Eesti Tööandjate Keskliidu seisukoht haiguspäevade hüvitise osas

Tööandjad ei ole nõus võtma esimese töötaja esimese haigusnädala hüvitise maksmist oma kanda. Selline samm suurendaks ettevõtjate kulusid aastas ligi 500 miljoni krooni võrra, mis tähendab sisuliselt sotsiaalsete koormiste kasvu 2 % võrra.

Tööandjate Keskliidu hinnangul on sotsiaalministeeriumi poolt välja käidud kava, kuhu kuulub ka tööandjale haiguslehe kontrolli õiguse andmine, läbirääkimiste alustamiseks liialt toores.

Tekivad küsimused, kas tööandjatel on piisavalt kompetentsi hindamaks töötajate tervislikku seisundit ja annab lõplikku hinnangu, kas töötaja on piisavalt haige, et töölt koju jääda või mitte. Samuti on küsimus töötaja terviseandmete avalikustamises tööandjale.

Tööandjate Keskliit on seisukohal, et riik peakssuutma kontrollida perearstide tegevust ja haiguslehtede asjakohasust – seda vastutust ei saa lükata tööandjate õlule. Riigil on selleks vastavad institutsioonid ja vahendid.

Samuti võib tekkida esimese haigusnädala hüvitise panemisega tööandjate õlule olukord, kus nõrgema tervisega töötajad satuvad ebasoosingusse ja neil võib olla raskem tööle saada, kuna nad lähevad tööandjatele rohkem maksma. Eriti puudutab see väikelaste vanemaid, kes on sageli lastega haiguslehel.

Kevadel ja sügisel – viiruste ja külmetuste perioodil haigestuvad paljud ja tavaliselt on haiguse kestuseks üks nädal. Paraku puudub tööandjal kontroll ja võimalus töötaja tervist kaitsta selliste nakkuste eest.

Tööandjate Keskliit ei nõustu väitega, et praeguse ravikindlustuse ja hüvitiste maksmise korra puhul ei huvituks tööandjad töötajate tervisest. Töötaja haigestumine on tööandja jaoks igal juhul ebamugav ja kulukas – korraldada tuleb asendus ja maksta asendajatele lisatasusid.

Lisaks tuleb meeles pidada, et ravikindlustust töötajate pealt maksab siiski tööandja. Töötajad ei taju ravikindlustusmaksu kui oma kulu ja nende omavastutus haigestumise korral on väike.

Kõik kulud, mida tööandjad tänasel päeval töötajate tervise edendamiseks teeb, on käsitletud erisoodustusena ja maksustatud tulu- ja sotsiaalmaksuga. Juhul, kui tööandjale tahetakse panna vastutus töötaja tervise eest, s.h. sesoonsete haiguste, viiruste jms eest, tuleb kindlasti üle vaadata ka erisoodustuste temaatika. Preventiivset tegevust, nagu spordisaalide renti, samuti aga vaktsineerimist või soojade riiete ostmist ei saaks käsitleda erisoodustusena.

Tööandjate Keskliit on seisukohal, et meditsiinitöötajate palgaraha tuleb leida muudest vahenditest, mitte tööandjate taskust.

Lõpetada tuleb raviteenuste alla omahinna pakkumine osale elanikkonnast ning tõsta sotsiaalmaksu miinimumkohustus alampalgani. See tagaks FIE-de ja palgatööliste võrdse kohtlemise.

Samuti tuleb üle vaadata tervishoiusektori raha kulutused ja leida sealt võimalusi efektiivsuse suurendamiseks ning kulutuste kokkuhoiuks. Samuti tuleks suurendada töötajate omavastutust süsteemis.