Ettevõtjad: pole piisavalt kindlat tunnet, et tooteid-teenuseid arendada

Investeerimisotsuseid mõjutab kindlustunne või õigemini selle puudumine. Kuna maailmamajanduses on keerulised ajad ning samas on viimase aasta arengud näidanud, et ka Eesti regulatsioonides on tehtud või plaanitakse ettevõtete konkurentsivõimet pigem negatiivselt mõjutavaid muudatusi, siis investeerivad ettevõtted uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendusse pigem vähem.

Majandusspidomeetrit nr 1 (veebruar 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Millised olid teie sektori vaates kõige rohkem mõjutanud poliitilised otsused või ka küsimused, teemapüstitused? Kas valitsuse tegevus oli viimastel kuudel teie ettevõtte ja sektori jaoks pigem soodne või ebasoodne?

Sven Pertens, Lemminkäinen AS: Eesti valitsus ei ole viimastel kuudel võtnud vastu otsuseid, püstitanud teemasid ega käsitlenud küsimusi, mis oluliselt mõjutaks teedesektori praegust käekäiku. Pikemas vaates võib sektorile mõju avaldada neljarealise Tallinn-Tartu maantee toetusrühma moodustamine Riigikogus ja juba mõnda aega kestnud arutelu riigiettevõtete võimaliku erastamise teemal. Kuna Eesti teedesektori areng on peatunud ja teehoiu riiklik finantseerimine näitab vaikset langustrendi, ei saa olukorda rahuldavaks hinnata ja valitsuse tegevusetus on sektorile pigem ebasoodne. Arvestades Eesti ettevõtluskeskkonda: eksport väheneb, ettevõtete kasumid vähenevad, investeeringud vähenevad, bürokraatia kasvab ja tootlikkus jääb maha palkade kasvust, on valitsuse tegevusetus pigem kahjulik ka ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Margus Kastein, Saku Õlletehas: Joogitööstuse sektoris on kaks olulisemat teemat loomulikult nii läinudkevadine aktsiisimäärade ennaktõus aastatel 2016-2019 kui ka sügisel tõstatunud alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatuse ja regulatsioonide drastilise karmistamise temaatika. Meie hinnangul – nii Eesti suure tööstusettevõtte kui ka Eesti Õlletootjate Liidu üldseisukohalt – on valitsuse ühe osapoole tutvustatud muudatusettepanekud radikaalsed ning ei arvesta hea õigusloome tava, see oli oluliselt karmim erinevate huvipoolte varasemast kokkuleppest Alkoholipoliitika rohelise raamatu näol ning ka koalitsioonileppes kokkulepitust. Samuti puudus eelnõul korrektne väljatöötamiskava ning polnud teostatud mõjuanalüüsi. Ettevõtlussektori esindajana näeme siin olulist ohutendentsi, kus ühepoolsete sammudega võidakse reaalselt ohtu seada mitte pelgalt ühe tööstusharu, vaid ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõime. 

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää: Valitsuse tegevuse positiivse poole peale kannaks suunised Statistikaametile, mille tulemusena 2016. aasta statistikaaruannete hulk on 2/3 väiksem kui 2015. aastal. Ebasoodsaks võib pidada tegelemist teemadega, mis ühiskonda lõhestavad ning millega tegelemist vaja ei ole. Valitsuse ülesanne on täna siiski ettepoole vaadata ning koostada plaan, kuidas riik hakkama saaks ilma eurotoetusteta eelarves. Sellele vastavaks avaliku sektori kujundamine ning mõelda kaasa, millised peaks olema need kasvuharud ja millised inimesed ning milliste teadmistega peaksid seda tööd tegema, sellega on vaja tegeleda. Veel jõuab.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Eesti ettevõtluskeskkonna suhtes üldiselt on tekkinud mure – tehakse erinevaid soodustusi (näiteks pakendite mitteauditeerimise kohustus alla 5 tonni pakendite puhul, käibemaksu vabastus alla  25 000 EUR käibe puhul), kuid ei ole avaldatud, kust saamata jäänud tuludele kate leitakse. Planeeritavad ja juba olemasolevad kaudsed maksud (erinevad kõikvõimalikud aktsiisid – energiale, kütustele,pakendimaksud,toidumaksud, keskkonna hoiuga seotud maksud) halvendavad meie ettevõtete konkurentsiolukorda nii sise- kui välisturgudel. Süvaanalüüse sageli ei tehta, teiste riikidega võrdlusi ei omata,aga see peaks olema analüüsides elementaarne – meie ettevõtluskeskkonna võrdlus teiste sihtriikidega. Teatud mõttes tehakse seda Töösuspoliitika rohelise raamatu koostamise raames. Ettevõtjatel on tekkinud nõutus, ebakindlus ning mure oma eksistentsi pärast.

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Kõige rohkem mõjutas kindlasti valitsuse otsus võimaldada puidu põletamist Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames. Mõju sektorile on pigem positiivne, kuid eeldab, et Narvas kasutatavad mahud jäävad mõistlikuse piiresse (EMPL hinnang 0,5mln tm).

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Täna on jõus möödunud aastal valitsuse varasuvistel öötundidel tehtud otsus tõsta majutusteenuste käibemaksu 50 protsendi võrra. Meenutagem, et sellisest kavast valimiste eel ei räägitud. Kuna meie olulisemad eksportturud (Soome ja Venemaa) on niigi languses, siis mõjutab oodatav maksutõus Eesti turismitööstust veelgi.

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tööstuse Liit: Praegu on olukord veidi irratsionaalne – puidusektoril (puitehitusmaterjalidel) läheb väga hästi; ometi räägitakse just selle sektori toetamisvajadusest ja toetamismeetmetest; samas vajavad praegu tegelikult toetamist hoopis kõik teised ehitusmaterjalisektori tooted: kivi (nii looduskivi kui betoon), metall, klaas. Avalikkuses on enam juttu olnud põlevkivitööstusest, kuid sarnases keerulises olukorras on ka ehitusmaavaradel põhinev tööstuse osa. Tänane olukord on paraku selline, kus madala või olematu inflatsiooni tingimustes keskkonnatasud muudkui kasvavad. Tööstuse rohelise raamatu koostamise käigus on need teemad küll laual ja selle eest tahaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiita.

Erki Niitlaan, Eesti Turbaliit: Majandusminister võttis vastu määruse “Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused”, mis püüdis arvestada meie ettepanekut, et turvast tuleb rohkem toetada, kuid sisulist lahendust siiski veel ei pakkunud. Samas aspektis võttis  Keskkonnaminister vastu negatiivse otsuse, kinnitades uue KIK toetuste andmise korra. Probleem on selles, et toetuste andmisel eelistatakse kütusena ainult taastuvaid kütuseid, mis tõkestab turba kasutamist, kuigi see oleks tarbijale kõige soodsam. Samal ajal jäävad turbatootmisalad seisma ja turvas mineraliseerub. 

 

Kas prognoosite järgmisel kuuel kuul oma ettevõttes ja sektoris toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamiseks suunatavate investeeringute kasvu, kahanemist või samaks jäämist?

Sven Pertens, Lemminkäinen AS: Nii meie ettevõttes kui ka teedesektoris tervikuna ei näe lähiajal olulisi investeeringuid uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse. Läbiviidavad riigihanked on valdavalt hinnapõhised, konkurents tihe, hinnatase madal ja perspektiiv ebaselge – sellises olukorras püütakse liigseid riske mitte võtta.

Margus Kastein, Saku Õlletehas: Saku Õlletehas jätkab 2016. aastal investeeringutega sarnases mahus, nagu need on olnud eelneval 4-5 aastal. Ühelt poolt investeerime tehnoloogiliasse ja seeläbi tootlikkuse kasvu, teisalt ka turundustegevusse ja tooteuuendustesse. 

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää: Puidusektor täna investeerib. Meie oleme oma investeeringut ette valmistanud aastast 2014 ning 2015. aastal alustasime projektiga. Miks? Sest näeme kasvu koos oma tänaste klientidega ning on olemas ressursid selle teostamiseks (tooraine). Eesti puidusektor on vaatega eksportturgudele ning sisemiselt on vajadus raiekasvu järele, mille suunas on tehtud ka positiivseid otsuseid. Sektor kasvab, kuid efektiivsete ettevõtete kaudu võib tööstuse poolel vähemaks jääda väiksemaid, kes konkurentsile vastu peaks.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Ebakindlus tuleviku ees ja turgude ebastabiilsus pärsivad investeeringuid. Samuti ka vajaliku tööjõu puudus viimastel aastatel. Samuti peab arvestama, et Eesti ei suutnud uueks eelarve aastaks 2014-2020 õigeaegselt erinevaid toetusmeetmeid avada ning ka sellest tekkis investeeringute vähesus, toetused on olulised just VKE-dele. Ma loodan, et veidi investeeringud suurenevad,sest kukkumine oli 2014 aasta 60 miljonilt 2015. aasta 22,5 miljonile üsna suur.

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Viimasel ajal on puidutööstused teatanud mitmetest suurtest investeeringutest mis seisnevad peamiselt tootmismahtude kasvatamises ja efektiivsuse parandamises (Toftan 32mln €, UPM-Kymmene Otepää 40mln €, Viiratsi Saeveski 10 mln €, Peetri Puit 10 mln €, Kohila Vineer 31mln € jne). Üldiselt on investeerimiseks hea aeg, raha on odav ja turul piisav stabiilsus, samas ei julgeks nimetatud mahtudest enam suuremat kasvu prognoosida.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Langeva turu maksustamise tingimustes hääletavad investorid jalgadega. Me näeme täna oma sektori pealt, et Läti ja Leedu kolleegid on paindlikumad ja tulemused on koheselt ka käega katsuda.

 

Mis on Teie ettevõtte ja või sektori jaoks oluline eeldus, et investeeriksite uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse enam kui praegu?

Sven Pertens, Lemminkäinen AS: Investeerimise eeldusteks oleksid soodne ettevõtluskeskkond, riigi ja erasektori koostöö, teehoiu finantseerimise stabiilsus, selge perspektiiv, piisav nõudlus ja tellijate valmisolek uute toodete ning tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Margus Kastein, Saku Õlletehas: Ettevõtja seisukohalt vaadates on majanduskeskkonnas oluline stabiilsus, mis loob aluse pikaajaliste investeeringuplaanide tegemiseks. Täna tegutseme olukorras, kus üheltpoolt tegutseb joogitööstuse sektor kahaneval turul ning teisalt on oht regulatiivsete piirangute lisandumiseks ning ennaktempos maksumuudatusteks. See omakorda seab sektori tervikuna löögi alla ning omakorda mõjutab ka investeeringuplaane. 

Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää: Juba teeme seda. Eeldus on klient ja tema vajadused. Teine eeldus on, et on, millest teha (st toota).

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Siin tuleb paraku rääkida ka toetustest ja siin saab olla toetatav ainult järgmine printsiip: kui teised EL sihtriigid toetavad oma ettevõtteid ja mitte ainult VKE-sid, vaid ka suuri, peab Eesti seda võimalust samuti kasutama. Liiatigi veel, kui väidetavalt on viimane eelarveperiood, kus toetusi on võimalik taotleda. Ettevõtjad investeerivad ikka siis, kui on otsene vajadus ja teatud investeeringud on eeliseks või tagavad nomaalse ettevõtte toimimise. Selleks, et olla konkurentsis maailma ettevõtetega, kes kõik on ka Eesti turul, on pidevalt vaja investeeringuid. Selleks, et teenida toodete müügist rohkem raha, on vaja erilisi ja kasulikumaid (meil tervislikumaid) tooteid, need sünnivad teaduse ja arendustegevuse koostöös ja seda sooviks küll rohkem näha!

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: Kõige olulisem on stabiilne ettevõtluskeskkond, kus muudatused oleksid pikalt ette kommunikeeritud. Metsa- ja puidutööstuse sektor on väga pikaajalise vaatega valdkond, kus tehakse väga suuri investeeringuid. Need investeeringud jäetakse tegemata, kui ei ole piisavat kindlust tuleviku osas. Ettevõtluskeskkonda puudutavate muudatuste tegemisel peaks alati hindama nende mõju eksportivate ettevõtete konkurentsipositsioonist lähtuvalt.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Majutusteenused on olnud 2015 aastal head maksumaksjad. Tegelikult on riik saanud sektorist paarkümmend miljonit rohkem maksu ainuüksi maksukäitumise paranemise tõttu, mistõttu ei tohiks olla mingit paanikat makse täiendavalt tõsta. 2015 aastal Eestit külastanud turistide arv vähenes. Keskmine majutusteenuse toa hind samuti vähenes. Samal ajal tõusid palga-ja muud kulud. Meie ettepanek on planeeritav maksutõus vähemalt paari aasta võrra edasi lükata, et anda ettevõtjatele aega taastumiseks.

Erki Niitlaan, Eesti Turbaliit: Stabiilne ja tasakaalustatud keskkonna- ja majanduspoliitika nii Eestis kui ka Euroopas.