Elektriaktsiisi vähendamine suurtarbijale on jõudnud eelnõusse

Oleme viimastel aastatel sellest palju rääkinud, et energiahind tuleb energiamahukale tööstusele konkurentsivõimelisemaks muuta. Täna saatsime rahandusministrile tagasiside Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega kehtestatakse vähendatud aktsiisimäär elektrienergiale, mida tarbib energiaintensiivne tööstus või IKT ettevõte.

Selgitasime, et tööjõu hind Eestis nii kiiresti kasvanud, et see hakkab majanduskasvu väljavaateid pidurdama. Lisaks tööjõule on ka energiahinnad Eestis tööstustarbijale kõrgemad, kui naaberriikides. Näiteks on elektrihind Eestis äritarbijale 20-30% kõrgem kui Soomes või Rootsis.

Nii tööjõu kui energia kõrge hind naabritega võrreldes pärsib eksportiva energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust välisinvestorite jaoks. Ka maagaasiaktsiis tõuseb 2014-2020 ligi 3,4 korda (23,45 eurolt 79,14 eurole 1000 m3 kohta). Seega on energiamahukate ettevõtete jaoks energiahinna alandamise vajadus üha aktuaalsem. Suurem osa Euroopa riike on tänaseks aktsiiside vähendamise võimalust suurtarbija või lihtsalt äritarbija jaoks kasutanud.

Seepärast on meil hea võimalus valitsust tunnustada, et see Eesti suurimate tööandjate ja maksumaksjate jaoks oluline ettepanek on eelnõusse saanud. Juhtisime rahandusministri tähelepanu ka sellele, et energiaintensiivsuse kriteeriume ei tohiks tõsta nii kõrgele, et tänased energiaintensiivsed ettevõtted soodusmäärale reaalselt ei kvalifitseeruks. Samuti tuleks edasi minna ka teiste elektrihinnakomponentide nagu taastuvenergiatasu ja võrgutasu ning maagaasiaktsiisi konkurentsivõimelisemaks muutmisega.

Rahandusministrile saadetud pöördumise täistekstisaab lugeda siit.

Tagasiside tulumaksu-, käibemaksu- ja liiklusseaduse muutmise eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse Rahandusministeeriumi ettepanekute osas panditulumaksule alternatiivi leidmiseks.

Leiame, et ministeeriumi ettepanek on kindlasti samm edasi, ent konkreetne sõnastus kujutaks endiselt maksuriski ka seaduslikele laenudele kontserni sees ning tekitaks segadust juurde. Seetõttu tegime ettepaneku “rikkumistevastast sätet” seadusesse mitte lisada. Samas oleme nõus ettevõtete aruandluse täiendamisega Maksu- ja Tolliameti parema riskianalüüsi võimaldamiseks, tingimusel, et sellega ei tekitataks ebaproportsionaalsel määral halduskoormust. Samuti tuleks maksuhalduril riskianalüüsi põhiselt konkreetsete ettevõtetega tegeleda ja luua juhend, mis kehtiva õiguse piires selgust looks.

Loe täpsemaid ettepanekuid siit. 

 

Tööandjate ja Koja 11 ettepanekut maksejõuetuste vähendamiseks

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitasid täna justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad meie hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üheks ettevõtjate murekohaks jätkuvalt ebaausa konkurentsi levik läbi pahatahtlike maksejõuetuste. „Kuigi probleemi ei saa ilmselt täielikult kaotada, peame siiski vajalikuks seda leevendada, seda enam, et sellest on räägitud juba kaua,“ ütles ta. „Aus ja läbipaistev majanduskeskkond on see, mida ettevõtjad soovivad ja on valmis koos ministeeriumite ja riigiasutustega selleks ka konkreetseid samme võtma – rääkimine üksi ettevõtjat ei aita,“ sõnas ta.

„Meie ettepanekud annavad justiitsministeeriumile hea lähtekoha, mida võtta aluseks võimalike meetmete väljatöötamisel,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Siiski on tegemist ettepanekutega, mis vajavad kindlasti veel täiendavat analüüsi ning mõjude hindamist,“ lisas ta.

Ettepanekud on järgmised:

1. Tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle, seejuures panna piirangud äriühingutele, kes pole tähtaegselt aruannet esitanud. Näiteks seada piirangud hangetel osalemiseks ja peatada majandustegevuse luba kuni aruanne on esitatud.

2. Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine, sest äriühingu lõpetamine on keeruline ja ajamahukas. Üheks võimaluseks on lubada äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.

3. Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks pakume välja erinevaid lahendusi. Näiteks teatud erandlikel juhtudel tuleks keelata äriühingu jagunemine ja ühinemine, näiteks kriminaalmenetluse tagamiseks või kui äriühingul puudub juhatus.

4. Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud. Seeläbi on põhjendatud juhtudel võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

5. Ettevõtte asutamise piirangu kehtestamine füüsilisele isikule, kui isik on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul/ korduvalt esitanud majandusaasta aruannet ja/või jätnud MTAle esitamata maksudeklaratsioonid.

6. Tagada, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige, sest vastasel juhul võib puududa isik, kes vastutab näiteks pankrotiavalduse esitamise eest, kui ühing on maksejõuetu.

7. Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine, sätestades seaduses lahtine loetelu, millal võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele pankrotimenetluse ajal ärikeeldu kindlasti kohaldatakse. Näiteks: varasemad ärikeelud, korduv majandusaasta aruande või maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, põhjendamatud väljamaksed või pankrotiavaldusega venitamine.

8. Vara tagasivõitmise tähtaja peatamine saneerimisel, sest praeguse korra järgi võib ettevõtja saneerimismenetluse ajal pahatahtlikult vara võõrandada, mida ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad võivad möödas olla.

9. Vältida juhtusid, mil juriidiline isik lõpetatakse ja kustutatakse registrist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele või õigustatud isiku pikendamise taotlusele pankrotiavalduse menetluse raugemisel, kuna seadus näeb raugemisel ette likvideerimise 2 kuu jooksul.

10. Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine sarnaselt maksuvõlale, eelkõige täitemenetluse alustamise fakt ning võlasumma. Praegu on kohtuotsused avalikud ning kättesaadavad Riigi Teatajas, kuid see pole piisavalt operatiivne.

11. Juriidilise isiku aadressi kontrollimine, sest praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski (näiteks ehitiseta põllumaa). Pahatihti seda ka tehakse, mistõttu ei suudeta ettevõttele vajalikke dokumente kätte toimetada ning maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid üles leida.

Kaubanduskoda ja Tööandjate keskliit loodavad, et ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja justiitsministeeriumi koostöö tulemusena on võimalik lahendada või vähemalt leevendada maksejõuetusega seonduvaid probleeme.

Põhjalikumalt saab ettepanekutega tutvuda SIIN.

Tööandjad ei kooskõlasta tulumaksuseaduse eelnõud ehk panditulumaksu kehtestamist

Kirjutasime rahandusministrile tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule, et panditulumaksu regulatsioon jätab endiselt võimalusi kasumite varjatud väljaviimiseks ja probleemi see täielikult kindlasti ei lahendaks. Proportsionaalseks ei saa pidada seadusandja otsust kuulutada varjatud kasumijaotuseks kõik laenud ja sarnase mõjuga finantsinstrumendid, mille summa ületab omakapitali tehtud sissemakseid ning sissevõetud laenude summat ja mida ei ole 2 aasta jooksul tagasi makstud. Vähemkoormav ja sobivam lahendus on ümber kvalifitseerida laenud, mis tegeliku majandusliku sisu poolest tõesti sarnanevad pigem kasumijaotusele.

Seejuures riivaks panditulumaks ebaproportsionaalselt kõiki ettevõtteid, kes tegutsevad seaduslikult, tekitades neile lisaks maksuriskile juurde halduskoormust ja ebakindlust. Samal ajal, kui rahandusministeeriumi hinnangul on kasumi varjatud väljaviimise ulatus laenude kujul ca 800 mln eurot, on kontsernisiseste laenude maht kokku mittefinantsasutuste vahel Eestis 6 mld eurot, mis jaguneb Eesti ja väliskontsernide vahel pooleks. Kontsernide hulgas on Eesti omanikuga ettevõtteid isegi rohkem kui väliskontserne. Seega ei ole panditulumaks kuidagi ainult kasumite Eestist väljaviimise vastu suunatud, vaid koormaks ka Eesti siseseid ja seaduslikke tehinguid.

Loe täismahus kirja SIIT

Loe Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstskoja ühist pressiteadet SIIT

Tööandjate tagasiside maksukorralduse seaduse muutmisele

Eesti Tööandjate Keskliidu tagasiside Rahandusministeeriumis välja töötatud Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Väljatöötamiskavatsuses sisalduvad muudatused on üldiselt põhjendatud. Eesti Tööandjate Keskliidul on kolm konkreetset kommentaari:
1) Isikuandmete kättesaadavaks tegemist arendajatele on põhjendatud väga üldsõnaliselt. Väljatöötamiskavatsusest ei selgu, mille poolest reaalsed andmed paremad on, kui praegune olukord või milliseid konkreetseid probleeme reaalsete isikuandmete kasutamine lahendaks.
2) Revisjoni ja üksikjuhtumikontrolli ühildamise puhul palume jälgida, et maksumaksja õiguste kaitse kokkuvõttes ei halveneks.
3) Uute andmete lisamine TÖRi statistilise aruandluse dubleerimise vältimiseks on positiivne samm. Palume aga jälgida, et lõplik lahendus ja detailsusaste lisaksid omakorda maksumaksjale võimalikult vähe halduskoormust.

Loe plaanitavatest muudatustest lähemalt SIIT

Tööandjad: sõiduautode erisoodustusmaks on liiga kõrge

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et tööandja sõiduauto erisoodustuse lihtsamaks muutmine sõidupäevikute kaotamise ja erisoodustuse baashinna mootori võimsusega sidumise näol on õige samm. Kahetsusväärselt aga tõuseks seadusemuudatusega erisoodustuse hind keskmise võimsusega autole pea senise maksmaalse väärtuse tasemele, kirjutasime Rahandusministeeriumile.

Kui seni on maksimaalne erisoodustuse hind 256 € kuus ja ka siis ei pea sõidupäevikut pidama, siis uus erisoodustuse baashind oleks 1,96 €/kW, mis keskmise juriidilise isiku sõiduauto võimsuse 114kW juures teeb baashinnaks 223,44 € kuus. Sisuliselt võetaks erasõitude reaalse osakaalu arvestamise võimalus ära ja pandaks kõik “kahese kasutusega” sõiduautode omanikud makse maksma 87% ulatuses senisest maksimumist. Selleks, et suurendada vabatahtlikku laekumist minimaalse halduskoormuse ja optimaalse maksumääraga, peaks maksumäär olema madalam.

Samuti ei ole erisoodustusena võimaldatud hüve seisukohast põhjendatud vanemate autode soodusmäär. Vanemate autode soodustamine ei ole õige ka siis, kui valitsuse jaoks on oluline keskkonnasäästlikkus. Selle asemel soovitame üldist erisoodustuse baashinda vähendada.

Tagasiside Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit toetab maksuerandit tööandja korraldatud transpordile ja majutusele, kirjutasime tagasisideks Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule.

Eestis on suur tööjõupuudus, aga ka tööpuudus. Samuti on asustus väljaspool tõmbekeskuseid väga hajus. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2016 kaugemal kui 50 km elukohast ligi 30000 inimest ja sama palju on töötuid väljaspool Tallinna. Seetõttu on Eesti Tööandjate Keskliidul eriti hea meel, et eelnõusse on jõudnud erisoodustuse maksuerandid tööandja korraldatud transpordile ja majutusele. Nimetatud muudatused võimaldavad tööandjal kindlasti tööjõudu mobiilsemaks muuta ja seeläbi tööturu probleeme leevendada.

Samuti on töötajale antud optsioonide maksustamise muudatused asjakohased. Optsioonide osas võiks siiski anda tööandjale võimaluse ka muul viisil kui optsioonilepingute esitamisega tõendada, millal optsioon anti. Näiteks, kui kõigile töötajatele on antud võimalus optsioon välja teenida teatud töötulemuste, staaži või muu alusel ja nende eeltingimuste täitmisel kinnitatakse optsiooni andmine juhatuse otsusega, võiks see korrektselt vormistatud otsus olla piisav tõend.

Loe eelnõu kohta lähemalt SIIT

Tööandjad ja Koda: Panditulumaks kui klapid-peas-maksupoliitika supernäide

Valitsuse värskeim ettevõtjate maksustamise plaan ehk panditulumaks ei ole metsa raiumine, kus lendab kaasmõjuna ka veidi pilpaid ja laaste. Tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, kus saab pihta palju suurem hulk ettevõtjaid kui on neid, kelle tõttu uut maksu kehtestada tahetakse, kirjutavad Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Viimasel paaril kuul tuleb uusi maksumuudatuse mõtteid valitsuskabinetist nagu laudu saeveskist. Üks selline „hädavajalik“ idee on Rahandusministeeriumi ettepanek kehtestata kontsernisisestele laenudele ja finantseerimistehingutele 20 protsendi suurune panditulumaks.

Pehmemad meetmed enne

Uue maksu eesmärgiks tuuakse vajadus lõpetada pahatahtlik kasumi Eestist väljaviimine siinselt tütarettevõttelt välismaal asuvale emaettevõttele laenu andmise näol või ka kontsernikonto kasutamisel. Tegelikkuses annab panditulumaks suure löögi just Eesti-sisestele ettevõtetele. Eestis on 6500 kontserni ehk ettevõtete gruppi, neist üle poole ehk 4300 on sellised, kelle emaettevõte asub Eestis. Uus maks hakkaks kehtima ka neile, sest vaid välismaiste omanikega äriühingutele ei luba seda rakendada Euroopa Liidu õigusaktid.

Kuid ega meil ei olegi ühtegi põhjust eeldada, et kõik välisosalusega kontserni kuuluvad ettevõtted tegeleksid eranditult pahatahtlikult kasumi väljaviimisega. Julgeme väita, et enamik neist seda ei tee.

Ja mis kipub poliitikakujundajatel praegu meelest minema – kontsern on igati seaduslik moodustis ja see on loodud eesmärgiga ettevõtteid paremini hallata. Kontsernikonto ja kontsernisisene laenamine on kogu maailmas levinud ja aktsepteeritud äriajamise osa, mille eesmärk on teha investeeringuid nii, et ei oleks tingimata vaja kaasata kallist laenu pangast. Ehk et kui üks tütarettevõte vajab investeeringut ja teisel on vabu vahendeid, on lihtne kiiresti ressursse liigutada.

Oleme täiesti nõus, et kahjuks on ettevõtteid, kes tõesti proovivad maksudest kõrvale hiilida, peitudes laenude või muude finantside liigutamiste taha. Oleme nõus ka sellega, et probleemiga tuleb tegeleda. Seda saab aga ka praegu teha mitmel moel ja enne karmide meetmete jõustamist tuleks vaadata, äkki saab ka lihtsamalt.

Üks võimalus on suhelda ettevõtjatega otse ja kasutada sarnast meetodit, nagu maksuamet kasutas nn OÜ-tamise probleemi lahendamisel – kommunikatsioon, märgukirjad, avalik kampaania, otsesuhtlus ettevõtjatega jne. Samuti saab tõhusamalt kasutusele võtta kehtivad õigusaktid, mida on juba Riigikohtu lahendite abil täiendatud. Näiteks saab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduse paragrahvi 84 järgi maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Meile jääb arusaamatuks, miks hakkab riik üksikute juhtumite tõttu lahendama „probleemi“ täiesti valest otsast. Võtaks ikka kõigepealt ette need, kes tõesti probleeme tekitavad. 

Kontsernid on suured maksumaksjad

Kontsernidel, nii kodu- kui ka välismaistel, on Eesti majandusele suur mõju. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal tervelt 94 kontsernid (äriühingud, kel on Eestis või välisriikides tütar- või emaäriühinguid). Nad maksid kokku 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust ehk üle kahe miljardi euro. Kontsernides töötab 225 000 inimest, kolmandik kõigist töötajatest.

Hoolimata selest, et plaanitav muudatus puudutab nii olulist osa Eesti ettevõtetest, et ole valitsus taaskord teinud põhjalikku mõjuanalüüsi ettevõtluskeskkonnale ega kaasanud ettevõtjaid ehk neid, keda muudatus enim mõjutama hakkab. Ja pole ka näha, et mõeldaks selle peale, kuidas kõikide uute maksude kehtestamise koosmõjul muutub Eesti majanduskeskkond.

Koalitsioonileppe koostamise üks peamisi lähtepunkte oli majanduskeskkonna arendamine ja ettevõtluse soodustamine. Eestit on rahvusvaheliselt teatud kui hea maksusüsteemiga riiki, kuid nüüd on tekkinud olukord, kus suurettevõtted kaaluvad pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi naaberriikides. Hea ettevõtluskeskkonna üks märksõnu on stabiilsus. Rapsimine ning kiirustamine maksusüsteemiga seda kindlasti ei toeta. Kurioosne on, et samal ajal töötab valitsus välja Team Estoniat, millest peaks saama Eesti kui hea investeerimiskeskkonna turundaja ning konkreetsete investorite Eestisse meelitaja. Kas valitsuse üks käsi ei tea, mida teine teeb?

Soovime, et peaminister paneks oma valitsuse tööle selliselt, et ettevõtjad tõesti tahaksid siin edasi tegutseda. See tähendab, et ühtegi maksuotsust või radikaalset muudatust ettevõtluskeskkonnas ei tohiks teha ilma, et sellele eelneks põhjalik ja tulevikku vaatav mõjuanalüüs. Samuti ootame, et kui rahandusminister ise lähtub ainult eelarve täitmisest ja suurt pilti ning pikaajalist mõju näha ei oska või ei taha, on peaministri kohustus teda maa peale tagasi tuua.

Praegune olukord meenutab hobuste võidujooksu, kus hobused jooksevad, klapid peas, võidu finiši poole, nägemata publikut ja muud ümbritsevat. Ja pealegi on kokku leppimata, mis see finiš üldse on – kas majandusareng, nagu tahaksid näha ettevõtjad, või nui neljaks maksulaekumiste kasvatamine, et katta kulusid kalliteks valimislubadusteks. Võtkem klapid peast!

 

Artikkel ilmus 9.03.2017 Postimehes.

Loe ka: Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juhatuse esimehe Raul Puusepa arvamuslugu 9.03.2017 Äripäevas

Tööandjad ei toeta uue pakendiaktsiisi kehtestamist

Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta senisele taaskasutusest sõltuvale pakendiaktsiisile veel lisaks uue, pakendi turule toomise aktsiisimäära kehtestamist, kirjutas Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar rahandusminister Sven Sesterile.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega soovitakse lisaks senisele taaskasutusest sõltuvale aktsiisile kehtestada taaskasutusest sõltumatut pakendi turule toomise aktsiisimäära. Tööandjad ei nõustu uue fikseeritud komponendi (fiskaalne komponent) juurutamisega pakendiettevõtetele, kuna see ei ole pakendiaktsiisi seaduse kavandatavate eesmärkide täitmiseks sobiv ega proportsionaalne. 

Pakendiaktsiisi seaduse uuel versioonil on VTK alusel kolm eesmärki: turule toodud pakendite vähendamine, pakendiregistrisse deklareeritud andmete usaldusväärsuse suurendamine ning riigieelarve tulude suurendamine. Tööandjate hinnangul on pakendiaktsiisi praeguse väikese laekumise üheks põhjuseks ulatusliku taaskasutuse kõrval ka aladeklareerimine. Seda toetavad faktid, et rohkem kui 200 000 Eesti ettevõttest toob pakendit turule vaid 4000 ja pakendijäätmete kogus on 30% suurem, kui pakendiregistri andmetel on turule toodud. Aladeklareerimist saab vähendada vaid üleliigsest haldus- ja maksukoormusest hoidumise,  kommunikatsiooni ning järelevalvega, mis ettevõtjate hinnangul on pea olematu.

“Fiskaalse komponendi kehtestamine muudab paljude tootjate ja kaubandusettevõtete tegevuse veel kulukamaks ning võib aladeklareerimist hoopis suurendada. Sellisel juhul ei oleks tagatud ükski muudatuste eesmärkidest, sest aladeklareerimisega ei kaasne ka maksukohustust prognoositud mahus. Seega on pakendijäätmete piiramise, adekvaatse ülevaate saamise ja pakendiaktsiisi tulude optimaalse laekumise seisukohalt oluline luua hoopis piisav informeeritus ja kontrollifoon,” kirjutas Tamsar.

Deklareerimiskultuuri paranedes kasvaks ka pakendiaktsiisi maksutulu, kuigi Tööandjate arvates ei peaks see olema pakendiaktsiisi eesmärk.

“Praeguse pakendiaktsiisi halduskoormus on riigi ja ettevõtja jaoks juba kordades suurem kui maksutulu. Kui pakendiaktsiisi keskkonnakaitseline eesmärk vähendada pakendijäätmete mahtu ei ole enam aktuaalne, on täiesti arusaamatu, milleks vaid fiskaalsel eesmärgil nii ebaefektiivset ning väikese baasiga maksu edasi arendada ja veel keerulisemaks teha. Seejuures langeks lisanduv maksu- ja halduskoormus vaid väga väiksele hulgale ettevõtetest,” seisab Rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Kokkuvõttes leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et praegune VTK ei lahenda süsteemi põhiprobleemi – aladeklareerimist ja järelevalve puudulikkust – ega ole ka fiskaaleesmärgi täitmiseks efektiivne viis. Seejuures koormataks täiendavalt justkui karistuseks ca 4000 kõige õiguskuulekamat pakendiettevõtet.

Tööandja transport olgu erisoodustusmaksust vaba

Igasugune tööandja poolt töötajatele organiseeritud transport kodust tööle ja tagasi saamiseks tuleb vabastada erisoodustusmaksust, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pöördumises rahandusminister Sven Sesterile.

Paljud Eesti tööandjad on töökohtade mehitamiseks sunnitud organiseerima bussiliini, mis töötajad tööpäeva alguseks kohale toob ja tööpäeva lõppedes koju viib. Ilma selleta oleks raske töötajaid leida või tagada nende õigeaegne kohalejõudmine. Meie intervjueeritud tööandjate puhul kasutas tööandja korraldatud bussiliini 300-500 töötajat, antud juhtudel 45-47% ettevõtte töötajatest.

Tulumaksuseaduse §48 lg 51 alusel loetakse tööandja kulud transpordile töötajate töökoha ja kodu vahel erisoodustuseks, kui need on töötajale tasuta, v.a kui tööle ja koju pole ühistranspordiga võimalik jõuda mõistliku aja või rahakuluga.

Maksu- ja Tolliameti tõlgenduse kohaselt saab „ühistranspordi kasutamise mõistliku aja- või rahakulu“ klauslile tugineda kui:

1) töötajal puudub võimalus ühistranspordiga töö ja kodu vahel sõita, kuna tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransport ei tööta (nii vahetustega töö korral, kui ka olukorras, kus tööpäev on pikenenud lähtuvalt tehtud ületunnitööst);

2) kui töökoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;

3) kui ühistransport on küll kättesaadav, kuid ebamõistlik aja- või rahakulu tekib olukorras, kus ühistranspordil puudub otsene marsruut töökoha ja kodu vahel ning sõiduks tuleb kasutada näiteks arvukaid ümberistumisi. Samuti võib esineda olukordi, kus näiteks päevasel ajal on busside graafik selline, et ühistranspordi kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja peab oluliselt varem enne tööpäeva algust tööle sõitma või saab oluliselt hiljem pärast tööpäeva lõppu koju või tekitavad ümberistumised olulise aja kulu võrreldes kogu vahemaa läbimisele kuluva ajaga ning töötaja töö iseloomust tulenevalt ei ole võimalik kasutada libiseva kellajajaga tööaja algust või lõppu).

Lihtsalt asjaolu, et tööandja on otsustanud kulud hüvitada või vedada töötajaid tööle ja koju enda organiseeritud tasuta transpordiga, ei ole seega piisav põhjendus isegi siis, kui see hoiab oluliselt aega kokku ja suurendab oluliselt tööjõu mobiilsust. Segadust tekitab küsimus, kas iga töötaja puhul tuleb ühistranspordi kättesaadavust individuaalselt hinnata. Maksu- ja Tolliamet on selles küsimuses sageli teinud tööandjale soodsa otsuse, ent õigusaktidest seda praegu üheselt järeldada ei saa. See tekitab ebaselgust ja ajakulu.

Tööandjate hinnangul ei ole Eesti asustuse hajusust, ühistranspordi kättesaadavust ja tööjõuturgu arvestades kodu- ja töökoha vahelise tööandja transpordi jäik käsitlemine erisoodustusena enam kohane, sest:

• Eesti üheks suurimaks majandusarengut takistavaks teguriks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tööandja transport võimaldab tööjõul paremini jõuda töökohta(desse), kus tema järele vajadus on suurem, ilma et tuleks elukohta vahetada. Eestis oli 2016 novembri seisuga registreeritud väljaspool Tallinna 21000 töötut, kes kõige tõenäolisemalt tööandja transpordist võidaksid. Neist 12000 töötul on kutse- või kõrgharidusdiplom. Kui tööandja on valmis selle nimel kulutama, et neid inimesi tööle saada, siis peaks seda soodustama, mitte maksudega koormama.

• Ühistranspordi kättesaadavus ei ole igal pool piisavalt tagatud. Tartu Ülikooli 2014 uuringust selgus, et ühistranspordi puudulikkust nimetasid töötuna arvel olevad aga tööd mitte otsivad inimesed ühe suurima tööleidmise takistusena. Ka 15-26 aastate õppimise või tööga hõivamata noorte tööleaitamisega tegeleva Noorte Tugila kogemus on, et sageli on maapiirkondade noorte mitteaktiivsuse põhjuseks halb ühistranspordiühendus ja hirm elukohavahetuse ees.

• 40% Eesti elanikest töötab või elab Tallinnas. Ülejäänud piirkondades on inimesed väga hajusalt paigutatud, nt Tallinnas elab 2660 inimest ruutkilomeetril ja Harjumaal 130, aga teistes maakondades on asustustihedus keskmiselt 18 in/km2. Seetõttu on väljaspool Tallinna ja Harjumaad nii töö kui tööjõu leidmine ilma organiseeritud transpordita oluliselt raskem. Valitsus on eesmärgiks võtnud soodustada regionaalsete töökohtade loomist, kuid see on raskendatud. Ääremaastumise põhjuseks on atraktiivse ettevõtluskeskkonna ja ressursside puudumine ning inimeste liikumine paremate võimalustega tõmbekeskustesse. Tööandja transpordi soodustamine muudaks ka maapiirkondades tööjõu mobiilsemaks ning lihtsustaks Valitsuse eesmärgi saavutamist.

• Tööjõu mobiilsuse huvides sõidukulude kompenseerimise või transpordi korraldamise eesmärk ei ole võimaldada töötajatele maksuvabalt hüve andmist, vaid äriprotsessi optimeerimine ja kvalifitseeritud töötajate olemasolu tagamine olukorras, kus paljudes valdkondades on hetkel Eestis tööjõupuudus.

Seetõttu teeme ettepaneku õigusselguse suurendamiseks ja nii töö- kui tööjõupuuduse vähendamiseks täiendada Tulumaksuseaduse §48 lg 51 selliselt, et tööandja korraldatud M2 ja M3 kategooria sõiduki kasutamist töö- ja koduvahelisteks sõitudeks ei loeta erisoodustuseks, hoolimata ühistranspordi kättesaadavusest.

Tööandjad: kobareelnõu tagasiside jaoks ei anta huvigruppidele piisavalt aega

Tunnustame Riigikogu rahanduskomisjoni soovi eest huvigruppe arutellu kaasata. Paraku on eelnõus nr 302 ühest väikesest kuigi väga olulisest seadusemuudatustest nädalaga saanud ligi sajapunktiline kobareelnõu, mille osas seisukoha kujundamine võtab rohkem aega, kui kaks tööpäeva, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar oma vastuses rahanduskomisjoni esimehele.

Riigikantselei küsis Tööandjate seiuskohti Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnöule 302 SE teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutele.

Tööandjate hinnangul ei ole muudatustele eelnenud ka piisavalt sisulist diskussiooni ega mõjuanalüüsi, mistõttu ei ole võimalik põhjalikku sisulist tagasisidet anda 12. detsembriks. “See, et tagasiside andmiseks jäetakse nii vähe aega, tähendab, et tegelikult sisulist kaasamist ei toimu. Kindel on see, et ebastabiilsus ja oluliste maksupoliitiliste otsustega kiirustamine ilma huvigruppe kaasamata ei toeta ettevõtluskeskkonda ega majandust. Eelnõuga on seetõttu õigem edasi minna esialgse terviseedenduse erisoodustuse regulatsiooni osas, arvestades Eesti Tööandjate Keskliidu jt huvigruppide enne esimest lugemist tehtud muudatusettepanekuid. Ülejäänud seadusemuudatusi tuleb menetleda korrektselt eraldi. Seejuures on maksukorralduse seaduse §41 kohaselt võimalik kiiremini kui 6 kuud jõustada vaid maksumaksjale soodsaid muudatusi,” kirjutas Tamsar.

Tööandjad ei toeta ELi äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi

Euroopa Liidu äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiiv kujutaks tõsist ohtu Eesti praegusele kasumijaotuse põhisele ettevõttetulumaksu süsteemile ning Eesti ei peaks seda toetama.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vastu võtta direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) kohta. Direktiivi kohaselt muutuks CCTB kasutamine suurte rahvusvaheliste kontsernide jaoks kohustuslikuks. Olles konsulteerinud ettevõtete ja maksuekspertidega, leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et CCTB kujutab tõsist ohtu Eesti praegusele kasumijaotuse põhisele ettevõttetulumaksu süsteemile.

Direktiivi vastuvõtmine tähendaks Eesti jaoks igal juhul, et maksuadministratsioon, raamatupidajad ja finantsarvestustarkvara peab olema valmis CCTB-le vastava maksuarvestuse pidamiseks. See on tohutult keerulisem süsteem praegusega võrreldes ja ka Komisjoni tellitud mõjuhinnang tuvastas, et kohustusliku CCTB mõju Eesti majandusele tervikuna oleks negatiivne. Kui kahte süsteemi paralleelselt kasutades Eesti hiljem leiaks, et kahe süsteemi ülalpidamine on liiga kulukas, on direktiivi praktiliselt võimatu tühistada. Seega oleks peaaegu vältimatu, et kogu ettevõttetulumaksusüsteem läheks üle CCTB-le. Kuid juba CCTB vastuvõtmise ajakava on ebareaalselt ambitsioonikas. 2019. aastaks peaks Eesti suutma direktiivi oma õiguskorda üle võtta.

Seega teeb Eesti Tööandjate Keskliit Valitsusele ettepaneku direktiivi mitte toetada ja informeerida ka Eesti esindajaid Euroopa Liidu institutsioonides, et CCTB tähendab tegelikult suurt halduskulu ja praegusest süsteemist loobumist, mis ei ole Eesti huvides.

Tööandjad ei poolda sotsiaalmaksu alandamise tagasipööramist 1. jaanuarist 2017

Eesti Tööandjate Keskliit ei ole nõus seadusemuudatusega, mille kohaselt jääks ära sotsiaalmaksu langetamine 1. jaanuarist 2017 ja 1. jaanuarist 2018. Muudatus rikub põhimõtet, et ettevõtjale ebasoodsa maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustamise vahele peab jääma vähemalt 6 kuud, teatas keskliit Riigikogu rahanduskomisjonile. Kuuekuulise etteteatamise põhimõtte näeb ette Maksukorralduse seaduse paragrahv 41.

Ettevõtjad ja riik on seadusemuudatusega juba pikalt ette arvestanud ning oma finantsarvestuse vastavalt korraldanud. Seega oleks sellest viimasel hetkel loobumine vastutustundetu.

Tööjõumaksude koormuse vähendamine on Eesti Tööandjate Keskliidu üks põhilisi eesmärke. Sotsiaalmaksu üldisest väiksemahulisest langetamisest võiks loobuda, kui ettevõtjale jäetaks kohanemiseks piisavalt aega ja selle asemel võetaks kasutusele majandust oluliselt paremini edasiviivad meetmed, nagu sotsiaalmaksulagi kolmekordse keskmise palga tasemel ja vähendada sotsiaalmaksumiinimumi poole võrra.

Riigikogu rahanduskomisjon menetleb Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 SE, millega mh soovitakse tunnistada kehtetuks 30.06.2015 Riigi Teatajas avaldatud sotsiaalmaksuseaduse muudatused, millega langetatakse sotsiaalmaksu määra 33 protsendilt 32,5 protsendile alates 01.01.2017 ja 32 protsendile alates 01.01.2018.

 

Tööandjad valitsuskoalitsiooni läbirääkijatele: Majanduskasv tulgu enne teisi prioriteete

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar osaleb eksperdina loodava valitsuse koalitsiooniläbirääkimistel. Tööandjate soovitused uue valitsuse koalitsioonileppesse ja tegevuskavasse puudutavad majanduskasvu, töökäte puudust, riigireformi, vajalikke maksumuudatusi ja strateegiat struktuurivahendite sõltuvusest vabanemiseks. Need on keskliidu hinnangul Eesti majanduse arengu ja kestlikkuse seisukohalt võtmeküsimused.
  
 1. Majanduskasvust on küll palju räägitud, aga kasvu saavutamine ei ole seni olnud valitsuse sisuline prioriteet. Majanduskasv tuleb aga seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda  ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks.
 
2. Eesti suurim väljakutse on demograafiline probleem. Tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra. Sellega on seotud kaks peamist probleemi. Esiteks: töötav inimene peab kandma märksa suuremat maksukoormat. Teiseks: ettevõtetel jääb töö tegemata ja kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks.
a. Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega. Konkureerime tööjõu pärast meist rikkamate ja parema kliimaga riikidega ning peame ise pingutama, et nad siia üldse tulla tahaksid. Ühtegi reaalset alternatiivi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb protsessi väga hästi juhtida ja vähendada avalikkuse hirmusid.
b. Praegune välismaalaste palgakriteerium asendada sektori keskmise palgaga.
c. Sisserändekvoot siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega.
 
3. Riigireform. Riigi valitsemine ja juhtimine vajab tõhustamist. Käivitatud on protsessid, mis on pälvinud ka kriitikat, ent ometi vajalikud.
a. Haldusterritoriaalse reformiga jätkata praegusel kujul. Alustada valijatele meeldivamate muutuste sisseviimist tähendaks suure tõenäosusega reformi ebaõnnestumist ja sellega tehtud kahju Eestile ületab kordades kahjusid, mis võivad tekkida reformi vigadest.
b. Jätkata üleminekut tulemusjuhtimisele ja tegevuspõhisele eelarvele eesmärgiga see rakendada hiljemalt aastaks 2020.
c. Toetame horisontaalset koostööd, sh riigi teenuste kaardistust ja analüüsi ministeeriumite üleselt. 
d. Avalike teenuste, näiteks tervishoiu tõhustamine enne sinna täiendavate vahendiste suunamist.
 
4. Maksud. Suure tõenäosusega on vajadus mõelda maksusüsteemi tulevikule märksa laiemalt. Vajadus tuleneb jagamismajanduse levikust, samuti meie sotsiaalsüsteemi liig otsesest seotusest tööjõumaksudega. Samas selliseid põhimõttelisi arutelusid tuleb pidada rahulikult ja maksusüsteemis kiireid olulisi muutuseid teha ei tohi ega ei ole ka vaja. Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele:
a. Aktsiisitõusud, eriti  diislikütuse aktsiisitõus tuua tagasi varasemalt kokkulepitud tõusugraafikutesse.
b. Majutusteenuste käibemaksu tõusu tagasipööramine.
c. Sotsiaalmaksu miinimumi alandamine ja lae kehtestamine.
d. Laiendada erisoodustusmaksu kaotamine kõikidele töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludele.
e. Kaotada erisoodustusmaks töötaja transpordiks tehtud kulutustele.
 
5. Struktuurivahendite sõltuvusest vabanemise strateegia. Eesti vajab pikaajalist finantsplaani  perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad. Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel. 
 
 

Häid läbirääkimisi ja edasiviivaid  lahendusi Eestile

Toomas Tamsar
 

Tööandja kulud töötaja tervisele tuleks erisoodustusmaksust vabastada piiranguteta

Praegu Riigikogus menetletav tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetaks sotsiaalmaksuvabaks 2. ja 3. haiguspäeva hüvitamine ning loetakse osaliselt maksuvabaks tööandja kulutused töötaja tervisele, on samm õiges suunas. Kuid Tööandjad leiavad, et seadusemuudatus ei ole piisav ning tööandja kulud töötaja tervisele tuleks maksustamisest vabastada piiranguteta, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Riigikogu rahanduskomisjonile.

Antud kujul ei ole seadusemuudatus ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks piisav. Haigekassa eelarve puudujääk on 2015-2016 suurusjärgus 20-30 mln eurot ja see võib järgnevatel aastatel mitmekordistuda. Nimekiri tervisega seotud kulutustest, mida eelnõu kohaselt 2018. aastast maksuvabalt kompenseerida võib, aga üsna jäik ja lühike. Suurem rõhk on eelnõus harrastustel, mis parandavad küll tervist ja on töötajale motiveerivad, kuid ei lahenda ravikulude puudujäägi probleemi.

Selleks, et terviseedenduse maksusoodustus hakkaks reaalselt Haigekassa eelarvedefitsiiti vähendama:

* Tuleb maksuvabastust laiendada kõigile tööandja poolt töötajate tervisele tehtud kulutustele. Seda on vaja, et suurendada tervishoiu vabatahtlikku rahastamist ning vähendada haiguspäevade arvu. Praeguses eelnõus on suur rõhk sportimisel ja füüsilisel aktiivsusel. On veel terve rida võimalikke teenuseid, mida tööandja võiks maksuvabalt hüvitada, näiteks vabatahtlik täiendav tervisekindlustus, tervishoiuteenused, mis praegu on suure omafinantseeringuga või täiesti patsiendi kulul, ravimite omaosalus jne. Arusaamatu on, miks ei võiks maksuvabalt kompenseerida mistahes tervishoiuteenuseid või ravimeid, mille finantseerimine tööandja poolt oleks Haigekassale märksa vahetuma mõjuga.

* Tehtud soodustuse arvestus ei tohi kujuneda tööandja jaoks nii kulukaks, et see positiivset mõju vähendama hakkaks. Lisaks kulude deklareerimisele Maksu- ja Tolliametile lasuks seletuskirja kohaselt tööandjal kohustus pidada kvartali jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate lõikes detailset arvestust, mis suurendaks tööandja halduskoormust. Süsteemi edasi arendades tuleb leida võimalusi halduskoormuse minimeerimiseks, et see ei pärsiks ettevõtjate motivatsiooni tervishoidu panustada

Soovitatud muudatuste risk riigieelarvele on väike. Tulu- ja sotsiaalmaksu laekus 2015. aastal tehtud erisoodustuselt töötaja tervisele vaid 2,3 mln €. See on ka otsene kaotus riigieelarve tuludele. Ei ole realistlik, et inimesed hakkaksid seadusemuudatuse järgselt suurt osa oma palgakasvust tervisekuludena välja võtma. Keskmises sissetulekus ei ole sportimis- jm tervisega seotud kuludeks lihtsalt väga palju ruumi. Kui maksusoodustuse tõttu asutakse tervisega seotud kaupu ja teenuseid laiemalt tarbima, suurendab see hoopis käibemaksu laekumist riigieelarvesse.

Tööandjad: suhkrumaks ei täida eesmärki

Eesti Tööandjate Keskliidu arvates ei ole suhkrumaksude kehtestamine hea idee, sest need ei taga oma eesmärki, olgu selleks siis terviseparandus või riigieelarve täitmine. Samal ajal kaasneks selle administreerimisega suur halduskoormus nii riigile kui ka ettevõtjaile.

Juba 2014. aasta suvel üllitas Euroopa Komisjon uuringu toidumaksude mõjust toiduainetetööstuse konkurentsivõimele Euroopa riikides (Taani, Soome, Ungari ja Prantsusmaa), mis neid puuduseid kinnitas:

1) Maksud ei taga tervise paranemist – Komisjoni uuringu põhjal mõjutavad toidumaksud küll tarbimist, aga mitte alati soovitud suunas – tarbija asub ostma odavamat või asendusainetega toodet ja osaliselt kandub tarbimine üle madalama hinnaga piirkondadesse. Hind mõjutab küll tarbijat, ent mõjutatavam on madalama sissetulekuga tarbija, samas kui keskmise palga saaja ei pruugi mõju üldse tunda. Odavam või asendusainetega magustatud kaup ei pruugi sugugi tervislikum olla. Näite maksude väiksest mõjust võib tuua alkoholiaktsiisidest, mille määrasid on viimase 10 aastaga kahekordistatud, 20 aasta tagusega võrreldes on määrad lausa kolmekordsed, aga inimesi, kes iga päev alkoholi tarbivad, on TAI andmetel samal ajal juurde tulnud. Kui alkoholitarbimine sõltuks vaid hinnast ja ostujõust, võiks IT-s või finantssektoris töötav inimene ostujõu poolest tarbida 3 korda rohkem alkoholi kui toitlustuses ja majutuses töötav inimene, kelle keskmine palk on Statistikaameti andmetel 2-3 korda madalam.

2) Mistahes toidumaksu arvestus ja järelevalve on kulukas, mis võib loodetud riigieelarve tulu minimeerida ja kahjustada toiduainetetööstuse konkurentsivõimet.

a. Piiriülene kaubandus – Komisjoni tellitud uuring näitas, et toidumakse kehtestanud riikides asusid inimesed sisseoste tegema naaberriikides. Aktsiisikaupadele on Euroopa Liidus kehtestatud piiriülese kaubanduse piirnormid. Toidukaupadele hetkel sellised piirangud puuduvad.

b. Lihtne petta – suhkrumaks on põhimõtteliselt aktsiisilaadne tootespetsiifiline tarbimismaks. Aktsiiside puhul on maksuhalduri põhiküsimus, kas tegemist on ikka aktsiisikaubaga ja kui palju seda tarbimisse lasti. Aktsiisikauba määratlemiseks on üsna keeruline reeglistik, millest tavainimene suurt midagi aru ei saa, aga asjatundja vahel üsna kerge modifikatsiooni abil mitteaktsiisikauba teha saab (näiteks lisades kütusele kuni 20% vett või deklareerides maksustatava aine, nt alkoholi sisaldust tegelikkusest erinevalt). Suhkrumaksu puhul tekiks sama küsimus – kas tootele märgitud suhkrusisaldus vastab tõele.

c. Raske kontrollida – aktsiisikaupu tohib toota ja importida vaid läbi aktsiisi- või tollilao – rajatise, mis on erilise kontrolli all ja mille rajamine on üsna kulukas. Suhkrut ja rasva on peaaegu igas toiduaines ja seega on kogu toidu sarnase järelevalve alla surumine üsna utoopiline mõte. Maksu- ja Tolliamet näeb kurja vaeva, et aktsiisikaupade salaturgu ohjes hoida. Igal aastal avastatakse terved veoautotäied salakütust, -alkoholi ja -sigarette, mis ometi moodustavad vaid väikse osa tegelikust salaturust. Suhkrumaksu kehtestamisel toimuks sama suhkrut sisaldavate toiduainetega..

d. Kõrge halduskulu – tekivad põhimõttelised reguleerimist vajavad küsimused, nt mis on suhkur, kuidas käsitleda suhkruasendajaid, tervislikke ja ebatervislikke suhkruid ning rasvu jne. Deklareerimise õigsuse kontroll on keeruline, maksumaksjaid palju ja selle võrra ka riigipoolne järelevalve kulukam. Ettevõtjaid ja ametnikke peab koolitama, kuidas toiduainete suhkrusisaldust arvestada, märgistada, kuidas makse arvestada jne – võib juhtuda, et suhkrumaksust laekuva tuluga on isegi riigipoolset halduskulu raske katta.

Teiste Euroopa riikide kogemus näitab, et suhkru- jm toidumaksu kehtestamisel on olnud väike või selektiivne mõju tarbimisele – hinnatundlikum tarbija on asunud eelistama odavamat ja sageli ebakvaliteetsemat toitu või asunud naaberriikides ostlema. Samal ajal kaasneb suhkrumaksu järelevalvega suur halduskulu, mis minimeerib riigi jaoks tulukuse. Seetõttu on Soome ja Taani tänaseks oma suhkrumaksudest otsustanud loobuda ja nt Taani valusa õppetunni kohta võib internetist ka ohtralt infot leida.

Tutvu ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu koostatud infomaterjaliga SIIN

 

Käibemaksukohuslase piirmäära tõstmine vajaks täiendavat analüüsi

Eesti Tööandjate Keskliit kooskõlastas Rahandusministeeriumi algataud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tõstetakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40000 eurole ja kehtestatakse teatud metallitoodetele pöördmaksustamine. Leiame siiski, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmise võimalikku mõju varimajandusele, näiteks käibevarjamisele ja pettuslikule teenuseosutamisele töösuhte asemel, mis võib eelarvetulusid vähendada suuremas määras ning luua ebaausat konkurentsi.

Samuti juhime tähelepanu, et suurem osa ettevõtjaist käibega suurusjärgus 16001-40000 € aastas võib käibemaksukohustuslase registreeringust pigem huvitatud olla. Kui vabatahtlik registreerimismenetlus muutub nende jaoks oluliselt keerulisemaks, halduskoormus tervikuna hoopis kasvab.

Tööandjad peaministrile: kütuseaktsiis tuleb langetada 2015. aasta tasemele

Kütuseaktsiisi tõstmisel selle aasta veebruarist on tuntav negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale, samuti on kaheldav selle tulemusena suurenev maksulaekumine. Seetõttu tuleks kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pöördumises peaminister Taavi Rõivasele.

Tamsare sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad 2016 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides. „Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt,“ kirjutas Tamsar.

Tänu varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused aktsiisitõusujärgse ajaga vähenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9%. Sama suur on ka maismaatranspordiettevõtete soetuse vähenemine kütusemüüjatelt. Samas on viimastel aastatel diislikütuse tarbimine jõuliselt kasvanud ja ca 5% suurust kasvu prognoosis Rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks. Seega paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt.

Eesti Tööandjate Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves olla juba üle 70 miljoni.
 „Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,“ kirjutas Tamsar.

Kütuse aktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10% (4 senti/ltr) ja diislikütusele 14% (5,5 s/ltr). 2016 määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt. Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 9 senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas.

Loe peaministrile saadetud pöördumist SIIT

Tööandjad toetavad siduva eelotsuse andmise kohustuse laiendamist

Edastasime Rahandusministeeriumile tagasiside küsimusele, kas maksuhaldur peaks siduvat eelotsust väljastama ka Tulumaksuseaduse mõistes seotud isikutele, kui nende tehingud on turuhinnast madalama väärtusega. Eesti Tööandjate Keskliit toetas siduva eelotsuse andmise kohustuse laiendamist ka seotud isikutele, suurendamaks õigusselgust ning vähendamaks maksuriske. Praegu Maksukorralduse seaduse §912 lg 2 kohaselt seotud isikutele teatud juhtudel (TuMS §14 lg 7 ja §50 lg 4 – kui tehinguväärtus on turuväärtusest madalam) siduvat eelotsust väljastada ei saa, kuigi maksuarvestus on sellistel puhkudel keeruline nii maksuhalduri kui ettevõtja jaoks.

Sõiduautode maksustamise süsteem peab olema võimalikult lihtne

Eesti Tööandjate Keskliidu seisukoht konsultatsioonides sõiduautode kasutamise maksustamise teemal on, et loodav erisoodustuse süsteem peab olema võimalikult lihtne, pettuseid mittevõimaldav ja madala maksukoormusega (mitte praegune 256 eurot kuus). Nõnda tagatakse võimalikult suur vabatahtlik maksulaekumine, mis suurendaks nii maksutulu kui ka vähendaks riigi ja ettevõtja halduskoormust.

Mäletatavasti vähenes sõiduautode erisoodustuselt maksude tasumine järsult aastast 2009, mil erisoodustuse määra kahekordistati.

Tänase olukorra muutmiseks on Tööandjate hinnangul seadusemuudatust vaja, kuna ettevõtjate sõiduarvestuse ja raamatupidamisega seonduv halduskulu ületab mitmekordselt tööandja sõiduautode erisoodustuselt laekuvat maksutulu. Tööandjad on seadusemuudatuse teemal Rahandusministeeriumiga pidevalt konsulteerinud.

Maksejõuetusõiguse muutmisel tuleb hoiduda juhatuse liikme vastutuse liigsest suurendamisest

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et maksejõuetusõiguse muudatusettepanekute väljatöötamisel tuleks hoiduda liigse halduskoormuse lisamisest ettevõtjale ning juhatuse liikme vastutuse ebaproportsionaalsest suurendamisest. Kui projekti tulemusena otsustatakse kasutada mõne teise riigi meetmete analoogiat, peaks hindama ka nende meetmete mõju ettevõtluskeskkonnale, mitte kõike loogilisena tunduvat lihtsalt üle võtma.

Justiitsministeerium on eurorahade toel asunud revideerima maksujõuetusõigust, et valdkonda efektiivsemaks muuta. Peamiste murekohtadena märgitakse projektis praegu pankrotimenetluste raugemiste suurt arvu, menetluste pikka kestvust, võlausaldajate nõuete rahuldamise madalat määra, pankrotihaldurite tasustamissüsteemi ja saneerimismenetluste väikest tulemuslikkust.

Kogu info maksejõuetusõiguse revisjoni projekti kohta, sh varasemalt esitatud ettepanekud ja arvamused, leiab Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Agressiivse maksuplaneerimise pakett arvestagu Eesti eripäraga

Agressiivse maksuplaneerimise vastane pakett peab Eesti eripäradega arvestama, kuna Eesti ettevõtte tulumaksu süsteem on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, teatas Eesti Tööandjate Keskliit oma tagasisides Rahandusministeeriumile.

Tööandjate hinnangul võiks Eesti nõustuda paketiga tingimusel, et see ei kahjusta meie seaduslikult tegutsevaid residente ega loo neile lisakohustusi. Võimalik, et selle nüansi kontrolliks tuleks teha koostöös või tellida põhjalikum mõjuanalüüs ettevõtluskeskkonda ja rahvusvahelist maksuõigust tundvalt konsultandilt.

Sarnase seisukoha võttis ka Tööandjate Euroopa keskorganisatsioon BUSINESSEUROPE, väljendades muret, et Komisjon ei ole paketi mõjusid analüüsinud ja pakett võib keskmist tulumaksukoormust tõsta ning kahjustada Euroopa Liidu konkurentsivõimet veelgi.

Euroopa Komisjon on välja töötanud rahvusvahelise maksuplaneerimise vastase õigusaktide paketi , mis hõlmab endas:
• Maksude vältimise vastast direktiivi (COM(2016) 26 final), (nn Anti-BEPS – Base Erosion and Profit Shifting);
• Täiendusettepanekuid administratiivkoostöö direktiivile (2011/16/EU);
• Soovitusi maksulepingute koostamisel.

Põhilised ettepanekud on:
• Maksude vältimise vastane direktiiv:
– Intresside mahaarvamise piirang art 4;
– Maksustamine vara riigist väljaviimisel art 5;
– Kolmandas riigis madalama maksumääraga maksustatud tulu maksustamine EL-s art 6;
– Fiktiivsete tehingute maksustamine majandusliku sisu järgi art 7;
– Kolmanda riigi residendist majandusüksuse jaotamata kasumi maksustamine liikmesriigis art 8-9;
– Hübriidüksuste ja –instrumentide maksustamine art 10;
• Emaettevõtte või selle üksuse resideerumisriigile laieneb kohustus koguda ja edastada detailset infot kontserni ning selle liikmete kohta, täieneb kogutavate andmete loetelu, andmeedastus peab toimuma automaatselt;
• Maksulepingute osas soovitatakse peamiselt samuti fiktiivsete tehingute maksustamist vastavalt majanduslikule sisule.

Tööandja kulutused töötaja tervise edendamiseks olgu ettevõtluskulu

Eesti Tööandjate Keskliit esitas Rahandusministeeriumile ettepaneku muuta töötaja tervisele tehtud kulutused ettevõtluskuluks ehk et neilt ei tuleks tasuda tööjõumakse.

Seejuures peame oluliseks, et ettevõtluskuluks saaks lugeda ka neid tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, mis ei tulene otseselt töötervishoiuarsti suunisest. Tööandjal peab olema võimalik toetada oma töötajate tervise heaks tehtavaid ennetavaid tegevusi, nagu sportimine, massaaž jne, et hoida ära tekkida võivad terviseprobleeme, mis läheksid kokkuvõttes oluliselt kulukamaks nii riigile, ettevõttele kui ka töötajale endale. Tervise edendamisele tehtud kulutustest peaks keskliidu hinnangul ettevõtluskuluks arvestama kuni 50 eurot töötaja kohta kuus.

Lisaks tegime ettepaneku võimaldada tööandjal tasuda töötajatele osutatud tervishoiuteenuste eest tööjõumaksudega maksustamata ja ilma piirmäärata. Tervishoiuteenused on need, mida osutavad tervishoiuasutused ja mis on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Selline regulatsioon annab võimaluse töötajatele, kelle tööandja on sellise nõusoleku andnud, saada vajadusel kiiret arstiabi ilma järjekorras ootamata või siis saada arstiabi, mida Haigekassa (täielikult) ei kompenseeri. Millises mahus tööandja seda võimaldab, võiks olla tööandja otsustus. Selline süsteem annaks täiendust tervishoiu rahastamisele.

Ettepanekud tulumaksuseaduse muutmise eelnõule

Esitasime Rahandusministeeriumile ettepaneku täiendada tulumaksuseaduse muutmise eelnõu võimalusega väljastada ettevõtetele vajadusel siduv eelotsus nende planeeritavatele välisinvesteeringutele ja finantsskeemidele. Samuti soovitasime Maksu- ja Tolliametil või Rahandusministeeriumil töötada välja kirjeldavad näidisjuhtumid hübriidlaenudest, näilistest tehingutest jm seadusemuudatusega ärahoitavatest kaasustest, mispuhul võib ettevõtetel tekkida maksurisk.

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovib Rahandusministeerium üle võtta Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivi 2011/96/ muudatused, mille eesmärk on kehtestada ema- ja tütarühingu vaheliste kasumi jaotamise maksete suhtes üldine kuritarvituste vastane säte ning vältida topeltmittemaksustamist hübriidlaenude puhul. Samuti tagatakse residendi ja mitteresidendi võrdne kohtlemine väärtpaberite võõrandamisel saadud kahju arvestamisel ja edasikandmisel.

Peamised muudatused:
– Mitteresidendist isikule antakse võimalus lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasust maha arvata ja järgnevatele maksustamisperioodidele edasi kanda selliste väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kahju, kui ta tõendab, et ei saa seda üheski teises riigis arvesse võtta.
– EL-I liikmesriigi või Šveitsi tulumaksukohustuslasest äriühingu poolt Eesti residendile väljamakstud dividendidele ja mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kasumieraldistele kohaldatakse tulumaksuvabastust ainult siis, kui residendist äriühing tõendab, et äriühingul, kellelt dividend on saadud, ei ole õigust seda maksustatavast kasumist maha arvata. Maksuvabastust ei kohaldata, kui MTA tuvastab, et tehing oli näiline, tehtud vaid maksusoodustuse saamiseks. Sarnane regulatsioon nähakse ette hübriidlaenude puhul – kui sellise maksuplaneerimise eesmärgil tehtud makse on laenuintressina saanud ühes liikmesriigis maksuvabastuse, siis maksesaaja riigis on võimalik see dividendina maksustada.

Eelnõu teksti ja seletuskirja leiate siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/14c4b396-26c8-466c-8662-4f8dadc6acbe#qcfaS1nh

Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmine

Eelnõu kohaselt on maksuhalduril õigus põhjendatud kahtluse korral läbi viia üksikjuhtumi kontroll maksuõigusrikkumise ennetamise ja avastamise eesmärgil. Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et põhjendatud kahtlus on suurel määral maksuhalduri subjektiivne hinnang, kuidas ta tõlgendab olemasolevat teavet ning edastab selle sisu pädevale isikule, kes otsustab ennetustegevuse vajalikkuse.  Leiame, et maksuõigusrikkujate vastutusele võtmiseks on Maksu-ja Tolliametile sätestatud piisavalt õigusi. Lisaks on viimastel aastatel on ettevõtjatele lisatud üha enam kohustusi, nagu töötamise registri täitmine, iga 1000 eurost suurema arve deklareerimine jms.

Samuti soovitakse eelnõuga kohustada sideettevõtjaid andma maksuhaldurile teavet klientide kohta. Üheks põhjenduseks on toodud maksujuurdlused, mille puhul uuritakse juhtumeid, kus kasutatakse korteriomandit büroona, kuid samas on sidelepingud (telefon, internet, TV) vormistatud füüsiliste isikute nimele. Eesti Tööandjate Keskliidu arvates toob selline kontroll pigem kaasa üldise vastuseisu Maksuameti tegevusele, samas probleemi ei lahenda – lepingud registreeritakse lihtsalt ümber äriühingu nimele. Sama kehtib ka juhtumite puhul, kus äriühing nimele on vormistatud mitu sidelepingut, kuid töötajaid registreerituid ei ole. Leiame, et kavandatud muudatus ei ole proportsionaalne, arvestades seatud eesmärki ning sellega kaasnevat riivet eraisikute privaatsusõigusele.

Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmine

Eelnõu kohaselt on maksuhalduril õigus põhjendatud kahtluse korral läbi viia üksikjuhtumi kontroll maksuõigusrikkumise ennetamise ja avastamise eesmärgil. Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et põhjendatud kahtlus on suurel määral maksuhalduri subjektiivne hinnang, kuidas ta tõlgendab olemasolevat teavet ning edastab selle sisu pädevale isikule, kes otsustab ennetustegevuse vajalikkuse.  Leiame, et maksuõigusrikkujate vastutusele võtmiseks on Maksu-ja Tolliametile sätestatud piisavalt õigusi. Lisaks on viimastel aastatel on ettevõtjatele lisatud üha enam kohustusi, nagu töötamise registri täitmine, iga 1000 eurost suurema arve deklareerimine jms.

Samuti soovitakse eelnõuga kohustada sideettevõtjaid andma maksuhaldurile teavet klientide kohta. Üheks põhjenduseks on toodud maksujuurdlused, mille puhul uuritakse juhtumeid, kus kasutatakse korteriomandit büroona, kuid samas on sidelepingud (telefon, internet, TV) vormistatud füüsiliste isikute nimele. Eesti Tööandjate Keskliidu arvates toob selline kontroll pigem kaasa üldise vastuseisu Maksuameti tegevusele, samas probleemi ei lahenda – lepingud registreeritakse lihtsalt ümber äriühingu nimele. Sama kehtib ka juhtumite puhul, kus äriühing nimele on vormistatud mitu sidelepingut, kuid töötajaid registreerituid ei ole. Leiame, et kavandatud muudatus ei ole proportsionaalne, arvestades seatud eesmärki ning sellega kaasnevat riivet eraisikute privaatsusõigusele.

Riigilõivuseaduse muutmine

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et riigilõivude suurenemisega peaks tõusma ka teenuse osutamise kvaliteet riigi poolt. Kuna töövoog jääb ametnikel samaks, siis tekib küsimus, kuidas aitab riigilõivude tõstmine teenuse osutamist kvaliteetsemaks muuta. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete üldine ootus on, et riigivalitsemine tervikuna muutuks efektiisemaks. See tähendaks riigi tegevuste digitaliseerimist ning seejuures kulude langust. Kooskõlastusringile saadetud riigilõivuseaduse muutmise eelnõuga on planeeritud riigilõive tõsta mõnel juhul lausa kümme korda. Riigi tegevuse efektiivistamisel peaks aga suund olema vastupidine.

Euro kasutuselevõtt ja maksukoormuse ohjamine – eeldused majanduskasvu taastumiseks


Eesti suuremad ettevõtlusorganisatsioonid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit kutsuvad Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles astuma otsustavaid samme, et tagada Eesti maksupoliitiline stabiilsus ning euroalaga ühinemiseks vajalike kriteeriumite täitmine.

Ettevõtlusorganisatsioonid tunnustavad kõrgelt riigi seniseid samme avaliku sektori efektiivsemaks muutmisel ning kulude kokkuhoiul, kuid samamoodi peavad vajalikuks jätkata tõsiseid pingutusi eelarvetasakaalu säilitamiseks Maastrichti kriteeriumite piires.

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul tuleb praeguses olukorras võtta tarvitusele kõik vahendid eelarvetasakaalu parandamiseks ja kindlustada riigi jätkusuutlik areng. „Euro on võimalik kasutusele võtta ilma, et peaksime kõvasti laenama hakkama, ohtu seadma oma tulevikku suunatud investeerimisvõime või halvama haldussuutlikkuse. Majanduse konkurentsivõime tõusule ei aita aga kindlasti kaasa maksude tõstmine, vaid ikka avaliku halduse efektiivsemaks muutmine.“

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi sõnul on pikaajalise majanduskasvu tagamiseks vajalik Eesti majanduse jätkuv ümberstruktureerimine ja tööhõive küsimustega süsteemsem tegelemine. „Peaksime täna pöörama erilist tähelepanu toetustele uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, meetmetele, mis tõstaksid töötajate kvalifikatsiooni ja leevendaksid tööpuudust ning jätkama struktuursete reformide elluviimisega,“ täpsustas Veskimägi.

Senised sammud valitsussektori eelarvepuudujäägi hoidmisel 3% piires on olnud valdavalt õiged. Selle kinnituseks on nii IMF-i kui Euroopa Komisjoni hiljutised positiivsed hinnangud Eestile. Kõige olulisema tunnustuse Eesti püüdlustele saame vaid juhul, kui suudame täita kõik eurole ülemineku tingimused ning läbida positiivselt kevadel toimuva korralise hindamise. Riigikogu poolt vastu võetav 2010. aasta riigieelarve peab nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt veenma kõiki, et Eesti täidab 2010. aastal euro kasutuselevõtuks vajalikud kriteeriumid.

Eelkõige peame oluliseks suurendada avaliku sektori efektiivsust ja kindlasti on võimalik eelarvepositsioonide parandamine ka täiendavate mittemaksuliste tulude kasutuselevõtmisega. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei tohi praeguses olukorras astuda samme, mis veelgi maksukoormust suurendaksid. Samuti tuleb vältida sellega kaasnevat maksude administreerimiskulude kasvu.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühispöördumine

Tööandjate keskliidu seisukohad haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta

Tööandjate keskliidu esindajad Enn Veskimägi, Jüri Käo, Valdo Kalm ja Tarmo Kriis kohtusid 18. märtsil peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada oma seisukohti tööandja haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade tõstmise ning kavandatava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta. Tööandjate arvates tuleb neid küsimusi käsitleda tervikuna, kuna need on tööjõukulude hüppelise tõusu tõttu omavahel tihedalt seotud. Muudatuste tõttu kasvavad tööjõukulud 2010. aastal praegusega võrreldes vähemalt 5%.

Tööandja hüvitatavad haiguspäevad

Tööandja poolt töötajale 4.–8. haiguspäeval makstava haigushüvitise kohta puudub tööandjate hinnangul selgus, millise hüvitise liigiga on tegemist: kas ravikindlustuse seadusest tuleneva sarnase hüvitisega või täiesti uue hüvitisega. Uue hüvitise jaoks on see ebapiisavalt sõnastatud ja tekitab mitmeid küsimusi. Näiteks ei maksa haigekassa täna hüvitist nendel juhtudel, kui töötaja on endale haigestumise või vigastuse tahtlikult põhjustanud – uue korra järgi peab tööandja aga ka sellistel juhtudel töötajale hüvitist maksma.

Lisaks on tööandja haigushüvitis sätestatud vales õigusaktis – töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reguleerib ainult neid tööandja kohustusi, mis tulenevad töökeskkonna nõuetest. Tööandja haigushüvitis on ette nähtud aga ka töökeskkonna välistest teguritest tingitud tervisekahjustuste puhul (mille eest tööandja vastutada ei saa). Tööandjate keskliit rõhutab, et tööandja haigushüvitise rakendamisel tuleb tagada samasugune selgus ja täpsus nagu ravikindlustuse seaduses, et selle hüvitise olemus ja piirid oleksid arusaadavad.

Töötuskindlustuse maksemäärad

Tööandjate keskliit ei ole nõus kergekäeliselt suurendama töötuskindlustusemakseid 3%-ni alates 1. juulist 2009, mida toetavad nii valitsus kui ka ametiühingud. Tööandjate hinnangul tasub enne maksemäärade tõstmist kaaluda teatud hüvitiste edasilükkamist, mis muidu rakenduksid samuti 1. juulist 2009. Veel kaheks aastaks võiks säilitada olukorra, kus töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle töösuhe lõppes tema omal algatusel või poolte kokkuleppel. Samuti võiks ettevõtjate hinnangul kaheks aastaks edasi lükata muudatuse, mille kohaselt kindlustushüvitise suurus on 70% töötasust 1.-st kuni 100. kalendripäevani ja 50% töötasust 101.-st kuni 360. kalendripäevani.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus

Majanduslikule surutisele viidates väljendasid tööandjad vastuseisu erakindlustusel tugineva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamisele, mida valitsus plaanib alates 2010. aastast. Tuginedes riikide praktikale, kus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisse on kaasatud eraõiguslikud kindlustusandjad, võib eelfinantseerimise põhimõttel toimiva kindlustussüsteemi rakendumisel eeldada tööjõukulude keskmist kasvu 2–3% ulatuses, tervist rohkem kahjustavatel töödel kuni 8%.

Tööandjate esindajad rõhutasid, et isegi juhul, kui uue kindlustusliigi rakendamisel lubatakse vähendada sotsiaalmaksu, ei ole mõistlik uut kohustusliku kindlustuse süsteemi luua ja ellu rakendada, kuna sotsiaalmaksu vähenemisega sattuks ohtu haigekassa eelarve.

Tööandjate keskliit soovitas valitsusel algatada kiiremas korras ulatuslik pensionireform ja suunata selle tulemusel vabanevad vahendid tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel kannatanute sotsiaalsete garantiide suurendamiseks. Samuti suurendaks tööandjate motivatsiooni töökeskkonna tingimuste parandamiseks maksuvabastus erisoodustuselt seoses töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutustega s.h näiteks maksuvabastus vabatahtlikelt kindlustusmaksetelt.