Avalda arvamust: Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks)

Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).

Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupp ja volikogu on otsustanud panditulumaksule vastu seista, kuna see kahjustaks ettevõtluskeskkonda ning koormaks ebaproportsionaalselt ka seaduslikult tegutsevaid ettevõtteid, kes ühtlasi on juba suurimad maksumaksjad, sh suurimad kasumijaotajad. Samas on maksuõiguses juba võimalus riskianalüüsi alusel suurima riskiga ettevõtetega tegeleda ja maksulaekumist parandada.

Ootame tagasisidet 25. aprillini aadressil raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Ootused Eesti saatkonnale Vilniuses

Välisministeerium korraldab 23. märtsil Eesti-Leedu välissuhete arutelu, kus muuhulgas on teemaks saatkonna töö ja ettevõtjate ootused saatkonnale. Ootame arutelu jaoks ettevõtjate sisendit ja vastuseid järgmistele küsimustele:

1) Mis on Teie ettepanekud äridiplomaatia vallas Eesti saatkonnale Vilniuses?
 
2) Mis on Teie huvid/plaanid Leedu turu suhtes?
 
3) Kui oluline on Leedu Teile ekspordituruna (%/maht)?
 
4) Milline on Teie globaalne investeerimisstrateegia ja kas plaanite Leetu investeerimist? Kas ootate Leedu partneritelt investeeringuid oma ettevõttesse Eestis?
 
5) Kas peate vajalikuks senisest enam Leedu turu tutvustamist Eestis?
 
6) Millist infot Leedu kohta soovite saada oma ärihuvidest lähtuvalt?

Ootame vastuseid 18. märtsiks meiliaadressile mailto:gea@employers.ee

Avalda arvamust: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu

Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) (edaspidi CSDR-määrus). Selleks tuleb muuta Eesti väärtpaberite keskregistri seadust (edaspidi EVKS), väärtpaberituru seadust, äriseadustikku ja teisi nendega seotud seadusi.

CSDR-määrusest tulenevalt saavad teatud emitendid õiguse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väliselt, st tulevikus on võimalik, et Eestis asutatud aktsiaseltside aktsiaraamatute registripidajaid on rohkem kui üks.

Samuti luuakse eelnõus alused osaühingute osade registrist kustutamiseks osanike otsuse alusel.

EVKS senist pealkirja tuleb muuta – uus pealkiri on väärtpaberite registreerimise seadus –seoses seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala laienemisega.

Ülejäänud eelnõu peamised muudatused on seotud pensioniregistri pidamisega, teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega, nn linkide kaudu hoitavate välisriigi väärtpaberite tunnustamisega Eestis, emitentidele kontohalduri vahenduseta väärtpaberikonto avamise võimaluse loomisega ning väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnise muutmisega.

Täpsem ülevaade muudatustest on esitatud seletuskirja teises osas.

Ootame teie kommentaare eelnõule hiljemalt 27. veebruariks 2017 aadressil raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: käibemaksuseaduse muutmine

Rahadusministeerium on algatanud käibemaksuseaduse muutmise. Eelnõuga plaanitakse tõsta  käibemaksukohustuslaseks registreerimise (KMKR) kohustuse piirmäära ja pöördmaksustada metallitooted.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära kavandatakse tõsta 16 000 eurolt 40 000 euroni. Isikud, kelle maksustatav käive aasta algusest arvates ei ületa piirmäära, ei ole kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena, kuid nad võivad seda teha. Seega ei ole nad kohustatud pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone. Meetme eesmärk on vähendada ettevõtjate1 halduskoormust. Selleks suurendatakse ettevõtjate hulka, kes ei pea end registreerima käibemaksukohustuslasena.

Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirja lisatakse teatud metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses. Muudatuse eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdne konkurents metallisektoris ja riigi tulude suurenemine tänu maksupettuste vähenemisele. Pöördmaksustamise korral arvestab käibemaksu riigi tuludesse kauba müüja asemel kauba soetaja juhul, kui ta on käibemaksukohustuslane. Käibemaksuseaduse muutmise ettepaneku pöördmaksustamise kehtestamise osas tegid Rahandusministeeriumile metallisektori ettevõtted, kuna maksupettuste osakaal on selles sektoris teiste sektoritega võrreldes väga suur ja seetõttu on ausatel ettevõtetel raske konkurentsis püsida ettevõtetega, kes kasutavad kaupade ostmisel puhverettevõtteid.

Ootame teie ettepanekuid ja kommentaare 15. juuniks meiliaadressile raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

14 ettepanekut riigihangete seaduse eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad uue riigihangete seaduse eelnõuga 204 SE planeeritavaid uuendusi, mis aitavad kaasa riigihankemenetluse senisest enam läbipaistvaks ja selgemaks muutmisele ning vähendavad ettevõtjate halduskoormust, ent esitavad eelnõu täiendamiseks ühiselt 14 ettepanekut.

Ühiselt Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas teatasid Tööandjad ja Kaubanduskoda, et tervitavad eelnõuga kehtestatavat piirangut kvalifitseerimise tingimusena sätestatavale käibenõudele, millega seatakse nõude piiriks kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus ja loodavad, et muudatus aitab välistada põhjendamatult kõrgete tingimuste seadmist hangetel osalemise eeldusena ning annab senisest rohkematele VKE-dele võimaluse hankemenetlustest osa võtta.

Samuti leiavad liidud, et eelnõuga tutvustatav hankepassi instituut ning pöördmenetluse võimaldamine aitavad kaasa nii pakkujate kui hankijate halduskoormuse vähendamisele.

Tööandjad ja Kaubanduskoda toetavad ka muudatusi, mis võimaldavad pakkumuse hindamisel arvesse võtta olelusringi kulusid, hankelepingute muutmise tingimuste osas selguse suurenemist ning üleminekut elektroonilistele riigihangetele. Samuti tervitatakse innovatsioonipartnerluse instituuti ja loodetakse, et see võimaldab senisest tõhusamat koostööd uuenduslike toodete või teenuste väljatöötamisel.

Tööandjad ja Kaubanduskoda esitasid eelnõule 14 konkreetset ettepanekut, millest olulisemad olid järgmised:


• Pakkujatel tuleks võimaldada pakkumuste protokollidega ning maksumustega tutvuda. Tuleb tagada mõistlik tasakaal ärisaladuse kaitse ja läbipaistvuse vahel.
• Välistada tuleb olukorrad, kus ettevõte, kel on maksuvõlg või kel on esitamata viimane majandusaasta aruanne saab hankemenetluses pakkumusi esitada. Seda tuleb kontrollida juba hanke väljakuulutamise seisuga ja pakkumuste avamisel. Enne kui kõik korras ei ole, ei tohiks pakkumust edasi hinnata.
• Tuleb välistada põhjendamatult madala maksumusega pakkumused. Eelnõusse tuleb viia sisse konkreetsed nõuded nende vältimiseks, mida hankijad saaksid kasutada.
• Pakkumiste esitamine elektroonilises riigihangete keskkonnas peab olema kasutajasõbralik ning hõlbustama ettevõtjate tööd.
• Tuleks sisse viia siduva eelotsuse instituut, mis käsitleb hankemenetluse eelseid olukordi.
• Riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud õigusabikulud tuleks võitjale kompenseerida nagu tavakohtus.
• Vajalik on rakendada konkreetseid meetmeid töövõtuahelas osalevate isikute maksukuulekuse tõstmiseks ja alapakkumiste vältimiseks.

Loe tervet pöödrumist ja kõiki ettepanekuid SIIT.

Avalda arvamust: keeleseaduse muutmine ja keelenõuete leevendamine

Haridus- ja Teadusministeerium saatis arvamuse andmiseks keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Kehtiva regulatsiooni järgi on eesti keele tasemeeksam tasuta ja eksamile pääseb tingimusteta igaüks. Eksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.

Isikute eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades. Regulatsiooni muudatusega soovitakse, et eksamil käimine muutub sihtrühma kuuluvale isikule kolmandast korrast alates tasuliseks.

Kavandatav eelnõu sisaldab kahte muudatust:

1. Eesti keele tasemeeksamit saab tasuta sooritada inimene, kellel on tarvis keeleseadusest lähtuvalt tõendada eesti keele oskust. Sihtgruppi mittekuuluvad isikud ning kolmandat korda samal tasemel eksamit sooritada soovivad isikud saavad eksamit teha üksnes riigilõivu tasudes.

2. Selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C-1 taseme eesti keele oskuse nõue.

Planeeritud muudatuste jõustumisaeg 01.09.2017.

Lisaks eeltoodule ootame teie konkreetseid ettepanekuid ja näiteid, millistes valdkondades võiks keelenõudeid leevendada.

Palume oma kommentaarid ja ettepanekud saata hiljemalt 08.06.2016 aadressil piia@employers.ee

Avalda arvamust: Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu

Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastusringile äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Kokkuvõte eelnõu eesmärgist ja muudatustest:

Eelnõuga soovitakse kaotada nõue, et Eesti äriregistrisse kantud teatud äriühingute juhatus peab asuma Eestis ning nähakse ette ühtne juriidiliste isikute asukoha ja nende juhatuse või seda asendava organi asukoha reeglistik. See tähendab, et seaduse jõustumisest alates on kõiki Eesti juriidilisi isikuid võimalik juhtida ka välisriigist.

Kui juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, tuleb juriidilisel isikul määratleda kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente.  Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.

Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.

Muudatusega ühtlustatakse kõigi juriidiliste isikute asukoha ja juhatuse või juhatust asendava organi asukoha alast regulatsiooni, sest puudub mõistlik põhjendus isikute liigiti erisusi ette näha.

Eelnõu on plaanitud  jõustada 2018.a. 1.jaanuaril.

Ootame teie kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 12.maiks 2016.a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Millistes riikides vajavad ettevõtjad välisesindusi?

Välisministeerium on üle vaatamas oma välisesindusi ja analüüsib muuhulgas, millised neist on ettevõtjate jaoks kõige vajalikumad ning palub Tööandjatelt selleks sisendit. Nimelt plaanib ministeerium osa esindusi sulgeda. Sellega seoses kogume ettevõtjate vastuseid-kommentaare  järgmistele küsimustele:

• Milliste riikide puhul olete kõige enam huvitatud Eesti riigi olemasolevate esinduste diplomaatide toetavast tegevusest?
• Milline on kogemus ja tagasiside majandusdiplomaatidele? Palun nimetage esindused, millega olete töiselt kokku puutunud.
• Kas vajate Euroopa Liidu maades riigi esinduste tuge ettevõtete huvide kaitsmisel?
• Palun võimalusel kirjeldage, milliste kaupadega ja teenustega ning millistele turgudele soovite lähemate aastate jooksul suunduda.
• Millistes riikides ja millistes valdkondades soovite leida koostööpartnerid või investoreid?
• Palun nimetage, millistes riikides täiendavalt vajaksite oma majandustegevuse toetuseks Eesti diplomaatide kohalolu?

Ootame vastuseid 23. märtsiks meiliaadressile eve.paarendson@employers.ee

Avalda arvamust: Innovatsiooni edendavad riigihanked

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastusringile ettevõtlusministri määruse „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ eelnõu. Ootame kommentaare ja ettepanekuid 26. veebruariks meiliaadressile gea@employers.ee

Avaliku sektori hange on oluline majanduskasvu suunaja ja edendaja. Euroopa Liidu sisetarbimisest moodustavad avaliku sektori hanked hinnanguliselt 19%. Eestis on sama näitaja mõnevõrra madalam, kuid siiski märkimisväärne. Kui ka 1% Eestis korraldatavatest riigihangetest toetaksid innovatsiooni, suunduks ettevõtte arendustegevusse või uute toote ja teenuste väljatöötamisse aastas 16–43 miljonit eurot. 

Eelnõu eesmärk on mõjutada avaliku sektori hankeid korraldavate asutuste ostukäitumist, millest omakorda tuleneb mõju turule. Seega mõjutab toetusskeem majandusarengut kahel moel: esiteks avalike teenuste kvaliteedi ja hinna suhte parandamisega, tuues nii kasu lõppkasutajatele ja maksumaksjatele, ning teiseks uute innovatsioonivõimaluste pakkumisega ettevõtetele, andes nii panuse ettevõtete innovatsioonisuutlikkusse ja konkurentsivõimesse.

Määruse eelnõu

Määruse seletuskiri

Avalda arvamust: Läti mereala ruumilise planeerimise KSH

Eesti osaleb mõjutatud riigina Läti mereala ruumilise planeerimise piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. Nüüdseks on Läti edastanud Eestile kõnealuse planeerimisdokumendi KSH aruande etapi materjalid, mis on leitavad Keskkonnaministeeriumi piiriüleste juhtumite veebilehel.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 22. veebruariks meiliaadressile piia.simmermann@employers.ee

Läti edastatud materjalide hulka kuulub:

1) eestikeelne KSH aruande lühikokkuvõte;

2) ingliskeelne KSH aruanne;

3) ingliskeelne planeeringu kokkuvõte;

4) kaardimaterjal.

Täiendav ingliskeelne info on leitav SIIT

Milliseid muudatusi vajab välismaalaste seadus?

Välisministeerium on üle vaatamas Välismaalaste seadust ja küsib partneritelt ettepanekuid. Eesti Tööandjate Keskliit kogub oma võrgustiku arvamused kokku, süstematiseerib need, teeb vajadusel esmase analüüsi ja esitab ministeeriumile jaanuari lõpuks. See on ministeeriumile üheks sisendiks eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 22. jaanuariks e-mailile piia@employers.ee

 

Haldusreformi seaduse eelnõu kooskõlastusringil

Rahandusministeerium on saatnud avalikule kooskõlastusringile Haldusreformi seaduse eelnõu, mille kohaselt teeb valitsus ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile.

Nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega.

Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele annab riik ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.

Kogume kommentaare ja arvamusi 11. jaanuarini 2016 meiliaadressile piia@employers.ee

Seaduse eelnõu

Seletuskiri

Kontseptsioon

Avalik konsultatsioon: Millist internetti vajame pärast aastat 2020?

Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni interneti kiiruse ja kvaliteediga seotud vajaduste kohta pärast 2020. aastat, milles soovitakse saada tagasisidet tavakasutajatelt, organisatsioonidelt ja ettevõtjatelt selle kohta, millised on nende vajadused ja ootused internetiühenduse suhtes käesoleval ajal ja tulevikus.

Tagasiside aitab defineerida tuleviku digitaalse infrastruktuuri tehnilisi tingimusi. Lisaks mõjutab avalikult konsultatsioonilt saadud tagasiside tulevikus tehtavaid otsuseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Ühendamise Rahastu ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohta. Arvamuse avaldamiseks tuleb täita Euroopa Komisjoni kodulehel oleva küsimustiku.

Konsultatsioon on avatud kuni 7. detsembrini 2015.

Konsultatsioon ja sellega seotud info on leitav siit:

Avalik konsultatsioon interneti kiiruse ja kvaliteediga seotud vajaduste kohta pärast 2020. aastat (eesti keeles)

Konsultatsiooni taustadokument

Üldisem info

 

Ettevõtete toetamine: milliseid struktuurseid muutusi vajame?

Ettevõtlusminister on alustanud ettevõtete toetamise struktuuride ülevaatamist, kuna aastast 2020 tuleb arvestada Euroopa struktuurivahendite järsu vähenemisega. Täna on ettevõtete toetamine teatavasti käinud just EL vahendite toel. Minister ootab ettevõtjatelt selleks soovitusi ja ettepanekuid. Loe ministri pöördumist SIIT.

Soovime kokku panna ettepanekud, mis vastavad meie liikmete vajadustele ja nägemusele. Seepärast palun Teil vastata järgmistele küsimustele:

  1. Millised on peamised probleemid Teie ettevõtte jaoks praegusel ettevõtete toetamise süsteemil?
  2. Kui arvestada, et vahendeid ettevõtete toetamiseks saab olema oluliselt vähem, siis millistele priortetidele peaks ettevõtteid toetades keskenduma?
  3. Kas loodav ettevõtja arenguprogramm (vt lähemalt siit) täidab eesmärki või on vaja struktuursemaid, põhjalikumaid muudatusi
  4. Muud märkused-ettepanekud-ideed

Ootame vabas vormis vastuseid-kommentaare 25. novembriks meiliaadressile gea@employers.ee

Tööandjate Manifestis tegime konkurentsivõime tõstmiseks järgmised Euroopa Liidu tõukefondidega seotud ettepanekud:

  • Toetame valitsuse soovi seada eksport ja rahvusvaheline konkurentsivõime Euroopa Liidu tõukefondivahendite prioriteediks. Selleks tuleb tõukefondivahendeid paigutada eeskätt eksporditoetustesse, innovatsiooni, haridusse ning kontaktide loomise võimekusse. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi. Toetuste strateegiline eesmärk on saada keskmise suurusega ettevõtted tegema tehnoloogiainvesteeringuid.
  • Valitsus loob ja avalikustab eelarvestrateegia tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks.

Ootame arvamusi: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega mh võimaldatakse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri väliselt, mis toob kaasa muudatusi pensioniregistri pidamises ning ühendab teise ja kolmanda pensionisamba registrid.

Ootame ettepanekuid 27.novembriks 2015 aadressil: piia@employers.ee

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine eelnõu

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine seletuskiri

Kokkuvõte eelnõuga planeeritavatest muudatustest:

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72)(edaspidi CSDR määrus). Selleks tuleb muuta Eesti väärtpaberite keskregistri seadust (edaspidi EVKS), väärtpaberituru seadust, äriseadustikku ja teisi nendega seotud seadusi.

Esiteks: CSDR määrusest tulenevalt saavad teatud emitendid õiguse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väliselt, st tulevikus on võimalik, et Eestis asutatud aktsiaseltside aktsiaraamatute registripidajaid on rohkem kui üks. Samuti luuakse eelnõus alused osaühingute osade registrist kustutamiseks. EVKS senist pealkirja tuleb muuta – uus pealkiri on väärtpaberite registreerimise seadus – seoses seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala laienemisega.

Teine osa muudatustest on seotud pensioniregistri pidamisega. CSDR määrus ei reguleeri pensionfondi osakute registreerimist ja vastavat registripidamist. Seetõttu on eelnõus sätestatud teatud erinõuded ka pensioniregistri pidajale. Nõuete üheks eesmärgiks on tagada, et Finantsinspektsioonil oleks jätkuvalt võimalus ka CSDR määruse väliselt pensioniregistri pidaja üle järelevalvet teostada. Sellel eesmärgil lahutatakse eelnõus selgelt kaks registrit: pensioniregister ja teiste, eelkõige CSDR määrusega reguleeritud väärtpaberite (näiteks aktsiad) registreerimiseks mõeldud register. Eelnõus esitatakse senisest täpsemalt ka nimetatud registrite seosed riiklike andmekogude regulatsiooniga.

Kolmas osa muudatusi on seotud teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega ehk nende viimisega seniselt kahelt erinevalt registreerimisplatvormilt ühele. See võimaldab investoritel saada teise ja kolmanda pensionisamba kohta koondinfo ühest kohast. Sellega muutub pensionikogujate jaoks oma pensionivara haldamine mugavamaks, sest teise ja kolmanda samba osakute kohta tekib üks pensionivaade. Samuti muutub pensionikoguja jaoks lihtsamaks kolmanda samba avalduste esitamine (tekib võimalus avalduse esitamiseks otse EVK-le, korralduste vormid muutuvad lihtsamaks). Erinevalt teistest eelnõu sätetest jõustuvad pensionikontodega seotud eelnõu muudatused 2018. aastast.

Neljas osa muudatusi võimaldab keskregistris hoitavate keskdepositooriumite vaheliste süsteemiühenduste ehk nn linkide kaudu hoitavate välisriigi keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberite (edaspidi välisväärtpaberite) tunnustamist Eestis. Selle eesmärk on suurendada välisväärtpaberite tsiviilkäibe õiguskindlust Eestis ja toetada seeläbi välisväärtpaberite hoidmist Eestis.

Viies osa muudatustest on seotud keskregistris registreeritud väärtpaberite EVK-s registreeritud esindajakontol hoidmise tingimuste täpsustamisega. Näiteks sätestatakse eelnõus, et esindajakonto omaja on kohustatud väärtpaberile seatud ostueesõiguse- ja pandimärke kajastama ka esindajakonto omaja sisemises arvepidamises.

Kontohaldurite esindajate (Swedbank AS ja AS SEB) soovil on eelnõus loobutud eelnõu varasemas tööversioonis esitatud esindajakontol hoitavate väärtpaberite pantimise regulatsioonist. Kontohaldurite hinnangul piisab esindajakontol olevate väärtpaberite pantimise regulatsiooniks eelnõu § 6 lõike 91 täiendustest.

Osad eelnõu muudatustest on seotud ka 2017. a veebruaris Eestis kasutusele võetava Euroopa Keskpanga korraldatava Target2-Securities (edaspidi T2S) arveldusplatvormi funktsionaalsusega

 

Ootame arvamusi: Ettevõtte arenguprogramm

Ootame arvamusi ja ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valminud Ettevõtte arenguprogrammi määruse eelnõule.

Meetme eelnõu ja sellega seotud tegevuste ülesanne on aidata ettevõtjatel viia oma ettevõtetes ellu muutusi või käivitada protsesse, mille tulemusena saab ettevõte kallimate toodete müügil ja teenuste pakkumisel senisest majanduslikult edukamaks. Üheks sihtrühmaks on tööstusettevõtted.

Eesti Tööandjate Keskliit on meetme väljatöötamise varasemas etapis teinud ettepaneku mitte välistada toetuse saajate hulgast suurettevõtted ning MKM on lubanud tingimustele vastavate suurte ettevõtete hulka ja vajadusi  analüüsida. Samuti rõhutasime oma tagasisides, et eelistada tuleks ettevõtjaid, kes tekitavad uut know how’d, annavad ühiskonnale lisandväärtust. Seepärast võiks meie hinnangul toote- või teenusearendus ja/või TA tegevused olla programmi kohustuslikud osad.

Ettevõtte arenguprogrammi määruse eelnõu

Ettevõtte arenguprogrammi seletuskiri

Palume tagasisidet 20. novembriks meiliaadressile gea.otsa@employers.ee

Ootame arvamusi: Äriseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus

Justiitsministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK).

VTK-s käsitletakse kolme eraldiseisvat kehtiva õiguse muutmise ettepanekut:

1) Esitletakse vajadust muuta kehtivat juriidilise isiku asukoha alast regulatsiooni tulenevalt nn e-residentsuse projekti eesmärkidest.

E-residentsuse projekti üheks eesmärgiks on hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sh asutada juriidilisi isikuid, omada neis osalusi ning kuuluda nende juhtorganitesse. Kehtiva õiguse kohaselt vaadeldakse teatud äriühingute – osaühingute/aktsiaseltside/ tulundusühistute – asukohana üksnes juhatuse asukohta, mis peab asuma Eestis.

Määratledes äriühingu asukoha tema juhatuse asukoha järgi, arvestades, et e-residentide asutatud ühingute puhul ei asuks juhatused ilmselt faktiliselt Eesti Vabariigis, ei oleks teoreetiliselt rahvusvahelise ja siseriikliku kohtualluvuse reeglite kohaselt tagatud ühinguga seotud vaidluste lahendamine Eesti kohtutes.

Kui ka asjakohase välisriigi kohtualluvusreeglite kohaselt ei ole selliste ühingute vaidluste menetlemine tagatud, on teoreetiline oht, et võlausaldajate, osanike ja aktsionäride õigused võivad jääda kaitseta.

Muudatuse eesmärk:

Sidudes äriühingu asukoha lahti tema juhatuse asukohast, nähes ette samas kohustuse määratleda äriühingu enda (põhikirja- ja registrijärgse-) asukohana Eesti, on võimalik määrata kohtualluvus äriühingu asukohast lähtuva kohtualluvusreegli kohaselt ka juhul, kui äriühingu juhatus ei asu Eestis. Eestis asutatud äriühingute ühinguõiguslikke vaidlusi ja muid ühingu vastu esitatud hagisid on võimalik menetleda Eesti kohtus.

2) Keskendutakse äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannete hilisema jõustamise alase regulatsiooni väljatöötamise võimalustele.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole avalduse esitajal kande tegemise ja jõustumise täpset aega võimalik ette teada või määrata, vaid see sõltub registripidajast, kes peab kandeavalduse läbi vaatama seaduses sätestatud tähtaja jooksul (sõltuvalt menetluse liigist reeglina ühe või viie tööpäeva jooksul).

See tingib vajaduse teha kõik vajalikud ettevalmistused olukorras, kus kande tegemine ja jõustumine ei ole veel kindel. Samuti puudub nt võimalus ühildada ühinemise või osakapitali suurendamise jõustumine uue kalendriaasta algusega vms.

Muudatuse eesmärk:

Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus juriidilistel isikutel on soovi korral juba enne kande tegemist/jõustumist teatud aja jooksul võimalikult suur kindlustunne kande tegemise ja jõustumise aja osas, seda nt selleks, et teostada registrikande tegemise/jõustumisega seotud vajalikud ettevalmistused. Samuti oleks võimalik määrata kande tegemine ja jõustumine konkreetsele kuupäevale, nt ühinemise või osakapitali suurendamise jõustumine uue kalendriaasta algusesse vms.

3) Juriidilise isiku ärinime broneerimise alase regulatsiooni väljatöötamise võimaluse kaalumine.

Kehtiva õiguse kohaselt peab juriidiline isik oma nime muutmiseks otsustama põhikirja/ühingulepingu muutmise ja esitama vastavasisulise kandeavalduse

Kehtiva regulatsiooni valguses on juriidilise isiku nime muutmine komplitseeritud. Kuni kande tegemiseni puudub kindlus konkreetse nime kasutuselevõtu võimalikkuse osas, sh selles osas, et soovitud nime ei soovi kasutusele võtta mõni teine juriidiline isik.

Muudatuse eesmärk:

Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus juriidilisel isikul on soovi korral teatud aja jooksul võimalikult suur kindlustunne soovitud nime kasutuselevõtu võimalikkuse osas, seda nt selleks, et teostada vajalikud ettevalmistused nime kasutuselevõtuks ja takistada teistel juriidilistel isikutel sellel ajal soovitud nime omandada. Õiguskindlamaks muutuks ka nime ühelt juriidiliselt isikult teisele üleandmise protsess.

Tagasiside raames on muu hulgas oodatud nii eelistused konkreetsete väljapakutud lahendusvariantide või tegutsemisviiside osas kui ka ettepanekud küsimuste täpsemaks reguleerimiseks.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid 16.novembriks 2015 aadressil: piia@employers.ee

Äriseadustiku väljatöötamiskavatsus

Nullbürokraatia: ootame näiteid koormavast ja üleliigsest aruandlusest

Eesti Tööandjate Keskliit on pikka aega seisnud selle eest, et alustataks riigireformiga ning vähendataks ettevõtjate halduskoormust. Rõhutasime selle vajadust Tööandjate manifestis ning oleme seda Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet takistava tegurina esile toonud lugematutel kohtumistel-arupidamistel. Tänaseks on protsess jõudnud nii kaugele, et nelja ministeeriumi koostöös on alustatud halduskoormuse vähendamise projektiga (nn nullbürokraatia), mille eesmärk on kriitiliselt üle vaadata ettevõtjatelt riigile esitatav aruandlus ja seda oluliselt vähendada.

Selleks, et tegeldaks tegelike probleemidega ning sünniksid konkreetsed lahendused, vajame oma liikmete aktiivset koostööd.

Palun mõelge oma organisatsioonis ja pange kirja konkreetsed probleemid ja valukohad, kus peate täitma mõttetuid ja üleliigseid pabereid või aruandeid. Näiteks olukorras, kus peate esitama samu andmeid erinevatele instantsidele, kus on tähtajad ebamõistlikult lühikesed vms. Samuti palume võimalusel pakkuda välja lahendus. Ilmselt on selleks mõistlik kaasata töötajad, kes aruandlusega kokku puutuvad (nt personali- ja finantsvaldkonnas, aga ka muudes valdkondades, kus aruandlusega tegeldakse).

Mida konkreetsemad probleemid-lahendused kokku kogume, seda suurema tõenäosusega saame kaasa aidata nende kitsaskohtade lahendamisele.

Näide 1: Tulumaksuseaduse §54 lg 2 kohaselt peab käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõtja esitama TSD deklaratsiooni EMTA-le ka juhul, kui väljamakseid ei tehtud. Lahendus: Kui ettevõtjal väljamakseid polnud, siis ta ei pea TSD deklaratsiooni esitama ja selle mitteesitamine loetakse kinnituseks, et väljamakseid polnud.

Näide 2: EASi taotlusvoorus peab ettevõtja Exceli vormil esitama andmeid, mis sisalduvad ka Äriregistris. Lahendus: EAS peaks need andmed võtma otse Äriregistrist.

Ootame teie näiteid reedeks, 13. novembriks e-mailile piia@employers.ee. Vastame hea meelega küsimustele.

Edasine ajakava:

16 – 30. nov: Eesti Tööandjate Keskliit analüüsib ja süstematiseerib saadud ettepanekud, vajadusel täpsustab või töötab välja lahendusettepanekuid. Vajadusel kutsume lahenduste leidmiseks kokku meie valdkondlikud töögrupid.

1. dets: esitame kogutud ja süstematiseeritud probleemid-lahendused Rahandusministeeriumile

dets 2015 – jaan lõpp 2016: Rahandusministeerium analüüsib koostöös teiste ministeeriumitega ettepanekuid ja annab hinnangu, milliseid arvestada ja kohe töösse panna, milliseid ei ole võimalik arvestada.

veebr 2016: koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi ettepanekud, mille rakendamist ei peetud ministeeriumites võimalikuks. Arutelu tulemusel otsustab komisjon, kas ministeeriumi seisukoht oli põhjendatud või tuleb ettepanekuga siiski arvestada.

Ootame arvamusi ettevõtete arenguprogrammi eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valminud ettevõtete arenguprogrammi määruse eelnõu. Meetme üks sihtrühm on tööstusettevõtted. Tegemist on põhimõtteliselt uue lähenemisega ettevõtluse toetamiseks, kus hulga toetusmeetmete asemel on üks, milles soovitakse kokku panna konkreetse ettevõtja vajadustest lähtuv pakett, mis sisaldab ka nõustamist, arenguplaani koostamisel abistamist jms.

Andmaks ministeeriumile võimalikult sisukat tagasisidet, küsime oma liikmetelt: Kas näete sellise meetme järele vajadust? Kuidas hindate, kas Teie sektori ettevõtjad teavad (ja oskavad sõnastada) oma plaane-ambitsioone 3-5 aasta perspektiivis? Mis on arenguprogrammi praeguses versioonis puudu või peaks olema teisiti?

Ootame arvamusi 19. oktoobriks meiliaadressile gea@employers.ee

Arenguprogrammi määruse seletuskiri

Ettevõtete arenguprogrammi määruse eelnõu

Ettevõtete arenguprogramm MKMi esitlus

Ootame arvamusi: jäätmeseaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõu ning vastavad rakendusaktid. Eelnõu on seotud 2011. aasta 16. veebruaril Riigikogus vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega ja on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames.

Eelnõu eesmärk on eelkõige kehtivate jäätmeseaduse ja pakendiseaduse struktuuri ja sisu ühtlustamine, et regulatsioon oleks paremini süstematiseeritud ja seaduse adressaatidele arusaadavam.

Euroopa Liidu jäätmevaldkonna õigusaktid rõhutavad jäätmekäitluse kontrolli olulisust lubade ja registreerimissüsteemi abil, eeskätt ohtlike jäätmete osas. Eestis on jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside alusel toimiv süsteem rakendunud juba 1992. aastast.  Eelnõuga loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast (s.t eraldi seisvast haldusaktist). Samuti täpsustatakse eelnõuga lubade ja registreerimise nõudeid, et vähendada halduskoormust nii loa ning registreeringu taotlejale kui nende väljaandjale. 

Eelnõu sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi vältimise ja vähendamise meetmed, nõuded pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrollile ning samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Seaduse planeeritud jõustusmisaeg on 1.jaanuar 2017.a.

Ootame teie kommentaare ja ettepanekuid eelnõule 13.oktoobriks 2015 aadressil: piia@employers.ee

Lingid dokumentidele (.rtf-failid):
Eelnõu
Eelnõu lisa
Seletuskiri