Ettevõtjad: varem tehtud maksuotsused kahjustavad konkurentsivõimet

Tööandjate majandusspidomeetrit nr 2 (mai 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Millised on Teie ettevõtte/sektori vaates need valitsuse otsused/tegevused viimasel kolme kuul, mis on Teie hinnangul Eesti ettevõtluskeskkonda mõjutanud? Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.

Einar Vallbaum, Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioon: Kütuseaktsiisi tõstmise mõju aasta algusest on olnud väga negatiivne. Kindlasti ei täida see oma eesmärki maksutulu kasvatada. Reaalsus on see, et rahvusvahelised vedajad tangivad Lätis ja piiriäärsed Läti tanklaid ehitatakse praegu suuremaks, et jõuaks kõik need Eestist tulevad masinad ära teenindada. Ka siseturule on mõju negatiivne, sest sisevedudega tegelevad vedajad pidid hindu tõstma ja see omakorda mõjutab paljusid tooteid-teenuseid.

Värske negatiivne uudis on muidugi äsjane valitsuse otsus kehtestada veokitele teekasutustasu. Selle kõige valguses on kohalikel veofirmadel väga keeruline Läti kolleegidega konkureerida – seal on madalamad palgad, odavam kütus, ei ole teemaksu. Ja läti veofirmad ongi juba väga aktiivselt Eesti turule tungimas. Midagi positiivset on selle kõige kõrval raske välja tuua.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Valitsus ja poliitikud on muutunud avatumaks. Tunnetan seda, osaledes erinevates ministeeriumides ja erinevates töörühmades. Positiivne, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel hakkab lõplikult valmima Tööstuspoliitika roheline raamat ning EAS eestvedamisel vormuma Eesti kui riigi uus bränd. Meie sektori jaoks on murettekitav Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel algatatud Toitumise ja liikumise roheline raamat, kus ühe meetmena planeeritakse rahvatervise nimel ka toiduainete maksustamise analüüsi. Ja seda vaatamata sellele, et teiste riikide ja olemasolevate andmete alusel ei ole positiivset seost toidumaksudel ning rahvatervisel. See lööks inimeste rahakotti valusalt.

Riin Savi, Eesti Kaupmeeste Liit: Kaupmeestel on hea meel, et valitsus on endiselt pidurit tõmmanud alkoholiseaduse muudatusele senisel kujul ning loodame, et jätkub jõudu ära hoida tõendamata mõjuga (ja mõjuanalüüsita) meetmete elluviimine.

Positiivne on, et tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõust jäeti valitsuse heakskiidul välja tubakatoodete väljapaneku piirang müügikohas. Kaupmeeste liit tõi eelnõud kooskõlastades välja, et eelnõu ei arvestanud sektori tegevusi eelnõus püstitatud eesmärkide suunas liikumisel. Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise tegevustena on kokku lepitud Kaupmeeste liidu ja Sotsiaalministeeriumi koostöö tubakatoodete müügikohas väljapaneku piiramisel ja jaemüüjatele juhendi koostamisel tubakatoodete kahjuliku mõju vähendamiseks. Juhendi koostamine juba käib. Kaupmeeste Liidu seisukoht on, et siinkohal on oluline edasi innustada sektori eneseregulatsiooni, levitades muu hulgas parimaid praktikaid. Eneseregulatsiooni käigus elluviidud meetmeid ei ole vaja asendada regulatiivsete meetmetega seaduse tasemel. Kiidame valitsust selle eest, et nad aitavad kaasa regulatiivse sekkumise vähendamisele.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Oleme alates 2015 aasta kevadest suunanud valitsuse tähelepanu sellele, et majutusasutuste käibemaksu tõus omab negatiivset mõju sektori arengule. Sellekohase viimase pöördumise tegi liidu üldkoosolek tänavu 3. märtsil, millele valitsuse ega Riigikogu poolt vastust ei ole järgnenud. Ettevõtjate ootus on pidada konstruktiivset dialoogi, kus kuulatakse ja arvestatakse osapoolte nägemusega.

Hotellipidajate poolt on tulnud kompromissettepanek lükata majutusteenuse käibemaksu tõus edasi aastasse 2019, millele samuti reageeritud ei ole. Selline üleolev ja ignoreeriv hoiak ei aita kaasa ettevõtluse jätkusuutlikkusele sektoris.

Positiivse arenguna on oluliselt kasvanud majutus- ja toitlustussektori maksude laekumised, mis näitab varimajanduse osakaalu vähenemist ja maksedistsipliini parenemist sektoris. Algatatud on mitmeid ümarlaudu, kuhu on kaasatud sektori osalisi (turismiteenuste paketidirektiiv, töölepinguseaduse arutelu, välismaalaste seaduse arendused, mitmed meetmed toetamaks majutusettevõtjaid energia innovatsiooni ja ärimudelite arendusega (MKM) jmt Eesti Vabariik 100 toimkonnas osalemine).

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase AS: Ettevõtted ootasid pakendiaruandluse auditeerimise tühistamist, kuid pidid pettuma, sest see tühistati vaid väikestel ettevõtetel. Kõik ettevõtjate põhjendused auditeerimiskohustuse tühistamiseks lükati ametnike poolt ümber väidetega, mis jätsid õhku etteheite, et kuna arvatavasti osa ettevõtjaid on seni jätnud osaliselt pakendi aruandlusest välja, siis muidu seda korda ei saa.

Jüri Käo, NG Investeeringud: Positiivses mõttes: esimesed sammud ettevõtjate rolli väärtustamisel ja maine parandamisel – viimane 15 aastat oleme järk-järgult liikunud ikka selles suunas, et ettevõtja on liigkasuvõtja, külakurnaja ja maksupettur. Jaekaubanduses olid maineprobleemid juba päris tõsised – viimase 3 aastaga oleme ka ise oma teadlike tegevustega olukorda parandanud. Teiseks autode erisoodustusmaksu „rahule jätmine“ ja liikumine uue selge lahenduse suunas. Kahetsusväärne ainult, et täpselt samu ettepanekuid ei võetud kuulda kohe, kuigi neid tehti.

Negatiivses mõttes: tehakse üksikuid samme ja otsuseid siit-sealt ja pikaajalist suurt pilti nendest sammudest ei oska mina küll näha – aga võib-olla on viga väheses infos või minus. Valitsuse 2015. aastal kiirustades vastu võetud „maksupakett“ näitab täna oma negatiivseid tagajärgi. Kange alkoholi absoluutne aktsiiside lagi on saavutatud ja kange alkoholi aktsiistõus tuleb peatada ning lahjade alkohoolsete jookide aktsiisid järele tõsta. Kange alkoholi maksutulu riigieelarves väheneb planeeritud ja seadustatud aktsiisitõusude korral 2019. aastaks 46 miljoni euro võrra ning kange alkoholi aktsiiside tegelik laekumine ei vasta kaugeltki riigi optimistlikele kasvuprognoosidele. Senise aktsiisitõusude kavaga jätkamise korral liigub 30-40% Eesti kange alkoholi müügist paari aastaga Läti piirikaubandusse ja salaturule, mis tähendab Eesti kange alkoholi turu kunstlikku langust. Samal ajal jäävad tarbimine ning tervisesektorile kaasnevad mõjud ja kulutused Eestisse.

Kai Realo, Circle K Eesti AS (Statoil): Valitsuse otsustest on mootorikütuste jaemüüjaid enim mõjutanud juba varasemalt langetatud otsus tõsta mootorikütuste aktsiisitasusid järsult ja jõuliselt ning muutes seeläbi mootorikütused (sh ennekõike diislikütused) Eestis kuni 11 senti kallimaks võrreldes teiste Balti riikidega. Taoline otsus on kaasa toonud transpordiettevõtete tankimise siirdumise Lätti ja Leetu. Ennekõike mõjutabki aktsiisimaksu tõus äriklientide ning nende seast just transpordiettevõtete tarbimist, sest erakliendil paraku Lätti tankima sõitmine ei ole mõttekas. Taoline küllaltki suur hinnavahe naaberriikidega on kaasa toonud aga ka diislikütuse maksepettused. Ilmselt selleks, et oma kliente kinni hoida, on turul tegutsevad ettevõtted otsimas võimalusi toote omahinna alandamiseks ning hetkel tundub olevat see leitud sel teel, et diislikütuse hulka segatakse kordades madalama aktsiisitasuga rasket kütteõli. Viimase import on kasvanud aastate võrdluses sadu kordi, mis annab selgelt märku, et keegi turuosalistest ilmselt realiseerib rasket kütteõli diislikütuse nime all.

Kõik eelnimetatud on toonud kaasa tugeva hinnakonkurentsi mootorikütuste jaeturul ning kuigi toimuv on kliendi seisukohalt positiivne, sest vaatamata aktsiisitõusule saab klient kütust endiselt soodsalt, ei ole taoline olukord ausatele jaemüüjatele jätkusuutlik ning võib hakata avaldama mõju ettevõtete investeerimisvalmidusele.

Positiivsetest muudatustest võiks välja tuua selle, et valitsus ning ennekõike mõned ministeeriumid võtsid tempot maha nii mõnelgi rutakalt ning analüüsideta koostatud seaduseelnõul, mis oleks oluliselt mõjutanud just kaupmeeste kulude suurenemist ja tulude vähenemist. Tubaka ja alkoholi piirangutega kahtlemata tuleb tegeleda, kuid meetmete kasulik mõju peab üles kaaluma nende negatiivse mõju kaupmeestele. Meetmete mõju analüüsita sellist hinnangut aga anda ei saa.

Priit Sarapuu, G4S AS: Positiivne edasiminek on töö uue turvaseaduse ja riigihangete seadusega. Mõlemad seadused seavad nõudeid kvaliteedile. Turvaseaduse eelnõu korrastab kriteeriumid neile turvaettevõtetele, kes on valmis avaliku korra tagamisse panustama. Riigihangete seaduse eelnõu soosib väärtuspõhiseid hankeid. See tähendab, et riik ei osta enam ainult hinda, vaid ka kvaliteeti. 

Häid arenguid leiab ka uuest riigieelarvestrateegiast. Luuakse võimalused turvaettevõtete laiemaks kaasamiseks avaliku korra tagamisse. Samuti on  oluline tööjõumaksude langetamine (sotsiaalmaks -1% ja maksuvaba tulu tõus 205 euroni). G4S on Eestis üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid ja seega selline muudatus on meie töötajatele ja ettevõttele kergendav.

Nördimust tekitab tööautode maksustamise plaan. Praeguse, Rahandusministeeriumi väljapakutu näol on tegemist varamaksuga, kuna arvatakse, et maksustada tuleks vara olemasolu kui sellist, mitte sellest saadavat kasu(tust). Siiani on Eesti taasiseseisvumise ajast lähtutud eelkõige liberaalsest maailmavaatest ning maksustatud on eelkõige (proportsionaalselt) tarbimist, mitte vara kui sellist.

Nele Peil, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit: Alkoholisektorit puudutavad küsimused on olnud valitsuses päevakorras eelkõige töö- ja terviseminister Ossinovski ettepanekute paketina, mis puudutab reklaami- ja alkoholiseadust. Seaduseelnõu muudatusettepanekutest toetasime kuute, toetasime osaliselt kolme ja olime vastu kolmele punktile. On positiivne, et valitsus püüab vastu võtta meetmeid, piiramaks veelgi alkoholi müüki alaealistele.

Negatiivsena mõjub sektorile alkoholi probleemtarbimises tootjate süüdistamine ning häbimärgistamine, mille vastu oleme koos ettevõtlusliitude toega ka sõna võtnud. Kõige raskemasse olukorda paneb meie sektori aktsiiside hüppeline tõstmine, mis oluliselt erineb peaminister Ansipi ajal kokku lepitust. Aktsiisitõusud on tootmisettevõtetes segi paisanud tootmistsüklid, sundinud töötajaid koondama ja viinud kaubandusest teenitava riikliku maksutulu vähenemiseni. Sellise aktsiisipoliitika tagajärjena liigub maksuraha nii Eesti tarbijate kui Soome turistide taskust Läti riigikassasse ja salakaupmeestele, probleemtarbimine ei kao kusagile ning mitmed sektori ärid peavad uksed kinni panema või tootmise Eestist minema kolima. Kange alkoholi ja veini aktsiisitõusude peatamine ei saaks meie jaoks olla kriitilisema tähtsusega küsimus.

Peeter Võrk, Õlleliit: Positiivne on soov vähendada ettevõtlusega seotud bürokraatiat. Negatiivne – endiselt plaanitakse erinevaid piiravaid meetmeid tööstusele (reklaami, müügi jm piirangud, toidumaksud).

Jaanus Vihand, COOP Eesti: Valitsuse suund ebanormaalsel määral kasvatada trahve, suurendada aktsiise, mitmete valitsusliikmete ja ministeeriumite soov lisada aina uusi keelde ja piiranguid ning samaaegne soovimatus otsida koostöös ettevõtjatega komplekslahendusi, on äärmiselt murettekitav.

 


Palun andke kuni 3 soovitust valitsusele: mis on need asjad, mis tuleks ettevõtluskeskkonnale mõeldes kohe ära teha või prioriteediks võtta?

Einar Vallbaum, Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioon: Konkreetne soovitus: keerata kütuseaktsiisi tõus tagasi. See ei oleks häbiasi, vaid kaine mõistuse ja ettevõtluskeskkonnaga arvestamise näitamine. Sarnane kogemus on näiteks olemas Leedul, kes 2010 samuti kütuseaktsiisi tõstis ja kohe tekkisid täpselt samad probleemid, kuna Leedus oli kütus oluliselt odavam. Kolm kuud hiljem otsustas valitsus aktsiisi taas alandada.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Üldine ootus ettevõtlussektorist on ikka see,et erinevate otsuste tegemine peab baseeruma sotsiaal-majanduslikel süvaanalüüsidel, mitte populistlikel poliitilistel otsustel. Et jätkuks tarkust ettevõtlust soodustada mitte pidurdada.

Riin Savi, Eesti Kaupmeeste Liit: Kohe tuleks ära teha sotsiaalmaksu alammäära langetamine, mis aitab kaasa osaajaga tööjõu värbamisele ja suurendab oluliselt paindlikkust tööjõuturul. See aitaks kaasa riskigruppide, kes ei saa (ei või /ei jõua) töötada erinevatel põhjustel täiskoormusega – noored, pensioniealised, puuetega inimesed, väikeste laste vanemad – integreerimisel tööjõuturule. Arvestades tänast tööjõu puudust on just need olulised grupid, kelle paindlik värbamine aitaks oluliselt kaasa tööjõuprobleemide lahendamisele, eriti just kaubandus- ja teenindusvaldkonnas. Siinkohal on oluline märkida, et ülatoodud riskigruppide puhul on üldjuhul ravikindlustus tagatud, seega on sotsmaksu miinimum justkui topeltkohustus.

Teiseks pikendada töötaja tervisekontrolli saatmise ajaperioodi (hetkel tööandjal kohustus saata töötaja tervisekontrolli 1 kuu jooksul), meie ettepanekul võiks see kohustus tekkida pärast katseaja lõppemist.  

Prioriteediks tuleks võtta aktsiistõusude mõjude analüüs, lisaks riigieelarvelistele mõjudele ka laiemalt (mõju tarbimisele laiemalt, piirikaubandus, varikaubandus). Tänaseks on selge, et nt alkoholiaktsiisi tõus on viinud Lõuna-Eestis nö piirikaubanduseni, kus kliendid lähevad odavama alkoholi ostmiseks sisseoste tegema Lätti. Sellega kaotatakse aga klient ka laiemas mõttes – kui juba ostlemiseks kaugemale sõita, siis ostetakse sealt ka muud kaubad. Seega otsene negatiivne mõju kaubandusele ja kaheldav mõju tervisepoliitika seisukohast (alkohol ostetakse mujalt).

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Esiteks töölepinguseadus, mis reguleeriks alaealiste töötamist ning tööaja paindlikku arvestust (osalise tööajaga töötamine ning sellekohane puhkuse arvestus). Teiseks tuleb tööd teha välismaalaste seadusega, eesmärgiga reguleerida tasude määrad, mis on adekvaatsed majutussektori palkadele. Riigi keskmise palga maksmise nõue ei saa laieneda kõikidele valdkondadele üheselt. Me vajame ka lihtsama töö tegijaid.
Kolmandaks hotellide külastajate registreerimise nõue, mis tuleneb julgeoleku vajadusest, ei saa olla ettevõtjate prioriteet ja vastutus. Täna registreeritakse külalised hotellides kasutusel olevatesse süsteemidesse. Süsteemide dubleerimine ei ole hotelli ettevõtjate huvides, tuues lisakulusid ja topelt tööd.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas AS: Tuleks võtta eesmärk vähendada bürokraatiat. Vaadata üle statistiliste aruannete tegelik vajadus ning vähendada nende osakaalu. Ettevõtjad on koormatud kõiksuguse tegevusega, mis ei anna midagi juurde ettevõttele, ettevõte kasvule ja alati ei ole arusaadav ka , mida need tegevused annavad juurde neile, kes neid andmeid koguvad.

Jüri Käo, NG Investeeringud: Esiteks tuleb tegelda tööjõuga laiemalt ja kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Seni on räägitud osatööajaga töötajate ja alaealiste kasutamisvõimaluste parandamisest, see on vaid murdosa probleemi lahendamisest. Kaaluda võiks tööjõu geograafiliselt mobiilsemaks muutmiseks transpordikulude vabastamist erisoodustusmaksust (kannataks näiteks Ida-Virumaalt  mujale tööle tuua), tööjõudefitsiidi tingimustes Töötukassa toetusmeetmete reformi karmistamise suunas (on palju „töötuid“, kes tegelikult ei soovigi tööd leida), tööjõudu vabastavaid regulatsioone ja piiranguid, toetusi või soodustusi tööjõudu vabastavatele investeeringutele (automaatkassad, tanklad, tootmisliinid, robotid…), kutse- ja kõrgkoolide ning reaalsete ettevõtete koostöö parandamist, avaliku sektori õhendamist, haldusreformi kiirendamist jne. jne. Samuti ka riiklike koolitustellimuste kaasajastamist.

Teine probleem on kõrged tööjõumaksud ja paljuski eelmisest punktist tulenevad liiga kiired tööjõukulude tõusud (palgatõusud). 0,5+0,5% sotsmaksu vähendamine on parem, kui mitte midagi, aga ilmselgelt mitte piisav.

Eelmistega seostuvalt on vajalik teadlikult tegelda migratsiooniga. Ma ei mõtle siinkohal pagulus(rändekriisi), mida muidugi on ka vaja targalt juhtida. Teemaks on oskustööliste  ja kõrgema lisandväärtusega spetsialistide (insenerid, IT, finantsvahendus jne) pikaajaliselt läbimõeldud ja kontrollitud migratsioonipoliitika.

Kange alkoholi aktsiisi tõstmisest 2017 tuleks loobuda ja lahja alkoholi aktsiise tõsta kiirendatud tempos, et aktsiisid mõistliku aja jooksul võrdsustuksid.

Kai Realo, Circle K Eesti AS (Statoil): Ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks kitsaskohaks on hetkel tööjõu puudus. Kuigi eksisteerib veel ka tööpuudus, siis paraku ei kattu töötute asukohad ja kvalifikatsioonid tööjõuturu vajadustega. Lisaks sotsiaal-demograafilistele väljakutsetele peame aru saama ka sellest, et tehnoloogia areng ning nö piirideta tööjõuturg on muutnud kardinaalselt töö tegemise viise ning uute põlvkondade arusaama töö olulisusest.

Töösuhetega seotud seadusandlus on Eestis suhteliselt jäik ning muudab raskeks ennekõike nende inimeste värbamise ja töötamise, kes saavad / soovivad töötada vahetustega ning vaid mõned tunnid päevas. Seega leian, et prioriteediks tuleks võtta tööjõu jätkusuutlikkusega seotud teemad – seda nii noorte kui puudega inimeste tööturule aitamine; madala koormusega töötajatega seotud maksukoormus; võõrtööjõuga seotud nõuete kaasajastamine jne.

Teise prioriteedina tuleks naasta pikaajalise planeerimise juurde ehk muuta ettevõtluskeskkond taas prognoositavaks. Viimaste aastate jooksul on muutunud trendiks võtta vastu seadusemuudatusi ilma eelneva hoiatuseta ning rakendada need suhteliselt lühikese etteteatamisajaga. Taoline tegevus muudab ettevõtete äriplaanide koostamise ja elluviimise äärmiselt raskeks, sest võimatu on planeerida suurenevate kulude katteks tulu kasvatavaid tegevusi või näha ette ootamatult vajaminevat kapitali investeeringuteks.

Priit Sarapuu, G4S AS: Haldusreformiga tuleb kiirelt edasi liikuda. Seejuures tasuks kaaluda kohalike omavalitsuste sihtotstarbelist toetamist kogukonna turvalisuse parandamiseks. Olukorras, kus maapiirkondades on politseinikke vähe, tuleb kohalikele omavalitsustele anda rohkem võimalusi oma kogukonna elanike turvatunde parandamiseks. Turvaettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostöö on täna igapäevane. Nüüd tuleb astuda järgmine samm, et rohkematel omavalitsustel oleks rahalised võimalused turvaettevõtete kaasamiseks avaliku korra tagamisel. See on riigile soodsam kui politsei lisapatrullide tänavale toomine. Kavandatavad rangemad nõuded turvaettevõtetele tagavad ka turvateenuse kvaliteedi paranemise.

Olukorras, kus siseministeeriumi juhid viitavad sisejulgeoleku alarahastamisele, tuleb juba täna otsida lahendusi, milliseid lihtsamaid, kuid töömahukaid ülesandeid saaks eraettevõtetele anda. Ka näiteks eCall (autoavarii korral saadetakse hädaabinumbrile automaatselt abikutsung) lahendust ellu rakendades tasub mõelda näiteks turvaettevõtete juhtimiskeskuste ressursi kasutamise peale, et häirekeskusesse jõuaksid ainult sellised abikutsungid, mis nõuavad kiirabi ja päästetöötajate operatiivset sekkumist. Samuti on aastaid räägitud erinevate politsei ülesannete andmisest erakätesse. Praegu on aeg need teemad uuesti ettevõtjatega arutlusele võtta.

Arusaamatuks jääb, miks tervise- ja spordikulutuste erisoodustusmaksust vabastamine lükati 2018. aastasse. Alustame sellega järgmine aasta! Samuti on 400 eurone maksuvabastuse piirang liiga väike. Selle raha eest ei saa isegi populaarsemate spordiklubide aastamaksu tasutud. Aastaks 2018 on hinnad veel kallimad. Algselt oli jutt 600 eurost ja selle juurde oleks pidanud jääma. Kokkuvõttes võidab ju kogu riik sellest kui tööandjad panustavad oma töötajate tervisesse veelgi rohkem. G4Sis on väga aktiivne spordiklubi ja me panustame oma töötajate sportlikku eluviisi. Me teeksime seda rohkem, kui riik nii palju maksu ei küsiks.

Erkki Laugus, Kaubamaja AS: Paljud töötajad sooviksid oma töökohal teha mõõdukalt lisatunde ja see oleks ka tööandja vaates ok, aga hetkel on nende hind nii kõrge, et majanduslik mõte puudub. Töötaja peab pigem otsima täiendava töökoha lisasissetuleku saamiseks ja tööandja lisatööjõudu väljaspoolt. Niigi pingelises tööturuolukorras absurdne seis. Miks ei võiks mõõdukaid ületunde teha oma alalise tööandjajuures, huvi on siin kindlasti kahepoolne.

Jaan Puusaag, Krimelte AS: kehtestada tuleks sotsiaalmaksu lagi. Ei usu, et valitsuse käes on võluvitsa, mis majandust mõjutaks olulisel määral. Ammu oodatud otsus oleks kolme põhimaantee väljaehitamine.

Bo Henriksson, ABB AS: Maksude optimeerimise vältimiseks tuleks taastada ettevõtte tulumaks. Antud juhul pean silmas ”seaduse piires optimeerimist” – mõnede ettevõtete kasumi jaotamist ehk dividendide väljamaksmist nii, et Eesti riigile ei laeku sentigi tulumaksu. Muidugi on tulumaksu taastamise tingimuseks sotsiaalmaksu määra alandamine ja / või oleks teatud tüüpi kulude mahaarvamine kasumimaksust.
Nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks on nö otsesed maksud, mis maksustavad otseselt äritegevust ja sellest saadud tulu. Käibemaks on kaudne maks, mis maksustab tarbimist. Seega, kui räägime soodsast ettevõtluskeskkonnast, peab riigi eesmärk olema otseste maksude vähendamine ja kaudsete maksude suurendamine.

Nele Peil, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit: Kange alkoholi aktsiisi 2017. aastal mitte tõsta, kuna see reaalselt vähendaks maksulaekumisi- optimaalne aktsiisilagi ületati kange alkoholi segmendis juba 2015. aastal. Teiseks: lahja alkoholi (õlu, siider, alkopopid) aktsiise tõsta kiirendatud tempos, suunaga aktsiiside võrdsustamisele mõistliku perioodi jooksul. Kolmandaks: lõpetada bürokraatliku halduskoormuse kasv ja läbikaalumata seadusemuudatuste tootmine.

Jaanus Vihand, COOP Eesti AS: meie soovitused on väga tagasihoidlikud: ettevõtja halduskoormuse edasise kasvu peatamine ja soovitav vähendamine edaspidi; maksukeskkonna stabiilsemaks muutmine ja selle hoidmine; hoiakute muutmine – riik on inimeste ja ettevõtjate jaoks, mitte vastupidi. St. ametnike ülesanne on luua võimalikult soodne keskkond ja Euroopa Liidust tulevate reeglite maksimaalse rakendamise asemel seista rohkem oma inimeste ja ettevõtjate eest. Nii nagu teevad seda mitmed teised ELi riigid.

Kas Teie ettevõttes/sektoris plaanitakse järgmise kuue kuu jooksul investeeringuid uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiatesse?

Einar Vallbaum, Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioon: Meie sektoris ei plaanita mingeid investeeringuid, kuna aktsiisitõus ja palgakasv on need vahendid ära söönud.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Toidutööstused investeerivad pidevalt,kuid tunnetan teatud ettevaatlikkust seoses põllumajanduse raske olukorraga ning ebastabiilsusega maailmas üldiselt. Samas nõuab uutele turgudele minek nii tehnoloogilise kui tootearenduslikke investeeringuid ja seda tehakse. Investeeringuid pidurdab lõpptoodete madal hind,samas Maaelu arengukavast saadud toetused soodustavad ja annavad investeeringuteks võimaluse,eriti mikro- ja väikestele ettevõtetele.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Majutussektori investeeringud on otseselt seotud ettevõtluse arenguga sektoris. Igasugune lisamaksustamine viib automaatselt investeerimisvõime alla või kaotab selle sootuks. Käibemaksu tõusu järgselt ei ole majutusasutustel võimalik oma toodetesse ja teenustesse investeerida tavapärase praktika põhimõttel. Kindlasti saab mõjutatud ka teeninduse kvaliteet ja võimalus kaasata kvalifitseeritud välist tööjõudu ja talente.

Jüri Käo, NG Investeeringud: Kange alkoholi tootjate investeerimisaktiivsust (ka ekspordivõimekust) pärsib otseselt valitsuse aktsiisipoliitika, mistõttu on trend pigem alalhoidlik ning konservatiivsusele suunatud. Järskude iga-aastaste aktsiisitõusude keskkonnas keskenduvad ettevõtted ennekõike kiirete tootmismahu kõikumiste ning langustega kohanemisele. Investeeringute planeerimisel lähtutakse põhimõttest: nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik.

Priit Sarapuu, G4S AS: Investeerime jätkuvalt videovalve tehnoloogiasse. Iga meie kümnes klient soovis eelmisel aastal vahetada mehitatud valve tehnilise valve vastu. Olukorras, kus tööjõukulud kasvavad ja ka töökäsi jääb järjest vähemaks, tuleb pakkuda uudseid tehnilisi turvalahendusi. Samuti võtame järjest enam kasutusele tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõttes tööd efektiivsemalt korraldada ning infovahetust klientidega kiirendada. Hetkel on testimisel kaasaegne mehitatud valve infosüsteem G4S Login, mis annab meie klientidele parema ülevaate valveobjektil toimuvast ja muudab täpsemaks ning kiiremaks turvatöötajate tööaja arvestuse.

Bo Henriksson, ABB AS: Kindlasti plaanime järgmise kuue kuu jooksul investeerida vähemalt ühte projekti, see on ABB regionaalse äriteeninduskeskuse arendamine.

Nele Peil, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit: Meie sektori tootjad tulevad igal aastal turule mõne uue tootega, millest paljud on pälvinud tunnustust nii kodumaiselt kui rahvusvahelisel tasandil. Maaletoojad planeerivad investeeringuid uute kaubamärkide turule toomiseks. Tootjate seas on plaanis teha investeeringuid uutesse toodetesse ning soetada tootmisseadmeid, mis võimaldavad edaspidi uusi tooteid tootma hakata.