Tööandjate seisukoht Euroopa sotsiaalõiguste sambale

Selle aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon kavandi Euroopa sotsiaalõiguste samba (SõS) loomiseks, mille eesmärgiks on sõnastada olulised põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikide tööturu- ja sotsiaalpoliitika arendamisel. 2017. aastal tahetakse välja tulla valge raamatuga.

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja kulutustega globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta. Seega peaks kindlasti püüdma vältida igasuguseid lisaregulatsioone  ning kiiret ülespoole konvergentsi ja harmoniseerimist sotsiaalvaldkonnas. Pealegi on liikmesriigid väga erineva arengutasemega ning mõtlematu tegutsemisega võime oodatava kasu asemel hoopiski halvata majanduse ning põhjustada ettevõtete EList lahkumist ning töötuse kasvu. Seega oleks vaja kindlasti teostada ka sotsiaalõiguste samba mõjuanalüüs ehk siis hinnata mõju majandusele, tööhõivele ning kuivõrd aitab see kaasa ELi ning eelkõige EMU (majandus- ja rahaliidu)  globaalse konkurentsivõime paranemisele.

ELi sotsiaalõiguste sammas peaks laienema ka eurotsooni mittekuuluvatele riikidele, vastasel juhul soosime vaid kahekiiruselist ELi ning veelgi suuremate lõhede tekkimist liikmesriikide vahel.

Konkreetsed kommentaarid SõS kohta:

– SõS-l on ebaselged eesmärgid, puudub mõjuanalüüs ning selge plaan, kuidas plaanitakse SõSi rakendada.

– EL eristub globaalses plaanis kõrgete sotsiaalsete standardite ja sotsiaalkulutuste poolest, küll aga ei saa me sama öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta.
– EL ei vaja sotsiaalvaldkonnas lisaregulatsioone, sest eksisteerib ELi sotsiaalaquis (katab 28 EL liikmesriiki ja EEA riike),  mis koosneb umbes 70 direktiivist ning mis hõlmab enamikku sotsiaalõiguste sambas toodud valdkondadest (näiteks töötaja õigust võrdsele kohtlemisele töösuhtes, õigust saada infot töötingimuste, tööohutuse ja töökeskkonna kohta, kohustust konsulteerida töötajatega jne). Seega jääb arusaamatuks, mis lisandväärtust soovitakse sotsiaalõiguste sambaga saavutada? Kas SõS on  EL sotsiaalaquis´ edasiarendus või soovitakse sellega laiendada vaid sotsiaalvaldkonna õigusi?
– Lisaks tekib paljude sotsiaalõiguste samba teemade puhul subsidiaarsuse küsimus, sest klassikaliselt on need siiani kuulunud liikmesriikide kompetentsi.
– Ilmselt soovitakse ELi tasandil eesmärkide paika panemisega soodustada ülespidist konvergentsi sotsiaalvaldkonnas, kuid paraku võib ambitsioonikate miinimumstandardite seadmisega tekitada kasu asemel hoopis kahju, viies ettevõtete EL-st välja kolimiseni või sulgemiseni ning andes sel moel hoogu tööpuuduse kasvule.
– Jääb segaseks, kuidas plaanitakse ELi sotsiaalõiguste sammast rakendada, kas läbi EL semestri ja riigipõhiste soovituste?
– Puudub mõjuanalüüs: milline on mõju ELi majandusele, konkurentsivõimele ja kuidas aitab SõS kaasa Euroopa Majandus- ja Rahaliidu tugevdamisele?
– Sambast peaks saama raamistik liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajate jälgimiseks/võrdlemiseks. Leiame, et sellist võrdlusraamistikku on raske teostada, sest liikmesriikide lõikes on suured erinevused ning kõikides riikides ei eksisteeri isegi alampalka, samuti arvutatakse palgalõhe näitajat erinevalt. Praegu tundub, et suund on liigselt tingimuste võrdsustamise suunas, mis aga tegelikkuses piirab vaesematest riikidest pärit ettevõtjate ja töötajate võimalusi (nt. lähetatud töötajate teema).
– Tööjõu vaba liikumine, mis on üks ELi põhivabadusest ning äärmiselt oluline ühisturu ja tööturu funktsioneerimiseks, puudub täielikult ELi sotsiaalõiguste sambast. Paljudes ELi liikmesriikides on suurimaks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus, samas tööjõu vaba liikumine aitaks seda probleemi oluliselt  leevendada.

Eesti ja SõS

Kahtlemata sisaldab sotsiaalsammas mõnesid väga olulisi valdkondi. Nendest olulisemad Eesti jaoks on:
1. Oskused, haridus, elukestev õpe;
2. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine.

1. Haridus – viia haridus vastavusse tööturu nõuetega; töökohapõhise õppe suurem osakaal; elukestva õppe propageerimine.

Meil on juba praegu suur kvalifitseeritud tööjõu puudus. Seega peame hoolitsema selle eest, et noored saaksid õppeasutustes oskused, mille järele on ettevõtetel reaalne vajadus. Arvestades demograafilisi trende ja kiiret tehnoloogilist arengut, muutub eriti oluliseks elukestev õpe. Peame võimaldama inimestel püsida tööturul nii kaua kui võimalik, selleks on neil vaja aga kaasaegseid digioskusi. Samuti peame lihtsustama võõrtööjõu kaasamist sektorites, kus Eestis vastava kvalifikatsiooniga inimesed puuduvad või on neid liiga vähe.

2. Elanikkonna vananemist, tööealise elanikkonna vähenemist, väljarännet arvestades on üheks suuremaks meie ees seisvaks väljakutseks eelkõige sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine.

• Eesti rahvaarv on 2060. aastaks 1,1 miljonit (senise 1,3 milj asemel), mis tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Töötajate ja pensionäride suhe viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe pensionäri kohta. 2060 aastaks on ühe pensionäri kohta vaid poolteist töötavat inimest.
• Sellise trendiga jätkates oleks 2060. aastal meie riiklik pension alla 300 euro kuus
• Kas vaid pensioniea tõstmine 70 eluaastani saab olla  lahenduseks  praeguse pensionisüsteemi püsima jäämiseks?
• Kas pensioniraha peaks investeerima Eestisse?
• Viimasel ajal on palju olnud juttu tervishoiu finantseerimisest ning Haigekassa pingelisest eelarvest. Tervishoiutöötajate hoiatusstreik oli selgeks märgiks, et meie tervishoid on üle 10 aasta olnud alarahastatud ning selle finantseerimine vajab ülevaatamist.
• Sotsiaaltoetuste puhul võiksime arvestada reaalsusega (ehk siis ka üksikvanemate suurt osakaalu), mitte lähtuda alati traditsioonilisest peremudelist: „ema, isa, 2 last“.
• Naiste aktiivseks osalemiseks tööturul ja ühiskonnaelus peame tagama lasteaiakohtade ja eakate hooldeteenuse kättesaadavuse.
• Tähelepanu tuleb pöörata ka absoluutses vaesuses elavatele inimestele, sest liialt suured erinevused sissetulekutes hakkavad teatud hetkest takistama majanduse arengut.

Tööandjad toetavad mitteformaalses õppes saadud oskuste arvestamist kooli sisseastumisel

Toetame mitteformaalses õppes ja töötades saadud teadmiste ja oskuste arvestamist kooli sisseastumisel, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliit oma tagasisides uue Haridusseaduse eelnõule.

“See on hea võimalus õpingute jätkamiseks neile, kes ei ole läbinud traditsioonilist lineaarset õpiteed põhikoolist kõrghariduseni või kes on erinevatel põhjustel mõnda aega õppimisest eemal olnud,” kirjutas keskliit.

Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et eelnõu kohaselt on varasema õpi- ja töökogemuse rakendamine jäetud täielikult õppeasutuste kanda, mis paneb õppeasutustele ebamõistliku koormuse. Samuti jääb erakooliseaduse paragrahvi 51 lõike 11 kehtetuks tunnistamise korral (eelnõu § 33 lõike 15 kohaselt) koolile kogu vastutus leida üliõpilastele õpingute jätkamise võimalused juhul, kui Haridus-teadusministeerium lõpetab õppe läbiviimise õiguse vastavas õppekavagrupis. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis on sellise regulatsiooni põhjus.

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et uus haridusseaduse eelnõu vastab üldiselt kaasaja ootustele, näiteks on eelnõusse koondatud haridustasemeid läbivalt õppija peamised õigused ja kohustused. Uudne lähenemine väljendub ka tööturu osapoolte rolli määratlemisel haridussüsteemi oluliste osapooltena.

Palume siiski täpsustada haridussüsteemi korraldamise eesmärki, lisades eelnõu § 2 lg.2 punkti 2 sõna „ettevõtlike“: „toetada loovate, ettevõtlike, ühiskonnaelus aktiivsete ja ning tööturul konkurentsivõimeliste isiksuste kujunemist.“. Soovitame parandada ka eelnõu keelekasutust ja terminoloogia süsteemsust.

Oleme aga mures, et haridusvaldkonna õigusaktide süsteem muutub keerulisemaks. Haridusseadus kui üldseadus, mis koondab üldised põhimõtted ja peab looma raamtingimused, ei aita praegusel kujul kaasa õigusselguse põhimõttele, Eelnõus on segadus rakenduskõrgharidust, rakenduskõrgkooli ja selle juhti puudutavates küsimustes. Eelnõu kohaselt on kõigil kõrghariduse esimese astme lõpetajatel õigus saada bakalaureusekraad, praegu eksisteerib rakenduskõrgharidus, kus ei saa bakalaureusekraadi.

Rakenduskõrgkooli töösuhete erisused jäävad eelnõu seletuskirja järgi reguleerituks rakenduskõrgkooli seadusega. Arvestades asjaolu, et haridusseadust kohaldatakse eelnõu kohaselt kõikidele õppeasutustele, ei ole võimalik üheselt leida regulatsiooni, mis kinnitaks täielikult rakenduskõrgkooli rektori töölepingu tähtaja erisuse õiguspärasust.

Seisukoht Teadus-ja Arendusnõukogu raporti kohta

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ väärib ühiskonnas avatud arutelu. Probleeme, mida raportis toodud ettepanekud lahendada püüavad, pole keegi sisuliselt vaidlustanud, küll aga on küsimusi tekitanud mitmed lahendusettepanekud.

Arutamist vajab, kuidas raporti valguses näha rahvuskultuuri puudutava teaduse ja õpetamise rolli ühiskonnas. Raportis ei ole ilmselt silmas peetud selle ühest allutamist majandusloogikale ning vastavat reformimist. Kuni see küsimus ei ole rahulikult läbi arutatud, on raske oodata konstruktiivseid lahendusi selle valdkonna arendamisel.

On oluline, et valitsus võtaks vastu põhimõttelise otsuse viia diskussioon raporti üle läbi tabudeta, kõiki ettepanekuid arutades ning määraks, kes vastutab diskussiooni läbiviimise ja otsuste elluviimise eest.

Lähtudes Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu  seisukohtadest ja laiemast konsulteerimisest liikmeskonna hulgas, esitame arvamuse Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ kohta.

Konkurents maailma kõrghariduses ja teaduses aina suureneb ja selle ignoreerimine oleks lühinägelik. Me soovime, et Eesti noortel oleks võimalik saada maailmatasemel haridust ning et meie ettevõtete ja ülikoolide koostöö aitaks Eesti majandusel rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliselt kasvada ja seega ka inimeste elujärjel kosuda.

Oleme mures Eesti kõrghariduse kohatise ebapiisava kvaliteedi pärast – seda nii õppimise, õpetamise kui ka teadustöö osas. Kõrghariduse killustatus ja raha praegusel viisil kasutamine annab inimestele nende maksude eest vähem tagasi kui oleks võimalik. Kõrghariduse finantseerimine ei ole täna jätkusuutlik ja mõistlik. Kõrgharidus ja teadus on vähe seotud Eesti majandusega. Kõrgkoolid ei täida ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda mõjutavat ning arendavat rolli piisavalt.

Ülaltoodust lähtudes peab Eesti Tööandjate Keskliit oluliseks:

  • bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadiga inimeste erialasele tööle rakendumise uurimist ja seniste andmete koondamist. Riik peab kujundama tervikliku ja pikaajalise vaate Eesti arenguks. Tööturu koolitusvajaduse prognoosi ja seire süsteemi OSKA käivitumine peab andma sisendi ka ülikoolide koolitustellimuse määramiseks.
  • rõhutada, et kvaliteetse kõrghariduse alus on kvaliteetne haridus igal kõrgharidusele eelneval astmel. Oluline on noorte valikute suunamine teadlikult, näiteks karjäärinõustamine peaks tuginema prioriteetidele, mis on seatud riigi konkurentsivõime tõstmiseks. Peame vajalikuks, et haridussüsteemi kaudu pakutakse  ettevõtlusõpet, riik ja ettevõtjad julgustavad enamaid noori alustama ettevõtjana.
  • reaal- ja loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu tõstmist kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist vastama Eesti majanduse tööturu vajadustele.  Riigi konkurentsivõime  ja kestlikkuse seisukohalt prioriteetsetena määratletud erialadel tuleb tagada õpetamise kvaliteet.
  • kõikide Eesti ülikoolide kõikide erialade õpetamise kvaliteedi kohta käivate seniste hindamistulemuste ja analüüside arvesse võtmist ja ellu viimist.
  • dubleerimise vähendamist. Sarnaste ja lähedaste erialade õpetamine Eesti erinevates ülikoolides ei ole jätkusuutlik. Otsused dubleerivate õppekavade sulgemiseks peavad põhinema akrediteerimistulemustele ja riikliku vajaduse analüüsile. Sealjuures tuleb välja selgitada, milliseid erialasid on vajalik õpetada Eestis ja milliste erialade spetsialistide koolitamist on mõistlik toetada välisülikoolides.
  • et riik võimaldaks igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal.
  • koolituslepingute süsteemi sisseviimist õppijate vastutuse suurendamiseks õpitulemuste ja kutsevalikute eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse. Pole olemas tasuta kõrgharidust, vaid on maksumaksja tasutud kõrgharidus. Koolituslepingute süsteemis finantseerib riik tudengi õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui tudeng lõpetab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.
  • riigile olulistel erialadel õppimise motiveerimist stipendiumitega. Näiteks on merendussektoris defineeritud vajadus kõrgharidust nõudvate tippspetsialistide järele, kelle puudumine takistab sektori ettevõtete konkurentsivõimet.
  • riikliku väljumisstrateegia koostamist riiklikult oluliste tegevuste rahastamiseks Euroopa Liidu tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks. Sealhulgas on oluline ära näidata, kuidas vähendatakse projektipõhisust teaduse ja ülikoolide rahastamisel ning jätkub ja kasvab tipptasemel õppejõudude toomine Eesti ülikoolidesse (arvestades, et ASTRA programmist rahastamine lõppeb). Strateegia koostamisel tuleb kaasata ettevõtjaid kui majandus-sektori praktikuid.
  • teadus-arendustegevusse suunatud raha kasutamise olulise kriteeriumina reaalse rakendatavuse arvestamist. Soovitame üle vaadata eelnevalt tehtud analüüsid, mis käsitlevad kõrgkoolide ja ettevõtjate  koostööd (hariduse ja tööelu seoseid) ning neid  järeldusi kasutada praktiliste muutuste tegemisel. Kaaluda tuleks rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimismudeli väljatöötamist, mis on otseselt seotud kõrgkooli teadus-ja arendustegevuse raames teostatavate rakendusuuringute rahalise mahuga.
  • innovatsioonipoliitika suundade ja rakendusmehhanismide kavandamisel valdkondliku pädevuse kasutamist. Teadus-arenduse ja innovatsiooni  vajadust majandus-sektorites saavad väljendada ettevõtluse erialaliidud,   seda koostöös valdkonna eest vastutavate ministeeriumiga, kus sünnivad  visioonid ja strateegiad sektorite arenguks.
  • teadus-arenduse potentsiaali kasutamisel oleks riik eeskujuks olles tark tellija, teadmise hankija ja innovatsiooni toetaja. Selleks tuleb ümber vaadata riigihangete tingimused, mis seni peavad olulisimaks vähima hinna kriteeriumit. Hinnakonkurents pärsib  arendustegevuste ja innovatsiooni kaasamist riigi tellimuste täitmisel. 

Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programm

Eesti Tööandjate Keskliit üldjoontes toetab Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programmis valitud lähenemist. Alljärgnevalt toome aga välja mõned kohad, mis vajaksid eelnõus muutmist või täpsustamist.

1. Programmi üldises eesmärgipüstituses on põhirõhk mahajäänute järele aitamisel, mis on kindlasti oluline, kuid riigi ja majanduse arenguks ebapiisav. Puudu on majanduse ja tööturu võimekuse tõusu toetavad eesmärgid ja meetmed.

Teeme ettepaneku sõnastada punktis 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus esimeses lõigus lause: „Perioodil 2014−2020 on seejuures eelistatud sihtgrupiks keskhariduseta inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ning aegunud kvalifikatsiooniga inimesed“ järgmiselt:

Perioodil 2014-2020 on esmaseks eelistatud sihtgrupiks keskhariduseta inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ja aegunud kvalifikatsiooniga inimesed. Lisaks nendele on eelistatud tööjõu ettevalmistamine  majanduse kasvuvaldkondades.

2. Sama punkti neljandas lõigus teeme ettepaneku sõnastada lause „Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid (karjäärinõustamine) planeeritakse ministeerimitevahelises koostöös“ järgmiselt:

Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid (karjäärinõustamine) planeeritakse ministeerimite ja sotsiaalpartnerite vahelises koostöös.

3. Punktis 2.Programmi eesmärk ja põhinäitajad

Täiendada ja konkretiseerida programmi üldeesmärki, eesmärgistades ka taotletavat mõju tööturule ja majandusele, mitte üksnes eelduste loomist täiskasvanute õppimiseks.

Konkretiseerida ja täpsustada, kuidas programm aitab kaasa väljatoodud Elukestva õppe strateegia näitajate saavutamisele, milline on antud programmi planeeritud roll ja vastutus eesmärgi saavutamisel.

4. Punktis 3. Programmi meetmed ja tegevused suurendada kutsehariduse osakaalu.

Just kutseharidus ja kutsehariduskeskused saavad anda täiskasvanutele reaalsetele vajadustele vastavat üldharidusõpet kombineerituna sobiliku kutseõppega.

5. Konkretiseerida ja täiendada Tegevuse 1.7 tulemust.  Tulemus peab olema kõrgem teadlikkus, mida saab ja tuleb mõõta. Üritused ja teavitus ei saa olla eesmärk ja tulemus.

6. Teeme ettepaneku lisada Meede 2 Tegevus 2.1 Täiskasvanute digipädevuste arendamise punktile järgmine lause  :Koolitused hõlmavad saavutatud õpiväljundite ja pädevuste saavutamise hindamist üldlevinud rahvusvaheliste digipädevuste hindamiskriteeriumite alusel.“. 

On oluline lisada digipädevuste hindamise mehhanismi nõuded, et lõpetada olukord, kus koolitused ei taga tegelikku väljundit, so koolitatute tegelikke oskusi.

7. Teeme ettepaneku suurendada Meede 2, Tulemuses koolitatute arvu kasvuvaldkondades 12 000-ni ja digipädevuste osas  25 000-ni. 

Proportsioonid kolme koolitusvaldkonna vahel on paigast ära ja ei vasta nende koolituste mõjule majanduse arengule. 5000 digipädevuste teemades koolitatut on liiga vähe ja sellise mahuga koolituse läbiviimine on selgelt ebaefektiivne.

Kasutades Eestis edukalt läbiviidud kümnete tuhandete koolitatutega digipädevuste koolitusprojektide kogemusi on võimalik saavutada koolituse mõistlik hinnatase koolitatu kohta ja suurendada koolitatute arvu.

8. Tegevus 2.2: Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine vastavalt muutunud õpikäsituse põhimõtetele.

2 

2.1 Ühtsete nõuete kehtestamist täienduskoolitusele. Lisada: Kindlustatakse, et Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastust kasutavate täiendkoolituste teostajaks saab olla vaid TäKS’i ja täiendkoolitusstandardile vastav koolitusasutus.

9. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhimõtete edasiarendamisel ja koolituse paindlikkuse suurendamisel väärib eraldi väljatoomist innovaatiliste e-õppe lahenduste kasutamine, mis toetab innovatsiooni ja kuluefektiivsust hariduses. Teeme ettepaneku kehtestada e-õppe kasutamisele mõõdetavad eesmärgid.

10. Tegevus 2.2 Tulemus Lisada: Kindlustatakse, et Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastust kasutavate täiendkoolituste teostajaks saab olla vaid TäKS’i ja täiendkoolitusstandardile vastav koolitusasutus.

11. Tegevus 2.3: Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine laiendada eesmärki täiskasvanukoolitajate taseme tõstmiseks laiemalt erinevates koolitusasutustes (sh täiendkoolitus ettevõttes).

12. Tegevus 2.4: Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete pidev nüüdisajastamine, täiskasvanute koolitaja kutse väärtustamine ja populariseerimine lisada konkreetsed tulemuseesmärgid – kui palju koolitatuid ja kutseeksami sooritanuid.

13. Tegevus 3.2: Kutsesüsteemi arendamine muuta lauset „Kutsestandardite uuendamise käigus kehtestatakse vajalikud IKT pädevused, mis on kooskõlas EÕS meetmega 4.1.“, järgmiselt: „Kutsestandardite uuendamise käigus kehtestatakse vajalikud IKT pädevused ja nende hindamise metoodika, mis on kooskõlas EÕS meetmega 4.1.“

14.  Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid.

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi lause“ OSKA on osa kutsesüsteemist, seda koordineerib Kutsekoda ning on seotud käesolevas programmis sisalduvate kutsesüsteemi arendamise tegevustega.“ kajastab OSKA sisu liiga kitsalt, mistõttu tuleks seda täpsustada või see lause tekstist välja jätta.

15. SOMi programm „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“  lisada seos ja koostöö SOMi/ Töötukassa täiskasvanuõppe meetmetega.

On tähtis, et Täiskasvanuhariduse programmis toodud eesmärgid ja meetmed (eelkõige Meede 2: Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv: täiskasvanute ligipääsu suurendamine kvaliteetsele mitteformaalsele õppele) oleks hästi koordineeritud Töötukassa koolitusmeetmetega nii kasvuvaldkondade tööjõu täiend- ja ümberõppe korraldamisel kui ka puuduliku või aegunud kvalifikatsiooniga inimeste koolitamisel.

16. Ühtekuuluvusfondide rakenduskava meetmes “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olev tegevus „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ esitatud lause: „Nimetatud tegevuse raames katab MKM IKT valdkonna kõrgemate spetsialistide väljaõppe ja täienduskoolituse vajaduse ning kavandab tegevused elanikkonnale, kes ei ole arvutikasutajad“, ei ole ITLi andmetel  õige. MKMi meede katab väikese osa IKT valdkonna realistlikust, võimalike õppuritega kaetud täiendkoolituse vajadusest. 

IKT, kui Eesti majanduse jaoks prioriteetse kasvuvaldkonna täiend- ja ümberõppeks on oluline kavandada vahendid ka antud programmis minimaalselt 1000 kuni 3000 koolitatu ulatuses.

17. Suurendada punktis 4 toodud Finantsplaanis meetmete summad selgituses toodud planeeritud protsentideni.                                                                                              

18. Programmi rakendamise ajakavas 2.1.  Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks sh töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades ning riigikeelt mittevaldavate täiskasvanute koolitus kombineerituna riigikeele õppega

Lisada partnerid: EKTK, ETKL (Eesti Tööandjate Keskliit) ja ITL (IKT, kui prioriteetseima kasvuvaldkonna eestkosteorgan), 

asendada „Õppeasutus“ terminiga „ Täiskasvanute koolitusasutus“ ning muuta Tulemuses esitatud proportsioone.

19. Programmi rakendamise ajakavas 2.2.Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine vastavalt muutunud õpikäsituse põhimõtetele lisada partnerid: EKTK, ETKL.

20. Programmi rakendamise ajakavas 3.7.Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine lisada partnerid: EKTK, ETKL.