Ettevõtjate rahulolu valitsuse tööga langes ajaloolisse madalseisu

Ettevõtjate kommentaarid

Mis olid Teie hinnangul möödunud kvartali 3 kõige positiivsemat valitsuse otsust, mis olid 3 kõige negatiivsemat otsust?

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase juhataja:

Valitsuse varasemaid otsuseid, mida pole ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide survest ja kriitikast hoolimata arvesse võetud ja  mis on põhjustanud negatiivse hoiaku ettevõtjate poolt, pole ühegi valitsuse poolse positiivse otsusega või uudisega suudetud muuta.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu juhataja:

Positiivne:
II kvartali lõpuks tegi valitsus ettevõtjaid kuulda võttes mõned positiivsed maksupoliitilised otsused. Esialgsel kujul kavandatud panditulumaks ja pakendiaktsiis läksid üle vaatamisele ning neid ei lastud Riigikogust toorel kujul enne jaanipäeva läbi. Samuti on hetkel ootel suhkrumaksu- ja alkoholiseaduse eelnõud, milles mõned punktid on läbi mõtlemata ja turu praktikat eiravad. Tahaks loota, et III kvartal möödub konstruktiivses ja otsuste mõjusid läbi analüüsivas vaimus.

Negatiivne:
Kevadel oli ettevõtjate, sealhulgas kaubandussektori rahulolu valitsuse tegevusega ajaloolises madalseisus. Muret ja tuska valmistas see, et maksuraha kiire kättesaamise nimel ei olnud avaliku sektori poolt valmidust arvestada maksukoormuse tõusu kõrval ettevõtetele lisanduvat halduskoormust, bürokraatiat ning otsustega kaasnevaid mõjusid. Põhiline etteheide kaubanduse poolelt on püsivalt see, et olulisematele otsustele ei eelne korralikke mõjuanalüüse ega otsita probleemidele kõige optimaalsemaid ja vähem koormavaid lahendusi. Lõpuks on ebaefektiivsed lahendused kogu ühiskonna jaoks kõige kulukamad ja väikeriik peaks alati otsima kõige tõhusamaid ja mõjusamaid lahendusi, et meie vähest ressurssi optimaalselt kasutada.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja:

Ettevõtjad on sügavas mures, et valitsusel puudub selge visioon, kuidas majandust elavdada. Tehakse hulk otsuseid, mis ei moodusta edasiviivat tervikut ning mis on kantud pigem riigieelarve kulude tasakaalustamise vajadusest, mitte aga ettevõtluskeskkonna elavdamisest.

Positiivne:
– Loobuti täiendavast pakendiaktsiisi kehtestamisest, mis oleks karistanud ausaid ettevõtjaid ning tõstnud praktiliselt kõikide lõpptoodete hindu inimestele.

Negatiivne:
– Magustatud jookidele maksu kehtestamine, mida president küll esialgu heaks ei kiitnud, kuid mille osas on öeldud, et see kehtestatakse hoolimata kõikidest vastuargumentidest nii tootjate kui arstide poolt. Tegemist on puhtalt fiskaalpoliitilise meetmega, millel pole tervisega midagi pistmist.

– Alkoholiaktsiisi kiirem tõus, mis suurendab piirikaubandust veelgi ja viib maksutulu Lätti.

Andre Lilleleht, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht:

Midagi head turvaettevõtete tegevuskeskkonnale pole valitsuse poolt sellel perioodil tulnud.

Negatiivse poole pealt toovad ETELi liikmed välja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mis kaotas võimaluse pidada töösõidukite puhul sõidupäevikut.

Lisaks võeti vastu kontsernisiseste laenude piiramise seadus, mille sõnastusest ei ole aga selge, et mida pidada jätkuvalt lubatuks likviidsuse juhtimisel ja mida mitte. Seda just eelkõige kontserni kuuluvate Eestis asutavate äriühingute puhul, kus kasutatakse kontsernikontot.

Maksukoormus kasvab lühikese etteteatamisega, aga näiteks riigihangete käigus sõlmitud pikaajalistes lepingutes pole reeglina sellist punkti sees, et maksukoormust lisades riik ka lepinguid korrigeeriks.

Turvaettevõtjad ootavad stabiilset majanduskeskkonda ja kaua lubatud Turvaseaduse uuendamist.

 


Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Ettevõtjad: maksumuudatuste ralli sunnib kaaluma alternatiive teistes riikides

Maksumuudatuste ralli, sealjuures panditulumaks, rikub oluliselt ettevõtluskeskkonda, segab ettevõtjate tööd ning sunnib koguni kaaluma, kas mõni teine riik oleks parem alternatiiv.

Jaak Nigul, Tarmeko

Väide, et ükskõik milliste maksude tõstmine või täiendavate bürokraatlike tõkete tekitamine aitab kuidagi kaasa majanduskasvule, on lihtsalt rumal. Panditulumaksu idee on üks selline rumal idee. Kui lubatuks saab vaid lühiajaline kontsernisisene (1-2 aastat) laen tütrelt emaettevõttele (suuremad investeeringud põhivahenditesse on reeglina pikaajalised ja toimuvad emaettevõtte kaudu), siis on kontserni kuuluval ettevõttel valida kolme variandi vahel. Esiteks: kaasata (kas või ajutiselt) võõrvahendeid olukorras, kus kontsernil tegelikult selleks vajadus puudub ja tekib mittevajalik finantskulu. Teine variant on laenata teiselt tütarühingult ja maksta esimesele tagasi või tekitada mõni muu teeseldud skeem raha tagastamiseks ja uuesti laenamiseks. Sellised teeseldud tehingud ei anna ettevõttele midagi peale finantskulude. Või kolmandaks: mõelda, kas poleks mõistlikum investeerida hoopis Eestist välja.

Kõigi uute maksude tegelikuks eesmärgiks on ülejõukäivatele valimislubadustele katteallikate leidmine. Täiendavat maksutulu pigistatakse seega välja sealt, kust on lihtsam ehk kontsernidest. Fakt, et 2016. aastal laekus vaid ca 6400 ettevõtte käest 90% maksutuludest ja registreeritud on ca 79000 ettevõtet, ei paista vasakpoolset valitsust häirivat. See on loomulik – võrdsus on vasakpoolsetele alati vaid sõnakõlks olnud.

Korralikud ettevõtted muidugi kohanevad valitsuse poolt tekitavate uute takistustega ja leiavad lahendused ka neist tõketest möödumiseks ning maksupetturid petavad edasi, kuna nendega eraldi piisavalt ei tegeleta.

Paljuräägitud „targa majanduse“ tekkimise esimeseks eelduseks on targa valitsuse olemasolu.

Raul Puusepp, Tallinna Kaubamaja:

Tänase valitsuse heitlik ja senist lihtsat maksusüsteemi lammutav ning hägustav tegevus teeb meid pehmelt öeldes murelikuks. Nagu ka see, kuidas valitsus kõigist huvigruppidest ja ekspertide konstruktiivsest tagasisidest ning ettepanekutest „üle rullib“, neid sisuliselt isegi arutamata. Muudatusi püütakse ellu kustuda elementaarseid kokku lepitud reegleid eirates, ilma väljatöötamiskavadeta ja mõjuanalüüsideta, koondades neid sageli kobareelnõudesse. Arusaamatuks jäävad ka uute maksude tegelikud eesmärgid ja õigustatult süveneb veendumus, et valitsus, pugedes rahva tervise kaitse, loodushoiu või mõne muu ülla eesmärgi taha, püüab tegelikult täita vaid riigieelarvesse tekitatud auke. Nii on populistlike ja kõlavate selgituste taga kavandatavatel maksudel tegelikult hoopis fiskaalsed eesmärgid.

Soovimata nõustuda kõigi teiste rutakalt ja valdkonnapõhiselt asjatundmatute maksureformidega riivab meid kaheldamatult kõige enam nn panditulumaks. Viimane kahjustab otseselt, kõige laiemalt ja sügavamalt  Eesti ettevõtlust. Kui selline seadus peaks tõesti vastu võetama, peavad väga paljud ettevõtted hakkama otsima erinevaid võimalusi, kuidas jätkuvalt tagada oma kontserni kuuluvate ettevõtete rahastamine igapäevase äritegevuse ja arengu kindlustamiseks. Meeldib see meile või mitte, aga ka meie oleme sunnitud kaardistama erinevad seaduslikud võimalused, kuidas selle potensiaalse maksuveidrusega hakkama saada – teadaolevalt on sellised võimalused ja sõbralikumad maksuruumid olemas. Ei saa aru miks ausaid maksumaksjaid sellisteks aruteludeks sunnitakse.


Kai Realo, Circle K:

Aktsiisimaksud jõuavad toote hinda koheselt pärast jõustumist, muud maksud aegamisi, kuid mitte ükski maksumuudatus ei jää tarbija rahakotti puudutamata. Kahetsusväärne on aga see, et need maksud ei mõjuta proportsionaalselt enim mitte keskmisest suurema sissetulekuga inimest, vaid ikka seda sama nö lihttarbijat, kel tuleb oma igapäevase toidu, esmatarbekauba ja muu eest rohkem maksma hakata. See kõik on veel talutav ja vähem tajutav olukorras, kus toorainete hinnad on madalad või stabiilsed. Olukord läheb hulluks aga siis, kui ka toiduainete, kütuse ja muud lähtehinnad mingil põhjusel tõusma hakkavad.

Kahetsusväärne on ka see, et enamik maksutõusudest mõjutab ennekõike ausaid maksumaksjaid ehk endiselt on ja jääb olema ettevõtteid, kes nö „radari alt“ välja jäävad ning suurt osa maksudest ei tasu. Selliselt toimides aga kahaneb Eesti  kui erakordselt väikese tarbijaskonnaga ning suure tööjõupuudusega riigi atraktiivsus veelgi välis- ning miks mitte ka kohalike investorite silmis.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit:

Enamik sellel kevadel kehtestatavatest uutest maksudest ning vanade maksude tõusudest puudutavad otseselt kaubandussektorit. Aktsiisitõusud, pakendimaks, panditulumaks, suhkrumaks, halduskoormuse ja bürokraatia juurdetekitamine jms vähendavad kaubanduses efektiivsust, soodustavad ebaausat konkurentsi ja maksudest kõrvalehiilimist.

Kaubandussektor tegutseb paariprotsendiliste marginaalide juures – see on efektiivsusäri. Meie sektoris on viimastel aastatel olnud kiire palgakasv; tööjõupuudus tekitab palgasurvet ka edaspidi. Et hoida Eesti inimeste jaoks kaupade hindu taskukohastena, käia kaasas maailma tehnoloogiliste arengutega, maksta õiglast hinda meie toidutootjatele ja palka oma töötajatele, peab kaubandussektor suutma olla efektiivne ja turul peab olema tagatud õiglane konkurents. Praegune maksupoliitika liigub sellisest olukorrast kaugemale- keerukust tuleb juurde, samuti bürokraatiat ning lahendamata on maksude järelevalvega seotud küsimused. Tarbijatele tähendavad kavandatavad maksud hinnatõusu ning ettevõtetele kasumlikkuse vähenemist.

Ettevõtjate seas on tekitanud hämmingut sellise poliitika põhjendused. Maksutõuse, mis on selgelt kantud rahavajadusest, on mingil põhjusel esitletud kui meetmeid majanduse stimuleerimiseks. Samuti kui fiskaalpoliitilist katset kaitsta loodust, parandada tervist jms. Samas on näiteks pakendimaksu puhul just keskkonnaeksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksul puudub keskkonnaalane mõju. Tahaksime loota, et valitsus naaseb seadusloome hea tava juurde, mis sisaldab meetmete proportsionaalsuse kaalumist, mõjuanalüüse ning sisulist kaasamist vaid vormilise asemel. Küllap siis paraneksid ka rahuloluhinnangud tehtud tööle, mis ettevõtjate igapäevategevust oluliselt mõjutavad.

Siiri Lahe, Estonian Cell:

Estonian Cell töötab 24/7 tehase täisvõimsusel, ületades algselt projekteeritud tootmisvõimsuse taset peaaegu 25% võrra. Oleme ette valmistanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketi, mida omanik ei ole lubanud ellu viia tänase kulubaasi konkurentsivõimetuse tõttu. Paketi täismahus realiseerimisel lisanduks 15 miljonit eurot ekspordikäivet ja 100 töökohta väärtusahelas. Omanik on andnud lubaduse alustada kasvuinvesteeringutega koheselt, kui vähemalt energiaaktsiisidele Euroopa Liidu soovitusi arvestav maksulagi seatakse. Ettevõtte strateegilistes plaanides oleva teise tehase rajamine olemasoleva kõrvale nõuab mõistagi märgatavalt suuremat muudatust energiamaksudest sõltuvas (mitte-)konkurentsivõimelises kulubaasis.

Eelarvestrateegiaga astus valitsus esimese sammu elektri-energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime parandamise teel. Paraku hävitab enamuse efektist soojust tarbivale tööstusele samaaegselt kehtestatud/kehtima jäetud maagaasiaktsiisi tõus 2018-2020. Konkurentsivõime tõstmiseks on möödapääsmatult vajalik ka maagaasiaktsiisi osas maksulae kehtestamine Euroopa Liidu energiatoodete maksustamise raamistikku kujundava direktiivi soovitusi järgides.

Lisaks aktsiisi osas lahenduste leidmisele vajavad muudatusi võrgutasude arvutusmetoodika ja taastuvenergia tasude kogumispõhimõte. Erinevalt teistest Euroopa riikidest ja ELi Komisjoni soovitustest maksab energiaintensiivne ettevõte Eestis taastuvenergia tootmise toetuseks kordades suuremat toetust. Ilma maksulaeta süsteemi korral rahastab ainuüksi Estonian Cell taastuvenergia tootmist 2,5% ulatuses ehk 2017. aastal summas 2,4 miljonit eurot. Üksikutele ettevõtetele ebaproportsionaalselt kõrge koormusega rahastamismehhanism vajab vältimatult muudatusi energiaintensiivse tööstuse kasvamiseks Eestis.

Loe 10. mai 2017 Tööandjate Majandusspidomeetri kommentaari SIIT

Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad andsid valitsusele kõigi aegade negatiivsema hinnangu

Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks koguni 49 protsenti, mis on Tööandjate Majandusspidomeetri läbi aegade hävitavaim hinnang.

Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest.

Samal ajal on turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra. Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79-le. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks.

Auke on vähemalt 6 ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid.

Ettevõtjate optimism majanduskeskkonna paranemise suhtes kasvas suuresti tänu sisetarbimise püsimisele ja välisnõudluse paranemisele. Majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks oleks vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Kui rahandusminister loodab, et kasvanud maksukoormuse arvel planeeritavad kulutused ja investeeringud toetavad pikaajalist majanduskasvu, siis ettevõtjad seda seisukohta ei jaga.

Toetuste ja madalapalgaliste suurema maksuvabastusega küll natuke toetatakse väiksema sissetulekuga inimeste konkurentsivõimet. Osa sissetuleku kasvust võetakse aga kohe tagasi uute maksude ja maksutõusude tekitatud hinnatõusuga. 2018 mõjutab valitsus keskkütte hinda maagaasi aktsiisi 25%-lise tõusuga ja kõigi toidu-ning tarbekaupade hindu pakendiaktsiisi ja veoautodele teedemaksu kehtestamisega. Lisaks toetab hinnatõusu magustatud jookide maks, aktsiisitõusud, panditulumaksu kehtestamine ja pankade kasumite avansiline tulumaks. Eelarve miinusesse laskmine ja laenuvõtmine konkurentsivõimet mitteparandavateks kulutusteks toob omakorda kaasa vältimatud uued maksutõusud tulevikus.
 
Maksukoormuse kasvust tekkinud hinnatõus ei aita ka ettevõtjat, sest suur osa sellest läheb valitsuse taskusse. Küll aga tekib surve palgakasvuks, mida on viimased aastad juba tehtud kasumi ja seega ka investeeringute arvel. See ei julgusta tööandjaid inimesi juurde palkama ja laienemisse investeerima. Pigem vaadatakse, kas tasuks juba ära lihtsama töö tegijad masina vastu vahetada, kontoreid sulgeda ja inimesi koondada või mingi osa tegevusest Lätti või Rumeeniasse kolida.

Kokkuvõtvalt: maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ebakindlust. Valitsus peaks majanduskasvu toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisega. Seda rõhutas oma 2017 märtsikuu finantsstabiilsuse ülevaates ka Eesti Pank.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Loe ettevõtjate kommentaare Majandusspidomeetri tulemuste kohta SIIT

 

Ettevõtjad: Valitsus, enne mõõda, siis lõika!

Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 5 (veebruar 2017) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Kuidas tunnetate uue valitsuse senise tegevuse mõju investeerimisotsustele?

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS: Investeerimisotsuseid (kui jutt käib suurematest otsustest) tehakse reeglina kaalutletult. Need otsused on mõeldud soovina pikemas perioodis tegevuskeskkonda ette näha. Tänane valitsus teeb lühiajalistest vajadustest tulenevaid majanduskeskkonda rikkuvaid otsuseid ning investeerimiskliimale positiivset mõju selles näha ei ole. Eks küsimus ole ka rohkem selles, et milliseid investeeringuid vajame. Välisinvestoritele on tänased valitsuse sõnumid ettevaatlikumaks tegevad. Varasemalt oli stabiilsus üks tugev argument. Valitsuse vahetudes tekkis ootus, et ettevõtluskeskkonda muudetakse paremaks. Hetkel märke sellest veel ei ole.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Kaubandussektor investeerib 2017. aastal endiselt usinalt, eelkõige innovaatilistesse lahendustesse, et tarbijate jaoks ostlemine üha mugavamaks ja tänapäevasemaks muutuks. Lähtuvalt valitsuse tegutsemisest lisanduvad sellel aastal tõenäoliselt ka mõned prognoosimatumad investeeringud. Aasta lõpuks on praegustes seaduseelnõudes seatud kaubandussektorile kohustus investeerida poodides alkoholi ja tubaka peitmisse tarbija silma alt ära. Samuti planeerib Rahandusministeerium uue maksu kehtestamist pakenditele, mis oluliselt suurendaks kaubanduse ja toidutööstuse halduskoormust ja võimaldaks konkurentsieelist nendele ettevõtetele, kes pakendiettevõtjateks registreerunud ei ole. Kuna nende meetmetega käivad kaasas mõtted erisustest müügipinna alusel, on ebakindel see, kes ja kui suures mahus peavad sellel aastal lisainvesteeringuteks raha leidma ja kindel see, et konkurentsi see sektorisiseselt moonutab ja mitte heas suunas.

Mida on valitsus teinud hästi, mida halvasti?

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS : Valitsus teeb tormakalt läbimõtlematuid otsuseid. See on negatiivne. Samas on nad ka ümber mõelnud, mis on positiivne. Olen ise täiskarsklane, kuid meie tervise- ja tööministri tegemistest ei saa vahel aru. Kõigi oma tegemistega oleme konkurentsis meie naaberriikidega. Eeskujul ja heal tahtel võib vahel olla vastupidine tulemus, kui meie lähinaabrid samasugust poliitikat ei viljele.
Positiivsena tuleb muidugi välja tuua seda, et Eesti on hoolimata eeltoodust väga hea paik elamiseks

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Positiivne on näha uue valitsuse kaasavat hoiakut. Valmisolekut osapooli kuulata ning nende seisukohti kuulda võtta. Loodame, et valitsus mitte ei väsi seda tänuväärset suhtumist viljelemast. Vaatame uue valitsuse poole lootusrikkalt.
Negatiivse poole pealt on mureks hea õigusloome tava ohverdamine mugavuse ja kiiruse nimel ning vähene nõudlikkus ametnike suhtes viimaks läbi korralikke mõjuanalüüse. Mõjusid analüüsida ja ühiselt lahendusi otsida on keerukas, aga vastutuse, kulude ning halduskoormuse lükkamine ettevõtete õlgadele lihtne. Seega minnakse avaliku sektori jaoks lihtsamat teed. Sellise suhtumise näiteid on viimasel ajal nii keskkonna-kui tervisepoliitika valdkonnast.

Millised on Teie soovitused valitsusele lähikuude otsusteks?

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS: Valitsusel tuleks aeg maha võtta ja teha tugev mõjuanalüüs oma senistele otsustele ja plaanitavatele otsustele. Valitsusel on mõistlik lauale tõsta plaan avaliku sektori kulude  riigieelarves realistlikumaks saamiseks. Täna on avalik sektor majandusele väga suureks koormaks läbi maksutõusude ja bürokraatia ning see mõjutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Sõnum on antud ka tööinimestele. Tööpanusele on lagi ette pandud läbi totra tulumaksupoliitika. Keerulisemaks ja kallimaks ehitatakse seeläbi arvestussüsteemid. Väga arusaamatu käitumine.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Üheksa korda mõõda üks kord lõika- s.t. mõjusid tuleb analüüsida. Hea õigusloome tava tähendab alternatiivide kaalumist, nende mõjude hindamist, huvigruppide kaasamist ja toob endaga kaasa mitterapsiva poliitika, millel on maksimaalselt lai toetus asjaosaliste poolt. See garanteerib, et seadusi austatakse ja aidatakse nende täitmisele omalt poolt kaasa. Soovitaksime valitsusele järgida endale võetud kohustusi ja lähtuda seadusloomel hea õigusloome tavast.

Tiit Vähi, Sillamäe Sadam:  Eesti on kena ja armas Põhja-Euroopa väikeriik, mis asub erakordselt soodsas paigas, et arendada siin tööstust, põllumajandust, veondust, turismi ja kõikvõimalikke muid tegevusalasid. Selleks on siin sobiv kliima, igasuguste looduskatastroofide ohu puudumine, Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusest tulenev turvalisus ning suurepärane turupositsioon, kus läänes ja põhjas on majanduslikult arenenud Skandinaavia ja Soome, lõunas ülejäänud EL liikmesmaad ja idas Eestist rahva poolest 100 korda suurem Venemaa.
Paraku on majanduse areng mingil põhjusel seiskunud, st viimase 10 aasta jooksul ei ole arengut märgata. Miks ei suuda siis meie riigi juhtorganid (valitsus, riigikogu ja president) ära kasutada Eesti soodsat geopoliitilist asukohta, et tagada majanduse areng, elatustaseme tõus ja rahva heaolu, nagu see oli esimesel 15 aastal?
Ettepanek valitsusele on lõpetada Venemaa (ja Venemaaga suhteid parandada püüdva Donald Trumpi) vastane retoorika ja teha kõik selleks, et suhted kahe naaberriigi vahel võiksid hakata edaspidi paranema. Kõik muu on vaid kosmeetika ja peenhäälestus.

Tööandjate majandusspidomeeter: töösturite ja kaupmeeste rahulolematus ei lase kiirusel kasvada

Tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on jätkuvalt rahuldav. Kiirus 90 km/h, millest alates võiks majanduse edenemist hinnata heaks, tundub endiselt kättesaamatus kauguses.

Võrreldes kolme kuu taguse ajaga on paremaks läinud müügimahud ja inflatsiooniootus, seda nii jaekaubanduses kui ka ehitussektoris. Ka tööstustoodangu mahu kasv panustab majandusspidomeetri näidu paranemisse.

Samas ei lase gaasipedaali vajutada ettevõtjate jätkuv rahulolematus valitsuse tegevusega. Kui eelmise korral hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks veerand töösturitest, siis seekord juba 39 protsenti. Vaid 3% tööstussektori ja jaekaubanduse ettevõtetest oli valitsuse tegevusega rahul.

Rahulolematuse põhjustena võib välja tuua varasemad aktsiisitõusud ja alkoholi müügipiirangute plaanid, kuid kindlasti jõudis ettevõtjate hinnaguid mõjutada ka uue valitsuse maksumuudatuste plaan (küsimustikule vastati detsembrikuus). Nt senisest veelgi kiiremad maagaasi aktsiisi tõusud, pangalõiv, ettevõtte tulumaksu muudatused, sõiduauto registreerimismaks, suhkrumaksu uuesti päevakorda tõstmine, sotsiaalmaksumäära langetamisest loobumine jm muudatused ei paranda kuidagi ettevõtluskeskkonda. Astmeline tulumaksuvaba miinimum muudab ettevõtja jaoks süsteemi samuti segasemaks ja jätab kõrgkvalifitseeritud tööjõule vähem raha kätte. Valitsuse esimestest sammudest oli ettevõtjatel väga raske välja lugeda soovi majandust seisakust välja tuua.

Oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud ehitussektor ja teenindus. Selle põhjuseks oli ilmselt uue valitsuse plaan ehitada maksumaksja raha eest üürikortereid, renoveerida Linnahall ning tühistada majutusteenuste käibemaksumäära tõus. Sellegipoolest on nendes sektorites valitsuse eelmise kvartali otsustega rahulolevaid ettevõtteid vaid 9% ja rahulolematuid 37%.

Positiivne on, et 72% ettevõtetest planeerib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse pigem kasvatada või jätta samale tasemele. Jätkuvalt on kõigis sektorites väga vähe ettevõtteid, kes planeerivad investeeringuid vähendada.

Investeeringu puhul on oluline ettevõtja usk majanduskeskkonna soodsate tingimuste püsimajäämise osas. Uue valitsuse esimesed otsused on selle usu vankuma löönud. Ilmselt sõltub järgmise kvartali majandusspidomeetri näit suuresti sellest, mil määral õnnestub valitsuserakondadel mõelda kohalike omavalitsuste valimiste ja maksutulu kiire suurendamise asemel sellele, kes või mis tegelikult majandust edasi viib.

Loe ka:

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter

Metoodika lühikirjeldus

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta kolmandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

 

Ettevõtjad: Palgaralli sööb Eesti ettevõtete võimekust eksporditurgudel

Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 4 (november 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Kuivõrd tunnetate kvalifitseeritud töökäte puudust ja mida olete oma ettevõttes/sektoris selle probleemi lahendamiseks ette võtnud? Mida võiks/peaks tegema valitsus?

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Välistööjõu värbamine pole siiani toidusektoris olnud eriti huvipakkuv ja tööjõudu on ikka kohapealt leitud. Samas on toidutööstustes puudus nii oskustöölistest kui ka lihttöötajatest. Viimaseid saab ise välja koolitada, aga kahjuks pole töötutel piisavalt motivatsiooni tööle minna. Siin oleks riigi roll välja töötada selline süsteem, mis motiveeriks töötuid tööle minema ning seal ka püsima. Näiteks kui töötu saab abiraha aasta jooksul, siis teda ei motiveeri väga miski tööturul aktiivselt osalema. Kuid kui riik looks töötutele motivatsioonisüsteemi, kus toetuse saaks tööle saamisel ja seal püsimise korral teatud aastate jooksul näiteks intervalliga, siis see oleks tööandjatele ja ka potentsiaalsetele töötajatele endale palju kasulikum.
Toidutööstuste keskmine palk jääb töötleva tööstuse keskmisesele palgatasemele alla ca 7% ja see raskendab veelgi töötajate leidmist. Palgasurve suureneb veelgi, samal ajal on valmistoodangu hinnatase väga madal. Eks ettevõtetel ongi väljakutse, kuidas sellises olukorras endale töötajaid leida – tõstad palka, saad töötajad, kuid pead ka toiduainete hindu tõstma hakkama. Samas on positiivne, et  juhtide ja spetsialistide tööjõuvoolavus on toidutööstustes väike.  

Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liit: Tunnetus, et kvalifitseeritud töökäsi on puudu, on mitmete kaitsetööstusettevõtete seast läbi kõlanud, kuigi täpsemat statistikat ei ole hetkel sektoripõhiselt anda. Kaitsetööstuse sektori sees on ilmselt ka erinevused, sõltuvalt konkreetsemast alavaldkonnast. Nt laevaehituses ei ole probleemid ilmselt samad, mis küberkaitse valdkonnas.
Valitsusele julgeks soovitada siin faktipõhist ja emotsioonitut analüüsimist, mis on Eesti majanduse ning elanikkkonna elatustaseme üldine väljavaade, kui me midagi ette ei võta tööjõuturu osas, ning millised on võimalikud lahendusvariandid. Kaitsetööstus saab ilmselt mingi tasemeni pakkuda automaatikat ja autonoomseid platvorme nt droonide, maismaakulgurite või keerukate küberlahenduste näol, asendamaks kaduvaid töökäsi. Kuid kusagilt läheb piir, kus robotid ei saa inimesi (veel) asendada ja on vaja mõelda globaalsete talentide Eestisse meelitamisele, kes aitaksid Eesti majandust edasi viia.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas: Töökäte puudus on mõnevõrra tuntav, kuid pole hetkel meie ettevõttes veel oluliseks takistuseks ja piduriks saanud. Võõrtööliste keskmise palga nõudest lahti laskmine on väga oluline, sest just madalapalgalisest motiveeritud tööjõust on puudus.

Priit Sarapuu, G4S Eesti: Töökäte puudus on Eesti teenindus-,  sh turvasettevõtetes suur probleem ja võrreldav aastatega 2006 ja 2007. Vabade töökohtade arv  kasvab ja käivitunud on palgaralli, mis on ettevõtjad pannud raskesse majanduslikku olukorda.
AS G4S Eestis oleme suutnud seda probleemi prognoosida ja juba aastad tagasi teinud strateegilised valikud, keskendudes oma töötajate hoidmisele. Kvalifitseeritud töökäte leidmiseks teeme koostööd kutseõppeasutustega. Näiteks Tartu Kutsehariduskeskuses saab sellest aastast õppida turvatehnikuks, mille käigus läbitakse G4S Eesti kui tööandja juures õpipoisiõpe. Õppur saab omale tasustatud praktika ning ettekujutuse reaalsest tööst ja tööandjast. Ettevõte saab uusi töökäsi, kes peale kooli lõpetamist on kohe valmis tööle asuma. 
Valitsus saab ettevõtjaid aidata neid rohkem usaldades ja erinevaid bürokraatlikke takistusi vähendades. Näiteks turvateeninduse valdkonnas võiks kiiremini saada vastuse töötaja karistusregistri päringule, mis tõhustaks oluliselt töötajate värbamisprotsessi. Keelenõuete osas võiks suurem sõnaõigus olla teenuse tellijal, kes otsustab, millise keeleoskusega turvatöötajaid tal vaja on. Täna dikteerivad seda protsessi ranged keelenõuded, mille täitmisega on osades piirkondades isegi riigisektoril endal tegemist.

Tiit Vähi, Silmet Grupp: Ei tunne puudust, sest maksame töölistele  korralikku palka ja tegeleme personali koolitusega nii kohaliku kutseõppekeskuse kaudu kui ka otse töökohtadel.

Mis takistab hetkel enim Teie ettevõtet/sektorit ekspordi suurendamisel ja kuidas sellest takistusest võiks üle saada?

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Loomulikult takistab väga tugev konkurents toidutootjate vahel eksporditurgudel. Samuti on müügitöö endiselt nõrgavõitu. Täna pusivad kõik omaette, et välisturgudele saada. Mõistlik oleks minna jõulisemalt ja näiteks ühisstendidega messidele, mis võimaldaks oma tooteid tutvustada. Samas on suurimatel toidumessidel eri tootekategooriatele erinevad hallid ja ettevõtted soovivad ikka seal olla, kuhu potentsiaalsed ostjad tulevad.
Samuti on oluline riigi tugi eelkõige suhete loomisel ehk „uste avamisel“ ja sertifitseerimisel. Hea näide on Vietnami turu avanemisest piimapulbri tootjatele, just sarnaseid samme ootavad ettevõtjad riigilt rasketel aegadel ja praegu on toidusektoris rasked ajad. Samuti oleme äraootaval seisukohal Eesti uue brändi osas ning ootused suured, sest Eestit tuntakse isegi Skandinaavias vähe ja kõigepealt pead selgitama, kes me oleme ja kust tuleme. Alles siis jõuad toodeteni.

Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liit: Esiteks, kaitsetööstuse valdkonnas prevaleerib protektsionism vaba turu asemel ja poliitika majandusloogika asemel. Siin on enim vaja Eesti riigi tuge selles, et avada uksi poliitilisel tasemel (nt teha kõrgetasemelisi presidendi või ministrite visiite olulistele sihtturgudele, kasutada Eesti saatkondi ja välisesindusi üle maailma) ja sõlmida vajalikke koostöölepinguid riikide vahel. On väga oluline, et Eesti välisesinduste võrgustik töötaks Eesti majanduskasvu ja ekspordi suurendamise nimel igapäevaselt ja põhitööna, nii palju kui see on võimalik.
Teiseks, selleks et üldse eksportida, peab olema olemas see, mida eksportida. Eesti tooted peavad pidevalt uuenema, et konkurentsis püsida. Seetõttu on oluline, et Eesti riik toetaks kasvavalt tootearendust ja innovatsiooni oma toetusmeetmete kaudu. Ka maksusüsteemi tuleks pidevalt analüüsida, et kas tänane maksusüsteem soosib tootearendust ja innovatsiooni kõige paremal võimalikul moel, arvestades seejuures, mida teevad meie peamised konkurendid.
Eksportimisel kaitsevaldkonnas on oluline ka oma koduriigi referentsi olemasolu. Arvestades Eesti jõustruktuuride väiksust, siis ei ole tihti võimalik, et kõiki eksporditavaid tooteid kasutataks ka Eestis. Kuid seda olulisem on mõelda, kuidas läbi katsetamiste ja testimiste anda võimalikult paljudele Eesti toodetele nt “Katsetatud Eesti kaitseväe poolt” või “Heaks kiidetud Eesti politsei poolt” stiilis märgist. Kui Eesti riik ise usub oma tööstuse toodete kvaliteeti, siis julgevad seda toodet suurema tõenäosusega osta ka välisriigid. Ja vastupidi.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas: Päris uutele turgudele minemisel oleme varasemaga võrreldes ettevaatlikumad (oleme kasutanud varasemalt kaks korda ekspordiplaani meedet ning messitoetust), kuna EAS-i eksporditoetused on oluliselt vähenenud. Üksi, ilma kõrvalise abita, on jõulist sisenemist mõnele uuele välisturule riskantne teha ning arvestades ebakindlust kogu maailmas, käitume pigem alalhoidlikult. Ekspordiplaani või sarnase meetme taastamine võiks olla kõvasti abiks.

Tiit Vähi, Silmet Grupp: Jah, Eesti majandus on stagnatsioonis. SKT aheldatud hindades pole kasvanud viimased kümme aastat. Olen sellest rääkinud kaua, nüüd lõpuks on ka paljud teised saanud nägijateks ja seisak on saanud üldiseks teadmiseks.
Näen tõsist  probleemi selles, et majanduskasv ei ole olnud valitsuse prioriteediks. Ministrid lausa väidavad, et majanduskasvu võib ohverdada julgeolekueesmärkide nimel, nagu ei toetaks heal järjel olev majandus riigi julgeolekut. Ilmselt ei tea need ministrid ei julgeolekust ega majandusest kuigi palju.
Nii Eesti majandusele tervikuna, aga eriti transiidisektorile, põllumajandusele, turismile, ka  ehitusele on kasvu takistuseks sõjahüsteeria ja väga halvad suhted naaberriigi Venemaaga. Kui valmistume sõjaks, millest räägitakse iga päev nii pressis kui ka kõrgete riigijuhtide tasemel, siis pole ju mõtet investeerida ega midagi arendada. Nii seisamegi, käed rüpes, ei investeeri, ei sponsoreeri, vähendame koosseise.
Ka välisinvesteeringud Eestisse on viimastel aastatel vähenenud, sest tupikmaa Eesti pole atraktiivne.
Loomulikult on takistuseks kõrged tööjõumaksud. See mõjutab eelkõige tootvat sektorit, mis on sisuliselt välja surnud.
Eesti  on saanud EL-i toetusi, mille  jagamine EAS-i kaudu pole tõstnud majanduskasvu. Miks? Riigikontrollil tuleks teha audit viimase viie aasta EAS-i toetuste jagamise kohta ettevõtete kaupa koos informatsiooniga, mis on saanud toetust saanud ettevõtetest ja milliste äriühingute äriplaan on seisnudki vaid toetuste kasutamises. Niisugune informatsioon tuleks avalikustada.

Tarmo Kattago, Eesti Karusnahaliit: Tunnustame maaelu- ja keskkonnaministeeriume, kes oma hiljutiste otsustega otsustasid toetada karusloomakasvatuse jätkamist Eestis. Tingimusteks on loomulikult, et farmerid järgivad täpselt loomade heaolu ja keskkonnanõudeid. Tegemist on pikkade traditsioonidega loomakasvatusvaldkonnaga, mis ei küsi toetusi, kuid sellest hoolimata ekspordib umbes 99% toodangust, pakub tööd maarahvale ja mitmekesistab põllumajandussaaduste eksporti. Loodetavasti leidub nüüd ettevõtjaid, kes asuvad uusi farme rajama ja võimaldavad kodumaal tööd leida sadadel praegu Soome farmides töötavatel eestlastel.

Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad vajavad stabiilsust ka uue valitsuse ajal

majandusspidomeeter-76-002Kolmandas kvartalis langes Tööandjate Majandusspidomeetri kiirusenäit taas 76-le kilomeetrile tunnis, enim mõjutasid aeglustumist ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ning ehitus- ja tööstussektori tellimuste maht.

Jutud maksumuudatustest teevad ettevõtjad ettevaatlikuks

Valitsusele antud negatiivse tagasiside põhjuseks on endiselt kiire aktsiisitõus jm teated plaanitavatest maksumuudatustest. Kui aprillis riigieelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks kinnitati, polnud seal veel märkigi maamaksukoormuse tõusust, suhkrumaksust ega pakendimaksust, mis on juba 4-5 kuud hiljem päevakorda tõusnud. Kui nüüd uus koalitsioon kaalub veelgi suuremaid maksumuudatusi, sh on kõne all olnud ka ettevõtete tulumaksu taastamine, aktsiisitõusud, suhkrumaks, näeme ilmselt edaspidi spidomeetril veelgi väiksemat kiirusenäidikut.

Ka ekspordi toetamiseks ootavad ettevõtjad valitsuselt eeskätt stabiilsuse tagamist ja riigi maine kujundamist, kohalike ettevõtete ja nende toodete-teenuste tutvustamist. Vähem nähakse kasu konkreetsetest rahalistest toetusmeetmetest, kuid uuele turule jõuliseks sisenemiseks oleks ekspordiplaani meetme sarnase toetuse taastamine siiski asjakohane.

Majanduskasvu tagamiseks peavad kõik õppima

Teadus- ja arendustegevusse kavatseb järgmise 12 kuu jooksul investeerida 80% ettevõtjaist, mis tähendab, et investeerimisvajadust tootluse tõstmiseks on ettevõtjad hästi teadvustanud.

Investeerimist takistab aga usalduse puudumine valitsuse tegevuse ja välisnõudluse taastumise suhtes. Seepärast on ka oluline, et uus koalitsioon jõuaks kiiresti peamistes majanduspoliitilistes suundades kokkuleppele, seejuures majanduseksperte ja ettevõtjate esindusorganisatsioone mitte ainult konsultatsioonidesse kaasates (mida nad teevad), vaid nende seisukohti ka tegelikult arvestades.

Samuti tähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt nõudlust uue oskusteabe järele, aga ettevõtjad tunnetavad riski, et Eestis ei pruugi investeeringu järgselt sobivaid töötajaid leiduda.  Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangul on majandusarengu peamiseks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Elukestvas õppes osaleb Statistikaameti andmetel ainult 12% 25-64 aastastest inimestest. Inimestest, kelle jaoks koolitus on kõige olulisem – töötud ja mitteaktiivsed 25-64 aastased – osales Statistikaameti andmetel 2015. aastal koolitustel vaid vastavalt 6% ja 2,2 %. 2011 andmetel oligi koolituse eest maksjaks 46% juhtudest tööandja. Eesti konkurentsivõime parandamiseks oleks elukestvas õppes osalemist oluliselt suurendada. Samuti peavad töötavad erialase haridusega inimesed pidevalt mõtlema, mis edasi. Pikemas perspektiivis ei pruugi nende ameti või spetsialiseerumissuuna järele enam nõudlust olla. Konkreetsest erialast ja teadmistest olulisemaks muutub kohanemisvõime ja valmisolek õppimiseks.

Samuti tuleks likvideerida kõik takistused seaduslikuks majandustegevuseks, töötamiseks, maksude tasumiseks. Ettevõtjates tuleb taastada usaldus majanduskeskkonna püsimise vastu, see ongi uue valitsuse üks suuremaid väljakutseid.

Loe ka:

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter 
Metoodika lühikirjeldus 

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta kolmandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Ettevõtjad: investeerime jätkuvalt, takistuseks kahanev marginaal ja raskused välisturgudega

Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 3 (august 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Millised oleks Teie ettevõtte/sektori jaoks hädavajalikud investeeringud tootlikkuse tõstmiseks? Kas plaanite neid investeeringuid ette võtta? Mis on peamised konkreetsed takistused/probleemid nende investeeringute tegemiseks?

Vahur Roosaar, Wendre AS: Tootlikkuse tõusu saavutamine on kompleksne küsimus ja investeeringuid on paralleelselt vaja teha nii uutesse tehnoloogiatesse, töötajate arendamisse kui ka tootearendusse. Lisaks tuleb järjepidevalt tegeleda tegevuste optimeerimisega (näiteks väiksemat lisandväärtust loovate tegevuste „outsource“-ne, LEAN ja/või teiste eesrindlike juhtimispõhimõtete kasutamine, uudsete IT- lahenduste rakendamine, klientidele väärtust loovate tegevuste lisamine jne). Tegeleme oma ettevõttes kõige eeltooduga, loodetavasti teevad seda ka teised sektori ettevõtted. Meile teadaolevalt on investeeringute tase sektoris siiski üsna madal. Investeeringute läbiviimise juures on peamiseks küsimuseks, kui täpselt ja kui pika perioodi peale suudetakse nõudlust prognoosida.  

Kai Realo, Circle K Eesti (Statoil): Teenindusettevõttena on meie kõige suurem vara inimesed. Seega investeerime me (lisaks teenuse osutamisega seotud põhivarale) kõigesse, mis aitab meil inimtööd asendada, sest töötajaid ei ole tööjõuturult lihtsalt piisavalt võtta. Makseterminalid kütusepumpadel, iseteenindamisega ja multifunktsionaalne kohvimasin, iseteeninduskassad jne – see on valdkond, kuhu nüüd ja tulevikus oma investeeringuid suuname.
Suurimaks probleemiks on kasumlikkuse vähenemine ennekõike mootorikütuste müügi valdkonnas – ühelt poolt survestab tugev kohalik konkurents mootorikütuste müügilt saadavat marginaali, teiselt poolt vähendab aktsiisimaksude ebavõrdsusest tulenev hinnavahe Läti ja Leeduga mootorikütuste müügimahtusid Eestis. Sellises olukorras on töötajate töötasude tõstmine ning seega piisava arvu inimeste leidmine tõeline väljakutse – tegemist on omamoodi surnud ringiga, kust väljapääsu on hetkel keeruline leida.

Veiko Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ: Meie ettevõtte hädavajalikud investeerigud on seotud tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks vajaminevate seadmete ostmisega. Põhiliseks takistuseks on ikkagi rahaliste vahendite nappus.

Matti Puuronen, AS Eesti Turvas: Võrreldes puiduga on turbale kehtestatud toetused ebavõrdselt madalad ja see on tootmismahule negatiivselt mõjunud. Investeeringute maht on seet]ttu madalam: kui turvast ei kaeva, siis ei ole põhjust ka investeerida. Varasematel aastatel oleme tootlikkusse küll tublisti investeerinud.

Ando Jukk, UPM Kymmene Otepää AS: Hetkel töötame tehase tootmismahu kahekordistamisega seotud investeeringuga. Projekti valmimine on planeeritud sügiseks 2016 ning projekti kogumaht ca 40mln eurot. Alustasime projektiga kevadel 2015.

Anti Orav, Pipelife Eesti AS: Tootlikkuse tõstmiseks tegeleme pideva parendustegevusega: juhtimise  ja planeerimise parendamine, uute ITC lahenduste kasutuselevõtt.  Kõige paremini aitaks tõsta tootlikkust turu hea käekäik. Meie oleme otseses sõltuvuses ehitussektori (sh infrastruktuuriehitus) olukorrast.   Täna on turg all ja pakkumine suur (eriti Leedus ja Lätis), mistõttu on kasumimarginaalidele suur surve.  Kahjuks on piiratud ka ligipääs Vene turule (meie tehase rajamisel arvestati Peterburi piirkonna nõudlusega).

Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsement: Väiksemaid tootlikkuse tõstmise investeeringuid tehakse ehitusmaterjalide tootmise sektoris pidevalt, aga need on pigem efektiivsuse tõstmiseks, mitte niivõrd hädavajalikud. Suuremaid investeeringuid meie sektoris pärsib näiteks kaevandusõiguse tasu kõrge ja tõusev määr. Põlevkivil seda praegu langetati, mis on väga positiivne ja aitab põlevkivi sektoril rasket perioodi ületada, aga muud tehnoloogilised toorained maksavad endiselt mitmekordset hinda võrreldes meie naaberriikidega.

Veljo Ipits, AS Salvest, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Toidutootmises on alati investeeringuid tehtud. Täna takistab suuremat investeerimist eelkõige väga väikeseks jäänud marginaal. Vene turu ärakukkumine on hinnad alla löönud kogu Euroopas ja tootjad peavad müüma oma kaupa väga odavalt. Ka põhilistes ekspordi sihtriikides Rootsis ja Soomes ei ole majanduse olukord just roosiline.

Jüri Ross, AS Infotark: Meie investeeringud on põhiliselt seotud kaupluste ehitamisega ja renoveerimisega. Teine suurem investeeringute ala on IT-süsteemide sh e-kaubanduse arendused. Probleeme investeeringute tegemisel momendil ei ole.

Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Hotellide jaoks on endiselt päevakorral 2017. aasta jaanuarist rakendatav kõrgem käibemaks majutusteenusele. Kulude surve, sh tööjõukulud, toote ja teenuse kvaliteedi hoidmisele suunatud kulud on investeeringute kasvule peamiseks takistuseks.

Anneli Heinsoo, Tieto Estonia AS, ITL: Investeeringud tootearendusse on kõrged ning seoses tulude vähenemisega on investeeringute tegemine ekspordi võimekuse tõstmisse ja toote arendusse raskendatud.

Viktor Palmet, Eesti Sadamate Liit: Investeeringud sadamatesse on enamasti nn suurinvesteeringud. Sadamad on paljuski streteegilised objektid. Positiivne on see, et Eesti saab aastani 2020 ELi toetusraha, sealhulgas sadamate valdkonda, sest mitmed sadamad kuuluvad TEN-T võrgustikku. 

Arvestades, et sadamad on strateegilised objektid, siis suurinvesteeringud sõltuvad paljuski poliitilisest olukorrast ja riskidest. Viimastel aastatel on rõhutatud sõjalist ohtu Venemaalt. See muidugi pidurdab oluliselt investorite aktiivsust. Riigi välis(ka välismajandus)poliitiline tegevus peaks olema aktiivsem ja kokkulepetele altim. Vähe on kuulda meie tipp-poliitikute kohtumistest, läbirääkimistest  just isiku tasandil erinevate riigipeadega/ministritega. Selle asemel tehakse avaldusi rahvusvahelistel foorumitel, needki oleks nagu pigem meediale suunatud.

 

Vaadates viimast kolme kuud: mida positiivset ja mida negatiivset tooksite välja valitsuse tegevusest (mõju nii teie sektorile kui ka ettevõtluskeskkonnale üldiselt)?

Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsement: Nägin uudist, et valitsus kaalub tööstusele, elektrienergia suurtarbijatele, maksukoormust vähendada. See on väga positiivne, sest elektri suurtarbijad mujal Euroopas toimetavad väiksemate maksudega võrreldes eratarbijaga ja nii muutub meie töötlev tööstus konkurentsivõimelisemaks.

Verni Loodmaa, Hotell Pallas OÜ: Eesti hotellide ja restoranide pidajad on hämmingus riigi huvist juurutada põhjendamatut riigikapitalismi ideed ning paigutada maksumaksja raha sektorisse, mis toetub erainvesteeringutele ja püsib ausa konkurentsi põhimõttel. Eesti Rahva Muusemi restorani ümber toimuv ei ole mitte ainult vale, vaid ka ebaõiglane. Vastutustundetu raha kulutamine ja seejuures elementaarsete reeglite eiramine riigi poolt teeb ettevõtjad murelikuks. Veel enam, põhjust on muretsemiseks ka maksumaksjal. Mis on see põhjus, miks peaks riik ja selle kodanikud kinni maksma Eesti Rahva Muuseumi soovi pakkuda kuni 1000-le inimesele cateringi teenust väljaspool muuseumit? Jääb arusaamatuks, kas tegemist on muuseumi või toitlustusasutusega. Ebaausa konkurentsieelise tekitamine ei tohiks olla riigi eesmärk.

Veljo Ipits, AS Salvest, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Uusi otsuseid ei ole valitsusest viimastel kuudel tulnud, kuid töö käib mitme asjaga: pakendimaksu seaduse väljatöötamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse koostamine jm. Oleme oma ettepanekud teinud ja vaatame edasi. Küll on aga meie jaoks jätkuvalt kuumaks teemaks alkoholiaktsiis – see, mida kartsime ja ennustasime, ongi kätte jõudnud ja näib, et suurt osa maksust, mida valitsuses loodeti kokku korjata, kätte ei saada. Aina enam käiakse alkoholi ostmas Lätist ja kui juba minnakse, ostetakse rohkemgi kui vaja ja küllap see ka ära juuakse. Aga ametlik riiklik statistika tuleb sügisel, näis, mis see näitab.

Teiseks teemaks on ametiautode maksustamine. Suund, et praegust olukorda muuta, on väga positiivne. Kuid mul on ootus, et leitaks äärmiselt lihtne ja töötav süsteem, sh ka neile, kes teevadki ametiaotoga päev läbi tööd, aga siis sõidavad selle autoga õhtul koju ka.

Taas on kahjuks teemaks seakatk. Hindame seda, et valitsus on palju pingutanud ja meetmed kasutusele võtnud, et selle levikut takistada. Suured tootjad järgivad eeskirju ja on puhtad. Probleem on just väikeste seapidajatega, kellest osad on käega löönud ja leidnud, et kui juhtub, siis juhtub, see paarkümmend siga elame üle. Kui aga juhtub, siis võib kehtestatavasse ohutsooni aga sattuda ka mõni reegleid korralikult järginud suurtootja, kelle tegevus seetõttu ebaõiglaselt takistatud on. Siin võiks valitsus võtta vastu otsuse, näiteks väikestelt seapidajatel loomad üles osta vms. Saaks seakatkule lõpuks piiri pandud.

Tahaks tähelepanu juhtida ka Eesti ekspordipoliitikale. Meil toetatakse riiklikult peamiselt väikesi ja alustavaid tegijaid. Peaks hoopis aitama uutele turgudele jõuda neil, kes on end Eestis juba tõestanud ja ka esimestel välisturgudel kanda kinnitanud. Mõju ja tulem oleks hoopis teine.

Jüri Ross, AS Infotark: Murelikuks teeb valitsuse saamatus riigifirmade majandustulemuste parandamisel. Järjest tulevad negatiivsed sõnumid: Eesti Raudtee tootmismahu langus, praamide valmimise hilinemine, Enefit õlitootmise alguse viibimine, Eesti Energia välisprojektide läbikukkumine, Nordica kahjum, sadama skandaalid. Ja selle taustal superministeeriumi hoone ehitus – justkui endine maja enam ei sobinud, aga lasteaia- ja koolilapsed võivad remontimata majades õppida küll.

Anneli Heinsoo, Tieto Estonia AS, ITL: Negatiivne: sotsiaalmaksu lae kehtestamise ettepanek lükati tagasi – see on oluline võimaldaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate (ka välistööjõu) kaasamiseks IKT sektoris. Praegune tendents on teatavasti IKT ettevõtetes kulude kasv ja tulude vähenemine. Positiivne: arengud välismaalaste seaduse täiendamiseks ja bürokraatia vähendamise algatus valitsuse poolt.

Ülo Pärnits, Mainor AS: Mainori grupi seisukohast pole viimastel kuudel juhtunud midagi positiivset ega negatiivset. Küll aga tahaksin välja tuua mõned keerukad ja majanduslikus mõttes olulised problemid, millega valitsusel oleks vaja tegelda.

Kõrged tööjõumaksud takistavad kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu toomist. Aitaks, kui sotsiaalmaksu lagi panna 3000 euro peale. Aga loomulikult tuleb kuskilt see raha ka riigieelarvesse tagasi saada ja minu hinnangul võiks selleks kaaluda astmelise tulumaksu kehtestamist. Teiseks katteallikaks tuleks üle vaadata ettevõtete tulumaksuvabastus. Idee oli ju selles, et investeeritud kasumilt maksu ei võeta. Meil aga investeeritakse täna vaid 10% kasumist, ülejäänu kas seisab arvel, laenatakse rahvusvahelise kontserni sees välja vms. Oleks aeg minna esialgse idee juurde tagasi ja maksust vabastada tõesti vaid see raha, mis ka investeeritakse. Nii saaks laekumisi oluliselt parandada. Ja ka dividendide sotsiaalmaksuga maksustamine oleks õiglane. Põhjused, miks neile ettepanekutele vastu ollakse, on rohkem religioosset kui majanduslikku laadi.

Teine probleem on aina vähenev tööjõu hulk. Kaugemas tulevikus ei suuda me ülal pidada oma pensionäre ja meditsiinisüsteemi. Näen, et probleemist räägitakse ja jutt käib, aga et keegi midagi ka teeks, seda ei ole.

Kolmandaks: bürokraatia, eriti ehituses. Isegi krundi poolitamine, mis on kaardil ühe joone tõmbamine, võtab aasta. Kui bürokraatia võtab kauem aega kui maja valmis ehitamine, on midagi mäda. Nüüd on vastu võetud otsus bürokraatiat vähendada, kuid ülesanne see ära teha on antud neile, kes selle bürokraatiaga teenivad.

Olen kindel, et tasuta kõrgharidus on see, mis paneb meie majandusele põntsu. Nendel tasuta kohtadel õpivad 20ndates aastates noored inimesed, kes on oma parimas eas. Nad peaksid ise oma elu juhtima, otsima, kus õpinguteks raha saada või laenu võtta. See arendaks neis ettevõtlikkust. Tasuta kõrghariduse süsteemist tulevad nad aga välja abituna. Lisaks on meil väga nõrk rakenduskõrgharidus. Enamik noori ei taha akadeemilist haridust, nad tahavad õppida konkreetseid oskusi. Nüüd ühendati IT Kolledž TTÜ- ga ja tulemuseks on, et sisseastujate arv vähenes oluliselt.

Ando Jukk, UPM Kymmene Otepää AS: Positiivne on, et pole midagi erilist tehtud. Valitsussektor koos Riigikoguga peavad seadusloome kiirust ja täpsust kõvasti maha tõmbama. Reguleerida pisiasju seaduse abil pole vaja ning usaldada tuleb ettevõtjat ja kodanikku senisest rohkem. Negatiivsena jäävad kõlama varasemad vead, mida võiks ümber vaadata. Kütuseaktsiis ei anna riigile kindlasti sellel määral juurde mis oodatud. Häirib siiani silmakirjalik suhtumine Rail Balticu edasiarendamisse. Miks sellega sellel trassil tegeletakse ning kellele peale ehitajate see sellisel kujul kasulik on?

Anti Orav, Pipelife Eesti AS: Positiivne on infrastruktuuriinvesteeringute plaani kinnitamine (sh Tallinn-Tartu maantee). Negatiivse poole pealt ELi veemajanduse investeeringuprogrammi 2014-2020 rakendamisega viivitamine kuni 2016. aastani. Samuti segadused Tallinna Sadama ümber (praamide hange jms).

Matti Puuronen, AS Eesti Turvas: Võrreldes puiduga on turbale kehtestatud toetused ebavõrdselt madalad ja see on negatiivselt mõjunud – turba tootmise maht on madalam kui eelmisel aastal. Ettepanekud valitsusele on tehtud, eks näis, kuidas edasi saab.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas AS: Positiivne on see, et ettevõtluskeskonnaga seotud otsuseid ja ideid pole vahepeal üllitatud. Positiivne on ka ametiautode maksustamise osas mingi korra loomise katse. Negatiivse poole peale jääbki see, et see katse on jälle nö “valemeid” täis, mida pole üritatudki kellegiga läbi rääkida. Positiivseks jääks see otsus siis, kui on ühene maksustamine nagu näiteks tulumaksu puhul.

Vahur Roosaar, Wendre AS: Valitsuse tegevuse positiivne osa on tõsisem tegelemine haldusreformiga ja debatt riigivalitsemise kulude üle. Negatiivseks võiks lugeda teatud vastu võetud küsitavate otsuste mõju saabumist (eelkõige kütuse ja alkoholiaktsiisi osas).

Kai Realo, Circle K Eesti (Statoil): Püüdsin meenutada midagi positiivset valitsuse viimaste kuude tegevuses, kuid peale kaastundeavalduste terrorirünnaku ohvritele hetkel midagi meelde ei tulnud. Aga eks need valitsuse heateod peakski olema nii normaalsed, et iga asi ei peagi silma torkama.

Negatiivsest poolest häirib viimase aja suhtumine pea kõikidesse ettevõtjaid puudutavatesse teemadesse – on see siis alkoholiaktsiisi tõus ning sellega kaasnev alkoholiturism Lätti või siis kütusehindade erinevus naaberriikidega seoses samuti aktsiisimaksu tõusuga, mis on kaasa toonud transpordisektori siirdumise Lätti ja Leetu tankima. Suhtlus ettevõtjatega toimub viimastel kuudel pigem meedia vahendusel ning kuna meedial on komme üht või teist sõnumit rõhutada, siis jääb ettevõtjatele valitsuse suhtumisest mulje pigem selline, et vahet pole, mis on praktika muudes riikides või millised on tekkivad  või juba realiseerunud riskid – meil on õigus sellist asja otsustada ning seda me ka teeme. Nimekiri sellistest “mina võin otsustada ning seda ma ka teen” teemadest kasvab pea iga nädalaga, mistõttu tõesti ootaks meediasuhtluse asemel otsesuhtlust ettevõtjatega, et vastastikused seisukohad ja arusaamad omavahel läbi rääkida.

Suure keelamise, kontrollimise ja maksustamise käigus paraku pole aega tegeleda aga ennetamisega. Nii näiteks imestati jalgpalli EM-i ajal, et kuidas saab nii väike riik nagu Island jõuda oma meeskonnaga nii kaugele. Vastus on ilmselt selles, et lapsed ei logele kaubanduskeskustes ja ei võta napsu, vaid riigil on spordivaldkonnas välja töötatud riiklikud meetmed nn lasteliigade loomiseks, mis toovad noored spordi juurde ning aja jooksul on need muutunud juba normiks – kõik mängivad, seega eemalejäämine ei ole normaalne. Ehk siis – kontrollimise, ohjeldamise ja ärakeelamise asemel võiks Eesti riigis taas fookusesse tulla innustamine, toetamine ja suunamine.

Veiko Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ: Iga ettevõtet mõjutab ettevõtluskeskkond, kus tegutsetakse. Olles ettevõtja, oleme me arvestanud nende oludega, mis meid ümbritsevad ja kohandanud end vastavalt sellele. Meie oma tegevuses ei saa süüdistada valitsust selles, kui konkurent müüb oma tooteid odavamalt, sest turul käib pidev võitlus ja siin pead paratamatult ennast pingutama, et olla konkurentsis. Oluline on, et bürokraatia ei muutuks segavaks teguriks. Kindlasti oleks seadusandjal mõistlik jälgida üldist majanduslikku olukorda,  näiteks sektorit, kus vajatakse lisa töökäsi ja leida soodustavad tingimused,mis tooks riigikassasse raha ja samas aitaks kaasa majanduse elavdamisele.

Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit:  Soovime jätkata konstruktiivset dialoogi valitsusega majutusteenuse käibemaksu teemal. Hotelliettevõtjad on endiselt ootel. Nimelt lubas valitsus eelmisel aastal seoses käibemaksu kasvuga majutusteenustele alates 2017. aastast  „leevendusmeedet“ suurusjärgus 6 miljonit EUR. Oleme sellele mitmel korral viidanud. Meetme esitlus toimus juba eelmisel aastal ja sai antud ka vastav sisend, ent ei ole kokkuvõtvat seisukohta – kas ja millal see reaalseks saab.

Positiivse poole pealt võib ära tuua valmisolekut alustada diskussiooni AirBnB teenuse regulatsiooni üle, ka Hotellide ja Restoranide Liit on valmis laua taha tulema.

Lisaks sellele on üks olulisemaid teemasid meie jaoks tööjõud. Meie tööstusharus on äärmiselt oluline pidev tööjõu pakkumise olemasolu, et oleks valikut ja seda kindlasti ka välistööjõu näol. Sektorisse on vaja kaasata väliskogemusega spetsialiste ja ka lihtsama töö tegijaid. Oluline on regulatsioonide update – keeleseaduse nõuete kaasajastamine, töölepingu seaduse täiendused ning välismaalaste seaduse täiendused, mis kõik peaksid toetama seda, et need, kes soovivad Eestisse tööle tulla, saavad seda teha oluliste takistusteta. Seni, kuni suurt inimvoolu ei ole märgata, tuleb rohkem teha tööd siin oleva ressursiga, kelleks on noored ja seeniorid.

Noorte suunal tehakse mitmeid algatusi, mis toetavad tööharjumuse kasvatamist ja annavad võimaluse noortel koolivaheaegadel reaalselt kätt proovida.  Oluline on jätkata ja tõhustada koostööd õppeasutuste ja tööandjate vahel, et haridus oleks rohkem praktikaga seotud. Siin tehakse Teenusmajanduse koja eestvedamisel pingutusi  kõrghariduse suunal ja Tööandjate poolt kutsehariduse suunal. Hotellide juhtide ja omanike poolt vaadatuna on oluline, et hariduse, oskused ja professiooni omandanud noored oleksid reaalses elus koheselt tööle rakendatavad – see säästab ettevõtjate aega ja ressurssi, mis täna veel läheb paljuski „töö tegemise“ õpetamisele.

Seeniorid on väga oluline sihtrühm, kes võiks olla samuti integreeritud paremini majandusse panustamisel. Siinkohal on tegemist sotsiaalse vastutusega, mida tuleb ühiskonnas laiemalt toetada, et on väga tervitatav, et hea tervise ja energia juures on ka pensioniealised inimesed teretulnud tööle – see eeldab vastavat õppebaasi ja suunatud kommunikatsiooni.

Viktor Palmet, Eesti Sadamate Liit: Valitsuse (ministrite) tegevus ja riigiasutuste tippjuhtide (asekantslerid, osakondade juhatajad) tegevus on märkamatu. Nende juhtivat või suunavat tegevust näha ei ole; nõupidamistel ei osaleta ning sisuliste asjadega kursis ei olda.  Jääb mulje, et riiklikke rakenduslikke tegevusi ja õigusloome alast tegevust korraldavad spetsialistid. Keskastme riigiametnike tegevus on aktiivne ja asjalik. Konsulteeritakse ettevõtjatega ka ennetavas staadiumis. Tundub, et riigiasutuste tippjuhtide ja keskastme juhtide(ka spetsialistid ja nõunikud) vahel on lõhe päris suur.  See on halb, sest jääb arusaamatuks, kas tehtav töö omab riigiasutuse juhtide toetust. Kuna välislähetustes rahvusvahelistes valdkondlikes organisatsioonides käivad tihti tippjuhid, siis, lähtuvalt eelöeldust, ei tule nendelt ka mingeid kokkuvõtteid rahvusvahelisel tasemel toimuvast.

Enn Kreem, Eesti Laevaomanike Liit: Võib öelda, et merendus on valitsusel täielikult ununenud. Merenduspoliitika on ammu valmis ja Riigikogus ka vastu võetud, kuid ikka veel ootame, et asutaks seda ka realiseerima. Täna seilab Eesti lipu all täpselt null kaubalaeva, samas on umbes 50 Eesti omanikega seotud laeva välisriikide lipu all.

On neli väga konkreetset sammu, mis tuleks ette võtta ja ära teha Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks. Esiteks peavad Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel ja välisreise teostavatel reisilaevadel töötavate meremeeste palgalt makstavad maksud olema vähendatud radikaalselt või on viidud sisse vastavad kompensatsioonimehhanismid. Teiseks on Eesti laevaomanikele vaja anda võimalus valida alternatiivne tonnaažimaksu süsteem. Kolmandaks reorganiseerida Eesti laevaregistrite ülesehitus „avatud registri“ põhimõtetest lähtuvalt ning koondada Eesti kõik laevaregistrid veeteede ameti haldusalasse. Ja neljandaks kehtestada, et Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel ja EMÜ välistel liinidel sõitvatel reisilaevadel võiksid töötada välismaa meremehed ilma piiranguteta. Nende ettepanekute kompleksne realiseerimine ei too Eesti riigile eelarvelist kulu ning puudub oht töökohtade kaotuseks sektoris tänasega võrreldes , kuid nende mitterakendamine jätab Eesti ilma tulu teenimise ja uute töökohtade loomise võimaluseta ning viib Eesti laevandussektoriga seotud ettevõtluse mahu vähenemiseni .

 

Tööandjate Majandusspidomeeter: Tasapisi gaasi juurde, arengu tagavad investeeringud

77majandusspidomeeterEesti majanduse edenemise tempo on ettevõtjate hinnangul väga vaikselt, kuid siiski järjekindlalt tõusmas, kolme kvartaliga on kiirus kasvanud 75-lt kilomeetrilt tunnis 77-le. Kui nüüd leiaks julgust veidi kõvemini gaasipedaalile vajutada, võiksime juba hakata lähenema hinnangule “hea”, milleks on vaja saavutada vähemalt 90-kilomeetrine tunnikiirus.

Võrreldes eelmise kvartaliga panustasid kiiruse kasvu kõige enam ettevõtjate paranenud hinnang valitsuse tegevusele, tellimuste mahu kasv ehituses, hinnaootus ja ka müügimahu kasv teeninduses viimastel kuudel. Kiirusel ei lase aga piisavalt kiiresti kasvada ettevõtjate aina süvenev mure inimressursi pärast.

Nõudluse suurendamiseks rohkem investeeringuid

Konjunktuuriinstituudi teise kvartali uuringust selgus, et kõigi sektorite ettevõtjate arvates on suurimaks takistus majandusarengule vähene nõudlus. Siin tuleb ettevõtjail leida uusi turge ja arendada uusi tooteid-teenuseid. Majandusspidomeetri küsitlus näitas, et üle viiendiku ettevõtjaist plaanibki lähiajal investeeringuid tehnoloogiasse, toodetesse ja teenustesse suurendada ja ainult 4 protsenti vähendada. Seega on valmisolek arengut toetavateks investeeringuteks olemas. Eriti hoogsalt on selle juba ette võtnud on kaubandus- ja teenindussektor, asendades tööjõudu üha enam iseteenindust võimaldavate lahendustega, see on jätkumas ka edaspidi.

Paljud ettevõtjad, kes investeeringute vajadust tunnistasid, tõid takistusena esile järjest vähenevad marginaalid. Vene turu nn ärakukkumine on näiteks toiduainetööstuses löönud hinnad alla kogu Euroopas. Paljudes sektorites tehakse aga jätkuvalt suuri investeeriguid IT-sse, nende maht oli juba eelmisel aastal buumi tasemel ja ei näita õnneks vähenemise märke.

Ilmselt sõltub reaalne investeerimine lähitulevikus sellest, kui hästi õnnestub valitsusel ja maailmamajandusel investorit julgustada riske võtma.


Valitsusega rahulolematuid seekord vähem

Hinnang valitsusele paranes kõigis sektorites, kõige enam ehitusettevõtjate ja kaubanduses tegutsevate ettevõtjate seas, üldine hinnang valitsusele on siiski tugevalt negatiivse poole peal kõikides valdkondades. Siiski – seda, et valitsuse tegevus mõjub ettevõtluskeskkonnale negatiivselt, leidis 34,6% ettevõtjaist, mida on ligi 8 protsendi võrra vähem kui eelmise küsitluse ajal. Selle võrra enam on neid, kes hindasid valitsuse tegevuse mõju neutraalseks, otseselt positiivseid arenguid valitsuse otsuste tulemusena näevad üksikud. On negativistide väiksema osakaalu põhjuseks suvine uudiste puudus või miski muu, selgub ilmselt hilissügisel, kui saame järgmise spidomeetri tulemused. Loodetavasti on trend positiivse või vähemalt neutraalse poole siiski jätkuv.

Positiivsete näidetena valitsuse tegevusest võib esile tuua arutelud elektrienergia suurtarbijatele maksukoormuse vähendamiseks – see lahendus aitaks tööstusettevõtteid palju ja seda oodatakse pikisilmi. Ettevõtjaile meeldib, et ametiautode maksustamise debatis on jõutud konkreetsete lahendusettepanekuteni (kuigi süsteem võiks olla veelgi lihtsam).

Kütuse- ja alkoholiaktsiis ning vähem kui poole aasta pärast kehtima hakkav majutusasutuste kõrgem käibemaks on teemad, mis ettevõtjate hinnangut jätkuvalt negatiivse poole kallutavad. Samuti mitmed uudised riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise vallast, sh ka Eesti Rahva Muuseumi restorani arendus kui näide laienevast riigikapitalismist. See ei lähe küll otseselt valitsuse kapsaaeda, kuid Riigikogu otsus lükata tagasi sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu tegi meele mustaks paljudel ettevõtjatel, lisaks IT-sektorile ka tööstuses, kellele see oleks olnud üheks õlekõrreks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu palkamisel.


Loe ka: Eesti Tööandjate Keskliidu kommentaarid värskele spidomeetrile 

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter
Metoodika lühikirjeldus 

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta teises kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

 

Ettevõtjad: varem tehtud maksuotsused kahjustavad konkurentsivõimet

Tööandjate majandusspidomeetrit nr 2 (mai 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Millised on Teie ettevõtte/sektori vaates need valitsuse otsused/tegevused viimasel kolme kuul, mis on Teie hinnangul Eesti ettevõtluskeskkonda mõjutanud? Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.

Einar Vallbaum, Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioon: Kütuseaktsiisi tõstmise mõju aasta algusest on olnud väga negatiivne. Kindlasti ei täida see oma eesmärki maksutulu kasvatada. Reaalsus on see, et rahvusvahelised vedajad tangivad Lätis ja piiriäärsed Läti tanklaid ehitatakse praegu suuremaks, et jõuaks kõik need Eestist tulevad masinad ära teenindada. Ka siseturule on mõju negatiivne, sest sisevedudega tegelevad vedajad pidid hindu tõstma ja see omakorda mõjutab paljusid tooteid-teenuseid.

Värske negatiivne uudis on muidugi äsjane valitsuse otsus kehtestada veokitele teekasutustasu. Selle kõige valguses on kohalikel veofirmadel väga keeruline Läti kolleegidega konkureerida – seal on madalamad palgad, odavam kütus, ei ole teemaksu. Ja läti veofirmad ongi juba väga aktiivselt Eesti turule tungimas. Midagi positiivset on selle kõige kõrval raske välja tuua.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Valitsus ja poliitikud on muutunud avatumaks. Tunnetan seda, osaledes erinevates ministeeriumides ja erinevates töörühmades. Positiivne, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel hakkab lõplikult valmima Tööstuspoliitika roheline raamat ning EAS eestvedamisel vormuma Eesti kui riigi uus bränd. Meie sektori jaoks on murettekitav Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel algatatud Toitumise ja liikumise roheline raamat, kus ühe meetmena planeeritakse rahvatervise nimel ka toiduainete maksustamise analüüsi. Ja seda vaatamata sellele, et teiste riikide ja olemasolevate andmete alusel ei ole positiivset seost toidumaksudel ning rahvatervisel. See lööks inimeste rahakotti valusalt.

Riin Savi, Eesti Kaupmeeste Liit: Kaupmeestel on hea meel, et valitsus on endiselt pidurit tõmmanud alkoholiseaduse muudatusele senisel kujul ning loodame, et jätkub jõudu ära hoida tõendamata mõjuga (ja mõjuanalüüsita) meetmete elluviimine.

Positiivne on, et tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõust jäeti valitsuse heakskiidul välja tubakatoodete väljapaneku piirang müügikohas. Kaupmeeste liit tõi eelnõud kooskõlastades välja, et eelnõu ei arvestanud sektori tegevusi eelnõus püstitatud eesmärkide suunas liikumisel. Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise tegevustena on kokku lepitud Kaupmeeste liidu ja Sotsiaalministeeriumi koostöö tubakatoodete müügikohas väljapaneku piiramisel ja jaemüüjatele juhendi koostamisel tubakatoodete kahjuliku mõju vähendamiseks. Juhendi koostamine juba käib. Kaupmeeste Liidu seisukoht on, et siinkohal on oluline edasi innustada sektori eneseregulatsiooni, levitades muu hulgas parimaid praktikaid. Eneseregulatsiooni käigus elluviidud meetmeid ei ole vaja asendada regulatiivsete meetmetega seaduse tasemel. Kiidame valitsust selle eest, et nad aitavad kaasa regulatiivse sekkumise vähendamisele.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Oleme alates 2015 aasta kevadest suunanud valitsuse tähelepanu sellele, et majutusasutuste käibemaksu tõus omab negatiivset mõju sektori arengule. Sellekohase viimase pöördumise tegi liidu üldkoosolek tänavu 3. märtsil, millele valitsuse ega Riigikogu poolt vastust ei ole järgnenud. Ettevõtjate ootus on pidada konstruktiivset dialoogi, kus kuulatakse ja arvestatakse osapoolte nägemusega.

Hotellipidajate poolt on tulnud kompromissettepanek lükata majutusteenuse käibemaksu tõus edasi aastasse 2019, millele samuti reageeritud ei ole. Selline üleolev ja ignoreeriv hoiak ei aita kaasa ettevõtluse jätkusuutlikkusele sektoris.

Positiivse arenguna on oluliselt kasvanud majutus- ja toitlustussektori maksude laekumised, mis näitab varimajanduse osakaalu vähenemist ja maksedistsipliini parenemist sektoris. Algatatud on mitmeid ümarlaudu, kuhu on kaasatud sektori osalisi (turismiteenuste paketidirektiiv, töölepinguseaduse arutelu, välismaalaste seaduse arendused, mitmed meetmed toetamaks majutusettevõtjaid energia innovatsiooni ja ärimudelite arendusega (MKM) jmt Eesti Vabariik 100 toimkonnas osalemine).

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase AS: Ettevõtted ootasid pakendiaruandluse auditeerimise tühistamist, kuid pidid pettuma, sest see tühistati vaid väikestel ettevõtetel. Kõik ettevõtjate põhjendused auditeerimiskohustuse tühistamiseks lükati ametnike poolt ümber väidetega, mis jätsid õhku etteheite, et kuna arvatavasti osa ettevõtjaid on seni jätnud osaliselt pakendi aruandlusest välja, siis muidu seda korda ei saa.

Jüri Käo, NG Investeeringud: Positiivses mõttes: esimesed sammud ettevõtjate rolli väärtustamisel ja maine parandamisel – viimane 15 aastat oleme järk-järgult liikunud ikka selles suunas, et ettevõtja on liigkasuvõtja, külakurnaja ja maksupettur. Jaekaubanduses olid maineprobleemid juba päris tõsised – viimase 3 aastaga oleme ka ise oma teadlike tegevustega olukorda parandanud. Teiseks autode erisoodustusmaksu „rahule jätmine“ ja liikumine uue selge lahenduse suunas. Kahetsusväärne ainult, et täpselt samu ettepanekuid ei võetud kuulda kohe, kuigi neid tehti.

Negatiivses mõttes: tehakse üksikuid samme ja otsuseid siit-sealt ja pikaajalist suurt pilti nendest sammudest ei oska mina küll näha – aga võib-olla on viga väheses infos või minus. Valitsuse 2015. aastal kiirustades vastu võetud „maksupakett“ näitab täna oma negatiivseid tagajärgi. Kange alkoholi absoluutne aktsiiside lagi on saavutatud ja kange alkoholi aktsiistõus tuleb peatada ning lahjade alkohoolsete jookide aktsiisid järele tõsta. Kange alkoholi maksutulu riigieelarves väheneb planeeritud ja seadustatud aktsiisitõusude korral 2019. aastaks 46 miljoni euro võrra ning kange alkoholi aktsiiside tegelik laekumine ei vasta kaugeltki riigi optimistlikele kasvuprognoosidele. Senise aktsiisitõusude kavaga jätkamise korral liigub 30-40% Eesti kange alkoholi müügist paari aastaga Läti piirikaubandusse ja salaturule, mis tähendab Eesti kange alkoholi turu kunstlikku langust. Samal ajal jäävad tarbimine ning tervisesektorile kaasnevad mõjud ja kulutused Eestisse.

Kai Realo, Circle K Eesti AS (Statoil): Valitsuse otsustest on mootorikütuste jaemüüjaid enim mõjutanud juba varasemalt langetatud otsus tõsta mootorikütuste aktsiisitasusid järsult ja jõuliselt ning muutes seeläbi mootorikütused (sh ennekõike diislikütused) Eestis kuni 11 senti kallimaks võrreldes teiste Balti riikidega. Taoline otsus on kaasa toonud transpordiettevõtete tankimise siirdumise Lätti ja Leetu. Ennekõike mõjutabki aktsiisimaksu tõus äriklientide ning nende seast just transpordiettevõtete tarbimist, sest erakliendil paraku Lätti tankima sõitmine ei ole mõttekas. Taoline küllaltki suur hinnavahe naaberriikidega on kaasa toonud aga ka diislikütuse maksepettused. Ilmselt selleks, et oma kliente kinni hoida, on turul tegutsevad ettevõtted otsimas võimalusi toote omahinna alandamiseks ning hetkel tundub olevat see leitud sel teel, et diislikütuse hulka segatakse kordades madalama aktsiisitasuga rasket kütteõli. Viimase import on kasvanud aastate võrdluses sadu kordi, mis annab selgelt märku, et keegi turuosalistest ilmselt realiseerib rasket kütteõli diislikütuse nime all.

Kõik eelnimetatud on toonud kaasa tugeva hinnakonkurentsi mootorikütuste jaeturul ning kuigi toimuv on kliendi seisukohalt positiivne, sest vaatamata aktsiisitõusule saab klient kütust endiselt soodsalt, ei ole taoline olukord ausatele jaemüüjatele jätkusuutlik ning võib hakata avaldama mõju ettevõtete investeerimisvalmidusele.

Positiivsetest muudatustest võiks välja tuua selle, et valitsus ning ennekõike mõned ministeeriumid võtsid tempot maha nii mõnelgi rutakalt ning analüüsideta koostatud seaduseelnõul, mis oleks oluliselt mõjutanud just kaupmeeste kulude suurenemist ja tulude vähenemist. Tubaka ja alkoholi piirangutega kahtlemata tuleb tegeleda, kuid meetmete kasulik mõju peab üles kaaluma nende negatiivse mõju kaupmeestele. Meetmete mõju analüüsita sellist hinnangut aga anda ei saa.

Priit Sarapuu, G4S AS: Positiivne edasiminek on töö uue turvaseaduse ja riigihangete seadusega. Mõlemad seadused seavad nõudeid kvaliteedile. Turvaseaduse eelnõu korrastab kriteeriumid neile turvaettevõtetele, kes on valmis avaliku korra tagamisse panustama. Riigihangete seaduse eelnõu soosib väärtuspõhiseid hankeid. See tähendab, et riik ei osta enam ainult hinda, vaid ka kvaliteeti. 

Häid arenguid leiab ka uuest riigieelarvestrateegiast. Luuakse võimalused turvaettevõtete laiemaks kaasamiseks avaliku korra tagamisse. Samuti on  oluline tööjõumaksude langetamine (sotsiaalmaks -1% ja maksuvaba tulu tõus 205 euroni). G4S on Eestis üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid ja seega selline muudatus on meie töötajatele ja ettevõttele kergendav.

Nördimust tekitab tööautode maksustamise plaan. Praeguse, Rahandusministeeriumi väljapakutu näol on tegemist varamaksuga, kuna arvatakse, et maksustada tuleks vara olemasolu kui sellist, mitte sellest saadavat kasu(tust). Siiani on Eesti taasiseseisvumise ajast lähtutud eelkõige liberaalsest maailmavaatest ning maksustatud on eelkõige (proportsionaalselt) tarbimist, mitte vara kui sellist.

Nele Peil, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit: Alkoholisektorit puudutavad küsimused on olnud valitsuses päevakorras eelkõige töö- ja terviseminister Ossinovski ettepanekute paketina, mis puudutab reklaami- ja alkoholiseadust. Seaduseelnõu muudatusettepanekutest toetasime kuute, toetasime osaliselt kolme ja olime vastu kolmele punktile. On positiivne, et valitsus püüab vastu võtta meetmeid, piiramaks veelgi alkoholi müüki alaealistele.

Negatiivsena mõjub sektorile alkoholi probleemtarbimises tootjate süüdistamine ning häbimärgistamine, mille vastu oleme koos ettevõtlusliitude toega ka sõna võtnud. Kõige raskemasse olukorda paneb meie sektori aktsiiside hüppeline tõstmine, mis oluliselt erineb peaminister Ansipi ajal kokku lepitust. Aktsiisitõusud on tootmisettevõtetes segi paisanud tootmistsüklid, sundinud töötajaid koondama ja viinud kaubandusest teenitava riikliku maksutulu vähenemiseni. Sellise aktsiisipoliitika tagajärjena liigub maksuraha nii Eesti tarbijate kui Soome turistide taskust Läti riigikassasse ja salakaupmeestele, probleemtarbimine ei kao kusagile ning mitmed sektori ärid peavad uksed kinni panema või tootmise Eestist minema kolima. Kange alkoholi ja veini aktsiisitõusude peatamine ei saaks meie jaoks olla kriitilisema tähtsusega küsimus.

Peeter Võrk, Õlleliit: Positiivne on soov vähendada ettevõtlusega seotud bürokraatiat. Negatiivne – endiselt plaanitakse erinevaid piiravaid meetmeid tööstusele (reklaami, müügi jm piirangud, toidumaksud).

Jaanus Vihand, COOP Eesti: Valitsuse suund ebanormaalsel määral kasvatada trahve, suurendada aktsiise, mitmete valitsusliikmete ja ministeeriumite soov lisada aina uusi keelde ja piiranguid ning samaaegne soovimatus otsida koostöös ettevõtjatega komplekslahendusi, on äärmiselt murettekitav.

 


Palun andke kuni 3 soovitust valitsusele: mis on need asjad, mis tuleks ettevõtluskeskkonnale mõeldes kohe ära teha või prioriteediks võtta?

Einar Vallbaum, Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioon: Konkreetne soovitus: keerata kütuseaktsiisi tõus tagasi. See ei oleks häbiasi, vaid kaine mõistuse ja ettevõtluskeskkonnaga arvestamise näitamine. Sarnane kogemus on näiteks olemas Leedul, kes 2010 samuti kütuseaktsiisi tõstis ja kohe tekkisid täpselt samad probleemid, kuna Leedus oli kütus oluliselt odavam. Kolm kuud hiljem otsustas valitsus aktsiisi taas alandada.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Üldine ootus ettevõtlussektorist on ikka see,et erinevate otsuste tegemine peab baseeruma sotsiaal-majanduslikel süvaanalüüsidel, mitte populistlikel poliitilistel otsustel. Et jätkuks tarkust ettevõtlust soodustada mitte pidurdada.

Riin Savi, Eesti Kaupmeeste Liit: Kohe tuleks ära teha sotsiaalmaksu alammäära langetamine, mis aitab kaasa osaajaga tööjõu värbamisele ja suurendab oluliselt paindlikkust tööjõuturul. See aitaks kaasa riskigruppide, kes ei saa (ei või /ei jõua) töötada erinevatel põhjustel täiskoormusega – noored, pensioniealised, puuetega inimesed, väikeste laste vanemad – integreerimisel tööjõuturule. Arvestades tänast tööjõu puudust on just need olulised grupid, kelle paindlik värbamine aitaks oluliselt kaasa tööjõuprobleemide lahendamisele, eriti just kaubandus- ja teenindusvaldkonnas. Siinkohal on oluline märkida, et ülatoodud riskigruppide puhul on üldjuhul ravikindlustus tagatud, seega on sotsmaksu miinimum justkui topeltkohustus.

Teiseks pikendada töötaja tervisekontrolli saatmise ajaperioodi (hetkel tööandjal kohustus saata töötaja tervisekontrolli 1 kuu jooksul), meie ettepanekul võiks see kohustus tekkida pärast katseaja lõppemist.  

Prioriteediks tuleks võtta aktsiistõusude mõjude analüüs, lisaks riigieelarvelistele mõjudele ka laiemalt (mõju tarbimisele laiemalt, piirikaubandus, varikaubandus). Tänaseks on selge, et nt alkoholiaktsiisi tõus on viinud Lõuna-Eestis nö piirikaubanduseni, kus kliendid lähevad odavama alkoholi ostmiseks sisseoste tegema Lätti. Sellega kaotatakse aga klient ka laiemas mõttes – kui juba ostlemiseks kaugemale sõita, siis ostetakse sealt ka muud kaubad. Seega otsene negatiivne mõju kaubandusele ja kaheldav mõju tervisepoliitika seisukohast (alkohol ostetakse mujalt).

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Esiteks töölepinguseadus, mis reguleeriks alaealiste töötamist ning tööaja paindlikku arvestust (osalise tööajaga töötamine ning sellekohane puhkuse arvestus). Teiseks tuleb tööd teha välismaalaste seadusega, eesmärgiga reguleerida tasude määrad, mis on adekvaatsed majutussektori palkadele. Riigi keskmise palga maksmise nõue ei saa laieneda kõikidele valdkondadele üheselt. Me vajame ka lihtsama töö tegijaid.
Kolmandaks hotellide külastajate registreerimise nõue, mis tuleneb julgeoleku vajadusest, ei saa olla ettevõtjate prioriteet ja vastutus. Täna registreeritakse külalised hotellides kasutusel olevatesse süsteemidesse. Süsteemide dubleerimine ei ole hotelli ettevõtjate huvides, tuues lisakulusid ja topelt tööd.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas AS: Tuleks võtta eesmärk vähendada bürokraatiat. Vaadata üle statistiliste aruannete tegelik vajadus ning vähendada nende osakaalu. Ettevõtjad on koormatud kõiksuguse tegevusega, mis ei anna midagi juurde ettevõttele, ettevõte kasvule ja alati ei ole arusaadav ka , mida need tegevused annavad juurde neile, kes neid andmeid koguvad.

Jüri Käo, NG Investeeringud: Esiteks tuleb tegelda tööjõuga laiemalt ja kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Seni on räägitud osatööajaga töötajate ja alaealiste kasutamisvõimaluste parandamisest, see on vaid murdosa probleemi lahendamisest. Kaaluda võiks tööjõu geograafiliselt mobiilsemaks muutmiseks transpordikulude vabastamist erisoodustusmaksust (kannataks näiteks Ida-Virumaalt  mujale tööle tuua), tööjõudefitsiidi tingimustes Töötukassa toetusmeetmete reformi karmistamise suunas (on palju „töötuid“, kes tegelikult ei soovigi tööd leida), tööjõudu vabastavaid regulatsioone ja piiranguid, toetusi või soodustusi tööjõudu vabastavatele investeeringutele (automaatkassad, tanklad, tootmisliinid, robotid…), kutse- ja kõrgkoolide ning reaalsete ettevõtete koostöö parandamist, avaliku sektori õhendamist, haldusreformi kiirendamist jne. jne. Samuti ka riiklike koolitustellimuste kaasajastamist.

Teine probleem on kõrged tööjõumaksud ja paljuski eelmisest punktist tulenevad liiga kiired tööjõukulude tõusud (palgatõusud). 0,5+0,5% sotsmaksu vähendamine on parem, kui mitte midagi, aga ilmselgelt mitte piisav.

Eelmistega seostuvalt on vajalik teadlikult tegelda migratsiooniga. Ma ei mõtle siinkohal pagulus(rändekriisi), mida muidugi on ka vaja targalt juhtida. Teemaks on oskustööliste  ja kõrgema lisandväärtusega spetsialistide (insenerid, IT, finantsvahendus jne) pikaajaliselt läbimõeldud ja kontrollitud migratsioonipoliitika.

Kange alkoholi aktsiisi tõstmisest 2017 tuleks loobuda ja lahja alkoholi aktsiise tõsta kiirendatud tempos, et aktsiisid mõistliku aja jooksul võrdsustuksid.

Kai Realo, Circle K Eesti AS (Statoil): Ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks kitsaskohaks on hetkel tööjõu puudus. Kuigi eksisteerib veel ka tööpuudus, siis paraku ei kattu töötute asukohad ja kvalifikatsioonid tööjõuturu vajadustega. Lisaks sotsiaal-demograafilistele väljakutsetele peame aru saama ka sellest, et tehnoloogia areng ning nö piirideta tööjõuturg on muutnud kardinaalselt töö tegemise viise ning uute põlvkondade arusaama töö olulisusest.

Töösuhetega seotud seadusandlus on Eestis suhteliselt jäik ning muudab raskeks ennekõike nende inimeste värbamise ja töötamise, kes saavad / soovivad töötada vahetustega ning vaid mõned tunnid päevas. Seega leian, et prioriteediks tuleks võtta tööjõu jätkusuutlikkusega seotud teemad – seda nii noorte kui puudega inimeste tööturule aitamine; madala koormusega töötajatega seotud maksukoormus; võõrtööjõuga seotud nõuete kaasajastamine jne.

Teise prioriteedina tuleks naasta pikaajalise planeerimise juurde ehk muuta ettevõtluskeskkond taas prognoositavaks. Viimaste aastate jooksul on muutunud trendiks võtta vastu seadusemuudatusi ilma eelneva hoiatuseta ning rakendada need suhteliselt lühikese etteteatamisajaga. Taoline tegevus muudab ettevõtete äriplaanide koostamise ja elluviimise äärmiselt raskeks, sest võimatu on planeerida suurenevate kulude katteks tulu kasvatavaid tegevusi või näha ette ootamatult vajaminevat kapitali investeeringuteks.

Priit Sarapuu, G4S AS: Haldusreformiga tuleb kiirelt edasi liikuda. Seejuures tasuks kaaluda kohalike omavalitsuste sihtotstarbelist toetamist kogukonna turvalisuse parandamiseks. Olukorras, kus maapiirkondades on politseinikke vähe, tuleb kohalikele omavalitsustele anda rohkem võimalusi oma kogukonna elanike turvatunde parandamiseks. Turvaettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostöö on täna igapäevane. Nüüd tuleb astuda järgmine samm, et rohkematel omavalitsustel oleks rahalised võimalused turvaettevõtete kaasamiseks avaliku korra tagamisel. See on riigile soodsam kui politsei lisapatrullide tänavale toomine. Kavandatavad rangemad nõuded turvaettevõtetele tagavad ka turvateenuse kvaliteedi paranemise.

Olukorras, kus siseministeeriumi juhid viitavad sisejulgeoleku alarahastamisele, tuleb juba täna otsida lahendusi, milliseid lihtsamaid, kuid töömahukaid ülesandeid saaks eraettevõtetele anda. Ka näiteks eCall (autoavarii korral saadetakse hädaabinumbrile automaatselt abikutsung) lahendust ellu rakendades tasub mõelda näiteks turvaettevõtete juhtimiskeskuste ressursi kasutamise peale, et häirekeskusesse jõuaksid ainult sellised abikutsungid, mis nõuavad kiirabi ja päästetöötajate operatiivset sekkumist. Samuti on aastaid räägitud erinevate politsei ülesannete andmisest erakätesse. Praegu on aeg need teemad uuesti ettevõtjatega arutlusele võtta.

Arusaamatuks jääb, miks tervise- ja spordikulutuste erisoodustusmaksust vabastamine lükati 2018. aastasse. Alustame sellega järgmine aasta! Samuti on 400 eurone maksuvabastuse piirang liiga väike. Selle raha eest ei saa isegi populaarsemate spordiklubide aastamaksu tasutud. Aastaks 2018 on hinnad veel kallimad. Algselt oli jutt 600 eurost ja selle juurde oleks pidanud jääma. Kokkuvõttes võidab ju kogu riik sellest kui tööandjad panustavad oma töötajate tervisesse veelgi rohkem. G4Sis on väga aktiivne spordiklubi ja me panustame oma töötajate sportlikku eluviisi. Me teeksime seda rohkem, kui riik nii palju maksu ei küsiks.

Erkki Laugus, Kaubamaja AS: Paljud töötajad sooviksid oma töökohal teha mõõdukalt lisatunde ja see oleks ka tööandja vaates ok, aga hetkel on nende hind nii kõrge, et majanduslik mõte puudub. Töötaja peab pigem otsima täiendava töökoha lisasissetuleku saamiseks ja tööandja lisatööjõudu väljaspoolt. Niigi pingelises tööturuolukorras absurdne seis. Miks ei võiks mõõdukaid ületunde teha oma alalise tööandjajuures, huvi on siin kindlasti kahepoolne.

Jaan Puusaag, Krimelte AS: kehtestada tuleks sotsiaalmaksu lagi. Ei usu, et valitsuse käes on võluvitsa, mis majandust mõjutaks olulisel määral. Ammu oodatud otsus oleks kolme põhimaantee väljaehitamine.

Bo Henriksson, ABB AS: Maksude optimeerimise vältimiseks tuleks taastada ettevõtte tulumaks. Antud juhul pean silmas ”seaduse piires optimeerimist” – mõnede ettevõtete kasumi jaotamist ehk dividendide väljamaksmist nii, et Eesti riigile ei laeku sentigi tulumaksu. Muidugi on tulumaksu taastamise tingimuseks sotsiaalmaksu määra alandamine ja / või oleks teatud tüüpi kulude mahaarvamine kasumimaksust.
Nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks on nö otsesed maksud, mis maksustavad otseselt äritegevust ja sellest saadud tulu. Käibemaks on kaudne maks, mis maksustab tarbimist. Seega, kui räägime soodsast ettevõtluskeskkonnast, peab riigi eesmärk olema otseste maksude vähendamine ja kaudsete maksude suurendamine.

Nele Peil, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit: Kange alkoholi aktsiisi 2017. aastal mitte tõsta, kuna see reaalselt vähendaks maksulaekumisi- optimaalne aktsiisilagi ületati kange alkoholi segmendis juba 2015. aastal. Teiseks: lahja alkoholi (õlu, siider, alkopopid) aktsiise tõsta kiirendatud tempos, suunaga aktsiiside võrdsustamisele mõistliku perioodi jooksul. Kolmandaks: lõpetada bürokraatliku halduskoormuse kasv ja läbikaalumata seadusemuudatuste tootmine.

Jaanus Vihand, COOP Eesti AS: meie soovitused on väga tagasihoidlikud: ettevõtja halduskoormuse edasise kasvu peatamine ja soovitav vähendamine edaspidi; maksukeskkonna stabiilsemaks muutmine ja selle hoidmine; hoiakute muutmine – riik on inimeste ja ettevõtjate jaoks, mitte vastupidi. St. ametnike ülesanne on luua võimalikult soodne keskkond ja Euroopa Liidust tulevate reeglite maksimaalse rakendamise asemel seista rohkem oma inimeste ja ettevõtjate eest. Nii nagu teevad seda mitmed teised ELi riigid.

Kas Teie ettevõttes/sektoris plaanitakse järgmise kuue kuu jooksul investeeringuid uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiatesse?

Einar Vallbaum, Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioon: Meie sektoris ei plaanita mingeid investeeringuid, kuna aktsiisitõus ja palgakasv on need vahendid ära söönud.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Toidutööstused investeerivad pidevalt,kuid tunnetan teatud ettevaatlikkust seoses põllumajanduse raske olukorraga ning ebastabiilsusega maailmas üldiselt. Samas nõuab uutele turgudele minek nii tehnoloogilise kui tootearenduslikke investeeringuid ja seda tehakse. Investeeringuid pidurdab lõpptoodete madal hind,samas Maaelu arengukavast saadud toetused soodustavad ja annavad investeeringuteks võimaluse,eriti mikro- ja väikestele ettevõtetele.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Majutussektori investeeringud on otseselt seotud ettevõtluse arenguga sektoris. Igasugune lisamaksustamine viib automaatselt investeerimisvõime alla või kaotab selle sootuks. Käibemaksu tõusu järgselt ei ole majutusasutustel võimalik oma toodetesse ja teenustesse investeerida tavapärase praktika põhimõttel. Kindlasti saab mõjutatud ka teeninduse kvaliteet ja võimalus kaasata kvalifitseeritud välist tööjõudu ja talente.

Jüri Käo, NG Investeeringud: Kange alkoholi tootjate investeerimisaktiivsust (ka ekspordivõimekust) pärsib otseselt valitsuse aktsiisipoliitika, mistõttu on trend pigem alalhoidlik ning konservatiivsusele suunatud. Järskude iga-aastaste aktsiisitõusude keskkonnas keskenduvad ettevõtted ennekõike kiirete tootmismahu kõikumiste ning langustega kohanemisele. Investeeringute planeerimisel lähtutakse põhimõttest: nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik.

Priit Sarapuu, G4S AS: Investeerime jätkuvalt videovalve tehnoloogiasse. Iga meie kümnes klient soovis eelmisel aastal vahetada mehitatud valve tehnilise valve vastu. Olukorras, kus tööjõukulud kasvavad ja ka töökäsi jääb järjest vähemaks, tuleb pakkuda uudseid tehnilisi turvalahendusi. Samuti võtame järjest enam kasutusele tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõttes tööd efektiivsemalt korraldada ning infovahetust klientidega kiirendada. Hetkel on testimisel kaasaegne mehitatud valve infosüsteem G4S Login, mis annab meie klientidele parema ülevaate valveobjektil toimuvast ja muudab täpsemaks ning kiiremaks turvatöötajate tööaja arvestuse.

Bo Henriksson, ABB AS: Kindlasti plaanime järgmise kuue kuu jooksul investeerida vähemalt ühte projekti, see on ABB regionaalse äriteeninduskeskuse arendamine.

Nele Peil, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit: Meie sektori tootjad tulevad igal aastal turule mõne uue tootega, millest paljud on pälvinud tunnustust nii kodumaiselt kui rahvusvahelisel tasandil. Maaletoojad planeerivad investeeringuid uute kaubamärkide turule toomiseks. Tootjate seas on plaanis teha investeeringuid uutesse toodetesse ning soetada tootmisseadmeid, mis võimaldavad edaspidi uusi tooteid tootma hakata.

Tööandjate majandusspidomeeter: ootused majanduse paranemisele tasakaalustavad rahulolematust valitsusega

majandusspidomeeter-final (002)Mai 2016

Ettevõtjate hinnangul edeneb Eesti majandus kiirusega 76 km/h, mis on praktiliselt sama, mis kolm kuud tagasi (siis oli kiiruseks 75 km/h). Arvestades, et spidomeeter võimaldaks suvisel kiirteel sõita kuni 150 km/h ja mõistlik kiirus oleks 90-120 km/h, liigub Eesti majandus tööandjate hinnangul pehmelt öeldes rahulikus tempos. Kriitika valitsuse tegevuse suhtes süveneb.

Üle 40% ettevõtjatest valitsuse tegevuse suhtes kriitilised

Küsitluses osalenud ettevõtjate rahulolu valitsuse tegevusele on kolme kuu jooksul oluliselt langenud. Kui aasta alguses hindas valitsuse töö ja otsuste mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks 3,6% vastanutest ja negatiivseks 34,4 protsenti, siis nüüd on negatiivsete hinnangute andjate hulk juba 42,3%. Positiivseid oli 3%, ülejäänud hindasid valitsuse tegevuse mõju neutraalseks – ehk et poliitikute otsused ei mõjuta ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.

Hinnangut valitsusele mõjutas ilmselt majanduskasvu korrigeerimine, mis osutus 2015. aastal prognoositust madalamaks ja on juba kaasa toonud pingelised läbirääkimised eelarve klapitamisel. Lisaks erinevatele kokkuhoiukohtadele plaanitakse taas uusi makse, nt teekasutustasu veokitele. Aasta algusest tõusid riigilõivud, hiljuti tehti (küll ebaõnnestunud) katse tõsta järsult trahve jne. Samuti on ettevõtjatel selge ootus, et valitsus keeraks tagasi alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu, nende mõju hinnatakse väga tugevaks ja negatiivseks nii siseturul kui ka rahvusvahelises konkurentsis. Turismisektorile teeb muret majutusasutuste käibemaksu tõus, millest valitsus ei ole olnud nõus loobuma ega ka edasi lükkama.

Positiivsena mõjub valitsuse aktiivne tegevus bürokraatia vähendamise suunal (nullbürokraatia projekt), välistööjõu värbamise jätkuv leevendamine, töötaja tervisele tehtavate kulude erisoodustusmaksust vabastamine (ehkki ootus oli, et see hakkaks kehtima varem kui 2018. aastal). Tunnetatakse, et valitsus on muutunud avatumaks ja püüab ettevõtjatega senisest enam dialoogi asuda – autode erisoodustusmaksu teemal otsitakse kompromissi, juhatuse liikmele töötuskindlustuse taastamises on edusammud. Suured ootused on valmivale Tööstuspoliitika rohelisele raamatule.

Elanike ostujõud ja madalad intressid lisavad optimismi

Hoolimata valitsusele antud negatiivsest hinnangust püsib spidomeetri näit stabiilne, kuna ehituse ja jaekaubanduse sektorid on majanduse paranemise suhtes vägagi optimistlikud, ennustades müügimahtude ja hindade märkimisväärset kasvu. Seda toetab ka elanike ostujõu suurenemine ja madalad intressid.

Teistest sektoritest pessimistlikumad on teenindusega tegelevad ettevõtjad, mille taga on ilmselt transpordi ja logistika madalseis (Venemaa suunalise veomahu vähenemine, üldine vähenenud nõudlus, diislikütuse aktsiisimäära 14% tõus). Samuti hinnalangus, mis jätab kasumimarginaalile vähem ruumi. Sektori probleeme võib veelgi suurendada kavandatav teedemaks raskeveokitele. Telekommunikatsiooni sektoris oodatakse samuti hinnalangust, mis indeksit kärbib.

Plaanid investeerida uute toodete, teenuste või tehnoloogiate soetamiseks-arendamiseks ei ole kolme kuuga oluliselt muutunud. Pooled ettevõtjad plaanivad investeeringute taseme jätta samaks ja veidi enam kui viiendik koguni suurendada. Viiendikul ettevõtjatest puuduvad sellised investeeringud üldse.

LOE KA: Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta esimeses kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter

Metoodika lühikirjeldus

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne 

Ettevõtjad: pole piisavalt kindlat tunnet, et tooteid-teenuseid arendada

Investeerimisotsuseid mõjutab kindlustunne või õigemini selle puudumine. Kuna maailmamajanduses on keerulised ajad ning samas on viimase aasta arengud näidanud, et ka Eesti regulatsioonides on tehtud või plaanitakse ettevõtete konkurentsivõimet pigem negatiivselt mõjutavaid muudatusi, siis investeerivad ettevõtted uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendusse pigem vähem.

Majandusspidomeetrit nr 1 (veebruar 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Millised olid teie sektori vaates kõige rohkem mõjutanud poliitilised otsused või ka küsimused, teemapüstitused? Kas valitsuse tegevus oli viimastel kuudel teie ettevõtte ja sektori jaoks pigem soodne või ebasoodne?

Sven Pertens, Lemminkäinen AS: Eesti valitsus ei ole viimastel kuudel võtnud vastu otsuseid, püstitanud teemasid ega käsitlenud küsimusi, mis oluliselt mõjutaks teedesektori praegust käekäiku. Pikemas vaates võib sektorile mõju avaldada neljarealise Tallinn-Tartu maantee toetusrühma moodustamine Riigikogus ja juba mõnda aega kestnud arutelu riigiettevõtete võimaliku erastamise teemal. Kuna Eesti teedesektori areng on peatunud ja teehoiu riiklik finantseerimine näitab vaikset langustrendi, ei saa olukorda rahuldavaks hinnata ja valitsuse tegevusetus on sektorile pigem ebasoodne. Arvestades Eesti ettevõtluskeskkonda: eksport väheneb, ettevõtete kasumid vähenevad, investeeringud vähenevad, bürokraatia kasvab ja tootlikkus jääb maha palkade kasvust, on valitsuse tegevusetus pigem kahjulik ka ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Margus Kastein, Saku Õlletehas: Joogitööstuse sektoris on kaks olulisemat teemat loomulikult nii läinudkevadine aktsiisimäärade ennaktõus aastatel 2016-2019 kui ka sügisel tõstatunud alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatuse ja regulatsioonide drastilise karmistamise temaatika. Meie hinnangul – nii Eesti suure tööstusettevõtte kui ka Eesti Õlletootjate Liidu üldseisukohalt – on valitsuse ühe osapoole tutvustatud muudatusettepanekud radikaalsed ning ei arvesta hea õigusloome tava, see oli oluliselt karmim erinevate huvipoolte varasemast kokkuleppest Alkoholipoliitika rohelise raamatu näol ning ka koalitsioonileppes kokkulepitust. Samuti puudus eelnõul korrektne väljatöötamiskava ning polnud teostatud mõjuanalüüsi. Ettevõtlussektori esindajana näeme siin olulist ohutendentsi, kus ühepoolsete sammudega võidakse reaalselt ohtu seada mitte pelgalt ühe tööstusharu, vaid ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõime. 

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää: Valitsuse tegevuse positiivse poole peale kannaks suunised Statistikaametile, mille tulemusena 2016. aasta statistikaaruannete hulk on 2/3 väiksem kui 2015. aastal. Ebasoodsaks võib pidada tegelemist teemadega, mis ühiskonda lõhestavad ning millega tegelemist vaja ei ole. Valitsuse ülesanne on täna siiski ettepoole vaadata ning koostada plaan, kuidas riik hakkama saaks ilma eurotoetusteta eelarves. Sellele vastavaks avaliku sektori kujundamine ning mõelda kaasa, millised peaks olema need kasvuharud ja millised inimesed ning milliste teadmistega peaksid seda tööd tegema, sellega on vaja tegeleda. Veel jõuab.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Eesti ettevõtluskeskkonna suhtes üldiselt on tekkinud mure – tehakse erinevaid soodustusi (näiteks pakendite mitteauditeerimise kohustus alla 5 tonni pakendite puhul, käibemaksu vabastus alla  25 000 EUR käibe puhul), kuid ei ole avaldatud, kust saamata jäänud tuludele kate leitakse. Planeeritavad ja juba olemasolevad kaudsed maksud (erinevad kõikvõimalikud aktsiisid – energiale, kütustele,pakendimaksud,toidumaksud, keskkonna hoiuga seotud maksud) halvendavad meie ettevõtete konkurentsiolukorda nii sise- kui välisturgudel. Süvaanalüüse sageli ei tehta, teiste riikidega võrdlusi ei omata,aga see peaks olema analüüsides elementaarne – meie ettevõtluskeskkonna võrdlus teiste sihtriikidega. Teatud mõttes tehakse seda Töösuspoliitika rohelise raamatu koostamise raames. Ettevõtjatel on tekkinud nõutus, ebakindlus ning mure oma eksistentsi pärast.

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Kõige rohkem mõjutas kindlasti valitsuse otsus võimaldada puidu põletamist Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames. Mõju sektorile on pigem positiivne, kuid eeldab, et Narvas kasutatavad mahud jäävad mõistlikuse piiresse (EMPL hinnang 0,5mln tm).

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Täna on jõus möödunud aastal valitsuse varasuvistel öötundidel tehtud otsus tõsta majutusteenuste käibemaksu 50 protsendi võrra. Meenutagem, et sellisest kavast valimiste eel ei räägitud. Kuna meie olulisemad eksportturud (Soome ja Venemaa) on niigi languses, siis mõjutab oodatav maksutõus Eesti turismitööstust veelgi.

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tööstuse Liit: Praegu on olukord veidi irratsionaalne – puidusektoril (puitehitusmaterjalidel) läheb väga hästi; ometi räägitakse just selle sektori toetamisvajadusest ja toetamismeetmetest; samas vajavad praegu tegelikult toetamist hoopis kõik teised ehitusmaterjalisektori tooted: kivi (nii looduskivi kui betoon), metall, klaas. Avalikkuses on enam juttu olnud põlevkivitööstusest, kuid sarnases keerulises olukorras on ka ehitusmaavaradel põhinev tööstuse osa. Tänane olukord on paraku selline, kus madala või olematu inflatsiooni tingimustes keskkonnatasud muudkui kasvavad. Tööstuse rohelise raamatu koostamise käigus on need teemad küll laual ja selle eest tahaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiita.

Erki Niitlaan, Eesti Turbaliit: Majandusminister võttis vastu määruse “Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused”, mis püüdis arvestada meie ettepanekut, et turvast tuleb rohkem toetada, kuid sisulist lahendust siiski veel ei pakkunud. Samas aspektis võttis  Keskkonnaminister vastu negatiivse otsuse, kinnitades uue KIK toetuste andmise korra. Probleem on selles, et toetuste andmisel eelistatakse kütusena ainult taastuvaid kütuseid, mis tõkestab turba kasutamist, kuigi see oleks tarbijale kõige soodsam. Samal ajal jäävad turbatootmisalad seisma ja turvas mineraliseerub. 

 

Kas prognoosite järgmisel kuuel kuul oma ettevõttes ja sektoris toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamiseks suunatavate investeeringute kasvu, kahanemist või samaks jäämist?

Sven Pertens, Lemminkäinen AS: Nii meie ettevõttes kui ka teedesektoris tervikuna ei näe lähiajal olulisi investeeringuid uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse. Läbiviidavad riigihanked on valdavalt hinnapõhised, konkurents tihe, hinnatase madal ja perspektiiv ebaselge – sellises olukorras püütakse liigseid riske mitte võtta.

Margus Kastein, Saku Õlletehas: Saku Õlletehas jätkab 2016. aastal investeeringutega sarnases mahus, nagu need on olnud eelneval 4-5 aastal. Ühelt poolt investeerime tehnoloogiliasse ja seeläbi tootlikkuse kasvu, teisalt ka turundustegevusse ja tooteuuendustesse. 

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää: Puidusektor täna investeerib. Meie oleme oma investeeringut ette valmistanud aastast 2014 ning 2015. aastal alustasime projektiga. Miks? Sest näeme kasvu koos oma tänaste klientidega ning on olemas ressursid selle teostamiseks (tooraine). Eesti puidusektor on vaatega eksportturgudele ning sisemiselt on vajadus raiekasvu järele, mille suunas on tehtud ka positiivseid otsuseid. Sektor kasvab, kuid efektiivsete ettevõtete kaudu võib tööstuse poolel vähemaks jääda väiksemaid, kes konkurentsile vastu peaks.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Ebakindlus tuleviku ees ja turgude ebastabiilsus pärsivad investeeringuid. Samuti ka vajaliku tööjõu puudus viimastel aastatel. Samuti peab arvestama, et Eesti ei suutnud uueks eelarve aastaks 2014-2020 õigeaegselt erinevaid toetusmeetmeid avada ning ka sellest tekkis investeeringute vähesus, toetused on olulised just VKE-dele. Ma loodan, et veidi investeeringud suurenevad,sest kukkumine oli 2014 aasta 60 miljonilt 2015. aasta 22,5 miljonile üsna suur.

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Viimasel ajal on puidutööstused teatanud mitmetest suurtest investeeringutest mis seisnevad peamiselt tootmismahtude kasvatamises ja efektiivsuse parandamises (Toftan 32mln €, UPM-Kymmene Otepää 40mln €, Viiratsi Saeveski 10 mln €, Peetri Puit 10 mln €, Kohila Vineer 31mln € jne). Üldiselt on investeerimiseks hea aeg, raha on odav ja turul piisav stabiilsus, samas ei julgeks nimetatud mahtudest enam suuremat kasvu prognoosida.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Langeva turu maksustamise tingimustes hääletavad investorid jalgadega. Me näeme täna oma sektori pealt, et Läti ja Leedu kolleegid on paindlikumad ja tulemused on koheselt ka käega katsuda.

 

Mis on Teie ettevõtte ja või sektori jaoks oluline eeldus, et investeeriksite uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse enam kui praegu?

Sven Pertens, Lemminkäinen AS: Investeerimise eeldusteks oleksid soodne ettevõtluskeskkond, riigi ja erasektori koostöö, teehoiu finantseerimise stabiilsus, selge perspektiiv, piisav nõudlus ja tellijate valmisolek uute toodete ning tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Margus Kastein, Saku Õlletehas: Ettevõtja seisukohalt vaadates on majanduskeskkonnas oluline stabiilsus, mis loob aluse pikaajaliste investeeringuplaanide tegemiseks. Täna tegutseme olukorras, kus üheltpoolt tegutseb joogitööstuse sektor kahaneval turul ning teisalt on oht regulatiivsete piirangute lisandumiseks ning ennaktempos maksumuudatusteks. See omakorda seab sektori tervikuna löögi alla ning omakorda mõjutab ka investeeringuplaane. 

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää: Juba teeme seda. Eeldus on klient ja tema vajadused. Teine eeldus on, et on, millest teha (st toota).

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Siin tuleb paraku rääkida ka toetustest ja siin saab olla toetatav ainult järgmine printsiip: kui teised EL sihtriigid toetavad oma ettevõtteid ja mitte ainult VKE-sid, vaid ka suuri, peab Eesti seda võimalust samuti kasutama. Liiatigi veel, kui väidetavalt on viimane eelarveperiood, kus toetusi on võimalik taotleda. Ettevõtjad investeerivad ikka siis, kui on otsene vajadus ja teatud investeeringud on eeliseks või tagavad nomaalse ettevõtte toimimise. Selleks, et olla konkurentsis maailma ettevõtetega, kes kõik on ka Eesti turul, on pidevalt vaja investeeringuid. Selleks, et teenida toodete müügist rohkem raha, on vaja erilisi ja kasulikumaid (meil tervislikumaid) tooteid, need sünnivad teaduse ja arendustegevuse koostöös ja seda sooviks küll rohkem näha!

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Kõige olulisem on stabiilne ettevõtluskeskkond, kus muudatused oleksid pikalt ette kommunikeeritud. Metsa- ja puidutööstuse sektor on väga pikaajalise vaatega valdkond, kus tehakse väga suuri investeeringuid. Need investeeringud jäetakse tegemata, kui ei ole piisavat kindlust tuleviku osas. Ettevõtluskeskkonda puudutavate muudatuste tegemisel peaks alati hindama nende mõju eksportivate ettevõtete konkurentsipositsioonist lähtuvalt.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Majutusteenused on olnud 2015 aastal head maksumaksjad. Tegelikult on riik saanud sektorist paarkümmend miljonit rohkem maksu ainuüksi maksukäitumise paranemise tõttu, mistõttu ei tohiks olla mingit paanikat makse täiendavalt tõsta. 2015 aastal Eestit külastanud turistide arv vähenes. Keskmine majutusteenuse toa hind samuti vähenes. Samal ajal tõusid palga-ja muud kulud. Meie ettepanek on planeeritav maksutõus vähemalt paari aasta võrra edasi lükata, et anda ettevõtjatele aega taastumiseks.

Erki Niitlaan, Eesti Turbaliit: Stabiilne ja tasakaalustatud keskkonna- ja majanduspoliitika nii Eestis kui ka Euroopas.

Tööandjate majandusspidomeeter: majandus tiksub rahuldavas tempos, ettevõtjad ootavad valitsuselt enamat

pisike

Veebruar 2016

Ettevõtjate hinnangul edeneb Eesti majandus kiirusega 75 km/h ehk olukord ja prognoosid on rahuldavad. Kuna spidomeetri maksimumkiiruseks on 150 km/h, annaks majandusest ka kaks korda rohkem välja pigistada, kuid siis oleks tegemist juba arutu kihutamisega. Majanduse edenemist saab hinnata heaks, kui selle kiirus jääb vahemikku 90-120 kilomeetrit tunnis.

Ettevõtjad: valitsuse aur läheb poliitiliste punktide kogumisele

Üle kolmandiku ettevõtjatest hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks, kõige kriitilisemad olid kaubandus- ja ehitussektor. Teistest veidi positiivsem oli teenindussektor, kuid ka selle sektori ettevõtjatest hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks vaid 4,4 protsenti.

Siin on kindlasti mõju avaldanud mitmed ettevõtjavaenulikud otsused ja debatid, näiteks töötuks jäänud juhatuse liikmete töötuskindlus või õigemini jätkuv skeemide otsimine selle asemel, et kindlustus lihtsalt taastada. Isegi õiguskantsler on juhtinud tähelepanu praeguse olukorra õigusvastasusele.

Valitsuse liikme avalikult välja öeldud seisukoht, et on sektoreid, mis teenivad kasumit inimeste tapmise pealt, jäi ettevõtjatele kauaks meelde ja südamesse. Samuti tõusid hiljuti järsult mitmed riigilõivud ja aktsiisid.

Suuremaid tööstureid pahandas ka see, et pakendijäätmete maksustamise ja kontrolliga kaasneva halduskoormuse leevendamisel jäi Keskkonnaministeerium pidama poolele teele ja tehtud muudatused ei aita tegelikult suuremaid tootmisi.

Üldine tagasiside paljudelt Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetel on tunnetus, et valitsus tegeleb ebaproportsionaalselt palju teemadega, millega soovitakse koguda poliitilisi punkte – olgu selleks siis kooselu rakendamisaktid, Partsi lähetamine või alkoholi ja suhkruga võitlemine. Küsimused, mille lahendamist ootavad ettevõtjad – näiteks haridussüsteemi vastavus tööandjate vajadustele – ei saa sugugi nii palju poliitikute tähelepanu. Inseneride ja keskastme spetsialistide puudus annab aina valusamalt tunda.

23% ettevõtjaist suurendavad investeeringuid

Uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse investeeringute prognoos oli isegi üle ootuste hea – 23% ettevõtjatest kavatsevad järgmise kuue kuu jooksul investeeringuid suurendada, 6% vähendada. Samas on probleemne, et viiendikul (21%) ettevõtetest sellised investeeringud üldse puuduvad.

Enim kavatsevad investeerida teenindus ja kaubandusasutused, kes teevad seda ilmselt tööjõupuuduse survel. Käibemahu suurenemist prognoositakse nendes sektorites märksa suuremas mahus kui töötajate juurdevärbamist.

Muret teeb, et ligi kümnendik tööstusest plaanib investeeringuid toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamisse hoopis vähendada. Kuid on mitmeid tootjaid, kes on leidnud uusi eksporditurge ning seetõttu plaanivad uute toodete arendamisse investeerida. Samas kulukamad tehnoloogiainvesteeringud lükatakse täna edasi, viidates ebakindlale olukorrale maailmas. Ülejäänud tööstusest eristub puidusektor, kes näeb mahtude kasvu ja seega vajadust investeerida.

LOE KA: Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2015. aasta neljandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter

Metoodika lühikirjeldus

 

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Metoodika

Majandusspidomeetri jaoks lisas Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kvartaalsesse ettevõtjate küsitlusse kaks spetsiaalset lisaküsimust:

1) Palun hinnake valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti konkurentsivõimele (positiivne, neutraalne, negatiivne)

2) Kas planeerite järgmise aasta jooksul oma investeeringuid TA-sse (oma toodete, teenuste, tehnoloogia arendamisse): suurendada, vähendada, jätta samaks

Lisaks võtame arvesse EKI küsitlusest 19 näitajat (ettevõtjate hinnangud), näiteks:

  • Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul ja prognoos 3 kuuks
  • Tellimused ja eksporttellimused praegu
  • Valmistoodang
  • Müügihinnad järgmisel 3 kuul
  • Töötajate arv järgmisel kolmel kuul
  • Investeeringu ootused käesolevaks aastaks jm 

Teisendame saadud tulemused skaalale 0 – 150 km/h. Alates 65 km/h on majanduse olukord rahuldav. Alates 90 km/h on hea. Üle 120 on juba arutu kihutamine. 

Tööandjate majandusspidomeeter

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teise kuu esimesel nädalal ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist.

Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

Miks on vaja veel ühte hinnangut majanduse olukorrale?

Ettevõtete juhid teavad kõige paremini, mis toimub nende ettevõttes, nende sektoris, nende turgudel. Suheldes iga päev klientide ja partneritega, töötades otse „põllul“, analüüsivad ettevõtjad iga hetk infot ja ka tunnetust, mida nad töö käigus saavad, ja teevad sellele tuginedes otsuseid. Kas võtta töötajaid juurde või mitte? Kas investeerida uude tehnoloogiasse või oleks see praeguses olukorras liiga suur risk? Kas ma julgen võtta selle suure tellimuse või jään ma sellega mingil põhjusel hätta? Need otsused ja see tunnetus koos mõjutab väga palju seda, kuhu ja kuidas majandus liigub. Poliitikakujundajatele on seda oluline teada ja arvestada.

Spidomeetri üks oluline osa, mis koondhinnangut mõjutab, on ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele kolme viimase kuu jooksul – kuidas on otsused ja ka arutelud mõjutanud ettevõtluskeskkonda ja Eesti majanduse konkurentsivõimet. Ettevõtjale on oluline teada, mis hakkab toimuma ja kuidas see teda mõjutab. Ning paraku on valitsuse otsused vahel ettevõtja poolt vaadates ebaratsionaalsed, kahjulikud või lihtsalt üleliia kiirustades tehtud.

Praeguse valitsuse koalitsioonileppes on ilus eesmärk: Arendame ettevõtluskeskkonda sooviga luua Eestist atraktiivseima piirkonna maailmas. Seda, kuidas selle eesmärgi poole liikumine ettevõtjate meelest edeneb, me mõõdamegi. Soovitame valitsusel ettevõtjate hinnangut kuulda võtta ja järeldused teha.

Teine oluline mõjutaja on ettevõtjate prognoos, kas nad kavatsevad järgmise poole aasta jooksul investeeringuid toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamisse suurendada, vähendada või jätta samaks. Või puuduvad sellised investeeringud sootuks? Eestis räägitakse palju vajadusest liikuda targema majanduse poole. Leiame, et kui nõuame ettevõtjatena targemat majandamist ja targemaid otsuseid riigilt, peame ka ise (st ettevõtjad) samuti targemaks muutumisse panustama.

Teisest küljest näitab ettevõtjate valmidus selliseid suure riskiga investeeringuid teha ka nende kindustunnet, mis on taas oluline näitaja.

Lisaks neile kahele hinnangule võtab spidomeeter Eesti Konjunktuuriinstituudi regulaarsest küsitlusest arvesse 19 näitajat (need kõik on ettevõtjate prognoosid ja tulenevad otseselt nende ettevõtete olukorrast), näiteks toodangu maht viimase 3 kuu jooksul ja prognoos 3 kuuks, tellimused ja eksporttellimused praegu, valmistoodang, müügihinnad järgmisel 3 kuul, töötajate arv järgmisel kolmel kuul, investeeringu ootused käesolevaks aastaks jm.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Metoodika

Majandusspidomeeter nr 1 – veebruar 2016

Majandusspidomeeter nr 2 – mai 2016

Majandusspidomeeter nr 3 – august 2016

Majandusspidomeeter nr 4 – november 2016

Majandusspidomeeter nr 5 – veebruar 2017

Majandusspidomeeter nr 6 – mai 2017

Majandusspidomeeter nr 7 – august 2017

Majandusspidomeeter nr 8 – november 2017

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Tööstuspoliitika töögrupi liikmed

Organisatsioon Esindaja
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Peterson
Ericsson Seth Lackman
Eesti Energia Hando Sutter
   
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Meelis Einstein
Standard Enn Veskimägi
Krimelte Jaan Puusaag
Eesti Karusnahaliit Tarmo Kattago

 

Ettevõtluskeskkonna töögrupi liikmed

Organisatsioon Esindaja
Tallinna Tehnikaülikool Tea Varrak
Bauhof Group Mart Vau
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Peterson
Kaubamaja Erkki Laugus
Tartu Ülikool Erik Puura
Haapsalu Uksetehas Ago Soomre
Spacecom Sergei Jakovlev
DBT Ago Tiiman
Ericsson Seth Lackman
Eesti Energia Hando Sutter
UPM Kymmene Ando Jukk
Nordea Tõnu Palm
Eesti Karusnahaliit Tarmo Kattago
Krimelte Jaan Puusaag
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Meelis Einstein
Estravel Anne Samlik
Silmet Grupp Lauri Karp
   
PARE Ene Olle
PARE Milvi Tepp
Eesti Sadamate Liit Viktor Palmet
G4S Priit Sarapuu
Eesti Laevaomanike Liit Andres Hunt
Maxima Eesti Katja Ljubobratets
Kunda Nordic Tsement Urve Elhi
Kadarbiku Köögivili Rein Pak
Ouman Estonia OÜ Erik Keerberg

 

Maksupoliitika töögrupi liikmed

Organisatsioon Esindaja
Spacecom Sergei Jakovlev
DBT Ago Tiiman
Liviko Gea Reimann
Kaubamaja Jüri Käo
Eesti Haiglate Liit Hedy Eeriksoo
Bauhof Group Indrek Veevo
Lemminkäinen Sven Pertens
   
PARE Ene Olle
Krimelte Jaan Puusaag
Eesti Kaupmeeste Liit Riin Savi
G4S Eesti Artjom Sokolov
Maxima Eesti Katja Ljubobratets
ABB AS Heidi Sarapuu
Kunda Nordica Tsement Urve Elhi

 

Tööjõu töögrupi liikmed

Organisatsioon Esindaja
Swedbank Ülle Matt
Tartu Ülikool Raul Eamets
Eesti Etendusasutuste Liit Monika Larini
Haapsalu Uksetehas Ago Soomre
Roche Eesti Kadri Mägi
Bauhof Group Kristi Pukk
Spacecom Sergei Jakovlev
Eesti Kaupmeeste Liit Kaire Tero
Estonian Business School Arno Allmann
Estravel Anne Samlik
Elron Liia Rentik
ISS Eesti Helo Tamme
Tallinna Tehnikakõrgkool Enno Lend
Eesti Haiglate Liit Hedy Eeriksoo
Krah-Pipes Peeter Kirtsi
Alstom Estonia Jekaterina Jevtjugova
ITL Jüri Jõema
   
PARE Ene Olle
PARE Kerstin Jaani
Eesti Kaupmeeste Liit Külliki Koppel
Maxima Eesti  Katja Ljubobratets
Ouman Estonia OÜ Anu Hartikainen

 

Rahvusvaheline suhtlus

Eve

EVE PÄÄRENDSON
rahvusvaheliste suhete juht

+372 699 9304
+372 505 4570
eve.paarendson@employers.ee

 
 

Euroopa tööandjate keskorganisatsiooni BusinessEurope ja rahvusvahelise tööandjate katusorganisatsiooni IOE liikmena esindame oma liikmete huvisid rahvusvahelisel tasemel.

BusinessEurope ühendab 40 riigi tööandjate organisatsiooni kaudu üle 20 miljoni väikese ja keskmise suurusega ning suurettevõtte. BusinessEurope räägib aktiivselt kaasa Euroopa tasandi poliitikate kujundamisel ning on Euroopa Komisjoni ja Euroopa ametiühingute keskorganisatsiooni ETUC-i läbirääkimispartner.

IOE on rahvusvaheline tööandjate katusorganisatsioon, mis esindab tööandjate huvisid rahvusvahelisel tasemel, peamiselt rahvusvahelises tööorganisatsioonis ILO. IOE-sse kuulub 146 tööandjate organisatsiooni 139 riigist üle kogu maailma.

Eesti Tööandjate Keskliit esindab tööandjate huvisid ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EESC), mis on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi nõuandev organ. Meie esindaja EESC-s, Eve Päärendson, on ka komitee tööandjate sektsiooni asepresident.

BIAC (Business and Industry Advisory Committee to the OECD) on ettevõtjate hääletoruks OECD juures. Eesti Tööandjate Keskliit on BIAC-i liikmesliit alates 2010. aastast, mil Eestist sai OECD liikmesriik.

Rahvusvahelisel tasandil poliitikaid kujundades konsulteerime oma liikmetega, korraldame liikmetele õppereise teistesse riikidesse ning teiste riikide kogemusi tutvustavaid seminare ja koolitusi.

 

MEIE ESINDAJAD RAHVUSVAHELISEL TASEMEL

BusinessEurope liikmesorganisatsioonide Presidentide Nõukogu 
Council of Presidents of
 BusinessEurope
 
Tiit Kuuli
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Oma Ehitaja AS
 e-post Tiit.Kuuli@oma.ee


 

BusinessEurope’i liikmesorganisatsioonide tegevjuhtide nõukogu
Executive Committee of BusinessEurope

 
Toomas Tamsar
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9301
e-post toomas.tamsar@employers.ee


Eesti Tööandjate Keskliidu alaline esindaja BusinessEurope’s 
Permanent Delegate in BusinessEurope

 
Eve Päärendson
Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 6999 304
e-post eve@employers.ee


Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja BusinessEurope’i transpordi töörühmas
Transport Working Group of BusinessEurope

 
Tarvi Viks
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni reisijate veo ekspert
Narva mnt 91, 10127 Tallinn
tel +372 606 2047
e-mail tarvi@eraa.ee


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
European Economic and Social Committee

Eve Päärendson
Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9304
e-post eve.paarendson[@employers.ee

Tööandjate grupi ja juhatuse liige
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni (SOC) liige
Tööstuse Muutuste Nõuandekomisjoni (CCMI) liige
Majandus- ja Rahaliidu, Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni (ECO) liige 
Välissuhete sektsiooni liige ja Euroopa-Jaapani seirekomitee liige
VKEde kategooria liige

Kommunikatsioonirühma ja kultuuri alakomitee liige


Asendusliige
Marika Merilai
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor
Kiriku 6, 10130 Tallinn 
tel +372 620 1914
e-post marika.merilai@kaupmeesteliit.ee


Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond 
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions

Eve Päärendson
Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9304
e-post eve.paarendson@employers.ee

Asendusliige 
prof Raul Eamets
Tartu Ülikool
Lossi 36-128, 51003 Tartu
 e-post mailto:raul.eamets@ut.ee


Euroopa Täiend- ja Kutsehariduse Edendamise Keskus (CEDEFOP) 
European Centre for the Development of Vocational Training

Anneli Entson
Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9302
e-post anneli@employers.ee


Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur 
European Agency for Safety and Health at Work

Marju Peärnberg
ABB AS keskkonna- ja tööohutusspetsialist
Aruküla tee 59, Jüri, Rae vald, 75301 Harjumaa, Estonia
tel +372 680 1715, mob +372 5680 1715
e-post marju.pearenberg@ee.abb.com

Asendusliige
Piia Zimmermann

Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Eesti
tel +372 699 9306, mob +372 508 2850
e-post piia@employers.ee


Euroopa Sotsiaalfondi komitee 
European Social Fund

Eve Päärendson
Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9304
e-post eve.paarendson@employers.ee

Asendusliige
Anneli Entson

Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9303
e-post anneli@employers.ee


Tööohutuse ja Töötervishoiu Nõuandekomitee 
Advisory Committee on Safety, Hygiene and Health Protection at Work

Marju Peärnberg
ABB AS keskkonna- ja tööohutusspetsialist
Aruküla tee 59, Jüri, Rae vald, 75301 Harjumaa, Estonia
tel +372 680 1715, mob +372 5680 1715
e-post marju.pearnberg@ee.abb.com

Asendusliikmed
Piia Zimmermann
Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9306
e-post piia.simmermann@employers.ee

Ülle Matt 
Swedbank Eesti AS personalidirektor
Liivalaia 8, Tallinn, 15040
mob +372 585 58360
e-post ulle.matt@swedbank.ee


Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nõuandekomitee
Advisory Committee for the Coordination of Social Security Systems

 
Põhiliikmed
Victoria Mets
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Narva mnt 91, 10127 Tallinn
tel +372 606 2043
e-post victoria@eraa.ee

Katrin Truve
Selver AS peajurist
Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn
tel +372 667 3235
e-post Katrin.Truve@selver.eu

Asendusliige
VAKANTNE


Tööjõu Vaba Liikumise Nõuandekomitee
Advisory Committee on Free Movement of Workers


Põhiliikmed
Piia Zimmermann
Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9306
e-post piia@employers.ee

Katrin Truve
Selver AS peajurist
Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn
tel +372 667 3235
e-post Katrin.Truve@selver.eu

Asendusliige
Mare Hiiesalu
Riigimetsa Majandamise Keskuse peajurist
Toompuiestee 24, 10149 Tallinn
tel +372 676 7811, mob +372 501 0811
e-post mare.hiiesalul@rmk.ee


Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO Eesti nõukogu 
Estonian Council of International Labour Organization (ILO)


Eve Päärendson
Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 6999 304
e-post eve.paarendson@employers.ee
 
Piia Zimmermann
Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel +372 699 9306
e-post piia@employers.ee


Vahur Ausmees
Eesti Laevaomanike Liidu esindaja (AS Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor)
tel +372 640 9850
e-post vahur.ausmees@tallink.ee


Eesti välisesindajad välisriikides

Eesti saatkonnad ja konsulaadid (link: http://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad)
 

Hariduse töögrupi liikmed

organisatsioon

esindaja

ametikoht

G4S Eesti

Anu Stamberg

koolitusjuht

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL)

Pille Meier

tööstus- ja haridusvaldkonna juht

Eesti Etendusasutuste Liit

Monika Larini

tegevjuht

BLRT

Marina Mihhejeva

personalitalituse peaspetsialist

Turvaettevõtete Liit

Violeta Anstal

USS Security Eesti personalidirektor

Turvaettevõtete Liit

Marge Litvinov

Securitas Eesti personalidirektor

Turvaettevõtete Liit

Kaupo Kuusik

ETEL tegevjuht

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Terje Sosi

Ericsson Eesti personalijuht

Mainor

Kristjan Oad

arendusdirektor

Eesti Toiduainetetööstuse Liit

Sirje Potisepp

juhataja

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Jüri Jõema

tegevjuht

AS Standard

Enn Veskimägi

 
     
Maxima Eesti Katja Ljubobratets  

 

Majanduskeskkond

Mõju

Hoogne Eesti

Eesti majandus on pärast üleilmakriisi suuresti tööstusekspordi toel taastunud, kuid oodatud püsiv mitmeprotsendiline kasvutempo on jäänud püüdmatuks. Eestil on potentsiaal end taaskäivitada hoogsalt areneva ja heaolu kasvatava ühiskonnana, kuid selleks peab Eesti konkurentsivõimele uue hoo andmine saama valitsuse selgeks peaeesmärgiks. Kriisi olulisim õppetund on, et hoogsaimad taastujad olid suure tööstuse osakaaluga riigid.

 

Ettevõtluskeskkonna töögrupp

Tööstuspoliitika töögrupp

    Avalda arvamust

  • Avalda arvamust: Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks) 17.04.2017

    Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).

    Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupp ja volikogu on otsustanud panditulumaksule vastu seista, kuna see kahjustaks ettevõtluskeskkonda ning koormaks ebaproportsionaalselt ka seaduslikult tegutsevaid ettevõtteid, ... Loe edasi

  • Avalda arvamust: Ootused Eesti saatkonnale Vilniuses 10.03.2017

    Välisministeerium korraldab 23. märtsil Eesti-Leedu välissuhete arutelu, kus muuhulgas on teemaks saatkonna töö ja ettevõtjate ootused saatkonnale. Ootame arutelu jaoks ettevõtjate sisendit ja vastuseid järgmistele küsimustele:

    1) Mis on Teie ettepanekud äridiplomaatia vallas Eesti saatkonnale Vilniuses?
     
    2) Mis on Teie huvid/plaanid Leedu turu suhtes?
     
    3) Kui oluline on Leedu Teile ekspordituruna (%/maht)?
    ... Loe edasi

  • Avalda arvamust: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse eelnõu 07.02.2017

    Rahandusministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

    Eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

    Meie seisukohad

  • Tagasiside tulumaksu-, käibemaksu- ja liiklusseaduse muutmise eelnõule 09.06.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse Rahandusministeeriumi ettepanekute osas panditulumaksule alternatiivi leidmiseks.

    Leiame, et ministeeriumi ettepanek on kindlasti samm edasi, ent konkreetne sõnastus kujutaks endiselt maksuriski ka seaduslikele laenudele kontserni sees ning tekitaks segadust juurde. Seetõttu tegime ettepaneku “rikkumistevastast sätet” seadusesse mitte lisada. Samas oleme nõus ettevõtete aruandluse täiendamisega Maksu- ja Tolliameti parema ... Loe edasi

  • Tööandjate ja Koja 11 ettepanekut maksejõuetuste vähendamiseks 18.05.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitasid täna justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad meie hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda.

    Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üheks ettevõtjate murekohaks jätkuvalt ebaausa konkurentsi levik läbi pahatahtlike maksejõuetuste. „Kuigi probleemi ei saa ilmselt täielikult kaotada, peame siiski vajalikuks seda leevendada, seda enam, et sellest ... Loe edasi

  • Tööandjad ei kooskõlasta tulumaksuseaduse eelnõud ehk panditulumaksu kehtestamist 04.05.2017

    Kirjutasime rahandusministrile tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule, et panditulumaksu regulatsioon jätab endiselt võimalusi kasumite varjatud väljaviimiseks ja probleemi see täielikult kindlasti ei lahendaks. Proportsionaalseks ei saa pidada seadusandja otsust kuulutada varjatud kasumijaotuseks kõik laenud ja sarnase mõjuga finantsinstrumendid, mille summa ületab omakapitali tehtud sissemakseid ning sissevõetud laenude summat ja mida ei ole 2 aasta jooksul ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

 

 

Mille nimel me töötame

KONKURENTSIVÕIME UUS HOOG

  • Eksport ja rahvusvaheline konkurentsivõime peavad olema Euroopa Liidu tõukefondi vahendite kasutuse prioriteediks. Selleks tuleb neid paigutada eeskätt eksporditoetustesse, innovatsiooni, haridusse ning kontaktide loomise võimekusse. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi.
  • Erasektori eeskujul saab ka avalikus sektoris igapäevaseks pingutamine suurema tõhususe nimel, et vähendada avalikus sektoris töötajate osakaalu kogu töötajaskonnast.
  • Haridussüsteem pakub igaühele esmase ettevõtlusõppe, riik ja ettevõtjad julgustavad enamaid noori alustama ettevõtjana.
  • Riigihangete korralduses vähendab riik hinna osakaalu ja liigub rohkem väärtuspõhiste pakkumiste korraldamise suunas.
  • Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmisel ja juba ülevõetud regulatsioonides rakendab riik põhjendatult lubatud erandeid tööstuse konkurentsivõime hoidmiseks, võttes aluseks avalikustatud mõjuhinnangute tulukuluefektiivsuse näitajad.

 



KODUMAINE TÖÖSTUS

  • Eesti tööstusettevõtted suurendavad investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse.
  • Riik seab majanduspoliitika prioriteediks kodumaist ressurssi väärtustava tööstuse pikaajalise konkurentsivõime arendamise. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast Eestis, hoides maksimaalse hulga töökohti ja tulu kodumaal. Kodumaise ressursi maksimaalne vääristamine peab olema riiklikult rahastatava teadus-arendustegevuse tulipunktis.
  • Riik kujundab tervikliku ja pikaajalise, 10–20aastase vaate Eesti ressurssidel põhinevate majandusharude arenguks. Keskkonna-, investeeringu- ning haridusprioriteedid järgivad seda pikaajalist vaadet, mitte ei tööta sellele vastu. Esmajärjekorras lõpetab riik kodumaist tööstust pärssiva, majandusest eraldiseisva CO2-, keskkonnatasude ja hariduspoliitika.

 



JUHTIMISKVALITEET

  • Üha nõudlikumates oludes vajab peale töö kvaliteedi muutust ka juhtimiskvaliteet. Eesti tööandjad osutavad initsiatiivi juhtimiskvaliteedi arendamiseks ja parandamiseks. Eesti Tööandjate Keskliit hakkab oma liikmete seas propageerima töötajate heaolu ja arenguga seotud tegevusi, näiteks õppimist motiveerivate tasusüsteemide rakendamist.
  • Muudame tavaks väga hea juhtimis- ja organisatsioonikultuuriga organisatsioonide tunnustamise.

 

Soovin kaasa rääkida majanduskeskkonna arendamises







Haridus

Mõju

Tõhusalt õppiv Eesti

Eesti on jõudnud keskmise sissetuleku lõksu, kus pärast tempokat arengut on hoog raugenud. Põhjus on selles, et odavat tööd teha me enam ei taha, aga kallist veel ei oska. Tõhus, elukestev õppimine suudab Eesti lõksust välja vedada ning tagada kiire arengu jätkumise. Liikumine teadmismahukate riikide hulka on ka ainus viis tagada igale töötavale inimesele oodatud hea elujärg.

Anneli

ANNELI ENTSON
haridusnõunik

+372 699 9303
+372 516 9802
anneli.entson@employers.ee

 
 

Hariduse töögrupp

    Avalda arvamust

  • Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused 10.05.2017

    Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.

    Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

    – võimaldatakse teise Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigi direktiivi kohase ... Loe edasi

  • Avalik konsultatsioon: uue haridusseaduse eelnõu 14.12.2015

    Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud avaliku konsultatsiooni uuele haridusseaduse eelnõule.

    Uue haridusseaduse eelnõu paneb paika õppijate põhilised õigused ja kohustused. Samuti sätestab eelnõu selgemalt, kelle kohustus on luua õppimiseks sobivad tingimused. Eelnõu määrab ka selge vastutuse kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamise eest: kohalik omavalitsus vastutab alus-, põhi- ja huvihariduse eest ning riik kutse-, kõrghariduse ja alates aastast ... Loe edasi

  • Millised on Okki raporti olulisimad soovitused? 01.10.2015

    Riigikantselei algatas konsultatsiooni Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ ehk nn Okki raporti kohta. Kogume oma liikmete arvamusi, et koostada Eesti Tööandjate Keskliidu ühine seisukoht.

    Palun mõelge järgmistele küsimustele ja saatke oma kommentaarid 5. oktoobriks meiliaadressile anneli@employers.ee:

    1. Milliste TAN raporti seisukohtadega nõustute ja ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

    Meie seisukohad

  • Tööandjate seisukoht Euroopa sotsiaalõiguste sambale 04.10.2016

    Selle aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon kavandi Euroopa sotsiaalõiguste samba (SõS) loomiseks, mille eesmärgiks on sõnastada olulised põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikide tööturu- ja sotsiaalpoliitika arendamisel. 2017. aastal tahetakse välja tulla valge raamatuga.

    Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja kulutustega globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda ... Loe edasi

  • Tööandjad toetavad mitteformaalses õppes saadud oskuste arvestamist kooli sisseastumisel 18.01.2016

    Toetame mitteformaalses õppes ja töötades saadud teadmiste ja oskuste arvestamist kooli sisseastumisel, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliit oma tagasisides uue Haridusseaduse eelnõule.

    “See on hea võimalus õpingute jätkamiseks neile, kes ei ole läbinud traditsioonilist lineaarset õpiteed põhikoolist kõrghariduseni või kes on erinevatel põhjustel mõnda aega õppimisest eemal olnud,” kirjutas keskliit.

    Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et eelnõu ... Loe edasi

  • Seisukoht Teadus-ja Arendusnõukogu raporti kohta 12.10.2015

    Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ väärib ühiskonnas avatud arutelu. Probleeme, mida raportis toodud ettepanekud lahendada püüavad, pole keegi sisuliselt vaidlustanud, küll aga on küsimusi tekitanud mitmed lahendusettepanekud.

    Arutamist vajab, kuidas raporti valguses näha rahvuskultuuri puudutava teaduse ja õpetamise rolli ühiskonnas. Raportis ei ole ilmselt ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

Mille nimel me töötame

HARIDUSE JA TÖÖTURU KOKKUSOBITAMINE

  • Hariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb senisest enam kaasata tööandjaid hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse. Tööandjate ja õppeasutuste koostöö peab muutuma normiks.
  • Riik tõstab otsustavalt reaal- ja loodusteaduste, inseneri- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist Eesti tööturu vajadustele vastavaks.

TÕHUS KUTSEHARIDUS

  • Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimitakse õppeasutuste õppekavasse töökohapõhise ehk õpipoisiõppe vorm, mille õppekava loomise peamine sisend tuleb ettevõtjatelt ja kutsekodadelt. Riik leiab võimalused ettevõtjatele õpipoisisüsteemi rakendamisega kaasneva kulu leevendamiseks, kaasates selleks algetapis EL-i struktuurivahendeid ja kasutades hiljem maksupoliitilisi meetmeid.
  • Praktika juhendamise süsteem saab riigilt kestliku toimemehhanismi, mis pikas perspektiivis ei sõltu struktuurivahenditest. Nii kutse- kui ka kõrghariduses suureneb kooli- ja ettevõttepoolse juhendamise koostöö, et anda parem praktiline väljaõpe. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett.
  • Pikemas perspektiivis muudab riik keskhariduse kohustuslikuks, põhiharidusega inimesed ei ole dünaamilisel tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised.
  • Esmane ettevõtlusõpe (majandus- ja finantsõpe) integreeritakse kõigisse kutse-, gümnaasiumi- ja kõrghariduse õppekavadesse ning laiendatakse selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut.

KÕRGHARIDUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

  • Talentide Eestisse meelitamisel on otsustav roll ülikoolidel, kes suurendavad välistudengite osakaalu. Välistudengite hulk Eestis kolmekordistub aastaks 2022.
  • Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta” kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi.
  • Märgatavalt kasvab rahvusvaheliste ja kombineeritud õppekavade arv, mille raames omandavad tudengid osa kõrgharidusest välisülikoolides. Samuti kasvab oluliselt välisõppejõudude osakaal Eesti ülikoolides.
  • Riik võimaldab igal aastal vähemalt sajale Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis.

ELUKESTEV ÕPE

  • Maksustamine muudab elukestvas õppes osalemise motiveerivaks nii töötajale kui ka tööandjale. Kui tööandja tasub töötaja tasemeõppe kulud, on see investeering tööjõu kvaliteeti erisoodustusmaksust vabastatud.
  • Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta” kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi.
  • Seadusandja täiendab täiskasvanute koolituse seadust nii, et õppepuhkuse võimaldamine peab olema seotud kas töötaja individuaalse arenguplaaniga või vajalik otsese väljaõppe jaoks. Ka muutuvad õppepuhkuse tasustamise alused nii, et tööandja tasub õppepuhkuse maksimumperioodi 1/3 eest.
  • Elukestvas õppes osaleb vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast.

 

Soovin kaasa rääkida hariduspoliitika arendamises







Tööjõud

Mõju

Tark ja töötav Eesti

Ainus kestlik ressurss, mis on Eesti rahvast teeninud läbi ajaloo, on töötav inimene. Kui töökäte hulk iibe ja väljarände tõttu väheneb ning ülalpeetavate hulk kasvab, jääb valikuid napiks: peamine võimalus on teha vähemate töökätega rohkem ja kallimat tööd. Praegu on Eestis aga umbes 100 000 tööeas inimest, kes ühel või teisel põhjusel tööl ei käi.

Toomas

TOOMAS TAMSAR
juhataja

+372 699 9301
toomas.tamsar@employers.ee

 
 

Tööjõu töögrupp

    Avalda arvamust

  • Ootame arvamusi: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine 15.05.2017

    Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles on kaardistatud valdkonna probleemid ja välja pakutud järgmised lahendused:

    Probleem 1. Tööandjad ei teadvusta töötaja tervisekontrolli saatmisel töökeskkonna riskide hindamise olulisust ning vajadust saata töötaja tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohuteguritest.

    Lahendus – Tervisekontroll muudetakse eesmärgipärasemaks. TTOS-i tuuakse töötervishoiu ja tööohutuse erimäärustest ohutegurid, mille ... Loe edasi

  • Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused 10.05.2017

    Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.

    Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

    – võimaldatakse teise Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigi direktiivi kohase ... Loe edasi

  • Avalda arvamust: Töövaidluste lahendamiseks uus regulatsioon 16.09.2016

    Sotsiaalministeeriumis on valminud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu, millega luuakse kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse asemele uus terviklik regulatsioon.

    Eelnõu laiendab töövaidluskomisjoni pädevust, andes töövaidluskomisjonile õiguse lahendada ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid vaidlusi. Töövaidluskomisjoni pädevuse laiendamine tingib muudatuse kehtiva seaduse nimetuses. Eelnõuga lisanduvad alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Pikendatakse töövaidlusasja läbivaatamise tähtaega, lisatakse avalduse ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

    Meie seisukohad

  • Tööandjad peavad lähetatud töötajate direktiivi riigile kahjulikuks 24.10.2017

    Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrite vastu võetud otsust muuta lähetatud töötajate direktiivi kommenteerib Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar: 

    “Plaan, et lähetatud töötajatele tuleks uue direktiivi alusel maksta palka nagu kohalikele töötajatele ning neile laieneksid lisaks sihtriigi palgale ka kõik sealsed lisatasud ja hüvitised on selgelt Lääne-Euroopa riikide soov blokeerida Ida-Euroopa tööjõu liikumist lääne. See on Eesti ... Loe edasi
  • Tagasiside perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 11.08.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit saatis Sotsiaalministeeriumile tagasiside perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu peamine eesmärk on ühildada töö- ja pereelu. 

    Positiivne on, et Eelnõuga säilitatakse vanemahüvitis, kui vanem teenib samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis jääb alla poole vanemahüvitise ülempiirist. Selline muudatus kindlasti motiveerib lapsevanemaid võimaluse korral lapsega kodus olles töötama ning ... Loe edasi

  • Tööandjate ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks 21.03.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit tegi Siseministeeriumile ettepaneku Välismaalaste seaduse muutmiseks ja välismaalastest töötajate värbamise jätkuvaks leevendamiseks.

    “Pole saladus ega üllatus, et Eesti seisab silmitsi akuutse töökäte puuduse probleemiga, nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka teised ettevõtlusorganisatsioonid on sellele korduvalt tähelepanu pööranud. Sügisel 2016 avalikustas Manpower Grupp üleilmse uuringu, mille kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat ... Loe edasi

Arhiiv

 

Mille nimel me töötame

MITTEAKTIIVSETE JA TÖÖTUTE ÜMBERÕPE

  • Tööandjad toetavad töövõimereformi eesmärki aidata nende inimeste töölesaamist, kes vajavad töötamiseks eritingimusi.
  • Riik hakkab korraldama madalama haridusega ja madalapalgalistele töötajatele ennetavat ümberõpet, st tõstma nende töist konkurentsivõimet enne, mitte pärast töötuks jäämist. Ümberõpe vähendab vaesust ja tööturult pikalt eemale jäämist.

PAINDLIKUD TÖÖSUHTED

  • Osakoormusega töötamise edendamiseks kaotab riik minimaalse sotsiaalmaksu nõude, mis praegu muudab osaajaga töötamise tööandja jaoks vastuvõetamatult kalliks.
  • Riik viib sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, proportsiooni töökoormusega: osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust.
  • Riik kaotab eelpensionid, selle asemel soodustab pensioniea paindlikkust ja sujuvat töökoormuse vähendamist, nn järkjärgulist pensioneerumist.

TÖÖTAJATE TÖÖVÕIME TOETAMINE

  • Riik loob meetme mitmekultuurilise juhtimis- ja töökeskkonna juurutamiseks, et soodustada välismaiste ning Eesti muukeelsete töötajate kaasamist ka keskmise suurusega ettevõtetes.
  • Riik vabastab erisoodustusmaksust kõik tööandja investeeringud töötajate tervisesse.

 

Soovin kaasa rääkida tööjõupoliitika arendamises







Maksud

Mõju

Paindlik ja töösõbralik Eesti

Eesti on rakendanud soodsat ja lihtsat, väheste eranditega maksusüsteemi. 1990ndate algul kindlaks määratud maksupoliitika põhialused olid seni õiged, kuid need ei taga edu edaspidiseks. Töötava Eesti maksupoliitika peab soodustama eelkõige töötegemist. Samuti on investeerimisotsuste langetamisel põhiargumentide seas nii tööjõumaksude suurus kui ka usk maksupoliitika stabiilsusse, mõlemaga on Eestis praegu kehvasti.

Raul

RAUL ARON
analüütik-nõunik

+372 699 9305
+372 56475111
raul.aron@employers.ee

 
 

Maksupoliitika töögrupp

    Avalda arvamust

  • Avalda arvamust: Tulumaksuseaduse muutmine (sh panditulumaks) 17.04.2017

    Rahandusministeerium saatis koosõlastusringile Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tulumaksukohustuse tekkimine teatud tingimustele vastavatelt kontsernisisestelt laenudelt, mida on võimalik käsitada sisuliselt äriühingu varjatud kasumijaotisena (nn “panditulumaks”).

    Eesti Tööandjate Keskliidu maksupoliitika töögrupp ja volikogu on otsustanud panditulumaksule vastu seista, kuna see kahjustaks ettevõtluskeskkonda ning koormaks ebaproportsionaalselt ka seaduslikult tegutsevaid ettevõtteid, ... Loe edasi

  • Avalda arvamust: tulumaksuseaduse muudatused, sh tööandjalt töötajale korraldatud transpordi maksuvabastus 01.03.2017

    Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega soovitakse sisse viia mitmeid tööandjatele olulisi muudatusi.

    Eelnõu järgi laiendatakse erisoodustuse erandit tööandja transpordile, mis on korraldatud M2 või M3-kategooria sõidukiga sõltumata sellest, kas ühistransporti kasutades on võimalik teekonda töötaja kodu ning töökoha vahel läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti võimaldatakse tööandjal maksuvabalt tasuda töötaja transpordi eest, kui ... Loe edasi

  • Avalda arvamust: Millal võiks maksumuudatused jõustuda rutem kui 6 kuuga? 01.03.2017

    Reformierakond on algatanud Maksukorralduse seaduse muudatuse, millega loodaks erand §41 sätestatud reeglile, et maksualase negatiivse mõjuga muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud.

    Muudatuse järgi võiks erandlikel ja põhjendatud juhtudel maksuseaduse jõustumise sätestamisel lõikes 1 nimetatud tähtajast kõrvale kalduda, nimetatud juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

    Meie seisukohad

  • Elektriaktsiisi vähendamine suurtarbijale on jõudnud eelnõusse 15.11.2017

    Oleme viimastel aastatel sellest palju rääkinud, et energiahind tuleb energiamahukale tööstusele konkurentsivõimelisemaks muuta. Täna saatsime rahandusministrile tagasiside Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega kehtestatakse vähendatud aktsiisimäär elektrienergiale, mida tarbib energiaintensiivne tööstus või IKT ettevõte.

    Selgitasime, et tööjõu hind Eestis nii kiiresti kasvanud, et see hakkab majanduskasvu väljavaateid pidurdama. Lisaks tööjõule on ... Loe edasi

  • Tagasiside tulumaksu-, käibemaksu- ja liiklusseaduse muutmise eelnõule 09.06.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse Rahandusministeeriumi ettepanekute osas panditulumaksule alternatiivi leidmiseks.

    Leiame, et ministeeriumi ettepanek on kindlasti samm edasi, ent konkreetne sõnastus kujutaks endiselt maksuriski ka seaduslikele laenudele kontserni sees ning tekitaks segadust juurde. Seetõttu tegime ettepaneku “rikkumistevastast sätet” seadusesse mitte lisada. Samas oleme nõus ettevõtete aruandluse täiendamisega Maksu- ja Tolliameti parema ... Loe edasi

  • Tööandjate ja Koja 11 ettepanekut maksejõuetuste vähendamiseks 18.05.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitasid täna justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad meie hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda.

    Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üheks ettevõtjate murekohaks jätkuvalt ebaausa konkurentsi levik läbi pahatahtlike maksejõuetuste. „Kuigi probleemi ei saa ilmselt täielikult kaotada, peame siiski vajalikuks seda leevendada, seda enam, et sellest ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

Mille nimel me töötame

ETTEVÕTLUST SOODUSTAV MAKSUKESKKOND

  • Riik langetab otsustavalt tööjõumakse, et kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, tuua uusi investoreid ja töökohti. Riigieelarve vajak kaetakse lisatöökohtade loomise ja avaliku sektori kulude pidurdamisega.
  • Maksumuudatuste mõjuanalüüsid koostavad sõltumatud hindajad, uued ja senised mõjuanalüüsid avalikustatakse.
  • Maksukorraldust muudetakse nii, et suureneb kohalike omavalitsuste motivatsioon arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.
  • Maksuamet teeb oma töö tõhustamiseks märksa enam koostööd majandusvaldkondade liitude ja tööandjate esindajatega, et parandada oma valdkonna- ja sektoripõhist spetsialiseerumist nii riigi tasandil kui ka piirkonniti.
  • Kaotatakse sotsiaalmaksu miinimumi nõue, et muuta osalise koormusega töötamise maksukoormus võrreldavaks täiskoormusega töötamisega.
  • Sotsiaalmaksu maksmine jagatakse tööandja ja töötaja vahel, mis tõstab indiviidi teadlikkust ja vastutustunnet. Jagamise käigus ei tohi väheneda töötaja netosissetulek.

 

Soovin kaasa rääkida maksupoliitika arendamises







Tööandjate manifest

Iga nelja aasta järel kaardistab Tööandjate manifest Eesti ühiskonna ees seisvad suurimad väljakutsed ja pakub välja konkreetsed ettepanekud nende lahendamiseks. Viimane, 2014. aastal koostatud manifest keskendub Eesti ühiskonna ainsale kestlikule rikkusele – töötavale inimesele, tema ettevalmistusele ja elujärjele. Märkimisväärne osa manifesti ettepanekutest jõudis erakondade valmisporgrammidesse ja valitsuse koalitsioonileppesse. 

Loe manifesti siit