Kutsehariduse rahastamine 2006. aasta riigi eelarves

Märgukiri 5. juuli 2005

Kutsehariduse rahastamine 2006. aasta riigi eelarves

Lugupeetud härra Ansip,

Käimasolevat 2006. aasta riigieelarve piirsummade arutelu ning Eesti majanduse jätkusuutlikkust silmas pidades peavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit vajalikuks pöörata Teie teravdatud tähelepanu kutsehariduse rahastamise küsimusele.

Meil on heameel tõdeda, et ettevõtjate ettepanekutega arvestav ”Kutseõppeasutuse seaduse, EV Haridusseaduse, Erakooliseaduse, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Ravikindlustuse seaduse muutmiseseaduse eelnõu” sai eelmisel nädalal heakskiidu ka Vabariigi Valitsuselt. Lisaks sellele on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel koos ettevõtjatega algatatud mitmeid tõsiseltvõetavaid kutsehariduse kvaliteedi parandamisele suunatud protsesse, mille ellurakendumine sõltub täna eelkõige rahalisest sisendist.

Kutsehariduse arengukava väljatöötamise käigus võrdlesime Eesti kutsehariduse finantseerimist teiste EL liikmesriikidega. Erinevates riikides on kutsehariduse õppekoha baasmaksumus 1,8 – 4 korda suurem kui üldhariduses. Peame ebanormaalseks Eesti olukorda, kus õppekoha baasmaksumus kutseõppes on väiksem kui üldhariduskoolis.

Kuigi sõnades on kutsehariduse tähtsust tunnistanud kõik senised valitsused, on kutsehariduse rahastamine viimase kümnendi jooksul stabiilselt langenud – alustades 1995. aastal 11%lt jõuti 2004. aastaks 7%ni hariduskuludest. ”Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005 – 2008” väljatöötamisel lepiti riigi ja ettevõtjate vahel kokku, et riik suurendab 2006. aasta riigieelarvest kutseõppe rahastamist 411 miljoni krooni võrra. Kutseõppe baasmaksumuse normaliseerimiseks, eriala keerukust arvestava õpikeskkonna loomiseks ning aastatepikkuse mahajäämuse leevendamiseks on hüppeline rahasüst hädavajalik.

Ettevõtjatena oleme mures mitte ainuüksi majanduse jätkuva arengu, vaid ka sellega otseselt seotud Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse pärast. Rahvastiku statistikale tuginevate prognooside kohaselt hakkab tööealise elanikkonna arv alates järgmisest aastast pöördumatult vähenema. See omakorda võimendab veelgi haridussüsteemi rolli ühiskonna normaalseks toimimiseks vajalike töötegijate järelkasvu tagamisel. Täna on viimane aeg teha jõupingutusi kutsehariduse mahajäämuse kompenseerimiseks. Loota, et Eesti konkurentsivõime saab tulevikus baseeruda vaid akadeemilise kõrgharidusega töötajatel on naiivne ega arvesta majanduse vajadustega.

Oleme veendunud, et riigi stabiilset arengut esmatähtsaks pidav Valitsus mõistab olukorra tõsidust ja lähtub sellest 2006. aasta riigieelarvet koostades.

Lugupidamisega,

Toomas Luman Enn Veskimägi
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda  Eesti Tööandjate Keskliit
Juhatuse esimees Volikogu esimees