Seisukoht 2005. a. riigieelarve osas

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnang 2005.a. riigieelarvele ning valitsuse fiskaalpoliitikale

Käesolevaga esitame Eesti Tööandjate Keskliidu poolt läbi viidud 2005 aasta riigieelarve eelnõu analüüsi, mille eesmärk on juhtida Teie tähelepanu järgmise aasta fiskaalpoliitika rõhuasetustele, mis on ettevõtjatele vastuvõetamatud. Oleme veendunud, et järgmise aasta riigieelarve ei toeta kiiret majanduskasvu ning piirab tänu avaliku sektori kulude kasvule ning ettevõtluse maksukoormuse suurenemisele riigi ja ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Juhime tähelepanu, et erinevalt koalitsioonilepingus lubatust suurenevad järgmisel aastal avaliku sektori jooksvad kulud rekordilise 43%-ni SKT-st, samal ajal kui maksuliste tulude osakaal ulatub vaid 33%-ni ning suureneb jooksvate kulude rahastamine mittemaksulistest tuludest. Selline eelarvestamispoliitika ei ole ettevõtjate hinnangul pikaajaliselt jätkusuutlik ning võib järgnevatel aastatel tuua kaasa vajaduse otseste maksude järsuks tõstmiseks. Peame oluliseks rõhutada, et eelarves ettenähtud ettevõtluse maksukoormuse suurendamine 17%-ni SKT-st on üks kõrgemaid Euroopas ning ei toeta välisinvesteeringute kasvu. Kasvava murega jälgime, kuidas nii Läti kui Leedu on siin minemas vastupidist teed ning asunud riigi kulutusi ja ettevõtluse maksukoormust vähendama.

Valitsussektori kulutused
Võimuloleva koalitsiooni lepingusse kirjutati, et valitsussektori jooksvad kulud ei tohi suhtena sisemajanduse kogukulutustesse suureneda. Erinevalt 1999.a. valimisjärgsest kulude suhtelisest kahanemisest, võib aga Riigikogu praeguse koosseisu valimiste järel täheldada valitsussektori kulude pidevat kasvu (vt tabel 1)

1999 2000 2001 2002 2003 2004
Eesti 43,5% 38,9% 37,3% 38,5% 41,0% 42,7%
Läti 35,4% 35,0% 35,3%

Tabel 1. Valitsemissektori kulud konsolideerituna (suhe SKT-sse), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel

Ettevõtjatele, kes näevad Eesti majanduse kiirema arengu võtmena pakkumispoole (st ettevõtluses peituvaid) tegureid, teeb muret avaliku sektori kulude tase, mis suhtena SKT-sse ületab 40% taset (2005 aastal 43% SKT-st). Samal seisukohal on ka majandusteadlaste enamus, kes on jõudnud ühisele tõdemusele, et valitsussektori jooksvate kulude mõju majandusarengule on üldjuhul pärssiv: mida vähem selliseid kulutusi, seda parem. Valitsuskulutuste kasvu pidurdav mõju majanduse arengule on leidnud kinnitust ka enamuse empiiriliste analüüside korral. Näiteks järgnes Iirimaal peale valitsuskulude kahandamist majanduses koheselt buum, sarnane tendents on juba täheldatav ka Leedus. Tavaliselt on majandusele tervikuna positiivne mõju tulnud just riigi kulude piiramisest, mitte niivõrd maksude alandamisest.

Eelarve tulud
Mittemaksulised tulud moodustavad 2005.a. eelarves juba ligi viiendiku. Kui 2003.a. eelarvest moodustasid maksutulud ligi 87%, siis 2005. aasta eelarves on need langenud ca 80%-ni eelarvetuludest (vt ka tabel 2).

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
2 536  3 402  4 266  4 901 5 595  8 829  10 198  10 523

Tabel 2. Mittemaksuliste tulude (riigilõivud, majandustegevus, varade müük, tulu varadelt, toetused) dünaamika 1999-2006 (milj. krooni)

Valitsussektori kulutuste ehitamine mittemaksulistele tuludele pikemal perioodil on vastu jätkusuutlikkuse põhimõtetele ning võib tulevikus tekitada vajaduse kas avalikule sektorile talumatult suureks (ja valuliseks) eelarvekulutuste kärpimiseks või erasektorile talumatult suureks (ja valuliseks) maksutõusuks. Mõlemad arengud on tegelikult aga majanduspoliitilise väärarvestuse tagajärjeks. Riigi majanduse heaolu ei saa rajada “võõrale” rahale. Euroopa Liidu abi najal muutub mõnes kohas küll elu kergemaks, ent samas lükkab edasi vajalikud reformid.

Maksud ja ettevõtlus
Kuigi üldine maksukoormust Eestis võib võrreldes Euroopa Liidu keskmise maksukoormusega pidada rahuldavaks, on see tulenevalt avaliku sektori kõrgetest kuludest, Balti regiooni võrdluses siiski üks kõrgemaid (vt tabel 3). Selle üheks põhjustajaks võib pidada fakti, et maksud äritegevusele Eestis on jõudmas väga kõrgele tasemele (vt tabeleid 4 ja 5). Selliste maksude hulka arvatakse mh sotsiaalkindlustusmaksed ja aktsiisid. Mitte ainult teooria, vaid ka lihtsad empiirilised analüüsid on näidanud, et äritegevuse kõrge maksukoormus on  üheks peamiseks piduriks majanduse kiiremale arengule.

2001 2002 2003 2004
Eesti 30,7% 31,5% 32,9% 33,0%
Läti 28,1% 27,8% 28,2% 27,2%

Tabel 3. Maksutulud suhtena SKT-sse 2001-2004 (%)

2001 2002 2003 2004 2005
Eesti 15,1% 15,5% 16,4% 16,2% 17,0%
Läti 14,6% 14,4% 14,0% 13,6% 13,6%

Tabel 4. Ettevõtluse maksukoormuse dünaamika suhtena SKT-ss 2001-2005 (%)

2001 2002 2003 2004 2005
Eesti 42,6% 42,3% 42,6% 46,9% 49,5%
Läti 44,3% 43,6% 42,0% 40,1% 39,0%

Tabel 5. Ettevõtluse maksukoormuse dünaamika suhtena riigieelarve kogutuludesse 2001-2005 (%)

  • 2004 aastal moodustavad sotsiaalkindlustusmaksetest laekuvad tulud 15,4 mld krooni; 2005 aastal moodustavad  ülaltoodud tulud 16,9 mld krooni s.o. kasv  10%.
  • 2004 aastal moodustavad aktsiisidest laekuvad tulud 4,9 mld krooni; 2005 aastal moodustavad ülaltoodud tulud 6,4 mld krooni s.o. kasv 30%
  • 2004 aastal moodustavad ettevõtte tulumaksust laekuvad tulud 2 mld krooni; 2005 aastal moodustavad ülaltoodud tulud 2,4 mld krooni s.o. kasv 20%.

2001 2002 2003 2004 2005
748 1348 2149 2000 2400

Tabel 6. Ettevõtte tulumaksu laekumine 2001-2005 (milj. krooni)

2004 aastal moodustavad  äritegevuse maksustamisest laekuvad tulud ligi 22,4 mld krooni. 2005 aastal suurenevad äritegevuse maksustamisest saadavad tulud 3,3 miljardi krooni võrra 25,7 miljardi kroonini (tõus 15%),  mis ületab eelarve kogutulude kasvu.

Rahandusministeeriumi poolt esitatud prognoosides kuni 2008. aastani on oodata taolise tendentsi jätku iga eelarveaasta kohta. Kui 1990. aastate lõpus oli äritegevuse  maksukoormuse tase suhtena sisemajanduse kogutoodangusse Eesti puhul võrreldav Inglismaa näitajaga – ligi 14% SKT-st, siis järgmisel aastal ulatub ettevõtlust puudutava maksude paketi suurus Euroopa kõrgeimat maksukoormust omava Prantsusmaa tasemeni (17 – 18% SKT-st). Kokkuvõttes võib väita, et olenemata reinvesteeritud kasumi maksuvabastusest, ei soosi Eesti valitsus oma laiema maksupoliitika kaudu ettevõtluse arengut. Ettevõttele on maksuvabastus kasumijaotuselt vaid üks mitmest maksudega seonduvast tegurist.

Koalitsioonilepingus on märgitud, et majanduskeskkonda ning elanikkonna maksustamist oluliselt mõjutavad õigusaktide muudatused peavad olema kõigile subjektidele teada vähemalt aasta enne kehtima hakkamist. Eesti majanduspoliitika on küll näiliselt stabiilne, ent teatud tasandil siiski üsna heitlik juba üle tosina aasta. Ootamatud või sagedased muudatused maksude osas heidutavad endiselt ettevõtlust ning on oma olemuselt äritegevust kõige enam pärssivaks teguriks. Nii said mitmed 2005 aastaks planeeritud maksutõusud (nt aktsiisid) ettevõtjatele teatavaks alles vahetu eelarve koostamise käigus.

Riigi ja majanduse seosed
Eelmisel aastal eelarvega seotud küsimuste arutelul (29. september 2003) kurtis Eesti rahandusminister, et “Minule teeb makromajanduslikult muret see, et riigisektori palgad kasvavad kiiremini kui ühiskonnas tootlikkus ja selles mõttes tuleb avaliku sektori palgatõusu pidurdada.” Kahjuks on 2005.a. riigieelarvesse taaskord sisse kirjutatud riigiametnike palgafondi ennakkasv nii majanduse üldise arengu kui tootlikkuse näitajatega võrreldes. Ekspordi ja impordi arengust sõltuva Eesti majanduse tingimustes tähendab avaliku sektori palgatõus täiendavat survet tööturule.

Visioonis “Eesti edu 2014” loodetakse suurendada tootlikkust kümne aasta jooksul 80%. Tootlikkuse areng Eestis eelneva kümne aasta jooksul siiski ei toeta väidet 80% tootlikkuse edasisest kasvust järgneva kümnendi jooksul, sest kasv Eestis üle 5% aastas oleks tänapäeval juba tubli saavutus! Rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelites (millele kui oma alusdokumentidele viitab ka “Eesti Edu 2014”) saab Eesti tööjõukvaliteedi osas järjekindlalt viimase koha. Firma Deloitte & Touche poolt 2002.a. lõpus valminud raportis mainiti samuti Eestis tootlikkuse kasvu stagneerumist ning sedagi, et kohalike ettevõtete näitajad jäävad maha Eesti ettevõtetega samas regioonis tegutsevate rahvusvaheliste firmade võrreldavatest näitajatest. Samal ajal ilmunud Halle majandusinstituudi analüüsis märgitakse Eesti kõige kehvemat seisu Euroopa Liidu uute liikmesriikide tööstuse struktuuri võrdluses, mis senise arengute jätkudes viib praktiliselt lootusetu konkurentsiolukorrani.

KOKKUVÕTE

1. Jätkub valitsussektori jooksvate kulude kasv, mis on viinud nende taseme juba üle 40% sisemajanduse kogutoodangu suhtes ning kujunenud tõsiseks takistuseks Eesti majandusele. Valitsuskulutuste kasvu pidurdav mõju majanduse arengule on leidnud kinnitust enamuse empiiriliste analüüside korral ning tavaliselt tekib majandusele tervikuna positiivne mõju just riigi kulude piiramisest, mitte niivõrd maksupoliitikast.

2. Eelarvekulutuste sidumine mittemaksuliste tuludega on vastuolus eelarve jätkusuutlikkuse põhimõtetega ning võib teatud olukorras tekitada vajaduse kas eelarvekulutuste suureks kärpimiseks või erasektorile talumatult valuliseks maksukoormuse tõusuks.

3. Maksud äritegevusele (sh sotsiaalkindlustusmaksed ja aktsiisid) on Eestis jõudmas väga kõrgele tasemele, kuna järgmise aasta eelarves on ette nähtud ettevõtlusega seonduva maksukoormise järsk (üle 15%) tõus, ehk suurem kui eelarvetulude kasv tervikuna. Rahandusministeeriumi prognoosides on oodata selle tendentsi jätku, mis viitab asjaolule, et Eesti valitsus ei soosi maksupoliitika kaudu ettevõtluse arengut.

4. 2005.a. riigieelarve sisaldab riigiametnike palgafondi ennakkasvu nii majanduse üldise arengu kui tootlikkuse näitajatega võrreldes. Väliskonkurentsile tundliku ekspordi ja impordi arengust sõltuva Eesti majanduse tingimustes tähendab taoline areng täiendavat survet tööturule.