Avalda arvamust: Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks)

Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).

Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupp ja volikogu on otsustanud panditulumaksule vastu seista, kuna see kahjustaks ettevõtluskeskkonda ning koormaks ebaproportsionaalselt ka seaduslikult tegutsevaid ettevõtteid, kes ühtlasi on juba suurimad maksumaksjad, sh suurimad kasumijaotajad. Samas on maksuõiguses juba võimalus riskianalüüsi alusel suurima riskiga ettevõtetega tegeleda ja maksulaekumist parandada.

Ootame tagasisidet 25. aprillini aadressil raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: tulumaksuseaduse muudatused, sh tööandjalt töötajale korraldatud transpordi maksuvabastus

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega soovitakse sisse viia mitmeid tööandjatele olulisi muudatusi.

Eelnõu järgi laiendatakse erisoodustuse erandit tööandja transpordile, mis on korraldatud M2 või M3-kategooria sõidukiga sõltumata sellest, kas ühistransporti kasutades on võimalik teekonda töötaja kodu ning töökoha vahel läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti võimaldatakse tööandjal maksuvabalt tasuda töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Luuakse erisoodustuse erand töötaja majutuskulude katmisel, kui see on tööandja ettevõtluseks vajalik ja kulud ei ületa 200€/kuus Tallinnas ja Tartus või 100 €/kuus mujal, töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ning töötaja ei oma lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara. Lähetuskuludele säilib pragune regulatsioon.

Tühistatakse kolme aasta kriteerium töötaja osalusoptsiooni saamise ja realiseerimise vahel tulumaksuvabastuse saamiseks, kui kogu äriühing võõrandatakse või töötaja sureb või kaotab töövõime

Luuakse tulumaksuvabastus kasumit mittetaotlevates organisatsioonides töötavate vabatahtlike “välislähetuse päevarahale” tavapärase maksuvabastuse piirmäära ulatuses – 50 €/päev;

Täpsustatakse, et Euroopa Liidu struktuuritoetustest makstavaid stipendiume ei maksustata tulumaksuga sarnaselt sõidu- ja majutustoetusega.

Palume Teie tagasisidet ja täpsustavad küsimused saata 13. märtsiks raul@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Millal võiks maksumuudatused jõustuda rutem kui 6 kuuga?

Reformierakond on algatanud Maksukorralduse seaduse muudatuse, millega loodaks erand §41 sätestatud reeglile, et maksualase negatiivse mõjuga muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud.

Muudatuse järgi võiks erandlikel ja põhjendatud juhtudel maksuseaduse jõustumise sätestamisel lõikes 1 nimetatud tähtajast kõrvale kalduda, nimetatud juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine.

Kirjeldatud erand on siiani märgitud vaid Maksukorralduse seaduse seletuskirjas ja seadus sellist erandit ette ei näe.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 13. märtsiks raul@employers.ee.

Eelnõu dokumendid ja menetluskäigu leiab SIIT.

Avalda arvamust: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu

Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) (edaspidi CSDR-määrus). Selleks tuleb muuta Eesti väärtpaberite keskregistri seadust (edaspidi EVKS), väärtpaberituru seadust, äriseadustikku ja teisi nendega seotud seadusi.

CSDR-määrusest tulenevalt saavad teatud emitendid õiguse registreerida oma väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väliselt, st tulevikus on võimalik, et Eestis asutatud aktsiaseltside aktsiaraamatute registripidajaid on rohkem kui üks.

Samuti luuakse eelnõus alused osaühingute osade registrist kustutamiseks osanike otsuse alusel.

EVKS senist pealkirja tuleb muuta – uus pealkiri on väärtpaberite registreerimise seadus –seoses seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala laienemisega.

Ülejäänud eelnõu peamised muudatused on seotud pensioniregistri pidamisega, teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega, nn linkide kaudu hoitavate välisriigi väärtpaberite tunnustamisega Eestis, emitentidele kontohalduri vahenduseta väärtpaberikonto avamise võimaluse loomisega ning väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnise muutmisega.

Täpsem ülevaade muudatustest on esitatud seletuskirja teises osas.

Ootame teie kommentaare eelnõule hiljemalt 27. veebruariks 2017 aadressil raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: käibemaksuseaduse muutmine

Rahadusministeerium on algatanud käibemaksuseaduse muutmise. Eelnõuga plaanitakse tõsta  käibemaksukohustuslaseks registreerimise (KMKR) kohustuse piirmäära ja pöördmaksustada metallitooted.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära kavandatakse tõsta 16 000 eurolt 40 000 euroni. Isikud, kelle maksustatav käive aasta algusest arvates ei ületa piirmäära, ei ole kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena, kuid nad võivad seda teha. Seega ei ole nad kohustatud pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone. Meetme eesmärk on vähendada ettevõtjate1 halduskoormust. Selleks suurendatakse ettevõtjate hulka, kes ei pea end registreerima käibemaksukohustuslasena.

Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirja lisatakse teatud metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses. Muudatuse eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdne konkurents metallisektoris ja riigi tulude suurenemine tänu maksupettuste vähenemisele. Pöördmaksustamise korral arvestab käibemaksu riigi tuludesse kauba müüja asemel kauba soetaja juhul, kui ta on käibemaksukohustuslane. Käibemaksuseaduse muutmise ettepaneku pöördmaksustamise kehtestamise osas tegid Rahandusministeeriumile metallisektori ettevõtted, kuna maksupettuste osakaal on selles sektoris teiste sektoritega võrreldes väga suur ja seetõttu on ausatel ettevõtetel raske konkurentsis püsida ettevõtetega, kes kasutavad kaupade ostmisel puhverettevõtteid.

Ootame teie ettepanekuid ja kommentaare 15. juuniks meiliaadressile raul.aron@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: Tulu ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni lisade vormimuudatused

Rahandusministeerium soovib seoses töövõimereformi ja Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivi muudatuste ülevõtmisega muuta tulu ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni lisade vorme.

Peamised muudatused:
1) Määruse eelnõuga rakendatakse TSD-le töövõimereformiga seotud üleminekut töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile. Töövõimetoetust hakkavad saama osalise ja puuduva töövõimega inimesed ning töövõimet hakkab hindama ja toetust maksma Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). Tulenevalt töövõimereformist hakatakse 1. juulist 2016 näitama vormi TSD lisadel 1 ja 2 lisaks töövõimetuspensionile ka osalise või puuduva töövõimega töötajale maksustamisperioodil makstud tasu osa, millelt tööandja esitatud taotluse alusel maksab sotsiaalmaksu töötukassa. Õigust riigi poolt sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning töötukassa maksab sotsiaalmaksu piiratud töövõimega isiku eest ilma tööandja poolt igakuiselt taotlust esitamata.

2) Määruse eelnõu teiseks oluliseks teemaks on üle võetud Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivist (2011/96EL ja 2014/86/EL) tulenevad TuMS muudatused, mille eesmärk on kehtestada ema- ja tütarühingu vaheliste kasumi jaotamise maksete suhtes üldine kuritarvituste vastane säte ning vältida topeltmittemaksustamist hübriidlaenude puhul. Deklareerides saadud dividendi vormi TSD lisal 3 või lisal 7 maksuvaba dividendina, kinnitab sellega maksumaksja, et dividendi maksjal ei ole oma residendiriigis õigust seda dividendi kasust maha arvata.

Ootame kommentaare 11. aprilliks meiliaadressile raul.aron@employers.ee

Määruse eelnõu

Seletuskirja eelnõu

Vormi TSD Lisa 1

Vormi TSD Lisa 2

 

Vormi TSD Lisa 7

 

 

 

Küsime arvamusi: EL-i ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas

Euroopa Komisjon plaanib 2016. aastal välja pakkuda ühtsed reeglid Euroopa Liidu ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi arvutamiseks (Common Consolidated Corporate Tax Base – CCCTB).  CCCTB on vabatahtliku süsteemina arutlusel olnud üle kümne aasta ja selle põhimõtted on liikmesriikidele tuttavad.

Seekord kavatsetakse CCCTB muuta kohustuslikuks vähemalt kõikidele rahvusvahelistele kontsernidele, kuid välistatud ei ole ka kõigile ettevõtetele ühtsete reeglite kehtestamine.

Ühtne maksubaas tähendab, et maksubaasi arvutamise üldpõhimõtted ja elemendid on kõikides liikmesriikides samad (maksuvabad tulud, mahaarvatavad kulud, esinduskulude mahaarvamise määr, tulude ja kulude kajastamise aeg, eraldised, lootusetute nõuete mahaarvamine, põhivarade maksuamortiseerimise põhimõtted ja määrad jne). Konsolideerimine tähendab lihtsustatult seda, et rahvusvahelised ettevõtted saavad oma eri liikmesriikide ettevõtete kasumi ja kahjumi tasaarveldada. Liikmesriigile jäetakse võimalus otsustada jätkuvalt maksumäära üle.

Täiendava info leiate Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Teie tagasisidet ootame kuni 13. novembrini: raul.aron@employers.ee või telefonil 6999305

Nullbürokraatia: ootame näiteid koormavast ja üleliigsest aruandlusest

Eesti Tööandjate Keskliit on pikka aega seisnud selle eest, et alustataks riigireformiga ning vähendataks ettevõtjate halduskoormust. Rõhutasime selle vajadust Tööandjate manifestis ning oleme seda Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet takistava tegurina esile toonud lugematutel kohtumistel-arupidamistel. Tänaseks on protsess jõudnud nii kaugele, et nelja ministeeriumi koostöös on alustatud halduskoormuse vähendamise projektiga (nn nullbürokraatia), mille eesmärk on kriitiliselt üle vaadata ettevõtjatelt riigile esitatav aruandlus ja seda oluliselt vähendada.

Selleks, et tegeldaks tegelike probleemidega ning sünniksid konkreetsed lahendused, vajame oma liikmete aktiivset koostööd.

Palun mõelge oma organisatsioonis ja pange kirja konkreetsed probleemid ja valukohad, kus peate täitma mõttetuid ja üleliigseid pabereid või aruandeid. Näiteks olukorras, kus peate esitama samu andmeid erinevatele instantsidele, kus on tähtajad ebamõistlikult lühikesed vms. Samuti palume võimalusel pakkuda välja lahendus. Ilmselt on selleks mõistlik kaasata töötajad, kes aruandlusega kokku puutuvad (nt personali- ja finantsvaldkonnas, aga ka muudes valdkondades, kus aruandlusega tegeldakse).

Mida konkreetsemad probleemid-lahendused kokku kogume, seda suurema tõenäosusega saame kaasa aidata nende kitsaskohtade lahendamisele.

Näide 1: Tulumaksuseaduse §54 lg 2 kohaselt peab käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõtja esitama TSD deklaratsiooni EMTA-le ka juhul, kui väljamakseid ei tehtud. Lahendus: Kui ettevõtjal väljamakseid polnud, siis ta ei pea TSD deklaratsiooni esitama ja selle mitteesitamine loetakse kinnituseks, et väljamakseid polnud.

Näide 2: EASi taotlusvoorus peab ettevõtja Exceli vormil esitama andmeid, mis sisalduvad ka Äriregistris. Lahendus: EAS peaks need andmed võtma otse Äriregistrist.

Ootame teie näiteid reedeks, 13. novembriks e-mailile piia@employers.ee. Vastame hea meelega küsimustele.

Edasine ajakava:

16 – 30. nov: Eesti Tööandjate Keskliit analüüsib ja süstematiseerib saadud ettepanekud, vajadusel täpsustab või töötab välja lahendusettepanekuid. Vajadusel kutsume lahenduste leidmiseks kokku meie valdkondlikud töögrupid.

1. dets: esitame kogutud ja süstematiseeritud probleemid-lahendused Rahandusministeeriumile

dets 2015 – jaan lõpp 2016: Rahandusministeerium analüüsib koostöös teiste ministeeriumitega ettepanekuid ja annab hinnangu, milliseid arvestada ja kohe töösse panna, milliseid ei ole võimalik arvestada.

veebr 2016: koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi ettepanekud, mille rakendamist ei peetud ministeeriumites võimalikuks. Arutelu tulemusel otsustab komisjon, kas ministeeriumi seisukoht oli põhjendatud või tuleb ettepanekuga siiski arvestada.

Uuest aastast muutuvad maksudeklaratsioonide vormid

Rahandusministeerium on alates 1. jaanuarist muutmas mitmete kehtivate deklaratsioonide vorme:

TSD lisa 1 – madala sissetulekuga isikute iga-aastane tagasimakse
TSD lisa 1 – renditulu mõiste täpsustus
TSD lisa 2 – eluruumi üürimisega seotud kulude mahaarvamine (20%)
TSD lisa 3  muudatus tehniline, täpsustatakse tulumaksu arvutamist
TSD lisa 4 – välislähetuse päevaraha maksmine üle maksuvaba piirmäära ei ole erisoodustus, on töötajale töö eest makstav tasu
TSD lisa 4 – koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse piiramine (TuMS § 26)
TSD lisa 5 – tehniline muudatus: TuMS § 49 lõike 2 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kalendriaasta jooksul tehtud annetusi kas 3% ulatuses samal kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summalt või 10% ulatuses kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.
TSD lisa 7 – täpsustatakse omakapitali tehtud sissemakse selgitust (TuMS § 50)
INF 3 – füüsiliste isikute tasutud koolituskulude deklaratsiooni täiendatakse uue koodiga 15060, kus märgitakse koolituse liik (tasemekoolitus, täienduskoolitus, huviharidus). Vormi muudatused on tingitud TuMS § 26 muutmisest, mille alusel piiratakse koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamise õigust.
INF14 – isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja koolituskulude katmise deklaratsiooni II osa – kalendriaasta jooksul töötaja eest tasutud või talle hüvitatud tasemeõppe või täienduskoolituse kulud, mida ei käsitata erisoodustusena. Teave selliste kulude kohta on maksuhalduri jaoks vajalik nii maksusoodustuse kasutamise kontrollimiseks kui ka tagamaks, et töötaja ei arva samu koolituskulusid maha oma maksustatavast tulust TuMS § 26 alusel, mis viiks topelt maksuvabastuseni.

Vormi INF 14 täiendatakse uue koodiga, kus näidatakse täienduskoolituse õppekava eesmärk, milleks on tasemeõppe õppekavas sisalduvate või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

Muudatuste sisseviimiseks muudetakse rahandusministri 29. novembri 2010. a määrust nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“.

Eelnõu on sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning kohtute seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse rakendusakt.

Määruse planeeritud jõustusmistähtaeg on 1.jaanuaril 2016.

Kui Teil on kommentaare ja , siis saatke need palun 13.oktoobriks 2015 aadressil piia@employers.ee