Ootame arvamusi: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles on kaardistatud valdkonna probleemid ja välja pakutud järgmised lahendused:

Probleem 1. Tööandjad ei teadvusta töötaja tervisekontrolli saatmisel töökeskkonna riskide hindamise olulisust ning vajadust saata töötaja tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohuteguritest.

Lahendus – Tervisekontroll muudetakse eesmärgipärasemaks. TTOS-i tuuakse töötervishoiu ja tööohutuse erimäärustest ohutegurid, mille esinemisel peab tööandja riskide hindamise tulemusena saatma töötaja tervisekontrolli. Seejuures võimaldatakse tööandjal viia tervisekontroll läbi katseaja kestel.


Probleem 2. Töötajatele vahetut mõju omavate ohutegurite esinemisel töökeskkonnas ei korraldata tervisekontrolli enne sellise ohuteguriga kokkupuudet

Lahendus -Muudatuse tulemusena tuuakse TTOS-is selgelt välja ohutegurid, mille puhul on tervisekontrolli korraldamine vajalik enne ohuteguriga või töölaadiga kokkupuutumist.


Probleem 3. Esmaabi korraldus ei lähtu ettevõtte ja töötaja vajadustest

Lahendus -Muudatuste tulemusena muutub esmaabi korraldus ettevõttes paindlikumaks nagu seda võimaldab ka EL-i raamdirektiiv, st tööandja peab tagama tervisekahjustusega töötajale esmaabi andmise töökohal ja esmaabivahendite kättesaadavuse, lähtudes töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust.


Probleem 4. Kehtiv õigus ei toeta ettevõtte ja töötaja vajadustest lähtuvat töötajate juhendamist ja väljaõpet

Lahendus -Lihtsustatakse juhendamise liike nagu sissejuhatav-, esmane ja täiendjuhendamine.


Probleem 5. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitusele ei kehti olemasolevad täiendkoolitusasutuste nõuded

Lahendus -Edaspidi korraldatakse töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate välja- ja täiendõpe täienduskoolitusasutuses.


Probleem 6. Mõiste „psühholoogilised“ ohutegurid on kitsas ning ei hõlma töökeskkonna sotsiaalseid aspekte

Lahendus -TTOS-is defineeritakse psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste ja sätestatakse tööandja kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks.


Probleem 7. Ajutise töövõimetuseta kergete tööõnnetuste raporteerimine Tööinspektsioonile on ebavajalik ja tööandjale koormav

Lahendus -Töövõimetuse määramine tööõnnetuse tagajärjel on oluline vigastuse raskusastme näitaja, mistõttu on mõistlik tööandjal lisaks rasketele ning surmaga lõppenud tööõnnetustele raporteerida vaid töövõimetuse määramisega lõppenud tööõnnetusi.


Probleem 8. Tööinspektsioon ja politsei uurivad paralleelselt surmaga lõppenud tööõnnetusi

Lahendus -Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui tööõnnetuse uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus.


Probleem 9. TTOS sätestab ebavajalikke ja aegunud teavituskohustusi

Lahendus -Kaotatakse TTOS § 18 lõige 51 ja § 11, mis sätestavad tööandja kohustuse teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu kohustuse teavitada Tööinspektsiooni oma viimase 12 kuu tegevusest. Kaotatakse TTOS § 13 lõike 1 punkt 17, mis kohustab tööandjat teavitama Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest.

Palume kommentaarid väljatöötamise kavatsusele saata 2.juuniks meiliaadressile piia@employers.ee

Väljatöötamiskavatsuse täistekstiga saab tutvuda SIIN

 

Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused

Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.

Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

– võimaldatakse teise Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigi direktiivi kohase loaga töötada Eestis teadustegevuse eesmärgil või õppida Eestis kõrgkoolis loa kehtivusaja jooksul
– lubatakse Eesti elamisloaga õppimiseks või teadustegevuseks alusel ajutiselt õppida või töötada teadustegevuse eesmärgil teistes EL riikides;
– antakse samaväärne võimalus jääda Eestisse peale kõrgkooli lõpetamist ka neile välismaalastele, kes õpivad Eestis teise EL riigi direktiivi kohase elamisloaga ja lõpetavad kõrgkooli Eestis, jääda peale kooli lõpetamist kuni üheksaks kuuks Eestisse;
– võimaldatakse saada praktika eest tasu;
– võimaldatakse tegutseda Eestis au pair’i eesmärgil;
– võimaldatakse töötada Eestis vabatahtlikuna.

Ootame eelnõule Teie arvamusi ja ettepanekuid kuni 25.05.2017. a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Avalda arvamust: Töövaidluste lahendamiseks uus regulatsioon

Sotsiaalministeeriumis on valminud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu, millega luuakse kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse asemele uus terviklik regulatsioon.

Eelnõu laiendab töövaidluskomisjoni pädevust, andes töövaidluskomisjonile õiguse lahendada ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid vaidlusi. Töövaidluskomisjoni pädevuse laiendamine tingib muudatuse kehtiva seaduse nimetuses. Eelnõuga lisanduvad alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Pikendatakse töövaidlusasja läbivaatamise tähtaega, lisatakse avalduse parandamise võimalus, kaotatakse avalduse rahaline piirmäär ning täpsustatakse menetlusnorme. Eelnõuga reguleeritakse menetlusdokumentide kättetoimetamine, sealhulgas tõendite esitamine ja otsuse kättetoimetamine.

Lisaks täiendab eelnõu töövaidluskomisjoni juhatajale esitatud nõudeid ning laiendab juhataja ainupädevust vaidluste lahendamisel. Juhataja ametipalk seotakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning ametikoht muudetakse tähtajaliseks. Eelnõu jõustumistähtajaks on planeeritud 2017. aasta 1. juuli.

Ootame kommentaare hiljemalt 03.10.2016 aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: muudatused alaealiste töötamise regulatsioonis

Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muudatused, mis puudutavad alaealistele lubatud töid, alaealise töötamiseks Tööinspektsiooni loa taotlemist, alaealiste tööaega, igapäevast puhkeaega, põhipuhkust ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevust. Samuti sätestatakse valveaja rakendamise erand IT tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.

Eelnõuga kaotatakse ära alaealistele lubatud tööde nimekiri ning Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus.  Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel. Eelnõuga muudetakse ka alaealiste tööaega puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste  puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele mittekoolikohustuslikele alaealistele.

Samuti kaotatakse  alaealise põhipuhkuse erisus. Kehtiva õiguse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkus 35 kalendripäeva aastas, mille 28 kalendripäeva ületav
osa hüvitatakse tööandjale riigieelarvest. Alaealise põhipuhkus viiakse samale tasemele täisealise töötaja põhipuhkusega (28 kalendripäeva).

Eelnõuga sätestatakse Tööinspektsioonile õiguslik alus töö tegemise suhte sisu hindamiseks. Muudatus annab Tööinspektsioonile seadusliku pädevuse
kvalifitseerida vajadusel näiteks käsundusleping või töövõtuleping ümber töölepinguks.

Ootame kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 04. oktoobriks aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Avalda arvamust: AÜ-de ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks

Eesti Ametiühingut Keskliit on teinud Sotsiaalministeeriumile ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks, mis puudutavad muuhulgas töölepingu lõpetamise ja töötajate esindajaga seotud regulatsioone.

Ootame teie arvamusi ja kommentaare nimetatud ettepanekutele hiljemalt 5. septembriks aadressil piia@employers.ee.

Tutvu ametiühingute ettepanekutega SIIN.

Avalda arvamust: keeleseaduse muutmine ja keelenõuete leevendamine

Haridus- ja Teadusministeerium saatis arvamuse andmiseks keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Kehtiva regulatsiooni järgi on eesti keele tasemeeksam tasuta ja eksamile pääseb tingimusteta igaüks. Eksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.

Isikute eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades. Regulatsiooni muudatusega soovitakse, et eksamil käimine muutub sihtrühma kuuluvale isikule kolmandast korrast alates tasuliseks.

Kavandatav eelnõu sisaldab kahte muudatust:

1. Eesti keele tasemeeksamit saab tasuta sooritada inimene, kellel on tarvis keeleseadusest lähtuvalt tõendada eesti keele oskust. Sihtgruppi mittekuuluvad isikud ning kolmandat korda samal tasemel eksamit sooritada soovivad isikud saavad eksamit teha üksnes riigilõivu tasudes.

2. Selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C-1 taseme eesti keele oskuse nõue.

Planeeritud muudatuste jõustumisaeg 01.09.2017.

Lisaks eeltoodule ootame teie konkreetseid ettepanekuid ja näiteid, millistes valdkondades võiks keelenõudeid leevendada.

Palume oma kommentaarid ja ettepanekud saata hiljemalt 08.06.2016 aadressil piia@employers.ee

Avalda arvamust: Välismaalaste seaduse järjekordsed muudatused

Siseministeerium on saatnud kooskõlastamisele järjekordsed välismaalaste seaduse (VMS) muudatused.

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud, et soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega.

Kokkuvõtvalt on eelnõuga kavandatud järgnevad olulisemad muudatused:

  1. Iduettevõtluse eriregulatsiooni kehtestamine,
    soodustamaks Eestisse elama asumist iduettevõtlusega tegelemise ja iduettevõttes töötamise eesmärgil. VMS-is sätestatakse regulatsioon, millega võimaldatakse nii lühiajalise kui pikaajalise viisa andmist iduettevõtjatele. Käesoleva eelnõuga lisatakse nende isikute loetellu, kellele ei kohaldata lühiajalise töötamise registreerimisel palgakriteeriumit, iduettevõttes töötavad välismaalased.
  2. Suurinvestorile elamisloa taotlemise aluse ja tingimuste kehtestamine. Määratletakse suurinvestori mõiste ning sätestatakse tähtajalise elamisloa suurinvestorile andmise täiendavad nõuded. Eelnõu muudatuste kohaselt loetakse suurinvestoriks välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse.
  3. IKT valdkonna ja suurinvestori sisserände piirarvu alt välja arvamine. Eelnõuga on sisse viidud muudatused, mille kohaselt sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata edaspidi välismaalast, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasele ametikohale. Lisaks jääb sisserände piirarvu alt välja välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes või elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega.
  4. püsivalt Eestis elamise nõude muutmine ning lühiajalise eemalviibimise registreerimise kaotamine. Eestis püsivalt elamise mõistest jäetakse välja Eestis vähemalt 183 päeva aasta jooksul viibimise nõue ning välismaalase Eestis püsivalt elamine määratletakse elamisloa või elamisõiguse omamise kaudu.
  5. taotlusprotsesside lihtsustamine
  6. tähtajalise elamisloa menetlustes elamisloa pikendamise põhiselt lähenemiselt järelkontrolli põhisele lähenemisele üleminek, võimaldades väljastada pikema kehtivusajaga elamislubasid ning kandes fookuse lisandväärtust loovatele menetlustele.

Eelnõu jõustumine on planeeritud muudatuste kaupa. Esimesed muudatused peaksid jõustuma 30.septembril 2016.a.

Ootame teie ettepanekuid ja kommentaare eelnimetatud eelnõule hiljemalt 13.maiks 2016 .a. aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Avalda arvamust: Töölepinguseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Planeeritavad muudatused mõjutavad 7-17-aastaseid töötajaid ning tööandjaid, kes võtavad tööle alaealisi töötajaid – muudetakse alaealiste töötingimusi (tööaeg, ületunnitöö jmt.). Teiseks muudetakse paindlikumaks IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni.

Ootame kommentaare ja ettepanekuid aadressil piia@employers.ee hiljemalt 11. maiks 2016.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Kokkuvõte:

Seaduse muutmise eesmärgiks on anda alaealisele võimalus rohkem töötada ning omandada tööharjumust, mis on oluline hilisemas elus töösuhtesse astumisel ning ka töösuhtes püsimiseks. Samas tuleb alaealisele töötajale tagada tõhus kaitse olukorras, kus ta töötab lepingu alusel, mis vastab töölepingu tunnustele.
Samuti on eesmärgiks võimaldada teatud IT-sektori töötajatele ja tervishoiutöötajatele paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja regulatsiooni.

Eeldatav regulatsiooni jõustumise aeg on 2017 a. teine pool.

Kokkuvõte planeeritavatest muudatustest

Alaealiste töötingimused

I Alaealistele lubatud tööd

TLS § 7 lõike 5 alusel sätestab Vabariigi Valitsus määrusega 13-14-aastastele või 15-16-aastastele koolikohustuslikele alaealistele lubatud kergete tööde liigid.

Kavandatavad muudatused on järgmised:
TLS § 7 lõige 5 ning selle alusel antud määrus tunnistatakse kehtetuks.

TLS §-le 7 kavatsetakse lisada lõige 41:
„(41) 13-aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida eelkõige järgmiste tööde tegemiseks:
1) põllumajandustööd;
2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd.“.


II Nõusolek alaealise töötamiseks

Tööinspektsioonilt loa taotlemise kohustuse kaotamiseks 13-14-aastaste alaealiste puhul on kavandatavad muudatused:
TLS § 8 lõige 3 muudetakse järgmiselt:
„(3) Töölepingu sõlmimiseks 7–12-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.“.

III Alaealiste tööaeg

Kavandatavad muudatused on järgmised:
TLS § 43, mis muuhulgas reguleerib alaealise tööaega, kavandatakse muuta järgmiselt:
„(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
 1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljas pool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheaegadel;
 2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku õppeveerandi kestel väljas pool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheaegadel.

Lõike 4 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

(41) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on 15-17-aastase töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

(42) Kui vähemalt 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, läbib praktikat kutseõppeasutuse seaduse tähenduses, siis võib tema tööaeg olla 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

(5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja § 46 lõikes 31 nimetatud piirangut ületades, on tühine.“.

Muudatus annab tööandjatele võimaluse alaealist töötajat oluliselt rohkem tööle rakendada ning sel juhul ei pea tööandja alaealise tööle võtmiseks oma tööd suures ulatuses ümber korraldama alaealisele kehtivate piirangute järgimiseks.
Lisaks muutub 15-17-aastane mittekoolikohustuslik töötaja täiskasvanud töötajaga võrdsemaks, mille tõttu ei kaota tööandja oluliselt, täiskasvanud töötaja asemel alaealisega töölepingut sõlmides.


IV Alaealise poolt ületunnitöö tegemine

15-17-aastasele alaealisele, kes ei ole enam koolikohustuslik, ületunnitöö tegemise võimaldamiseks soovitakse TLS § 44 muuta järgmiselt:
„(11) 15-17-aastane töötaja, kes ei ole enam koolikohustuslik võib poolte kokkuleppel teha ületunnitööd üksnes juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud ning ületunnitöö tegemine ei kahjusta alaealise töötaja tervist. Ületunnitöö ei tohi ületada 80 tundi kalendriaasta jooksul. Alaealisel töötajal on õigus ületunnitöö kokkulepe igal ajal üles öelda.
 
(2) Ületunnitöö kokkulepe 7-14 aastase või koolikohustusliku töötajaga on tühine.
[…](41) Tööandja võib nõuda 15-17-aastaselt töötajalt, kes ei ole enam koolikohustuslik, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ületunnitöö tegemist tingimusel, et see töö on ajutine ja tuleb ära teha viivitamata ning täiskasvanuid töötajaid ei ole võimalik tööle rakendada.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda 7-14-aastaselt või koolikohustuslikult töötajalt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
[…](71) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud juhul hüvitatakse alaealisele töötajale ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vahetult pärast ületunnitöö tegemist.“.

Seoses eelnevate muudatustega, on vajalik ka TLS § 46 muutmine:
„(31) 15-17-aastaste töötajate, kes ei ole enam koolikohustuslikud, tööaeg ei tohi ületada 9 tundi päevas ja 45 tundi nädalas.“.


V Alaealise tööle rakendamise piirang

Kavandatakse TLS § 49 muuta järgmiselt:
„(1) Kokkulepe, mille kohaselt 7-14-aastane või koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00, on tühine.

(11) Kokkulepe, mille kohaselt 15-17-aastane töötaja, kes ei ole enam koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00, on tühine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui 7-14-aastane või koolikohustuslik töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.

(21) Käesoleva paragrahvi lõiget 11 ei kohaldata, kui 15-17-aastane töötaja, kes ei ole enam koolikohustuslik, teeb tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse, teeninduse, majutuse ja toitlustuse alal täiskasvanu järelevalve all, kui alaealise kaitseks on selline järelevalve vajalik, kell 22.00 kuni 24.00.“.

VI Alaealiste igapäevane puhkeaeg
kavandatakse TLS § 51 muuta järgmiselt:
„(2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
1) 7–12-aastasele töötajale jääb õppeveerandi kestel 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheaegadel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega;
2) 13–14-aastasele või koolikohustuslikule töötajale jääb õppeveerandi kestel 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ning koolivaheaegadel vähem kui 16 tundi järjestikust puhkeaega;
3) 15-17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega;
4) tunnistatakse kehtetuks.“.


VII Alaealiste põhipuhkus

TLS § 56 kohaselt eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
TLS § 66 lõike 1 alusel hüvitatakse alaealise põhipuhkuse puhkusetasu põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Muudatusega soovitakse TLS § 56 tunnistada kehtetuks.
Sellega seoses on vajalik ka TLS § 66 lõike 1 muutmine, mis näeb ette põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa hüvitamise riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.


VIII Tööinspektsiooni järelevalve

Tööinspektsiooni pädevuse laiendamiseks lisatakse TLS 6. peatükki uus paragrahv:
„§ 1151. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus
Kui isikuga töö tegemiseks sõlmitud lepingu sisust ilmneb, et leping vastab töölepingu tunnustele (käesoleva seaduse § 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatule), siis kohaldatakse selle lepingu suhtes töölepingu kohta sätestatut.“


Valveaeg

Seadusest tulenev kohustus valveaja rakendamisel järgida eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi. Kehtiva regulatsiooni alusel on teatud valdkondades keeruline töökorralduse vajadustest lähtuvalt valveaja rakendamine.

Leevendust probleemidele tooks valveaja regulatsioon, mis võimaldaks valveaja rakendamisel teha erandi töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest. Sellist erandit võimaldataks ainult piiratud tundide arvu ulatuses ning tingimusel, et erandi kohaldamine ei kahjusta töötaja tervist. Samuti on töötajatele ette nähtud valveaja tasu vähemalt 1/5 kokkulepitud töötasust, mis on poole suurem TLS § 49 lõike 1 alusel makstavast tavapärasest valveaja tasust (1/10 kokkulepitud töötasust), kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seega on võimalik kollektiivlepingus kokku leppida valveajatasus, mis on väiksem või suurem kui 1/5 kokkulepitud töötasust, kuid mitte alla 1/10 kokkulepitud töötasust.

Tulenevalt eeltoodust on TLS § 48 kavandatud järgmised täiendused:

(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2  nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiutöötajate ning töötajate osas, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine (IT tugiteenuseid osutav spetsialist).

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiutöötaja ja IT tugiteenuseid osutav spetsialisti osas tingimusel, et selles on töölepingus või kollektiivlepingus kokku lepitud, valveaja kestus 30-päevase ajavahemiku kohta ei ületa 130  tundi ning piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

(23) Käesoleva paragrahvi lõike 22 rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust, kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Valveaja eest makstav tasu ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tasu.

Välismaalaste seaduse muudatused arvamuse avaldamiseks

Siseministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelõu, mille eesmärgiks on võtta üle kaks direktiivi: direktiiv 2014/36/ EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimuste kohta;
 ja direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral.

Kokkuvõte muudatustest:

– avardatakse kolmandate riikide kodanike lühiajalise Eestis töötamise võimalusi;
– võimaldatakse seaduslikult riigis viibivatel välismaalastel esitada pikaajalise viisa taotlus Eestis ning pikaajalise viisaga viibivatel välismaalastel pikendada oma viibimisaega lühiajaliseks Eestis töötamiseks;
– sätestatakse volitusnorm hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu kehtestamiseks;
– täiendatakse lühiajalise töötamise tingimusi hooajatöö ja ettevõttesisese lähetamise eesmärgil;
– muudetakse Eestis töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades valdkonna keskmise palga nõude (kaotatakse 1,24-kordne palgakoefitsiendi nõue);
– luuakse ettevõttesiseselt üleviidud töötaja elamisluba ning sätestatakse üleviidud töötaja riiki sisenemise, riigis töötamise ja teise liikmesriiki liikumise tingimused;
– laiendatakse õigust tööturuteenustele ajutiselt riigis viibivatele ja töötavatele välismaalastele;
– täiendatakse tööandja vastutuse sätteid, sätestades hüvitise maksmise välismaalasele juhul, kui lühiajalise töötamise registreerimine tühistatakse tööandjast tuleneval põhjusel;
– võimaldatakse riigis seaduslikult viibinud ja töötanud välismaalasel jätkata töötamist ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise järel.

Ootame kommentaare hiljemalt 18.04.2016 aadressil piia@employers.ee

Eelnõu

Seletuskiri

Rakendusaktide kavandid

Avalda arvamust: kuidas seadusandlusega paindlikke töösuhteid soodustada?

Sotsiaalministeerium palub ettevõtjatel kirjeldada oma nägemust tuleviku töö- ja puhkeaja regulatsioonist, mis võimaldaks luua ja kasutada paindlikke ning kaasaegseid töösuhteid. Võimalusel palutakse välja tuua, milliseid muudatusi oleks vaja kehtivas regulatsioonis teha, et tööturu vajadustele vastava tulemuseni jõuda.

Palun saatke oma vabas vormis ettepanekud, võimalusel koos näidetega reaalsest elus  hiljemalt 29. märtsiks 2016 aadressile piia@employers.ee

Vaata ka: Sotsiaalministeeriumi pöördumine koos ülevaatega 2015. aastal tehtud tööelu-uuringust

Eestisse lähetatud töötajate regulatsioon muutmisel

Sotsiaalministeeriumis on valminud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, täitemenetluse seadustiku ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame liikmete arvamusi hiljemalt 15.02.2016 meiliaadressil piia@employers.ee

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”) .

Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks tagamiseks. Selleks täpsustatakse eelnõuga Tööinspektsiooni kohustusi seoses liikmesriikide vahelise halduskoostöö parandamisega, kehtestatakse rahaliste karistuste või trahvide piiriülene jõustamise regulatsioon, nähakse ette lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutus ehitussektoris, kehtestatakse tööandjale ja tellijale või tööd võimaldavavale isikule andmete ja dokumentide esitamise kohustus.

Muudatusega antakse lähetatud töötaja tööandjale ja temalt teenuse tellinud isikule või isikule, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, võimalus omavahel kokku leppida, kes neist lähetatud töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, on vastutus töötervishoiu ja –ohutuse nõuete täitmise osas töötaja tööandjalt teenuse tellinud isikul või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

Eelnõu näeb ette, et lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellija ja isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, on kohustatud esitama Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile lähetatud töötaja tööandja nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed ning lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nime ja sidevahendite andmed.

Lisaks sätestab eelnõu, et lähetatud töötaja tööandjal ja temalt teenuse tellinud isikul või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, on kohustus esitada Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid. Selle, kas dokumentide esitamine Tööinspektsioonile on lähetatud töötaja tööandja või temalt teenuse tellinud isiku või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, kohustus, lepivad pooled omavahel kokku. Juhul, kui kokkulepet selles osas sõlmitud ei ole, on dokumentide esitamise kohustus lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isikul või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

Eelnõuga täiendatakse seadust sättega, milles sätestatakse lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutus ehitussektoris.

Eelnõuga sätestatakse tööandja, lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku ja isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, vastutus kehtestatud tingimuste täitmata jätmise eest (rahatrahvid).

Planeeritud jõustumisaeg 18.06.2016

Eelnõu

Eelnõu seletuskiri

Heaolu arengukava eelnõu arvestab Tööandjate ettepanekutega

Sotsiaalministeerium on saatnud suurele kooskõlastusringile Heaolu arengukava 2016-2023 eelnõu ja rakendusplaani. Ootame kommentaare ja arvamusi 25. jaanuariks meiliaadressil piia@employers.ee

Hea meel on tõdeda, et eelnõus on arvestatud enamiku Eesti Tööandjate Keskliidu seni tehtud ettepanekute ja märkustega, mis peamiselt puudutasid arengukava tööjõu teemasid (käesolevas dokumendis on need käsitletud 1. alaeesmärgi all mahuga ca 16 lehekülge). Tööandjate ettepanekud pioriteetsete tööturumeetmete osas olid järgmised:

1. Tööturumeetemete väljatöötamisel tuleb silmas pidada tuleviku töösuhteid (nn. targad töökohad), st. eelkõige paindlike töösuhete soodustamist. Muuhulgas on olulised järgmised meetmed:

1) Osakoormusega töötamise edendamiseks kaotab riik minimaalse sotsiaalmaksu nõude;

2) Osalise töövõimetuse ajal töötamise võimaldamine.

Tulemus eelnõus:

Vastavalt Rakendusplaani punktile 1.1.2.4. on 2017.aastaks koostatud analüüs ja ettepanekud paindliku tööaja kokkulepete ja mittepüsivate lepingute kasutamise vajalikkusest ning mõjust tööturu käitumisele.

Rakendusplaani punkti 1.2.4.2. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud sotsiaalmaksu koormuse jagamiseks tööandja ja töötaja vahel eesmärgiga jaotada vastutust tööturu osapoolte vahel ning soodustada töötajate ja tööandjate jagatud panust töötaja tervise hoidmiseks.

Punkti 1.2.4.3. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud, mis võimaldaks muuta sotsiaalmaksu maksmine ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamine paindlikumaks, sh analüüsitud on sotsiaalmaksu mõju osalise tööaja kasutamisele.

Punkti  1.2.4.1. kohaselt on 2016 ja 2017 aasta tegevuseks planeeritud analüüs ja ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse korralduse muutmiseks, mis toetavad töötaja tervist hoidva töötingimuste kujundamist, tööst põhjustatud tervisekahjustuse hüvitamist ning töötajat töölhoidvate meetmete rakendamist. Muuhulgas hõlmab see analüüs ka osalise töövõimetuse ajal töötamise võimaldamist.

2. Soodustada nii töötajate kui ka tööandjate panust töötaja tervisesse:

1) Tööandja investeeringud töötajate tervisesse vabastab riik erisoodustusmaksust;

2) Vastutuste jaotamine tööandja ja töötaja vahel.

Tulemus eelnõus:

Punkti 1.2.4.4. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud, mis võimaldaks mitte lugeda tööandja panust töötajate tervisedendamisse ja haiguspäevade vältimisse erisoodustuseks.

3. Osalise töövõimega inimeste toomine tööturule:

1) Võimalus töötada ajutise töövõimetuse ajal;

2) Teha tööturu teenused ettevõtjatele lihtsaks, mõistetavaks ning kergesti kättesaadavaks ja kasutatavaks. Tänane olukord eeldab suurt tahtmist näiteks erivajadusega inimeste tööle võtmisel.

Tulemus eelnõus:

Rakendusplaani punktide 1.2.2. kohaselt on eesmärgiks/tegevuseks planeeritud töövõimereformi sihtrühmadele (vähenenud töövõimega inimesed ja tööandjad) teenuste arendamine ja pakkumine ning tööandjatele materiaalsete stiimulite tagamine vähenenud töövõimega isikute värbamiseks.

4. Ettevõtluse ja töötamise keskkonda parandamiseks ametnike senise kontrollifunktsiooni asemel pigem nõustavale ja suunavale koostööle panustamine.

Tulemus eelnõus:

Rakendusplaani punktis 1.1.4.2. on eesmärgiks töötingimuste riiklik järelevalve ja töövaidluskomisjonide tegevuse tagamine ning selle tulemusena on läbi viidud töötingimuste riiklik järelevalve, sh nõustamine ja teavitamine ning menetletud on individuaalsed töövaidlused.

Milliseid muudatusi vajab välismaalaste seadus?

Välisministeerium on üle vaatamas Välismaalaste seadust ja küsib partneritelt ettepanekuid. Eesti Tööandjate Keskliit kogub oma võrgustiku arvamused kokku, süstematiseerib need, teeb vajadusel esmase analüüsi ja esitab ministeeriumile jaanuari lõpuks. See on ministeeriumile üheks sisendiks eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid 22. jaanuariks e-mailile piia@employers.ee

 

Pikaajaliste töötute tööturule integreerimise soovituste eelnõu

Sotsiaalministeerium on esitanud arvamuste avaldamiseks Pikaajaliste töötute tööturule integreerimist käsitleva nõukogu soovituse eelnõu.

Eelnõu järgi tuleb toetada tööotsijate registreerumist ja integreerimismeetmete suuremat keskendumist tööturu vajadustele, korraldada registreeritud pikaajalistele töötutele personaalne hindamine.

Samuti tuleb eelnõu kohaselt teha kõikidele pikaajalistele töötutele, kes jäävad noortegarantii soovituse kohaldamisalast välja, konkreetne pakkumine tööturule integreerimise lepingu sõlmimiseks hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud. Leping peaks sisaldama üksikisiku vajadustele kohandatud kava pikaajalise töötu tööturule naasmiseks.

Sõltuvalt sellest, missuguseid teenuseid liikmesriigis juba pakutakse, võib leping hõlmata nt nõustamist, abi tööotsingutel, täiendkoolitust, eluaseme- ja transporditoetust, laste- ja tervishoiuteenuseid, rehabilitatsiooniteenust jne. Teenuseid tuleks osutada ühtse kontaktpunkti kaudu, et tagada teenuste järjepidevus ja ühtsus. Samuti peaks lepingus olema selgelt välja toodud nii töötute kui ka neid toetavate organisatsioonide õigused ja kohustused. Eelnõu näeb ka ette seiremehhanismi loomise.

Eesti seisukohti eelnõu suhtes on plaanis arutada EL Koordinatsioonikogus 21.10 ning kinnitada Vabariigi Valitsuse 29.10 istungil. Ootame kommentaare ja tagasisidet hiljemalt 13.10 aadressile piia@employers.ee

Eelnõuga saab tutvuda SIIN