensiivsuse tase on järgneval 12 kalendrikuul keskmiselt 20% või rohkem (elektrienergia soetusmaksumus, sh maksud ja võrgutasud suhtena lisandunud väärtusesse),
  • ettevõte on sertifitseeritud vastavalt ISO 50001 standardile,
  • ettevõtte põhitegevusala on töötlev tööstus või infoalane tegevus,
  • ettevõte ei ole majandusraskustes ja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele,
  • ettevõte taotleb energia aktsiisivabastuse luba.

Elektrointensiivsuse taseme arvutust ja alusandmeid kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Energia aktsiisivabastuse luba omaval elektrointensiivsel ettevõtjal on lubatud tarbida soodusaktsiisimääraga elektrienergiat ka muudes tegevustes, mis ei kvalifitseeru töötlevaks tööstuseks või infoalaseks tegevuseks. Soodusaktsiisimäär oleks eelnõu kohaselt 0,5 €/MWh tavapärase 4,47 €/MWh asemel.

Eesmärgiks on elektrointensiivsete töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine. Äriregistri andmetel kvalifitseeruks soodusaktsiisimäärale ca 240 ettevõtet.

Tööandjad on pikalt selle muudatuse eest seisnud, kuna tööstustarbijale on energiahind Eestis kõrgem kui mitmetes konkureerivates riikides. Et seadusemuudatus saaks võimalikult hea, palume sellele Teie tagasisidet. Ootame Teie tagasisidet 10. novembriks raul@employers.ee või 56475111!

Täispikka eelnõud loe siit.
Eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Galerii: Parim Praktikant 2017 auhinnatseremoonialt

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ võitis aastal 2017 kõrghariduse kategoorias Birgit Vaino, kutsehariduse kategoorias Silver Leppik ja õpipoisiõppe kategoorias Karl Allik.

31. oktoobril toimunud auhinnatseremoonial olid kohal parimateks praktikantideks pürgijad, nende koolipoolsed juhendajad, töökohapoolsed juhendajad ja Eesti Tööandjate Keskliidu head partnerid. 

Tervitussõnad ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar, praktikantidele ja juhendajatele jagas julgustavaid sõnu Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps ja auhinna tagamaid selgitas Estonian Business Schooli rektor Arno Almann. 

Tunnustati nii publiku lemmiku tiitli võitnuid kui pärjati kolm parimat praktikanti aastal 2017.

Konkursi võitjad selgusid juhendajate hinnangute, Facebooki hääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Estonian Business School, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Fotod: Raigo Pajula

Vabrik nr 161





VABRIK nr 161


Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Töö tahaks kiita tegijat. Aga tegijat pole.

“Kehtiv sisserände piirarvu regulatsioon on takistamas tõsiselt Eesti majanduse arengut ning sisserände reguleerimisel tuleb leida kiiresti uusi lahendusi,” arutleb Toomas Tamsar arvamusloos töökäte puuduse probleemi lahendamise üle.


Loe edasi… »

Tööandjad peavad lähetatud töötajate direktiivi riigile kahjulikuks

Plaan, et lähetatud töötajatele tuleks uue direktiivi alusel maksta palka nagu kohalikele töötajatele ning neile laieneksid lisaks sihtriigi palgale ka kõik sealsed lisatasud ja hüvitised on selgelt Lääne-Euroopa riikide soov blokeerida Ida-Euroopa tööjõu liikumist lääne. 


Loe edasi… »

Keskliit esitles 100. juubeliks valminud raamatut

41f8335e-aac8-4766-9b7b-b95f40a6c5a2.png
“Väikeriigis on iga tööandja ka ühiskonnategelane!” Nii algab Hardo Pajula ja Peeter Raidla kirjutatud raamat “Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu”. Seda Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliks välja antud raamatut esitlesime 25. oktoobril Viru Keskuse Rahva Raamatus. 


Loe edasi… »

Neli ettepanekut sotsiaalmaksureformiks

Eesti Tööandjate Keskliidul on neli ettepanekut sotsiaalmaksureformiks, mis meie hinnangul leevendaksid tööjõupuudust ja kutsuksid esile ka muid positiivseid muutusi majanduses.


Loe edasi… »

Järgmisest aastast on alampalk Eestis 500 eurot kuus

Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit allkirjastasid alampalga kokkuleppe, mille järgi tõuseb Eesti miinimumpalk 2018. aasta algusest 500-le eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole.


Loe edasi… »

 
HARIDUSPOLIITIKA

Parimad praktikandid 2017 on Birgit Vaino, Silver Leppik ja Karl Allik

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ võitis aastal 2017 kõrghariduse kategoorias Birgit Vaino, kutsehariduse kategoorias Silver Leppik ja õpipoisiõppe kategoorias Karl Allik. 


Loe edasi… »

Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu 

19. oktoobril Abu Dhabis toimunud 44. ülemaailmsete kutsemeistrivõistluste WorldSkills auhinnatseremoonial tunnustati esmakordselt võistluste ajaloos medalikohaga eestlasi.


Loe edasi… »

Tule Pärnumaa Kutsehariduskeskuse KEIKile

Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub 10. novembril toimuvale kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikusse ehk KEIK teemal ärindus ja haldus


Loe edasi… »

 
RAHVUSVAHELISED SUHTED

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon arutles Istanbulis väärika töö tuleviku üle

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (inglise keeles lühend ILO) Euroopa Regionaalne Kohtumine toob iga nelja aasta tagant kokku regiooni 51 riigi valitsuste, tööandjate ja töötajate esindajad. Sel korral arutleti kõikidele väärika töö, töö ja tootmise organiseerimise üle. 


Loe edasi… »

Euroopa Liidu sotsiaalsuhete tippkohtumisel otsiti tasakaalu majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel

18. oktoobril toimus Brüsselis EL sotsiaalsuhete tippkohtumine, kus EL juhid kohtusid EL tasandi ja Eesti, Bulgaaria, Austria sotsiaalpartneritega, et ühiselt arutada, kuidas arendada tasakaalustatult EL majandust ja sotsiaalset mõõdet.


Loe edasi… »

EMSKi Tööandjate rühma seminar keskendus digiühiskonna eelistele

25. oktoobril korraldasime koostöös Riigikantselei ja KTK-ga seminari teemal „Digiühiskonna eelised“, millel tutvustasime Eesti edulugu digivaldkonnas, rääkisime küberturvalisusest, EL ühtsest digiturust ja andmete vabast, piiriülesest liikumisest. 

 

 
 
TASUB TEADA

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitusid Tamro Eesti ja OÜ Narma

Tervitame Eesti Tööandjate Keskliiduga värskelt liitunud ravimimüügi ettevõtet Tamro Eesti OÜ ja vaibatootmisettevõtet OÜ Narma


Loe edasi… »

Tööandjad 100 juubelipidustuste galerii 

Eesti Tööandjate Keskliit tähistas 20. septembril 100. juubelit. Valminud on galerii külalistest ja peomeeleolust. 


Loe edasi… »

Reformierakond kutsub tööandjaid sünnipäevale

Reformierakond kutsub tööandjaid 17.novembril kell 13.00 sünnipäevakonverentsile “Valve Kirsipuu pärand Eesti majandusele”.


Loe edasi… »

 
 

 

Rahvusvahelise Tööorganisatsioon arutles Istanbulis väärika töö tuleviku üle

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (inglise keeles lühend ILO) Euroopa Regionaalne Kohtumine toob iga nelja aasta tagant kokku regiooni  51 riigi valitsuste, tööandjate ja töötajate esindajad.

02.-05. oktoobril k.a leidis Istanbulis aset 10. kohtumine, mille eesmärk  oli üle vaadata 2013. aastal Oslos toimunud  9. Euroopa regionaalsel kohtumisel  vastuvõetud Inimväärse Töö Tegevuskava (the Decent Work Agenda) rakendamine ning arutada regiooni  praeguseid  ja tulevasi  väljakutseid.

Kohtumisele oli akrediteerituid isikuid 222 võrreldes 372 neli aastat tagasi Norras toimunuga. Istanbuli oli saabunud 42 riigi delegatsioonid, kellest 37 olid mittetäielikud, s.t ei olnud tagatud kolmepoolsus – valitsuse, tööandjate või  töötajate esindaja puudumine.  Ka Eesti delegatsioonist puudus töötajate esindaja. Tööandjaid esindas Victoria Mets Eesti Rahvusvaheliste   Autovedajate Assotsiatsioonist. Ülekaalukalt ei olnud esindatud töötajad, seda 27 delegatsioonis, juhtides sellega tähelepanu eriolukorra jätkumisele kohtumise toimumismaal, Türgis.

ILO peadirektori Guy Ryderi esitatud  ettekandele  „ Milline on väärika töö tulevik Euroopas ja Kesk-Aasias: võimalused ja väljakutsed“  järgnes diskussioon, misjärel  arutleti  kõikidele väärika töö, töö ja tootmise organiseerimise (sealhulgas rahvusvahelisi ettevõtteid ja sotsiaalpoliitikat puudutava deklaratsiooni ), töö juhtimise ning töö ja ühiskonna küsimuste üle.

Kohtumisest osavõtnud Euroopa ja Kesk-Aasia delegaadid kinnitasid Istanbuli Initsiatiivis, et muutuste ajendid, mis mõjutavad tuleviku tööd, eriti tehnoloogilised arengud, pakuvad hulgaliselt võimalusi, kuid esitavad ka märkimisväärseid väljakutseid. Koostatud dokument esitab poliitika raamistiku kasu suurendamiseks ja riskide vähendamiseks seoses tuleviku tööga regioonis. Initsiatiiv kutsub üles rakendama kolmepoolset partnerlust andes nõu ja toetades poliitika kujundamisel.

ILO kohtumisele Istanbulis  järgnes Rahvusvahelise Tööandjate Organisatsiooni Euroopa liikmete aastakoosolek. Koosoleku päevakord oli tihe, käsitleti tööturu olukorda erinevates riikides ja seal toimunud valimiste mõju töösuhetele (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa), tööõiguse arenguid jm.   

Eesti Tööandjate Keskliitu esindas Victoria Mets Eesti Rahvusvaheliste  Autovedajate Assotsiatsioonist.

Töö tahaks kiita tegijat. Aga tegijat pole.

Tööjõupuudus on hetkel Eestis aktuaalne pea kõigil tegevusaladel. Aastaks 2040 väheneb 20-64 aastaste elanike arv praegusega võrreldes  100 000 inimese võrra, mis kajastub ka töökäte süvenevas puuduses. Kehtiv sisserände piirarvu regulatsioon on takistamas tõsiselt Eesti majanduse arengut ning sisserände reguleerimisel tuleb leida kiiresti uusi lahendusi.

Tööandjad on juba ammu hädas töökäte puudusega. Eelmise aasta sisserände piirarv täitus juba detsembris ning käesoleval aastal oli augusti lõpu seisuga piirarvu alusel veel võimalik välja anda vaid 61 tähtajalist elamisluba. Kehtiv sisserände piirarvu regulatsioon on takistamas tõsiselt Eesti majanduse arengut ning sisserände reguleerimisel tuleb kiiresti leida uusi lahendusi.

Tegemist on pika ja tõsise kriisiga, mis ei lahene ise. Seda kinnitab ka statistika. Meie rahvastikutrendid on ammu teada. Iive on taasiseseisvumisest saati olnud negatiivne, vaid 2010 oli sünde 35 võrra rohkem kui surmasid. Ka rändesaldo on olnud positiivne vaid viimased 2 aastat. Kui positiivne rändesaldo kasvatas eelmisel aastal rahvastikku 2400 inimese võrra, jääb igal aastal tööealisi elanikke ikkagi ca 8000-10 000puudu. Siin me räägime eeldusel, et tööealiste ja ülalpeetavate suhe jääks 2015. aasta tasemele. Tööjõupuudus on hetkel aktuaalne pea kõigil tegevusaladel. Kõige rohkem vabu töökohti absoluutnumbrina on töötlevas tööstuses (2700 inimest) ja kaubanduses. Kui vaadata vabade töökohtade osakaalu mehitatud töökohtadest, on kõige pingelisem olukord majutuses- ja toitlustuses ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas. Haldus- ja abitegevuste alla kuuluvad nt turvafirmad, kinnisvarahaldus ja rendifirmad, sh tööjõuvahendus.

Kui vaadata asja riigi vaatenurgast, siis on probleem selles, et kiiresti kahaneva tööealise elanikkonnaga ja kasvava eakate arvuga rahvastikuga muutub Eesti riigi pidamine ülejõukäivaks ülesandeks. Täpsemalt, küll me teda üleval peame, aga tänaste ülesannetega, sellise sotsiaalsüsteemiga jätkamine ei ole võimalik. Samas elanikkonna ootus on üha kasvav heaolu. Need soovid ja võimalused ei lähe kokku.  

Tööandjate seisukohast teame me tänaseid puudujääke, ei suuda aga täpselt ennustada vajadust kümne ega kahekümne aasta pärast.

Saab öelda, et praeguste trendide jätkudes oleks igal aastal vaja suurusjärgus 3000 töötavat inimest lisaks sellele migratsioonile, mida näeme praegu.

Kust peaks hakkama seda probleemi lahendama? Alustama peab meie oma inimressurssidega, mida meil on kõige lihtsam muuta. Kõigepealt pingutama tagasirände nimel, siis püüdma eakaid inimesi enam töö juures hoida, edasi kasutada paremini ära meie vähenenud töövõimega inimesi. Meil on mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori palju (2016.a – 32000) – ka siin on ressurss.

Ometi need kõik ei aita, inimesi on ikka puudu. Suurusjärgud on erinevad. Aastaks 2040 väheneb 20-64 aastaste elanike arv praegusega võrreldes pea 100 000 inimese võrra. Kust võtta puuduvaid töökäsi? Kõige lihtsam oleks kutsuda siia töötajaid Ukrainast ja Venemaalt, aga väga suur ühe rahvuse kontsentratsioon võib olla probleemiallikaks. Kehtivad paindumatud ja suure sisserännuhirmuga seatud piiravad kvoodid on saanud majandusele takistuseks.

Tegelikult võiks kvoote mitte suurendada, vaid need kaotada. Siia ei kipu inimesed massiliselt ja alati on võimalik otsustada, kellele elamisluba anda ja kellele mitte. Samuti on filtriks vahel Töötukassa, kelle nõusolek on vajalik. Elamisload antakse määratud ajaks ja konkreetselt töötamiseks.

On levinud üks müüt ja see on müüt odavtööjõust. Eesti seadused nõuavad välismaalastele vähemalt keskmise palga maksmist. Kaks kolmandikku eesti töötajatest saavad palka alla keskmise palga. Seega kõik välismaalased langevad automaatselt ülemisse kolmandikku.

Odavtööjõudu tuleb Eestisse ka, aga mitte elamisloaga. Neid tuuakse läbi Leedu või Poola, kus sisserändepiirangud on liberaalsed. Ja Eestil pole mingit seaduslikku alust selliseid inimesi Eestisse mitte lubada. Nad saavad märksa vähem palka, me ei kontrolli nende tausta ja üldjuhul on nende kvalifikatsioon kehvem. Me petame end, kui usume, et saame madala sisserändekvoodiga inimesi siit eemale hoida.

Kvootide kaotamise vastu võitlevad need, kes kardavad Vårby (Stockholm) ja Molenbeek’i (Brüssel) tüüpi sisserändajate poolt hõivatud linnaosade tekkimist. See on hetkel paljude eestlaste põhiline mure ja see on ka väga arusaadav mure, kuid neid rahvastikurände vigu on võimalik vältida. Esiteks, kõrgema palgaga välismaalaste riskid ongi madalamad. Teiseks, integratsiooniga tuleb tegeleda päriselt ja tõsiselt. Nii nendega, kes siin juba aastaid olnud kui ka uutega. Kolmandaks peab hoolega kaaluma, keda siia kutsuda pikaajaliselt ja keda ajutiselt. Neljandaks, tuleb jälgida, et sisserändajate koosseis ja elamine oleks hajutatud.

Lisaks saab piiranguna kasutada ka keelenõudeid. Eesti keele õpe on väga oluline, eriti pikaajaliste sisserändajate puhul. Samas ei tohiks sellega üle pingutada. Eesti keelenõuded teatud ametikohtadel, kus inimene eestikeelset teenindamist ei vaja, oleks asjakohane viia vastavusse tegeliku eluga.

Kui kvoot ka peaks jääma, oleks üks võimalus jätta valitsusele võimalus seda muuta vastavalt tööturu olukorrale.

Kui räägime “targast migratsioonist” ehk haritud inimeste ja tippspetsialistide siiakutsumisest, siis regulatsioonide leevendamisest üksi ei aita. Vaja on ka tagada, et need inimesed saaksid siin hästi hakkama ja tunneksid ennast oodatult. Avalikud teenused peavad olema kõigile, ka mitte-eestlastele, kättesaadavad – arstiabi, haridus, lastehoid jne. Kultuurist ja keskkonnast, milles nad ei peaks ennast ebakindlalt tundma, rääkimata.

Ka meie enda suhtumine on oluline. Ma arvan, et paljud inimesed ei mõista siiani, et rääkides Eestis väga valjusti väga negatiivselt välismaalastest, kes siit mujale maailma siirduvad (sh. ka eestlased ise), annavad nad hinnangu kogu siinsele kultuurile. See ei tee tagasipöördumist just lihtsamaks. Juba praegu püüab meie mittesõbralik naaber võimendada Eesti vähemuste- ja võõravaenulikku kuvandit, mis peletab eemale ka võimalikke liitlasi. Neile ei tohiks seda kergeks teha.

Töökäte puudusega tuleks tegeleda kompleksselt nüüd ja kohe. See on ettevõtjatele valus ja ühiskonnas kirgi küttev teema, mille vaiba alla lükkamine ei lahenda seda vaid süvendab pikaajaliselt. Ei maksa lasta ennast uinutada majanduse suhteliselt heast hetkeseisust. Meie praegusel heaolu kasvul on pidur peal, me justkui vajutataks pidurit ja gaasi korraga. Kvootide kaotamine oleks tööjõupuuduse vähendamise kõige kiirem lahendus, kuid mitte ainus. “Tahaks tööd teha aga tegijaid pole. Kust neid leida?” küsib ettevõtja. Kas keegi tahaks vastata?

Toomas Tamsar

Eesti Tööandjate Keskliit

 

 

 

Parimad praktikandid 2017 on Birgit Vaino, Silver Leppik ja Karl Allik

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ võitis aastal 2017 kõrghariduse kategoorias Birgit Vaino, kutsehariduse kategoorias Silver Leppik ja õpipoisiõppe kategoorias Karl Allik.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja ja hindamiskomisjoni esimehe Toomas Tamsare sõnul oli valiku tegemine keerukas. “Kõik viiskümmend ettevõtete poolt konkursile esitatud hakkajat noort paistsid silma suurepäraste praktikatulemustega, mis on eeskujuks teistele. Võitjateks pärjatud kolm õppurit jäid žüriile meelde erilise edasiarenemise tahte poolest ja panustasid praktikasse oodatust rohkemgi. Tänusõnu ja tunnustust väärviad muidugi kõik nominendid, nende õpetajad ja prakikajuhendajad,” ütles Tamsar.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul võidavad praktikast kõik osalised: „Õppijad saavad töökogemuse, õppeasutused on paremini kursis ettevõtetes toimuvaga, tööandjad saavad ülevaate koolides õpetatavast, võimaluse anda tagasisidet ja leida uusi töötajaid.“

“Kõik konkursiga seotud ettevõtted käsitlevad praktikat kui organisatsiooni arendamise võimalust ja kõik praktikandid on õppinud ja töötanud innukuse ning kirega – see konkurss pakub eeskuju kõigile, sest elukestev õpe on ainus viis, kuidas tulevikus toime tulla” lisas minister.

Parimaid praktikante premeerib Estonian Business School tasuta kursuse ja karjäärinõustamisega 6 EAP ulatuses.

„Estonian Business Schooli eesmärk on pakkuda noortele vajalikke teadmisi ja oskusi kiiresti muutuva ärimaailma väljakutsetega toimetulekuks. Lähtume ka oma õppekavade arendamisel alati tööturu vajadustest ja põhimõttest, et akadeemiliste teadmiste kõrval on samaväärselt olulised ka praktilised kogemused. Me toetame kõiki neid ettevõtmisi, mis väärtustavad praktika osa õppeprotsessis ja seetõttu hindame kõrgelt meie koostööd EestiTööandjate Keskliiduga parima praktikandi valimise konkurssi läbiviimisel ja soovime selle tulemuslikku jätkamist“ ütles Estonian Business Schooli rektor professor Arno Almann.

Birgit Vaino õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õendust ja oli praktikal tänavu parimaks praktikakohaks tunnistatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Birgiti juures hinnati tema järjepidevat arengut, positiivset ja elutervet suhtumist patsientidesse ning tööülesannetesse tervikuna.

Kehtna Kutsehariduskeskuses liikurmasina tehnikuks õppinud Silver Leppik sooritas praktika Konekesko Eesti AS-is. Tema praktikajuhenda hindab temas initsatiivikust, häid töövõtteid ja tehtud töö kvaliteeti, mis oli eeskujuks teistele sama ettevõtte praktikantidele.

E-Service AS-is töökohapõhises õppes praktikat sooritanud Karl Allik õpib Tallinna Polütehnikumis jaotusvõrgu elektrikuks. Karl paistis silma nii laiapõhjaliste teoreetiliste teadmiste kui praktiliste oskuste poolest. Praktikal oli ta täpne, korrektne ja andis ise näpunäiteid ka vanematele kolleegidele.

Konkursi võitjad selgusid juhendajate hinnangute, Facebooki hääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Estonian Business School, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Fotod: Raigo Pajula

 

Tulevast aastast on alampalk Eestis 500 eurot kuus

Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit allkirjastasid täna värske alampalga kokkuleppe, mille järgi tõuseb Eesti miinimumpalk 2018. aasta algusest 500-le eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole.

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson rääkis, et kõnelused alampalganumbri kokku leppimiseks olid tavapärasest keerulisemad, kuna miinimumpalga tõusu eelduseks oli jõuda ühisele arusaamale ka pikemaajalises metoodikas, kuidas miinimumtöötasu tulevikus tõusma peaks.

„Harjusime viimase viie aasta jooksul ära kiire alampalga tõusuga keskmiselt 10 protsenti aastas ja sellel oli hea mõju palkade ühtlustamisele. Nüüd tempo langeb, aga kokkulepitud tõusuvalemi alusel saavad kõik töötajad siiski majanduse arengust õiglase osa,“ rääkis Peterson.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on alampalga sidumine tööviljakusega märgilise tähtsusega: „Tööviljakusest kaks korda kiirem alampalga kasv paneb jätkuvalt tugeva surve tööandjatele efektiivsuse kasvatamiseks, samas on oluline kokkuleppes sisalduv arusaam, et palgakasv ei saa tulla mitte millestki, vaid ikka tööviljakuse kasvust.“

Alampalga kokkuleppe näol on sisuliselt tegemist laiendatud kollektiivlepinguga kõige kõrgemal tasemel, mis tähendab, et see on täitmiseks kohustuslik kõigile Eesti tööandjatele, seega uuest aastast ei ole lubatud täistööajaga töötajale maksta väiksemat kuutöötasu kui 500 eurot.

Fotol Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar

Eesti Tööandjate Keskliiduga liitusid Tamro Eesti ja OÜ Narma

Tervitame Eesti Tööandjate Keskliiduga värskelt liitunud ettevõtteid Tamro Eesti OÜ ja OÜ Narma
 
Tamro Eesti on ravimite hulgi- ja jaemüügiettevõte, mille missiooniks on olla usaldusväärne parnter jae-, hulgi- ja eelhulgimüügi valdkonnas. Tamro töötajate arv on 100. Tamro Baltics kuulub PHOENIX gruppi, mis on üks suuremaid ravimi edasimüüjaid Euroopas. Tamro on olnud Eesti ravimiturul juba üle 25 aasta.
 
OÜ Narma on Eesti suurim vaibatootja ja on Lihulas vaipu tootnud alates 1992. aastast. Toodetakse nii kootud vaipu, plastikvaipu kui pakutakse lamba- ja veisenahku. Täna ekspordib Narma ligi 90% oma toodangust kokku 10 riiki maailmas. Maailmas on Narma tuntud eelkõige omanäoliste newWeave® vaipadega.

Tööandjad peavad lähetatud töötajate direktiivi riigile kahjulikuks

Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrite vastu võetud otsust muuta lähetatud töötajate direktiivi kommenteerib Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar: 

“Plaan, et lähetatud töötajatele tuleks uue direktiivi alusel maksta palka nagu kohalikele töötajatele ning neile laieneksid lisaks sihtriigi palgale ka kõik sealsed lisatasud ja hüvitised on selgelt Lääne-Euroopa riikide soov blokeerida Ida-Euroopa tööjõu liikumist lääne. See on Eesti riigile kahjulik otsus. Sisuliselt on see olnud ainus Ida-Euroopa riikide konkurentsieelis, mida suured riigid soovivad nüüd muuta. Eesti ei oleks suuteline sellisel juhul tööjõu vaba liikumise ilusa sildi taustal tegelikult suures konkurentsis püsima või teeks see meie olukorra keeruliseks. Sisuliselt tuleks Eesti ettevõtjail, kes tahavad saata oma töötajaid Euroopasse, hakata selgeks tegema sihtriikide tööseadusandluse nüanssidega, mis  on meeletu aja ja ressursikulu. 
 
Eesti peaks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana siiski ka Eesti riigi huvisid kaitsma, mitte suurriikide jõulisele survele alluma või eestistumise punkte noppima. Siin on koht kus meie ja Euroopa suurriikide huvid ristuvad. 
 
Tööandjad on seisukohal, et praegune kord võiks jääda samaks nii, et Eesti ettevõtetele jääks võimalus eesti seaduste järgi oma teenuseid välisriigis pakkuda.”
 
 

Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu

19. oktoobril Abu Dhabis toimunud 44. ülemaailmsete kutsemeistrivõistluste WorldSkills auhinnatseremoonial tunnustati esmakordselt võistluste ajaloos medalikohaga eestlasi. Tugevas rahvusvahelises konkurentsis teenisid maastikuehituses pronksmedalid Mairold Mänd ja Erik Rüütel, jagades kolmandat kohta Hiina võistkonnaga. Kutsemeisterlikkuse medaliga tunnustati kolmandatki eestlast, restoraniteeninduse võistlejat, Erik Tammelehte.

Võistluspaigas kohapeal viibiva SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul on selliste hetkede nimel palju tööd ja vaeva nähtud. „Niivõrd suur rahvusvaheline tunnustus on selge märk sellest, et meie kutseharidus on maailmatasemel. Selliste ülemaailmsete võistluste konkurents on meeletu, kus iga esiletoomine on tähtis. Esimene medalivõit on seejuures Eesti jaoks murranguline saavutus,“ lisas Oppi.

Nii Mänd kui ka Rüütel on medalivõiduga väga rahul, sest kohta esikolmikus on pikalt igatsetud. „Oleme meeletult rahul, sest võistlusel osalesid 23 tugevat võistkonda. Kolmanda koha tõi meile hea koostöö ning tugev võistluskogemus – minul on ligi 14 võistlust seljataga. Suurimaks katsumuseks oli esimene võistluspäev, kus jäime küll ajahätta, kuid tegime see-eest kvaliteetse töö. Teisel päeval saime hea rütmi sisse ja sekkusime kõrgesse konkurentsi,“ kommenteeris Rüütel.

Maastikuehitajad kogusid võistlusel 736 punkti ning pälvisid ka rahvuse parimate (Best of Nation) võistlejate tiitli. Noormehi juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert maastikuehituses, Raili Laas. Kutsemeisterlikkuse medali (Medallion of Excellence), millega pärjatakse kõiki võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti, pälvis 726 punkti tulemusega restoraniteeninduse võistleja Erik Tammeleht. Noormeest juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert restoraniteeninduses, Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: mehhatroonikas Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus), ehitusviimistluses Alisa Larina (Tallinna Ehituskool), maastikuehituses Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) ja restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus).

Allikas: SA Innove 

Tööandjad100: Juubeliraamatu “Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu” esitlusest

“Väikeriigis on iga tööandja ka ühiskonnategelane!” Nii algab Hardo Pajula ja Peeter Raidla kirjutatud raamat “Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu” ehk 15 paeluvat lugu läbilõikena Eesti viimase aastasaja majandusloost. Seda Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliks välja antud raamatut esitlesime 25. oktoobril Viru Keskuse Rahva Raamatus. 

Raamatuesitlusel olid kohal mõlemad raamatu autorid. Hardo Pajula rääkis raamatu sünniloost, kuidas ta Eesti kapitalistide lugusid kogumas käis ja neid kirja pani. Samuti võttis sõna Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, kelle sõnul raamat täidab tühimiku kooli ajalootundides puudujäävast. 

Raamatu sponsoriteks on keskliidu liikmed NG Investeeringud, Swedbank Eesti ja Estonian Business School. 

Huvilised saavad tööandjate juubeliraamatut soetada Rahva Raamatust või kirjutades Eesti Tööandjate Keskliitu. 

  

Osale seminaril “Eesti Soome 200” tasuta!

Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kutsuvad Soome-Eesti Kaubandusühing ja Soome-Eesti Kaubanduskoda kõiki huvilisi seminarile, et arutada efektiivseid koostöövõimalusi üle Soome lahe, peegeldada Malmö ja Kopenhaageni kogemust ja rääkida, milliseid õppetunde sealt kõrva taha panna. 

Seminar toimub innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY, 1. novembril kell 14:00-18:30. Seminari töökeeleks on inglise keel ja osalemine on kõigile tasuta. 
Eelregistreerimine on kohustuslik ja seda saab teha siin https://www.lyyti.fi/reg/FinEst100

Seminari täpsemat kava vaata siit

Seminaril esinejate tutvustustega saad tutvuda siin

Euroopa Liidu sotsiaalsuhete tippkohtumisel otsitakse tasakaalu majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel

 
Homme, 18 oktoobril toimub Brüsselis EL sotsiaalsuhete tippkohtumine, kus EL juhid kohtuvad EL tasandi ja Eesti, Bulgaaria, Austria sotsiaalpartneritega, et ühiselt arutada, kuidas arendada tasakaalustatult EL majandust ja sotsiaalset mõõdet. Samuti arutatakse, mis roll on sotsiaalpartneritel reformide kavandamisel ja rakendamisel EL-s ning kuidas edendada EL digimajandust. Vaata programmi siit.
 
Tööandjate keskliitu esindavad antud üritusel asepresident Kai Realo ja rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson. Lisaks osalevad Eestist peaminister Ratas, tervise- ja tervishoiu minister Ossinovski ja Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimees Peep Peterson.
 
Kai Realo võtab sõna EL sotsiaalse dimensiooni teemal, rõhutades, kuivõrd oluline on leida õige tasakaal EL majanduse ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide osas. EL kodanike sotsiaalne heaolu saab kasvada vaid siis, kui meie majandusel läheb hästi ja kui EL ettevõtjad loovad töökohti. Loomulikult muutub sotsiaalse heaolu parandamine üha keerulisemaks, sest EL üleilmne konkurentsivõime on nõrgenenud, elanikkond vananeb ja väheneb, majanduskasv on tagasihoidlik, lisaks ootab mitmeid traditsioonilisi töökohti ees automatiseerimine/digiteerimine jne.
 
Peame EL-s senisest rohkem investeerima innovatsiooni ja kodanike oskuste arendamisse. Vaid nii parandame kodanike väljavaateid tööjõuturul ning nende kaasatust ühiskonnas, aidates õigete oskustega tööjõu pakkumise näol kaasa ka meie ettevõtete üleilmse konkurentsivõime parandamisele. EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja -kulutuste poolest globaalses plaanis. Seega ei vaja EL sotsiaalvaldkonnas lisaregulatsioone. Pigem peaks mõtlema tööjõumaksude alandamisele, et aidata sel moel kaasa töökohtade säilitamisele ning uute loomisele, sest kindlasti on parimaks sotsiaalseks garantiiks töökoha olemasolu. Ülaltoodud protsessides on oluline roll kanda ka sotsiaalpartneritel.
 
Kai Realo kõne on leitav siit. 

 

Tööandjad100: Juubelipidustuste galerii

Eesti Tööandjate Keskliit tähistas 20. septembril 100. juubelit. Pidulik juubelivastuvõtt leidis aset Lutheri Ärimajas, millel on keskliiduga ajalooline seos. Nimelt on Eesti Tööandjate Keskliidu eeskäija Vabrikantide ühisuse asutaja Martin Christian Luther, kellele kuulunud mööblivabrikus 100. juubelit pidasime.

Juubelil tutvustasime 100. juubeli puhul välja antud raamatut “Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu”, mille autoriteks on Peeter Raidla ja Hardo Pajula. Raamat koondab endas 15 Eesti juhtiva majandus- ja tööstusjuhi lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Raamatu juhatab sisse Käsmu purjelaevanduse isa Joosep Kristenbrun. Esimesest Vene ajast on portreteeritavate seas veel Georg Magnus von Berg ja Mats Kissa, kelle elutöö oli eesrindliku tehnoloogia juurutamine kodumaises linatööstuses. 

Esimesest omariiklusajast põlistavad Eesti ettevõtlust raamatus Joakim Puhk, Theodor Pool ja praeguse tööandjate keskliidu eelkäija Eesti vabrikantide ühisuse asutaja ja Eesti Panga nõukogu liige Martin Christian Luther.  ENSV ja uuema Eesti vabariigi väärivad meenutamist põllumees Heino Marrandi, kalurikolhoosi esimees Oskar Kuul, esimese ühisettevõtte rajaja Jaan Kabin, eraettevõtja Vello Sillam, panga asutaja Hannes Tamjärv, suurettevõtja Jüri Käo, metsamees Mati Polli, esireeder Enn Pant ja tulevikku vaatav Jaan Tallinn.

Aitäh kõigile korraldajatele ja külalistele! Meie tänusõnad kuuluvad ennekõike agentuurile Orangetime, Põhjala Cateringile, Olav Ehalale ja bändile, Hanna-Liina Võsale, Tambet Tuisule ja Mart Kolditsale. 

Fotode autor: Kaarel Langemets

Tule Pärnumaa Kutsehariduskeskuse KEIKile!

Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikusse ehk KEIK teemal ärindus ja haldus

Õppekavarühmad: majandusarvestus ja maksundus, sekretäri- ja kontoritöö, hulgi- ja jaekaubandus 

KEIK toimumise aeg ja -koht:

Reedel, 10. novembril kell 14:30

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse suur auditoorium B-303 (Niidupargi tn 12, Pärnu)

KEIK on osalejatele TASUTA.

Osalemisest teatamine kuni 27.oktoobrini: https://goo.gl/forms/yWQH2wsj5FSFl5BB3

AJAKAVA 

14:30-14:40 AVASÕNAD

KEIK tutvustamine

Anneli Rabbi, PKHK Pärnumaa Kutsehariduskeskuse avalike suhete juht

14:40-15:25 PEAESINEJA
Tuleviku tööelu 4.0

Tiina Saar-Veelmaa, 
www.aaretesaar.ee

15:25-16:00 KEIK ideede kogumine

16:00-16:30 KEIK ideede esitlemine

16:30-17:00 KEIK kokkuvõtted, vaba vestlus

 

KEIK eesmärk on tihendada valdkonna esindajate omavahelist koostööd, informeerida avalikkust ja propageerida vähem populaarseid erialasid. Samuti soovitakse tõsta kutsehariduse mainet ja tekitada huvi õppima asumise ja praktikavõimaluste vastu. 

KEIK tegevust rahastab Euroopa Sotisaalfond ja Eesti riik ning tegemist on PRÕM tegevuse 8.7 „Kutsehariduse maine tõstmine“ vahenditega.

Neli ettepanekut sotsiaalmaksureformiks

Eesti majandusarengu suurim takistus on tööjõupuudus. Tööjõupuudust on võimalik leevendada olemasolevaid inimesi veelgi aktiveerides, tööjõudu teistest riikidest juurde palgates või tööjõumahukust vähendades läbi innovatsiooni. Kõigi nende lahenduste puhul on üheks takistuseks kõrge tööjõumaksukoormus. Eesti võitleb kõrgkvalifitseeritud tööjõu pärast kogu ülejäänud maailmaga. Praegune sotsiaalmaksusüsteem ja maksukoormus ei soodusta majandusarenguks ülioluliste kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning teiselt poolt takistavad ka madalapalgalise tööjõu osalise töökoormusega palkamist.

Eesti Tööandjate Keskliidul on 4 ettepanekut sotsiaalmaksureformiks, mis meie hinnangul leevendaksid tööjõupuudust ja kutsuksid esile ka muid positiivseid muutusi majanduses:

1) Sotsiaalmaksu miinimumi ehk kuumäära vähendamine 50% töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Kuumäär kujutab probleemi peamiselt nende inimeste palkamisel, kes töötaksid osalise koormusega ja eelmise aasta töötasu alammäärast ehk kuumäärast väiksema tasu eest. Sellisel juhul arvutatakse sotsiaalmaksukohustus ikkagi kuumääralt, mistõttu töötaja reaalne maksukoormus on täiskoormusega töötavast inimesest suurem. Kõrgem reaalne maksumäär osalise koormusega madalapalgalisele tööjõule paneb nad märksa halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes inimestega, kes saavad töötada täiskoormusega.

2) Sotsiaalmaksulae kehtestamine 3kordse keskmise palga tasemele – et soodustada ettevõtet väärtusahelas kõrgemale tasemele viivate kõrgkvalifitseeritud inimeste palkamist. Eesti tööealine elanikkond väheneb järgmise 25 aasta jooksul keskmiselt 6000 inimese võrra aastas. Ülalpeetavate arv samal ajal kasvab. Selleks, et majandust väiksema töötajate arvuga edasi arendada, tuleb tõsta produktiivsust. Kõrgkvalifitseeritud tööjõud on tootlikkuse tõstmisel võtmetähtsusega. Sotsiaalmaksulagi muudaks kõrge palga maksmise soodsamaks ja seeläbi Eesti tööturgu kõrgkvalifitseeritud tööjõule atraktiivsemaks.


Tootlikkuse tõstmisega kaasneb ettevõtete tulukuse ja konkurentsivõime tõus, tuues kaasa tasuvamaid töökohti ka madalama sissetulekuga töötajatele. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuring tuvastas, et iga uus kõrgkvalifitseeritud töökoht loob kaudse mõjuna teenindus- ja kaubandussektoritesse 2,5 uut töökohta. Kõrgtehnoloogilistel töökohtadel (nt IKT sektor) on kaudne mõju suurem – keskeltläbi loob üks uus töökoht kõrgtehnoloogiaettevõttes 5 uut töökohta tugiteenustesse ja kaubandusse. Rootsis kaasneb sama uuringu kohaselt iga uue kõrgkvalifitseeritud töökohaga kaudselt 3 uut tugisektori töökohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudutakski sotsiaalmaksulagi Eestis kõige enam töötleva tööstuse ning IT- ja side sektorit.


Sotsiaalmaksulaega võiks valitsus motiveerida ka dividenditulu saavaid juhatuse liikmeid vabatahtlikult rohkem sotsiaalmaksu maksma. Sellele aitaks kaasa valitsuse poolt aktsepteeritud seisukoht, et kui dividenditulu teeniv juhatuse liige on aastas kõigilt tuludelt kokku tasunud sotsiaalmaksu sotsiaalmaksulae ulatuses või 16,5% ulatuses eelmise aasta dividendisummalt samuti sotsiaalmaksu lage arvestades, on ettevõtja riiklikku ravikindlustusse ja pensionisüsteemi igal juhul piisavalt panustanud ning deklareeritud töötasu suuruse õigsuses ei kahelda.


3) Sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja tööandja vahel. Tööandjate ettepanek on sotsiaalmaksu kohustus töötaja ja tööandja vahel ümber jagada nii, et palgafond ja töötaja netopalk konkreetse maksumuudatuse tulemusena ei muutu. Sotsiaalmaksu peaks tööandja töötaja palgast kinni nagu ka tulumaksu ning kannaks riigikassasse üle. Muudatuse tulemusena brutopalk kasvab, võrdluses teiste riikidega palgatase tõuseb, sotsiaalmaksumäär nominaalselt langeks, ent tööjõumaksude koormus ja netopalk jääks samale tasemele. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus sotsiaalmaks brutopalgas üldse ei kajastu. Muudatuse eesmärk on töötaja maksualase teadlikkuse tõstmine ja poliitikas kaasarääkimisvõime parandamine. Muudatuse tulemusena mõistab töötaja paremini tööjõumaksude taset ja otstarvet ning oskab ka riigilt paremat teenust nõuda.


4) Töötaja tervisele tehtud kulutuste täielik tööjõumaksudest vabastamine. Paljud tööandjad on valmis töötaja tervisesse rohkem panustama, et töötajad oleksid terved ja motiveeritud. Haigekassa eelarve on juba mitmendat aastat puudujäägis. Tänuväärselt lisati tulumaksuseaduse §48 lg 55 teatud tervisega seotud kulutuste loetelu, mis on tööjõumaksudest vabastatud, ent endiselt loetakse mitmete tervishoiuteenuste kompenseerimine tööandja poolt erisoodustuseks ja maksustatakse tulu- ning sotsiaalmaksuga. Loetelust on väljas nt otsesed kulutused eriarsti tasulisele vastuvõtule, eraarstile, hambaravile ning mitmesugustele haigusi ennetavatele teenustele ja kaupadele. Eratervishoiu ja tasulise vastuvõtu kulude maksuvabastuse mõju oleks kindlasti suurem, kui praeguse loetelu puhul. Ennetavate tervisekulude maksuvabastus vähendaks haiguspäevade arvu, mis on kasulik nii töötajale, tööandjale kui riigile.


Tervishoiuteenuste maksumusest maksavad praegu Eesti tööandjad ja leibkonnad omafinantseeringuna ca 24% (2015 ca 320 mln €). See on minimaalne ulatus, mille katmisel tööandja osaleda saaks. Lisaks sellele oleks töötajal tööandja abiga senisest suurem võimalus valida eraarst või eriarsti tasuline vastuvõtt, kallim ravim, ennetav tervishoiuteenus jne. See soodustaks ka erameditsiini kui majandusharu arengut.


Kokkuvõttes leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et sotsiaalmaksumuudatused aitaksid tööjõupuudust leevendada. Mitteaktiivseid tööealisi aitaks paremini tööturule kaasata sotsiaalmaksumiinimumi vähendamine. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine soodustaks kõrgkvalifitseeritud tööjõu palkamist, mis omakorda aitaks tööandjatel tööjõumahukust vähendada läbi suurema innovatsiooni ja looks samas vabanenud tööjõule uusi töökohti tugiteenuste valdkonnas. Vajadust kõrge sotsiaalmaksukoormuse järele leevendaks oluliselt tervishoiuteenuste täielik vabastamine sotsiaal- ja tulumaksust, kui selle eest tasub tööandja. Töötajate teadlikkust ja kaasarääkimisvõimet maksupoliitikas suurendaks sotsiaalmaksu suurem kajastamine brutopalgas.

Tööinspektsioon: Muutunud on arsti teatise edastamise kord

Anname teada, et alates 4. oktoobrist 2017.a on muutunud Tööinspektsioonile laekunud arsti teatise tööandjale edastamise kord. Uus süsteem on vajalik isikuandmete kaitse seaduse nõuete täitmiseks ja delikaatsete isikuandmete turvaliseks edastamiseks (täpsemalt nõuetest http://www.aki.ee/et/delikaatsed-isikuandmed).

Selgitame, et kehtiva korra kohaselt teatab arst raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga) Tööinspektsiooni, esitades vastava teatise.

Tööinspektsioon teavitab seejärel õnnetusse sattunud töötaja (lähtume teatise edastamisel töötamise registri andmetest või kui registriandmed puuduvad, siis töötaja poolt arstile esitatud andmetest) tööandjat e-kirja teel Äriregistris märgitud üldaadressil sellest, et meile on laekunud ühe tema töötaja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures delikaatsete isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe töötaja nime, isikukoodi ega ka õnnetuse toimimise täpset aega.

Täpsustame, et tööandja saaks delikaatseid isikuandmeid sisaldava arsti teatise Tööinspektsioonilt kätte, peab ettevõtte/asutuse seaduslik või volitatud esindaja(volitatud isikute puhul palume esitada vastavasisuline volikiri)
1. esitama digitaalselt allkirjastatud või omakäeliselt allkirjastatud avalduse arsti teatise saamiseks;
2. märkima konkreetse isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmed, kelle andmetega oleks võimalik arsti teatis krüpteerida ehk andma volituse ettevõtte/asutuse nimel edastatavaid terviseandmeid töödelda (volitatud isikute puhul palume esitada vastavasisuline volikiri);
3. edastama eelviidatud andmetega taotluse aadressil ti@ti.ee või postiga aadressil Mäealuse 2/2, B-hoone, Tallinn.

Juhime seejuures tähelepanu, et tööandjal on võimalik Tööinspektsioonile teatada arsti teatiste edastamiseks püsiva kontaktisiku andmed ja volitus. Sel juhul väljastatakse arsti teatise saabumisel koheselt info koos arsti teatisega määratud kontaktisikule.

Pärast taotluse saamist väljastab Tööinspektsioon tööandja seaduslikule või volitatud isikule krüpteeritud kujul arsti teatise või edastab koopia arsti teatisest, kui andmete elektrooniline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kontaktisik saab arsti teatise avada ning edasi toimetada.

Tööõnnetuse uurimise tulemusel koostab tööandja raporti või akti ning saadab ti@ti.ee.

Uus süsteem võib pikendad tööandjaga suhtlemisele kuluvat aega ning seega võib viibida näiteks tööõnnetusega seotud andmete jõudmine Eesti Haigekassale.

Tooonnetusest_teatamine

Tooandjale_arsti_teatise_edastamise_kord

Tule seminarile „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“

Eesti Töötukassa korraldab 24.10 Tallinnas Europa hotellis seminari, mille eesmärk on  tutvustada tööandjatele erivajadusega inimeste töötamise ja töölevõtmise võimalusi: Eesti Töötukassa roll, tööandjate toetamise võimalused ja senised kogemused ning interaktiivne nõustamine erinevatest puudeliikidest.                                                                                          

Iga seminaril osaleja saab kohapeal proovida, mis tunne on olla ratastoolis, pime, kurt, kuidas juhendada intellektipuudega inimest või kuidas anda vaimse tervise esmaabi. Kohapeal on ka abivahendite firmad, kes tutvustavad erinevaid töötamist toetavaid abivahendeid. 

Seminaril teeb ettekande ka Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Tema teemaks on “Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?”

Seminarile saab registreeruda siin: https://www.tootukassa.ee/content/seminar-erivajadusega-inimene-tooandja-voimalus-0 

PÄEVAKAVA

8.30–9.00             Registreerumine ja tervituskohv

9.00–9.05             Avasõnad, tervitused

Päeva moderaator Siim Sarapuu, Tallinn ja Harjumaa osakonna juhataja

9.05–9.30             JUKS noorteteater

9.30–9.45             Eesti Töötukassa – partner tööandjale

Meelis Paavel, Eesti Töötukassa juhatuse esimees

9.45–10.00          “Inimene on inimene – oskus näha võimekust, mitte puudujääki!”

Monika Haukanõmm, Riigikogu Sotsiaalkomisioni aseesimees

10.00–10.25      Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

10.25–10.30       VIRGUTUSSIRUTUS, Koduaeroobika fitness treener

10.30–10.45       Terve elukeskkond annab võimaluse innovatsiooniks

                                    Daniel Kotsjuba, vabakutseline graafiline disainer

10.45–11.45       „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“ paneeldiskussioon

Oma kogemust jagavad Rimi Eesti, Mistra Autex, Tieto Eesti ja Tallinna Teeninduskool.

11.45–12.30       LÕUNA

12.30–14.15       Interaktiivne koolitus, töötoad erivajadusega inimese toetamisest töökohal. Koolitajad:

Külli Mäe                                                  psüühikahäire töötuba

Tiia Sihver, Jaanika Klopets         liikumispuude töötuba

Christel Sogenbits                             nägemispuude töötuba

Regina Paabo, Kristi Kallaste     kuulmispuude töötuba

Agne Raudmees                                  intellektipuude töötuba

14.15–14.30       Kohvipaus

14.30–15.40       Töötoad jätkuvad

15.40–15.50       Tööandjate koolitamise võimalused

Külliki Bode, Eesti Töötukassa peaspetsialist (tööandjate teenused)

15.50–16.00       Kokkuvõte ja seminari lõpetamine

Seminari on osalejatele tasuta ja kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Aasta ettevõte 2017 on Magnetic MRO AS

5. oktoobril tunnustati pidulikul Eesti parimad ettevõtted 2017 auhinnagalal Eesti silmapaistvamaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitli pälvis lennukite remondi- ja hooldusteenuseid pakkuv Magnetic MRO AS.

Aasta ettevõte valiti EASi konkursi ettevõtluse auhind ning kaubandus-tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli parimate seast. Sel aastal konkureerisid aasta ettevõtte tiitlile Incap Electronics Estonia OÜ, Magnetic MRO AS, Rimi Eesti Food AS, Testlio OÜ, Toftan AS, Tallink Grupp AS ja Hekotek AS.

EASi juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on Eesti võimekatel ettevõtetel riigi majanduse edukuses ja ühiskonna heaolus suur roll. „Seetõttu peame väga tähtsaks neid riigi poolt tunnustada ettevõtluse auhinnaga, mis on ühtlasi ka lugupidamise väljendus kõikide ettevõtjate suhtes,“ rõhutas Ivask. „Aasta ettevõte Magnetic MRO AS on edukas eksportija, kes on jõudnud oma teenustega 37 riiki,“ lisas ta.

„Ettevõtlusauhindu üle andes tunnustame ja toome eeskujuks parimaid, kuid teiselt poolt väljendame sellega oma lugupidamist kõikide ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste suhtes, sõltumata nende tegevusulatusest või valdkonnast,“ ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Tunnustamisega soovime ettevõtjate panust ühiskonnas rohkem esile tuua, et ettevõtjaks olemist rohkem märgataks ja väärtustataks. Ja jätkame sellega ka edaspidi,“ kinnitas Luman.

„Eesti majandusarengu ees, mille mootoriks on ettevõtjad, seisab palju väljakutseid näiteks kahanev rahvastik ja ettevõtluse lämmatamine kasvavate regulatsioonidega. Seda olulisemad on taolised ettevõtjate tunnustamised, kes vaatamata keerulistele oludele annavad jätkuvalt oma panuse Eesti heaolu parandamisse ja täidavad maksudega riigikassat. Eesti Tööandjate Keskliit tänab omalt poolt kõiki ettevõtjaid, kes on ettevõtluse auhinnakonkursil osalenud ja mõistagi õnnitleb võitjaid,” sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Tiit Kuuli.

EASi ettevõtluse auhind 2017 võitjad:

  • Aasta uuendaja – Testlio OÜ
  • Aasta piirkonna ettevõte – Incap Electronics Estonia OÜ
  • Aasta eksportöör – Magnetic MRO AS
  • Aasta vastutustundlik ettevõte – Rimi Eesti Food AS
  • Aasta välisinvestor – Toftan AS

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli 2017 võitjad:

  • Konkurentsivõimelisim mikro-, väike- ja keskettevõte – Hekotek AS
  • Konkurentsivõimelisim suurettevõte – Tallink Grupp AS

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted 2017 tegevusvaldkonniti:

  • Nortal AS, side-, kommunikatsioon ja IT
  • Stora Enso Eesti AS, tööstus- ja energeetika
  • Le Coq AS, toiduainetööstus
  • Swedbank AS, finantsvahendus
  • Silberauto AS, hulgikaubandus
  • Tallink Grupp AS, turism
  • Tallinna Kaubamaja Grupp AS, jaekaubandus
  • Merko Ehitus AS, ehitus
  • E.L.L. Kinnisvara AS, teenindus

Aasta ettevõtte valis esinduslik žürii, kuhu kuulusid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, EASi juhatuse esimees Alo Ivask, aasta uuendaja 2016 Estonian Cell AS juhatuse liige Siiri Lahe, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tartu Ülikooli rektor Volli, Kalm Cybernetica AS juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ning aasta ettevõtja 2012 Chemi-Pharm AS juhataja Ruth Oltjer.

Eesti parimate ettevõtete tunnustamise pidulikku galat korraldavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Fotogalerii: https://www.flickr.com/photos/enterpriseestonia/sets/72157661185840848

Saade on järelvaadatav siin: http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/saated/e226942a-9690-4b2d-8a23-14dd6af07531/eesti-parimad-ettevotted-2017-auhinnagala

Riigireformi radar: juustu õhemaks viilutamise asemel on vaja keskset strateegiat

Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar hindab valitsuse tööd kolmandas kvartalis hinnetega „üks“ ja „neli“. Hinne „neli“ antakse valitsusele haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimise eest. Pingutusi efektiivsema ja paindlikuma valitsusaparaadi kujundamisel võib hinnata nõrgaks ehk hindega “üks“.

Praxise juhatuse esimehe Tarmo Jüristo sõnul hindas Radari kolleegium sel korral nii pikemat teekonda kui ka reformi vaheetappe: „Tunnustame hindega „neli“ seda, et omavalitsuste ühendamine, millest on räägitud 20 aastat, saab lõpuks teoks. Vaatamata raskustele suutsid erinevad poliitilised jõud olupoliitilised kaalutlused kõrvale panna ja pidada muutuste elluviimisel silmas peamist sihti – muuta omavalitsused elujõulisemaks.“ Teisalt tõi Jüristo pressiteates välja, et uute piiride mahamärkimine on kõigest haldusreformi vundament. „Nüüd peaks valitsus vastuse leidma võtmeküsimustele, kuidas suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat, pidades silmas seda, et ei suureneks regionaalne ebavõrdsus ning teiseks – kuidas tagada kohalikele elanikele parimad teenused nii, et efektiivsuse tuhinas ei muutuks need kodanikele senisest hoopis kallimaks ja kaugemaks?“

Hinne „üks“ anti valitsusele kolleegiumi liikme Toomas Tamsari sõnul tervikliku visiooni ja konkreetsete fookuste puudumise tõttu: „Praegu tegeleb võimuliit riigiaparaadi häälestamisega. Kokkuhoiu nimel viiakse ellu üksikuid tegevusi ning riigimasinat viilitakse õhemaks nii, et siin ja seal püütakse vähendada kas teenuste mahtu või töötajate arvu. Selle asemel tuleks mõelda, millistest ülesannetest saab riik loobuda? Tuleb otsida muutusi, kust tekib suurem mõju või sünergia. Kolleegium rõhutab taas, et riigi reformimine peaks olema ambitsioonikam kui tänase süsteemi timmimine. Riigireformi üks eesmärk on olnud algusest peale, et riik tõmbaks ennast tõsiselt koomale. Praegu seda plaani ei paista.”

Radari kolleegiumi liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv tõi välja, et tänane riigivalitsemise mudel loodi eelmisel sajandil ning on ajale jalgu jäämas. „Valitsus on teenuste pakkumise korrastamisel ja asutuste ümberstruktureerimisel paar sammu edasi astunud, aga aeg on ammu käes suuremaks hüppeks. Arenguhüpe on võimalik vaid siis, kui riigireform vastab küsimusele, milline on Eesti valitsemise mudel 5, 10 või 20 aasta pärast? Veel suurem mure on see, et me tegelikult ei tea, mida suurt ja olulist kavatseb valitsus 2018. aastal ära teha? Nägemust lähematest ja kaugematest prioriteetidest on tarvis nii kodanikel kui ka ametnikel ja poliitikutel, kes tegelevad haldusaparaadi remontimise ja poliitikakujundamisega. Praegu sõit käib, aga me tegelikult ei näe, mis järgmise kurvi taga on ja kus on finiš.“

Loe kolleegiumi arvamust

Praktika ja Õpipoisiõpe nr 7, september 2017

PRAKTIKA JA ÕPIPOISIÕPE
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri, september 2017
 

Tööandjate küsitlus: ettevõtted on praktikantidele avatud

Üle 80% ettevõtjatest on valmis võtma enda juurde praktikale nii kutse- kui üliõpilasi, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest. Lisaks korraldatavad ettevõtted järjest enam koostöös kutsekoolidega õpipoisiõpet ehk töökohapõhist õpet.

Loe edasi… »

Parima Praktikandi konkursil võistleb 49 säravat noort

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ konkursile esitati 49 kandidaati, kes saavutasid eelmisel õppeaastal praktika jooksul silmapaistvaid tulemusi. Konkursi võitjad selguvad 12. oktoobrini kestva Facebooki hääletuse ja seejärel koguneva hindamiskomisjoni otsuse tulemusena.


Loe edasi… »

Pärnus toimus kolmas kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvik

Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldab kord kvartalis innovatsioonikohvikuid, mille raames toimuvad tööandjatega ja linnakodanikega vabas vormis vestlusringid ja arutelud. Viimatise KEIK-i muljeid jagavad Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Maarika Liivamägi ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse avalike suhete juht Anneli Rabbi.

Loe edasi… »

Valminud on koolitusmaterjalid töökohapoolsetele õpipoiste juhendajatele

Õpipoisõppe edendamise projekti raames valmisid töökohapoolsetele juhendajatele koolitusmaterjalid.  Testisime koolitust grupi töömaailma spetsialistide peal ja saame materjalid nüüd kõigile kättesaadavaks teha.
 
 
KOGEMUSLOOD

Kondiitriõpilase seiklusi täis kevad praktikabaasis Brüsselis

Üha enam noori panevad oma teadmised -oskused  proovile hoopis välismaal praktikat sooritades. See võimalus on avatud nii tudengitele kui ka kutseõppe tasemeõppe õpilastele, sealhulgas ka õpipoistele. Meiega jagas oma muljeid Brüsselis praktikal käinud kondiitriõpilane Liis. 

Loe edasi… »

Olümpia hotellis käivad praktikal nii õpilased kui õpetajad

Radisson Blu Hotel Olümpia personalijuht Airi Neemre jagas oma kogemusi praktikabaasiks olemisest. Igal aastal käib Olümpia hotellis 80 kuni 100 praktikanti, kellest paljud on ka koolides õpetajad. 

Loe edasi… »

Karukäpa talu: suurim kasu on uued kontaktid

Pärnumaal Sauga vallas asuva marjatalu perenaine Reet Karukäpp otsis esmalt oma tallu kaasosanikku, kuid hakkas hoopis pakkuma praktikakohti. Majanduslikult praktikandid kasu ei too, kuid see polegi eesmärk.

Loe edasi… »
 
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED 

Kuidas sõlmida tööpraktika lepingut? 

Mis on tööpraktika, kas praktikandiga peab sõlmima töölepingu ja maksma palka? Vastab Eversheds Ots&Co partner ja vandeadvokaat Rando Maisvee.

Loe edasi… »

Kui pikk on tavaliselt töökohapõhise õppe õppekava? 

Õpe võib kesta 3 kuust kuni 3 aastani. 

Mis vahe on Töötukassast tulnud praktikandil ja koolist tulnud praktikandil? 

Koolist tuleva praktikandi jaoks on ettevõttepraktika õppekava osa, praktika käigus ta kinnistab eelneva teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Praktika ajaks sõlmitakse enamasti kooli, ettevõtte ja õppija vahel praktikaleping. Praktikandile ei ole kohustuslik maksta töötasu. Töökohapõhise õppe korral maksab kool juhendajatel tasu kuni 50% pearahast. Vt ka PRIA ja Tallinna Ettevõtlusameti toetusi praktikajuhendajatele.

Töötukassast suunatakse ettevõttesse praktikale tööotsija vajaliku praktilise töökogemuse saamiseks ning töölesaamiseks vajalike ametialaste oskuste ja teadmisi täiendamiseks.

Tööpraktika korraldamiseks sõlmitakse Töötukassa ja ettevõtte vahel haldusleping. Praktika ajal maksab Töötukassa tööandjale juhendamistasu esimesel kuul 20,32, teisel kuul 15,24 ning kolmandal ja neljandal kuul 10,16 eurot päevas. Praktika ajal ei tohi sõlmida praktikandiga töölepingut ega maksta talle töötasu. Vastasel juhul on tegemist töösuhtega ning töötukassa peab lõpetama nii praktikandi töötuna arveloleku kui ka praktika.

 
TASUB TEADA

Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe vastuvõtt sügiskuudel

Õpipoisiõpet pakuvad täna 25 kooli koostöös mitmesaja ettevõttega. Kui tööandjal tekib huvi ka oma ettevõttes õpipoisiõppe rakendamise vastu, on tal selle teostamiseks mitu võimalust.

Loe edasi… »

Alates veebruarist saab TEKO-s õppida töökohapõhises õppes kaubandust

Tallinna Teeninduskool ootab alates veebruarist kaubandustöötajaid end erialaselt täiendama müüja-klienditeenindaja erialal. Osalejaid oodatakse sõltumata kogemusest, tööstaažist või eelnevast haridusest.

Loe edasi… »

Valmimas on uuring töökohapõhise õppe maksumusest ja tasuvusest

SA Innove eestvedamisel viiakse läbi uuring “Töökohapõhise õppe läbiviimise maksumus ja tasuvus“. Uuringu eesmärk on välja selgitada töökohapõhise õppe maksumus ettevõttele ning selgitada välja selle õppevormi rakendamisest tulenev kasu ettevõttele.

Loe edasi… »
 

 

Uudiskiri ilmub neli korda aastas Haridus- ja Teadusministeeriumi tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses“ ning „Õpipoisiõppe laiendamine“ raames.  Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Uudiskirja valmimist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.
 

Tööandjate küsitlus: ettevõtted on praktikantidele avatud

Üle 80% ettevõtjatest on valmis võtma enda juurde praktikale nii kutse- kui üliõpilasi, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest. Lisaks korraldavad ettevõtted järjest enam koostöös kutsekoolidega õpipoisiõpet ehk töökohapõhist õpet.


Nii praktika kui õpipoisiõppe läbiviimisel nähakse võimalust saada endale pärast õppe lõppemist tulevasi töötajaid. Samuti hinnatakse praktikante selle poolest, et nad toovad ettevõttesse uusi teadmisi ja praktikante juhendades arenevad juhendajad.


Suurima takistusena nähakse aga töökohapoolsete juhendajate puudumist ja samuti ei teata piisavalt, kuidas oma ettevõttes õpipoisiõppega alustada. Ettevõtted soovivad ka juhendamise tasustamist koolide poolt. Võrreldes eelmise aastaga kardetakse enam, et väljaõpetatud õpipoiss läheb konkurendi juurde tööle ja samuti on tööandjad kokku puutunud rohkem noorte vähese töömotivatsiooniga.


2016. aastaga võrreldes tunnevad ettevõtted üha suuremat puudust kvalifitseeritud tööjõust. Üle 90% töötleva tööstuse sektori ettevõtetest tunnistavad, et neil on sageli või pidevalt tööjõupuudus. Selle mure lahendamiseks panustavad ettevõtjad ise tööjõu järelkasvu. Näiteks tehakse üha enam koostööd kutsekoolidega – 76 protsenti vastanud ettevõtetest peab koostööd kutsekoolidega oluliseks.  Vaid 34 protsenti ei ole kutsekoolidega seni koostööd teinud. Ka koostöö rakenduskõrgkoolide ja ülikoolidega on ettevõtjate jaoks samuti jätkuvalt hinnas.


Huvi välisüliõpilastele praktikakoha pakkumisest on samuti suurenenud – kolmandik vastanud ettevõtetest oleksid valmis pakkuma praktikakohta välistudengile.


Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusele vastas 100 ettevõtet. Enamik vastanud ettevõtteid tegutseb töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse, majutuse ja toitlustuse valdkonnas.


Küsitlus viidi läbi programmi „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“ (PRÕM) toetava tegevuse 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas“ raames. Küsitluse läbiviimist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.


Küsitluse tulemuste kokkuvõtte leiate SIIT.

 

Olümpia hotellis käivad praktikal nii õpilased kui õpetajad

Radisson Blu Hotel Olümpia pakub praktikat oma algusajast alates, et aidata välja õpetada hotellitöötajate järelkasvu.
 
„Olümpia on suur hotell, teatud mõttes ka ikooniline – ehitatud spetsiaalse sündmuse puhul (1980. aastaolümpiamängude purjeregatt Tallinnas – toim.). Tunneme vastutust, et hotellitöötajate järelkasvu jaguks ka tulevikus,” vastab Radisson Blu Hotel Olümpia personalijuht Airi Neemre küsimusele, miks nad pakuvadoma ettevõttes praktikat.
 
Airi Neemre töötab rahvusvahelisse hotelliketti Carlson Rezidor Hotel Group kuuluvas RadissonBlu Hotel Olümpia hotellis 2010. aastast alates. Sellest ajast kuni praeguseni on majas igal aastal käinud 80 kuni 100 praktikanti. Püsitöötajaid on hotellis kokku kahesaja ringis.
 
Lisaks käivad hotellis stažeerimas teeninduskoolide õppejõud, olles kohal kaks kuni viis päeva. „Oleme neid kutsunud vaatama, mismoodi elu hotellides edasi areneb,” ütleb Neemre.
 
Koostööpartnereid on Olümpial üle Eesti, kuid ka välismaal. Tallinnas on neist suurim Tallinna Teeninduskool, kes on andnud Radisson Blu Hotel Olümpiale kakskorda välja parima praktikabaasi auhinna.
 
„Kõige rohkem käib meil praktikante ametikoolidest. Aga tullakse ka näiteks töötute ümberõppe gruppidest. On käidud ka välismaalt. Soome hotellikoolid on päris aktiivsed, näiteks meeldib soomlastele meie kondiitriosakond. Tundub, et Eestis tehakse kondiitritoodete valmistamisel rohkem käsitsitööd kui Soomes ja sellepärast neile meeldib saata siia oma praktikante,” on personalijuht kogenud.
 
Kõige enam tuleb praktikante toitlustuse-, vastuvõtu- ja majapidamisosakonda. Majapidamises praktiseerivad puhastusteeninduse eriala õpilased. Ka ametite mõttes on need erialad hotellis kõige suurema arvu inimestega esindatud.
 
Praktikante on aga olnud ka kõrgkoolidest – Tallinna Tehnikaülikoolist, Mainorist ning personalitöö ja raamatupidamise praktikante Tallinna Majanduskoolist.
 
Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Ivika Raudsepp stažeerib Radisson Blu Hotel Olümpia majapidamisosakonnas. „See on täiendõpe, et viia end uuemaga kurssi,” selgitab ta. Koolis õpetab Raudsepp majutus- ja puhastusteenindust ning kodukultuuri. 
 
Igal aastal saab 10–15% praktikantidest hiljem Olümpia hotellis tööd – kas lühemaks või pikemaks ajaks, sõltuvalt sellest, kas nad alles õpivad või on juba kooli lõpetamas. Mõned kevadised praktikandid näiteks jäävadsuveks lepinguga tööle, puhkuste ajaks asendama. Praktikale tullakse enamasti paariks nädalaks kuni kaheks kuuks. On ka kohti, kuhu hotell võtab praktikante enamasti kuuks-kaheks, mitte aga lühemaks ajaks– näiteks vastuvõtuosakonda. Neemre selgitab, et vastuvõtutöö on keeruline ja sellega kaasneb vastutus, nädala või kahega ei saa tööd selgeks. Kahekuise praktika korral võib aga kiiremad õppijad teisel kuul juba üksi leti taha usaldada. See annab ka praktikandile kindlustunde, kui ta saab täiesti iseseisva töökogemuse. 
 
Praktikantidega tegelevad hotellis enamasti superviisorid, kelle ülesanne on uusi töötajaid välja õpetada. Olümpia hotellil on oma töötajatele koolitusprogrammid ning neisse kaasatakse ka pikemaajalisi praktikante, näiteks osalevad nad uue töötaja koolitusel ja klienditeeninduse koolitusel „Yes Ican!”. See õpetab klienti ära kuulama, looma personaalset kontakti ja kui kliendil on probleem, siis seda lahendama.
 
Ettevõtte moraalne kohustus
 
Ettevõtetele, kes kahtlevad, kas võtta praktikante, ütleb Neemre, et kui ollakse oluline tööandja oma valdkonnas, siis on ka moraalne kohustus aidata kaasa noorte inimeste väljaõpetamisele ja oma eriala populariseerimisele noorte hulgas.
Praktikapakkumine pole aga Olümpia hotellil ainuke viis hotellitööd tutvustada. Lisaks kutsuvad nad õpilasi enda juurde ekskursioonile, sealhulgas põhikooli vanemate klasside omi, kellel erialavalik seisab alles ees. Samuti käiakse koolides kohtumas. Noortele lubab Neemre, et hotellitöö on huvitav. „Palju suhtlemist erinevatest rahvustest inimestega, võimalusi end proovile panna, keerulisi olukordi lahendada, inimesi rõõmustada, teha nende päeva kenamaks. Töö väärib õppimist,” ütleb Neemre.
 
Radisson Blu Hotel Olümpia on aastaid välja andnud ka ühte praktikandistipendiumi, mida jagatakse novembris koos Hotellide ja Restoranide Liidu stipendiumidega. Sellele ühekordsele 350-eurosele stipendiumile võivad kandideerida kõik hotellis praktikal viibinud õpilased.
 
AutorVivika Veski
 
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Karukäpa talu: suurim kasu on uued kontaktid

Pärnumaal Sauga vallas asuva marjatalu perenaine Reet Karukäpp otsis esmalt oma tallu kaasosanikku, kuid hakkas hoopis pakkuma praktikakohti. Majanduslikult praktikandid kasu ei too, kuid see polegi eesmärk.
 
„Minu kunagine pakkumine mitu aastat tagasi kasvas välja soovist leida marjakasvatushuviline inimene,kes oleks valmis mulle kaasosanikuks tulema,” meenutab Reet Karukäpp. Sellistinimest pole ta senini leidnud, küll aga terve rea tragisid praktikante.
 
Karukäpp tõdeb, et praktikantide võtmine talule suurtmajanduslikku kasu ei too, kuid ega ta seda taotlenudki. „Üks väärtus, mida ma ka oma praktikantidele rõhutan, on uued kontaktid, nii minul nendega kui ka neilomavahel,” räägib perenaine. „Minu praktikandid on täiskasvanud, enamasti töötavad pereinimesed. Paljud on juba vanaema staatuses. Seda tuleb mul kui juhendajal arvesse võtta paindlikuma praktikagraafiku koostamisel.” Seega ei saa väga täpseid plaane ja töögraafikuid teha, mis muudab töökorralduse keerulisemaks. Aga seda peab Reet Karukäpp paratamatuseks. Lisaks teevad marjakasvatustalus tööplaanidesse ja graafikutesse oma korrektuuri ka ilmaolud.
 
Aednikuõpilaste paradiis 
Esimesed praktikandid tulid tallu 2013. aastal ja sellest ajast on igal aastal olnud praktikal neli kuni kuus inimest ühe- või paarikaupa. Karukäpa talu praktikandid õpivad aastasel nooremaedniku õppe erialal Pärnu Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses. Kui tallu saabub uus praktikant, püüab perenaine kõigepealt kindlaks teha, miks inimene üldse läks seda eriala õppima. Ja milline tähtsus on tema huvide hulgas marjakasvatusel. Siis püüab ta keskenduda just sellele. Samuti on praktikantide käsutuses taluerialane raamatukogu.
 
Praktikandid on lõiganud pistoksi, valmistanud maad ette ja pannud pistoksi maha. Nad on rohinud, niitnud reavahesid murutraktori ja trimmeriga, teinud sõstraistanduse harvendus- ja noorenduslõikust. On istutanud põõsaid, korjanud saaki, tutvunud töökorraldusega saagikoristuse ajal ja marjade töötlemisega mahlaks ja siirupiks. Perenaine on tutvustanud praktikantidele taimehaigusi ja -kahjureid, üheskoos on nad määranud umbrohtusid. On tehtud muidki töid, mis talus ette tulevad. Ainult umbrohu pritsimist on perenaine otsustanud praktikantidel mitte teha lasta.
 
Mida soovitada teistelepraktikapakkujatele?
„Ehk olulisim ongi teada saada, mis praktikanti tegelikult huvitab. Mis on tema eesmärk,” ütleb Reet Karukäpp.

Autor: Vivika Veski

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Valminud on koolitusmaterjalid töökohapoolsetele õpipoiste juhendajate

Õpipoisõppe edendamise projekti raames valmisid töökohapoolsetele juhendajatele koolitusmaterjalid.  Testisime koolitust grupi töömaailma spetsialistide peal ja saame materjalid nüüd kõigile kättesaadavaks teha.

Pilootkoolitusel osalejad hindasid koolitust kasulikuks ja leidsid, et koolitusmaterjalid on kindlasti vajalikud ja nende ülesehitus mõistlik.  Samas tehti piloteerimise käigus ka konkreetseid ettepanekuid tekstide parandamiseks, näiteks leiti, et kvalifikatsioonisüsteemi ja kutsestandardeid puudutavad osad on esitatud liialt keeruliste lausetega. 

Leiate 9 moodulist koosneva koolitusmaterjali Eesti Tööandjate Keskliidu veebist.  Esimesed 4 moodulit on abiks õpipoisiõppe planeerimisel ja annavad ülevaate, mis on töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe, milline on juhendaja roll õpipoisiõppes, kuidas õpipoisiõpet koostöös kutseõppeasutusega planeerida. Samuti selgitatakse kvalifikatsiooniraamistikku ja õpipoisiõppe dokumentatsiooni. Järgnevates moodulites õpetatakse praktiliste oskuste demonstreerimist, antakse ülevaade erinevatest koolitusmeetoditest, õpipoiste omandatud teadmiste hindamisest ja tagasisidestamisest.

Koolitusprogramm on koostatud aastatel 2015-2017 Erasmus+ projekti „Õpipoisiõppe arendamine: töökohapoolsete juhendajate koolitamine ja õpipoisiõppe populariseerimine“ raames. 

Pärnus toimus kolmas kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvik

Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldab kord kvartalis kuni 2018. aasta juunini kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikuid ehk KEIK-e.   Innovatsioonikohviku raames toimuvad tööandjatega ja linnakodanikega vabas vormis vestlusringid ja arutelud. KEIK-ide eesmärk on tihendada valdkonna esindajate omavahelist koostööd, informeerida avalikkust ja propageerida vähem populaarseid erialasid. Samuti soovitakse tõsta kutsehariduse mainet ja tekitada huvi õppima asumise ja praktikavõimaluste vastu. Fookuses on tööturul nõutud erialad, mis vajavad populariseerimist.

Kolmandal, teeninduse teemalisel KEIK-il, esines Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi ettekandega “Teeninduserialad kui karjäärivalik”. Innovatsioonikohvikus osalejad said koostöös kooliga genereerida  ideid, kuidas erialasid populariseerida, õppetööd paindlikumalt korraldada ja kooli mainet tõsta. Seekordse KEIK-i laudkonna töö oodatav tulemus oli saada ettepanekuid, kuidas väärtustada ja paremini korraldada teeninduse erialasid. Laudkondades toodi esile kutsetunnistuse omandanud inimestele mentorprogrammide loomist, et spetsialistid leiaksid laiema rakenduse. Lapsevanematele soovitati pakkuda võimalust koos lastega osaleda õhtusel ajal või nädalavahetustel kooli poolt pakutavates erialasid tutvustavates õpitubades. Ettepanekuna jäi kõlama õppevormide paindlikumaks muutmine, et ka ajalises mõttes võiks osadel erialadel kutse andmine toimuda kiiremini. Esile tõsteti ka laiemat võimalust osakutsete taotlemisel teeninduserialadel.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhile Maarika Liivamägile oli ürituse formaat – kohvikuarutelu-  uudne ja põnev. “Kohale olid tulnud umbes paarkümmend sektori esindajat – koolid, ettevõtjad, paar õpilast ja paar erialaliitu. Seekordse kohtumise teemaks oli teenindus ja sellega seonduvad väljakutsed. Loomulikult oli peamiseks ja läbivaks teemaks tööjõud teeninduses  – alustades õppurite vähesest huvist kuni töötasudeni välja, mis teeninduses vabariigi keskmisest alla jäävad. Tõdesime, et oma roll on sotsiaalsel survel – vanemad tahtes oma lastele tulevikus head elustustaset ja põnevaid tööväljakutseid nii Eestis kui ka mujal maailmas, ärgitavad neid õppima infotehnoloogia valdkonna erialasid.

Rääkisime loomulikult koostööst tööandjate ja õppeasutuste vahel. Leppisime osalejatega kokku, et tuleb hoida aktiivset dialoogi tööandjate, kes ootavad hea ette valmistusega töötajad, keda kohe tegevusse rakendada ja õppeasutuste vahel, kus on rohkem vaja praktilist vaadet ja oskust reaalseid oskusi õpetada. Sellise ürituse formaadi eripäraks võib pidada ka seda, et tavapärasest kahest tunnist sai märkamatult pea kolm, sest osalejad leidsid üha uusi teemasid, mida arutlusele võtta ja reaalseid ideid, kuidas olukorda lahendada. Igast laudkonnast tuli 2-3 mõtet, mis sai tahvlile kirja ja millest kokkuvõtte näol ka edasisi plaane tehakse.

Kuna eestlased ei ole loomupäraselt head suhete loojad ja võrgustike kasutajad, siis selline formaat andis võimaluse sundimatuks mõttevahetuseks, kus kõik osapooled said arvamust avaldada. Kindlasti ei jää sellised arutelud ainult jututubadeks, olulisem fookus peaks olema välja pakutud ideede realiseerimine või siis testimine. See peaks nüüd korraldajate poolt olema läbi mõeldud järgmise sammuna. Töörühmade moodustamine jällegi erinevate osapoolte esindajate liikmetest võib anda reaalse tõuke millegi reaalse ära tegemiseks või teemale tähelepanu pööramiseks. Endiselt on oluline roll kutsehariduse populariseerimisel ja poliitika kujundajate sõnumitel ning laiemal kommunikatsioonil. Eks sellistes kooslustes välja öeldud mõtted saavadki olema sisuallikaks tegevustel,” võttis Liivamägi Pärnumaa Kutsehariduskeskusega koos korraldatud KEIKi kokku.

Loo autorid: 

Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht

 Anneli Rabbi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse avalike suhete juht

KEIK tegevust rahastab Euroopa Sotisaalfond ja Eesti riik ning tegemist on PRÕM tegevuse 8.7 „Kutsehariduse maine tõstmine“ vahenditega.

Kondiitriõpilase seiklusi täis kevad praktikabaasis Brüsselis

Erasmus+ õpirändeprojekti abil välispraktikale

Üha enam noori panevad oma teadmised -oskused  proovile hoopis välismaal praktikat sooritades. See võimalus on avatud nii tudengitele kui ka kutseõppe tasemeõppe õpilastele, sealhulgas ka õpipoistele.

Uurisime Tallinna Teeninduskooli direktorilt Meeli Kaldmalt, miks peaks kool toetama oma õpilaste pürgimusi sooritada praktika koduvabariigist kaugemal?  Meeli Kaldmalt tuli vastus sekundiga: „ Praktika välismaal toetab noore sotsiaalsete oskuste omandamist, tugevdab kutsekindlust ja annab töörõõmu.“ Direktori sõnul on nende koolil teada mitmeid häid lugusid õnnestunud välispraktikast. 

Tallinna Teeninduskooli kondiitriõpilane Liis veetis kevadel semestri Brüsselis, kus sooritas õppeks vajalikku kondiitriprakikat. Liis võtab oma praktikamuljed kokku sedasi:

Osalesin kevadel Erasmus+ projektis ning sooritasin oma kondiitripraktika Belgia pealinnas Brüsselis. Välispraktika kestis viis nädalat ning kogu aja saime praktiseerida Michelin Guide’i poolt hinnatud kondiitriäris nimega Biasetto Patisserie. Chef Fabrice Debroux on oma ala meister ning uurib seda lausa molekuli tasemel. Biasetto on tuntud ka kui Belgian Royal Warrant Holder ehk Belgia kuningas tellis oma tooted igapäevaselt Biasettost. Oli suur au õppida oma ala spetsialistide käe all ning vaadata iga nende liigutust.
 
“Iga reis ning töö- ja praktikakoht annavad palju ideid, mida ka pärastpoole analüüsida ning meelde tuletada. Olgu see siis välismaal olevad seiklused, uued avastatud kohad või erialased nipid, on see kindlasti elu üks parimaid otsuseid.
 
Kui oled ise oma erialast huvitatud, on ka juhendajad palju rohkem motiveeritud sinusse oma aega investeerima ning seda rohkem sa õpid. Mina sain näiteks võimaluse minna Chefiga koos ühele kooli workshopile, kus olin tema assistent ning sain ka tooteid valmistada. Selline võimalus on harukordne ning ühe pika päevaga sai õppida väga palju.
 
Ei oskagi sõnadesse panna, mis ma sealt praktikalt kõik sain. Kindlasti enesekindlus oma huvi suhtes ning palju uusi palju ideid ja töövõtteid. Sain aru töö organiseerimisest ning tootmise korraldamise süsteemidest, kuidas saab nii väikese töötajate grupiga hoida nii suurt tootevalikut. Kuidas erinevused rikastavad ning milline on elu välismaal, eriti elades moslemite elurajoonis. Kindlasti sai ka prantuse keele algkursuse ning palju muud huvitavat.
 
Raske õppustel, lihtne lahingus!”
 
 
 
 

Väljavõte Liisi blogist, kus kirjeldab praktikakorraldust: 

Biasetto Patisserie’s töötab kolm poissi, Fabrice ja tema naine Nathalie. Nad töötavad 6 päeva nädalas, esmaspäev on vaba. Kõige kiiremad ajad on muidugi nädalavahetusel, kus ka meie alustame varem. Kohale jõudes tervitas meid ülemus ning tegi kohe väikese koosoleku. Kuna meid on ka kolm, siis määrati iga tüdruk ühe poisi juurde, et nemad siis meid suunaksid ja ülesandeid annaks. Mina olin esimene päev Ravi’ga, Kertu Kennetiga (pagar) ja Hanna-Maria Valentiniga. Muidugi on koguaeg olemas ka ülemus, kes koguaeg ise ka tööd teeb ning käed külge lööb. Ülemus on suur autoriteet, kuid ka semu, kellega nalja teha. Väga tore loominguline inimene, kes siiani teeb oma tööd suure kirega. Näiteks ta pidevalt laulab, vilistab, ümiseb ja vahel tantsib. Naine on tal ka väga tore ning alati saab nalja. Ning poisid on ikka väga motiveeritud, uskumatu. Eestis sellist asja ma pole kunagi kohelnud. Olgem ausad, nende tööpäevad on ikka VÄGA rasked ja pikad. Miinimum 8 tundi, keskmiselt 10, kuid ka 12 tunniseid päevi on uhkesti. Kuid see kõik on seda väärt. Õppida on meil palju ja infot ainult voolab.
 
Niisis asusimegi tööle. Mina alustasin Ravi assisteerimisega ning tegin seda, mida parajasti vaja oli. Riivisin sidrunikoort, pressisin mahla jne. Seejärel andis Fabrice mulle ülesande, et hakata välja kaaluma tooraineid shokolaadi mousse’i jaoks. Kogused olid üllatavad. Näiteks vahukoort oli juba vaja 6.750kg… no millest me räägime 🙂 Fabrice oli kogu aja minuga koos ning seletas igat etappi. Vat nii on lust õppida, kui on kellelt alati küsida ning saad vastuseks mitte ei või jah, vaid pika seletava jutu MIKS just nii on nagu vaja. Esialgu kaalusin välja želatiini ja vett, et lasta tal paisuda. Siis panin vahukoore vahustama ning piima keema. Osa suhkrut läheb piima sisse(+želatiin) ning osa munasegusse. Kui piim keeb, kallad osa munasegusse, segad kiirelt ning kallad segu suurde piimapotti tagasi. Segad. See on siis nagu emulsiooni tegemine, vähemalt nii sain aru. Siis hakkad sinna vahustatud vahukoort segama, algul natuke ning siis segad. Ja siis kallad vedeliku vahukoore hulka, segad. Siis kallad veidi sokolaadile ning lased tal sulada, siis segad ka ülejäänud ning põhimõtteliselt see ongi valmis.
 
Siis sain koos Valentiniga koogivorme täita eelnevalt tehtud mousse’iga, ning igasugu muid abistavaid tegevusi teha.
Vahel lihtsalt unustad end teiste tööd vaatama. Lust on vaadata nii kiiret liigutamist, kust saab endalegi palju nippe juurde. Õnneks kutid ise ka seletavad ning tahavad meid õpetada, seletada.
 
Biasettos on välja töötatud hea tootmistöö korraldus. Väga palju asju tehakse ette ning kasutatakse ära külmkapi ja sügavkülma eeliseid. Neid on seal palju, lausa magamistoa suurune sügavkülm ning lisaks pea samasuur külmkapp, mis on õues eraldiseisva ruumina. Tubades sees on samuti väga palju külmikuid ja panipaikasid. Väga paljud asjad on seal läbi mõeldud ja loogiline, aga meie jaoks on seal veider just alumine kelder. Kuna Fabrice’i loal võib pilte postitada, siis me ei saa siia suurt fotokogu panna, mis puutub sellesse firmasse. See on igati arusaadav, kuna temal on seal omad retseptid ja asjad, mis ei tohi m