Ootame arvamusi: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles on kaardistatud valdkonna probleemid ja välja pakutud järgmised lahendused:

Probleem 1. Tööandjad ei teadvusta töötaja tervisekontrolli saatmisel töökeskkonna riskide hindamise olulisust ning vajadust saata töötaja tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohuteguritest.

Lahendus – Tervisekontroll muudetakse eesmärgipärasemaks. TTOS-i tuuakse töötervishoiu ja tööohutuse erimäärustest ohutegurid, mille esinemisel peab tööandja riskide hindamise tulemusena saatma töötaja tervisekontrolli. Seejuures võimaldatakse tööandjal viia tervisekontroll läbi katseaja kestel.


Probleem 2. Töötajatele vahetut mõju omavate ohutegurite esinemisel töökeskkonnas ei korraldata tervisekontrolli enne sellise ohuteguriga kokkupuudet

Lahendus -Muudatuse tulemusena tuuakse TTOS-is selgelt välja ohutegurid, mille puhul on tervisekontrolli korraldamine vajalik enne ohuteguriga või töölaadiga kokkupuutumist.


Probleem 3. Esmaabi korraldus ei lähtu ettevõtte ja töötaja vajadustest

Lahendus -Muudatuste tulemusena muutub esmaabi korraldus ettevõttes paindlikumaks nagu seda võimaldab ka EL-i raamdirektiiv, st tööandja peab tagama tervisekahjustusega töötajale esmaabi andmise töökohal ja esmaabivahendite kättesaadavuse, lähtudes töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust.


Probleem 4. Kehtiv õigus ei toeta ettevõtte ja töötaja vajadustest lähtuvat töötajate juhendamist ja väljaõpet

Lahendus -Lihtsustatakse juhendamise liike nagu sissejuhatav-, esmane ja täiendjuhendamine.


Probleem 5. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitusele ei kehti olemasolevad täiendkoolitusasutuste nõuded

Lahendus -Edaspidi korraldatakse töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate välja- ja täiendõpe täienduskoolitusasutuses.


Probleem 6. Mõiste „psühholoogilised“ ohutegurid on kitsas ning ei hõlma töökeskkonna sotsiaalseid aspekte

Lahendus -TTOS-is defineeritakse psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste ja sätestatakse tööandja kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks.


Probleem 7. Ajutise töövõimetuseta kergete tööõnnetuste raporteerimine Tööinspektsioonile on ebavajalik ja tööandjale koormav

Lahendus -Töövõimetuse määramine tööõnnetuse tagajärjel on oluline vigastuse raskusastme näitaja, mistõttu on mõistlik tööandjal lisaks rasketele ning surmaga lõppenud tööõnnetustele raporteerida vaid töövõimetuse määramisega lõppenud tööõnnetusi.


Probleem 8. Tööinspektsioon ja politsei uurivad paralleelselt surmaga lõppenud tööõnnetusi

Lahendus -Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui tööõnnetuse uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus.


Probleem 9. TTOS sätestab ebavajalikke ja aegunud teavituskohustusi

Lahendus -Kaotatakse TTOS § 18 lõige 51 ja § 11, mis sätestavad tööandja kohustuse teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu kohustuse teavitada Tööinspektsiooni oma viimase 12 kuu tegevusest. Kaotatakse TTOS § 13 lõike 1 punkt 17, mis kohustab tööandjat teavitama Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest.

Palume kommentaarid väljatöötamise kavatsusele saata 2.juuniks meiliaadressile piia@employers.ee

Väljatöötamiskavatsuse täistekstiga saab tutvuda SIIN

 

Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused

Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.

Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

– võimaldatakse teise Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigi direktiivi kohase loaga töötada Eestis teadustegevuse eesmärgil või õppida Eestis kõrgkoolis loa kehtivusaja jooksul
– lubatakse Eesti elamisloaga õppimiseks või teadustegevuseks alusel ajutiselt õppida või töötada teadustegevuse eesmärgil teistes EL riikides;
– antakse samaväärne võimalus jääda Eestisse peale kõrgkooli lõpetamist ka neile välismaalastele, kes õpivad Eestis teise EL riigi direktiivi kohase elamisloaga ja lõpetavad kõrgkooli Eestis, jääda peale kooli lõpetamist kuni üheksaks kuuks Eestisse;
– võimaldatakse saada praktika eest tasu;
– võimaldatakse tegutseda Eestis au pair’i eesmärgil;
– võimaldatakse töötada Eestis vabatahtlikuna.

Ootame eelnõule Teie arvamusi ja ettepanekuid kuni 25.05.2017. a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Avalda arvamust: Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks)

Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).

Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupp ja volikogu on otsustanud panditulumaksule vastu seista, kuna see kahjustaks ettevõtluskeskkonda ning koormaks ebaproportsionaalselt ka seaduslikult tegutsevaid ettevõtteid, kes ühtlasi on juba suurimad maksumaksjad, sh suurimad kasumijaotajad. Samas on maksuõiguses juba võimalus riskianalüüsi alusel suurima riskiga ettevõtetega tegeleda ja maksulaekumist parandada.

Ootame tagasisidet 25. aprillini aadressil raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Ootused Eesti saatkonnale Vilniuses

Välisministeerium korraldab 23. märtsil Eesti-Leedu välissuhete arutelu, kus muuhulgas on teemaks saatkonna töö ja ettevõtjate ootused saatkonnale. Ootame arutelu jaoks ettevõtjate sisendit ja vastuseid järgmistele küsimustele:

1) Mis on Teie ettepanekud äridiplomaatia vallas Eesti saatkonnale Vilniuses?
 
2) Mis on Teie huvid/plaanid Leedu turu suhtes?
 
3) Kui oluline on Leedu Teile ekspordituruna (%/maht)?
 
4) Milline on Teie globaalne investeerimisstrateegia ja kas plaanite Leetu investeerimist? Kas ootate Leedu partneritelt investeeringuid oma ettevõttesse Eestis?
 
5) Kas peate vajalikuks senisest enam Leedu turu tutvustamist Eestis?
 
6) Millist infot Leedu kohta soovite saada oma ärihuvidest lähtuvalt?

Ootame vastuseid 18. märtsiks meiliaadressile mailto:gea@employers.ee

Avalda arvamust: tulumaksuseaduse muudatused, sh tööandjalt töötajale korraldatud transpordi maksuvabastus

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega soovitakse sisse viia mitmeid tööandjatele olulisi muudatusi.

Eelnõu järgi laiendatakse erisoodustuse erandit tööandja transpordile, mis on korraldatud M2 või M3-kategooria sõidukiga sõltumata sellest, kas ühistransporti kasutades on võimalik teekonda töötaja kodu ning töökoha vahel läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti võimaldatakse tööandjal maksuvabalt tasuda töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Luuakse erisoodustuse erand töötaja majutuskulude katmisel, kui see on tööandja ettevõtluseks vajalik ja kulud ei ületa 200€/kuus Tallinnas ja Tartus või 100 €/kuus mujal, töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ning töötaja ei oma lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara. Lähetuskuludele säilib pragune regulatsioon.

Tühistatakse kolme aasta kriteerium töötaja osalusoptsiooni saamise ja realiseerimise vahel tulumaksuvabastuse saamiseks, kui kogu äriühing võõrandatakse või töötaja sureb või kaotab töövõime

Luuakse tulumaksuvabastus kasumit mittetaotlevates organisatsioonides töötavate vabatahtlike “välislähetuse päevarahale” tavapärase maksuvabastuse piirmäära ulatuses – 50 €/päev;

Täpsustatakse, et Euroopa Liidu struktuuritoetustest makstavaid stipendiume ei maksustata tulumaksuga sarnaselt sõidu- ja majutustoetusega.

Palume Teie tagasisidet ja täpsustavad küsimused saata 13. märtsiks raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Millal võiks maksumuudatused jõustuda rutem kui 6 kuuga?

Reformierakond on algatanud Maksukorralduse seaduse muudatuse, millega loodaks erand §41 sätestatud reeglile, et maksualase negatiivse mõjuga muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud.

Muudatuse järgi võiks erandlikel ja põhjendatud juhtudel maksuseaduse jõustumise sätestamisel lõikes 1 nimetatud tähtajast kõrvale kalduda, nimetatud juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine.

Kirjeldatud erand on siiani märgitud vaid Maksukorralduse seaduse seletuskirjas ja seadus sellist erandit ette ei näe.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 13. märtsiks raul@employers.ee.

Eelnõu dokumendid ja menetluskäigu leiab SIIT.

Avalda arvamust: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu

Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) (edaspidi CSDR-määrus). Selleks tuleb muuta Eesti väärtpaberite keskregistri seadust (edaspidi EVKS), väärtpaberituru seadust, äriseadustikku ja teisi nendega seotud seadusi.

CSDR-määrusest tulenevalt saavad teatud emitendid õiguse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väliselt, st tulevikus on võimalik, et Eestis asutatud aktsiaseltside aktsiaraamatute registripidajaid on rohkem kui üks.

Samuti luuakse eelnõus alused osaühingute osade registrist kustutamiseks osanike otsuse alusel.

EVKS senist pealkirja tuleb muuta – uus pealkiri on väärtpaberite registreerimise seadus –seoses seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala laienemisega.

Ülejäänud eelnõu peamised muudatused on seotud pensioniregistri pidamisega, teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega, nn linkide kaudu hoitavate välisriigi väärtpaberite tunnustamisega Eestis, emitentidele kontohalduri vahenduseta väärtpaberikonto avamise võimaluse loomisega ning väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnise muutmisega.

Täpsem ülevaade muudatustest on esitatud seletuskirja teises osas.

Ootame teie kommentaare eelnõule hiljemalt 27. veebruariks 2017 aadressil raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Töövaidluste lahendamiseks uus regulatsioon

Sotsiaalministeeriumis on valminud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu, millega luuakse kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse asemele uus terviklik regulatsioon.

Eelnõu laiendab töövaidluskomisjoni pädevust, andes töövaidluskomisjonile õiguse lahendada ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid vaidlusi. Töövaidluskomisjoni pädevuse laiendamine tingib muudatuse kehtiva seaduse nimetuses. Eelnõuga lisanduvad alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Pikendatakse töövaidlusasja läbivaatamise tähtaega, lisatakse avalduse parandamise võimalus, kaotatakse avalduse rahaline piirmäär ning täpsustatakse menetlusnorme. Eelnõuga reguleeritakse menetlusdokumentide kättetoimetamine, sealhulgas tõendite esitamine ja otsuse kättetoimetamine.

Lisaks täiendab eelnõu töövaidluskomisjoni juhatajale esitatud nõudeid ning laiendab juhataja ainupädevust vaidluste lahendamisel. Juhataja ametipalk seotakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning ametikoht muudetakse tähtajaliseks. Eelnõu jõustumistähtajaks on planeeritud 2017. aasta 1. juuli.

Ootame kommentaare hiljemalt 03.10.2016 aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: muudatused alaealiste töötamise regulatsioonis

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muudatused, mis puudutavad alaealistele lubatud töid, alaealise töötamiseks Tööinspektsiooni loa taotlemist, alaealiste tööaega, igapäevast puhkeaega, põhipuhkust ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevust. Samuti sätestatakse valveaja rakendamise erand IT tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.

Eelnõuga kaotatakse ära alaealistele lubatud tööde nimekiri ning Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus.  Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel. Eelnõuga muudetakse ka alaealiste tööaega puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste  puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele mittekoolikohustuslikele alaealistele.

Samuti kaotatakse  alaealise põhipuhkuse erisus. Kehtiva õiguse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkus 35 kalendripäeva aastas, mille 28 kalendripäeva ületav
osa hüvitatakse tööandjale riigieelarvest. Alaealise põhipuhkus viiakse samale tasemele täisealise töötaja põhipuhkusega (28 kalendripäeva).

Eelnõuga sätestatakse Tööinspektsioonile õiguslik alus töö tegemise suhte sisu hindamiseks. Muudatus annab Tööinspektsioonile seadusliku pädevuse
kvalifitseerida vajadusel näiteks käsundusleping või töövõtuleping ümber töölepinguks.

Ootame kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 04. oktoobriks aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: AÜ-de ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks

Eesti Ametiühingut Keskliit on teinud Sotsiaalministeeriumile ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks, mis puudutavad muuhulgas töölepingu lõpetamise ja töötajate esindajaga seotud regulatsioone.

Ootame teie arvamusi ja kommentaare nimetatud ettepanekutele hiljemalt 5. septembriks aadressil piia@employers.ee.

Tutvu ametiühingute ettepanekutega SIIN.

Avalda arvamust: käibemaksuseaduse muutmine

Rahadusministeerium on algatanud käibemaksuseaduse muutmise. Eelnõuga plaanitakse tõsta  käibemaksukohustuslaseks registreerimise (KMKR) kohustuse piirmäära ja pöördmaksustada metallitooted.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära kavandatakse tõsta 16 000 eurolt 40 000 euroni. Isikud, kelle maksustatav käive aasta algusest arvates ei ületa piirmäära, ei ole kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena, kuid nad võivad seda teha. Seega ei ole nad kohustatud pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone. Meetme eesmärk on vähendada ettevõtjate1 halduskoormust. Selleks suurendatakse ettevõtjate hulka, kes ei pea end registreerima käibemaksukohustuslasena.

Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirja lisatakse teatud metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses. Muudatuse eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdne konkurents metallisektoris ja riigi tulude suurenemine tänu maksupettuste vähenemisele. Pöördmaksustamise korral arvestab käibemaksu riigi tuludesse kauba müüja asemel kauba soetaja juhul, kui ta on käibemaksukohustuslane. Käibemaksuseaduse muutmise ettepaneku pöördmaksustamise kehtestamise osas tegid Rahandusministeeriumile metallisektori ettevõtted, kuna maksupettuste osakaal on selles sektoris teiste sektoritega võrreldes väga suur ja seetõttu on ausatel ettevõtetel raske konkurentsis püsida ettevõtetega, kes kasutavad kaupade ostmisel puhverettevõtteid.

Ootame teie ettepanekuid ja kommentaare 15. juuniks meiliaadressile raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

14 ettepanekut riigihangete seaduse eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad uue riigihangete seaduse eelnõuga 204 SE planeeritavaid uuendusi, mis aitavad kaasa riigihankemenetluse senisest enam läbipaistvaks ja selgemaks muutmisele ning vähendavad ettevõtjate halduskoormust, ent esitavad eelnõu täiendamiseks ühiselt 14 ettepanekut.

Ühiselt Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas teatasid Tööandjad ja Kaubanduskoda, et tervitavad eelnõuga kehtestatavat piirangut kvalifitseerimise tingimusena sätestatavale käibenõudele, millega seatakse nõude piiriks kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus ja loodavad, et muudatus aitab välistada põhjendamatult kõrgete tingimuste seadmist hangetel osalemise eeldusena ning annab senisest rohkematele VKE-dele võimaluse hankemenetlustest osa võtta.

Samuti leiavad liidud, et eelnõuga tutvustatav hankepassi instituut ning pöördmenetluse võimaldamine aitavad kaasa nii pakkujate kui hankijate halduskoormuse vähendamisele.

Tööandjad ja Kaubanduskoda toetavad ka muudatusi, mis võimaldavad pakkumuse hindamisel arvesse võtta olelusringi kulusid, hankelepingute muutmise tingimuste osas selguse suurenemist ning üleminekut elektroonilistele riigihangetele. Samuti tervitatakse innovatsioonipartnerluse instituuti ja loodetakse, et see võimaldab senisest tõhusamat koostööd uuenduslike toodete või teenuste väljatöötamisel.

Tööandjad ja Kaubanduskoda esitasid eelnõule 14 konkreetset ettepanekut, millest olulisemad olid järgmised:


• Pakkujatel tuleks võimaldada pakkumuste protokollidega ning maksumustega tutvuda. Tuleb tagada mõistlik tasakaal ärisaladuse kaitse ja läbipaistvuse vahel.
• Välistada tuleb olukorrad, kus ettevõte, kel on maksuvõlg või kel on esitamata viimane majandusaasta aruanne saab hankemenetluses pakkumusi esitada. Seda tuleb kontrollida juba hanke väljakuulutamise seisuga ja pakkumuste avamisel. Enne kui kõik korras ei ole, ei tohiks pakkumust edasi hinnata.
• Tuleb välistada põhjendamatult madala maksumusega pakkumused. Eelnõusse tuleb viia sisse konkreetsed nõuded nende vältimiseks, mida hankijad saaksid kasutada.
• Pakkumiste esitamine elektroonilises riigihangete keskkonnas peab olema kasutajasõbralik ning hõlbustama ettevõtjate tööd.
• Tuleks sisse viia siduva eelotsuse instituut, mis käsitleb hankemenetluse eelseid olukordi.
• Riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud õigusabikulud tuleks võitjale kompenseerida nagu tavakohtus.
• Vajalik on rakendada konkreetseid meetmeid töövõtuahelas osalevate isikute maksukuulekuse tõstmiseks ja alapakkumiste vältimiseks.

Loe tervet pöödrumist ja kõiki ettepanekuid SIIT.

Avalda arvamust: keeleseaduse muutmine ja keelenõuete leevendamine

Haridus- ja Teadusministeerium saatis arvamuse andmiseks keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Kehtiva regulatsiooni järgi on eesti keele tasemeeksam tasuta ja eksamile pääseb tingimusteta igaüks. Eksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.

Isikute eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades. Regulatsiooni muudatusega soovitakse, et eksamil käimine muutub sihtrühma kuuluvale isikule kolmandast korrast alates tasuliseks.

Kavandatav eelnõu sisaldab kahte muudatust:

1. Eesti keele tasemeeksamit saab tasuta sooritada inimene, kellel on tarvis keeleseadusest lähtuvalt tõendada eesti keele oskust. Sihtgruppi mittekuuluvad isikud ning kolmandat korda samal tasemel eksamit sooritada soovivad isikud saavad eksamit teha üksnes riigilõivu tasudes.

2. Selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C-1 taseme eesti keele oskuse nõue.

Planeeritud muudatuste jõustumisaeg 01.09.2017.

Lisaks eeltoodule ootame teie konkreetseid ettepanekuid ja näiteid, millistes valdkondades võiks keelenõudeid leevendada.

Palume oma kommentaarid ja ettepanekud saata hiljemalt 08.06.2016 aadressil piia@employers.ee

Avalda arvamust: Välismaalaste seaduse järjekordsed muudatused

Siseministeerium on saatnud kooskõlastamisele järjekordsed välismaalaste seaduse (VMS) muudatused.

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud, et soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega.

Kokkuvõtvalt on eelnõuga kavandatud järgnevad olulisemad muudatused:

  1. Iduettevõtluse eriregulatsiooni kehtestamine,
    soodustamaks Eestisse elama asumist iduettevõtlusega tegelemise ja iduettevõttes töötamise eesmärgil. VMS-is sätestatakse regulatsioon, millega võimaldatakse nii lühiajalise kui pikaajalise viisa andmist iduettevõtjatele. Käesoleva eelnõuga lisatakse nende isikute loetellu, kellele ei kohaldata lühiajalise töötamise registreerimisel palgakriteeriumit, iduettevõttes töötavad välismaalased.
  2. Suurinvestorile elamisloa taotlemise aluse ja tingimuste kehtestamine. Määratletakse suurinvestori mõiste ning sätestatakse tähtajalise elamisloa suurinvestorile andmise täiendavad nõuded. Eelnõu muudatuste kohaselt loetakse suurinvestoriks välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse.
  3. IKT valdkonna ja suurinvestori sisserände piirarvu alt välja arvamine. Eelnõuga on sisse viidud muudatused, mille kohaselt sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata edaspidi välismaalast, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasele ametikohale. Lisaks jääb sisserände piirarvu alt välja välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes või elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega.
  4. püsivalt Eestis elamise nõude muutmine ning lühiajalise eemalviibimise registreerimise kaotamine. Eestis püsivalt elamise mõistest jäetakse välja Eestis vähemalt 183 päeva aasta jooksul viibimise nõue ning välismaalase Eestis püsivalt elamine määratletakse elamisloa või elamisõiguse omamise kaudu.
  5. taotlusprotsesside lihtsustamine
  6. tähtajalise elamisloa menetlustes elamisloa pikendamise põhiselt lähenemiselt järelkontrolli põhisele lähenemisele üleminek, võimaldades väljastada pikema kehtivusajaga elamislubasid ning kandes fookuse lisandväärtust loovatele menetlustele.

Eelnõu jõustumine on planeeritud muudatuste kaupa. Esimesed muudatused peaksid jõustuma 30.septembril 2016.a.

Ootame teie ettepanekuid ja kommentaare eelnimetatud eelnõule hiljemalt 13.maiks 2016 .a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Avalda arvamust: Töölepinguseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Planeeritavad muudatused mõjutavad 7-17-aastaseid töötajaid ning tööandjaid, kes võtavad tööle alaealisi töötajaid – muudetakse alaealiste töötingimusi (tööaeg, ületunnitöö jmt.). Teiseks muudetakse paindlikumaks IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni.

Ootame kommentaare ja ettepanekuid aadressil piia@employers.ee hiljemalt 11. maiks 2016.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Kokkuvõte:

Seaduse muutmise eesmärgiks on anda alaealisele võimalus rohkem töötada ning omandada tööharjumust, mis on oluline hilisemas elus töösuhtesse astumisel ning ka töösuhtes püsimiseks. Samas tuleb alaealisele töötajale tagada tõhus kaitse olukorras, kus ta töötab lepingu alusel, mis vastab töölepingu tunnustele.
Samuti on eesmärgiks võimaldada teatud IT-sektori töötajatele ja tervishoiutöötajatele paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja regulatsiooni.

Eeldatav regulatsiooni jõustumise aeg on 2017 a. teine pool.

Kokkuvõte planeeritavatest muudatustest

Alaealiste töötingimused

I Alaealistele lubatud tööd

TLS § 7 lõike 5 alusel sätestab Vabariigi Valitsus määrusega 13-14-aastastele või 15-16-aastastele koolikohustuslikele alaealistele lubatud kergete tööde liigid.

Kavandatavad muudatused on järgmised:
TLS § 7 lõige 5 ning selle alusel antud määrus tunnistatakse kehtetuks.

TLS §-le 7 kavatsetakse lisada lõige 41:
„(41) 13-aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida eelkõige järgmiste tööde tegemiseks:
1) põllumajandustööd;
2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd.“.


II Nõusolek alaealise töötamiseks

Tööinspektsioonilt loa taotlemise kohustuse kaotamiseks 13-14-aastaste alaealiste puhul on kavandatavad muudatused:
TLS § 8 lõige 3 muudetakse järgmiselt:
„(3) Töölepingu sõlmimiseks 7–12-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.“.

III Alaealiste tööaeg

Kavandatavad muudatused on järgmised:
TLS § 43, mis muuhulgas reguleerib alaealise tööaega, kavandatakse muuta järgmiselt:
„(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
 1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljas pool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheaegadel;
 2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku õppeveerandi kestel väljas pool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheaegadel.

Lõike 4 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

(41) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on 15-17-aastase töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

(42) Kui vähemalt 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, läbib praktikat kutseõppeasutuse seaduse tähenduses, siis võib tema tööaeg olla 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

(5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja § 46 lõikes 31 nimetatud piirangut ületades, on tühine.“.

Muudatus annab tööandjatele võimaluse alaealist töötajat oluliselt rohkem tööle rakendada ning sel juhul ei pea tööandja alaealise tööle võtmiseks oma tööd suures ulatuses ümber korraldama alaealisele kehtivate piirangute järgimiseks.
Lisaks muutub 15-17-aastane mittekoolikohustuslik töötaja täiskasvanud töötajaga võrdsemaks, mille tõttu ei kaota tööandja oluliselt, täiskasvanud töötaja asemel alaealisega töölepingut sõlmides.


IV Alaealise poolt ületunnitöö tegemine

15-17-aastasele alaealisele, kes ei ole enam koolikohustuslik, ületunnitöö tegemise võimaldamiseks soovitakse TLS § 44 muuta järgmiselt:
„(11) 15-17-aastane töötaja, kes ei ole enam koolikohustuslik võib poolte kokkuleppel teha ületunnitööd üksnes juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud ning ületunnitöö tegemine ei kahjusta alaealise töötaja tervist. Ületunnitöö ei tohi ületada 80 tundi kalendriaasta jooksul. Alaealisel töötajal on õigus ületunnitöö kokkulepe igal ajal üles öelda.
 
(2) Ületunnitöö kokkulepe 7-14 aastase või koolikohustusliku töötajaga on tühine.
[…](41) Tööandja võib nõuda 15-17-aastaselt töötajalt, kes ei ole enam koolikohustuslik, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ületunnitöö tegemist tingimusel, et see töö on ajutine ja tuleb ära teha viivitamata ning täiskasvanuid töötajaid ei ole võimalik tööle rakendada.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda 7-14-aastaselt või koolikohustuslikult töötajalt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
[…](71) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud juhul hüvitatakse alaealisele töötajale ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vahetult pärast ületunnitöö tegemist.“.

Seoses eelnevate muudatustega, on vajalik ka TLS § 46 muutmine:
„(31) 15-17-aastaste töötajate, kes ei ole enam koolikohustuslikud, tööaeg ei tohi ületada 9 tundi päevas ja 45 tundi nädalas.“.


V Alaealise tööle rakendamise piirang

Kavandatakse TLS § 49 muuta järgmiselt:
„(1) Kokkulepe, mille kohaselt 7-14-aastane või koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00, on tühine.

(11) Kokkulepe, mille kohaselt 15-17-aastane töötaja, kes ei ole enam koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00, on tühine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui 7-14-aastane või koolikohustuslik töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.

(21) Käesoleva paragrahvi lõiget 11 ei kohaldata, kui 15-17-aastane töötaja, kes ei ole enam koolikohustuslik, teeb tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse, teeninduse, majutuse ja toitlustuse alal täiskasvanu järelevalve all, kui alaealise kaitseks on selline järelevalve vajalik, kell 22.00 kuni 24.00.“.

VI Alaealiste igapäevane puhkeaeg
kavandatakse TLS § 51 muuta järgmiselt:
„(2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
1) 7–12-aastasele töötajale jääb õppeveerandi kestel 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheaegadel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega;
2) 13–14-aastasele või koolikohustuslikule töötajale jääb õppeveerandi kestel 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ning koolivaheaegadel vähem kui 16 tundi järjestikust puhkeaega;
3) 15-17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega;
4) tunnistatakse kehtetuks.“.


VII Alaealiste põhipuhkus

TLS § 56 kohaselt eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
TLS § 66 lõike 1 alusel hüvitatakse alaealise põhipuhkuse puhkusetasu põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Muudatusega soovitakse TLS § 56 tunnistada kehtetuks.
Sellega seoses on vajalik ka TLS § 66 lõike 1 muutmine, mis näeb ette põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa hüvitamise riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.


VIII Tööinspektsiooni järelevalve

Tööinspektsiooni pädevuse laiendamiseks lisatakse TLS 6. peatükki uus paragrahv:
„§ 1151. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus
Kui isikuga töö tegemiseks sõlmitud lepingu sisust ilmneb, et leping vastab töölepingu tunnustele (käesoleva seaduse § 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatule), siis kohaldatakse selle lepingu suhtes töölepingu kohta sätestatut.“


Valveaeg

Seadusest tulenev kohustus valveaja rakendamisel järgida eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi. Kehtiva regulatsiooni alusel on teatud valdkondades keeruline töökorralduse vajadustest lähtuvalt valveaja rakendamine.

Leevendust probleemidele tooks valveaja regulatsioon, mis võimaldaks valveaja rakendamisel teha erandi töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest. Sellist erandit võimaldataks ainult piiratud tundide arvu ulatuses ning tingimusel, et erandi kohaldamine ei kahjusta töötaja tervist. Samuti on töötajatele ette nähtud valveaja tasu vähemalt 1/5 kokkulepitud töötasust, mis on poole suurem TLS § 49 lõike 1 alusel makstavast tavapärasest valveaja tasust (1/10 kokkulepitud töötasust), kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seega on võimalik kollektiivlepingus kokku leppida valveajatasus, mis on väiksem või suurem kui 1/5 kokkulepitud töötasust, kuid mitte alla 1/10 kokkulepitud töötasust.

Tulenevalt eeltoodust on TLS § 48 kavandatud järgmised täiendused:

(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2  nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiutöötajate ning töötajate osas, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine (IT tugiteenuseid osutav spetsialist).

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiutöötaja ja IT tugiteenuseid osutav spetsialisti osas tingimusel, et selles on töölepingus või kollektiivlepingus kokku lepitud, valveaja kestus 30-päevase ajavahemiku kohta ei ületa 130  tundi ning piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

(23) Käesoleva paragrahvi lõike 22 rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust, kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Valveaja eest makstav tasu ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tasu.

Avalda arvamust: Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu

Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastusringile äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Kokkuvõte eelnõu eesmärgist ja muudatustest:

Eelnõuga soovitakse kaotada nõue, et Eesti äriregistrisse kantud teatud äriühingute juhatus peab asuma Eestis ning nähakse ette ühtne juriidiliste isikute asukoha ja nende juhatuse või seda asendava organi asukoha reeglistik. See tähendab, et seaduse jõustumisest alates on kõiki Eesti juriidilisi isikuid võimalik juhtida ka välisriigist.

Kui juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, tuleb juriidilisel isikul määratleda kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente.  Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.

Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.

Muudatusega ühtlustatakse kõigi juriidiliste isikute asukoha ja juhatuse või juhatust asendava organi asukoha alast regulatsiooni, sest puudub mõistlik põhjendus isikute liigiti erisusi ette näha.

Eelnõu on plaanitud  jõustada 2018.a. 1.jaanuaril.

Ootame teie kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 12.maiks 2016.a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Välismaalaste seaduse muudatused arvamuse avaldamiseks

Siseministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelõu, mille eesmärgiks on võtta üle kaks direktiivi: direktiiv 2014/36/ EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta;
 ja direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral.

Kokkuvõte muudatustest:

– avardatakse kolmandate riikide kodanike lühiajalise Eestis töötamise võimalusi;
– võimaldatakse seaduslikult riigis viibivatel välismaalastel esitada pikaajalise viisa taotlus Eestis ning pikaajalise viisaga viibivatel välismaalastel pikendada oma viibimisaega lühiajaliseks Eestis töötamiseks;
– sätestatakse volitusnorm hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu kehtestamiseks;
– täiendatakse lühiajalise töötamise tingimusi hooajatöö ja ettevõttesisese lähetamise eesmärgil;
– muudetakse Eestis töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades valdkonna keskmise palga nõude (kaotatakse 1,24-kordne palgakoefitsiendi nõue);
– luuakse ettevõttesiseselt üleviidud töötaja elamisluba ning sätestatakse üleviidud töötaja riiki sisenemise, riigis töötamise ja teise liikmesriiki liikumise tingimused;
– laiendatakse õigust tööturuteenustele ajutiselt riigis viibivatele ja töötavatele välismaalastele;
– täiendatakse tööandja vastutuse sätteid, sätestades hüvitise maksmise välismaalasele juhul, kui lühiajalise töötamise registreerimine tühistatakse tööandjast tuleneval põhjusel;
– võimaldatakse riigis seaduslikult viibinud ja töötanud välismaalasel jätkata töötamist ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise järel.

Ootame kommentaare hiljemalt 18.04.2016 aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Avalda arvamust: Tulu ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni lisade vormimuudatused

Rahandusministeerium soovib seoses töövõimereformi ja Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivi muudatuste ülevõtmisega muuta tulu ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni lisade vorme.

Peamised muudatused:
1) Määruse eelnõuga rakendatakse TSD-le töövõimereformiga seotud üleminekut töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile. Töövõimetoetust hakkavad saama osalise ja puuduva töövõimega inimesed ning töövõimet hakkab hindama ja toetust maksma Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). Tulenevalt töövõimereformist hakatakse 1. juulist 2016 näitama vormi TSD lisadel 1 ja 2 lisaks töövõimetuspensionile ka osalise või puuduva töövõimega töötajale maksustamisperioodil makstud tasu osa, millelt tööandja esitatud taotluse alusel maksab sotsiaalmaksu töötukassa. Õigust riigi poolt sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning töötukassa maksab sotsiaalmaksu piiratud töövõimega isiku eest ilma tööandja poolt igakuiselt taotlust esitamata.

2) Määruse eelnõu teiseks oluliseks teemaks on üle võetud Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivist (2011/96EL ja 2014/86/EL) tulenevad TuMS muudatused, mille eesmärk on kehtestada ema- ja tütarühingu vaheliste kasumi jaotamise maksete suhtes üldine kuritarvituste vastane säte ning vältida topeltmittemaksustamist hübriidlaenude puhul. Deklareerides saadud dividendi vormi TSD lisal 3 või lisal 7 maksuvaba dividendina, kinnitab sellega maksumaksja, et dividendi maksjal ei ole oma residendiriigis õigust seda dividendi kasust maha arvata.

Ootame kommentaare 11. aprilliks meiliaadressile raul.aron@employers.ee

Määruse eelnõu

Seletuskirja eelnõu

Vormi TSD Lisa 1

Vormi TSD Lisa 2

 

Vormi TSD Lisa 7

 

 

 

Millistes riikides vajavad ettevõtjad välisesindusi?

Välisministeerium on üle vaatamas oma välisesindusi ja analüüsib muuhulgas, millised neist on ettevõtjate jaoks kõige vajalikumad ning palub Tööandjatelt selleks sisendit. Nimelt plaanib ministeerium osa esindusi sulgeda. Sellega seoses kogume ettevõtjate vastuseid-kommentaare  järgmistele küsimustele:

• Milliste riikide puhul olete kõige enam huvitatud Eesti riigi olemasolevate esinduste diplomaatide toetavast tegevusest?
• Milline on kogemus ja tagasiside majandusdiplomaatidele? Palun nimetage esindused, millega olete töiselt kokku puutunud.
• Kas vajate Euroopa Liidu maades riigi esinduste tuge ettevõtete huvide kaitsmisel?
• Palun võimalusel kirjeldage, milliste kaupadega ja teenustega ning millistele turgudele soovite lähemate aastate jooksul suunduda.
• Millistes riikides ja millistes valdkondades soovite leida koostööpartnerid või investoreid?
• Palun nimetage, millistes riikides täiendavalt vajaksite oma majandustegevuse toetuseks Eesti diplomaatide kohalolu?

Ootame vastuseid 23. märtsiks meiliaadressile eve.paarendson@employers.ee

Avalda arvamust: kuidas seadusandlusega paindlikke töösuhteid soodustada?

Sotsiaalministeerium palub ettevõtjatel kirjeldada oma nägemust tuleviku töö- ja puhkeaja regulatsioonist, mis võimaldaks luua ja kasutada paindlikke ning kaasaegseid töösuhteid. Võimalusel palutakse välja tuua, milliseid muudatusi oleks vaja kehtivas regulatsioonis teha, et tööturu vajadustele vastava tulemuseni jõuda.

Palun saatke oma vabas vormis ettepanekud, võimalusel koos näidetega reaalsest elus  hiljemalt 29. märtsiks 2016 aadressile piia@employers.ee

Vaata ka: Sotsiaalministeeriumi pöördumine koos ülevaatega 2015. aastal tehtud tööelu-uuringust

Avalda arvamust: Innovatsiooni edendavad riigihanked

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastusringile ettevõtlusministri määruse „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ eelnõu. Ootame kommentaare ja ettepanekuid 26. veebruariks meiliaadressile gea@employers.ee

Avaliku sektori hange on oluline majanduskasvu suunaja ja edendaja. Euroopa Liidu sisetarbimisest moodustavad avaliku sektori hanked hinnanguliselt 19%. Eestis on sama näitaja mõnevõrra madalam, kuid siiski märkimisväärne. Kui ka 1% Eestis korraldatavatest riigihangetest toetaksid innovatsiooni, suunduks ettevõtte arendustegevusse või uute toote ja teenuste väljatöötamisse aastas 16–43 miljonit eurot. 

Eelnõu eesmärk on mõjutada avaliku sektori hankeid korraldavate asutuste ostukäitumist, millest omakorda tuleneb mõju turule. Seega mõjutab toetusskeem majandusarengut kahel moel: esiteks avalike teenuste kvaliteedi ja hinna suhte parandamisega, tuues nii kasu lõppkasutajatele ja maksumaksjatele, ning teiseks uute innovatsioonivõimaluste pakkumisega ettevõtetele, andes nii panuse ettevõtete innovatsioonisuutlikkusse ja konkurentsivõimesse.

Määruse eelnõu

Määruse seletuskiri

Eestisse lähetatud töötajate regulatsioon muutmisel

Sotsiaalministeeriumis on valminud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, täitemenetluse seadustiku ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame liikmete arvamusi hiljemalt 15.02.2016 meiliaadressil piia@employers.ee

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”) .

Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks tagamiseks. Selleks täpsustatakse eelnõuga Tööinspektsiooni kohustusi seoses liikmesriikide vahelise halduskoostöö parandamisega, kehtestatakse rahaliste karistuste või trahvide piiriülene jõustamise regulatsioon, nähakse ette lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutus ehitussektoris, kehtestatakse tööandjale ja tellijale või tööd võimaldavavale isikule andmete ja dokumentide esitamise kohustus.

Muudatusega antakse lähetatud töötaja tööandjale ja temalt teenuse tellinud isikule või isikule, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, võimalus omavahel kokku leppida, kes neist lähetatud töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, on vastutus töötervishoiu ja –ohutuse nõuete täitmise osas töötaja tööandjalt teenuse tellinud isikul või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

Eelnõu näeb ette, et lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellija ja isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, on kohustatud esitama Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile lähetatud töötaja tööandja nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed ning lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nime ja sidevahendite andmed.

Lisaks sätestab eelnõu, et lähetatud töötaja tööandjal ja temalt teenuse tellinud isikul või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, on kohustus esitada Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid. Selle, kas dokumentide esitamine Tööinspektsioonile on lähetatud töötaja tööandja või temalt teenuse tellinud isiku või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, kohustus, lepivad pooled omavahel kokku. Juhul, kui kokkulepet selles osas sõlmitud ei ole, on dokumentide esitamise kohustus lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isikul või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

Eelnõuga täiendatakse seadust sättega, milles sätestatakse lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutus ehitussektoris.

Eelnõuga sätestatakse tööandja, lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku ja isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, vastutus kehtestatud tingimuste täitmata jätmise eest (rahatrahvid).

Planeeritud jõustumisaeg 18.06.2016

Eelnõu

Eelnõu seletuskiri

Avalda arvamust: Läti mereala ruumilise planeerimise KSH

Eesti osaleb mõjutatud riigina Läti mereala ruumilise planeerimise piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. Nüüdseks on Läti edastanud Eestile kõnealuse planeerimisdokumendi KSH aruande etapi materjalid, mis on leitavad Keskkonnaministeeriumi piiriüleste juhtumite veebilehel.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 22. veebruariks meiliaadressile piia.simmermann@employers.ee

Läti edastatud materjalide hulka kuulub:

1) eestikeelne KSH aruande lühikokkuvõte;

2) ingliskeelne KSH aruanne;

3) ingliskeelne planeeringu kokkuvõte;

4) kaardimaterjal.

Täiendav ingliskeelne info on leitav SIIT

Heaolu arengukava eelnõu arvestab Tööandjate ettepanekutega

Sotsiaalministeerium on saatnud suurele kooskõlastusringile Heaolu arengukava 2016-2023 eelnõu ja rakendusplaani. Ootame kommentaare ja arvamusi 25. jaanuariks meiliaadressil piia@employers.ee

Hea meel on tõdeda, et eelnõus on arvestatud enamiku Eesti Tööandjate Keskliidu seni tehtud ettepanekute ja märkustega, mis peamiselt puudutasid arengukava tööjõu teemasid (käesolevas dokumendis on need käsitletud 1. alaeesmärgi all mahuga ca 16 lehekülge). Tööandjate ettepanekud pioriteetsete tööturumeetmete osas olid järgmised:

1. Tööturumeetemete väljatöötamisel tuleb silmas pidada tuleviku töösuhteid (nn. targad töökohad), st. eelkõige paindlike töösuhete soodustamist. Muuhulgas on olulised järgmised meetmed:

1) Osakoormusega töötamise edendamiseks kaotab riik minimaalse sotsiaalmaksu nõude;

2) Osalise töövõimetuse ajal töötamise võimaldamine.

Tulemus eelnõus:

Vastavalt Rakendusplaani punktile 1.1.2.4. on 2017.aastaks koostatud analüüs ja ettepanekud paindliku tööaja kokkulepete ja mittepüsivate lepingute kasutamise vajalikkusest ning mõjust tööturu käitumisele.

Rakendusplaani punkti 1.2.4.2. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud sotsiaalmaksu koormuse jagamiseks tööandja ja töötaja vahel eesmärgiga jaotada vastutust tööturu osapoolte vahel ning soodustada töötajate ja tööandjate jagatud panust töötaja tervise hoidmiseks.

Punkti 1.2.4.3. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud, mis võimaldaks muuta sotsiaalmaksu maksmine ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamine paindlikumaks, sh analüüsitud on sotsiaalmaksu mõju osalise tööaja kasutamisele.

Punkti  1.2.4.1. kohaselt on 2016 ja 2017 aasta tegevuseks planeeritud analüüs ja ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse korralduse muutmiseks, mis toetavad töötaja tervist hoidva töötingimuste kujundamist, tööst põhjustatud tervisekahjustuse hüvitamist ning töötajat töölhoidvate meetmete rakendamist. Muuhulgas hõlmab see analüüs ka osalise töövõimetuse ajal töötamise võimaldamist.

2. Soodustada nii töötajate kui ka tööandjate panust töötaja tervisesse:

1) Tööandja investeeringud töötajate tervisesse vabastab riik erisoodustusmaksust;

2) Vastutuste jaotamine tööandja ja töötaja vahel.

Tulemus eelnõus:

Punkti 1.2.4.4. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud, mis võimaldaks mitte lugeda tööandja panust töötajate tervisedendamisse ja haiguspäevade vältimisse erisoodustuseks.

3. Osalise töövõimega inimeste toomine tööturule:

1) Võimalus töötada ajutise töövõimetuse ajal;

2) Teha tööturu teenused ettevõtjatele lihtsaks, mõistetavaks ning kergesti kättesaadavaks ja kasutatavaks. Tänane olukord eeldab suurt tahtmist näiteks erivajadusega inimeste tööle võtmisel.

Tulemus eelnõus:

Rakendusplaani punktide 1.2.2. kohaselt on eesmärgiks/tegevuseks planeeritud töövõimereformi sihtrühmadele (vähenenud töövõimega inimesed ja tööandjad) teenuste arendamine ja pakkumine ning tööandjatele materiaalsete stiimulite tagamine vähenenud töövõimega isikute värbamiseks.

4. Ettevõtluse ja töötamise keskkonda parandamiseks ametnike senise kontrollifunktsiooni asemel pigem nõustavale ja suunavale koostööle panustamine.

Tulemus eelnõus:

Rakendusplaani punktis 1.1.4.2. on eesmärgiks töötingimuste riiklik järelevalve ja töövaidluskomisjonide tegevuse tagamine ning selle tulemusena on läbi viidud töötingimuste riiklik järelevalve, sh nõustamine ja teavitamine ning menetletud on individuaalsed töövaidlused.

Milliseid muudatusi vajab välismaalaste seadus?

Välisministeerium on üle vaatamas Välismaalaste seadust ja küsib partneritelt ettepanekuid. Eesti Tööandjate Keskliit kogub oma võrgustiku arvamused kokku, süstematiseerib need, teeb vajadusel esmase analüüsi ja esitab ministeeriumile jaanuari lõpuks. See on ministeeriumile üheks sisendiks eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 22. jaanuariks e-mailile piia@employers.ee

 

Haldusreformi seaduse eelnõu kooskõlastusringil

Rahandusministeerium on saatnud avalikule kooskõlastusringile Haldusreformi seaduse eelnõu, mille kohaselt teeb valitsus ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile.

Nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega.

Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele annab riik ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.

Kogume kommentaare ja arvamusi 11. jaanuarini 2016 meiliaadressile piia@employers.ee

Seaduse eelnõu

Seletuskiri

Kontseptsioon

Avalik konsultatsioon: uue haridusseaduse eelnõu

Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud avaliku konsultatsiooni uuele haridusseaduse eelnõule.

Uue haridusseaduse eelnõu paneb paika õppijate põhilised õigused ja kohustused. Samuti sätestab eelnõu selgemalt, kelle kohustus on luua õppimiseks sobivad tingimused. Eelnõu määrab ka selge vastutuse kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamise eest: kohalik omavalitsus vastutab alus-, põhi- ja huvihariduse eest ning riik kutse-, kõrghariduse ja alates aastast 2023 ka keskhariduse eest.

Eelnõus on määratletud ka tööturu osapoolte roll haridussüsteemi olulise osapoolena õppe kujundamisel ja arendamisel ning praktikavõimaluste loomisel, samuti õppeasutuse juhtorganite tegevuses osalemisel.

Eelnõuga saab tutvuda ja arvamust avaldada osale.ee veebilehel.

Kommentaarid palume esitada hiljemalt 6.jaanuariks aadressil: anneli@employers.ee

Avalik konsultatsioon: Millist internetti vajame pärast aastat 2020?

Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni interneti kiiruse ja kvaliteediga seotud vajaduste kohta pärast 2020. aastat, milles soovitakse saada tagasisidet tavakasutajatelt, organisatsioonidelt ja ettevõtjatelt selle kohta, millised on nende vajadused ja ootused internetiühenduse suhtes käesoleval ajal ja tulevikus.

Tagasiside aitab defineerida tuleviku digitaalse infrastruktuuri tehnilisi tingimusi. Lisaks mõjutab avalikult konsultatsioonilt saadud tagasiside tulevikus tehtavaid otsuseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Ühendamise Rahastu ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohta. Arvamuse avaldamiseks tuleb täita Euroopa Komisjoni kodulehel oleva küsimustiku.

Konsultatsioon on avatud kuni 7. detsembrini 2015.

Konsultatsioon ja sellega seotud info on leitav siit:

Avalik konsultatsioon interneti kiiruse ja kvaliteediga seotud vajaduste kohta pärast 2020. aastat (eesti keeles)

Konsultatsiooni taustadokument

Üldisem info

 

Ettevõtete toetamine: milliseid struktuurseid muutusi vajame?

Ettevõtlusminister on alustanud ettevõtete toetamise struktuuride ülevaatamist, kuna aastast 2020 tuleb arvestada Euroopa struktuurivahendite järsu vähenemisega. Täna on ettevõtete toetamine teatavasti käinud just EL vahendite toel. Minister ootab ettevõtjatelt selleks soovitusi ja ettepanekuid. Loe ministri pöördumist SIIT.

Soovime kokku panna ettepanekud, mis vastavad meie liikmete vajadustele ja nägemusele. Seepärast palun Teil vastata järgmistele küsimustele:

  1. Millised on peamised probleemid Teie ettevõtte jaoks praegusel ettevõtete toetamise süsteemil?
  2. Kui arvestada, et vahendeid ettevõtete toetamiseks saab olema oluliselt vähem, siis millistele priortetidele peaks ettevõtteid toetades keskenduma?
  3. Kas loodav ettevõtja arenguprogramm (vt lähemalt siit) täidab eesmärki või on vaja struktuursemaid, põhjalikumaid muudatusi
  4. Muud märkused-ettepanekud-ideed

Ootame vabas vormis vastuseid-kommentaare 25. novembriks meiliaadressile gea@employers.ee

Tööandjate Manifestis tegime konkurentsivõime tõstmiseks järgmised Euroopa Liidu tõukefondidega seotud ettepanekud:

  • Toetame valitsuse soovi seada eksport ja rahvusvaheline konkurentsivõime Euroopa Liidu tõukefondivahendite prioriteediks. Selleks tuleb tõukefondivahendeid paigutada eeskätt eksporditoetustesse, innovatsiooni, haridusse ning kontaktide loomise võimekusse. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi. Toetuste strateegiline eesmärk on saada keskmise suurusega ettevõtted tegema tehnoloogiainvesteeringuid.
  • Valitsus loob ja avalikustab eelarvestrateegia tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks.

Ootame arvamusi: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega mh võimaldatakse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri väliselt, mis toob kaasa muudatusi pensioniregistri pidamises ning ühendab teise ja kolmanda pensionisamba registrid.

Ootame ettepanekuid 27.novembriks 2015 aadressil: piia@employers.ee

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine eelnõu

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine seletuskiri

Kokkuvõte eelnõuga planeeritavatest muudatustest:

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72)(edaspidi CSDR määrus). Selleks tuleb muuta Eesti väärtpaberite keskregistri seadust (edaspidi EVKS), väärtpaberituru seadust, äriseadustikku ja teisi nendega seotud seadusi.

Esiteks: CSDR määrusest tulenevalt saavad teatud emitendid õiguse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väliselt, st tulevikus on võimalik, et Eestis asutatud aktsiaseltside aktsiaraamatute registripidajaid on rohkem kui üks. Samuti luuakse eelnõus alused osaühingute osade registrist kustutamiseks. EVKS senist pealkirja tuleb muuta – uus pealkiri on väärtpaberite registreerimise seadus – seoses seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala laienemisega.

Teine osa muudatustest on seotud pensioniregistri pidamisega. CSDR määrus ei reguleeri pensionfondi osakute registreerimist ja vastavat registripidamist. Seetõttu on eelnõus sätestatud teatud erinõuded ka pensioniregistri pidajale. Nõuete üheks eesmärgiks on tagada, et Finantsinspektsioonil oleks jätkuvalt võimalus ka CSDR määruse väliselt pensioniregistri pidaja üle järelevalvet teostada. Sellel eesmärgil lahutatakse eelnõus selgelt kaks registrit: pensioniregister ja teiste, eelkõige CSDR määrusega reguleeritud väärtpaberite (näiteks aktsiad) registreerimiseks mõeldud register. Eelnõus esitatakse senisest täpsemalt ka nimetatud registrite seosed riiklike andmekogude regulatsiooniga.

Kolmas osa muudatusi on seotud teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega ehk nende viimisega seniselt kahelt erinevalt registreerimisplatvormilt ühele. See võimaldab investoritel saada teise ja kolmanda pensionisamba kohta koondinfo ühest kohast. Sellega muutub pensionikogujate jaoks oma pensionivara haldamine mugavamaks, sest teise ja kolmanda samba osakute kohta tekib üks pensionivaade. Samuti muutub pensionikoguja jaoks lihtsamaks kolmanda samba avalduste esitamine (tekib võimalus avalduse esitamiseks otse EVK-le, korralduste vormid muutuvad lihtsamaks). Erinevalt teistest eelnõu sätetest jõustuvad pensionikontodega seotud eelnõu muudatused 2018. aastast.

Neljas osa muudatusi võimaldab keskregistris hoitavate keskdepositooriumite vaheliste süsteemiühenduste ehk nn linkide kaudu hoitavate välisriigi keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberite (edaspidi välisväärtpaberite) tunnustamist Eestis. Selle eesmärk on suurendada välisväärtpaberite tsiviilkäibe õiguskindlust Eestis ja toetada seeläbi välisväärtpaberite hoidmist Eestis.

Viies osa muudatustest on seotud keskregistris registreeritud väärtpaberite EVK-s registreeritud esindajakontol hoidmise tingimuste täpsustamisega. Näiteks sätestatakse eelnõus, et esindajakonto omaja on kohustatud väärtpaberile seatud ostueesõiguse- ja pandimärke kajastama ka esindajakonto omaja sisemises arvepidamises.

Kontohaldurite esindajate (Swedbank AS ja AS SEB) soovil on eelnõus loobutud eelnõu varasemas tööversioonis esitatud esindajakontol hoitavate väärtpaberite pantimise regulatsioonist. Kontohaldurite hinnangul piisab esindajakontol olevate väärtpaberite pantimise regulatsiooniks eelnõu § 6 lõike 91 täiendustest.

Osad eelnõu muudatustest on seotud ka 2017. a veebruaris Eestis kasutusele võetava Euroopa Keskpanga korraldatava Target2-Securities (edaspidi T2S) arveldusplatvormi funktsionaalsusega

 

Ootame arvamusi: Ettevõtte arenguprogramm

Ootame arvamusi ja ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valminud Ettevõtte arenguprogrammi määruse eelnõule.

Meetme eelnõu ja sellega seotud tegevuste ülesanne on aidata ettevõtjatel viia oma ettevõtetes ellu muutusi või käivitada protsesse, mille tulemusena saab ettevõte kallimate toodete müügil ja teenuste pakkumisel senisest majanduslikult edukamaks. Üheks sihtrühmaks on tööstusettevõtted.

Eesti Tööandjate Keskliit on meetme väljatöötamise varasemas etapis teinud ettepaneku mitte välistada toetuse saajate hulgast suurettevõtted ning MKM on lubanud tingimustele vastavate suurte ettevõtete hulka ja vajadusi  analüüsida. Samuti rõhutasime oma tagasisides, et eelistada tuleks ettevõtjaid, kes tekitavad uut know how’d, annavad ühiskonnale lisandväärtust. Seepärast võiks meie hinnangul toote- või teenusearendus ja/või TA tegevused olla programmi kohustuslikud osad.

Ettevõtte arenguprogrammi määruse eelnõu

Ettevõtte arenguprogrammi seletuskiri

Palume tagasisidet 20. novembriks meiliaadressile gea.otsa@employers.ee

Küsime arvamusi: EL-i ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas

Euroopa Komisjon plaanib 2016. aastal välja pakkuda ühtsed reeglid Euroopa Liidu ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi arvutamiseks (Common Consolidated Corporate Tax Base – CCCTB).  CCCTB on vabatahtliku süsteemina arutlusel olnud üle kümne aasta ja selle põhimõtted on liikmesriikidele tuttavad.

Seekord kavatsetakse CCCTB muuta kohustuslikuks vähemalt kõikidele rahvusvahelistele kontsernidele, kuid välistatud ei ole ka kõigile ettevõtetele ühtsete reeglite kehtestamine.

Ühtne maksubaas tähendab, et maksubaasi arvutamise üldpõhimõtted ja elemendid on kõikides liikmesriikides samad (maksuvabad tulud, mahaarvatavad kulud, esinduskulude mahaarvamise määr, tulude ja kulude kajastamise aeg, eraldised, lootusetute nõuete mahaarvamine, põhivarade maksuamortiseerimise põhimõtted ja määrad jne). Konsolideerimine tähendab lihtsustatult seda, et rahvusvahelised ettevõtted saavad oma eri liikmesriikide ettevõtete kasumi ja kahjumi tasaarveldada. Liikmesriigile jäetakse võimalus otsustada jätkuvalt maksumäära üle.

Täiendava info leiate Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Teie tagasisidet ootame kuni 13. novembrini: raul.aron@employers.ee või telefonil 6999305

Ootame arvamusi: Äriseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus

Justiitsministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK).

VTK-s käsitletakse kolme eraldiseisvat kehtiva õiguse muutmise ettepanekut:

1) Esitletakse vajadust muuta kehtivat juriidilise isiku asukoha alast regulatsiooni tulenevalt nn e-residentsuse projekti eesmärkidest.

E-residentsuse projekti üheks eesmärgiks on hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sh asutada juriidilisi isikuid, omada neis osalusi ning kuuluda nende juhtorganitesse. Kehtiva õiguse kohaselt vaadeldakse teatud äriühingute – osaühingute/aktsiaseltside/ tulundusühistute – asukohana üksnes juhatuse asukohta, mis peab asuma Eestis.

Määratledes äriühingu asukoha tema juhatuse asukoha järgi, arvestades, et e-residentide asutatud ühingute puhul ei asuks juhatused ilmselt faktiliselt Eesti Vabariigis, ei oleks teoreetiliselt rahvusvahelise ja siseriikliku kohtualluvuse reeglite kohaselt tagatud ühinguga seotud vaidluste lahendamine Eesti kohtutes.

Kui ka asjakohase välisriigi kohtualluvusreeglite kohaselt ei ole selliste ühingute vaidluste menetlemine tagatud, on teoreetiline oht, et võlausaldajate, osanike ja aktsionäride õigused võivad jääda kaitseta.

Muudatuse eesmärk:

Sidudes äriühingu asukoha lahti tema juhatuse asukohast, nähes ette samas kohustuse määratleda äriühingu enda (põhikirja- ja registrijärgse-) asukohana Eesti, on võimalik määrata kohtualluvus äriühingu asukohast lähtuva kohtualluvusreegli kohaselt ka juhul, kui äriühingu juhatus ei asu Eestis. Eestis asutatud äriühingute ühinguõiguslikke vaidlusi ja muid ühingu vastu esitatud hagisid on võimalik menetleda Eesti kohtus.

2) Keskendutakse äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannete hilisema jõustamise alase regulatsiooni väljatöötamise võimalustele.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole avalduse esitajal kande tegemise ja jõustumise täpset aega võimalik ette teada või määrata, vaid see sõltub registripidajast, kes peab kandeavalduse läbi vaatama seaduses sätestatud tähtaja jooksul (sõltuvalt menetluse liigist reeglina ühe või viie tööpäeva jooksul).

See tingib vajaduse teha kõik vajalikud ettevalmistused olukorras, kus kande tegemine ja jõustumine ei ole veel kindel. Samuti puudub nt võimalus ühildada ühinemise või osakapitali suurendamise jõustumine uue kalendriaasta algusega vms.

Muudatuse eesmärk:

Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus juriidilistel isikutel on soovi korral juba enne kande tegemist/jõustumist teatud aja jooksul võimalikult suur kindlustunne kande tegemise ja jõustumise aja osas, seda nt selleks, et teostada registrikande tegemise/jõustumisega seotud vajalikud ettevalmistused. Samuti oleks võimalik määrata kande tegemine ja jõustumine konkreetsele kuupäevale, nt ühinemise või osakapitali suurendamise jõustumine uue kalendriaasta algusesse vms.

3) Juriidilise isiku ärinime broneerimise alase regulatsiooni väljatöötamise võimaluse kaalumine.

Kehtiva õiguse kohaselt peab juriidiline isik oma nime muutmiseks otsustama põhikirja/ühingulepingu muutmise ja esitama vastavasisulise kandeavalduse

Kehtiva regulatsiooni valguses on juriidilise isiku nime muutmine komplitseeritud. Kuni kande tegemiseni puudub kindlus konkreetse nime kasutuselevõtu võimalikkuse osas, sh selles osas, et soovitud nime ei soovi kasutusele võtta mõni teine juriidiline isik.

Muudatuse eesmärk:

Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus juriidilisel isikul on soovi korral teatud aja jooksul võimalikult suur kindlustunne soovitud nime kasutuselevõtu võimalikkuse osas, seda nt selleks, et teostada vajalikud ettevalmistused nime kasutuselevõtuks ja takistada teistel juriidilistel isikutel sellel ajal soovitud nime omandada. Õiguskindlamaks muutuks ka nime ühelt juriidiliselt isikult teisele üleandmise protsess.

Tagasiside raames on muu hulgas oodatud nii eelistused konkreetsete väljapakutud lahendusvariantide või tegutsemisviiside osas kui ka ettepanekud küsimuste täpsemaks reguleerimiseks.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid 16.novembriks 2015 aadressil: piia@employers.ee

Äriseadustiku väljatöötamiskavatsus

Nullbürokraatia: ootame näiteid koormavast ja üleliigsest aruandlusest

Eesti Tööandjate Keskliit on pikka aega seisnud selle eest, et alustataks riigireformiga ning vähendataks ettevõtjate halduskoormust. Rõhutasime selle vajadust Tööandjate manifestis ning oleme seda Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet takistava tegurina esile toonud lugematutel kohtumistel-arupidamistel. Tänaseks on protsess jõudnud nii kaugele, et nelja ministeeriumi koostöös on alustatud halduskoormuse vähendamise projektiga (nn nullbürokraatia), mille eesmärk on kriitiliselt üle vaadata ettevõtjatelt riigile esitatav aruandlus ja seda oluliselt vähendada.

Selleks, et tegeldaks tegelike probleemidega ning sünniksid konkreetsed lahendused, vajame oma liikmete aktiivset koostööd.

Palun mõelge oma organisatsioonis ja pange kirja konkreetsed probleemid ja valukohad, kus peate täitma mõttetuid ja üleliigseid pabereid või aruandeid. Näiteks olukorras, kus peate esitama samu andmeid erinevatele instantsidele, kus on tähtajad ebamõistlikult lühikesed vms. Samuti palume võimalusel pakkuda välja lahendus. Ilmselt on selleks mõistlik kaasata töötajad, kes aruandlusega kokku puutuvad (nt personali- ja finantsvaldkonnas, aga ka muudes valdkondades, kus aruandlusega tegeldakse).

Mida konkreetsemad probleemid-lahendused kokku kogume, seda suurema tõenäosusega saame kaasa aidata nende kitsaskohtade lahendamisele.

Näide 1: Tulumaksuseaduse §54 lg 2 kohaselt peab käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõtja esitama TSD deklaratsiooni EMTA-le ka juhul, kui väljamakseid ei tehtud. Lahendus: Kui ettevõtjal väljamakseid polnud, siis ta ei pea TSD deklaratsiooni esitama ja selle mitteesitamine loetakse kinnituseks, et väljamakseid polnud.

Näide 2: EASi taotlusvoorus peab ettevõtja Exceli vormil esitama andmeid, mis sisalduvad ka Äriregistris. Lahendus: EAS peaks need andmed võtma otse Äriregistrist.

Ootame teie näiteid reedeks, 13. novembriks e-mailile piia@employers.ee. Vastame hea meelega küsimustele.

Edasine ajakava:

16 – 30. nov: Eesti Tööandjate Keskliit analüüsib ja süstematiseerib saadud ettepanekud, vajadusel täpsustab või töötab välja lahendusettepanekuid. Vajadusel kutsume lahenduste leidmiseks kokku meie valdkondlikud töögrupid.

1. dets: esitame kogutud ja süstematiseeritud probleemid-lahendused Rahandusministeeriumile

dets 2015 – jaan lõpp 2016: Rahandusministeerium analüüsib koostöös teiste ministeeriumitega ettepanekuid ja annab hinnangu, milliseid arvestada ja kohe töösse panna, milliseid ei ole võimalik arvestada.

veebr 2016: koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi ettepanekud, mille rakendamist ei peetud ministeeriumites võimalikuks. Arutelu tulemusel otsustab komisjon, kas ministeeriumi seisukoht oli põhjendatud või tuleb ettepanekuga siiski arvestada.

Ootame arvamusi ettevõtete arenguprogrammi eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valminud ettevõtete arenguprogrammi määruse eelnõu. Meetme üks sihtrühm on tööstusettevõtted. Tegemist on põhimõtteliselt uue lähenemisega ettevõtluse toetamiseks, kus hulga toetusmeetmete asemel on üks, milles soovitakse kokku panna konkreetse ettevõtja vajadustest lähtuv pakett, mis sisaldab ka nõustamist, arenguplaani koostamisel abistamist jms.

Andmaks ministeeriumile võimalikult sisukat tagasisidet, küsime oma liikmetelt: Kas näete sellise meetme järele vajadust? Kuidas hindate, kas Teie sektori ettevõtjad teavad (ja oskavad sõnastada) oma plaane-ambitsioone 3-5 aasta perspektiivis? Mis on arenguprogrammi praeguses versioonis puudu või peaks olema teisiti?

Ootame arvamusi 19. oktoobriks meiliaadressile gea@employers.ee

Arenguprogrammi määruse seletuskiri

Ettevõtete arenguprogrammi määruse eelnõu

Ettevõtete arenguprogramm MKMi esitlus

Pikaajaliste töötute tööturule integreerimise soovituste eelnõu

Sotsiaalministeerium on esitanud arvamuste avaldamiseks Pikaajaliste töötute tööturule integreerimist käsitleva nõukogu soovituse eelnõu.

Eelnõu järgi tuleb toetada tööotsijate registreerumist ja integreerimismeetmete suuremat keskendumist tööturu vajadustele, korraldada registreeritud pikaajalistele töötutele personaalne hindamine.

Samuti tuleb eelnõu kohaselt teha kõikidele pikaajalistele töötutele, kes jäävad noortegarantii soovituse kohaldamisalast välja, konkreetne pakkumine tööturule integreerimise lepingu sõlmimiseks hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud. Leping peaks sisaldama üksikisiku vajadustele kohandatud kava pikaajalise töötu tööturule naasmiseks.

Sõltuvalt sellest, missuguseid teenuseid liikmesriigis juba pakutakse, võib leping hõlmata nt nõustamist, abi tööotsingutel, täiendkoolitust, eluaseme- ja transporditoetust, laste- ja tervishoiuteenuseid, rehabilitatsiooniteenust jne. Teenuseid tuleks osutada ühtse kontaktpunkti kaudu, et tagada teenuste järjepidevus ja ühtsus. Samuti peaks lepingus olema selgelt välja toodud nii töötute kui ka neid toetavate organisatsioonide õigused ja kohustused. Eelnõu näeb ka ette seiremehhanismi loomise.

Eesti seisukohti eelnõu suhtes on plaanis arutada EL Koordinatsioonikogus 21.10 ning kinnitada Vabariigi Valitsuse 29.10 istungil. Ootame kommentaare ja tagasisidet hiljemalt 13.10 aadressile piia@employers.ee

Eelnõuga saab tutvuda SIIN

Uuest aastast muutuvad maksudeklaratsioonide vormid

Rahandusministeerium on alates 1. jaanuarist muutmas mitmete kehtivate deklaratsioonide vorme:

TSD lisa 1 – madala sissetulekuga isikute iga-aastane tagasimakse
TSD lisa 1 – renditulu mõiste täpsustus
TSD lisa 2 – eluruumi üürimisega seotud kulude mahaarvamine (20%)
TSD lisa 3  muudatus tehniline, täpsustatakse tulumaksu arvutamist
TSD lisa 4 – välislähetuse päevaraha maksmine üle maksuvaba piirmäära ei ole erisoodustus, on töötajale töö eest makstav tasu
TSD lisa 4 – koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse piiramine (TuMS § 26)
TSD lisa 5 – tehniline muudatus: TuMS § 49 lõike 2 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kalendriaasta jooksul tehtud annetusi kas 3% ulatuses samal kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summalt või 10% ulatuses kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.
TSD lisa 7 – täpsustatakse omakapitali tehtud sissemakse selgitust (TuMS § 50)
INF 3 – füüsiliste isikute tasutud koolituskulude deklaratsiooni täiendatakse uue koodiga 15060, kus märgitakse koolituse liik (tasemekoolitus, täienduskoolitus, huviharidus). Vormi muudatused on tingitud TuMS § 26 muutmisest, mille alusel piiratakse koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamise õigust.
INF14 – isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja koolituskulude katmise deklaratsiooni II osa – kalendriaasta jooksul töötaja eest tasutud või talle hüvitatud tasemeõppe või täienduskoolituse kulud, mida ei käsitata erisoodustusena. Teave selliste kulude kohta on maksuhalduri jaoks vajalik nii maksusoodustuse kasutamise kontrollimiseks kui ka tagamaks, et töötaja ei arva samu koolituskulusid maha oma maksustatavast tulust TuMS § 26 alusel, mis viiks topelt maksuvabastuseni.

Vormi INF 14 täiendatakse uue koodiga, kus näidatakse täienduskoolituse õppekava eesmärk, milleks on tasemeõppe õppekavas sisalduvate või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

Muudatuste sisseviimiseks muudetakse rahandusministri 29. novembri 2010. a määrust nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“.

Eelnõu on sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning kohtute seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse rakendusakt.

Määruse planeeritud jõustusmistähtaeg on 1.jaanuaril 2016.

Kui Teil on kommentaare ja , siis saatke need palun 13.oktoobriks 2015 aadressil piia@employers.ee

Millised on Okki raporti olulisimad soovitused?

Riigikantselei algatas konsultatsiooni Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ ehk nn Okki raporti kohta. Kogume oma liikmete arvamusi, et koostada Eesti Tööandjate Keskliidu ühine seisukoht.

Palun mõelge järgmistele küsimustele ja saatke oma kommentaarid 5. oktoobriks meiliaadressile anneli@employers.ee:

1. Milliste TAN raporti seisukohtadega nõustute ja millistega mitte? Palun põhjendage oma arvamust.

2. Palun järjestage 5 soovitust TAN raportist, mis teie arvates tuleb kiiresti ellu viia. Palun põhjendage oma arvamust.

3. Palun lisage seisukohad, mida raport ei sisalda, kuid mis teie arvates on esmavajalikud, et  saavutada senisest parem koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel, mis aitaks Eesti majandusel konkurentsivõimeliselt kasvada.

Raport on loonud hea võimaluse viia edasi debatti kõrghariduse ja tööelu seostest. Haritud rahvas, kvalifitseeritud tööjõud ja  teadusarenduse kasutamine ettevõtetes on   tööandjatele olulised teemad ning  seetõttu on mitme ettepaneku näol kajastatud Keskliidu manifestis. 

Raportiga saab tutvuda siin: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/files/consult/282_EUTARKVT%20loppraport%20.pdf

Ootame arvamusi: jäätmeseaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõu ning vastavad rakendusaktid. Eelnõu on seotud 2011. aasta 16. veebruaril Riigikogus vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega ja on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames.

Eelnõu eesmärk on eelkõige kehtivate jäätmeseaduse ja pakendiseaduse struktuuri ja sisu ühtlustamine, et regulatsioon oleks paremini süstematiseeritud ja seaduse adressaatidele arusaadavam.

Euroopa Liidu jäätmevaldkonna õigusaktid rõhutavad jäätmekäitluse kontrolli olulisust lubade ja registreerimissüsteemi abil, eeskätt ohtlike jäätmete osas. Eestis on jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside alusel toimiv süsteem rakendunud juba 1992. aastast.  Eelnõuga loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast (s.t eraldi seisvast haldusaktist). Samuti täpsustatakse eelnõuga lubade ja registreerimise nõudeid, et vähendada halduskoormust nii loa ning registreeringu taotlejale kui nende väljaandjale. 

Eelnõu sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi vältimise ja vähendamise meetmed, nõuded pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrollile ning samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Seaduse planeeritud jõustusmisaeg on 1.jaanuar 2017.a.

Ootame teie kommentaare ja ettepanekuid eelnõule 13.oktoobriks 2015 aadressil: piia@employers.ee

Lingid dokumentidele (.rtf-failid):
Eelnõu
Eelnõu lisa
Seletuskiri