17.02.2016 volikogu valimise täpne töökord (projekt) – kinnitab üldkoosolek

  1. Igal liikmel on õigus kandideerida volinike koosoleku liikmeks.
  2. Avaldus kandidatuuri ülesseadmiseks peab olema esitatud kirjalikult juhatuse üldkoosoleku kutses märgitud kuupäevaks (10.02.2016).
  3. Igale üldkoosolekul osalevale liikmele antakse allkirja vastu hääletussedel, kus on tähestikulises järjekorras loetletud tähtaegselt esitatud kandidaatide nimed.
  4. Hääletamine on salajane. Täidetud hääletussedelid tuleb asetada hääletuskasti.
  5. Kehtivaks loetakse hääletussedel, millel on märgistatud kuni 30 kandidaati. Täitmata sedelid või sedelid, kus on märgitud rohkem kui 30 kandidaadi nimed, ei lähe arvesse.
  6. Hääletamiseks on ette nähtud 15 minutit, mille järel valimiskast suletakse. Häälte lugemist viib läbi häältelugemise komisjon, mille koosseis kinnitatakse üldkoosoleku poolt enne hääletuse läbiviimist.
  7. Valituks osutuvad kandidaadid, kes on saanud teistest rohkem hääli. Häälte võrdsel jagunemisel osutub valituks isik, kellel on rohkem töötajaid või kelle liikmed annavad tööd suuremale hulgale töötajatele.
  8. Hääletuse tulemused teeb teatavaks häältelugemise komisjoni esimees.

 

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu valimise kord

Volikogu on üldkoosoleku ülesandeid täitev kuni 30 liikmeline füüsilistest isikutest koosnev organ.

Volikogu liikmed valitakse Liidu liikmete poolt ja nende esindajate hulgast kolmeks aastaks. Iga liige võib valimisteks üles seada ühe kandidaadi.

Volikogu valimine toimub kahes voorus. Esimeses voorus valitakse kuni viisteist liiget tööandjate liitude esindajate hulgast ja teises voorus kuni viisteist liiget tööandjate ja põhikirja punktis 3.2. nimetatud liikmete esindajate hulgast. Kui esimeses voorus valitakse vähem kui viisteist liiget, siis valitakse teises voorus kandidaatide olemasolu korral iga esimeses voorus vähemvalitud liikme võrra rohkem liikmeid. Isik, kes on valitud volikogu liikmeks esimeses voorus, ei saa kandideerida teises voorus. Valimiste täpse korra ning tingimused otsustab üldkoosolek.

 

Projektid

Projekt: Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal

Projekti periood: 2017 – 2020

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond

Projekti eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate eri vajadustega ja vähendada teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses.

Projekti tellija on Sotsiaalministeerium ning projekti viivad ellu Eesti Tööandjate Keskliit ja personalijuhtimise ühing PARE.

Projekt: Digitaalse kirjaoskuse suurendamine

Projekti periood: 2017 – 2020

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond

„Eesti Infoühiskonna arengukava 2014–2020“ seab eesmärgiks arvuti ja interneti mittekasutajate osakaalu vähendamise 5%-ni aastaks 2020. DigiABC projekt toetab selle eesmärgi saavutamist ning pakub võimalust digitaalse kirjaoskuse omandamiseks, mis omakorda toetab tööealiste inimeste hakkamasaamist infoühiskonna liikmetena ning suurendab nende isiklikku ja Eesti majanduse jaoks oluliste sektorite konkurentsivõimet.

Projekti tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning projekti viivad ellu IT Koolitus ja Eesti Tööandjate Keskliit.

 

 

Projekt: Kollektiivsete töösuhete roll töötingimuste kohandamisel vähenenud töövõimega inimestele

Projekti periood: 2016 – 2018

Rahastaja: Euroopa Komisjon, Swedbank

Projekti eesmärk on toetada tööandjate ja töötajate esindajate võimekust toetada vähenenud töövõimega inimeste, sealhulgas puudega ja vananevate töötajate võimalusi osaleda tööturul. Projekti tulemusena valmivad koostöös Eesti, Poola ja Ungari sotsiaalpartneritega ettepanekud, kuidas edendada töötingimuste kohandamist vähenenud töövõimega inimestele.

Projektis löövad kaasa mõttekoda Praxis, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Cardiff University (UK), Instytut Spraw Publicznych (ISP, Poola), Konfederacja Lewiatan (Poola tööandjad), Konfederacja Pracy (Poola ametiühingud), Magyar Szakszervezeti Szövetség (MaSzSz, Ungari ametiühingud) ja Munkaadók és Gyáriparosok Országos Szövetsége (MGYOSZ, Ungari tööandjad).


 

 

 

 

Projekt: Eesti Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine

Meede: Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine

Projekti periood: 2014 – 2018

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond

Projekti eesmärk on suurendada Eesti Tööandjate Keskliidu poliikakujundamises kaasarääkimise võimekust. Oma liikmete kaasamisvõime suurendamiseks koolitame keskliidu ja haruliitude võtmeisikuid ning arendame konsultandi abil oma kaasamisprotsesse. Analüütilise võimekuse kasvatamiseks arendame koostöövõrgustikku poliitikauuringute asutustega, arendame analüütilisi oskusi ning koostame analüüse majanduse konkurentsivõimega seotud probleemide ja lahenduste leidmiseks.

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

 

 

 

 

Projekt: Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas

Tegevused: „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“

Projekti periood: 2015 – 2019

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond

Projekti eesmärk on tõsta tööandjate teadlikkust praktika ja töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest, parandada praktika ja õpipoisiõppe mainet nii tööandjate seas kui ka ühiskonnas laiemalt, tunnustada parimaid praktika- ja õpipoisiõppe pakkujaid ettevõtjaid.

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

 

 

 

Projekt: 2015-1- LT01- KA202-013415-930003700. Õpipoisiõppe arendamine: Töökohapoolsete juhendajate koolitamine ja õpipoisiõppe edendamine

Meede: KA2 Strateegiline partnerlus

Projekti periood: 01.09.2015-31.08.2017

Rahastaja: Erasmus+ programm

Partnerid: Eesti Tööandjate Keskliit, Jerusalem Labour Market Training Centre (Leedu), Centre of Expertise and Productivity (Soome), Actions Intégrées de Développement asbl (Integrated Development Action) (Belgia), Lithuanian Qualifications and Vocational Training Development Centre (Leedu), Lithuanian Engineering Industries Association (Leedu), Lithuanian Builders Association (Leedu)

Projekti eesmärk on täpsustada töökohapoolsete praktikajuhendajate koolitusvajadus, koostada koolituskavad ja pilootprojektina koolitada õpipoisijuhendajaid.

EU-flag-Erasmus

 

Projekt: New social co-operation model – rising of employees’ involvement in the company’s financial management and economic performance

Projekti periood: 02.11.2015-30.04.2017

Leping nr VS/2015/0382

Rahastaja: Euroopa Komisjon

Partnerid: Eesti Tööandjate Keskliit, Latvijas Brivo Arodbiedribu Savieniba, Lietuvos Profesiniu Sajungu Konfederacija Lpsk, Nordbildung Bildungsverbund Fur Die Metall- Und Elektroindustrie Gemeinnutzige Gmbh, Vilniaus Pramones Ir Verslo Asociacija ; Vsi Projektu Valdymo Ir Mokymo Centras

European-Commission

Meie inimesed

Toomas

TOOMAS TAMSAR
juhataja

+372 699 9301
toomas.tamsar@employers.ee

 
 
Piia

PIIA ZIMMERMANN
õigusnõunik

+372 699 9306
piia.zimmermann@employers.ee

 
 
Anneli

ANNELI ENTSON
haridusnõunik

+372 699 9303
+372 516 9802
anneli.entson@employers.ee

 
 
Raul

RAUL ARON
analüütik-nõunik

+372 699 9305
+372 564 75111
raul.aron@employers.ee

 
 
Eve

EVE PÄÄRENDSON
rahvusvaheliste suhete juht

+372 699 9304
+372 505 4570
eve.paarendson@employers.ee

 
 

ANDRES KASK
kommunikatsioonijuht 


+372 5016508
+372 668 8308
andres@employers.ee

   

MARTIN HANSON
kommunikatsiooniprojektide juht


+372 53023321
+372 668 8308
martin@employers.ee

   

LIISI MARIA MUULI
kommunikatsioonispetsialist


+372 56217887
+372 668 8308

liisi@employers.ee

   

JAANIKA TUTT
büroojuht


+372 5240660
+372 6999301

jaanika@employers.ee

   

ARNIKA LUMISTE
pearaamatupidaja


+372 5664 1822
arnika@employers.ee

 
 

KÜLLI VILTOK
raamatupidaja

+372 514 8075
raamatupidamine@employers.ee

   

LII VÄLKMANN
kliendihaldur


+372 5562 1941
+372 699 9301
lii@employers.ee

 
 
Silver

SILVER DRENKHAN
andmebaaside spetsialist


+372 552 2543
silver.drenkhan@employers.ee

 
 
Silja

SILJA VALK
administraator

+372 699 9309

 
 

KÜLLIKI LAVONEN
administraator


+372 699 9309

   

 

Meie liikmed

Erialaliidud

 

Ettevõtted
Tristafan OÜ

Liikmemaks

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks võivad olla kõik juriidilise isikuna tegutsevad tööandjad ja tööandjate liidud.

Liikmemaksu määraks tööandjate liitudele ja tööandjaid esindavatele isikutele on 0,025% tema liikmete tööjõukulude summast. Juriidilise isikuna tegutseva tööandja liikmemaks on 0,1 % tööjõukuludest. Liikmemaksu alammääraks on 639 eurot ja ülemmääraks 7030 eurot.

Liikmemaksu arvutamise aluseks on liikme tööjõukulud: palgakulude ja nendelt arvestatavate sotsiaalmaksude ning muude raamatupidamise seaduse lisa 2 (kasumiaruande skeem nr 1) alusel tööjõukuludena käsitletavate maksete summa. Tööjõukuludeks tööandjate liitudele ja tööandjaid esindavatele isikutele on käesoleva reglemendi tähenduses nende liikmete tööjõukulude summa.

Liikmemaksu suurus kehtestatakse Liidu majandusaastaks. Liikmemaksu tasumine toimub neljas võrdses osas iga kvartali esimeseks kuupäevaks vastavalt Liidu poolt esitatud arvele.

Täpsemalt loe siit: Eesti Tööandjate Keskliidu liikmemaksu reglement

Tule liikmeks

Liitu Eesti Tööandjate Keskliiduga ja löö ise tegudes kaasa parema ettevõtluskeskkonna kujundamisel!

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid ühendab usk, et vaba ja eduka ühiskonna olulisim eeldus on toimiv ja vaba majandus. Me usume, et ühiskonna heaolu alustaladeks on töötav inimene, konkurentsivõimeline ettevõtlus ja tõhusad töösuhted.

Esindame juba 1917. aastast tööandjate huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega. Meid eristab teistest ettevõtlusorganisatsioonidest keskendumine suurele pildile Eesti ettevõtluskeskkonna arengus, tööturu osaliste suhetele, tööjõu kvaliteedile. Oleme ainus riiklikult tunnustatud sotsiaalpartner.

Lisaks jooksvale lobitööle avaldame oma visiooni ja konkreetsed ettepanekud iga nelja aasta järel Tööandjate manifestis, mis on erakondade valimisprogrammide jaoks oluliseks sisendiks – enam kui pooled meie soovitustest on jõudnud valitsusleppeisse.

Oled oodatud Tööandjate Keskliidu liikmeks, kui soovid:

  • osaleda Eesti mõjukaima esindusorganisatsiooni seisukohtade kujundamises;
  • olla varakult kursis poliitikas toimuvate protsessidega nii Eestis kui ka Euroopas;
  • kuuluda enam kui 1500 ettevõtjat koondavasse auväärsesse klubisse ja osaleda meie liikmete üritustel;
  • toetada oma liikmelisusega Eesti tööandjate huvide esindamist ja anda oma panuse Eesti elu edendamisse.

 

Tule, seisame koos erksa Eesti eest!
Toomas Tamsar
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
tel 699 9301, 5045501
e- post toomas.tamsar@employers.ee

toomastamsar

 

MEIE STRATEEGIA  KUIDAS MÕJUTAME OTSUSEID

MIKS OLLA TÖÖANDJATE KESKLIIDU LIIGE?

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja:
„Eesti Tööandjate Keskliit on riigiga suhtlemisel mõjukas lobiorganisatsioon. Pean keskliitu kuulumist auasjaks, et toetada Eesti ettevõtluskeskkonna normaalsust ja vältida ametnike ülemvõimu. Koos oleme mõjuvõimsamad.”

Tarmo Rannak, Ruukki Products AS tehase juht:
„Jagan Eesti Tööandjate Keskliidu seisukohta, et meie majanduse ja seega ka kogu Eesti heaolu sõltub ettevõtjate käekäigust. Tööandjate keskliit esindab iga väikest ja suurt ettevõtjat valitsuse tasandil ja hoolitseb selle eest, et ettevõtjate hääl kõlaks, et sellega arvestataks. Keskliitu kuuludes annan oma panuse Eesti elu edendamiseks.”

Andrus Ossip, AS Eesti Liinirongid juhatuse esimees
„Tööandjate Keskliitu kuulumine annab tööandjatele võimaluse ühiselt kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda edumeelsemaks ning edukamaks. Keskliidu puhul on erakordselt tähtis tema haare, mõjukus. Liidu hääl, kui ta räägib liidu liikmete nimel, on veenvam ja saadab rohkem korda kui mõne üksiku liikme oma. Me saame liitu kuuludes jagada oma muresid ja rõõme teiste liikmetega ning pelgas mõttevahetuses on sünergia kujundlikult öeldes helgemaks homseks.”

Jaanus Aal, Enics Elva
„Tootmine on ainuke reaalset väärtust loov tegevus. Lisaks pakutavale tööle investeeris Enics Eesti aastal 2014 inimestesse ca 16 000 h koolitust. Usume, et me oskame partneritena liidule nõu ja jõuga Eesti edu edendamisel abiks olla.”

Povilas Kytra, CV Keskus OÜ juhatuse liige
„Olles vahetuks lüliks tööandjate ning töövõtjate vahel, avaneb meil igapäevaselt võimalus näha trende kodumaisel tööturul. Teame, et inimesteta on Eesti edulugu võimatu ning koostöö Tööandjate Keskliiduga loob meile unikaalse võimaluse anda oma panus Eesti tööturu arengut suunavates diskussioonides.”

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees
Ettevõtjad loovad oma tegevusega uusi väärtusi, mis on eluliselt vajalikud Eesti riigi püsimiseks ning arenguks. Tööandjate keskliidu roll on praktilise kogemuse ja majandusliku mõtlemise viimine poliitilise tasandi otsustajateni. Liidu liikmena on meil võimalik meie kõigi käekäiku mõjutavates protsessides osaleda ja kaasa rääkida.”

Tarmo Kattago, Eesti Karusnahaliidu juht
„Kohalikud köösnerid ja nahaparkalid on ühistegevuse kaudu oma huvisid kaitsnud juba aastast 1397, mil kinnitati Tallinna köösnerite tsunfti põhikiri. Tänapäevase Eesti Karusnahaliidu liikmesettevõtted jätkavad selle ala sajanditepikkuseid traditsioone, valdkonna huvide paremaks esindamiseks oleme liitunud Eesti Tööandjate Keskliiduga.”

Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor
Teadmismahukas majandus pole üheski ühiskonnas tekkinud iseeneslikult. Kesk- ja kõrgtehnoloogia ettevõtete arengut soodustav keskkond on nüüdisajal kompleksne, seda toetav haridussüsteem on vaid üks edutegur. Kui meie haridussüsteem ei suuda mõjutada ettevõtete tehnoloogilist nihet otseselt, siis peaks ta olema võimeline adekvaatsemalt kohanduma töömaailma vajadustele.”

Ene Olle, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht
„Eesti elu edendamine on võimalik vaid erinevate osapoolte koostöös. Ettevõtete konkurentsivõime kasvu aitab kindlustada tark ja jätkusuutlik inimeste juhtimine. Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Tööandjate Keskliidu koostöö on selles vaates elementaarne ja usun, et meie partnerlus annab lisaväärtust nii riigi kui ka ettevõtete tasandil.”

Kaupo Kuusik, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor
„Kuulume Eesti Tööandjate Keskliitu seetõttu, et peame oluliseks õiglase ja hea ärikeskkonna tagamist, mille eest keskliit jõuliselt seisab. Samuti väärtustame ettevõtjate osalemist sotsiaalses dialoogis. Vähem tähtis pole ka võimalus koostööks ja sünergiaks teiste erialaliitudega, milleks keskliit samuti head tingimused loob.”

Renita Käsper, CV Keskuse värbamisosakonna juht
„Olles vahetuks lüliks tööandjate ning töövõtjate vahel avaneb meil igapäevaselt võimalus näha trende kodumaisel tööturul. Teame, et inimesteta on Eesti edulugu võimatu ning koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga loob meile unikaalse võimaluse anda oma panus Eesti tööturu arengut suunavates diskussioonides.”

Aigar Kallas, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees
„Tänases Eestis on endiselt kõige kõvemaks valuutaks töö. RMK-l on möödunud kümnendi lõpu madalseisusu järel õnnestunud juurde luua ca 3000 uut töökohta. Tänaseks töötab riigimetsas lisaks meie oma veidi enam kui 700-le töötajale veel ligikaudu 5000 inimest partnerettevõtete koosseisus. Tööandjate Keskliidu liikmete poolt tööandjatena võetud vastutust ja sellega kaasnevat kogemust võib usaldada! ”

Aigar Hain, Olympic Casino Eesti AS tegevjuht
„Kui on olemas toimiv ja mõjukas ühendus, mis tööandja huvide eest seisab, siis on meie jaoks igati loomulik seal osaleda ja ka oma panus anda. Ükski ettevõte ei suuda üksi olla kursis kõigi oluliste plaanitavate muudatustega ja nende juures kaasa rääkida. Eesti Tööandjate Keskliit täidab seda rolli edukalt.”

Arno Allmann, Estonian Business Schooli rektor
„EBS on järjekindlalt tegutsenud selle nimel, et Eestis saadav haridus arvestaks tööturu vajadusi ja teeks meie lõpetajad konkurentsivõimelisteks ka rahvusvahelisel tööjõu turul. Mul on hea meel, et Tööandjate Keskliit on siin meie mõttekaaslane ning me saame tegutseda selles suunas üheskoos.

Aavo Kärmas, Omniva juhatuse esimees
„Ettevõtluse heast käekäigust sõltub kogu ühiskonna areng: ainult koos tegutsedes muudame Eesti edukaks.”

Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor
„Tartu Ülikooli eesmärk on olla innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendaja nii Eestis kui ka kaugemal. Aitame ettevõtete konkurentsivõime parandamisele kaasa läbi vilistlaste, teadussaavutuste ja moodsa laboripargi. Ainus viis selle eesmärgi realiseerimiseks on tihe ja sisuline koostöö ettevõtetega, sh katusorganisatsiooni Eesti Tööandjate Keskliiduga.”

Hando Sutter, Eesti Energia juhatuse esimees
„Oleme Eesti suurim tööandja ja me vajame kvalifitseeritud, professionaalset tööjõudu. Tööandjate Keskliidu liikmena saame rääkida kaasa riigis toimuvates protsessides ja tehtavates valikutes, mis mõjutavad ka meie töötajaskonda. Hindan kõrgelt võimalust sellises diskussioonis osaleda.”

Ülle Matt, Swedbanki personalidirektor
„Koostöö ja suhtlus on edu võtmeks igal elualal. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmena on meil võimalus koos teiste tööandjatega panustada parema ettevõtluskeskkonna loomisse. Meile on väga oluline kaasa rääkida tööhõive ja hariduse teemadel, sest näeme selles võimalust läbi motiveerituma ja targema töö suurendada ettevõtete ja tööjõuturu konkurentsivõimet.”

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu töökord

1. Üldsätted

1.1. Eesti Tööandjate Keskliidu (edaspidi Liit) volikogu on põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid täitev kuni 30 liikmeline organ.

1.2. Volikogu tegutseb käesoleva korra, Liidu põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse alusel.

2.  Pädevus

2.1. Volikogu:

2.1.1. määrab ametisse juhatuse ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle;

2.1.2. kinnitab Liidu tegevuskava ja eelarve;

2.1.3. otsustab Liidu põhikirja punkti 4.1. alusel liikme vastuvõtmise ja põhikirja punktide 4.4.1. ning 4.4.2. alusel väljaarvamise.

2.1.4. otsustab Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;

2.1.5. teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele nimetada esindajad Eesti Haigekassa nõukogusse.

2.1.6. määrab esindajad Eesti Töötukassa nõukogusse;

2.1.7. annab nõusoleku riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks;

2.1.8. otsustab vajadusel muid küsimusi, mille otsustamist taotleb juhatus või vähemalt 1/10 volikogu liikmetest;

3. Juhtimine

3.1. Volikogu töövormiks on koosolek. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volikogu liikmetest.

3.2. Volikogu koosolekut juhib ja esindab selle liikmete poolt valitud volikogu esimees, tema äraolekul üks volikogu aseesimeestest. Volikogu võib punktis 3.4. sätestatud ülesannete täitmiseks valida kuni viis aseesimeest.

3.3. Volikogu võib panna volikogu aseesimehele tema nõusolekul konkreetse volikogu ülesande koordineerimise.

3.4. Volikogu esimehel on õigus kutsuda kokku volikogu aseesimeestest koosnev kolleegium, kelle ülesandeks on:

3.4.1. arutada volikogude toimumise vaheajal Liidu ja volikogu tööga seotud küsimusi;

3.4.2. konsulteerida juhatust selle igapäevasest tegevusest väljuvates või avalikkuse kõrgendatud huvi puudutavates Liidule olulistes küsimustes;

3.4.3. esitada volikogule otsustamiseks vajalikke küsimusi;

3.4.4. teha muid Liidule vajalikke algatusi.

3.5. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku volikogu esimees, teatades volikogu liikmetele koosoleku toimumise aja ja koha vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist, kui koosoleku toimumise aega ja kohta ei ole varem volikogu liikmetele teatavaks tehtud. Koosoleku päevakorra saadab volikogu esimees volikogu liikmetele vähemalt 7 päeva ette. Enne volikogu esimehe valimist kutsub volikogu koosoleku kokku juhatus.

4. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine

4.1. Volikogu esimees ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete poolt ja hulgast salajasel hääletamisel volikogu liikmete poolthäälte enamusega. Iga Volikogu liige võib üles seada ühe Volikogu esimehe ja kuni viis aseesimehe kandidaati. Kandidaadi ülesseadmise eelduseks on kandidaadi eelnev kirjalikult esitatud nõusolek.

4.2. Juhul, kui volikogu esimehe ametikohale kandideerib rohkem, kui kaks isikut, viiakse valimised läbi kahes voorus. Teises voorus jätkavad kaks kandidaati, kes said esimeses voorus teistest rohkem hääli.

4.3. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse läbi kordushääletus.

5. Koosoleku kodukord

5.1. Koosoleku alguses võivad volikogu liikmed muuta eelnevalt väljakuulutatud päevakorras arutamisele tulevate küsimuste järjestust, kui selle poolt on üle poole koosolekust osavõtjatest.

5.2. Juhatuse liikmed võivad osaleda volikogu koosolekul sõnaõigusega.

5.3. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreeritakse käe tõstmise teel. Koosoleku juhataja annab sõna vastavalt registreerimise järjekorrale.

5.4. Koosoleku juhataja võib taandada arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutavad küsimused ning lõpetada kõned ja sõnavõtud, mis takistavad ja segavad volikogu tööd.

5.5. Volikogu võib igal ajal kohalolijate enamuse soovil päevakorraküsimuse arutamise katkestada, kui otsuse vastuvõtmiseks puudub piisav informatsioon. Katkestatud päevakorrapunkti arutelu võib jätkuda samal või järgmistel koosolekul.

6. Otsustamine

6.1. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu otsuseid, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 volikogu liikmetest.

6.2. Volikogu otsused võetakse vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks volikogu esimehe hääl.

6.3. Mõjuval põhjusel võib volikogu otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata

kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb volikogu esimees. Kirjaliku hääletuse läbiviimise korraldab juhatus

6.4. Volikogu võtab otsused vastu avaliku või salajase hääletamise teel. Enne iga volikogu koosolekut kontrollib volikogu esimees volikogu liikmete kohalolekut nimekirja alusel, kus iga volikogu liige kinnitab oma kohalolekut allkirjaga. Volikogu liige, kes mõjuvatel põhjustel ei saa Volikogu koosolekul osaleda, võib volitada teist volikogu liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult.

6.5. Hääletustulemused loeb kokku koosoleku juhataja ja teatab koosolekust osavõtjatele.

7. Asjaajamise korraldamine

Volikogu asjaajamist korraldab juhatus, kes tagab volikogu koosolekute ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise ning volikogu tööks vajalike dokumentide edastamise ja dokumentide säilitamise.

8. Lõppsätted

Protseduurireeglid, mis on käesoleva korra või põhikirjaga sätestamata, otsustab volikogu häälteenamusega.

Muudetud 20. november 2013.a
Kinnitatud volikogu koosolekul 11.veebruar 2004.a.

Eesti Tööandjate Keskliidu strateegia

Kinnitatud volikogus 22.01.2014.

 

Meie peamine eesmärk:

Eesti Tööandjate Keskliidu peamiseks eesmärgiks on Eesti majanduskasv ja inimeste elatustaseme tõus.

Mida me teeme:

Me mõjutame seadusandjaid ja valitsejaid tegema otsuseid, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja paremale ettevõtluskeskkonnale.
Me anname ettevõtjatele ja nende liitudele teadmisi, mis aitab neil kasvada ja paremaid tulemusi saavutada.
Me selgitame avalikkusele majandust ning tööandjate ja ettevõtjate rolli selles.

Meie tegevusvaldkonnad: 

Me töötame tööturu, maksukoormuse, hariduse ja majanduspoliitika valdkondades.

Meie tegutsemispõhimõtted:

Töötav inimene on Eesti suurim vara. Me väärtustame inimest ja investeerime temasse.
Meie töömeetod on selgitamine ja koostöö.
Mõistes ühiskonda ja riiki tervikuna, seisame me ettevõtluse eest. Meie oleme oma liikmete – tööandjate – hääl.

Lisa. Keskliidu tegevusvaldkondade peamised suunad/eesmärgid on:

Eesti Tööandjate Keskliidu ajalugu

17. veebruaril (uue kalendri järgi 2. märtsil) 1917. aastal kutsus suurtööstur Martin Luther kokku 18 Tallinna suurema tehase esindajad, kes otsustasid asutada Tallinna piirkonna vabrikantide ühisuse. Esimeheks valiti Martin Luther ja sekretäriks Konrad Mauritz. Ühisus hakkas tegutsema aadressil Vana-Viru 12 ehk majas, kus praegu asub Tallinna linnavolikogu.


Eesti Vabrikantide Ühisusest (EVÜ) kujunes kiiresti väga mõjuvõimas organisatsioon. Ühingusse kuulus erinevatel aastatel 40 kuni 60 suurtööstuse esindajat nii Tallinnast kui ka teistest keskustest. Martin Luther oli juhatuse esimees 1940. aastani.


1918. aasta lõpust alates hakkas organisatsioon aktiivselt osalema vabariigi tööstus-, töölis-, sotsiaal-, maksu- ja väliskaubanduspoliitikas. EVÜ esindajate argumenteeritud seisukohavõtud pälvisid Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja teiste asutuste tõsist tähelepanu. EVÜ tegevus ei mõjutanud ainult Eesti suurtööstuse arengut, ühingu ettepanekud on jätnud oma jälje ka tollasesse seadusandlusesse ja tollipoliitikasse.

1940. aasta juulis kuulutasid okupatsioonivõimud Eesti Vabrikantide Ühisuse likvideerituks. Ühisuse viimane juhatuse koosolek toimus teadaolevalt 2. juulil 1940. Paljud ühisuse juhtivad tegelased ja liikmed hukkusid nõukogude võimu repressioonides või jäid kadunuks, nende seas ka Konrad Mauritz. EVÜ kauaaegne esimees Martin Luther suri 1963. aastal Münchenis.

29. novembril 1991 moodustasid tööstusharude liidud Eesti Tööstuse Keskliidu (ETKL), mis hakkas 1992. aastal täitma sotsiaalpartnerluses ka tööandjate esindaja rolli. Liitu asus juhtima tegevdirektor Viljar Veskiväli, juhatuse esimeheks sai Elmar Kruusma. 4. mail 1995 reorganiseeriti ETKL Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliiduks (ETTK).

20. novembril 1995 moodustasid teenindussfääri majandusharude liidud Eestis teise tööandjate keskliidu – Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliidu (ETÜKL), mille tegevdirektor oli Eve Päärendson ja juhatuse esimees Priit Vilba. Kolmepoolsetel läbirääkimistel esindasid tööandjaid kaks organisatsiooni – ETTK ja ETÜKL.

1997. aasta septembris alustasid ETTK ja ETÜKL liitumisläbirääkimisi, mis lõppesid 29. novembril 1997 ühtse tööandjate keskorganisatsiooni – Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) moodustamisega. Tegevdirektoriks sai Henn Pärn ja juhatuse esimeheks Jüri Käo.

2001. aastal muudeti organisatsiooni nimi Eesti Tööandjate Keskliiduks.

Eesti Tööandjate Keskliit on alates 1998. aastast Rahvusvahelise Tööandjate Organisatsiooni IOE (International Organisation of Employers) liige, 2003. aastast Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE (kuni 2007 nimega Union of Industrial and Employers’ Confederations of Europe, UNICE) liige ja 2010. aastast OECD Ettevõtlus- ja Tööstuskomitee BIAC-i (The Business and Industry Advisory Committee to the OECD) liige.

2010. aastal sõlmis tööandjate keskliit koostöölepped Läti Tööandjate Keskliidu (LDDK), Leedu Tööstuse Keskliidu (LPK) ning Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liiduga (RSPP). 2011. aastal sõlmis keskliit koostööleppe Ukraina Tööandjate Keskliiduga (FRU).

 

 

 

Organisatsiooni presidendid

1991–1993Aksel Treimann (1944–2012), Eesti Tööstuse Keskliidu volikogu esimees1997–2002Jüri Käo (1965), Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu juhatuse esimees
1993–1995Andres Sarri (1958–2011), Eesti Tööstuse Keskliidu volikogu esimees2002–2004 Meelis Virkebau (1957), Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees
1995–1997Elmar Kruusmaa (1940), Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu volikogu esimees2004–2013Enn Veskimägi, (1947), Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
1995–1997Priit Vilba (1953), Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliidu president2013–2016Jüri Käo (1965), Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
1997–1998Ants Pilving (1948), Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees-president 2016-… Tiit Kuuli (1961), Eesti Tööandjate Keskliid volikogu esimees

 

 

 

Organisatsiooni tegevjuhid

1992–1998Viljar Veskiväli (1936), Eesti Tööstuse Keskliidu tegevdirektor2003–2004Meelis Virkebau (1957), Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor
1995–1998Eve Päärendson, Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliidu tegevjuht2004–2013 Tarmo Kriis (1975) Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
1997–2001Henn Pärn (1941), Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor2013–2013Marek Sepp (1971) Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
2001–2003Tiit Laja (1960), Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor2013–…Toomas Tamsar (1967) Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Kontakt

Rekvisiidid

Eesti Tööandjate Keskliit
Nimi inglise keeles Estonian Employers’ Confederation

Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn, Eesti
Üldtelefon +372 6999301, valvelaud +372 6999309,
E-post employers@employers.ee
Kodulehekülg http://www.tooandjad.ee

Registrikood 80036271
KMKR EE100533891

SWEDBANK
Konto: EE59 2200 0011 2023 3895
SWIFT kood (BIC): HABAEE2X

Võta meiega ühendust

Kõigi meie töötajate kontaktid leiate siit.




 
 

Eesti Tööandjate Keskliidu põhikiri


Põhikiri on vastu võetud 11. detsembril 2003.
Seda on üldkoosoleku otsusega muudetud 17. veebruaril 2010; 18. septembril 2013; 20.septembril 2017.


I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ka Liit) on Eesti Vabariigis tegutsevate tööandjate ja nende liitude vabatahtliku koondumise teel moodustatud mittetulundusühing, kes on Euroopa Sotsiaalmudeli põhimõtete alusel tööandjaid ja ettevõtlust esindav sotsiaalpartnerlusorganisatsioon Eestis.
1.2. Eesti Tööandjate Keskliit on 1917. aastal asutatud Eesti Vabrikantide Ühisuse tegevuse jätkaja ja põhieesmärkide kandja Eestis.
1.3. Liidu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.


II MISSIOON JA EESMÄRK

2.1. Liidu missiooniks on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmine ettevõtluskeskkonna parendamise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise kaudu.
2.2. Liidu eesmärk on esindada oma liikmeid suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ning töövõtjate esindajatega ning kaitsta ja esindada oma liikmete huve nii Eestis kui ka välisriikides.
2.3. Eesmärgi saavutamiseks Liit:
2.3.1. osaleb sotsiaalpartnerina kahe- ja kolmepoolsetel sotsiaal- ja majanduspoliitilistel läbirääkimistel ning sõlmib tööandjate huvidest lähtuvalt kokkuleppeid valitsuse, ametiühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonidega;
2.3.2. kaitseb tööandjate ja ettevõtluse huve seadusandlikus protsessis; teeb ettepanekuid töö- ja sotsiaal-, haridus-, majandus-, rahandus- ja keskkonnapoliitikat puudutava seadustiku loomiseks,
muutmiseks ja täiendamiseks ning oma liikmete huve kaitsva ja edendava majanduspoliitika rakendamiseks;
2.3.3. taotleb paindliku ja tasakaalustatud tööturutingimuste loomist ja säilitamist;
2.3.4. koostöös kõigi huvitatud osapooltega edendab ja arendab teadmistepõhise majanduse vajadustele vastavat haridussüsteemi;
2.3.5. arendab koostööd ja infovahetust teiste riikide tööandjate keskliitude ja nende rahvusvaheliste ühendustega;
2.3.6. informeerib, konsulteerib, assisteerib ning koolitab liikmeid olulisemates Liidu tegevusvaldkondades;
2.3.7. osutab tööturuteenuseid.


III LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liidu liikmeks võivad olla kõik juriidilise isikuna tegutsevad tööandjad ja tööandjate liidud.
3.2. Erandkorras võivad liikmeks olla ka punktis 3.1. nimetamata isikud ja asutused.
3.3. Liidu liikmeks ei või olla ametiühingud.
3.4. Liidu liikmel on õigus:
3.4.1. osaleda üldkoosolekul ja omada hääleõigust;
3.4.2. osaleda ettenähtud korras Liidu organite töös;
3.4.3. saada informatsiooni Liidu tegevuse kohta;
3.4.4. teha ettepanekuid Liidu tegevuse kohta;
3.4.5. kasutada soodustingimustel Liidu poolt pakutavaid teenuseid.
3.5. Liikme õigusi võib piirata ainult volikogu otsusega liikmemaksu tasumata jätmisel.
3.6. Liidu liige on kohustatud:
3.6.1. tunnistama ja järgima Liidu põhikirja nõudeid ning täitma Liidu juhtorganite otsuseid;
3.6.2. tasuma liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku kehtestatud liikmemaksu reglemendile.


IV LIIKMEKS ASTUMINE, VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

4.1. Punktis 3.1. sätestatud isik omandab liikmestaatuse pärast liikmeks astumise avalduse rahuldamist volikogu poolt. Avalduse mitterahuldamisel võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
4.2. Punktis 3.2. sätestatud isik omandab liikmestaatuse pärast liikmeks astumise avalduse rahuldamist üldkoosoleku poolt.
4.3. Liikmel on mõjuvatel põhjustel õigus taotleda kuni üheks aastaks liikmelisuse peatamist. Liikmelisuse peatamisel kaotab liige punktis 3.4. sätestatud õigused ega ole kohustatud täitma punktis 3.6.2. sätestatud liikme kohustusi. Liikmelisuse peatamise otsustab volikogu.
4.4. Liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel igal ajal Liidust välja astuda.
Volikogu otsusega arvatakse liige liikmeskonnast välja juhul, kui:
4.4.1. liige ei vasta liikmelisusele kehtestatud nõuetele;
4.4.2. liige ei järgi põhikirjas sätestatut või on kahjustanud olulisel määral Liidu mainet.
4.5. Liikmelisuse lõppemisel liikme poolt tasutud liikmemaksu ei tagastata.


V JUHTIMINE

5.1. Üldkoosolek
5.1.1. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kelle ainupädevusse kuulub:
5.1.1.1. volikogu liikmete valimine;
5.1.1.2. Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;
5.1.1.3. punktis 3.2. sätestatud liikmete vastuvõtmine;
5.1.1.4. audiitori nimetamine;
5.1.1.5. põhikirja ja eesmärgi muutmine;
5.1.1.6. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
5.1.1.7. revisjonikomisjoni määramine;
5.1.1.8. põhikirja punkti 4.1. alusel liikme vastuvõtmine;
5.1.1.9. liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kinnitamine.
5.1.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus mitte harvemini kui üks kord aastas. Üldkoosoleku toimumise kuupäev ja päevakord teatatakse liikmetele vähemalt 20 päeva ette.
5.1.3. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või üldkoosoleku poolt valitud juhataja.
5.1.4. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest liikmetest.
5.1.5. Otsused põhikirja punktides 5.1.1.5. ja 5.1.1.6 sätestatud küsimustes võetakse vastu, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest.
5.1.6. Isikute valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel punktis 5.1.1.1. sätestatud isikute valimisel osutub valituks füüsiline isik, kelle esindatav Liidu liige või selle liikmeskonda kuuluvad liikmed annavad tööd suuremale hulgale töötajatele.
5.2. Volinike koosolek (volikogu)
5.2.1. Volikogu on käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid täitev kuni 30 liikmeline füüsilistest isikutest koosnev organ.
5.2.2. Volikogu liikmed valitakse Liidu liikmete poolt ja nende esindajate hulgast kolmeks aastaks. Iga liige võib valimisteks üles seada ühe kandidaadi, kes on tema juhtorgani liige või tegevjuht.
5.2.3. Volikogu valimine toimub kahes voorus. Esimeses voorus valitakse kuni viisteist liiget tööandjate liitude esindajate hulgast ja teises voorus kuni viisteist liiget tööandjate ja punktis 3.2. nimetatud liikmete esindajate hulgast. Kui esimeses voorus valitakse vähem kui viisteist liiget, siis valitakse teises voorus kandidaatide olemasolu korral iga esimeses voorus vähemvalitud liikme võrra rohkem liikmeid. Isik, kes on valitud volikogu liikmeks esimeses voorus, ei saa kandideerida teises voorus. Valimiste täpse korra ning tingimused otsustab üldkoosolek.
5.2.4. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt, kui teda kandidaadiks üles seadnud Liidu liige kutsub ta volikogu liikme kohalt tagasi või kui ta on lahkunud teda üles seadnud Liidu liikme juhtorgani liikme või tegevjuhi kohalt või kui vastav Liidu liige on Liidust välja astunud või välja arvatud.
Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel valitakse üldkoosolekul uus volikogu liige Liidu liikmete poolt ja nende esindajate hulgast põhikirja punktis 5.2.3. sätestatud korra kohaselt ning tema volitused kehtivad kuni ametis oleva volikogu volituste lõppemiseni
5.2.5. Volikogu:
5.2.5.1. määrab ametisse juhatuse ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle;
5.2.5.2. kinnitab Liidu tegevuskava ja eelarve;
5.2.5.3. otsustab põhikirja punkti 4.1. alusel liikme vastuvõtmise ja põhikirja punktide 4.4.1. ning 4.4.2. alusel väljaarvamise;
5.2.5.4. otsustab Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;
5.2.5.5. teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele nimetada esindajad Eesti Haigekassa nõukogusse;
5.2.5.6. määrab esindajad Eesti Töötukassa nõukogusse;
5.2.5.7. annab nõusoleku riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks;
5.2.5.8. otsustab vajadusel muid küsimusi, mille otsustamist taotleb juhatus või vähemalt 1/10 volikogu liikmetest.
5.2.6. Volikogu juhindub oma tegevuses kinnitatud töökorrast. Volikogu juhib ja esindab Liitu volikogu pädevuses olevates küsimustes selle liikmete poolt valitud volikogu esimees (president). Volikogu esimees võib olla valitud kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks.
Volikogu võib töökorras sätestatud ülesannete täitmiseks valida kuni viis aseesimeest (asepresidenti). Volikogu esimehel on õigus delegeerida oma kohustuste täitmist mõjuvatel põhjustel ainult ühele volikogu aseesimeestest.
5.2.7. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt 1 kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku volikogu esimees vähemalt 14 päevase etteteatamisajaga. Koosoleku päevakorra saadab volikogu esimees volikogu liikmetele vähemalt 7 päeva ette.
5.2.8. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 volikogu liikmetest.
Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks volikogu esimehe hääl.
5.2.9. Volikogu liige, kes mõjuvatel põhjustel ei saa volikogu koosolekul osaleda, võib volitada teist volikogu liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult.
5.2.10. Mõjuval põhjusel võib volikogu otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb volikogu esimees. Kirjaliku hääletuse läbiviimise korraldab juhatus.
5.3. Juhatus
5.3.1. Juhatus on volikogu poolt määratud 1- kuni 3-liikmeline organ, kes lähtuvalt üldkoosoleku ja volikogu poolt antud suunistest ning kinnitatud tegevuskavast juhib ja esindab Liitu.
5.3.2. Juhatuse tööd juhib volikogu poolt määratud juhatuse esimees.
5.3.3. Juhatuse volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.
5.4. Osakonnad ja muud organid
5.4.1. Liidu eesmärkide paremaks saavutamiseks võib juhatus Liidu siseselt moodustada osakondi ja muid organeid (ümarlaudu, komisjone, töögruppe jms).
5.4.2. Kõik loodavad organid lähtuvad oma tegevuses juhatuse poolt kinnitatud reglemendist, põhikirjast ning Liidu juhtorganite otsustest.
5.4.3. Liidu siseselt loodavad muud organid ei ole juriidilised isikud.


VI JÄRELEVALVE

6.1. Järelevalvet Liidu organite tegevuse üle teostavad revisjonikomisjon ja audiitor.
6.2. Revisjonikomisjon on üldkoosoleku poolt määratud kuni 3-liikmeline organ, mis hindab sisekontrolli põhimõtetest lähtuvalt Liidu juhatuse tegevust ja rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust tulenevalt kinnitatud eelarvest.
6.3. Audiitor teostab auditeerimist, so raamatupidamisaruande kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditeerimiseeskirjast lähtuvalt. Audiitorkontrolli aruanne esitatakse üldkoosolekule.


VII MUUD KÜSIMUSED

7.1. Liidu tegevuse lõpetamisel ei kuulu tema vara jaotamisele liikmete vahel. Üldkoosoleku otsusega antakse see üle õigusjärglasele või selle puudumisel annetatakse heategevuseks.
7.2. Liidu majandusaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.