Tagasiside tulumaksu-, käibemaksu- ja liiklusseaduse muutmise eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse Rahandusministeeriumi ettepanekute osas panditulumaksule alternatiivi leidmiseks.

Leiame, et ministeeriumi ettepanek on kindlasti samm edasi, ent konkreetne sõnastus kujutaks endiselt maksuriski ka seaduslikele laenudele kontserni sees ning tekitaks segadust juurde. Seetõttu tegime ettepaneku “rikkumistevastast sätet” seadusesse mitte lisada. Samas oleme nõus ettevõtete aruandluse täiendamisega Maksu- ja Tolliameti parema riskianalüüsi võimaldamiseks, tingimusel, et sellega ei tekitataks ebaproportsionaalsel määral halduskoormust. Samuti tuleks maksuhalduril riskianalüüsi põhiselt konkreetsete ettevõtetega tegeleda ja luua juhend, mis kehtiva õiguse piires selgust looks.

Loe täpsemaid ettepanekuid siit. 

 

Tööandjate ja Koja 11 ettepanekut maksejõuetuste vähendamiseks

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitasid täna justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad meie hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üheks ettevõtjate murekohaks jätkuvalt ebaausa konkurentsi levik läbi pahatahtlike maksejõuetuste. „Kuigi probleemi ei saa ilmselt täielikult kaotada, peame siiski vajalikuks seda leevendada, seda enam, et sellest on räägitud juba kaua,“ ütles ta. „Aus ja läbipaistev majanduskeskkond on see, mida ettevõtjad soovivad ja on valmis koos ministeeriumite ja riigiasutustega selleks ka konkreetseid samme võtma – rääkimine üksi ettevõtjat ei aita,“ sõnas ta.

„Meie ettepanekud annavad justiitsministeeriumile hea lähtekoha, mida võtta aluseks võimalike meetmete väljatöötamisel,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Siiski on tegemist ettepanekutega, mis vajavad kindlasti veel täiendavat analüüsi ning mõjude hindamist,“ lisas ta.

Ettepanekud on järgmised:

1. Tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle, seejuures panna piirangud äriühingutele, kes pole tähtaegselt aruannet esitanud. Näiteks seada piirangud hangetel osalemiseks ja peatada majandustegevuse luba kuni aruanne on esitatud.

2. Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine, sest äriühingu lõpetamine on keeruline ja ajamahukas. Üheks võimaluseks on lubada äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.

3. Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks pakume välja erinevaid lahendusi. Näiteks teatud erandlikel juhtudel tuleks keelata äriühingu jagunemine ja ühinemine, näiteks kriminaalmenetluse tagamiseks või kui äriühingul puudub juhatus.

4. Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud. Seeläbi on põhjendatud juhtudel võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

5. Ettevõtte asutamise piirangu kehtestamine füüsilisele isikule, kui isik on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul/ korduvalt esitanud majandusaasta aruannet ja/või jätnud MTAle esitamata maksudeklaratsioonid.

6. Tagada, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige, sest vastasel juhul võib puududa isik, kes vastutab näiteks pankrotiavalduse esitamise eest, kui ühing on maksejõuetu.

7. Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine, sätestades seaduses lahtine loetelu, millal võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele pankrotimenetluse ajal ärikeeldu kindlasti kohaldatakse. Näiteks: varasemad ärikeelud, korduv majandusaasta aruande või maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, põhjendamatud väljamaksed või pankrotiavaldusega venitamine.

8. Vara tagasivõitmise tähtaja peatamine saneerimisel, sest praeguse korra järgi võib ettevõtja saneerimismenetluse ajal pahatahtlikult vara võõrandada, mida ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad võivad möödas olla.

9. Vältida juhtusid, mil juriidiline isik lõpetatakse ja kustutatakse registrist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele või õigustatud isiku pikendamise taotlusele pankrotiavalduse menetluse raugemisel, kuna seadus näeb raugemisel ette likvideerimise 2 kuu jooksul.

10. Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine sarnaselt maksuvõlale, eelkõige täitemenetluse alustamise fakt ning võlasumma. Praegu on kohtuotsused avalikud ning kättesaadavad Riigi Teatajas, kuid see pole piisavalt operatiivne.

11. Juriidilise isiku aadressi kontrollimine, sest praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski (näiteks ehitiseta põllumaa). Pahatihti seda ka tehakse, mistõttu ei suudeta ettevõttele vajalikke dokumente kätte toimetada ning maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid üles leida.

Kaubanduskoda ja Tööandjate keskliit loodavad, et ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja justiitsministeeriumi koostöö tulemusena on võimalik lahendada või vähemalt leevendada maksejõuetusega seonduvaid probleeme.

Põhjalikumalt saab ettepanekutega tutvuda SIIN.

Tööandjad ei kooskõlasta tulumaksuseaduse eelnõud ehk panditulumaksu kehtestamist

Kirjutasime rahandusministrile tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule, et panditulumaksu regulatsioon jätab endiselt võimalusi kasumite varjatud väljaviimiseks ja probleemi see täielikult kindlasti ei lahendaks. Proportsionaalseks ei saa pidada seadusandja otsust kuulutada varjatud kasumijaotuseks kõik laenud ja sarnase mõjuga finantsinstrumendid, mille summa ületab omakapitali tehtud sissemakseid ning sissevõetud laenude summat ja mida ei ole 2 aasta jooksul tagasi makstud. Vähemkoormav ja sobivam lahendus on ümber kvalifitseerida laenud, mis tegeliku majandusliku sisu poolest tõesti sarnanevad pigem kasumijaotusele.

Seejuures riivaks panditulumaks ebaproportsionaalselt kõiki ettevõtteid, kes tegutsevad seaduslikult, tekitades neile lisaks maksuriskile juurde halduskoormust ja ebakindlust. Samal ajal, kui rahandusministeeriumi hinnangul on kasumi varjatud väljaviimise ulatus laenude kujul ca 800 mln eurot, on kontsernisiseste laenude maht kokku mittefinantsasutuste vahel Eestis 6 mld eurot, mis jaguneb Eesti ja väliskontsernide vahel pooleks. Kontsernide hulgas on Eesti omanikuga ettevõtteid isegi rohkem kui väliskontserne. Seega ei ole panditulumaks kuidagi ainult kasumite Eestist väljaviimise vastu suunatud, vaid koormaks ka Eesti siseseid ja seaduslikke tehinguid.

Loe täismahus kirja SIIT

Loe Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstskoja ühist pressiteadet SIIT

Tööandjate ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks

Eesti Tööandjate Keskliit tegi Siseministeeriumile ettepaneku Välismaalaste seaduse muutmiseks ja välismaalastest töötajate värbamise jätkuvaks leevendamiseks.

“Pole saladus ega üllatus, et Eesti seisab silmitsi akuutse töökäte puuduse probleemiga, nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka teised ettevõtlusorganisatsioonid on sellele korduvalt tähelepanu pööranud. Sügisel 2016 avalikustas Manpower Grupp üleilmse uuringu, mille kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel. Koguni 40 protsenti tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust. Kõige enam on maailmas puudus oskustöölistest, nagu elektrikud, keevitajad, ehitajad jm. Seejärel IT-sektori spetsialistid. Järgnevad insenerid ja tehnikud,” kirjutas Tööandjate juhataja Toomas Tamsar Siseministeeriumile.

“Seega – Eesti ei ole probleemiga üksi. Iga inimene, kes oskab ja tahab tööd teha või on valmis oskusi omandama, on kogu maailmas kõrges hinnas. Võistleme mitte ainult talentide, vaid ka oskustöötajate pärast meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega.”

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, samal ajal elanikkond vananeb, siis kes maksab 25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki?

“Oleme välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb Eestis erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. See teeb kokku üle 100 000 inimese. Erasektori töötajate arv, kelle tasutud maksudega peame otseselt üleval sotsiaalsektorit ja väikeste mööndustega avalikku sektorit, kahaneb 2040 aastaks 520 tuhandelt 420 tuhandeni. Nende arengute tulemusel  peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest,” kirjutas Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit hindab Siseministeeriumi ja Valitsuse seniseid pingutusi Välismaalaste seaduse leevendamisel. Leiame, et sellega tuleb tingimata jätkata. Seetõttu esitame Välismaalaste seaduse (VMS) muudatusteks järgmised ettepanekud:

1. Sisserände piirarv

Teeme ettepaneku kaotada sisserände piirarvu nõue ehk jätta VMS-st välja §-d 113-115.

Sisserände piirarv on üks suurimaid takistusi kolmandatest riikidest töötajate värbamisel ja nõnda töökäte puuduse probleemi lahendamisel ja meie ettevõtete rahvusvahelistumisel. Eelmisel aastal sai kvoot täis enne aasta lõppu ja tänavu võib prognoosida kvoodi täitumist juba suvel. Tunnustame Siseministeeriumi senise tegevuse eest – hooajatööliste ja IKT sektori töötajate nn kvoodi alt väja arvamine oli kindlasti abiks, kuid tegemist on ühekordse ja lühiajalise lahendusega.

Arvestades, et Schengeni piires saavad ka kolmandatest riikidest pärit inimesed nagunii liikuda vabalt, ei täida kvoot tegelikult oma algset eesmärki kaitsta Eestit siia asuvate välismaalaste eest (ja iseküsimus on, kas see eesmärk on täna, ligi 20 aastat pärast kvoodi kehtestamist, üldse asjakohane) ja vaid takistab vajalike töötajate liikumist. Samuti ei pea me otsustarbekaks hakata piirarvu iga natukese aja tagant suurendama või üle vaatama sektoreid, keda taas kvoodi alt välja tõsta – see suurendab riigi halduskoormust ja vähendab tööandjate kindlustunnet.
Hirm, et sisserände piirarvu kaotamisega kaasneb välistööjõu massiline sissevool ja töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: oskustöötajate puuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele. Endiselt jääks alles Töötukassa loa nõue, mis tagab, et esmalt otsitakse vajalikke töötajaid Eestist ja Euroopa Liidust.

2. Töötasu suurus

VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.
Teeme ettepaneku asendada Eesti aasta keskmise brutopalga nõue sektori keskmise palga nõudega.  Lisaks teeme ettepaneku asendada Eesti keskmise palga nõue sektori keskmise palga nõudega ka välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korral.
Näeme positiivse muudatusena, et eelmise Välismaalaste seaduse muudatusega vähendati välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel vähemalt Eesti keskmise palgani. See ei ole siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus), kus on aga samuti suur tööjõupuudus. Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.

3. Ajutiselt/lühiajaliselt Eestis töötavate kolmandatest riikidest pärit töötajate kandmine rahvastikuregistrisse

Mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused on seotud rahvastikuregistriga, st, et teenuste saamiseks peab isik olema kantud rahvastikuregistrisse. See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel jm. Ajutiselt riigis viibivaid (lühiajaliselt töötavaid) välismaalasi aga rahvastikuregistrisse ei kanta. Samas on neil õigus avalikke teenuseid saada, kuna töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.
Teeme ettepaneku kanda ka lühiajaliselt Eestis viibivad välismaalased rahvastikuregistrisse, kui nad on registreeritud töötamise registris (TÖR).

4. Töötukassa luba ametikoha täitmiseks kolmandatest riikidest pärit töötajatega

Hetkel peavad Töötukassalt kolmandatest riikidest töötaja palkamiseks loa saamiseks olema täidetud järgmised nõuded:
a. töökohta ei ole võimalik täita kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega;
b. töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud nii tööturu olukorda arvestades kui ka töötukassa andmetele tuginedes.
Tööandjate keskliidu liikmed toovad aga välja, et tihti esineb olukord, kus nn kirjade järgi on vajalikku lihtsamate oskustega tööjtajaid küll Eestis olemas, kui tegelikult neid töid teha ei soovita ja tööle ei tulda. Ettevõtjad kurdavad, et hetkel on taotluses väljad, mille kohaselt saaks värvata ainult spetsialiste ja erikvalifikatsiooniga töötajaid. Reaalsus on aga see, et lihtsamate tööde tegijatest on töötlevas tööstuses suurem probleem.
Teeme ettepaneku leida viis, kuidas Töötukassas saaks paremini arvestada reaalse tööturu olukorraga: kui ametikohale on töötaja leidmisega raskusi hoolimata sellest, et tegelikult oleksid sellele ametikohale inimesed nagu olemas, lubada mingi perioodi järel palgata vajalik töötaja kolmandatest riikidest.

5. Reisimine elamisloa menetluse/pikendamise ajal

Teeme ettepaneku, et isik, kes on esitanud uue elamisloa või pikendamise taotluse, võiks saada taotleda Eesti Välisministeeriumist vahepealse perioodi reisimisvajaduste katteks viisat. Praegune seadusandlus seda ei luba: lubatakse küll Eestis viibida, aga reisida Schengenis mitte.

6. Tõestatud vajadusel osalise koormusega töötamise võimaldamine

Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele – see on seotud nõudega maksta välistöötajale vähemalt Välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka. Antud kontekstis ei saa inimene hoolitseda näiteks raskelt haige pereliikme eest või osalise töövõime (ajutise) kaotuse korral töötada osakoormusega juhul, kui tema töötasu langeks alla nõutava piiri.
Ettepanek: Võimaldada tõestatud vajaduse korral vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.

7. Elamisloa taotlemine töökoha vahetamisel

Elamisluba antakse seoses konkreetse tööandjaga. Kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.
Teeme ettepaneku viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi, ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema.

8.  Suurinvestori investeeringud

Lisaks peame suurinvestori tähtajalise elamisloa puhul oluliseks võimalust investeerida nõutav summa mitmetesse äriühingutesse ja fondidesse, mis on ka riskide hajutamise põhimõtteid järgiv investeeringute puhul tavapraktika. Vajadusel võib sätestada maksimaalse arvu (näiteks 3 või 5).

Tagasiside Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit toetab maksuerandit tööandja korraldatud transpordile ja majutusele, kirjutasime tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule.

Eestis on suur tööjõupuudus, aga ka tööpuudus. Samuti on asustus väljaspool tõmbekeskuseid väga hajus. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2016 kaugemal kui 50 km elukohast ligi 30000 inimest ja sama palju on töötuid väljaspool Tallinna. Seetõttu on Eesti Tööandjate Keskliidul eriti hea meel, et eelnõusse on jõudnud erisoodustuse maksuerandid tööandja korraldatud transpordile ja majutusele. Nimetatud muudatused võimaldavad tööandjal kindlasti tööjõudu mobiilsemaks muuta ja seeläbi tööturu probleeme leevendada.

Samuti on töötajale antud optsioonide maksustamise muudatused asjakohased. Optsioonide osas võiks siiski anda tööandjale võimaluse ka muul viisil kui optsioonilepingute esitamisega tõendada, millal optsioon anti. Näiteks, kui kõigile töötajatele on antud võimalus optsioon välja teenida teatud töötulemuste, staaži või muu alusel ja nende eeltingimuste täitmisel kinnitatakse optsiooni andmine juhatuse otsusega, võiks see korrektselt vormistatud otsus olla piisav tõend.

Loe eelnõu kohta lähemalt SIIT

Taustakontrolli seaduse eelnõu: oht privaatsusõiguse riiveks

Eesti Tööandjate Keskliit palub selgitada, kes on Taustakontrolli seaduse eelnõu mõistes taustakontrolli adressaadiks, kirjutasime justiitsminister Urmas Reinsalule.

Vastavalt eelnõu §3 lõikele 1 on taustakontrolli adressaadiks avaliku võimu teostamist toetavat ülesannet täitev isik. Seletuskirja kohaselt on tegu isikutega, kellele tahetakse usaldada avaliku võimu ülesannete või nendega püsivalt puutumuses olevate ülesannete täitmine või kes neid ülesandeid täidavad. Puutumus esineb siis, kui muu ülesande täitmine, kauba müük või teenuse osutamine mõjutab või võib mõjutada avaliku võimu ülesande kindlat, õiguspärast ja otstarbekat täitmist
Kas me saame õigesti aru, et siinjuures on mõeldud riigi lepingulisi partnereid, st. kõiki isikuid, kes riigile teenust osutavad?
Leiame, et taustakontrolli adressaadid peaksid olema konkreetsemalt määratletud, kuna tegemist on privaatsusõiguse riivega.

Loe eelnõu kohta SIIT

Tööandjad ja Koda: Panditulumaks kui klapid-peas-maksupoliitika supernäide

Valitsuse värskeim ettevõtjate maksustamise plaan ehk panditulumaks ei ole metsa raiumine, kus lendab kaasmõjuna ka veidi pilpaid ja laaste. Tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, kus saab pihta palju suurem hulk ettevõtjaid kui on neid, kelle tõttu uut maksu kehtestada tahetakse, kirjutavad Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Viimasel paaril kuul tuleb uusi maksumuudatuse mõtteid valitsuskabinetist nagu laudu saeveskist. Üks selline „hädavajalik“ idee on Rahandusministeeriumi ettepanek kehtestata kontsernisisestele laenudele ja finantseerimistehingutele 20 protsendi suurune panditulumaks.

Pehmemad meetmed enne

Uue maksu eesmärgiks tuuakse vajadus lõpetada pahatahtlik kasumi Eestist väljaviimine siinselt tütarettevõttelt välismaal asuvale emaettevõttele laenu andmise näol või ka kontsernikonto kasutamisel. Tegelikkuses annab panditulumaks suure löögi just Eesti-sisestele ettevõtetele. Eestis on 6500 kontserni ehk ettevõtete gruppi, neist üle poole ehk 4300 on sellised, kelle emaettevõte asub Eestis. Uus maks hakkaks kehtima ka neile, sest vaid välismaiste omanikega äriühingutele ei luba seda rakendada Euroopa Liidu õigusaktid.

Kuid ega meil ei olegi ühtegi põhjust eeldada, et kõik välisosalusega kontserni kuuluvad ettevõtted tegeleksid eranditult pahatahtlikult kasumi väljaviimisega. Julgeme väita, et enamik neist seda ei tee.

Ja mis kipub poliitikakujundajatel praegu meelest minema – kontsern on igati seaduslik moodustis ja see on loodud eesmärgiga ettevõtteid paremini hallata. Kontsernikonto ja kontsernisisene laenamine on kogu maailmas levinud ja aktsepteeritud äriajamise osa, mille eesmärk on teha investeeringuid nii, et ei oleks tingimata vaja kaasata kallist laenu pangast. Ehk et kui üks tütarettevõte vajab investeeringut ja teisel on vabu vahendeid, on lihtne kiiresti ressursse liigutada.

Oleme täiesti nõus, et kahjuks on ettevõtteid, kes tõesti proovivad maksudest kõrvale hiilida, peitudes laenude või muude finantside liigutamiste taha. Oleme nõus ka sellega, et probleemiga tuleb tegeleda. Seda saab aga ka praegu teha mitmel moel ja enne karmide meetmete jõustamist tuleks vaadata, äkki saab ka lihtsamalt.

Üks võimalus on suhelda ettevõtjatega otse ja kasutada sarnast meetodit, nagu maksuamet kasutas nn OÜ-tamise probleemi lahendamisel – kommunikatsioon, märgukirjad, avalik kampaania, otsesuhtlus ettevõtjatega jne. Samuti saab tõhusamalt kasutusele võtta kehtivad õigusaktid, mida on juba Riigikohtu lahendite abil täiendatud. Näiteks saab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduse paragrahvi 84 järgi maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Meile jääb arusaamatuks, miks hakkab riik üksikute juhtumite tõttu lahendama „probleemi“ täiesti valest otsast. Võtaks ikka kõigepealt ette need, kes tõesti probleeme tekitavad. 

Kontsernid on suured maksumaksjad

Kontsernidel, nii kodu- kui ka välismaistel, on Eesti majandusele suur mõju. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal tervelt 94 kontsernid (äriühingud, kel on Eestis või välisriikides tütar- või emaäriühinguid). Nad maksid kokku 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust ehk üle kahe miljardi euro. Kontsernides töötab 225 000 inimest, kolmandik kõigist töötajatest.

Hoolimata selest, et plaanitav muudatus puudutab nii olulist osa Eesti ettevõtetest, et ole valitsus taaskord teinud põhjalikku mõjuanalüüsi ettevõtluskeskkonnale ega kaasanud ettevõtjaid ehk neid, keda muudatus enim mõjutama hakkab. Ja pole ka näha, et mõeldaks selle peale, kuidas kõikide uute maksude kehtestamise koosmõjul muutub Eesti majanduskeskkond.

Koalitsioonileppe koostamise üks peamisi lähtepunkte oli majanduskeskkonna arendamine ja ettevõtluse soodustamine. Eestit on rahvusvaheliselt teatud kui hea maksusüsteemiga riiki, kuid nüüd on tekkinud olukord, kus suurettevõtted kaaluvad pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi naaberriikides. Hea ettevõtluskeskkonna üks märksõnu on stabiilsus. Rapsimine ning kiirustamine maksusüsteemiga seda kindlasti ei toeta. Kurioosne on, et samal ajal töötab valitsus välja Team Estoniat, millest peaks saama Eesti kui hea investeerimiskeskkonna turundaja ning konkreetsete investorite Eestisse meelitaja. Kas valitsuse üks käsi ei tea, mida teine teeb?

Soovime, et peaminister paneks oma valitsuse tööle selliselt, et ettevõtjad tõesti tahaksid siin edasi tegutseda. See tähendab, et ühtegi maksuotsust või radikaalset muudatust ettevõtluskeskkonnas ei tohiks teha ilma, et sellele eelneks põhjalik ja tulevikku vaatav mõjuanalüüs. Samuti ootame, et kui rahandusminister ise lähtub ainult eelarve täitmisest ja suurt pilti ning pikaajalist mõju näha ei oska või ei taha, on peaministri kohustus teda maa peale tagasi tuua.

Praegune olukord meenutab hobuste võidujooksu, kus hobused jooksevad, klapid peas, võidu finiši poole, nägemata publikut ja muud ümbritsevat. Ja pealegi on kokku leppimata, mis see finiš üldse on – kas majandusareng, nagu tahaksid näha ettevõtjad, või nui neljaks maksulaekumiste kasvatamine, et katta kulusid kalliteks valimislubadusteks. Võtkem klapid peast!

 

Artikkel ilmus 9.03.2017 Postimehes.

Loe ka: Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juhatuse esimehe Raul Puusepa arvamuslugu 9.03.2017 Äripäevas

Välistööjõu nullbürokraatia: 24 ettepanekut välismaalt oskustöötajate värbamise lihtsustamiseks

Eesti Tööandjate Keskliit algatas juulis 2016 välismaalaste nullbürokraatia projekti, mille raames kutsusime nii tööandjaid kui ka välismaalastest töötajaid kirjeldama probleeme, mis takistavad välistööjõu värbamist ning välistöötajate Eestisse elama ja tööle asumist. Eeskätt pidasime silmas kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ent võtsime vastu ka Euroopa Liidu sisese liikumisega seotud tööjõu probleeme. Seejuures on võrdselt olulised nii bürokraatlikud takistused kui ka poliitilisi otsuseid vajavad küsimused, ent ka ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest tulenevad probleemid ja lihtsalt igapäevaelu segavad asjaolud. 

Kokku laekus tööandjatelt ja töötajatelt 82 probleemikirjeldust ja/või ettepanekut. Pärast nende sisulist läbitöötamist ja ekspertidega konsulteerimist koondasime kokku sarnase sisuga ettepanekud, jätsime välja need, mille puhul on olukord tegelikult juba muutunud ja ka need, mis on lahendamisel välismaalaste seaduse muudatuste järgmise etapi ettevalmistustel või Siseministeeriumis nõustamisteenuse loomisega.

22. detsembril 2016 saatsime neljale ministeeriumile järgmised ettepanekud:

Siseministeeriumile:

1. Probleem: Mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused on seotud rahvastikuregistriga, st, et teenuste saamiseks peab isik olema kantud rahvastikuregistrisse. See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel jm. Ajutiselt riigis viibivaid (lühiajaliselt töötavaid) välismaalasi aga rahvastikuregistrisse ei kanta. Samas on neil õigus avalikke teenuseid saada, kuna töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.

Ettepanek: Kaaluda ka lühiajaliselt Eestis viibivate välismaalaste rahvastikuregistrisse kandmist, kui nad on registreeritud töötamise registris (TÖR).

Ettepanek 2 (alternatiiv): Leida valdkondadeülene lahendus, kuidas tagada avalike teenuste kättesaadavus lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele, kes ei ole kantud rahvastikuregistrisse.

2. Probleem: Mitmete avalike teenuste ja erasektori teenuste saamiseks on vajalik isikukood. Viisaga või viisavabalt saabunud lühiajalised välistöötajad peavad selle taotlemiseks tegema eraldi taotluse maavalitsuses.

Ettepanek: Anda lühiajaliselt Eestis viibivale välismaalase isikukood tema registreerimisel TÖRis.

3. Probleem: Elamisloa taotlemise protsess on nii tööandjate kui ka töötajate meelest liiga aeglane ning vajaks ülevaatamist – usume, et protsessis on kohti, milles oleks võimalik palju suurem kiirus saavutada. Seejuures peaks muudatusi tegema kliendi vaates. Konkreetse näitena toodi välja, et kui elamisloa taotus antakse sisse saatkonnas, alustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotluse menetlemist alles siis, kui see on diplomaatilise postiga kohale jõudnud, mis võib menetlusajale lisada terve kuu.

Ettepanek: Luua elamislubade elektrooniline taotlus- ja menetlemiskeskkond. Seejuures luua saatkondadesse elektroonilise taotluse esitamiseks nõustamise teenus.

Kuni elektroonilise taotluskeskkonna valmimiseni lahendada probleem kainele mõistusele tuginedes järgmiselt: saatkonna esindaja, kes taotluse vastu võtab, skaneerib dokumendid, vajadusel tõestades oma digitaalse allkirjaga nende autentsust ja saadab elektrooniliselt PPA-sse, kes alustab taotluse mentlemist elektrooniliste koopiate põhjal.

Ettepanek 2: vaadata üle elamisloa taotlemise protsess nii töötaja kui ka tööandja vaates, seades eesmärgiks protsessi kiirendada nõnda, et pärast kolmandatest riikidest pärit töötaja ja tööandja otsust töösuhte loomiseks on võimalik elamisluba 30 päeva pärast väljastada.

4. Kui tööandja esitab elamisloa taotlused korraga mitme välistöötaja palkamise jaoks, menetlevad neid PPA-s erinevad ametnikud. Selle tulemusena peab tööandja samu selgitusi andma erinevatele inimestele, mis kulutab aega (sh ka ametnike aega). Samuti kaasneb sellega erinev menetluse kestvus – tööandjale oleks aga oluliselt praktilisem, kui taotlused saaksid vastuse samal ajal ja ka uued töötajad saaksid tööle asuda (ning integreeruda) ühiselt.

Ettepanek: tööandja korduva või mitme loa taotlemise korral tegeleb menetlemisega üks ametnik, sisuliselt tähendab see kliendihaldussüsteemi kliendist lähtuvalt. Eesmärk oleks, et samale ametnikule ei pea samu asju korduvalt selgitama.

5. Tööandjatele tekitavad probleeme muutuvad PPA taotlusvormid. On täiesti loomulik, et vorme tuleb vahel muuta ja kiiduväärselt on PPA siin läinud peamiselt lühendamise ja lihtsustamise teed. Ent tööandjad, kes neid vorme tihti täidavad, ei käi kontrollimas, kas need on endiselt täpselt samad. Toodi välja konkreetsied juhtumeid, kus juba täidetud taotlused tuli ümber teha, mis on aeganõudev.

Ettepanek: PPA võiks luua välistööjõudu värbavate tööandjate meililisti ning neile proaktiivselt teada anda muudatustest nii taotlusvormides jm bürokraatias kui ka seadusemuudatustest.

6. Elamisloa pikendamisel tuleb taotlejal dokumente täites anda taas sama info, mis on varem juba antud. Andmete mitu korda küsimine on vastuolus ka Avaliku teabe seadusega.

Ettepanek: juurutada elektroonilised ja eeltäidetud vormid.

7. Töötaja/tööandja peab ise järge pidama, kui kaua elamisuba veel kehtib. PPA annab tööandjale teada töötaja elamisloa lõppemisest, siis on juba hilja hakata pikendamist taotlema.

Ettepanek: PPA võiks nii tööandjale kui ka töötajale nende antud e-mailile ennetavalt teada anda, et elamisluba lõpeb 3 kuu pärast ja et soovi korral on aeg hakata tegelema elamisloa pikendamisega.

8. Välismaalaste seaduse § 177 järgi saab tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui Eesti Töötukassa on andnud loa täita see konkreetne töökoht põhjusel, et antud töökohale esitatud kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastavat tööjõudu töötukassale teadaolevate andmete põhjalt Eestist ei leidu. Loa taotlemine ei ole konkreetsete isikute põhine. Tööandja esitab luba taotledes info ametikoha kohta ja nõuded kvalifikatsioonile/kutsele, mis töötajal, kes sel ametikohal tööle hakkab, peaksid olemas olema. See on üks lisa bürokraatlik samm, mis aeglustab protsessi ja on halduskoormuseks nii tööandjale kui ka avalikule sektorile.

Ettepanek: Asendada eraldi töötukassa loa nõue võimalusega, et PPA-l oleks õigus (kui peetakse vajalikuks) elamisloa väljastamisel töötamiseks teha töötukassast andmepäring, kas vastava kvalifikatsiooninõudega ametikohale on Eestis tööjõupuudus või mitte.

9. Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele – see on seotud nõudega maksta välistöötajale vähemalt Välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka (vähemalt Eesti keskmine töötasu). Antud kontekstis ei saa inimene hoolitseda näiteks raskelt haige pereliikme eest või osalise töövõime (ajutise) kaotuse korral töötada osakoormusega juhul, kui tema töötasu langeks alla nõutava piiri.

Ettepanek: Võimaldada tõestatud vajaduse korral vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.

10. Tööandjate kogemuse kohaselt kasutab PPA praktikat, et välistöötajat värvata soovival ettevõttel peab olema vähemalt 6 kuu pikkune tegutsemiajalugu. Seaduses sellist nõuet ei leia ehk et tööandjatele ona arusaamatu, millele PPA siin tugineb. Lisaks ei võimalda selline praktika alustada tööd ettevõttel, kelle ärimudel eeldabki töötajaid kolmandatest riikidest (nt rahvusrestoranid).

Ettepanek: Alustava ettevõtte puhul lähtuda mitte ettevõtte ajaloost, vaid omanike/juhtorgani liikmete ajaloost.

Ettepanek 2: PPA poolt taustakontrolli tegemiseks kasutatavad praktikad peavad olema läbipaistvad, kõigile arusaadavad ja seaduslikud. Kui konkreetne praktika ei tulene seadusest, siis selle kohaldamine lõpetada.

11. Elamisluba antakse seoses konkreetse tööandjaga. Kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.

Ettepanek: Viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi (nt 5 aastat), ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema.

12. Kui tööandja pankrotistub või kui töötaja kaotab muul põhjusel töö, peab ta „mõistliku aja jooksul“ riigist lahkuma, sest sisuliselt muutub tema elamisluba töösuhte lõppemisel päeva pealt kehtetuks.

Ettepanek: PPA kehtestatud „mõistlik aeg“ riigist lahkumiseks või uue töökoha leidmiseks ei anna õiguskindlust. Kehtestada konkreetne aeg selleks, et siin töötada sooviv välismaalane saaks reaalse võimaluse uue töökoha leida. Kui inimene tõestab, et ta aktivselt tööd otsib, on võimalik seda perioodi PPA otsusel ka pikendada.

13. Siseministeeriumi välismaalaste kohanemisprogrammi eesti keele kursused toimuvad ainult Tallinnas (inglise ja vene keele baasilt), Narvas (vene keele baasilt) ja Tartus (inglise keele baasilt). Mujal Eestis tööle asuvad välismaalased jäävad sellest keeleõppest eemale, sest inimesed ei hakka sõitma 1-2x nädalas õhtuti keeleõppe pärast Tallinnasse või Tartusse.

Ettepanek: Vaadata keeleõppe korraldus üle ning leida võimalused rahastada keeleõpet ka teistes linnades, näiteks Pärnus, Haapsalus jne, kus kohalikud keeltekoolid olemas ja nendega oleks võimalik koostööd teha.

14. Seoses sisserände kvoodi täitumisega on käesoleva aasta lõpus elamislubade väljaandmine aeglustunud ja menetlustähtaegu ületatud. Tööandjad, kes olid töötajatega detsembrikuus arvestanud, peavad ootama jaanuarini. Kuna sellel aastal piirarvu sisse mitte mahtunud töötajad lähevad 2017. aasta piirarvu alla, lisaks tõstab välistöötajate paganõude langetamine tööandjate huvi ja motivatsiooni välistöötajaid värvata, siis võib eeldada 2017. aastal sisserände piirarvu veelgi varasemat täitumist. Tööandjate keskliidu andmetel ei leevenda probleemi oluliselt ka IKT-sektori töötajate ja hooajatöölise piirarvu alt väljaarvamine, sest see tähendab suurusjärgu ca 200 inimest.

Ettepanek: siduda sisserände piirarv lahti alalise elanikkonna arvust ja lähtuda selle määramisel tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil (näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal).

Lisaks peame, lähtudes algatuse raames saabunud tagasisidest, oluliseks Politsei- ja Piirivalveameti kodulehe põhjalikku uuendamist ning välismaalastest töötajatele lihtsasti arusaadava ja ülevaatliku infokeskkonna loomist. Täna on tööandjad ja ka (potentsiaalsed) töötajad olukorras, kus neile oluline ja vajalik info on erinevate asutuste veebilehtedel, info on tihti esitatud raskepäraselt või segaselt, mõisted ei ühildu jne.
Ühtse veebikeskkonna loomisse ja testimisse tuleks kaasata teenusedisainer, kuid kindlasti ka välismaalastest töötajate ja neid värbavate tööandjate esindajad.
Muuhulgas teeme ettepaneku arvestada järgmist laekunud tagasisidet:
– Leht peaks sisaldama ka infot ravikindustuse, maksuresidentsuse, perearstide jm kohta – see ei tohiks olla ainult Siseministeeriumi haldusalasse puutuvat infot koondav
– Veebikeskkonnas tuleks kirjeldada nii töötaja kui ka tööandja vaates erinevad võimalikud valikud elamisloa taotlemisel – nt kui ollakse saabunud võimalusega veeta 90 päeva viisavabalt (soovitus taotleda algul pikaajaline viisa ja siis on piisavalt aega elamisluba taotleda), kui elamisluba tuleb taotleda saatkonnas jm.

Haridus- ja Teadusministeeriumile:

1. Probleem: Keelenõuded on kohati liiga ranged ja ülereguleeritud. Näiteks: teenindus- ja müügitöötajatel, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine, nõutakse eesti keele oskust B1 tasemel, turvatöötajatel aga B2 tasemel. Kuigi teenindus-ja müügitöötajalt eeldatakse oluliselt rohkem ladusat ja soravat suhtlust võrreldes turvatöötajaga.

Ettepanek: Keelenõuete osas võiks suurem sõnaõigus olla tööandjal, kes otsustab, millise keeleoskusega töötajaid (nt klienditeenindajaid või turvatöötajaid) tal vaja on. Turumajanduse konkurentsisituatsioon sunnib tööandjaid nagunii pingutama ja pakkuma kliendile vajalikku teenust. Kui teenuse osa on piisaval tasemel eesti keelt oskavad töötajad, siis pingutab tööandja ise, et vastaval tasemel teenust ka pakkuda.

2. Probleem: välisõppejõududest abikaasadel, kes on samuti õppejõud, on Eestis raske tööd leida. Seetõttu eelistavad Eestile vajalikud välisõppejõud töötamiseks pigem riike, kus võimalused abikaasa töötamiseks on loodud.

Ettepanek: Töötada välja ja luua võimalused dual-careeri loomiseks (nt töökoha leidmine Eestisse asuva professori doktorikraadiga abikaasale)

Lisaks tõid välistöötajad olulise takistusena Eestis elu sisse seadmisel korduvalt välja probleeme lasteaiakohtadega – kohti küll leiab, aga logistiliselt ebasobivates kohtades. Halvemal juhul saavad sama pere lapsed koha erinevatesse lasteaedadesse, mis asuvad erinevates linnaosades.

Sotsiaalministeeriumile:

1. Probleem: Eestis töötavad välismaalased tõid korduvalt välja probleemid perearstiabi kättesaadavusega. Üks enim levinud takistusi oli sellise perearsti leidmine, kes suudaks ja sooviks patsiente teenindada inglise keeles ja kelle nimistus oleks ühtlasi ruumi uute patsientide jaoks. Samuti nimetati korduvalt probleemi, et kui ka arstiga suhtlemine sujub, siis registratuuriga, pereõe jm personaliga, kellega patsient samuti kokku puutub, keelebarjäri tõttu mitte. Lisaks keelebarjäärile on välistöötajad kogenud ka seda, et perearstid ja nende personal ei tea (või tunneb end vähese informeerituse ja ka eelarvamuste tõttu ebamugavalt), kuidas kohelda teistest kultuuridest pärit patsientide ja mida nendega suhtlemisel ja nende ravimisel arvestada. Seetõttu eelistatakse välismaalasi patsientideks pigem mitte võtta.

Ettepanek: Koostada nimekiri perearstidest, kes ootavad oma nimistusse inglise keelt (jt võõrkeeli) kõnelevaid patsiente ja avaldada see nii Haigekassa kui ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel, samuti Siseministeeriumi loodaval uuel välistöötajatele m]eldud veebilehel. Uuendada nimekirja regulaarselt.

Ettepanek 2: Töötada välja ja käivitada meede perearstide ja pereõdede erialase inglise keele täiendamiseks.

Ettepanek 3: Töötada välja ja käivitada meede, koolitamaks perearste ja pereõdesid erineva kultuurilise taustaga patsientidega suhtlemiseks ja eelarvamuste/hirmude vähendamiseks. Lisada vastav moodul ka arstide ja õdede väljaõppesse.

2. Probleem: Kui välismaalane töötab Eestis lühiajaliselt või juba töötab, kuid alles taotleb elamisluba, tasub tööandja temalt tööjõumaksud ja talle kehtib ka Haigekassa kindlustus. Ometi on välismaalasel raskusi perearstile ja eriarstile pääsemisega, kuna ilma elamisloata ei ole ta kantud rahvastikuregistrisse. Perearsti nimistusse kandmise eelduseks on aga rahvastikuregistri sissekanne (samuti on perearst vajalik, et saada suunamist eriarstile). Sisuliselt on sellises olukorras töötajal võimalik arstiabi saada vaid erakorralise meditsiini osakonnast või eraarstilt.

Ettepanek: siduda perearsti nimistusse registreerimine lahti rahvastikuregistrist. Arvestades, et perearst ei pea asuma samas piirkonnas, kus inimene elab, ei ole rahvastikuregistri nõue asjakohane. Välismaalase puhul võiks piisata, et ta on registreeritud Töötamise registris (TÖR).

PS: Ühe alternatiivina oleme Siseministeeriumile teinud ettepaneku võimaldada rahvastikuregistrisse kanda ka Eestis lühiajaliselt töötavad välismaalased, kuna rahvastikuregistri sissekanne on ka mitmete teiste avalike teenuste saamise aluseks.

Rahandusministeeriumile:

1. Probleem: Kolmandatest riikidest pärit töötajad ja nende tööandjad tõid korduva probleemina välja raskused perearstiabi kättesaadavusega: perearste, kes on valmis patsiente inglise keeles vastu võtma, on vähe ja neil on enamasti nimistud täis. Tegime olukorra parandamiseks Sotsiaalministeriumile konkreetsed ettepanekud, kuid nende abil olukorra paranemine võtab aega. Seni on paljud tööandjad valmis tasuma välismaalastest töötajate eest täielikult või osaliselt kulusid eraarsti juures, kuid neile kuludele lisandub tööandja jaoks ka erisoodustusmaks.

Ettepanek: Vabastada tööandja kulud kõigi töötajate tervisele piiranguteta erisoodustusmaksust.

Ettepanek 2 (alternatiiv) Vabastada tööandja poolt mitte Eesti residendist töötaja eraarstiabi jaoks tehtud kulutused erisoodustusmaksust.

2. Probleem: Eestis lühiajaliselt töötavatel kolmandatest riikidest pärit inimestel või neil juba töötavatel välismaalastel, kes alles elamisluba taotlevad, on igapäevaeluks vajalik arveldusarve kohalikus pangas. Pangad küsivad aga välismaalastelt, kellel ei ole elamisluba, arveldusarve avamise eest lisatasu (erinevatel andetel 250-300 eurot). Välistöötajate jaoks on see ebavõrdne kohtlemine ja seda tõid välistöötajad välja kui üht levinumat probleemi, mis nende silmis näitab, et Eesti tegelikult ei soovi ja ei oota välismaised talente siia tööle.

Ettepanek: Mõistame, et probleemi taga on pankade kohustus täita rahapesuvastaseid hoolsusmeetmeid. Siiski teeme ettepaneku kutsuda Rahandusministeeriumis kokku töörühm või mõni muu aruteluvorm olukorrale lahenduse leidmiseks.

Tööandjad: kobareelnõu tagasiside jaoks ei anta huvigruppidele piisavalt aega

Tunnustame Riigikogu rahanduskomisjoni soovi eest huvigruppe arutellu kaasata. Paraku on eelnõus nr 302 ühest väikesest kuigi väga olulisest seadusemuudatustest nädalaga saanud ligi sajapunktiline kobareelnõu, mille osas seisukoha kujundamine võtab rohkem aega, kui kaks tööpäeva, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar oma vastuses rahanduskomisjoni esimehele.

Riigikantselei küsis Tööandjate seiuskohti Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnöule 302 SE teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutele.

Tööandjate hinnangul ei ole muudatustele eelnenud ka piisavalt sisulist diskussiooni ega mõjuanalüüsi, mistõttu ei ole võimalik põhjalikku sisulist tagasisidet anda 12. detsembriks. “See, et tagasiside andmiseks jäetakse nii vähe aega, tähendab, et tegelikult sisulist kaasamist ei toimu. Kindel on see, et ebastabiilsus ja oluliste maksupoliitiliste otsustega kiirustamine ilma huvigruppe kaasamata ei toeta ettevõtluskeskkonda ega majandust. Eelnõuga on seetõttu õigem edasi minna esialgse terviseedenduse erisoodustuse regulatsiooni osas, arvestades Eesti Tööandjate Keskliidu jt huvigruppide enne esimest lugemist tehtud muudatusettepanekuid. Ülejäänud seadusemuudatusi tuleb menetleda korrektselt eraldi. Seejuures on maksukorralduse seaduse §41 kohaselt võimalik kiiremini kui 6 kuud jõustada vaid maksumaksjale soodsaid muudatusi,” kirjutas Tamsar.

Tööandjad valitsuskoalitsiooni läbirääkijatele: Majanduskasv tulgu enne teisi prioriteete

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar osaleb eksperdina loodava valitsuse koalitsiooniläbirääkimistel. Tööandjate soovitused uue valitsuse koalitsioonileppesse ja tegevuskavasse puudutavad majanduskasvu, töökäte puudust, riigireformi, vajalikke maksumuudatusi ja strateegiat struktuurivahendite sõltuvusest vabanemiseks. Need on keskliidu hinnangul Eesti majanduse arengu ja kestlikkuse seisukohalt võtmeküsimused.
  
 1. Majanduskasvust on küll palju räägitud, aga kasvu saavutamine ei ole seni olnud valitsuse sisuline prioriteet. Majanduskasv tuleb aga seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda  ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks.
 
2. Eesti suurim väljakutse on demograafiline probleem. Tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra. Sellega on seotud kaks peamist probleemi. Esiteks: töötav inimene peab kandma märksa suuremat maksukoormat. Teiseks: ettevõtetel jääb töö tegemata ja kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks.
a. Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega. Konkureerime tööjõu pärast meist rikkamate ja parema kliimaga riikidega ning peame ise pingutama, et nad siia üldse tulla tahaksid. Ühtegi reaalset alternatiivi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb protsessi väga hästi juhtida ja vähendada avalikkuse hirmusid.
b. Praegune välismaalaste palgakriteerium asendada sektori keskmise palgaga.
c. Sisserändekvoot siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega.
 
3. Riigireform. Riigi valitsemine ja juhtimine vajab tõhustamist. Käivitatud on protsessid, mis on pälvinud ka kriitikat, ent ometi vajalikud.
a. Haldusterritoriaalse reformiga jätkata praegusel kujul. Alustada valijatele meeldivamate muutuste sisseviimist tähendaks suure tõenäosusega reformi ebaõnnestumist ja sellega tehtud kahju Eestile ületab kordades kahjusid, mis võivad tekkida reformi vigadest.
b. Jätkata üleminekut tulemusjuhtimisele ja tegevuspõhisele eelarvele eesmärgiga see rakendada hiljemalt aastaks 2020.
c. Toetame horisontaalset koostööd, sh riigi teenuste kaardistust ja analüüsi ministeeriumite üleselt. 
d. Avalike teenuste, näiteks tervishoiu tõhustamine enne sinna täiendavate vahendiste suunamist.
 
4. Maksud. Suure tõenäosusega on vajadus mõelda maksusüsteemi tulevikule märksa laiemalt. Vajadus tuleneb jagamismajanduse levikust, samuti meie sotsiaalsüsteemi liig otsesest seotusest tööjõumaksudega. Samas selliseid põhimõttelisi arutelusid tuleb pidada rahulikult ja maksusüsteemis kiireid olulisi muutuseid teha ei tohi ega ei ole ka vaja. Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele:
a. Aktsiisitõusud, eriti  diislikütuse aktsiisitõus tuua tagasi varasemalt kokkulepitud tõusugraafikutesse.
b. Majutusteenuste käibemaksu tõusu tagasipööramine.
c. Sotsiaalmaksu miinimumi alandamine ja lae kehtestamine.
d. Laiendada erisoodustusmaksu kaotamine kõikidele töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludele.
e. Kaotada erisoodustusmaks töötaja transpordiks tehtud kulutustele.
 
5. Struktuurivahendite sõltuvusest vabanemise strateegia. Eesti vajab pikaajalist finantsplaani  perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad. Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel. 
 
 

Häid läbirääkimisi ja edasiviivaid  lahendusi Eestile

Toomas Tamsar
 

Tööandjad esitasid riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomisjoni Gunnar Okki

Eesti Tööandjate Keskliit tegi valitsusele ettepaneku nimetada riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise komisjoni liikmeks tööandjate poolt Gunnar Okk. Samuti on Tööandjad seisukohal, et loodav komisjon ei peaks tegelema riigi äriühingute nõukogude üle järelevalve teostamisega, vaid selle peamiseks rolliks peaks olema kitsamalt nõukogude liikmete valik ja nende sobivuse hindamine ja töötasu ettepanekute tegemine.

“Eesti Tööandjate Keskliit näeb komisjoni rolli eelkõige “nomineerimiskomisjonina”. See tähendab, et selle peamiseks tegevuseks on võimalike liikmete valik, nende sobivuse hindamine ja tasustamise ettepanekute tegemine. Kindlasti ei saa olla komisjoni ülesandeks järelevalve teostamine nõukogu ja selle liikmete tegevuse üle, mis valitsuse korralduse eelnõus sätestatud ülesandepüstitusest tuleneb,” kirjutas keskliidu juhataja Toomas Tamsari rahandusminister Sven Sesterile.

Rahandusministeerium saatis oktoobri alguses ministeeriumitele kooskõlastusringile riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamise komitee korralduse eelnõu. Komitee suuruseks on viis kuni seitse inimest, kelle hulka kuuluks nii riigi kui erasektori esindajad. Komitee liikmete volituste pikkuseks on plaanitud kolm aastat.

Eelnõu on välja töötatud tulenevalt valitsuse 7. juulil 2016. aastal heaks kiidetud riigi osaluspoliitika valges raamatus tehtud ettepanekust moodustada riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks suure juhtimiskogemusega ekspertidest koosnev nimetamise komitee.

Tööandjad ootavad statistikaametile esitatavate aruannete vähendamist

Eesti Tööandjate Keskliit soovitab statistika kogumise korralduse muutmisel arvestada ettepanekutega, mille Keskliit on juba esitanud nullbürokraatia algatuse raames, kirjutasime me vastuseks Rahandusministeeriumi küsimusele, kuidas hindame riikliku statistika kogumise seaduse muutmise vajalikkust seoses Euroopa statistikat reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste täiendamisega.

“Ettevõtjate hinnangul on üheks suurimaks halduskoormuse tekitajaks just Statistikaameti kogutav aruandlus. Statistiliste andmete kogumise muutmiseks oleme põhjaliku tagasiside juba andnud Nullbürokraatia projekti raames. Palume, et arvestaksite Riikliku statistika seaduse muutmisvajadust analüüsides ka selle projekti sisendit,” seisab kirjas.

Nullbürokraatia projekti raames oleme varem esitanud järgmised tähelepanekud:

  • Üheks suuremaks halduskoormuse tekitajaks on statistikaameti aruanded, mille raames esitatavad andmed suuresti kattuvad. Tõime välja eriti ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande ehk EKOMAR-I, mille koostamine on väga töömahukas ja ettevõtjad esitavad samu andmeid kaks korda – aruanne on samaväärne majandusaasta aruandega, väga palju infot tuleb dubleerida. Ettevõtja tavapärase äritegevuse käigus enamjaolt statistikaameti nõutud andmeid ei koguta ning spetsiaalselt statistikaameti aruande jaoks andmete kogumine on tihti majanduslikult väga ebamõistlik. Nii võib juhtuda, et paljude ettevõtete esitatud andmed on ebatäpsed ja sellest tulenevalt on ebatäpne ka kogu statistiline pilt, mis omakorda viib valede otsusteni statistika tarbija. Seepärast tegid Tööandjad ettepaneku, et statistikaamet kõik EKOMAR-i andmed võiks võtta ettevõtja portaalile esitatud majandusaasta aruandest.
  • Tööandjate hinnangul on ebavajalikud, arusaamatu otstarbega või omavahel dubleerivad ka paljud teised aruanded. Statistikaametile on vaja esitada erinevaid aruandeid, mis sisaldavad paljuski sama informatsiooni. Igakuiste aruannete koostamiseks vajalik info kajastub ka kvartaalsetel aruannetel. Probleemiks eelkõige igakuine palgaaruanne.
  • Tööandjate hinnangul võiks riik seada endale eesmärgi küsida samu andmeid ettevõtjalt ainult ühe korra. Otstarbekas oleks maksu- ja tolliameti (MTA) ning statistikaameti suurem koostöö.

Tööandjate seisukoht Euroopa sotsiaalõiguste sambale

Selle aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon kavandi Euroopa sotsiaalõiguste samba (SõS) loomiseks, mille eesmärgiks on sõnastada olulised põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikide tööturu- ja sotsiaalpoliitika arendamisel. 2017. aastal tahetakse välja tulla valge raamatuga.

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja kulutustega globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta. Seega peaks kindlasti püüdma vältida igasuguseid lisaregulatsioone  ning kiiret ülespoole konvergentsi ja harmoniseerimist sotsiaalvaldkonnas. Pealegi on liikmesriigid väga erineva arengutasemega ning mõtlematu tegutsemisega võime oodatava kasu asemel hoopiski halvata majanduse ning põhjustada ettevõtete EList lahkumist ning töötuse kasvu. Seega oleks vaja kindlasti teostada ka sotsiaalõiguste samba mõjuanalüüs ehk siis hinnata mõju majandusele, tööhõivele ning kuivõrd aitab see kaasa ELi ning eelkõige EMU (majandus- ja rahaliidu)  globaalse konkurentsivõime paranemisele.

ELi sotsiaalõiguste sammas peaks laienema ka eurotsooni mittekuuluvatele riikidele, vastasel juhul soosime vaid kahekiiruselist ELi ning veelgi suuremate lõhede tekkimist liikmesriikide vahel.

Konkreetsed kommentaarid SõS kohta:

– SõS-l on ebaselged eesmärgid, puudub mõjuanalüüs ning selge plaan, kuidas plaanitakse SõSi rakendada.

– EL eristub globaalses plaanis kõrgete sotsiaalsete standardite ja sotsiaalkulutuste poolest, küll aga ei saa me sama öelda ELi majanduse konkurentsivõime kohta.
– EL ei vaja sotsiaalvaldkonnas lisaregulatsioone, sest eksisteerib ELi sotsiaalaquis (katab 28 EL liikmesriiki ja EEA riike),  mis koosneb umbes 70 direktiivist ning mis hõlmab enamikku sotsiaalõiguste sambas toodud valdkondadest (näiteks töötaja õigust võrdsele kohtlemisele töösuhtes, õigust saada infot töötingimuste, tööohutuse ja töökeskkonna kohta, kohustust konsulteerida töötajatega jne). Seega jääb arusaamatuks, mis lisandväärtust soovitakse sotsiaalõiguste sambaga saavutada? Kas SõS on  EL sotsiaalaquis´ edasiarendus või soovitakse sellega laiendada vaid sotsiaalvaldkonna õigusi?
– Lisaks tekib paljude sotsiaalõiguste samba teemade puhul subsidiaarsuse küsimus, sest klassikaliselt on need siiani kuulunud liikmesriikide kompetentsi.
– Ilmselt soovitakse ELi tasandil eesmärkide paika panemisega soodustada ülespidist konvergentsi sotsiaalvaldkonnas, kuid paraku võib ambitsioonikate miinimumstandardite seadmisega tekitada kasu asemel hoopis kahju, viies ettevõtete EL-st välja kolimiseni või sulgemiseni ning andes sel moel hoogu tööpuuduse kasvule.
– Jääb segaseks, kuidas plaanitakse ELi sotsiaalõiguste sammast rakendada, kas läbi EL semestri ja riigipõhiste soovituste?
– Puudub mõjuanalüüs: milline on mõju ELi majandusele, konkurentsivõimele ja kuidas aitab SõS kaasa Euroopa Majandus- ja Rahaliidu tugevdamisele?
– Sambast peaks saama raamistik liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajate jälgimiseks/võrdlemiseks. Leiame, et sellist võrdlusraamistikku on raske teostada, sest liikmesriikide lõikes on suured erinevused ning kõikides riikides ei eksisteeri isegi alampalka, samuti arvutatakse palgalõhe näitajat erinevalt. Praegu tundub, et suund on liigselt tingimuste võrdsustamise suunas, mis aga tegelikkuses piirab vaesematest riikidest pärit ettevõtjate ja töötajate võimalusi (nt. lähetatud töötajate teema).
– Tööjõu vaba liikumine, mis on üks ELi põhivabadusest ning äärmiselt oluline ühisturu ja tööturu funktsioneerimiseks, puudub täielikult ELi sotsiaalõiguste sambast. Paljudes ELi liikmesriikides on suurimaks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus, samas tööjõu vaba liikumine aitaks seda probleemi oluliselt  leevendada.

Eesti ja SõS

Kahtlemata sisaldab sotsiaalsammas mõnesid väga olulisi valdkondi. Nendest olulisemad Eesti jaoks on:
1. Oskused, haridus, elukestev õpe;
2. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine.

1. Haridus – viia haridus vastavusse tööturu nõuetega; töökohapõhise õppe suurem osakaal; elukestva õppe propageerimine.

Meil on juba praegu suur kvalifitseeritud tööjõu puudus. Seega peame hoolitsema selle eest, et noored saaksid õppeasutustes oskused, mille järele on ettevõtetel reaalne vajadus. Arvestades demograafilisi trende ja kiiret tehnoloogilist arengut, muutub eriti oluliseks elukestev õpe. Peame võimaldama inimestel püsida tööturul nii kaua kui võimalik, selleks on neil vaja aga kaasaegseid digioskusi. Samuti peame lihtsustama võõrtööjõu kaasamist sektorites, kus Eestis vastava kvalifikatsiooniga inimesed puuduvad või on neid liiga vähe.

2. Elanikkonna vananemist, tööealise elanikkonna vähenemist, väljarännet arvestades on üheks suuremaks meie ees seisvaks väljakutseks eelkõige sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide jätkusuutlik finantseerimine.

• Eesti rahvaarv on 2060. aastaks 1,1 miljonit (senise 1,3 milj asemel), mis tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Töötajate ja pensionäride suhe viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe pensionäri kohta. 2060 aastaks on ühe pensionäri kohta vaid poolteist töötavat inimest.
• Sellise trendiga jätkates oleks 2060. aastal meie riiklik pension alla 300 euro kuus
• Kas vaid pensioniea tõstmine 70 eluaastani saab olla  lahenduseks  praeguse pensionisüsteemi püsima jäämiseks?
• Kas pensioniraha peaks investeerima Eestisse?
• Viimasel ajal on palju olnud juttu tervishoiu finantseerimisest ning Haigekassa pingelisest eelarvest. Tervishoiutöötajate hoiatusstreik oli selgeks märgiks, et meie tervishoid on üle 10 aasta olnud alarahastatud ning selle finantseerimine vajab ülevaatamist.
• Sotsiaaltoetuste puhul võiksime arvestada reaalsusega (ehk siis ka üksikvanemate suurt osakaalu), mitte lähtuda alati traditsioonilisest peremudelist: „ema, isa, 2 last“.
• Naiste aktiivseks osalemiseks tööturul ja ühiskonnaelus peame tagama lasteaiakohtade ja eakate hooldeteenuse kättesaadavuse.
• Tähelepanu tuleb pöörata ka absoluutses vaesuses elavatele inimestele, sest liialt suured erinevused sissetulekutes hakkavad teatud hetkest takistama majanduse arengut.

Vahekohtumenetlus peaks olema täpsemalt reguleeritud

Vahekohtute tegevus peaks olema täpsemalt reguleeritud, sest see suurendaks vahekohtumenetluse kvaliteeti ning vähendaks kuritarvituste ohtu, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar justiitsministeeriumile.

Eesti Tööandjate Keskliit esitas oma kommentaarid eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil olevale tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Eelnõu seletuskirja kohaselt kaaluti vahekohtumenetluste reguleerimisel kahte varianti, millest eelistati versiooni, kus vahekohtus tehtud otsuse täitmiseks tuleb otsus (tava)kohtu poolt tunnustada ja täidetavaks tunnistada.

Keskliit eelistab siiski varianti nr 2, mille kohaselt oleks vahekohtute tegevus täpsemalt reguleeritud. Rangemate nõuete esitamine vahekohtutele suurendaks vahekohtumenetluse kvaliteeti ning vähendaks kuritarvituste ohtu.

Keskliit on seisukohal, et vahekohtu otsuste igakordne tunnustamine nende täitmiseks kaotab ära selle menetluse eelised – st. väheneb kiirus ja efektiivsus.
Tõenäoliselt pöördutakse sellisel juhul rohkem tavakohtutesse, mis tõstab nende koormust ja pikendab veelgi menetluste tähtaegu.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et varianti 1 eelistati muuhulgas seetõttu, et kaitsta tarbija kui nõrgema poole õigusi.

Keskliit teeb ettepaneku kaaluda lahendust, kus tarbija ja ettevõtja vaheliste vaidluste vahekohtumenetluste puhul on otsuste tunnustamine kohtu poolt kohustuslik, kuid juriidiliste isikute vahelised vaidlused seda ei vaja.

Lähtudes eeltoodust on Keskliit arvamusel, et eelnõus toodud variandi puhul kaotab vahekohtumenetlus oma eelised ning ühtlasi suureneb tavakohtute koormus.

Käibemaksukohuslase piirmäära tõstmine vajaks täiendavat analüüsi

Eesti Tööandjate Keskliit kooskõlastas Rahandusministeeriumi algataud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tõstetakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40000 eurole ja kehtestatakse teatud metallitoodetele pöördmaksustamine. Leiame siiski, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmise võimalikku mõju varimajandusele, näiteks käibevarjamisele ja pettuslikule teenuseosutamisele töösuhte asemel, mis võib eelarvetulusid vähendada suuremas määras ning luua ebaausat konkurentsi.

Samuti juhime tähelepanu, et suurem osa ettevõtjaist käibega suurusjärgus 16001-40000 € aastas võib käibemaksukohustuslase registreeringust pigem huvitatud olla. Kui vabatahtlik registreerimismenetlus muutub nende jaoks oluliselt keerulisemaks, halduskoormus tervikuna hoopis kasvab.

Tööandjad peaministrile: kütuseaktsiis tuleb langetada 2015. aasta tasemele

Kütuseaktsiisi tõstmisel selle aasta veebruarist on tuntav negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale, samuti on kaheldav selle tulemusena suurenev maksulaekumine. Seetõttu tuleks kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pöördumises peaminister Taavi Rõivasele.

Tamsare sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad 2016 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides. „Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt,“ kirjutas Tamsar.

Tänu varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused aktsiisitõusujärgse ajaga vähenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9%. Sama suur on ka maismaatranspordiettevõtete soetuse vähenemine kütusemüüjatelt. Samas on viimastel aastatel diislikütuse tarbimine jõuliselt kasvanud ja ca 5% suurust kasvu prognoosis Rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks. Seega paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt.

Eesti Tööandjate Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves olla juba üle 70 miljoni.
 „Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,“ kirjutas Tamsar.

Kütuse aktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10% (4 senti/ltr) ja diislikütusele 14% (5,5 s/ltr). 2016 määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt. Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 9 senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas.

Loe peaministrile saadetud pöördumist SIIT

Välisesinduste olulisusest ettevõtjatele

Ettevõtjad vajavad turule sisenemiseks enim abi riikides, mis ei kuulu Euroopa Liitu, ent üle maailma peaksid majandusdiplomaadid senisest enam tähelepanu pöörama Eesti kui ettevõtluskeskkonna reklaamimisele, leiab Eesti Tööandjate Keskliit vastuses Välisministeeriumi küsimustele välisesinduste prioriteetsete tegevussuundade kohta.

1. Milliste riikide puhul olete kõige enam huvitunud Eesti riigi olemasolevate esinduste diplomaatide toetavast tegevusest?

– EL riikidest võiks ettevõtjate arvates olla Eesti majandusdiplomaadid riikides, milledega on Eesti sektoritel aktiivne kaubavahetus või turismindus: Skandinaaviariikides, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Itaalias.

Suurim vajadus Eesti majandusdiplomaatide või EASi esindaja järele on aga EL-st väljapoole jäävates riikides:
– riikides, kus ärikultuur meie omast oluliselt erinev, kuid samas asju õigesti tehes on äripotentsiaal suur (Aasias: Jaapan, Hiina, India, Lõuna-Korea, Indoneesia), Araabia Ühendemiraadid (AÜE), Omaan. Mainiti ka Iraani ja Türgit.
– USA, Kanada
– Riikides, kus võib esineda probleeme õigusriigi põhimõtete (rule of law) ja investorite õiguste austamisega Venemaa, Kasahstan, Azerbaidźaan. Ettevõtjad rõhutavad, et EL peab jätkama kahepoolsete investeeringute lepingute (BIT) sõlmimist, sest ettevõtjate õiguste kaitsmisel on BITidel erakordselt suur tähtsus.

2. Eraldi soovime teie hinnangut meie esinduste tegevusele majandusdiplomaatia valdkonnas Euroopa Liidu maades, palume nimetada esindused, millega olete töiselt kokku puutunud. 

Ettevõtjad on teinud koostööd Eesti esindustega majandusdiplomaatia valdkonnas järgmistes Euroopa riikides: Saksamaa , Suurbritannia, Itaalia, Põhjamaad, Läti, Hollandi, Norra. Samuti on suureks abiks olnud investori huvide kaitsmisel kolmandates riikides meie Eesti esindus EL juures.

Väljapool ELi: USA, Kanada, Jaapan, Hiina, Venemaa (Peterburi, Moskva), India, Gruusia, Kasahstan

Ettevõtjad, kes on meie välisesinduste majandusdiplomaatidega või EASi välisesindajatega koostööd teinud, jäid sellega igati rahule.

Väljapoole ELi jäävate esinduste osas toodi esile India Suursaatkonda ja eelkõige endise Suursaadik Lubi erilist abivalmidust kontaktide loomisel Indias. Samuti kiideti Eesti suursaatkonda Kasahstanis, Astanas. Logistikasektor kiitis head koostööd esindustega seoses ärifoorumitel ja logistika konverentsidel osalemistega (TransRussia, TransKasahstan, TransBelorussia). EASi välisesindajate osas toodi esile Kosaku Yamaguchi väga head tööd Eesti-Jaapani majandussuhete edendamisel.

3. Kas teie organisatsiooni kuuluvad ettevõtted vajavad ELi maades meie esinduste tuge ettevõtete huvide kaitsmisel?

Euroopa Liidu maades ei vaja ettevõtjad abi otseselt ettevõtete huvide kaitsmisel, küll aga saavad ka siin majandusdiplomaadid abiks olla esmasel turule sisenemisel kontaktide loomisel, koostööpartnerite kohta taustainfo hankimisel, info suunamisel õigete inimesteni sihtriigis jne.  Nimetatud tegevused on kolmandate riikide turgudele sisenemisel kordades olulisemad. Nagu punktis 1 mainitud, siis ettevõtjate arvates võiks nendes EL liikmesriikides, millede vastu on mitmetel Eesti sektoritel huvi, meie majandusdiplomaadid olla, kuid ilmselt vajalik kokku tõmbamine saabki toimuma ELs paiknevate majandusdiplomaatide osas.

Eesti Tööandjate Keskliit on BUSINESSEUROPE liige. Seega omame huvide esindamise ja kaitsmise kanalit EL tasandile kui ka kontakte teiste BUSINESSEUROPE liikmeskonda kuuluvate tööandjate organisatsioonidega, kelle poole saab vajadusel pöörduda.  Samuti on enamus haruliite oma vastavate EL tasandi katusorganisatsioonide liikmed.

Mainida tuleb ka Eesti EL esinduse olulisust EL institutsioonidega suhtlemisel ning vahendajarolli, kui asi puudutab investeeringute kaitset kolmandates riikides, sest teatavasti kuuluvad nii kaubandus- ka kui kahepoolsed investeeringute lepingud EL pädevusse.

4. Edasivaade: Palume Teie organisatsiooni ettevõtjatel võimalusel kirjeldada, milliste kaupadega ja teenustega  ning millistele turgudele soovitakse lähemate aastate jooksul suunduda

Windoor AS on teinud pikalt ettevalmistusi suundumaks insener-tehniliste lahenduste ja ehitusmaterjalide tootmisega Põhja-Ameerikasse. Ka IKT ja toiduainetööstus leiavad, et USA turu osas on Eesti ettevõtjad siiani passiivsed olnud. Kuna USA turule sisenemine on kallis, siis võiks Saatkond pakkuda USA-s ettevõtjatele turuga tutvumise faasis Saatkonnas ruumide (näiteks konverentsiruumide) kasutamise võimalust. 
Teatud Eesti hotellid on huvitunud Eesti reklaamimisest ka kui heritage, luksusturismi ja –puhkuse sihtpunktina .

5. Millistes riikides ja millistes valdkondades soovitaks endale leida koostööpartnerid või investoreid?
– Kanada, USA .
– India – tehnoloogiafirmade peakontorite, filiaalide ja tippspetsialistide meelitamine Eestisse.  Kindlasti tasub samal eesmärgil Eestit aktiivselt tutvustada ka Itaalias, Saksamaal, Ukrainas ja Kreekas, sest ka nimetatud riikides paiknevatest peakontoritest võivad olla huvitunud laienemisest või asukoha muutmisest. Eelkõige käib see IKT sektori kohta.
– Majandusdiplomaadid võiksid olla ka nendes riikides, kust soovime Eestisse kutsuda välisüliõpilasi, teadlasi.
– Koostööpartnerite ja investorite osas on näiteks Eesti hotellid keskendunud peamiselt Euroopa riikidele, eelkõige UK, Saksamaa, Beneluximaad, aga ka Jaapan ning Aasia Vaikse ookeani piirkonnale.

6. Palume Teie organisatsiooni ettevõtjatel võimalusel nimetada, millistes riikides nad täiendavalt vajaksid oma majandustegevuse toetuseks Eesti diplomaatide kohalolu?

Turule sisenemisel vajaksid ettevõtjad majandusdiplomaatide abi eelkõige EL-st väljapoole jäävates riikides (kirjeldatud lähemalt p 1): Aasias: lisaks Jaapanile, Hiinale ka Indoneesias, Lõuna-Koreas; Araabia Ühendemiraatides, Omaanis, teatud Aafrika riikides , USAs (eelkõige New York), Kanadas.
Raudtee-alaste teenuste pakkumisega tegelev ettevõte leiab, et Eesti vajaks täiendavalt esindust Usbekistanis, Iraanis. Siiani on see ettevõte tegutsenud Kasahstanis, Gruusias, Azerbaidźaanis, Ungaris.

Ettepanekud:
Rohkem läbipaistvust ja koordineeritust majandusdiplomaatide ja EASi esindajate tegevuse osas:
Üldiselt soovivad ettevõtjad saada rohkem infot meie majandusdiplomaatide tegevuse kohta, aktuaalsetest majandusteemadest sihtriigis kui ka infot, mis valdkonnas võiks antud riigis olla Eesti ettevõtjatel potentsiaali? Hetkel puudub ühtlustatud infovahetus majandusdiplomaatide, (EASi välisesindajate) ja peamiste ettevõtlusorganisatsioonide vahel. Kõik taandub konkreetsele majandusdiplomaadile, osad  jagavad infot, enamus mitte. Oleks abiks kui toimuks koordineeritud, regulaarne infovahetus majandusdiplomaatide, EASi esindajate ja peamiste ettevõtlusorganisatsioonide vahel.

IKT sektor oleks tänulik, kui majandusdiplomaat kaardistaks ka asukohariigi e-võimekuse. Eesti IKT sektor näeb oma konkurentsieelist eelkõige e-riigi lahenduste, tervisetehnoloogiate ja greentech valdkondades. Arvestades EL tegevust ühtse digitaalturu, e-valitsemise osas, on just praegu oluline näiteks promoda nii Brüsseli kui suuremate liikmesriikide suunal Eesti saavutusi e-riigi lahenduste osas. Analoogiline kaardistamine võiks aset leida ka teiste Eesti jaoks strateegiliselt oluliste majandusvalkondade lõikes.

Majandusdiplomaatidel oluline roll Eesti majanduse imidži kujundamisel asukohariigis. Majandusdiplomaadid peaksid senisest rohkem reklaamima Eestit kui head sihtpunkti äri tegemiseks, töötamiseks, õppimiseks ja turistina külastamiseks. Oluline on reklaamida Eestit potentsiaalsetele investoritele ja tuua Eestisse tehnoloogiafirmade filiaale, peakontoreid, tippspetsialiste. India näol selles osas suur potentsiaal, kuid India on ka heaks näiteks, kuidas IKT sektori peakontoreid võõrustada. EL-s heaks näiteks Iirimaa globaalsete IT ettevõtete Euroopa peakontorite võõrustajana.

Kindlasti peaks rohkem tähelepanu pöörama Eesti kõrgete ametnike visiitide järeltegevusele (k.a analüüsida, kas visiidil loodud kontaktidest ka reaalse äritegevuseni jõuti, kas toimus vastuvisiit jne). Aukonsulite osas tasuks mõelda kvalifitseerumiskriteeriumite välja töötamisele, millega tagataks see, et aukonsulist oleks rohkem kasu. Hetkel võib juhtuda, et aukonsul on kohalikus riigis inimene, kes ei räägi inglise keelt ning sellest tulenevalt on ettevõtjal temaga kontakti loomine või abi palumine  väga keeruline.

Oluline on ka Eesti EL eesistumise (2018) maksimaalne ärakasutamine  Eesti majanduse tugevdamise eesmärgil.

Ettevõtjapäev jäägu lipupäevaks

Pooldame ettevõtjapäeva lipupäevana. Leiame, et sellisel viisil antakse ettevõtjatele ja avalikkusele tugev sõnum sellest, et riik tunnustab ettevõtjaid ja peab nende panust kõigi kodanike heaolu kasvatamisel tähtsaks. Arvestades, et aastal 2015 juba oli ettevõtjapäev lipupäev, annaks selle muutmine valitsuse poolt väga vastuolulise signaali, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliit vastusena Riigikantselei arupärimisele. 

Eesti Tööandjate Keskliit on omalt poolt igati valmis oma liikmesettevõtteid ja liikmesorganisatsioonide liikmeid lipupäevast teavitama ja neid kutsuma sel päeval lippu heiskama.

 

Nullbürokraatia: Suurimat halduskoormust tekitab statistikaameti nõutav aruandlus

Nullbürokraatia projekti raames, mille eesmärgiks on koguda kokku kõik ettevõtjate hinnangul ebamõistlikud ja koormavad regulatsioonid ja aruandluskohustused, laekus Eesti Tööandjate Keskliidule tagasiside enam kui kümnelt organisatsioonilt, kes olid seda omakorda kogunud oma liikmete käest.

Üheks suuremaks halduskoormuse tekitajaks on Statistikaameti aruanded, kuna ettevõtja oma tavapärase tegevuse käigus neid andmeid ei kogu. Seetõttu ei ole spetsiaalselt Statistikaameti jaoks andmete kokkukorjamine tihti majanduslikult mõistlik. Nii võib juhtuda, et paljude ettevõtete esitatud andmed ei ole täpsed ja sellest tulenevalt ei ole täpne ka kogu statistiline pilt. See viib omakorda valede otsusteni statistika tarbija.

Näiteks toodi välja EKOMAR aruanne, mille koostamine on väga töömahukas. Ehkki osa andmeid on samad, mis esitatakse majandusaasta aruandes, tuleb need sisestada uuesti ja infot dubleerida. Samuti on aruande sisestusvormis vigu. Ka paljude teiste aruannete puhul saaks Statistikaamet andmed kätte teistest keskkondadest või teha koostööd näiteks Maksu- ja Tolliametiga. Mitmel puhul tuleks ka kaaluda, kas on ikka vajalik nii kvartaalsete kui ka aastaaruannete esitamine, kui amet saab andmed kätte emmast-kummast.

Problemaatilistena nimetati ka näiteks heitmete aruande esitamist, aruandlust sotsiaalkindustusametile, käibedeklaratsiooni keerukust paljude erandite tõttu, sõidupäevikuid ja välismaalastest töötajate kohta info esitamist PPA-le.

Kõik ettepanekud ja pakutud lahendusvariandid on kättesaaadavad SIIT

Tööandjate ettepanekud ettevõtluse toetamiseks pärast aastat 2020

Ettevõtlusminister küsis ettevõtete katusorganisatsionidelt soovitusi ja ettepanekuid, kuidas toetada ettevõtlust pärast aastat 2020, mil tuleb arvestada ELi struktuurivahendite järsu vähenemisega. Täna käib ettevõtete toetamine teatavasti just ELi vahendite toel.

Eesti Tööandjate Keskliidu vastus:

Eesti Tööandjate Keskliit rõhutas 2014. aasta sügisel välja antud Tööandjate manifestis vajadust täpsustada asutustevahelist tööjaotust ettevõtluse edendamisel ja analüüsida nende ülesannete täitmise senist tulemuslikkust. Samuti nimetasime, et peame vajalikuks luua ja avalikustada eelarvestrateegia tõukevahendite lõppemise järgseks ajaks.

Tõukefondide vahendite kasutamise peamine eesmärk peab olema Eesti ettevõtete väärtusahelas ülespoole liikumine ning ekspordivõimekuse kasvatamine. See eesmärk peab peamine olema ka pärast käesoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi lõppu, mil arvatavasti Eestile laekuv toetus struktuurivahenditest oluliselt väheneb.

Seepärast leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et pärast aastat 2020 (sõltumata toetuse allikast) tuleb eeskätt toetada eksporti, innovatsooni, haridust ja kontaktide loomise võimekust. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi. Toetuste strateegiline eesmärk peab olema saada keskmise suurusega ettevõtted tegema tehnoloogiainvesteeringuid.

Eelnevast lähtuvalt teeme järgmised konkreetsed ettepanekud tegevustest, mis meie hinnangul on prioriteetsed ja vältimatud:

Liita ettevõtetele erinevaid teenuseid ja toetusi pakkuvad riigile kuuluvad asutused (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, KredEx, PRIA, Arengufond, KIK) ning tuua loodava organisatsiooni vastutusalasse ka need ettevõtete ja ettevõtlikkusega seotud meetmed ja tegevused (nt ettevõtlusõpe, ettevõtlusteadlikkus jm), mis täna toimivad läbi ministeeriumite, ülikoolide vm asutuste. Sama asutuse ülesandeks oleks ka teadusraha, eriti rakendusuuringuteks mõeldud vahendite kasutamine ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks.

Uue asutuse loomine annab meie hinnangul mitu tulemust:

  1. Oluline rahaline kokkuhoid tugistruktuuridelt ja klienditeeninduselt
  2. Selgus kliendi vaates – ettevõtja saab kogu info ja teenuse ühest kohast, ei pea esitama eri asutuste vormidel taotlusi ja aruandlust, väheneb halduskoormus.
  3. Paraneb koostöö meetmete väljatöötamisel ja vajadusel muutmisel, kuna informatsioon ettevõtjate vajaduste kohta ning tagasiside olemasolevete meetmete ja teenuste kohta laekub ühte kohta. Väheneb nö „silotornide“ probleem.

Soovime liitmisega mitte oodata aastani 2020, vaid alustada protsessiga kohe, riigireformi raames.

2.

Tuua fookusesse ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute toetamine ettevõtja vajadustest lähtuvalt. Tootlikkuse tõstmiseks ja targema majanduse poole liikumiseks on innovatsioon hädavajalik, ent samas on ettevõtja jaoks tegemist kõige riskantsema arendustegevusega. Seetõttu tuleb vaadata kogu protsessi ning mitte piirata toetatavaid tegevusi vaid koostööga teadusasutustega, vaid ka teenuse tellimist inseneribüroodest, arendajate palkamist jms.

3.

Töötada välja eraldi meede Eesti tööstuses IKT-lahenduste (Industry 4.0) kasutuselevõtu soodustamiseks nii tootearenduses kui ka protsesside juhtimises.

4.

Ekspordivõimekuse suurendamiseks toetada Eesti ettevõtetel sihtriikidesse müügijuhtide leidmist ja palkamist.

Eesti Tööandjate Keskliit näeb oma rolli eeskätt toetuste väljatöötamise protsessis osalemises ja ettevõtete teavitamises ja informeerimises.

Lisaks peame oluliseks tuua välja meie liikmete ettepanekud, kuidas ministeeriumi ja tööandjate katusorganisatsiooni ning erialaliitude vahel koostööd parandada:

  1. Ettevõtteid esindavate organisatsioonide rolli suurendamine valdkondlike mõjuhinnangute koostamises.

Iga seadusandliku akti ettevalmistamisel tuleb selle võimalike mõjude kohta teha sisuline mõjude hinnang. Senisest enam tuleb sellesse protsessi kaasata erialaliite, kelle mõjuhinnangud täiendavad ministeeriumite koostatud mõjuhinnanguid ning on ettevõtteid puudutavas osas usaldusväärsemad ning kuluefektiivsemad kui ettevõtlust monitoorivate riiklike analüüsiorganisatsioonide käimashoimine ning nendelt vastavate mõjuhinnangute tellimine.

Mõjuhinnangute koostamisel peavad ministeeriumid juba täna kaasama vastavas valdkonnas tegutsevaid erialaliite. Kuid siiani ei ole kaasamine laienenud sisuliste mõjuhinnangute ühisele koostamisele. Ilma otsese tellimuseta ei ole tõenäoline, et ettevõtted panustaksid eelnõude kohta terviklike mõjuhinnnangute koostamisse. Ettevõtete teadmiste kaasamiseks mõjuhinnangute koostamisse tuleb see mõistlikus ulatuses kompenseerida.

  1. Ministeerium tellib olulisematelt valdkondlikelt organisatsioonidelt kord aastas konkurentsivõime ja arengupotentsiaalide raporti antud valdkonna kohta.

Raport ei peaks olema pikem kui 5-7 lk, valmimisega maikuus (enne kui ministeerium esitab riigieelarve koostamise raames oma eelarveprognoosi).

Raport sisaldab ettepanekuid: a) pikaajaliste trendide mõjutamiseks; b) kiirelt muutmist vajavate teemade loetelu ning soovitav lahendusettepanek. Vajadusel võib organisatsioon raportile lisada iga ettepaneku kohta omapoolse mõjuhinnangu.

2. Valitsuse tegevuskavas olevad ettevõtluse arendamise kavade elluviimise detailid arutatakse sisuliselt läbi valdkondlike ettevõtlusorganisatsioonidega;

3. Ettevõtlusministri poolt järgmisel aastal ettevõtluse arendamise tööplaanide koostamise käigus informeerida valdkondlikke ettevõtlusorganisatsioone kavandatud ajagraafikust, et organisatsioonid saaksid planeerida oma ressursse.

Äriseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus

Eesti Tööandjate Keskliit teatas Justiitsministeeriumile, et meil ei ole täpsustusi ega kommentaare äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele osas, mis käsitleb registrikande hilisemat jõustumist ning ärinime broneerimist.

Seoses e-residentsusega  kavandatud muudatustega ei ole me väljatöötamiskavatsuse põhjal veendunud, et kõik selles nimetatud riskid saavad maandatud. Sellest tulenevalt tegime ettepaneku täiendavalt analüüsida, millised riskid kaasnevad juriidilise isiku asukoha nõude kaotamisega ja kuidas neid on võimalik vältida.

Kokkuvõte väljatöötamiskavatsusest SIIN

Ettepanekud Keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõule

Jäätmeregulatsiooni üks põhieesmärke on vastavalt jäätmekäitluse hierarhiale jäätmetekke vältimine. Kõige tõhusam ja loogilisem jäätmetekke vältimise viis tootmisettevõttes on toorme töötlemisel saadavate põhitoodete koguse maksimeerimine ning kõrvalsaaduste ja tootmisjääkide väärindamine toodetena selliselt, et sisuliselt jäätmedefinitsioonile vastavate jäätmete tekkekogus ja ohtlikkus oleks viidud majanduslikult ja keskkonnaalaselt mõtteka miinimumini. See tähendab, et ettevõtja käsitleb kõiki tootmisprotsessi saadusi kasulike ja kasutusväärtust omavatena seni, kui on võimalik vältida nende liigitamist jäätmeteks.

Sellist lähenemist pole aga eelnõus ega seletuskirjas piisavalt rõhutatud.

Eeltoodu näiteks on seletuskirjas toodud äraviskamise (ingl k discard) määratlus: „Näiteks tootmisprotsessis tekivad ülejäägid, mida selles protsessis kasutada ei saa ning selle tootmisprotsessi tegija soovib neist lahti saada ehk „ära visata“, on jäätmed. See ei tähenda, aga seda, et keegi teine ei või nende jäätmetega midagi kasulikku teha (ringlusse võtta, taaskasutada) ning samuti võib keegi nende eest ka raha maksta.“
Antud selgitust võib mõista selliselt, et tootmisprotsessis tekkivad ülejäägid on protsessi tegija jaoks eeldatavalt jäätmed ning käitajal pole võimalik ülejääke kasutada, st täiendavalt töödelda kõrvalsaadustena.
Erandiks on üksnes kitsalt määratletud juhud, mis määratletakse keskkonnaministri antavate rakendusaktidega (eelnõu § 5 lg 2).
Sellega piiratakse oluliselt käitaja võimalusi kõrvalsaaduste kasutamiseks ja jäätmetekke vältimiseks juba põhimõistete määratlemise tasandil.
Käitaja võib ka ise leida võmalusi tekkinud jäätmete ringlussevõtuks ja taaskasutuseks, selle eelduseks pole jäätmete üleandmine teisele isikule.
Samuti pole korrektne eelnõus toodud väide „On selge, et otsustamisel, kas asi on ära visatud (ingl k discard) või mitte, ei saa tugineda üksnes potentsiaalse jäätmevaldaja subjektiivsele arvamusele.“ Sellise otsuse langetamisel võtab loa andja arvesse kõik loa andmisel tähtsust omavad asjaolud, sh loa taotleja esitatud andmed ja seisukohad ning loa tingimuste, sh tootmisprotsessi tulemusel tekkivate kõrvalsaaduste määratlemisel jäätmena või mitte.

2. Eelnõu 2. peatükis kasutatakse mõistet „valdkonna arengukava“.
Kas siin peetakse silmas riigi jäätmevaldkonna arengukava, konkreetse tegevusvaldkonna jäätmehoolduse arengukava vms kohaliku omavalitsuse haldusalast suurema ulatusega arengukava?

3. Eelnõu 7. peatüki § 183 lg 1 toodud nõue: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.“ pole põlevkivi töötlemisel suures mahus tekkivate jäätmete (põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks) puhul praktiliselt rakendatav.

Palume viidatud säte ümber sõnastada selliselt, et ei loodaks praktikas rakendamatut kohustust ning välditaks sellest tulenevaid rikkumismenetlusi ja sanktsioone ettevõtete vastu.

4. Eelnõus ettenähtud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nõude kaotamine on regulatsiooni selguse suurendamise ja dubleerivate menetluste mahu vähendamise seisukohalt tervitatav, kuid sellega seonduvalt soovime juhtida tähelepanu alljärgnevale:
Eelnõu § 219 lg 1 p 2 sätestab, et lisaks eelnõu § 218 sätestatule esitab ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotleja loa andjale finantstagatise või samaväärse kindlustuse õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks.

Kehtivas jäätmeseaduses (§ 100 lg 1 p 3) sätestatu alusel võib ohtlike jäätmete käitluslitsentsi võib anda, „kui on olemas kindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks“ rakendub meile teadaolevalt jäätmetekäitlejatele, kelle majandustegevuses on ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omamine kohustuslik.
Eelnõuga loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast (s.t eraldiseisvast haldusaktist) ning ohtlikke jäätmete käitlemist reguleerivaks loaks muutub jäätmeluba või keskonnakompleksluba.

Lähtudes eelnõu §-s 21 toodud jäätmekäitluse definitsioonist: „Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, samuti vahendaja ja edasimüüja tegevus“ laieneb eelnõu § 219 lg 1 p 2 alusel sätestatav kohustus (rahalise tagatise nõue) automaatselt kõigile jäätmekäitlejatele, kellel on jäätmeluba või kompleksluba jäätmete, s.h ohtlike jäätmete käitlemiseks, kuid varem pole olnud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
Nii kehtestatakse täiendav kohustus jäätmekäitlejale, kelle majandustegevuse eesmärk ei ole nt. ohtlike jäätmete kogumine jäätmevaldajatelt ja seejärel ümbertöötlemine, vaid oma tootmisprotsessis tekkinud ohtlike jäätmete käitlemine, näiteks jäätmete kogumine ja vaheladustamine, tootmisprotsessis taaskasutamine või üleandmine teistele jäätmekäitlejatele.

Eelnõu § 219 lg 1 p 2 nõue on põlevkivisektori ettevõtetele ülemääraselt koormav, kuna lisaks nimetatud nõuetele sätestab kehtiva jäätmeseaduse § 91 kohustuse esitada prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemisel loa andjale kindlustusleping või loa andja aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse kirjalik kinnitus rahalise tagatise olemasolu kohta põlevkiviõli tootmisel tekkivate ohtlike jäätmete, nagu poolkoksi ja põlevkivituha, ladestamisel.
Seega tekib põlevkiviõli tootmise ohtlike jäätmete käitlemisel kahekordse finantstagatise või samaväärse kindlustuse kohustus – ühel juhul rakendub see on ohtlike jäätmete (poolkoks ja tuhk) ettevõttesisesel käitlemisel (nt. kogumine tootmisterritooriumil ja vedu) ja teisel juhul samade jäätmete ladestamisel.

Teeme ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et vältida põlevkivisektoris tekkivate ohtlike jäätmete, nagu poolkoksi ja tuha käitlemisel eelpool kirjeldatud olukorra tekkimist.

5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud sättega, mille kohaselt pakendiettevõtjad, kes esitavad andmed pakendiregistrisse ning toovad maale pakendatud kaupa pakendimassiga viis tonni või vähem aastas, peaksid samuti olema vabastatud pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrollist.

Meile teadaolevalt on pakendiseadus ebamõistlikult koormav audiitorkontrolli osas paljudele varuosasid sisse vedavatele ettevõtetele.

6. Peame oluliseks vaba konkurentsi jäätmeturul ning teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 59 lg 2 ning täiendada eelnõu §-i 60 sättega, mis välistaks sisetehingute kasutamise jäätmekäitluses.

Eelnõus toodud § 59 lg 2 sisu on sama kui Riigikogu poolt 19.06.2014 kehtetuks tunnistatud jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis jõustus 07.01.2015 seoses Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-34-14 jõustumisega.

Ettevõtja arenguprogrammis olgu eelkõige koht innovatsiooni panustavatele ettevõtetele

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmiva Ettevõtja arenguprogrammi meetme põhimõte, mille kohaselt toetatakse programmis osalevaid ettevõtjaid konkreetse organisatsiooni arenguvajadustest lähtuvalt, õige suund.

Programmi üks keskseid eeldusi on, et ettevõtjad vajavad abi pikaajalisel planeerimisel ja arvame, et MKM näeb probleemi õigesti. Samas leiame, et need, kellele on ambitsiooni ja kes plaanivad oma arengut ette, saavutavad suurema tõenäosusega parema tulemuse. Ettevõtluses peaks tahtmine ja initsiatiiv olema ikka eeskätt ettevõtja käes ja seetõttu ei pea me mõistlikuks anda riigi toetust neile, kes pole omal initsiatiivil pidanud vajalikuks 3-5 aastaks ette plaane seada. Ehk et – programmis osalemiseks peab meie hinnangul ettevõttel olemas olema arenguplaan, mille järgi on juba mõnda aega tegutsetud. EASi toel saaks seda plaani siis vajadusel praavitada ja edasi arendada, seisab Eesti Tööandjate Keskliidu esitatud seisukohas.

Rõhutame, et eelistada tuleks ettevõtjaid, kes tekitavad uut know how’d, annavad ühiskonnale lisandväärtust. Seepärast võiks meie hinnangul toote- või teenusearendus ja/või TA tegevused olla programmi kohustuslikud osad.

Teeme ettepaneku võimaldada programmis osaleda ka suurettevõtetel (praegu on programmis osalejad piiritletud VKE-dega). Programmi toel saavutatud kasvu abil võib mõni suurettevõte tuua Eesti majandusele väga olulist lisandväärtust.

 

Ettepanekud õigusloome mahu vähendamise kava eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit toetab Õigusloome vähendamise kava eelnõus püstitatud eesmärke parandada õigusloome kvaliteeti, hoiduda ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest, kuid soovitab nende täitmiseks välja töötada konkreetne tegevusplaani.

Praegune eelnõu ei sisalda süsteemset meetmete/tegevussuundade tasandit, vaid üheksat sammu, mis peaksid aitama õigusloome mahtu vähendada. Sammude loetlemine ei tekita aga veendumust, et nende rakendamisel olukord reaalselt paremaks muutub, seisab Justiitsministeeriumile esitatid arvamuses.

Siit tuleneb meie ettepanek ehitada tekst üles selliselt, et oleks selgelt aru saada, milles õigusloome paranemine peaks konkreetselt väljenduma ehk kuidas lõpuks aru saada, kas eesmärgid on täidetud või mitte?

Muuhulgas esitasime ettepaneku kehtestada ministeeriumide tööplaanidele ühtsed nõuded, mis tagavad nende ajakohasuse, on asjahuvilistele lihtsalt kasutatavad (sh masinloetavad) ja koondatud ühtse dokumendina valitsuse veebilehele. Samuti soovitasime kehtestada kõigi valitsusasutuste jaoks ühtne kord, mis reguleerib eelnõude menetlusprotsessi informatsiooni avalikustamist eelnõude infosüsteemis alates protsessi algusest ja kõigis selle olulistes etappides

Mitmed ettepanekud keskendusid paremale ja põhjalikumale mõjude hindamisele nii seadusloome protsessi eel kui ka järel.

Eesti Tööandjate Keskliit esitas seisukohad Õigusloome mahu vähendamise kava eelnõule koos EMSLi, e-Riigi Akadeemia, Praxise, Eesti Koostöö Koguga. Loe ühiseid ettepanekuid SIIT

Eesti peaks oma Euroopa Liidu poliitikas rohkem tähelepanu pöörama tööstusele

Eesti Tööandjate Keskliit esitas Riigikantseleile ettepaneku tuua “Eesti Euroopa poliitika 2014-2019” eelnõusse konkurentsivõimest rääkivas peatükis eraldi välja tööstuse probleemid ning põhimõtted, mille eest Eesti poliitikud peaksid Brüsselis seisma.

Paljud tööstuse jaoks olulised teemad, näiteks energeetika, on eelnõu eri peatükkides küll kajastatud, kuid hajusalt. Samas on mitmed tööstuse jaoks elutähtsad küsimused jäänud sootuks tähelepanuta ilmselt seetõttu, et konkurentsivõime peatüki aluseks võetud uuringus on küsitletud peamiselt teenusmajanduse valdkonna ettevõtteid. Peame teenuste vaba liikumise küsimust väga oluliseks, kuid seejuures ei tohiks kõrvale jätta töötleva tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime küsimust. Seista tuleb selle eest, et Eesti tööstusele oleks Euroopa Liidus tagatud võrdsed konkurentsivõimalused, seisab Tööandjate keskliidu ettepanekus.

Tööstuse eraldi adresseerimine annaks keskliidu hinnangul kindlustunde investeerida ja arendustööd teha juba Eestis tegutsevale töötlevale tööstusele, mis on teatavasti väga pikaajalise investeerimismahukusega. Samuti oleks see potentsiaalsetele välisinvestoritele kinnitus, et Eesti valitsus peab kohaliku tööstuse arengut üheks prioriteetseks küsimuseks.

Ettepanekute koostamisel arvestas Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Turbaliidu, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Plastitööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Eelektroonikatööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Elektritööstuse Liidu, EBSi, Välisministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega.

Töötlev tööstus on üks Eesti olulisemaid majandusharusid. Tööstus annab Eesti SKP-st 16%, olles suurima SKP-ga valdkond Eestis, samuti annab tööstus ca 58 protsenti Eesti ekspordist (2014. aasta andmed). Eesti tööstussektoris töötab 117 000 inimest.

Loe Eesti Tööandjate keskliidu põhjalikke ettepanekuid siit: https://new.employers.ee/images/pdf/ELPOL_2015-2019_ettepanekud.pdf

Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 “Teadmistepõhine Eesti” sõnastab: “Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi.”

Eesti Tööandjate Keskliit soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kooskõlastamisringile saadetud määruse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” eelnõu ei toeta piisaval määral seatud eesmärke ja laiemas plaanis Eesti majandusstruktuuri muutmist teadmistemahukamaks.

Piirates ettevõtete partnerite ringi vaid Eesti avalike TA asutustega, ei arvestata Eesti ettevõtete tegelike vajadustega. Peame oluliseks, et riik mõistaks rahvusvaheliste koostööprojektide vajalikkust nii teadusasutuste kui ka ettevõtjate potentsiaali ja konkurentsivõime tõstmiseks.

Samuti toetab eelnõu praegusel kujul vaid TA asutuste poolt läbiviidavaid arendustegevusi, mis on aga väike osa kõrge riskiga arendusprotsessist. Saamaks struktuurivahenditest maksimaalset kasu, tuleks meede üles ehitada tervikprojekti toetavana.

Tänane eelnõu ei motiveeri ettevõtjaid osalema, kuna TA asutustelt sisse ostetud teenused ja selleks investeeritud raha ei pruugi jõuda ettevõtja reaalsesse ärilisse rakendusse. Sellega kaasneb reaalne risk, et TA asutused ei leia piisaval hulgal kvaliteetseid koostööpartnereid erasektorist ja valiku puudumisel saavad rahastatud ka potentsiaalita ettevõtmised.

Eelnevast lähtudes esitame järgmised ettepanekud:

1)      Mitte piirata teadus- ja arendustegevuste teostajate ringi üksnes Eesti avalike TA asutustega. Teostajate seas peab olema ka vähemalt üks Eesti avalik TA asutus, kuid sellele lisaks võivad teostajad olla nt inseneribürood, IT-arendajad, välismaised teadusasutused, Eesti eraõiguslikud uurimisasutused jt. Laiendades teostajate ringi, loob riik lisaks võimaluse erinevate koostööprojektide tekkeks ja teadmussiirdeks ka tulevikus, aidates nõnda kaasa Eesti majanduse teadmistemahukamaks muutumisele.

2)     Toetada meetme abil kogu arendustegevuse protsessi, lugedes abikõlbulikuks projekti kõikide osapoolte tegevused ja kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ja vajalikud.  Riigil on olemas vajalikud mehhanismid, teostamaks kontrolli kõigi kulude abikõlbulikkuse üle. Suunates ettevõtjad arendustegevuse teiste tegevuste jaoks toetust taotlema teistest meetmetest, tõstame nii riigi kui ka ettevõtjate halduskoormust, mis on vastuolus ka koalitsioonileppe põhimõtetega.

Karusloomakasvatuse jätkumisest Eestis

Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid 2. juunil avalikul istungil MTÜ Loomus kollektiivset pöördumist karusloomakasvanduse keelamise kohta Eestis. Saatsime Riigikogule kirja, kus kinnitasime, et toetame karusloomakasvanduse jätkamist.

Tegemist on peaaegu sajaprotsendiliselt eksportiva sektoriga, mis saab hakkama riigipoolse toeta, on teinud märkimisväärseid investeeringuid ning valmis neid tegema veelgi. Peame oluliseks, et ettevõtjatel oleks võimalik tegutseda ausas konkurentsikeskkonnas, luua ja säilitada töökohti ning tuua seeläbi maksutulu riigikassasse. Seejuures on eriti oluline ettevõtluse säilitamine maapiirkondades.

Eestis töötab karusloomakasvandustes paarsada inimest.

Riigihangete seaduse eelnõu

Esitasime riigihangete seaduse eelnõule mitmeid ettepanekuid:

Soovitasime kaaluda siduva eelotsuse kehtestamist sarnaselt maksustamise küsimusega EMTA-s. Eelnõu kohaselt Rahandusministeerium küll nõustab ja annab soovituslikke juhiseid, kuid see ei anna hankijatele piisavat kindlust otsuste korrektsuse osas. Näiteks seoses struktuuritoetuste kasutamisega maandaks siduva eelotsuse olemasolu toetuste tagasinõudmise riske, mis põhinevad riigihangete-alastel rikkumistel.

Tegime ettepaneku võimaldada hankeid projektipõhiselt osadeks jaotada, sest mõningatel juhtudel, nt konverentsiteenuse puhul (kus on eraldi ruumide rent, toitlustamine, tõlge jms) ei pruugi nende osade ühiselt hankimine anda kõige soodsamat ja/või kvaliteetsemat tulemust.

Leidsime, et hankemenetluses peaks arvestama pakkujate aktiivsust innovatsiooni investeerimisel ja täiendasime eelnõu sõnastust nõnda, et innovatsioon sisalduks hindamise kriteeriumites. Sisuliselt võiks hankijatel olla võimalus kuulutada edukaks pakkuja, kelle pakutud hind on küll mõnevõrra kõrgem kuid, kes on hankemenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et on pakkujana olulises mahus investeerinud innovatsiooni Eesti Vabariigis.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu

Muudatuse eesmärgiks on sotsiaalmaksu määra langetamine ühe protsendipunkti võrra ning sellega vähendada tööjõu maksukoormust. Maksukoormuse vähendamine lepiti kokku Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu tegevuskavas. Sotsiaalmaksu määra langetatakse alates 2017. aasta 1. jaanuarist 33%-lt 32,5%-le (sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13%-lt 12,5%-le). Alates 2018. aasta 1. jaanuarist langetatakse sotsiaalmaksu määra 32,5%-lt 32%-le (sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12,5%-lt 12%-le).

Eesti Tööandjate Keskliit kooskõlastas sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esitasime ka soovituse jätkata sotsiaalmaksu alandamisega igal kalendriaastal, kuni sotsiaalmaks on langenud määrani 29%. Ühtlasi tegime ettepaneku jagada sotsiaalmaksu maksmise kohustus tööandja ja töötaja vahel, kuna see tõstab iga indiviidi teadlikkust. Seejuures ei tohiks jagamise tulemusel väheneda töötaja netosissetulek.

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmine

Andsime põhjaliku tagasiside Rahandusministeeriumis välja töötatud Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele. Muuhulgas juhtisime tähelepanu, et mitmed seadusemuudatusega maksuhaldurile antavad õigused (nt koguda teavet ennetavalt; saada infot sideettevõjatelt; teostada ettevõtte vara kohta vaatlusi igal pool, ka nt töötaja kodus; võimaldada äriühingu maksuvõla eest vastutavaks teha ka teisi isikuid peale Äriregistris juhatuse liikmeks märgitute) ei taga maksukohuslaste õigusi, toovad kaasa eraelu riive või ei ole proportsionaalsed.

Tegime ettepaneku töötajatena käsitleda ka konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel hüvitist saavaid isikuid, et oleks üheselt selge nende registreerimise kohustus töötajate registris. Nõnda saaks ära hoida uõiguslik vaakumi, kus ühelt poolt käsitletakse konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel makstavat tasu aktiivse tuluna, millelt tasutakse kõik maksud, teisalt kaotab isik õigused riigipoolsele ravikindlustusele, kuna töötajate registris registreerimata jätmise tagajärjel ei jõua andmed võlaõigusliku lepingu ning selle alusel makstava sotsiaalmaksu kohta Haigekassani.

Keskliidu põhjalikke kommentaare saab lugeda siit

Majutusasutuste käibemaks

Rahandusministeeriumis valminud Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule, millega mh tõstetakse majutusasutuste käibemaksu, me kooskõlastust ei andnud. Leiame, et sellega antakse löök eksportiva sektori konkurentsivõimele ning maksu tõstmisest laekuv tulu riigieelarvesse ei kata tekitatavaid kahjusid.

Maksuameti juhend ettevõtluses kasutatavate sõiduautode kulude arvestamiseks

Maksu- ja tolliamet on koostanud ettevõtjatele juhendi ainult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode kulude arvestamiseks. Kommenteerisime juhendit nii: Käibemaksu seaduse muudatus, mis on seotud sõiduautode maksustamisega, jõustus 1.detsembril 2014. Maksumuudatuse tulemusel planeeriti maksulaekumist 47 miljonit eurot aastas, Maksu- ja Tolliameti avalikustatud andmete põhjal on siiani laekunud täiendavalt käibemaksu keskmiselt umbes 1,1 miljonit eurot kuus. Samas on laekunud täiendavat maksutulu umbes 440 000 eurot kuus sõiduautodelt erisoodustuse deklareerimisega. Seega eelistavad ettevõtjad pigem tasuda ühte konkreetset maksu, kui pidada keerulist arvestust. Eelnevast lähtudes leiame, et praegune ettevõtluses kasutatavate sõiduautode maksustamise kord ei ole otstarbekas, lisab ettevõtjatele ebamõistlikult palju halduskoormust ning ei täida seatud ootusi maksulaekumiste osas. Juhise kehtestamine seda olukorda ei paranda.