Eesti Tööandjate Keskliidu seisukoht Eesti tegevuskavast Lissaboni strateegia eesmärkide täitmiseks

Eesti Tööandjate Keskliit jagab igati Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso seisukohta, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide keskendumine eelkõige majanduskasvu tagamisele ja töökohtade loomisele. 

Komisjon näeb Lissaboni strateegia eduteguritena ennekõike liikmesriikide valitsuste suuremat pühendumust kokku lepitud eesmärkide täitmisele. Selleks on Komisjon nimetanud 10 eesmärki, mida liikmesriikidel tuleb hakata täide viima.

Eesti esitab 22. märtsiks ametliku tegevuskava Lissaboni strateegia eesmärkide täitmiseks. 

Tööandjate Keskliidu seisukoht on, et Eesti poolt koostatav tegevuskava Lissaboni eesmärkide täitmiseks peab konkreetselt määratlema, milliseid samme võetakse siseriiklikult ette eesmärkide täitmiseks. Tegevuskava peab läbima põhjaliku siseriiklikku arutelu, kuhu peavad reaalselt kaasatud olema tööandjate organisatsioonid.

Arvestades Eesti demograafilist olukorda ning sellest tingitud üha suurenevat pinget  sotsiaalkaitse rahastamisele, mis omakorda seab ohtu uued töökohad,  on  vajalik konkreetsete positsioonide esitamine järgmistes valdkondades:

· Tööturg – milline saab olema töösuhete liberaalsuse tase ja töötajate sotsiaalsed garantiid ehk milliste meetmetega motiveeritakse tööandjaid looma uusi töökohti? Kuidas suurendatakse töötajate mobiilsust ning koolitatakse tööturule vajalikke spetsialiste? Missugused konkreetsed sammud plaanitakse Eestis ette võtta kvalifikatsioonipuuduste kõrvaldamiseks?

· Sotsiaalkaitse – milline saab olema toetuste struktuur ning milliste meetmetega motiveeritakse toetustest elatuvaid inimesi naasma tööturule?

· Ettevõtluskeskkond – millised valdkonnad on ülereguleeritud ning kuidas kavatsetakse toetada ja edendada ettevõtlust? Milliseid samme ning riiklikke toetusi kasutatakse, et majanduses toimuks üleminek tööjõupõhiselt ettevõtluselt tehnoloogiapõhisele tootmisele?

· Teadus- ja arendustöö – millised valdkonnad seatakse prioriteetseteks ning milliseid teadusuuringuid esmajärjekorras toetatakse – alus- või rakendusuuringuid. Kuidas nähakse erasektori panuse suurenemist teadus- ja arendustöö rahastamisel?