Programm

4. APRILL 2018, SWISSOTEL TALLINN (TORNIMÄE 3, TALLINN)

Kell 9:00-9:30 Registreerumine ja tervituskohv


09:30 - 11:00 I sessioon “Soojendus leilivõtuks: Kestame või kustume?”
“Enne vihtlemist hautatakse vihta kuumas vees ja kuumutatakse seejärel kerisel, et vihalehti pehmendada.”

  • Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli tervitus
  • Rein Taagepera, politoloog  “Pilv Eesti kohal”
  • Tiit Tammaru, Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja
  • Priit Alamäe, Nortal AS juhatuse liige

 

11:00 - 11:30 Kohvipaus

 

11:30 - 13:00 II sessioon “Viska leili!”

“Leili visatakse kapaga, siis lausutakse „Susi sind söögu“. Selle all mõeldakse paharetti, kes soojendavat end kerisekividel, talle saadetakse külma vett kaela.”

  • Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
  • Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator
  • Raul Eamets, majandusteadlane
  • Kristjan Lepik, Teleporti äriedendaja

 

13:00 - 14:00 Lõunapaus

 

14:00 - 15:45 III Sessioon “Vihtleme! „Mõru välja, magus sisse! ” 

“Vanarahva arvates tuleb vihtlemist alustada jalast või isegi talla alt: see on tervisele kõige parem. Alles siis, kui jalad viheldud, võib asuda ülejäänud keha kallale.“

  • Martin Noorkõiv, Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensise tegevjuht 
  • Katja Danilova, Arvamusfestivali kommunikatsiooni eestvedaja  


Vestlusring: “Naised saunas räägivad”

  • Viktoria Ladõnskaja, Isamaa- ja Res Publica Liit
  • Kadri Simson, Keskerakond
  • Helmen Kütt, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond
  • Yoko Alender, Reformierakond
  • Helle-Moonika Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

 



 

Osalemistingimused

Registreerumine lõpeb 28. märtsil kell 17:00.


Osavõtutasud

Registreerumisel kuni 16. märtsini 2018 on osalustasud:

190 eurot (Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele)
290 eurot (külastajatele, kes ei kuulu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeskonda)

Pärast soodusaega on konverentsi osavõtutasu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks oleva organisatsiooni esindajale 290 eurot.  Teiste organisatsioonide esindajatele on pärast soodusaega konverentsi osavõtutasu 390 eurot.

Iga neljas osaleja samast organisatsioonist saab konverentsile tasuta (palun märkige registreerimisel märkuste lahtrisse kõigi gruppi kuuluvate osalejate nimed).

Kõigile ettevõtetele, kes saadavad enne 28. märtsi sooviavalduse astuda Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks, garanteeritakse üks tasuta koht konverentsil. Kui soovite astuda Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks, siis täitke avaldus ja saatke see aadressile  employers@employers.ee.

NB! Hindadele lisandub käibemaks!


Tühistamise tingimused

Osalemise tühistamisest palume teatada kirjalikult konverentsi sekretariaadile e-posti teel employers@employers.ee.

Osalemise tühistamisel kuni 9. märtsini makstud tasu tagastatakse, pärast seda tagastatakse 50%.


Töökeel

Konverentsi töökeeleks on eesti keel.


Konverentsi sekretariaat

Eesti Tööandjate Keskliit

Kiriku 6, 10130 Tallinn

tel 6999303

e-post employers@employers.ee

Projektijuht: Silja Mägi, conference@employers.ee , 53 405 426

                        Liisi Maria Muuli, liisi@employers.ee, 56 217 887

Registreeru

Osaleja info:





Arve saaja (kui erineb):



 

Osalemistingimused

Registreerumine lõpeb 28. märtsil kell 17:00.


Osavõtutasud

Registreerumisel kuni 16. märtsini 2018 on osalustasud:

190 eurot (Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele)
290 eurot (külastajatele, kes ei kuulu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeskonda)

Pärast soodusaega on konverentsi osavõtutasu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks oleva organisatsiooni esindajale 290 eurot.  Teiste organisatsioonide esindajatele on pärast soodusaega konverentsi osavõtutasu 390 eurot.

Iga neljas osaleja samast organisatsioonist saab konverentsile tasuta (palun märkige registreerimisel märkuste lahtrisse kõigi gruppi kuuluvate osalejate nimed).

Kõigile ettevõtetele, kes saadavad enne 28. märtsi sooviavalduse astuda Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks, garanteeritakse üks tasuta koht konverentsil. Kui soovite astuda Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks, siis täitke avaldus ja saatke see aadressile  employers@employers.ee.

NB! Hindadele lisandub käibemaks!


Tühistamise tingimused

Osalemise tühistamisest palume teatada kirjalikult konverentsi sekretariaadile e-posti teel employers@employers.ee.

Osalemise tühistamisel kuni 9. märtsini makstud tasu tagastatakse, pärast seda tagastatakse 50%.


Töökeel

Konverentsi töökeeleks on eesti keel.


Konverentsi sekretariaat

Eesti Tööandjate Keskliit

Kiriku 6, 10130 Tallinn

tel 6999303

e-post employers@employers.ee

Projektijuht: Silja Mägi, conference@employers.ee , 53 405 426

                        Liisi Maria Muuli, liisi@employers.ee, 56 217 887

Tuulelohe lend 2018 – “Kuidas me kestame?”

Eesti Tööandjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018 keskendub tänase Eesti kõige suuremale väljakutsele - vähenevale rahavastikule ja sellest tulenevatele probleemidele. 100 aastat iseseisvat kestmist peaks olema andnud meile juba mõningase kogemuse püsti jäämiseks. Kas ikka on? Rahvastik vananeb, töökäsi napib, poliitikud tuhnivad juba järgmiste põlvkondade rahakottides ning jagab lubadusi nagu nokastanud külamees kõrtsi uksel stiilis “minu arvelt, kõigile ja kirssidega”. Nii jätkates kaotame siiani puhunud soodsa pärituule.

Meie eesmärk on sellel konverentsil defineerida kes on “meie” ja mida tähendab “kestma”? Kas mõistame neid asju üheselt või näeme erinevaid võimalusi. Kas ja kuidas me kestame ja millist riiki siis peame, kui meid on 800 000? Kas see on kriis või pole seda? Kui see on kriis, siis kuidas sellele vastu astume? Kuigi tegemist on tööandjate konverentsiga, tahame näha ka laiemat pilti.

Me otsime küsimustele vastuseid 4. aprillil ühe ühise saunaskäiguna. „Saun on vaese mehe tohter,” ütleb vanasõna. Saunas sünniti ja mindi viimasele teele. Saunas sai rääkida asjadest nii nagu need olid. Kõik on võrdsed, ilustustest vabad. Viskame koos Eesti juhtivate ettevõtjate, ühiskonnategelaste ja poliitikutega leili ning räägime suud puhtaks.

  • Olukorra tõsidusele vaatab keele ja kultuuri perspektiivist otsa politoloog Rein Taagepera.
  • Eesti inimarengu aruande põhjal teeb järeldusi ja ennustab tulevikku rahvastikuteadlane Tiit Tammaru.
  • Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere võtab vaatluse alla looduses toimuvad muudatused, millest möödapääsu meil pole.
  • Eestis elav venelane Katja Danilova annab edasi oma mõtteid Eestist, siin elamisest ja Eesti tulevikust.
  • Noor ja tegus kodanikuaktivist Martin Noorkõiv kõneleb Eestist tänapäeva noorte jaoks ja sellest, millisena näeb ta oma elu Eestis.
  • Eesti naispoliitikud kõnelevad võimalikest lahendustest meie rahvastiku probleemile ja püüavad vestlusringi käigus paika saada lahenduskomplekti, mis meie riigil kesta aitaks. 



Tööandjad kutsuvad külla

Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubeliaasta puhul kutsuvad 24 tööandjat huvilisi maikuu jooksul külla ja näitavad oma köögipoolt. Tutvuda on võimalik nii pankade, erinevate tööstuste kui ka IT-ettevõtete igapäevaeluga. Ettevõtteid külastama oodatud õpilased, kes alles kaaluvad tulevast elukutsevalikut, tudengid, lapsevanemad, õpetajad ja lihtsalt uudishimulikud täiskasvanud.

Ettevõttele küllaminemiseks tuleb välja valida sobiv organisatsioon ning täita registreerimisvorm ettevõtte kirjelduse juures. Iga osaleja kohta tuleb täita eraldi ankeet. Registreerimine lõpeb kaks päeva enne ekskursiooni toitumist või grupi täitumisel. Kohale tuleb huvilistel tulla omal jõul – eraldi transporti reeglina korraldatud ei ole.

Registreerumisel võtab ekskursioonil osaleja kohustuse arvestada ettevõttepoolse vastuvõtja juhiste ja suunistega.

Vali tööandja ja registreeru ekskursioonile:

Balsnack International Holding – grupid on täis, registreerumine lõppenud

Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Ääsmäe, Mõisa tee 11 Harjumaa
Mida pakub: ekskursioon ettevõttes, ettekanne, degusteerimine, võimalus osaleda tootearenduses
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg:
10. mai kl 10 – GRUPP TÄIS!
10. mai kl 14 – GRUPP TÄIS!
31. mai kl 10 – GRUPP TÄIS!
31. mai kl 14- GRUPP TÄIS

Saku Õlletehas

Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Saku, Tallinna mnt 2
Mida pakub: Ekskursioon Saku Õlletehase tootmises, mille käigus saab pilgu heita kõigile olulisematele etappidele õlle kääritamisest kuni villimiseni. Külastatakse ka muuseumi ning suveniiripoodi. NB! ekskursioon on mõeldud üksnes täisealistele külalistele (palun võtta dokument kaasa!)
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 3. mai kl 15
Registreeru ekskursioonile

Kunda Nordic Tsement

Valdkond: ehitusmaterjalide tööstus
Aadress: Jaama 2, Kunda
Mida pakub: Ekskursioon tsemenditehases
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 10 inimest
Ekskursiooni aeg: 31. mai kl 13
Registreeru ekskursioonile

Baltika Grupp – grupp täis, registreerumine on lõppenud

Valdkond: rõivatööstus
Aadress: Kuuli 4, Tallinn
(Bussid nr 35 ja 50)
Mida pakub: Kas teadsid, et ühe ülikonnapintsaku õmblemiseks tehakse 138 erinevat õmblusoperatsiooni ja see koosneb 29 erinevast materjalist? Ekskursioonil Baltikumi vanima ja suurima moedisaini- ja rõivatööstusettevõtte telgitagustesse näed, kuidas õmmeldakse Eesti moemärkide Baltmani, Montoni, Mosaici, Bastioni ja Ivo Nikkolo rõivaid. Logistikakeskuses tekib põnev ülevaade sellest, mida kõike oja vaja teha selleks, et olla valmis tarnima Baltikas loodud Eesti disaini 44 riiki üle terve maailma.

Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 10

Balbiino – GRUPP ON TÄIS, REGISTREERUMINE LÕPPENUD

Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Viljandi mnt 26, Tallinn
Mida pakub: Ekskursioon ettevõttes ja Jäätisemuuseumis, ettekanne ettevõttest ja jäätise söömine.
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 10

LHV Pank – grupp on täis, registreerumine lõppenud

Valdkond: finantssektor
Aadress: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, City Plaza hoone
(maja läheduses asuvad bussipeatused Laikmaa, Kunstiakadeemia ja Viru Keskus. LHV Pank asub Tallinna Kaubamaja kõrval, üle tee)
Mida pakub: Ootame külla kõiki pangandushuvilisi, kes tahaksid LHV tegemistest rohkem teada saada. Teeme lühikese ettekande LHV tegevusest ja klienditeenindusest (sh eri rollidest) ja tutvustame panka tööandjana. Lisaks räägime lühidalt kahest teemast: investeerimine ja mobiilipank. Pärast ettekandeid hargneme kahte gruppi ja külastame erinevaid korruseid City Plaza hoones.
Kui kaua aega kulub: 2 h
Grupi suurus: kuni 30 inimest
Ekskursiooni aeg: 25. mail kl 11

Wendre – grupp on täis, registreerumine lõppenud

Valdkond: tekstiilitööstus
Aadress: Lina 31, Pärnu
(bussid 7 ja 14, Lina peatus)
Mida pakub: Ekskursiooni toomises ehk siis võimalust näha kuidas valmivad tekid-padjad.
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 10. mail kl 12 

Stora Enso Eesti AS, Imavere tehas

Valdkond: puidutööstus
Aadress: Kadastiku 1, Imavere, Järvamaa
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus, kaasaegsete puitlahenduste kasutusvõimaluste ja integreeritud tootmise tutvustamine, ekskursioon neljas erinevas tootmissüksuses.
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg:
9. mail kl 9.30
11. mail kl 14.30
Registreeru ekskursioonile

Stora Enso Eesti, Näpi tehas

Valdkond: puidutööstus
Aadress: Näpi tee 1, Näpi, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus, kaasaegsete puitlahenduste ja tootmiselahenduste tutvustamine, ekskursiooni tootmises.
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 24.mai kl 10.30
Registreeru ekskursioonile

Estonian Business School (EBS)

Valdkond: haridus
Aadress: Lauteri 3, Tallinn
Mida pakub: kell 15.00-15.45: Ringkäik ja ettekanded “EBS tööandjana. Pea 30 aastat kogemust tööandjana haridusettevõtluses.” ja “EBS. Ülikool, mis vormib ja julgustab ettevõtlust ja ettevõtjaid”. Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekava aine „Tudengiettevõtted“ loengu külastus.
Kui kaua aega kulub: 2,5 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 4. mai kl 15
Registreeru ekskursioonile

Infotark Büroomaailm

Valdkond: kaubandus
Aadress: Peterburi tee 92e, Tallinn
Mida pakub: Ekskursiooni kesklaos ja müügisaalis
Kui kaua aega kulub: 1-2 h
Grupi suurus: kuni 15 inimest
Ekskursiooni aeg: 18. mai kell 15
Registreeru ekskursioonile

Krimelte OÜ I Wolf Group

Valdkond: ehitusmaterjalide tööstus
Aadress: Suur-Paala 10, Tallinn
(Tramm nr 2, Ülemiste peatus)
Mida pakub: Koolitus “Energiatõhus lahendus aknapaigalduse näitel” ja ekskursioon tootmisesse.
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2h
Grupi suurus: kuni 15
Ekskursiooni aeg: 10. mai kl 14
Registreeru ekskursioonile

AS SEB Pank

Valdkond: finantssektor
Aadress: Tornimäe 2, Tallinn
Mida pakub: Ekskursioon peakontoris ja uues innovatsioonikeskuses, ettekanne SEB Pangast, soovi ja huvi korral paberivaba kontori teenuse testimine.
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2,5 h
Grupi suurus: 12. mai ekskursioonil kuni 15 inimest, 15. mail kuni 40 inimest
Ekskursiooni aeg:
12. mai kl 13
15. mai kl 9.30
Registreeru ekskursioonile

CGI Eesti

Valdkond: IT
Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn (Tammsaare Ärimaja)
(A. H. Tammsaare tee, peatus Sõjakooli bussid nr 12, 13, 20, 20A. Rahumäe tee, peatus Tuisu bussid nr 23, 61. Pärnu mnt, peatus Virve bussid 5, 18, 32, 36, 45, 57)
Mida pakub: Ekskursioon, ettekanne, näitame, kuidas IT ettevõttes töö käib.
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 12 inimest
Ekskursiooni aeg: 9. mai kl 15
Registreeru ekskursioonile

Cybernetica – 16. mai grupp täis, 23. mai grupis on ruumi

Valdkond: IT
Aadress: Mäealuse 2/1, Tallinn
(Buss nr 24a, peatus Raja; Troll nr 3, peatus Keemia)
Mida pakub: Tutvustav ettekanne Cyberneticast
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 25 inimest
Ekskursiooni aeg:
16. mai kl 13 – GRUPP täis
23. mai kl 13
Registreeru ekskursioonile

UPM-Kymmene Otepää

Valdkond: puidutööstus
Aadress: Tehase 2, Otepää, Valgamaa
Mida pakub: Ohutusjuhendamine, ettekanne, ekskursioon tehases
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 15. mai kl 12
Registreeru ekskursioonile

Helmes

Valdkond: IT
Aadress: Lõõtsa 6B, Tallinn
Mida pakub: ekskursioon ja ülevaade meie igapäevaselt tavakasutuses olevatest projektidest
Kui kaua aega kulub: 1-1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 15
Registreeru ekskursioonile

JELD-WEN Eesti 

Valdkond: puidutööstus
Aadress: Tootmise tn 8, Rakvere
Mida pakub: ettekanne ettevõttest ja ekskursioon tehases
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2,5 h h
Grupi suurus: kuni 10 inimest
Ekskursiooni aeg:  23. mai kl 11
Registreeru ekskursioonile

AgileWorks – 31. MAI GRUPP TÄIS, 30. MAI ON VEEL KOHTI

Valdkond: IT
Aadress: Niine 11, viies korrus, Harjumaa, Tallinn
(Trammid nr 1 ja 2)
Mida pakub: Oodatud on eelkõige IT-tudengid ja ka teised, keda huvitavad tarkvaraga loodav väärtus ja võimalused. Toimub ettevõtte tutvustus; ekskursioon ettevõttes. Võimalusel ka praktiline osa ehk saab näha, kuidas tarkvara arendatakse ja testitakse mõistmaks, mis ja miks on oluline ning saamaks aru agiilse arenduse eelistest võrreldes traditsioonilise waterfall arendusega.
Kui kaua aega kulub: 1 – 1,5h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg:
30. mai kl 16
31. mai kl 16 – grupp täis
Registreeru ekskursioonile

Pipelife Eesti 

Valdkond: Ehitusmaterjalide tööstus
Aadress: Põrguvälja tee 4, Lehmja küla, Rae vald
(Marsruuttaksod 214 ja 244, alguspeatus Tallinnas Solarise Keskuse ees)
Mida pakub: Ettevõtte tutvustus ja tehasetuur
Kui kaua aega kulub: 1,5 – 2,5 h h
Grupi suurus: kuni 10 inimest
Ekskursiooni aeg: 24. mai kl 10
Registreeru ekskursioonile

Playtech Estonia Tartu kontor

Valdkond: IT
Aadress: Vanemuise 7, Tartu
Mida pakub: Oodatud on gümnaasiumite lõpuklasside ja kutsekoolide õpilased. Pakume tutvustust ettevõttest, räägime, kuidas ettevõtte alguse sai, mis on ettevõtte edu saladus, mida tähendab Playtechis töötamine ja millised on siinsed hüved, kes siin töötavad ja kuidas Playtechi tööle saada. Lisaks teeme ekskursiooni kontoris, et näha meie tööruume, puhkeruume jne.
Kui kaua aega kulub: 1 – 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 15
Registreeru ekskursioonile

Salvest – grupid täis, registreerumine on lõppenud!

Valdkond: toiduainetööstus
Aadress: Aruküla tee 3, Tartu
(Bussid nr 4, 7 ja 10, Põllu peatus)
Mida pakub: Salvest ootab endale külla eelkõige toiduainetööstuses töötamisest huvitatud inimesi. Räägime ettevõtte kujunemisloost, tehnoloogiatest, toodetest ning viime tootmisesse ekskursioonile, et näidata, kuidas meie tooted valmivad.
Kui kaua aega kulub: 1 h
Grupi suurus: kuni 12 inimest
Ekskursiooni aeg:
16. mai kl 10
18. mai kl 10

G4S AS – grupp täis, registreerumine lõppenud

Valdkond: turvasektor
Aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn
(Lähim bussipeatus on Mustjõe. Seal peatuvad bussid nr 21, 22, 41, 42, 43)
Mida pakub: G4S ekskursioon on mõeldud gümnaasiumiõpilastele. Palume registreerida hiljemalt 3. mail. Näitame tehnilisi lahendusi, mille abil kodusid ja kontoreid valvatakse. Tutvustame Euroopa moodsaimat turvaettevõtte juhtimiskeskust. Anname ühiskonnaõpetuse tunni „Kuidas hoitakse Eesti turvalisust?“
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 35

Playtech Estonia Tallinna kontor – GRUPP TÄIS, REGISTREERUMINE LÕPPENUD

Valdkond: IT
Aadress: Lõõtsa 5, Tallinn
(bussid nr 7, 15, 45 ja 65)
Mida pakub: Oodatud on gümnaasiumite lõpuklasside ja kutsekoolide õpilased. Pakume tutvustust ettevõttest, räägime, kuidas ettevõtte alguse sai, mis on ettevõtte edu saladus, mida tähendab Playtechis töötamine ja millised on siinsed hüved, kes siin töötavad ja kuidas Playtechi tööle saada. Lisaks teeme ekskursiooni kontoris, et näha meie tööruume, puhkeruume jne.
Kui kaua aega kulub: 1 – 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 30. mai kl 15  

Proekspert

Valdkond: IT
Aadress: Sõpruse pst 157, Tallinn
(bussid 24 ja troll nr. 3, 9)
Mida pakub: Näitame juhtidevaba kultuuri, erilist töökeskkonda, erilist kontorit ja seda, kuidas oma inimesi õnnelikuks teeme. Miks peaks ühes ettevõttes töötama tööõnnespetsialist, kontorihaldjad ja kuidas väga lahedas-mugavas keskkonnas saab siiski luua maailma muutvad tarkvara ja teha vägevat tootearendust, kuidas disain meie igapäevaelu on muutnud, miks võiksime Berliinis Future Workplace 4.0 auhinna.
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 17. mai kl 15
Registreeru ekskursioonile

Tieto Eesti AS

Valdkond: IT
Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn (Tammsaare Ärimaja) (A. H. Tammsaare tee, peatus Sõjakooli bussid nr 12, 13, 20, 20A. Rahumäe tee, peatus Tuisu bussid nr 23, 61. Pärnu mnt, peatus Virve bussid 5, 18, 32, 36, 45, 57)

Mida pakub: Külastuse käigus saab iga huvituja olla osa UI/UX disaini loomeprotsessist. Mis see täpsemalt on, kuidas see käib ja miks peaks minul seda vaja olema? Räägime täpsemalt, mis kasu on disainimõtlemisest, kasutusmugavuse (UX) disainist, prototüüpide lõppkasutajatega testimisest ning ka talupojatarkusest selle kõige juures. Disainime üheskoos rakenduse ja seda läbi praktiliste ajurünnaku meetodite. Disainimõtlemine on imelihtne – tule ning saa osaks sellest! Peale praktilise koolituse näitame ka IT ettevõtte telgitaguseid ja vaatame ringi kaasaegses kontoris..
Kui kaua aega kulub: 1,5 h
Grupi suurus: kuni 20 inimest
Ekskursiooni aeg: 19. mai kl 11
Registreeru ekskursioonile

Ettekanded

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli tervitus

Viivi Luik, kirjanik: “Pühendumus ja töö”

Raul Rebane, strateegilise kommunikatsiooni ekspert: „Töötegemise tajust Eestis“

Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja: “Miks me räägime tööst?”

Tom Rüütel, Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja: „Mis on töö vähenenud töövõimega inimese jaoks?“

Pauliine Põldmaa, Häädemeeste keskkooli 8. klassi õpilane: Mina ja töö“

Kai Realo, Circle K Eesti peadirektor: „Põlvkondade vahetus – mis saab tööst, kui Y ei taha ja Z ei pea oluliseks?“ ; ettekande slaidid

Bo Henriksson, ABB Balti regiooni juht: “Töö lõpp on uue töö algus” ; ettekande slaidid

Jüri Käo, NG Investeeringud, juhatuse esimees; Kati Vabi, rahvusvaheline e-äri juht, Jevgeni Ossinovski, Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister, Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees: „Vestlusring. Kuidas töötab maailm ja kuhu tahab Eesti jõuda?“

Taavi Veskimägi, AS Elering juhataja: „Muutu või sure: mida muutuv töö nõuab juhtidelt?“

 

Fotod konverentsilt (fotode autor Terje Lepp)

 

Osalemistingimused

Registreerumine kestab 10. märtsini 2017.


Osavõtutasud
Registreerumisel kuni  3. märtsini 2017 on osalustasu 190 eurot (nii Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele kui mitteliikmetele).

Pärast soodusaega on konverentsi osavõtutasu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks oleva organisatsiooni esindajale 290 eurot.  Teiste organisatsioonide esindajatele on pärast soodusaega konverentsi osavõtutasu 390 eurot.

Iga neljas osaleja samast organisatsioonist saab konverentsile tasuta (palun märkige registreerimisel märkuste lahtrisse kõigi gruppi kuuluvate osalejate nimed).

NB! Hindadele lisandub käibemaks!


Tühistamise tingimused
Osalemise tühistamisest palume teatada kirjalikult konverentsi sekretariaadile e-posti teel employers@employers.ee.

Osalemise tühistamisel kuni 23. veebruarini makstud tasu tagastatakse, pärast seda tagastatakse 50%.


Töökeel
Konverentsi töökeeleks on eesti keel. Vajadusel korraldatakse tõlge inglise keelde, palume eelnevalt sellest soovist meid registreerumisel informeerida.


Konverentsi sekretariaat
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel 6999303
e-post employers@employers.ee
Projektijuht: Silja Mägi, silja@employers.ee , 53 405 426

Osalejad

15. märts 2017, Hilton Tallinn Park Hotel (Kreutzwaldi 23, Tallinn)

Volli Kalm, Tartu Ülikool
Villu Otsmann, Advokaadibüroo Triniti
Villu Õun, AS G4S Eesti
Viljo Vetik, OÜ Port Artur
Viivi Luik, kirjanik
Verni Loodmaa, EHRL
Vello Väinsalu, OÜ Merisiil
Veljo Ipits, AS Salvest
Valdo Kalm, Tallinna Sadam AS
Väino Kaldoja, AS Silberauto
Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumeeste Keskliit
Vahur Kraft, Sangar AS
Vahur Roosaar, AS Wendre
Urmas Siigur, SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Urmas Kukk, AS Kunda Nordic Tsement
ULVI ÜPRAUS, AS Valga Gomab Mööbel
Ülle Madise, õiguskantsler
Ülle Matt, Swedbank AS
Triin Kutberg, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Toomas Koobas, Ecometal AS
Toomas Vainola, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Toomas Orutar, Logistika Pluss OÜ
Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliit
Tõnu Küttmaa, EBS
Tõnu Ehrpais, Viiratsi Saeveski AS
Tõnis Kaasik, AS Ecometal
Tõnis Rüütel, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit
Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liit
Tom Rüütel, Eesti Töötukassa
Tiit Tammiste, Levira
Tiit Kuuli, Oma Ehitaja
Tiit Riisalo, Presidendi Kantselei
Tiia Ilves, R-Kiosk Estonia As
Terje Kürklü, Maksu- ja Tolliamet
Terje Pällo, Velström Vallner Tohver
Teele Pehk, Eesti Koostöö Kogu
Tea Varrak, TTÜ
Tarmo Tamm, maaeluminister
Tarmo Villemi, Saku Metall AS
Tarmo Jüristo, mõttekoda Praxis
Tannar Tiitsar, Viking Security AS
Tanel Ross, Eesti Haigekassa
Tanel Saarmann, Eesti Päevaleht
Tago Teetamm, Metal Express OÜ
Taavi Veskimägi, Elering
Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit
Silvia Peets, Sotsiaalministeerium
Silver Drenkhan, Eesti Tööandjate Keskliit
Sigrid Jamnes, Eesti Töötukassa
Robert Kitt, Swedbank AS
Rivo Reitmann, Maksu- ja Tolliamet
Riina Eisler, Baltic Restaurants Estonia AS
Riho Sepp, ELKE Grupi AS
Rein Leipalu, RELE Konsultatsioonid OÜ
Raul Rebane, meediaekspert
Raul Puusepp, Tallinna Kaubamaja Grupp
Raul Kotov, Eesti Gaas AS
Raul Aron, Eesti Tööandjate Keskliit
Raivo Kütt, Amserv Grupi AS
Raido Toonekurg, Auto Forte Tallinn OÜ
Priit Raud, Ramm Ehituse OÜ
Priit Tampere, SA Viljandi Haigla
Priit Perens, Swedbank AS
Priit Sarapuu, AS G4S Eesti
Piret Aess, R-Kiosk Estonia AS
Pille Meier, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Pille Mumm, Eesti Töötukassa
Piia Zimmermann, Eesti Tööandjate Keskliit
Peeter Tammistu, Mootor Grupp AS
Peeter Mõrd, Ensto Ensek AS
Peeter Tohver, Velström Vallner Tohver OÜ
Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit
Merike Hallik, CWT Estonia AS
Meelis Virkebau, Riiklik lepitaja
Meelis Einstein, AS Kunda Nordic Tsement
Meelis Paavel, Eesti Töötukassa
Meelis Mandel, AS Äripäev
Meelike Paalberg, Itella Estonia OÜ
Mati Ertsen, Wirtgen Eesti OÜ
Martin Karolin, Sales-Star AS
Märt Haamer, Overall Eesti AS
Mart Habakuk, EBS
Mart Proos, Favor AS
Mart Aguraiuja, Elrato AS
Marko Levin, Tallinna Polütehnikum
Marko Rillo, SeriousPlayPro
Marko Ojakivi, Tartu Ülikool
Mark Berman, BLRT Grupp
Marje Josing, Konjunktuuriinstituut
Maris Jõgeva, EMSL
Marika Priske, Sotsiaalministeerium
Mariina Ojamäe, FLIR Systems Estonia OÜ
Margus Tsahkna, kaitseminister
Margus Allikmaa, ERR
Margus Vähi, Sillamäe Sadam
Margus Kastein, .
Marge Uudre, OÜ Aldar Eesti
Mare Pohla-Tiisler, HKScan Estonia AS
Mare Heinluht, Swedbank AS
Mall Hellam, Avatud Eesti Fond
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Maarika Liivamägi, EHRL
Liivi Põldma, OÜ Aldar Eesti
Liisi Maria Muuli, Eesti Tööandjate Keskliit
Liisa-Ly Pakosta, võrdõigusvolinik
Lii Välkmann, Eesti Tööandjate Keskliit
Leonid Mihhailov, Tallinna Linnatranspordi AS
Lennart Ruuda, Postimees
Lee Maripuu, Praxis
Külli Taro, -
Kristo Heinmaa, Lehepunkt OÜ
Kristo Anton, NG Investeeringud OÜ
Kristiina Palm, Eesti Töötukassa
Kristi Lomp, Selver AS
Kristi Sild, Advokaadibüroo LEXTAL
Kristel Abel, Tööinspektsioon
Kristel Reim, Tartu Ülikool
Koit Uus, Uuemõisa Invest AS
Kerstin Aps, HKScan Estonia AS
Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President
Katrin Peets, Instrumentarium Optika OÜ
Katrin Ehala, Päästeamet
Kati Rostfeldt, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
Karin Ruul, Haridus ja teadusministeerium
Kalle Karron, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Kalle Sammal, Tallinna Polütehnikum
Kaire Laas, Fontes PMP
Kaimo Sepp, AS EVIKO
Kaido Salurand, Balbiino AS
Kaidi Luide, Eesti Tööandjate Keskliit
Kai Realo, Circle K Eesti
Jüri Ross, AS Infotark
Jüri Käo, NG Investeeringud
Jüri Kuusk, Viking Motors AS
Jüri Külvik, AS Lemeks
Jevgeni Ossinovski, Sotsiaalministeerium
Jerome Lioret, 2m02 oü
Janek Luts, Õiguskantsleri Kantselei
Janek Kalvi, Liviko AS
Jaanus Mägi, Magnusson
Jaanus Tiisvend, Elektrilevi OÜ
Jaano Vink, Nordecon AS
Jaano Haidla, AS Graanul Invest
Jaan Nappus, AS G4S Eesti
Jaan Tiidus, A24 Grupp OÜ
Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikool
Irene Metsis, AS G4S Eesti
Ireen Virkus, Instrumentarium Optika OÜ
Imre Leetma, AS Kunda Nordic Tsement
Ilona Lott, Human Element Solutions
Ilo Rannu, Kitman Thulema OÜ
Igor Kond, BLRT Grupp
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Hendo Priimägi, AS Ühisteenused
Helen Kõrgesaar, personaliuudised.ee
Heinart Puhkim, Smiso OÜ
Heigo Kaldra, Manpower OÜ
Hans H Luik, EGrupp
Hannus Luure, ajakiri Tööelu
Hando Sutter, Eesti Energia AS
Gustav Martin, R-Kiosk Estonia AS
Grete Adler, Mainor AS
Gea Otsa, Eesti Tööandjate Keskliit
Evelyn Sepp, Teenusmajanduse Koda
Erko Vanatalu, Eesti Töötukassa
Erki Niitlaan, Turbaliit
Erik Uibo, Usesoft AS
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Enn Veskimägi, Standard AS
Enn Kunila, NG Investeeringud OÜ
Ene Olle, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
Ene Harjo, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS
Emöke Sogenbits, HANZA Mechanics Tartu AS
Elina Siilbek, Huvitegevuse ja Noorsootöö SA
Elena Budarina, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn
Einar Vallbaum, ERAA
Egne Kahja, AS SEB Pank
Eeva Kesküla, Tallinna ülikool
Eela Velström, Velström Vallner Tohver OÜ
Doris Põld, ITL
Bo Henriksson, ABB AS
Avo Annus, AS Silmet Grupp
Aule Kink, Häädemeeste Gümnaasium
Arvi Mägin, Floorin AS
Artjom Sokolov, AS G4S Eesti
Arno Almann, EBS
Arnika Lumiste, Eesti Tööandjate Keskliit
Argo Aavik, Stora Enso Eesti AS
Ardi Paul, Tallinna Nõmme Põhikool
Anu-Mai Levo, Tallinna Tehnikaülikool
Ants Vasar, AS Viru Keskus
Ants Noot, Eesti Gaas AS
Anti Orav, Pipelife Eesti AS
Annika Vilu, Hamburg ja Partnerid OÜ
Anneli Turkin, Tallinna Lennujaam AS
Anneli Entson, Eesti Tööandjate Keskliit
Anne Samlik, Estravel
Angelika Sarapuu, Õiguskantsleri Kantselei
Andris Jegers, KPMG Baltics OÜ
Andri Maimets, Sotsiaalministeerium
Andres Heinver, Kulinaaria OÜ
Andres Ammas, Riigikogu
Andres Trumm, Arke Lihatööstus AS
Andres Sutt, Eesti Energia AS
Andres Männart, Eesti Killustik OÜ
Andre Lilleleht, Eesti Turvaettevõtete Liit
Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS
Allan Lahi, Tallinna Tehnikaülikool
Aleksandra Kazakova, Eesti Töötukassa
Aleksander Nikolajev , AS Kunda Nordic Tsement
Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised
Alar Vasemägi, Velström Vallner Tohver OÜ
Aivo Vellamäe, Antalis AS
Aivar Piir, Eesti Töötukassa
Ain Vilkis, Fleibel Group OÜ
Aigar Pindmaa, Pintmann Grupp OÜ
Ahto Levonti, Levonti OÜ

 

 

Programm

15. märts 2017, Hilton Tallinn Park Hotel (Kreutzwaldi 23, Tallinn)

Kell 9.30 – 10.00 Registreerumine ja tervituskohv

10.00 – 11.30 I sessioon

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli tervitus

Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja: “Miks me räägime tööst?”

Viivi Luik, kirjanik: “Pühendumus ja töö”

Raul Rebane, strateegilise kommunikatsiooni ekspert: „Töötegemise tajust Eestis“

11.30 – 12.00 kohvipaus

12.00 – 13.00 II sessioon

Tom Rüütel, Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja: „Mis on töö vähenenud töövõimega inimese jaoks?“

Pauliine Põldmaa, Häädemeeste keskkooli 8. klassi õpilane: Mina ja töö“

Kai Realo, Circle K Eesti peadirektor: „Põlvkondade vahetus – mis saab tööst, kui Y ei taha ja Z ei pea oluliseks?“

13.00 – 14.00 Lõuna

14.00 – 15.30 III paneel

Bo Henriksson, ABB Balti regiooni juht: “Töö lõpp on uue töö algus”

Jüri Käo, NG Investeeringud, juhatuse esimees; Kati Vabi, rahvusvaheline e-äri juht, Jevgeni Ossinovski, Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister, Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees: „Vestlusring. Kuidas töötab maailm ja kuhu tahab Eesti jõuda?“

Taavi Veskimägi, AS Elering juhataja: „Muutu või sure: mida muutuv töö nõuab juhtidelt?“

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja: Päeva kokkuvõte

 


Registreerumine

Osalemistingimused

Eesti Tööandjate keskliidu 100. juubelikonverents “Töö lõpp?”

Aastasadu on inimkond lootnud, et tehnoloogilised arengud toovad kaasa heaolu ilma vajaduseta tööd teha. Automatiseerimine, robootika, tehisintellekt – kas lähiajal võtavad masinad ka tegelikult inimestelt töö ära? Või muutub lihtsalt töö iseloom?

Järjest enam otsime võimalusi, kuidas teha vähem ja saada kerge vaevaga rohkem. Kumb mudel viib majanduse kasvamise ja parema elujärjeni – kas enama töötamise soosimine või hüvede ümberjagamine? Kus on parim tasakaalupunkt nende kahe äärmuse vahel? Kuidas muudab mustrit uus põlvkond töötajaid? Kas keegi üldse TAHAB enam tööd teha?

Eesti Tööandjate Keskliidul täitub tänavu 100. tegutsemisaasta. Tähistamise kõrval on paslik mõelda sellele, mis on see töö, mis on meid toonud siia. Ja kuhu viib see meid edasi.

15. märtsil Tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend 2017 otsimegi vastuseid koos Eesti juhtivate ettevõtjate, ühiskonnategelaste ja poliitikutega, vanade ja noortega. Avaettekande teeb president Kersti Kaljulaid.

  • Miks me peame rääkima tööst, küsib Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
  • Kuidas töötab maailm ja kuhu tahab Eesti jõuda? Arutlevad NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo, rahvusvaheline e-äri juht Kati Vabi, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
  • Kirjanik Viivi Luik mõtiskleb tööst ja pühendumisest.
  • Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane räägib, kuidas tajub Eesti ühiskond tööd ja töötegemist.
  • Millised on muutunud töökeskkonna väljakutsed ettevõtete juhtimisele, räägib ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
  • Circle K Eesti peadirektor Kai Realo arutleb, milliseid muudatusi toob kaasa põlvkonnavahetus.
  • Mida arvavad teismelised tööst ja tulevikust, jagab Häädemeeste gümnaasiumi 8. klassi  õpilane Pauliine Põldmaa.
  • Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel selgitab, mis on töö vähenenud töövõimega inimese jaoks.


Tutvu terve programmiga

 

Õpipoisiõppe lugemismaterjalid

Töökohapõhise õppe rakendamisega seonduvate tulude jaotus
Tööandja Õpilane  Kutseõppeasutus
  Tööandjalt Koolilt  
  • Kuni 50% koolituskoha maksumusest töökohapoolse juhendaja töötasuks (vastav määr tuleb fikseerida kooliga sõlmitavas lepingus)
  • Õpipoisi kvalifikatsiooni tõusust tulenev lisandväärtus tööandjale
  • Töötasu, mis ei tohi olla väiksem kui EV kehtestatud miinimumpalk
  • Koolilõunatoetus (alla 20-aastaste õpilaste puhul)
  • Sõidutoetus
  • Õppetoetus (tulemuspõhine)
  • 50-100% koolituskoha maksumusest
 
Töökohapõhise õppe rakendamisega seonduvate kulude jaotus
Tööandja vahendistest kaetavad kulud Riigi vahenditest kaetavad kulud
  • Õpilase töötasu
  • Kaudsed lisakulud
  • Koolituskoha maksumus
  • Õppe lõpetamisel kutseksami kulu
  • Õpilasele suunatud toetused (koolilõunatoetus, sõidutoetus, õppetoetus)

 

1.Mõelge läbi, missugune on teie ettevõtte vajadused ja võimalused.

Inimesed
  • Tehke kindlaks missuguste oskustega töötajaid vajate; kas ja kui palju on vaja värvata uusi töötajaid; kas ja kui palju tuleks koolitada olemasolevaid töötajaid.
  • Kaaluge, kas teil on sobilik(ud) juhendaja(d). Valige juhendajaks oma ala meister, kasuks tulevad tema juhendamisalased teadmised. Kutseõppeasutus pakub teie juhendaja(te)le koolitusvõimalust ja nõustamist. Üks töökohapoolne juhendaja tohib juhendada kuni 4 õpipoissi.
Aeg
  • Pidage meeles, et 2/3 õppest toimub töökohas, 1/3 koolis.
  • Võtke arvesssse, et õpipoisid vajavad juhendamist kogu ettevõttes toimuva õppe kestel. Õpe võib kesta kolmest kuust kuni kolme aastani.
Raha
  • Arvestage, et õpipoisile tuleb maksta töötasu, mis ei tohi olla väiksem kehtivast töötasu alammäärast.
  • Teil on õigus kutseõppeasutuselt saada kuni 50% õpipoisi pearahast töökohapoolsete juhendajate tasustamiseks.

 

2. Valige sobiv õppekava ja võtke ühendust kutseõppeasutusega.

Sobilik eriala

Leidke kutseõppeasutus, kus õpetatakse sobilikku eriala. Ülevaate õpetatavatest erialadest ning kutseõppeasutustest leiate siit: www.kutseharidus.ee.
Koostöö algatamine
• Võtke kutsekooliga ühendust, ka siis, kui te ei leidnud päris sobilikku õppekava. Arutage koos läbi nii ettevõtte kui kooli vajadused ja võimalused. Kool aitab leida sobiva õppekava ja koostab teiega koostöös õppekavale rakenduskava.
• Juhul, kui olemasolevate õppekavade hulgas pole tööandja vajadustele sobivat, võib erandkorras algatada uue õppekava koostamise. Töökohapõhise õppe rakendamise aluseks saab olla tasemeõppe õppekava, mis vastab kutsestandardile või on saanud kooskõlastuse sotsiaalpartneritelt. Seetõttu ei saa loodav õppekava olla suunitluselt kitsas ning ühe tööandja spetsiifikast lähtuv.

 

Ettevõtte hindamine

Enne praktikalepingu sõlmimist töökohapõhise õppe rakendamiseks hindavad kool ja praktikakoht koos õppetingimusi praktikakohas, et hinnata praktikakoha:
• valmisolekut täita õppekava eesmärke;
• pädeva ning õppe elluviimiseks vajaliku personali olemasolu;
• valmidust koostööks kooliga ja töökohapõhise õppe õpilasega;
• valmidust praktiliste oskuste õpetamiseks töökeskkonnas (töökohad, seadmed, tööriistad, mõõte- ja abivahendid, materjalid);
• töötervishoiu ja tööohutuse nõuete vastavust.
Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas. Hindamise tulemuseks on reeglina kirjalik eksperthinnang, mis lisatakse praktikalepingule.

 

Praktikalepingu sõlmimine

Kutseõppeasutus valmistab ette praktikalepingu.
Töökohapõhise õppe läbiviimiseks sõlmitakse praktikakoha, õpilase ning kutseõppeasutuse vahel kolmepoolne praktikaleping. Sellele võib, aga ei pea lisanduma tööleping praktikakoha ja õpilase vahel.
Kolmepoolne praktikaleping
Töökohapõhise õppe läbiviimiseks on vajalik sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õpilase, kutseõppeasutuse ja praktikakoha vahelistes suhetes õppe-, töö- ja sotsiaalsete tingimuste määratlemiseks.
Kolmepoolne praktikaleping + tööleping
Kui praktikakoha ja õpilase vahel juba on tööleping olemas või sõlmitakse see õppimise perioodiks, siis sellele kohalduvad täiel määral kõik töölepingu seaduse kohustuslikud tingimused – neid kokkuleppega välistada ei saa ning seaduses töökohapõhise õppe jaoks sõlmitava töölepingu jaoks eritingimusi ette nähtud pole.
Töölepingu ja praktikalepingu omavahel sidumine ei ole võimalik. Kummaski lepingus saab küll teisele lepingule viidata, kuid mõlemal lepingul on erinevad osapooled (praktikaleping on kolmepoolne, töölepingu kahepoolne).

 

Juhendajate määramine

Nimetage juhendaja, kes läbib kutseõppeasutuse poolt korraldatud praktika juhendamise alase koolituse ja kes juhendab ja hindab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest.
Õpipoisil on ka koolipoolne juhendaja.

 

Juhendajate koolitamine

Kutseõppeasutus valmistab ette ja korraldab praktika juhendamise alase koolituse.
Töökohapoolse juhendaja ettevalmistava koolituse sisu ja mahu planeerimisel võetakse arvesse:
● kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused;
● millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused;
● kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat;
● kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine.

 

Järgnevad tegevused

  • Andke õpipoisile sobivad tööülesanded, mille täitmine aitab saavutada õppekavas sätestatud õpiväljundid. Juhendage ja hinnake õpilast.
    Võimaldage õpipoisil osa võtta koolis toimuvast õppetööst, vabastades ta selleks perioodiks töökohustusest praktikakoha juures.
  • Tagage õpilasele töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tööülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid.
  • Makske õpilasele tasu, mis ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär
  • Andke kutseõppeasutusele regulaarset tagasisidet õpilase progressi kohta.

 

Kontrollküsimused töökohapõhise õppe sobivuseks

Mis on õppe eesmärk?

Kas tööjõu arendamisel on eesmärgiks tasemeõppe omandamine/kutsestandard või on tööjõu arendamise vajadus spetsiifiline?
Tasemeõpet tasub eelistada, kui eesmärgiks on laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega tööjõud, kes suudab paindlikult kohaneda ja reageerida tööalastele väljakutsetele.
Spetsiifiliste koolitusvajaduste puhul tasub pigem kaaluda täienduskoolituse sisseostmist või ise koolituse korraldamist.


Kas tööandja on valmis pikaajaliseks investeeringuks tööjõudu või on olulisem jõuda tulemuseni võimalikult kiiresti?

Tasemeõppe õppekava maht on vahemikus 15-180 EKAP (ehk üldistatult kolm kuud kuni kolm aastat).
Sõltuvalt tööandja vajadustest ja võimalustest tuleb kaaluda, kas tööjõuvajaduse iseloomust tulenevalt on tööandja huvides investeerida tööjõu pikemaajalisemasse arendamisse (kaasnevad kulud võivad olla väiksemad ja saadav lisandväärtus suurem), sobiva ettevalmistusega tööjõu leidmisele tööjõuturult või näiteks kiiremat lahendust pakkuvasse olemasoleva tööjõu täienduskoolitusse.


Kui on soov võtta õppesse alaealisi, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Alaealiste töötajate puhul tuleb silmas pidada neile rakenduvate piirangutega. Tööandja ei tohi töölepingu seadusest tulenevalt (§ 7 (3)) töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu on täpsemalt välja toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Tasub ka arvestada, et vanusest tulenevalt on alla 18-aastase isiku jaoks ette nähtud madalam tööaja norm – töölepingu seaduse § 43 lõik3 4 punkti 4 kohaselt 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsme päeva kohta.
Alaealist ei saa kohustada tööd tegema kell 20.00 kuni 6.00.
16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale peab jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega.
Töölepinguseaduse § 56 kohaselt eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Alaealiste töötajate töölähetusse saatmine on võimalik üksnes juhul, kui sellega nõustub nii alaealine ise kui tema seaduslik esindaja.


Kas töö sisu või töökorraldus võimaldavad kaasata õpilasi, kelle erialaoskused on õppe alguses vähesed?

Töökohapõhise õppe mudeli rakendamine võib olla raskendatud või võimatu valdkondades, kus töö iseloomust või seadusest tulenevatest nõuetest tulenevalt pole lubatud tööprotsessis osalemine (praktiseerimine) eelnevate teataval tasemel pädevusteta.

 
Kas tööandjal on valmisolek võimaldada õpilastele aega koolis toimuvas õppes osalemiseks?

Koolis toimuv õpe ei pea mahtuma tööaja normkoormuse sisse, kuna töö- ja puhkeaja regulatsioon kohaldub otseselt üksnes töökohal tehtavale tööle ning on lubatud, et õpilane töötab nii täiskohal praktikakohas kui osaleb sellele lisanduvalt koolis toimuvas õppetöös (millele lisanduvad iseseisvad tööd).
Samas peab silmas pidama, et pikaajalise kõrge koormuse tulemusena tõuseb ka risk, et õpilane kas katkestab õpingud või töösuhte praktikakohaga.

 

Kas on olemas juhendaja?

Juhendajate juhendamisalaste pädevuste tagamiseks viib kutseõppeasutus õppeprotsessile eelnevalt läbi praktikakohapoolsete juhendajate koolitamise ning toetab vajadusel juhendajat õppeprotsessi kestel.
Oluline on nii juhendaja motiveeritus täiendava ettevalmistava koolituse läbimiseks ning juhendamiseks, kui ka tööandja valmisolek võimaldada juhendajale koolituse läbimine, juhendamistööle pühendumine (vajadusel vähendades selle arvelt koormust) ning lähtuvalt tööandjast ning juhendajast leida kokkulepe, mis oleks juhendajale motiveeriv vastavasisulise rolli täitmiseks.
Kutseõppeasutusel on õigus kuni 50% koolituskoha maksumusest suunata praktikakohale praktikakoha juhendajate töötasu katmiseks.

 

Kas õpilasel on võimalus omandada praktikakohas vajaminevad pädevused?

Tasemeõppe eesmärk on kujundada õpilasel pädevused, mis vastavad kutsestandardi nõuetele (selle puudumisel sotsiaalsete partnerite poolt tunnustatud kooli õppekava eesmärkidele).
Praktikakoha kohustus on võimaldada õpilasel omandada pädevused tasemel, mis võimaldavad edukalt sooritada kutseeksam või koolieksam.
See eeldab ennekõike, et:
• õpilast juhendab pädev ja pühendunud juhendaja
• praktikakoha tööprotsessid on piisavalt kaasaegsed, et õppetöö tulemusena on õpilane suutline läbima vastava tasemeõppe lõpueksami või kutseeksami
• praktikakoha töökorraldus ja iseloom võimaldab kaasata õpilast
Uue lõpudokumentide määruse kohaselt lisatakse praktikakoha nimi õpilase lõpudokumendile.

Kutsestandarditega on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee

 

Vt ka:  TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE EHK ÕPIPOISIÕPE. Rakendamise juhendmaterjal tööandjale (Innove 2016). https://new.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Õpipoisiõpe

 

Mis on õpipoisiõpe ehk töökohapõhine õpe?

logo-opipoisiopeTöökohapõhine- ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas tööandjapoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö kutseõppeasutuses.

Töökohapõhise õppe algatus võib tulla nii tööandjalt, kes soovib panustada oma olemasolevate töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid kui kutseõppeasutuselt, kes soovib pakkuda töökohapõhise õppe võimalust õppesse asuvatele õpilastele. Algatajaks võivad olla ka mitu tööandjat koostöös (näiteks võib komplekteerida õppegrupi sama valdkonna sarnaste vajadustega ettevõtete koostöös).

Millest alustada, kui soovite oma ettevõttes alustada õpipoisiõppega?

Kui soovite panustada oma olemasolevate töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid, siis alustage neist tegevustest:

1.Mõelge läbi, missugune on teie ettevõtte vajadused ja võimalused.
2. Valige sobiv õppekava ja võtke ühendust kutseõppeasutusega.
3. Tutvuge juhendmaterjaliga siin https://new.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Loe edasi

 
Töökohapõhise õppe rakendamise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013002?leiaKehtiv)
  • Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
  • Töökohapõhine õpe toimub kooli õppekava alusel ettevõttes (edaspidi: praktikakoht) ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas (ettevõttes) omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid tööülesandeid täites.
  • Kooli, õpilase ja praktikakoha suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse kutseõppeasutuse seaduse alusel sõlmitavas
  • Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kool ja ettevõte koos praktikakoha valmisolekut täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised teadmised ja oskused saab õpilane (õpipoiss) omandada praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.
  • Kool ja praktikakoht määravad õpilasele koolipoolse juhendaja ja praktikakoha poolse juhendaja. Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust.
  • Ühel praktikakohapoolsel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat õpilast.
  • Kool tagab juhendajate ettevalmistuse töökohapõhises õppes õppijate juhendamiseks, lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.
  • Praktikakoht maksab õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule. Kokku lepitud tasu ei või olla väiksem töötasu alammäärast.
  • Praktikalepingus ei lepita kokku käesoleva tasu maksmist, kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping.
  • Kool katab õppekulud koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt praktikalepingus kokku lepitule kannab kool kuni 50% koolituskoha maksumusest üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks.
Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006)
  • Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
  • Praktikat juhendavad koostöös nii kooli- kui ka praktikakohapoolsed asjakohase ettevalmistusega praktikajuhendajad. Praktikajuhendajate ülesandeks on juhendada ja nõustada õpilast praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ning anda õpilasele tagasisidet õpiväljundite saavutatuse kohta praktika käigus.
  • Kool tagab praktikakohapoolsete juhendajate teavitamise, koolitamise ja nõustamise. Koolipoolne praktikajuhendaja koostab õpilase individuaalse praktikakava, milles püstitab koos õpilase ja praktikakohapoolse juhendajaga õppekavast tuleneva individuaalse praktikaülesande, milles kirjeldab õpilase poolt koolis läbitud õpinguid ja praktika oodatavaid õpiväljundeid.
  • Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ning vajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel.
Kutseharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013)

Kutseharidusstandard annab kutse-ja erialaõppe ühtsed nõuded ja ülesanded.

Kutseõppeasutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv)
  • Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013017)
  • Kutseõppe tasemeõppes on kasutusel ühtne hindamissüsteem, sealhulgas õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused.
  • Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
Juhendmaterjal

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE EHK ÕPIPOISIÕPE. Rakendamise juhendmaterjal tööandjale (Innove 2016). https://new.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Õpipoisiõppe tasuvus

Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe läbiviimise maksumus tööandjale – lõpparuanne: https://new.employers.ee/wp-content/uploads/Töökohapõhise-õppe-lõpparuanne_FINAL.pdf  

Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe läbiviimise maksumus tööandjale – graafiline lühikokkuvõte: https://new.employers.ee/wp-content/uploads/Graafiline-A4-lühikokkuvõte_2017_Praxis_Innove-VOL-3-1.pdf

Kontaktisikud

SA Innove ( www.innove.ee) vastutab töökohapõhise õppe arendustegevuste eest.  Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Piret Lilover (projektiüksus PRÕM, projekti arendusjuht, 735 0653, piret.lilover@innove.ee)

Haridus- ja Teadusministeerium vastutab töökohapõhise õppega seonduva seadusloome eest. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Karin Ruul (kutsehariduse osakond, peaekspert, 735 4099, karin.ruul@hm.ee)

Eesti Tööandjate Keskliit panustab töökohapõhise õppe populariseerimisse ja teadlikkuse tõusu. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Anneli Entson (haridusnõunik, 699 9303, 516 9802, anneli.entson@employers.ee)

 

Korduma kippuvad küsimused

Kas õpipoisiõpe eeldab eraldi õppekava?

Õpipoisiõpe võib tugineda olemasolevale õppekavale. Vajalik on koostada olemasolevale õppekavale uus rakenduskava, kus  on näha, millised õpiväljundid saavutatakse ettevõttes ja millised õppeasutuses ning milline on praktika maht iga mooduli puhul.


Kui koolidel pole sobivat õppekava, kas saab koostada  uue õppekava?

Jah, ettevõte ja õppeasutus võivad koostöös  koostada uue õppekava. Õppekava koostamise põhimõtted on toodud Kutseharidusstandardis. Vaata ka https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013 


Kui pikk on tavaliselt õppekava? 

Õpe võib kesta 3 kuust kuni 3 aastani. 


Kuidas toimub õpipoisiõppe rahastamine?

Õpipoisiõppe rahastamine toimub samadel alustel, mis kutsehariduse tasemeõppe rahastus. Koolituskoha maksumus (arvestusega üks õppija, üks õppeaasta ehk 60 EKAP) kujuneb kutseõppe koolituskoha baasmaksumuse (seisuga 01.01.2016 1565 €) ja õppekavarühma erialakoefitsiendi korrutisest.  

Kutseõppeasutus maksab kuni 50% koolituskoha maksumusest praktikakohapoolsete juhendajate tasu katmiseks praktikakohale. Konkreetne kokkulepe tuleb fikseerida kolmepoolses praktikalepingus.


Kas ettevõttes juba töötavale õpipoisile laienevad õppetoetus, sõidutoetus, koolilõuna?

Jah, juba töötavatele töökohapõhises õppes õppijatele laienevad toetused samadel tingimustel nagu teistele statsionaarses õppes õppivatele õpilastele.


Kas töökohapõhises õppes osalemisel on vanusepiirangud?

Õpipoisiõppes ei ole vanusepiirangut. Õpipoisiõppesse võivad astuda kõik soovijad, kes vastavad õigusaktides ja õppekavas kehtestatud vastuvõtutingimustele (nt haridusnõue).


Kas ettevõte saab koolilt infot õppija õppeedukuse ja kohal käimiste kohta? Kas sellise info jagamine osapoolte vahel on lubatud?

Jah, on lubatud. Õppeprotsessi käigus toimuva infovahetuse tingimused tuleb fikseerida kolmepoolses praktikalepingus. 


Kas  töökohapõhises õppes saavad osaleda ka MTÜ-d?

Jah, kui õppija saab asutuses saavutada vajalikud õpiväljundid. 


Kas õpipoiss peab saama tasu?

Jah, lähtuvalt töökohapõhise õppe rakendamise korra § 6 lõike 1 kohaselt peab praktikakoht maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule, sealjuures ei tohi tasu olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. (2016. aastal on  tunnitasu alammäär 2,54 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot; 2017 on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot.) 


Kui õppijat tasustatakse tunnitasu alusel, siis kas tasustamisel on mõeldud, et õppija peab kokku saama tasu vähemalt 1 kuu töötasu alammääras? Või mõeldakse siinkohal tunnitasu alammäära (2,54€)?

Õpipoisi tööd võib tasustada  nii kuu alampalga kui tunnitasu alammäära alusel. Alammäär arvutatakse vastavalt koormusele, õpilane ei pea saama täistööaja eest makstavat töötasu alammäära, kui ta ei tööta täistööajaga. 


Õpipoissi tasustatakse tunnitasu alusel ja mõnel kuul on  töötunde nii vähe, et sotsiaalmaksu miinimum ei täitu. Kas ettevõte peab siiski miinimumkuutasu summalt tasuma sotsiaalmaksu?

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 2 kohaselt tasutakse sotsiaalmaksu minimaalselt kuutasu alammääralt töötajate ja ametnike puhul. Seega, kui õpipoisiga on sõlmitud tööleping, on selle alusel makstav tasu töötasu ning kehtivad tavalised sotsiaalmaksu tasumise reeglid (sh minimaalne tasu, millelt sotsiaalmaksu maksma peab). Kui õpipoisiga töölepingut sõlmitud ole, ei kehti miinimum kuutasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus ning sotsiaalmaksu makstakse praktikalepingu alusel makstud tasult. 


Kas õppija tasustamist õppeperioodi ajal võiks käsitleda ka stipendiumina?

Õpipoisile makstava tasu käsitamiseks stipendiumina ei ole hetkel alust. Olemuslikult on tegu töö tegemise/teenuse osutamise eest makstava tasuga


Kas õpipoiss tuleb kanda töötajate registrisse?

Jah, tööandja peab õpipoisi kandma  töötamise registrisse.  Kõik füüsilise isiku töötamised, millelt tekib maksukohustus Eestis tuleb registreerida. Ka võlaõigusliku lepingu alusel. 


Kes sobib töökohapoolseks juhendajaks?

Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust. Juhendajaks sobib nö õpetatava ala meister, kes tuleb toime juhendamise, hindamise ja tagasisidestamisega.


Kas töökohapoolsel juhendajal on võimalik saada koolitust?

Jah, kutseõppeasutus, kellega töökohapõhise õppe läbiviimisel koostööd tehakse, tagab juhendajate ettevalmistuse õpilaste juhendamiseks lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast


Mida tuleb töökohapoolse juhendaja koolituse planeerimisel arvesse võtma?

Töökohapoolsete juhendajate koolitamist viib läbi kutseõppeasutus, kes peab koolituse sisu  planeerides arvesse võtma

  • Kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused.
  • Millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused.
  • Kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat).
  • Kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine.

Kas ja kuidas saab tööandja õpipoiste valikul kaasa rääkida juhul, kui õpipoisiõppe algatajaks on kool?

Õppekoha avamisel, kuhu oodatakse potentsiaalseid õpilasi kandideerima, korraldab kutseõppeasutus sellesuunalised teavitustegevused ning viib läbi vastuvõtuprotsessi. Võimalusel osaleb tööandja valikuprotsessis (soovitatav).


EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Sample Code

Praktika

Mis on praktika?

Praktika on õppekava osa, mis annab võimaluse teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid rakendada reaalses töökeskkonnas. Praktika toimub  juhendaja juhendamisel ja sellel on kindlad eesmärgid ning ülesanded. 

Tulevaste spetsialistide ettevalmistamisel tulevaseks tööks ja tööturul toimetulekuks on praktikal väga oluline osa. Praktika ajal arendatakse õppija praktilisi erialaseid üldiseid pädevusi. Väga oluline nii õppijale kui koolile on õppija individuaalne nõustamine ja praktika tagasisidestamine.

Millele mõelda enne praktika kavandamist?

Kas on olemas sobilik(ud) juhendaja(d)?

  • Kas praktikandile on võimalik tagada töökoht?
  • Kas on võimalik praktikandile anda tööülesandeid, mis aitaksid kinnistada ja süvendada teoreetilise õppe käigus saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid?
  • Kas ettevõttel on finantsiliselt ja töökorralduslikult võimalik praktikante vastu võtta, arvestades, et juhendajatele on juhendamine lisakohustus?
  • Millal oleks ettevõttele sobilik aeg?
  • Mis on kooli seatud praktikaeesmärk ja konkreetse praktika õpiväljundid? Kas need on saavutatavad?  
  • Kas praktikanti lähetav (õppe)asutus on koostööaldis, arvestades, et praktika tulemuslikkuseks on oluline tehtav eeltöö, samuti hilisem tagasisidestamine?
  • Millal oleks koolile sobilik aeg praktikaks? Kas aja osas on vajadusel võimalik läbi rääkida?
  • Missugused peaksid olema võimaliku praktikandi eelteadmised?
  • Missugune on praktikandi suhtumine praktikasse?
  • Kas ja missugused on riigi või omavalitsuse toetused praktika läbiviimiseks?

Praktika ajal laieneb õppijale töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561  seega on ettevõttel vastutus viia läbi tööohutuse alane instrueerimine tööpaigas ning tööohutusvahendite ootuspärase kasutamise tagamine praktikandi poolt.

Kutseõppe praktikakorraldust reguleerivad järgmised õigusaktid: kutseõppeasutuse seadus, kutseharidusstandard, praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord. 

Kutseõppeasutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv)
  • Praktika on  õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
  • Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006)
  • Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
  • Praktikat juhendavad koostöös nii kooli- kui ka praktikakohapoolsed asjakohase ettevalmistusega praktikajuhendajad.  Praktikajuhendajate ülesandeks on juhendada ja nõustada õpilast praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ning anda õpilasele tagasisidet õpiväljundite saavutatuse kohta praktika käigus. 
  • Kool tagab praktikakohapoolsete juhendajate teavitamise, koolitamise ja nõustamise. Koolipoolne praktikajuhendaja koostab õpilase individuaalse praktikakava,milles püstitab koos õpilase ja praktikakohapoolse juhendajaga õppekavast tuleneva individuaalse praktikaülesande, milles kirjeldab õpilase poolt koolis läbitud õpinguid ja praktika oodatavaid õpiväljundeid. 
  • Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ningvajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel. 
Kutseharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013)

Kutseharidusstandard annab kutse-ja erialaõppe ühtsed nõuded ja ülesanded. Kutseharidusstandardi  kohaselt võivad õpingud toimuda kontaktõppena, praktika ja iseseisva tööna. 

Täiendav info:

„Juhendmaterjal kutseõppeasutuste ettevõttepraktika kavandamiseks“ (HTM 2007)  https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_kutseopetajale.pdf 

Kõrgkoolide praktikakorraldust reguleerivad kõrgharidusstandard ja kõrgkoolide end kehtestatud regulatsioonid. 

 
Kõrgharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/13255227)
  • Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. 
  • Bakalaureuseõppes ja magistriõppes määratakse praktika ülesanded ja maht õppekavas.Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 protsenti.  

Praktikakorralduse regulatsioonid ja nõutud dokumentatsioon on kõrgkoolides kirjeldatud õppekorralduseeskirjas, praktika juhendites jm kõrgkooli tegevust reguleerivates dokumentides. Enamasti on kõrgkoolides määratud töötajad, kes praktikat korraldavad ning jälgivad, et protsessi sisulised nõuded oleksid täidetudEttevõtte ja kõrgkooli pikaajalise koostöö puhul sõlmitakse tavaliselt raamleping. Praktikaleping sõlmitakse praktikakoha (ettevõtte või asutuse) soovi korral.   

 
Täiendav info:  

„Praktika kõrgkoolis“ (SA Archimedes, programmi Primus büroo 2011) 

Kõrgkoolides on kasutusel ka projektiõpe ja projektipõhine praktika, kus õppimine (projekti elluviimine) toimub õppijate rühmas meeskonnatööna ja õppijad täidavad konkreetset terviklikku ülesannet või lahendavad reaalset probleemi, mis hõlmab erinevaid valdkondi (projekti fookus peaks olema interdistsiplinaarne).

Projektipõhine praktika on eelkõige levinud rakendusliku suunitlusega õppekavades ning tehnilistel erialadel,  kuid see on rakendatav ka humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna õppekavades (näiteks

ürituste korraldamine, õppeprojektide tegemine erinevas vanuses inimestele, ühiskondlike probleemide lahendusstsenaariumide koostamine).

Ettevõtjad saavad projektipõhises praktikas osaleda tellijate ja mentoritena.

„Projektipõhise õppe ja praktika roll kõrghariduse õppekavades“ SA Archimedes, programmi Primus büroo 2011 

VÕTA arvestamise kohta saate lugeda siit: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/vota

Õppekavade kirjeldused leiate siit: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppekavad

Praktikajuhendamise toetused ettevõttele

PRIA maksab toetust põllumajandustootja või põllumajandustoodete töötleja ettevõttes toimuva põllu- ja maamajanduse valdkonna õppekaval õppiva õpilase või üliõpilase praktika juhendamise ja korraldamise kulude osaliseks hüvitamiseks.

Taotlusi saab esitada 10. septembrist kuni 10. oktoobrini 2016 posti teel järgmisel aadressil: Praktikatoetus, PRIA, Tähe 4, 51010 TARTU või elektrooniliselt taotleja poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil turukorraldus@pria.ee.

Täpsem info: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/nouanne_koolitus_arendamine/praktikatoetus_2016/


Tallinna Ettevõtlusamet maksab toetust Tallinna ettevõtetes läbiviidava praktika juhendamisega seotud täiendava töö tasustamiseks. 

Toetust antakse järgmistes Eesti kõrgharidusstandardi ja kutseharidusstandardi alusel kehtestatud õppevaldkondades õppivate praktikantide juhendamiseks:

  • loodus- ja täppisteadused (kõik õppesuunad ja õppekavad)
  • tehnika, tootmine ja ehitus (kõik õppesuunad ja õppekavad)
  • humanitaaria ja kunstid (ainult kunstide õppekavagrupp)

Taotlus peab olema esitatud hiljemalt õppepraktika perioodi esimesel päeval!

Toetuse piirmäär ühe praktikandi juhendamise kohta tunnis on 2 eurot, sealhulgas töötasult makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Täpsemad tingimused leiate siit: http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Ettevotte-praktikajuhendaja-toetus


Töötukassa maksab toetust tööpraktika juhendamise eest

Tööpraktika eesmärk on anda tööotsijale vajalik praktiline töökogemus ning täiendada töölesaamiseks vajalikke ametialaseid oskuseid ja teadmisi.

Tööpraktika korraldamiseks sõlmitakse haldusleping. Praktika ajal maksab Töötukassa tööandjale juhendamistasu esimesel kuul 20,32, teisel kuul 15,24 ning kolmandal ja neljandal kuul 10,16 eurot päevas.

Praktika ajal ei tohi sõlmida praktikandiga töölepingut ega maksta talle töötasu. Vastasel juhul on tegemist töösuhtega ning töötukassa peab lõpetama nii praktikandi töötuna arveloleku kui ka praktika.

Täpsemalt saate lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/toopraktika

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas leida praktikante? 

Töötajate järelkasvu koolitamissooviga võivad ettevõtted pöörduda kutsekoolide või ülikoolide poole. Samuti võib oma soovist teada anda Töötukassale.


Kui kaua praktika kestab? 

Näiteks Töötukassa vahendatav tööpraktika kestab nii kaua, kui on töötamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamiseks tarvis, aga mitte üle nelja kuu. 


Kas praktikandile peab tasu maksma? 

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kohustust maksta praktikandile töötasu.


Mis vahe on Töötukassast tulnud praktikandil ja koolist tulnud praktikandil? 

Koolist tuleva praktikandi jaoks on ettevõttepraktika õppekava osa, praktika käigus ta kinnistab eelneva teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Praktika ajaks sõlmitakse enamasti kooli, ettevõtte ja õppija vahel praktikaleping. Praktikandile ei ole kohustuslik maksta töötasu. Töökohapõhise õppe korral maksab kool juhendajatel tasu kuni 50% pearahast. Vt ka PRIA ja Tallinna Ettevõtlusameti toetusi praktikajuhendajatele.

Töötukassast suunatakse ettevõttesse praktikale tööotsija vajaliku praktilise töökogemuse saamiseks ning töölesaamiseks vajalike ametialaste oskuste ja teadmisi täiendamiseks.

Tööpraktika korraldamiseks sõlmitakse Töötukassa ja ettevõtte vahel haldusleping. Praktika ajal maksab Töötukassa tööandjale juhendamistasu esimesel kuul 20,32, teisel kuul 15,24 ning kolmandal ja neljandal kuul 10,16 eurot päevas. Praktika ajal ei tohi sõlmida praktikandiga töölepingut ega maksta talle töötasu. Vastasel juhul on tegemist töösuhtega ning töötukassa peab lõpetama nii praktikandi töötuna arveloleku kui ka praktika.

Praktik Cum Laude

Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Praktik Cum Laude“ eesmärk on esmakordselt Eestis tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi silmapaistvalt arendavad. 

Pilootprojektina viime sel aastal konkursi läbi koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga.  

Esita oma tänavused parimad praktikandid konkursile enne 9. septembrit! 

Lisainfo ja tingimused: https://new.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/ 

Parima praktikakoha konkurss

Valime igal kevadel Eesti parimad praktikakohti pakkuvad ettevõtted. 2016. aastal võitis konkursi energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS, kes on pikka aega olnud valdkonna õppuritele oluliseks praktikabaasiks ning panustanud märkimisväärselt töötajate järelkasvu koolitamisesse. 

Parimaks regionaalseks praktikakohaks sai Narvas metallkonstruktsioone valmistav ettevõte Fortaco Estonia OÜ ning parim väikeettevõttest praktikakoht 2016 on Gurmeeklubi OÜ. Kõik võitjad saavad õiguse kasutada vastavat märgist. 

Loe konkursi kohta lisa: https://new.employers.ee/parim-praktikakoht

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Vabrik nr. 140

 

VABRIK nr 140  
  Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri
 

Milliste teenuste pakkumisest võiks riik loobuda?

Riigireform hakkab küll hoogu sisse saama, kuid siiani on avamata debatt, milliseid avalikke teenuseid me suudame samal tasemel edasi pakkuda ja millistest võiks riik ehk hoopis loobuda, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Loe edasi… »

Tööandjad: keelenõuded vajavad ülevaatamist

Arvestades Eesti suurt tööjõupuudust, on Eesti Tööandjate Keskliit seisukohal, et keelenõuded tervikuna vajaksid ülevaatamist ja kaasajastamist, kirjutasime haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile kommentaariks keelseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele.

Loe edasi… »

Valmis õpipoisiõppe juhendmaterjal tööandjaile

Juhend sisaldab muuhulgas kontrollküsimusi, millele vastates saab järeldada, kas õpipoisiõppe mudel sobib konkreetsele tööandjale, õpipoisiõppe juurutamise protsessi ülevaadet, viiteid olulisematele õigusaktidele, dokumentide näidiseid jpm praktilist ja kasulikku.

Loe edasi… »

Arenguseire koht on peaministri juures, mitte Riigikogus

Arengufondi sulgemise otsusega kerkis taas küsimus: kes on Eesti riigi strateegiline juht ehk kelle teenistuses peaks olema kvaliteetset analüüsi pakkuv arenguseire üksus?

Loe edasi… »
 
TÖÖJÕUPOLIITIKA

Töötute tööle aitamiseks vajalik ennetava ümberõppe programm

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul tuleb töötute tööle aitamiseks juurutada ennetav ümberõpe, lihtsustada inimeste tööle minekut ka kaugema vahemaa taha ning panna omavalitsustele kohustus arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.

Loe edasi… »

ILO võtab käsile globaalsete tarneahelate mõju töötingimustele

Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad Marika Merilai ja Eve Päärendson osalesid äsja lõppenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO 105. istungjärgul töögrupis, kus arutleti globaalsete tarneahelate mõju üle tööhõivele ja töötingimustele.


Loe edasi… »

Enne uue töölepingu sõlmimist räägi läbi

Hea töösuhte aluseks on selgus ja mõistmine. Tööandja ja töötaja peaksid juba enne lepingu sõlmimist teadma, millised on ootused teineteisele.

Loe edasi… »
 
HARIDUSPOLIITIKA

Tudengid soovivad praktilise õppe osakaalu suurendamist

Ligi kaks kolmandikku õpilastest ja tudengitest leiab, et praktilise kogemuse omandamise osakaal peaks õpingute ajal olema suurem kui praegu, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest.

Loe edasi… »

Ettevõtjad on valmis kutseõpetajaid stažeerima võtma

Ligi 83% ettevõtetest on valmis kutseasutuse õpetajaid oma organisatsiooni stažeerima võtma, selgub Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.

Loe edasi… »

Mektory otsib alustavatele ettevõtetele mentoreid

Maikuus jõudsid TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory lõpule nii eelinkubatsiooni programm kui ka koolinoorte äriideede konkurss „Bright Minds“. Sügisel jätkatakse ja juba otsitakse noortest koosnevatele tiimidele kogenud ettevõtjatest ja juhtidest mentoreid ning juhendajaid.

Loe edasi… »
 
AVALDA ARVAMUST

Täitemenetluse seadustiku muutmine

Justiitsministeerium soovib anda kohtutäiturile õigus hinnata võlgniku tegeliku töötasu suurust, kui esineb kahtlus, et osa võlgniku töötasust makstakse ebaseaduslikult (ümbrikupalk), ning nõuda see tööandjalt sisse.

Loe edasi… »

Käibemaksuseaduse muutmine

Rahadusministeerium on algatanud käibemaksuseaduse muutmise. Eelnõuga plaanitakse tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerimise (KMKR) kohustuse piirmäära ja pöördmaksustada metallitooted.

Loe edasi… »
 
 
TASUB TEADA

Peresõbralikud ettevõted saavad märgise

Peatselt saavad tööandjad endale taotleda märgist, mis näitab, et tegemist on peresõbraliku ettevõttega. Peresõbraliku tööandja märgise abil on võimalik kõigile teada anda, et tööandja hoolib oma töötajaskonnast ja hindab töötajate soove ning vajadusi töö- ja pereelu ühendamisel.

Loe lähemalt… »

Koolitus tööandjatele psüühikahäiretega inimestest

Tallinna Vaimse Tervise Keskus kutsub tööandjaid osalema tasuta koolitusprogrammis “Psüühikahäirega inimene – mida tööandjal oleks kasulik teada?”.

Loe edasi… »

Samsung Digi Pass

Samsung Digi Pass on neljakuuline uuenduslik ja võimalusterohke praktikaprogramm kutsekooliõpilastele vanuses 14–19. Uuenduslikust ja võimalusterohkest neljakuulisest koolitusprogrammist saab osa ühtekokku 30 õpilast.

Uuri lähemalt.. »
 

Vabrik nr 136

 

VABRIK nr 136
 

Pevkur Tööandjate volikogule: legaalset rännet on kordades odavam juhtida

Riik peaks soodustama legaalset rännet, kuna seda on kordades odavam juhtida kui illegaalset rännet, ütles siseminister Hanno Pevkur 19. aprillil Eesti Tööandjate Keskliidu volikogule uut välismaalaste seaduse eelnõud tutvustades. Ehkki eelnõus on palju häid muudatusi, ei saa Tööandjate volikogu hinnangul rahul olla kahe küsimusega: kolmandatest riikidest pärit töötaja palga nõudega ja sisserändekvoodiga.


Loe edasi… »

Riigireformi Radar: bürokraatia lisandumist tuleb ennetada

Surve uute bürokraatlike nõuete kehtestamiseks ja uute andmete kogumiseks ettevõtjatelt ei kao kuhugi – ka praegune olukord on tekkinud ametnike vajadusest ja/või heast soovist midagi muuta, paremaks teha. Küllap tekib selliseid vajadusi ka edaspidi. Kuid uute administratiivsete kohustuste rakendamiseks peab olema ülekaalukas avalikkuse huvi ja/või vajadus ning selle vajaduse piisavust tuleb iga kord eraldi kaaluda. 


Loe edasi… »

Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab säravamaid praktikante

Eesti Tööandjate Keskliit kuulutas välja parimate praktikantide konkursi „Praktik Cum Laude“, mille eesmärk on tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi silmapaistvalt arendavad. Konkursile saavad tänavu kandidaate esitada toiduainete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted, kaubandusettevõtted, rõiva- ja tekstiilitootmisega tegelevad ettevõtted, metsa- ja puidutööstuse ettevõtted, hotellid ja restoranid.

Loe edasi… »

Konkurss riikliku lepitaja ametikoha täitmiseks

Sotsiaalministeerium kuulutas välja avaliku konkursi riikliku lepitaja ametikoha täitmiseks. Riikliku lepitaja töö eesmärk on olla kollektiivsete töötülide lahendamisel asjatundlik ja neutraalne vahendaja, kes aitab töötüli pooltel jõuda mõlemaid rahuldavate läbirääkimiste tulemusteni. CV-d oodatakse 24. aprillini.

Loe edasi… »

Uued liikmed: Oma Ehitaja, Maxima ja TRINITI

Tervitame uusi Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid AS Oma Ehitaja, Maxima Eesti OÜ ja advokaadibüroo TRINITI.

Loe edasi… »
 
SEISUKOHAD

Ettepanekud töö- ja puhkeaja regulatsiooni muutmiseks

Eesti Tööandjate Keskliit esitas Sotsiaalministeeriumile konkreetsed ettepanekud töö- ja puhkeaja regulatsiooni muutmiseks. Muudatustega soodustataks paindlikke töösuhteid. Eeskätt tuleb kaotada sotsiaalmaksu miinimum.

Loe edasi… »

Välisesinduste roll Eesti kui ettevõtluskeskkonna tutvustamisel peab suurenema

Ettevõtjad vajavad turule sisenemiseks enim abi riikides, mis ei kuulu Euroopa Liitu, ent üle maailma peaksid majandusdiplomaadid senisest enam tähelepanu pöörama Eesti kui ettevõtluskeskkonna reklaamimisele, leiab Eesti Tööandjate Keskliit vastuses Välisministeeriumi küsimustele välisesinduste prioriteetsete tegevussuundade kohta.

Loe edasi… »
 
HARIDUS

Kõik huvilised on oodatud uudistama kutsemeistrivõistlusi

Kevad on käes ja alanud on kutsemeistrivõistluste hooaeg. Mitmesugused kutsemeistrivõistlused toimuvad 2016. aasta märtsist detsembrini koolides üle Eesti, samuti messidel, festivalidel ja mujal. Vali ajakavast sobiv välja ja mine uudistama.
 

Loe edasi… »

Tartu Kunstikool kutsub tööandjaid õpipoisi infopäevadele

Tartu Kunstikool kutsub kujundusvaldkonna tööandjaid õpipoisiõppe infopäevadele Tartus 25. aprillil ja Tallinnas 12. mail.

Loe edasi… »

Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele

Maikuust hakkavad viis ülikooli ettevõtlusõppe programmi raames pakkuma tasuta koolitusi õpetajatele, õppejõududele, mentoritele ja teistele spetsialistidele, kes korraldavad ja viivad läbi ettevõtlusõpet.

Loe edasi… »
 
MAJANDUSKESKKOND

Rahandusministeeriumi ettepanek: kaotada sõidupäevikud

Tööandjad on korduvalt soovitanud kaotada sõidupäevikud kui ebamõistlikult koormava kohustuse. Rahandusministeerium ongi nüüd välja töötanud ettepaneku, mille kohaselt loobutaks sõiduautode puhul, mida kasutatakse üheaegselt nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel, sõidupäevikute abil arvestuse pidamisest. 

Loe edasi… »

Algas konkurss Eesti parima juhi leidmiseks

Konkurss Parim Juht 2016 otsib Eesti kõige eeskujulikumat juhti, kes peale enda organisatsiooni või ettevõtte tulemuste suunab ja arendab ühiskonda laiemalt. Žürii teeb valiku ligi 60 kandidaadi seast.

Loe edasi… »
 
 
TASUB TEADA

Maapõue strateegia konverents

Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid osalema maapõue strateegia loomises ja selleks korraldataval konverentsil “Hea peremees ühisele varale”. Konverentsil räägitakse Eesti maapõue uurimise ja kasutamise korraldusest ning maapõue strateegia koostamisest.

Loe edasi… »

STEP programmi seminaripäev

Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamise program STEP kutsub tööandjaid seminarile 13. mail kl 10.00 – 15.30 Energia Avastuskeskuses. 

Loe edasi… »

Stamina tervisejooks ja -kõnd sari kutsub regulaarselt liikuma

Kolmapäeval, 20.aprillil alustab Tallinnas liikumisharrastuse sari Stamina Tervisejooks ja –kõnd, mis pakub võimaluse kord nädalas sörkjooksu või kõnniga kolleegide või sõprade seltsis igapäeva tööst lõõgastuda ja oma tervise eest hoolitseda. Miks peaksid tööandjad oma töötajate sarjas osalemist soodustama, kirjutab Urmo Raiend Stamina spordiklubist.

Loe edasi… »
 

Konverentsi Tuulelohe lend 2016 ettekanded

Tiit Kuuli, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees – vaata videot

Peaminister Taavi Rõivase avaettekanne – vaata videot

Jeannie Melville, Uus-Meremaa ettevõtluse, innovatsiooni ja töösuhete ministeeriumi immigratsioonigrupi juht Londonis
“Kuidas leida maailma äärele uut tööjõudu?” – vaata videot

Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor, PhD
“Tööjõu sisserändest ja tööjõu vajadusest Eesti majanduse kontekstis” – vaata videot

Sten Tamkivi, Teleport juht ja kaasasutaja
“Migratsioonimatemaatika: avatuse hind” – vaata videot

Meelis Paavel, Eesti Töötukassa juht
“Eesti vajab välistööjõudu! Kas Töötukassa on valmis?” – vaata videot

Stuart Garlick, vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud
„Miks sa siia tulid?“ – vaata videot

Madis Kase, ISS Eesti juhatuse liige
“Võõrtööjõu värbamisega kaasnevad rõõmud ja mured ISS Eesti AS näitel.” – vaata videot

Merike Darmody, Dublini Majandus- ja Sotsiaaluuringite Instituudi (ESRI) teadur, PhD
“Mida on Iirimaa immigratsioonist võitnud, mida kaotanud?” – vaata videot

PriitPerens, Swedbank Balti panganduse juht
“Sisseränne – oht või võimalus? Swedbanki kogemused.” – vaata videot

Priit Sarapuu, AS G4S juhatuse esimees
“G4S kogemused sisserännanute integreerimisel ja turvaettevõtte võimalused Eesti sisejulgeoleku parandamisel” – vaata videot

David Vseviov, ajaloolane ja mõtleja, PhD

“Sisseränne ja kultuur” – vaata videot

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

“Sisseränne – miks me sellest räägime?” – vaata videot

Jevgenia Tširikova, Venemaa kodanikuaktivist

“Poliitilise pagulasena Eestis” – vaata videot

Carlos Johnson, tarkvaraarendaja

“Dominikaanlasena Eestis” – vaata videot

Kristen Michal (Reformierakond), Margus Tsahkna (IRL), Jevgeni Ossinovski (SDE)

Valitsuserakondade debatt: „Mis on tegelik problem?” Modereerib Märt Treier – vaata videot

Ansambel Sunshine Septetvaata videot