Energiatehnoloogia arenduse prioritiseerimine

10. mail 2004 kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel 23 ettevõtlus- ja ühiskondlikku organisatsiooni ning ettevõtet alla pöördumisele Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga nimetada energiatehnoloogia riiklikult prioriteetseks tehnoloogiaarenduse valdkonnaks. Pöördumise koostajad peavad vajalikuks alustada läbirääkimisi ettevõtjatega koostööplaani koostamiseks olemasoleva teadus- ja ettevõtluspotentsiaali realiseerimiseks.
Loe lähemalt uudist …

Pöördumine energiatehnoloogia arenduse prioritiseerimiseks

Energiatehnoloogia valdkond on Eesti ettevõtluskeskkonnas üks suuremaid põimudes kõigi majandusharudega. Sellesse kuuluvad energiatootjad ja ülekandjad, erinevate seadmete arendajad, mitmesuguste energeetikaga tihedalt seotud teenuste ja toodete pakkujad ning tööstusettevõtted. Nimetatud valdkonnaga vähemal või rohkemal määral seotud majanduse rahaline käive on mitukümmend miljardit krooni aastas ning vastav tööjõud moodustab enam kui 10% kohalikust tööhõivest.

Globaliseerumine on viimaste aastakümnete vältel kõikjal maailmas prioriteediks tõstnud piirkondliku konkurentsivõime tagamise. Ka Eesti Vabariik on mõistetavalt tähtsustanud majanduslikku konkurentsivõimet kui riikliku jätkusuutlikkuse peamist alustala ning fikseerinud visiooni tehnoloogiaarenduse ja teaduse lõimumise läbi kujunevast innovaatilisest teadusmajandusest. Riiklik strateegiadokument \”Eesti Edu 2014\” seab seejuures eesmärgiks sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahekordistamise aastaks 2014.

Käesoleva pöördumisele allakirjutanud toetavad nimetatud riiklikku strateegilist arengusuunda. Samas aga näeme probleeme seatud eesmärkide saavutamises. Mitme aasta jooksul ei ole teadusmahuka majanduse arendamine kaasa toonud majanduse elavnemist oodatud tempos ning tehnoloogiaarendusel põhinev panus riigi SKP-sse on jäänud kesiseks. Eesti tööstusmaastikul valitseb senini odaval tööjõul põhinev allhankemajandus.

Pöördumisega liitunud institutsioonid ja ettevõtjad tähtsustavad, et lisaks maailmas populaarsetele arendusvaldkondadele tuleb vaadelda, mida me tegelikult oskame ning  kus on meie tööstuspotentsiaal ja tööhõive.

Energiatehnoloogia on valdkond, kus lisaks avalõigus mainitud siseriiklikule majandusmahule, on meil ette näidata aastatepikkused kogemused ning teadussektori tugi kõigist suurematest teadusasutustest (TTÜ, TÜ, EPMÜ, KBFI jt.).

Seejuures on tõsiasi, et siseriiklik energiasektori areng nõuab lähiaastatel hiigelinvesteeringuid – ainuüksi elektrisüsteemi tootmisvõimsuste uuendamise ja elektrivõrkude renoveerimise maht lähema 12 aasta jooksul on vähemalt 40 miljardit krooni. Kui lisada soojusmajanduse, tööstusenergeetika ning erinevate tarbijapaigaldiste (alates küttesüsteemidest ja lõpetades keskkonnasõbraliku elektertranspordiga) nõutavad kapitalimahutused, siis räägime suurusjärgust 10 mld krooni aastas. Enamus sellest rahast liigub tänast olukorda arvestades Eestist välja ning ei leia panustamist kohaliku energiatehnoloogia tööstuse poolt. Tulemusena muutub odava tööjõu eelise kadumisel tugevalt küsitavaks vastava tööstussektori jätkusuutlikkus. Samal ajal on riiklik panus energiavaldkonna tehnoloogia- ja teadusarendusse ~ 15 miljonit krooni aastas. Selline tendents soodustab kompetentse inimpotentsiaali vähenemist, mille tulemusena ei kannata mitte ainult valdkonna tehnoloogiaarendusvõime vaid ka üldine teaduskapital, mis võimaldaks energeetiliselt strateegilisi investeerimisotsuseid objektiivselt langetada. Olukorda võimendavad energiasektori laiapõhjalised muutused nagu elektrituru avamine ja keskkonnapiirangute karmistumine. Kui täna võimaldab olemasolev informatsioon Eesti energeetika planeerimisel arutleda peamiselt põlevkivienergeetika  mastaapide üle, siis sarnaste teadusarenduspõhimõtete jätkudes ei ole meil vajalikku teavet alternatiivsete otsuste langetamiseks ka viie või kümne aasta pärast – alus strateegilisteks muudatusteks energeetikas tuleb ette valmistada inimpotentsiaali kaudu!

Energiasektori põhjalik renoveerimine leiab aset kõikjal maailmas. Suureneva heaoluga kaasnev energiatarbimise tõus, jätkusuutlikkuse piire ületav keskkonna saastamine, kasvav tundlikkus energiakvaliteedi osas ning tihenev konkurents energiaturul suurendavad pidevalt nõudlust innovaatiliste energiatehnoloogiliste lahenduste järele. On alust arvata, et energiatehnoloogia vallas seisab veel lähikümnendil ees rahvusvaheline arengubuum, mis viimastel aastatel infotehnoloogia ja biomeditsiinitehnoloogia osas läbitud.

Energiatehnoloogiline innovatsioon adresseerib tänapäeval sellised multisektoriaalseid probleeme nagu arvutustehnika elektrienergia tarbimine (~5% globaalselt tarbitavast elektrienergiast kulub tänapäeval arvutusvõimsustele), majanduslik kahju elektrienergia kvaliteedihäiretest (USAs hinnatud ~ 120 mld dollarile aastas), energiamajandusega seonduvad saastekogused (Eestis emiteerib energiamajandus ~15 mln t CO2 aastas, mis moodustab koguhulgast 87 %), energiakaod ning fossiilsete kütuste piiratus, hajutatud energiatootmine jne.

Energiatehnoloogia arendusprotsessi kaasajastamiseks Eestis on vaja riiklikku sihikindlat tuge. Realiseerimaks eksisteerivat teadus- ja ettevõtluspotentsiaali, haaramaks osa mahukast siseriiklikust turust ning kasvatamaks reaalset ekspordimahtu, teeme ettepaneku nimetada riiklikult prioriteetseks tehnoloogiaarenduse valdkonnaks energiatehnoloogia ning alustada sihtotstarbelisi läbirääkimisi koostööplaani osas nimetatud võimaluste realiseerimiseks. Majanduslikult põhjendatud energiatehnoloogia arendamine Eestis saab baseeruda selgelt fikseeritud spetsiifilisele arendussuundadele ning tõhusale tehnoloogiasiirdele. Selleks tuleb koostada energiatehnoloogia arenduse riiklik strateegia. Antud protsessi juhtimiseks on otstarbekas peaministri juurde kokku kutsuda nõustav, domineerivalt ettevõtluse taustaga (st üle 50 % liikmetest ettevõtlusest) kogu, mille osas ootame teie initsiatiivi Eesti Tööandjate Keskliidu aadressil Kiriku 6, Tallinn 10130 .

Lähtudes reaalsest kompetentsist ning turunõudlusest, tuleb nimetatud strateegias spetsiifiliste arendussuundade valikul keskenduda eeskätt järgnevatele valdkondadele:
– Põlevkivitehnoloogiad
– Taastuvenergia- ning soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogiad ning nende integreerimine energiasüsteemi
– Kütuseelement, vesinikuenergeetika ja mikroenergeetika
– Energiasäästlikud tarbimislahendused

Usume, et vastastikuses sihikindlas koostöös suudame välja arendada kaaluka osa Eesti teaduspõhises majanduses, tagada riigi tööstuse jätkusuutlikkuse ning lisandväärtuse kasvu, säilitada kõrge tööhõive regionaalselt hajutatud tööstuspiirkondades ning aidata oluliselt kaasa \”Eesti edu 2014\” poolt fikseeritud SKP kahekordistamisele aastaks 2014.

Tallinnas, 10. mail 2004

Pöördumisega ühinesid:
AS Elcogen
AS Harju Elekter
AS Kohtla-Järve Soojus
AS Napal
AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis
AS Volta
Eesti Biokütuse Ühing
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Eesti Elektritööstuse Liit
Eesti Elektroenergeetika Selts
Eesti Energia AS
Eesti Gaas AS
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Soojustehnikainseneride Liit
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Eesti Tööandjate Keskliit
Eestimaa Looduse Fond
Säästva Eesti Instituut
TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Tallinna Tehnikaülikool