Õpipoisiõppe lugemismaterjalid

Töökohapõhise õppe rakendamisega seonduvate tulude jaotus
Tööandja Õpilane  Kutseõppeasutus
  Tööandjalt Koolilt  
  • Kuni 50% koolituskoha maksumusest töökohapoolse juhendaja töötasuks (vastav määr tuleb fikseerida kooliga sõlmitavas lepingus)
  • Õpipoisi kvalifikatsiooni tõusust tulenev lisandväärtus tööandjale
  • Töötasu, mis ei tohi olla väiksem kui EV kehtestatud miinimumpalk
  • Koolilõunatoetus (alla 20-aastaste õpilaste puhul)
  • Sõidutoetus
  • Õppetoetus (tulemuspõhine)
  • 50-100% koolituskoha maksumusest
 
Töökohapõhise õppe rakendamisega seonduvate kulude jaotus
Tööandja vahendistest kaetavad kulud Riigi vahenditest kaetavad kulud
  • Õpilase töötasu
  • Kaudsed lisakulud
  • Koolituskoha maksumus
  • Õppe lõpetamisel kutseksami kulu
  • Õpilasele suunatud toetused (koolilõunatoetus, sõidutoetus, õppetoetus)

 

1.Mõelge läbi, missugune on teie ettevõtte vajadused ja võimalused.

Inimesed
  • Tehke kindlaks missuguste oskustega töötajaid vajate; kas ja kui palju on vaja värvata uusi töötajaid; kas ja kui palju tuleks koolitada olemasolevaid töötajaid.
  • Kaaluge, kas teil on sobilik(ud) juhendaja(d). Valige juhendajaks oma ala meister, kasuks tulevad tema juhendamisalased teadmised. Kutseõppeasutus pakub teie juhendaja(te)le koolitusvõimalust ja nõustamist. Üks töökohapoolne juhendaja tohib juhendada kuni 4 õpipoissi.
Aeg
  • Pidage meeles, et 2/3 õppest toimub töökohas, 1/3 koolis.
  • Võtke arvesssse, et õpipoisid vajavad juhendamist kogu ettevõttes toimuva õppe kestel. Õpe võib kesta kolmest kuust kuni kolme aastani.
Raha
  • Arvestage, et õpipoisile tuleb maksta töötasu, mis ei tohi olla väiksem kehtivast töötasu alammäärast.
  • Teil on õigus kutseõppeasutuselt saada kuni 50% õpipoisi pearahast töökohapoolsete juhendajate tasustamiseks.

 

2. Valige sobiv õppekava ja võtke ühendust kutseõppeasutusega.

Sobilik eriala

Leidke kutseõppeasutus, kus õpetatakse sobilikku eriala. Ülevaate õpetatavatest erialadest ning kutseõppeasutustest leiate siit: www.kutseharidus.ee.
Koostöö algatamine
• Võtke kutsekooliga ühendust, ka siis, kui te ei leidnud päris sobilikku õppekava. Arutage koos läbi nii ettevõtte kui kooli vajadused ja võimalused. Kool aitab leida sobiva õppekava ja koostab teiega koostöös õppekavale rakenduskava.
• Juhul, kui olemasolevate õppekavade hulgas pole tööandja vajadustele sobivat, võib erandkorras algatada uue õppekava koostamise. Töökohapõhise õppe rakendamise aluseks saab olla tasemeõppe õppekava, mis vastab kutsestandardile või on saanud kooskõlastuse sotsiaalpartneritelt. Seetõttu ei saa loodav õppekava olla suunitluselt kitsas ning ühe tööandja spetsiifikast lähtuv.

 

Ettevõtte hindamine

Enne praktikalepingu sõlmimist töökohapõhise õppe rakendamiseks hindavad kool ja praktikakoht koos õppetingimusi praktikakohas, et hinnata praktikakoha:
• valmisolekut täita õppekava eesmärke;
• pädeva ning õppe elluviimiseks vajaliku personali olemasolu;
• valmidust koostööks kooliga ja töökohapõhise õppe õpilasega;
• valmidust praktiliste oskuste õpetamiseks töökeskkonnas (töökohad, seadmed, tööriistad, mõõte- ja abivahendid, materjalid);
• töötervishoiu ja tööohutuse nõuete vastavust.
Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas. Hindamise tulemuseks on reeglina kirjalik eksperthinnang, mis lisatakse praktikalepingule.

 

Praktikalepingu sõlmimine

Kutseõppeasutus valmistab ette praktikalepingu.
Töökohapõhise õppe läbiviimiseks sõlmitakse praktikakoha, õpilase ning kutseõppeasutuse vahel kolmepoolne praktikaleping. Sellele võib, aga ei pea lisanduma tööleping praktikakoha ja õpilase vahel.
Kolmepoolne praktikaleping
Töökohapõhise õppe läbiviimiseks on vajalik sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õpilase, kutseõppeasutuse ja praktikakoha vahelistes suhetes õppe-, töö- ja sotsiaalsete tingimuste määratlemiseks.
Kolmepoolne praktikaleping + tööleping
Kui praktikakoha ja õpilase vahel juba on tööleping olemas või sõlmitakse see õppimise perioodiks, siis sellele kohalduvad täiel määral kõik töölepingu seaduse kohustuslikud tingimused – neid kokkuleppega välistada ei saa ning seaduses töökohapõhise õppe jaoks sõlmitava töölepingu jaoks eritingimusi ette nähtud pole.
Töölepingu ja praktikalepingu omavahel sidumine ei ole võimalik. Kummaski lepingus saab küll teisele lepingule viidata, kuid mõlemal lepingul on erinevad osapooled (praktikaleping on kolmepoolne, töölepingu kahepoolne).

 

Juhendajate määramine

Nimetage juhendaja, kes läbib kutseõppeasutuse poolt korraldatud praktika juhendamise alase koolituse ja kes juhendab ja hindab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest.
Õpipoisil on ka koolipoolne juhendaja.

 

Juhendajate koolitamine

Kutseõppeasutus valmistab ette ja korraldab praktika juhendamise alase koolituse.
Töökohapoolse juhendaja ettevalmistava koolituse sisu ja mahu planeerimisel võetakse arvesse:
● kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused;
● millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused;
● kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat;
● kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine.

 

Järgnevad tegevused

  • Andke õpipoisile sobivad tööülesanded, mille täitmine aitab saavutada õppekavas sätestatud õpiväljundid. Juhendage ja hinnake õpilast.
    Võimaldage õpipoisil osa võtta koolis toimuvast õppetööst, vabastades ta selleks perioodiks töökohustusest praktikakoha juures.
  • Tagage õpilasele töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tööülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid.
  • Makske õpilasele tasu, mis ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär
  • Andke kutseõppeasutusele regulaarset tagasisidet õpilase progressi kohta.

 

Kontrollküsimused töökohapõhise õppe sobivuseks

Mis on õppe eesmärk?

Kas tööjõu arendamisel on eesmärgiks tasemeõppe omandamine/kutsestandard või on tööjõu arendamise vajadus spetsiifiline?
Tasemeõpet tasub eelistada, kui eesmärgiks on laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega tööjõud, kes suudab paindlikult kohaneda ja reageerida tööalastele väljakutsetele.
Spetsiifiliste koolitusvajaduste puhul tasub pigem kaaluda täienduskoolituse sisseostmist või ise koolituse korraldamist.


Kas tööandja on valmis pikaajaliseks investeeringuks tööjõudu või on olulisem jõuda tulemuseni võimalikult kiiresti?

Tasemeõppe õppekava maht on vahemikus 15-180 EKAP (ehk üldistatult kolm kuud kuni kolm aastat).
Sõltuvalt tööandja vajadustest ja võimalustest tuleb kaaluda, kas tööjõuvajaduse iseloomust tulenevalt on tööandja huvides investeerida tööjõu pikemaajalisemasse arendamisse (kaasnevad kulud võivad olla väiksemad ja saadav lisandväärtus suurem), sobiva ettevalmistusega tööjõu leidmisele tööjõuturult või näiteks kiiremat lahendust pakkuvasse olemasoleva tööjõu täienduskoolitusse.


Kui on soov võtta õppesse alaealisi, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Alaealiste töötajate puhul tuleb silmas pidada neile rakenduvate piirangutega. Tööandja ei tohi töölepingu seadusest tulenevalt (§ 7 (3)) töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu on täpsemalt välja toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Tasub ka arvestada, et vanusest tulenevalt on alla 18-aastase isiku jaoks ette nähtud madalam tööaja norm – töölepingu seaduse § 43 lõik3 4 punkti 4 kohaselt 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsme päeva kohta.
Alaealist ei saa kohustada tööd tegema kell 20.00 kuni 6.00.
16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale peab jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega.
Töölepinguseaduse § 56 kohaselt eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Alaealiste töötajate töölähetusse saatmine on võimalik üksnes juhul, kui sellega nõustub nii alaealine ise kui tema seaduslik esindaja.


Kas töö sisu või töökorraldus võimaldavad kaasata õpilasi, kelle erialaoskused on õppe alguses vähesed?

Töökohapõhise õppe mudeli rakendamine võib olla raskendatud või võimatu valdkondades, kus töö iseloomust või seadusest tulenevatest nõuetest tulenevalt pole lubatud tööprotsessis osalemine (praktiseerimine) eelnevate teataval tasemel pädevusteta.

 
Kas tööandjal on valmisolek võimaldada õpilastele aega koolis toimuvas õppes osalemiseks?

Koolis toimuv õpe ei pea mahtuma tööaja normkoormuse sisse, kuna töö- ja puhkeaja regulatsioon kohaldub otseselt üksnes töökohal tehtavale tööle ning on lubatud, et õpilane töötab nii täiskohal praktikakohas kui osaleb sellele lisanduvalt koolis toimuvas õppetöös (millele lisanduvad iseseisvad tööd).
Samas peab silmas pidama, et pikaajalise kõrge koormuse tulemusena tõuseb ka risk, et õpilane kas katkestab õpingud või töösuhte praktikakohaga.

 

Kas on olemas juhendaja?

Juhendajate juhendamisalaste pädevuste tagamiseks viib kutseõppeasutus õppeprotsessile eelnevalt läbi praktikakohapoolsete juhendajate koolitamise ning toetab vajadusel juhendajat õppeprotsessi kestel.
Oluline on nii juhendaja motiveeritus täiendava ettevalmistava koolituse läbimiseks ning juhendamiseks, kui ka tööandja valmisolek võimaldada juhendajale koolituse läbimine, juhendamistööle pühendumine (vajadusel vähendades selle arvelt koormust) ning lähtuvalt tööandjast ning juhendajast leida kokkulepe, mis oleks juhendajale motiveeriv vastavasisulise rolli täitmiseks.
Kutseõppeasutusel on õigus kuni 50% koolituskoha maksumusest suunata praktikakohale praktikakoha juhendajate töötasu katmiseks.

 

Kas õpilasel on võimalus omandada praktikakohas vajaminevad pädevused?

Tasemeõppe eesmärk on kujundada õpilasel pädevused, mis vastavad kutsestandardi nõuetele (selle puudumisel sotsiaalsete partnerite poolt tunnustatud kooli õppekava eesmärkidele).
Praktikakoha kohustus on võimaldada õpilasel omandada pädevused tasemel, mis võimaldavad edukalt sooritada kutseeksam või koolieksam.
See eeldab ennekõike, et:
• õpilast juhendab pädev ja pühendunud juhendaja
• praktikakoha tööprotsessid on piisavalt kaasaegsed, et õppetöö tulemusena on õpilane suutline läbima vastava tasemeõppe lõpueksami või kutseeksami
• praktikakoha töökorraldus ja iseloom võimaldab kaasata õpilast
Uue lõpudokumentide määruse kohaselt lisatakse praktikakoha nimi õpilase lõpudokumendile.

Kutsestandarditega on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee

 

Vt ka:  TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE EHK ÕPIPOISIÕPE. Rakendamise juhendmaterjal tööandjale (Innove 2016). https://new.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Õpipoisiõpe

 

Mis on õpipoisiõpe ehk töökohapõhine õpe?

logo-opipoisiopeTöökohapõhine- ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas tööandjapoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö kutseõppeasutuses.

Töökohapõhise õppe algatus võib tulla nii tööandjalt, kes soovib panustada oma olemasolevate töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid kui kutseõppeasutuselt, kes soovib pakkuda töökohapõhise õppe võimalust õppesse asuvatele õpilastele. Algatajaks võivad olla ka mitu tööandjat koostöös (näiteks võib komplekteerida õppegrupi sama valdkonna sarnaste vajadustega ettevõtete koostöös).

Millest alustada, kui soovite oma ettevõttes alustada õpipoisiõppega?

Kui soovite panustada oma olemasolevate töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid, siis alustage neist tegevustest:

1.Mõelge läbi, missugune on teie ettevõtte vajadused ja võimalused.
2. Valige sobiv õppekava ja võtke ühendust kutseõppeasutusega.
3. Tutvuge juhendmaterjaliga siin https://new.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Loe edasi

 
Töökohapõhise õppe rakendamise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013002?leiaKehtiv)
  • Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
  • Töökohapõhine õpe toimub kooli õppekava alusel ettevõttes (edaspidi: praktikakoht) ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas (ettevõttes) omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid tööülesandeid täites.
  • Kooli, õpilase ja praktikakoha suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse kutseõppeasutuse seaduse alusel sõlmitavas
  • Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kool ja ettevõte koos praktikakoha valmisolekut täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised teadmised ja oskused saab õpilane (õpipoiss) omandada praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.
  • Kool ja praktikakoht määravad õpilasele koolipoolse juhendaja ja praktikakoha poolse juhendaja. Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust.
  • Ühel praktikakohapoolsel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat õpilast.
  • Kool tagab juhendajate ettevalmistuse töökohapõhises õppes õppijate juhendamiseks, lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.
  • Praktikakoht maksab õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule. Kokku lepitud tasu ei või olla väiksem töötasu alammäärast.
  • Praktikalepingus ei lepita kokku käesoleva tasu maksmist, kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping.
  • Kool katab õppekulud koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt praktikalepingus kokku lepitule kannab kool kuni 50% koolituskoha maksumusest üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks.
Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006)
  • Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
  • Praktikat juhendavad koostöös nii kooli- kui ka praktikakohapoolsed asjakohase ettevalmistusega praktikajuhendajad. Praktikajuhendajate ülesandeks on juhendada ja nõustada õpilast praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ning anda õpilasele tagasisidet õpiväljundite saavutatuse kohta praktika käigus.
  • Kool tagab praktikakohapoolsete juhendajate teavitamise, koolitamise ja nõustamise. Koolipoolne praktikajuhendaja koostab õpilase individuaalse praktikakava, milles püstitab koos õpilase ja praktikakohapoolse juhendajaga õppekavast tuleneva individuaalse praktikaülesande, milles kirjeldab õpilase poolt koolis läbitud õpinguid ja praktika oodatavaid õpiväljundeid.
  • Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ning vajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel.
Kutseharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013)

Kutseharidusstandard annab kutse-ja erialaõppe ühtsed nõuded ja ülesanded.

Kutseõppeasutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv)
  • Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013017)
  • Kutseõppe tasemeõppes on kasutusel ühtne hindamissüsteem, sealhulgas õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused.
  • Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
Juhendmaterjal

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE EHK ÕPIPOISIÕPE. Rakendamise juhendmaterjal tööandjale (Innove 2016). https://new.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Õpipoisiõppe tasuvus

Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe läbiviimise maksumus tööandjale – lõpparuanne: https://new.employers.ee/wp-content/uploads/Töökohapõhise-õppe-lõpparuanne_FINAL.pdf  

Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe läbiviimise maksumus tööandjale – graafiline lühikokkuvõte: https://new.employers.ee/wp-content/uploads/Graafiline-A4-lühikokkuvõte_2017_Praxis_Innove-VOL-3-1.pdf

Kontaktisikud

SA Innove ( www.innove.ee) vastutab töökohapõhise õppe arendustegevuste eest.  Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Piret Lilover (projektiüksus PRÕM, projekti arendusjuht, 735 0653, piret.lilover@innove.ee)

Haridus- ja Teadusministeerium vastutab töökohapõhise õppega seonduva seadusloome eest. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Karin Ruul (kutsehariduse osakond, peaekspert, 735 4099, karin.ruul@hm.ee)

Eesti Tööandjate Keskliit panustab töökohapõhise õppe populariseerimisse ja teadlikkuse tõusu. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Anneli Entson (haridusnõunik, 699 9303, 516 9802, anneli.entson@employers.ee)

 

Korduma kippuvad küsimused

Kas õpipoisiõpe eeldab eraldi õppekava?

Õpipoisiõpe võib tugineda olemasolevale õppekavale. Vajalik on koostada olemasolevale õppekavale uus rakenduskava, kus  on näha, millised õpiväljundid saavutatakse ettevõttes ja millised õppeasutuses ning milline on praktika maht iga mooduli puhul.


Kui koolidel pole sobivat õppekava, kas saab koostada  uue õppekava?

Jah, ettevõte ja õppeasutus võivad koostöös  koostada uue õppekava. Õppekava koostamise põhimõtted on toodud Kutseharidusstandardis. Vaata ka https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013 


Kui pikk on tavaliselt õppekava? 

Õpe võib kesta 3 kuust kuni 3 aastani. 


Kuidas toimub õpipoisiõppe rahastamine?

Õpipoisiõppe rahastamine toimub samadel alustel, mis kutsehariduse tasemeõppe rahastus. Koolituskoha maksumus (arvestusega üks õppija, üks õppeaasta ehk 60 EKAP) kujuneb kutseõppe koolituskoha baasmaksumuse (seisuga 01.01.2016 1565 €) ja õppekavarühma erialakoefitsiendi korrutisest.  

Kutseõppeasutus maksab kuni 50% koolituskoha maksumusest praktikakohapoolsete juhendajate tasu katmiseks praktikakohale. Konkreetne kokkulepe tuleb fikseerida kolmepoolses praktikalepingus.


Kas ettevõttes juba töötavale õpipoisile laienevad õppetoetus, sõidutoetus, koolilõuna?

Jah, juba töötavatele töökohapõhises õppes õppijatele laienevad toetused samadel tingimustel nagu teistele statsionaarses õppes õppivatele õpilastele.


Kas töökohapõhises õppes osalemisel on vanusepiirangud?

Õpipoisiõppes ei ole vanusepiirangut. Õpipoisiõppesse võivad astuda kõik soovijad, kes vastavad õigusaktides ja õppekavas kehtestatud vastuvõtutingimustele (nt haridusnõue).


Kas ettevõte saab koolilt infot õppija õppeedukuse ja kohal käimiste kohta? Kas sellise info jagamine osapoolte vahel on lubatud?

Jah, on lubatud. Õppeprotsessi käigus toimuva infovahetuse tingimused tuleb fikseerida kolmepoolses praktikalepingus. 


Kas  töökohapõhises õppes saavad osaleda ka MTÜ-d?

Jah, kui õppija saab asutuses saavutada vajalikud õpiväljundid. 


Kas õpipoiss peab saama tasu?

Jah, lähtuvalt töökohapõhise õppe rakendamise korra § 6 lõike 1 kohaselt peab praktikakoht maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule, sealjuures ei tohi tasu olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. (2016. aastal on  tunnitasu alammäär 2,54 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot; 2017 on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot.) 


Kui õppijat tasustatakse tunnitasu alusel, siis kas tasustamisel on mõeldud, et õppija peab kokku saama tasu vähemalt 1 kuu töötasu alammääras? Või mõeldakse siinkohal tunnitasu alammäära (2,54€)?

Õpipoisi tööd võib tasustada  nii kuu alampalga kui tunnitasu alammäära alusel. Alammäär arvutatakse vastavalt koormusele, õpilane ei pea saama täistööaja eest makstavat töötasu alammäära, kui ta ei tööta täistööajaga. 


Õpipoissi tasustatakse tunnitasu alusel ja mõnel kuul on  töötunde nii vähe, et sotsiaalmaksu miinimum ei täitu. Kas ettevõte peab siiski miinimumkuutasu summalt tasuma sotsiaalmaksu?

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 2 kohaselt tasutakse sotsiaalmaksu minimaalselt kuutasu alammääralt töötajate ja ametnike puhul. Seega, kui õpipoisiga on sõlmitud tööleping, on selle alusel makstav tasu töötasu ning kehtivad tavalised sotsiaalmaksu tasumise reeglid (sh minimaalne tasu, millelt sotsiaalmaksu maksma peab). Kui õpipoisiga töölepingut sõlmitud ole, ei kehti miinimum kuutasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus ning sotsiaalmaksu makstakse praktikalepingu alusel makstud tasult. 


Kas õppija tasustamist õppeperioodi ajal võiks käsitleda ka stipendiumina?

Õpipoisile makstava tasu käsitamiseks stipendiumina ei ole hetkel alust. Olemuslikult on tegu töö tegemise/teenuse osutamise eest makstava tasuga


Kas õpipoiss tuleb kanda töötajate registrisse?

Jah, tööandja peab õpipoisi kandma  töötamise registrisse.  Kõik füüsilise isiku töötamised, millelt tekib maksukohustus Eestis tuleb registreerida. Ka võlaõigusliku lepingu alusel. 


Kes sobib töökohapoolseks juhendajaks?

Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust. Juhendajaks sobib nö õpetatava ala meister, kes tuleb toime juhendamise, hindamise ja tagasisidestamisega.


Kas töökohapoolsel juhendajal on võimalik saada koolitust?

Jah, kutseõppeasutus, kellega töökohapõhise õppe läbiviimisel koostööd tehakse, tagab juhendajate ettevalmistuse õpilaste juhendamiseks lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast


Mida tuleb töökohapoolse juhendaja koolituse planeerimisel arvesse võtma?

Töökohapoolsete juhendajate koolitamist viib läbi kutseõppeasutus, kes peab koolituse sisu  planeerides arvesse võtma

  • Kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused.
  • Millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused.
  • Kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat).
  • Kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine.

Kas ja kuidas saab tööandja õpipoiste valikul kaasa rääkida juhul, kui õpipoisiõppe algatajaks on kool?

Õppekoha avamisel, kuhu oodatakse potentsiaalseid õpilasi kandideerima, korraldab kutseõppeasutus sellesuunalised teavitustegevused ning viib läbi vastuvõtuprotsessi. Võimalusel osaleb tööandja valikuprotsessis (soovitatav).


EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Sample Code

Praktika

Mis on praktika?

Praktika on õppekava osa, mis annab võimaluse teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid rakendada reaalses töökeskkonnas. Praktika toimub  juhendaja juhendamisel ja sellel on kindlad eesmärgid ning ülesanded. 

Tulevaste spetsialistide ettevalmistamisel tulevaseks tööks ja tööturul toimetulekuks on praktikal väga oluline osa. Praktika ajal arendatakse õppija praktilisi erialaseid üldiseid pädevusi. Väga oluline nii õppijale kui koolile on õppija individuaalne nõustamine ja praktika tagasisidestamine.

Millele mõelda enne praktika kavandamist?

Kas on olemas sobilik(ud) juhendaja(d)?

  • Kas praktikandile on võimalik tagada töökoht?
  • Kas on võimalik praktikandile anda tööülesandeid, mis aitaksid kinnistada ja süvendada teoreetilise õppe käigus saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid?
  • Kas ettevõttel on finantsiliselt ja töökorralduslikult võimalik praktikante vastu võtta, arvestades, et juhendajatele on juhendamine lisakohustus?
  • Millal oleks ettevõttele sobilik aeg?
  • Mis on kooli seatud praktikaeesmärk ja konkreetse praktika õpiväljundid? Kas need on saavutatavad?  
  • Kas praktikanti lähetav (õppe)asutus on koostööaldis, arvestades, et praktika tulemuslikkuseks on oluline tehtav eeltöö, samuti hilisem tagasisidestamine?
  • Millal oleks koolile sobilik aeg praktikaks? Kas aja osas on vajadusel võimalik läbi rääkida?
  • Missugused peaksid olema võimaliku praktikandi eelteadmised?
  • Missugune on praktikandi suhtumine praktikasse?
  • Kas ja missugused on riigi või omavalitsuse toetused praktika läbiviimiseks?

Praktika ajal laieneb õppijale töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561  seega on ettevõttel vastutus viia läbi tööohutuse alane instrueerimine tööpaigas ning tööohutusvahendite ootuspärase kasutamise tagamine praktikandi poolt.

Kutseõppe praktikakorraldust reguleerivad järgmised õigusaktid: kutseõppeasutuse seadus, kutseharidusstandard, praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord. 

Kutseõppeasutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv)
  • Praktika on  õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
  • Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006)
  • Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
  • Praktikat juhendavad koostöös nii kooli- kui ka praktikakohapoolsed asjakohase ettevalmistusega praktikajuhendajad.  Praktikajuhendajate ülesandeks on juhendada ja nõustada õpilast praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ning anda õpilasele tagasisidet õpiväljundite saavutatuse kohta praktika käigus. 
  • Kool tagab praktikakohapoolsete juhendajate teavitamise, koolitamise ja nõustamise. Koolipoolne praktikajuhendaja koostab õpilase individuaalse praktikakava,milles püstitab koos õpilase ja praktikakohapoolse juhendajaga õppekavast tuleneva individuaalse praktikaülesande, milles kirjeldab õpilase poolt koolis läbitud õpinguid ja praktika oodatavaid õpiväljundeid. 
  • Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ningvajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel. 
Kutseharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013)

Kutseharidusstandard annab kutse-ja erialaõppe ühtsed nõuded ja ülesanded. Kutseharidusstandardi  kohaselt võivad õpingud toimuda kontaktõppena, praktika ja iseseisva tööna. 

Täiendav info:

„Juhendmaterjal kutseõppeasutuste ettevõttepraktika kavandamiseks“ (HTM 2007)  https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_kutseopetajale.pdf 

Kõrgkoolide praktikakorraldust reguleerivad kõrgharidusstandard ja kõrgkoolide end kehtestatud regulatsioonid. 

 
Kõrgharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/13255227)
  • Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. 
  • Bakalaureuseõppes ja magistriõppes määratakse praktika ülesanded ja maht õppekavas.Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 protsenti.  

Praktikakorralduse regulatsioonid ja nõutud dokumentatsioon on kõrgkoolides kirjeldatud õppekorralduseeskirjas, praktika juhendites jm kõrgkooli tegevust reguleerivates dokumentides. Enamasti on kõrgkoolides määratud töötajad, kes praktikat korraldavad ning jälgivad, et protsessi sisulised nõuded oleksid täidetudEttevõtte ja kõrgkooli pikaajalise koostöö puhul sõlmitakse tavaliselt raamleping. Praktikaleping sõlmitakse praktikakoha (ettevõtte või asutuse) soovi korral.   

 
Täiendav info:  

„Praktika kõrgkoolis“ (SA Archimedes, programmi Primus büroo 2011) 

Kõrgkoolides on kasutusel ka projektiõpe ja projektipõhine praktika, kus õppimine (projekti elluviimine) toimub õppijate rühmas meeskonnatööna ja õppijad täidavad konkreetset terviklikku ülesannet või lahendavad reaalset probleemi, mis hõlmab erinevaid valdkondi (projekti fookus peaks olema interdistsiplinaarne).

Projektipõhine praktika on eelkõige levinud rakendusliku suunitlusega õppekavades ning tehnilistel erialadel,  kuid see on rakendatav ka humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna õppekavades (näiteks

ürituste korraldamine, õppeprojektide tegemine erinevas vanuses inimestele, ühiskondlike probleemide lahendusstsenaariumide koostamine).

Ettevõtjad saavad projektipõhises praktikas osaleda tellijate ja mentoritena.

„Projektipõhise õppe ja praktika roll kõrghariduse õppekavades“ SA Archimedes, programmi Primus büroo 2011 

VÕTA arvestamise kohta saate lugeda siit: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/vota

Õppekavade kirjeldused leiate siit: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppekavad

Praktikajuhendamise toetused ettevõttele

PRIA maksab toetust põllumajandustootja või põllumajandustoodete töötleja ettevõttes toimuva põllu- ja maamajanduse valdkonna õppekaval õppiva õpilase või üliõpilase praktika juhendamise ja korraldamise kulude osaliseks hüvitamiseks.

Taotlusi saab esitada 10. septembrist kuni 10. oktoobrini 2016 posti teel järgmisel aadressil: Praktikatoetus, PRIA, Tähe 4, 51010 TARTU või elektrooniliselt taotleja poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil turukorraldus@pria.ee.

Täpsem info: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/nouanne_koolitus_arendamine/praktikatoetus_2016/


Tallinna Ettevõtlusamet maksab toetust Tallinna ettevõtetes läbiviidava praktika juhendamisega seotud täiendava töö tasustamiseks. 

Toetust antakse järgmistes Eesti kõrgharidusstandardi ja kutseharidusstandardi alusel kehtestatud õppevaldkondades õppivate praktikantide juhendamiseks:

  • loodus- ja täppisteadused (kõik õppesuunad ja õppekavad)
  • tehnika, tootmine ja ehitus (kõik õppesuunad ja õppekavad)
  • humanitaaria ja kunstid (ainult kunstide õppekavagrupp)

Taotlus peab olema esitatud hiljemalt õppepraktika perioodi esimesel päeval!

Toetuse piirmäär ühe praktikandi juhendamise kohta tunnis on 2 eurot, sealhulgas töötasult makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Täpsemad tingimused leiate siit: http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Ettevotte-praktikajuhendaja-toetus


Töötukassa maksab toetust tööpraktika juhendamise eest

Tööpraktika eesmärk on anda tööotsijale vajalik praktiline töökogemus ning täiendada töölesaamiseks vajalikke ametialaseid oskuseid ja teadmisi.

Tööpraktika korraldamiseks sõlmitakse haldusleping. Praktika ajal maksab Töötukassa tööandjale juhendamistasu esimesel kuul 20,32, teisel kuul 15,24 ning kolmandal ja neljandal kuul 10,16 eurot päevas.

Praktika ajal ei tohi sõlmida praktikandiga töölepingut ega maksta talle töötasu. Vastasel juhul on tegemist töösuhtega ning töötukassa peab lõpetama nii praktikandi töötuna arveloleku kui ka praktika.

Täpsemalt saate lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/toopraktika

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas leida praktikante? 

Töötajate järelkasvu koolitamissooviga võivad ettevõtted pöörduda kutsekoolide või ülikoolide poole. Samuti võib oma soovist teada anda Töötukassale.


Kui kaua praktika kestab? 

Näiteks Töötukassa vahendatav tööpraktika kestab nii kaua, kui on töötamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamiseks tarvis, aga mitte üle nelja kuu. 


Kas praktikandile peab tasu maksma? 

Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kohustust maksta praktikandile töötasu.


Mis vahe on Töötukassast tulnud praktikandil ja koolist tulnud praktikandil? 

Koolist tuleva praktikandi jaoks on ettevõttepraktika õppekava osa, praktika käigus ta kinnistab eelneva teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Praktika ajaks sõlmitakse enamasti kooli, ettevõtte ja õppija vahel praktikaleping. Praktikandile ei ole kohustuslik maksta töötasu. Töökohapõhise õppe korral maksab kool juhendajatel tasu kuni 50% pearahast. Vt ka PRIA ja Tallinna Ettevõtlusameti toetusi praktikajuhendajatele.

Töötukassast suunatakse ettevõttesse praktikale tööotsija vajaliku praktilise töökogemuse saamiseks ning töölesaamiseks vajalike ametialaste oskuste ja teadmisi täiendamiseks.

Tööpraktika korraldamiseks sõlmitakse Töötukassa ja ettevõtte vahel haldusleping. Praktika ajal maksab Töötukassa tööandjale juhendamistasu esimesel kuul 20,32, teisel kuul 15,24 ning kolmandal ja neljandal kuul 10,16 eurot päevas. Praktika ajal ei tohi sõlmida praktikandiga töölepingut ega maksta talle töötasu. Vastasel juhul on tegemist töösuhtega ning töötukassa peab lõpetama nii praktikandi töötuna arveloleku kui ka praktika.

Praktik Cum Laude

Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Praktik Cum Laude“ eesmärk on esmakordselt Eestis tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi silmapaistvalt arendavad. 

Pilootprojektina viime sel aastal konkursi läbi koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga.  

Esita oma tänavused parimad praktikandid konkursile enne 9. septembrit! 

Lisainfo ja tingimused: https://new.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/ 

Parima praktikakoha konkurss

Valime igal kevadel Eesti parimad praktikakohti pakkuvad ettevõtted. 2016. aastal võitis konkursi energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS, kes on pikka aega olnud valdkonna õppuritele oluliseks praktikabaasiks ning panustanud märkimisväärselt töötajate järelkasvu koolitamisesse. 

Parimaks regionaalseks praktikakohaks sai Narvas metallkonstruktsioone valmistav ettevõte Fortaco Estonia OÜ ning parim väikeettevõttest praktikakoht 2016 on Gurmeeklubi OÜ. Kõik võitjad saavad õiguse kasutada vastavat märgist. 

Loe konkursi kohta lisa: https://new.employers.ee/parim-praktikakoht

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne