Tööandjate Keskliidu seisukoht investeeringutoetustest tehnoloogilise mahajäämuse ületamiseks

ÄRAKIRI Eesti Tööandjate Keskliidu 21. augusti kiri majandus- ja kommunikatsiooni ministrile.

Investeeringutoetustest tehnoloogilise mahajäämuse ületamiseks (Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava eelnõu)

Austatud härra Savisaar,

Eesti majanduse arengu seisukohalt kujutab järjest suuremat riski suurenev tööjõu defitsiit. Rekordiliselt madal tööotsijate arv (registreeritud tööpuudus vaid 1,6%) on toonud tööturul kaasa väga kiire nõudluse kasvu, mille rahuldamine on sisemiste tööjõureservide arvelt ülimalt kaheldav. Üheks lahenduseks oleks välistööjõu senisest suurem kaasamine Eesti majanduses, kuid ka immigratsiooni alase seadusandluse kiire liberaliseerimine annaks vaid mõningast leevendust töökäte nappusele. Olgu lisatud, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi enda prognoosi kohaselt on Eestis aastaks 2011 vaja täita ca 112 000 vabanevat või loodavat töökohta. Võrdluseks, et aastaks 2015 moodustab vanusegrupis 16-18 olevate noorte arv vähem kui poole (27 000) tänasest tasemest (65 000).  2005. aastast on Eestis esmakordselt peale taasiseseisvumist tekkinud olukord, kus ea tõttu lahkub tööturult rohkem inimesi, kui noorte hulgast lisandub.

Seega on jätkusuutliku majanduskasvu säilimise seisukohalt ülioluline kiire üleminek tööjõumahukalt tootmiselt tehnoloogiapõhisele tootmisele. Kahjuks on paljude tootmisettevõtete valmisolek vastavateks suuremahulisteks investeeringuteks veel madal ning suur osa Eesti tööstusettevõtteid kasutab endiselt madala tootlikkusega ning tööjõumahukaid second-hand tehnoloogiaid. Sellest lähtuvalt peame äärmiselt oluliseks aastateks 2007 – 2013 ettenähtud struktuurfondide vahendite rakendamist ettevõtete tehnoloogilise mahajäämuse ületamiseks ning tootmisettevõtete tööjõumahukate protsesside muutmist tehnoloogiapõhiseks. Ainult nii saame tagada Eesti tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tööandjate Keskliidule on esitatud kooskõlastamiseks “Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava”. Selle ühes prioriteetses suunas „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” keskendutakse ettevõtluse arengu toetamisele ja soodsate tingimuste loomisele konkurentsivõime kasvuks. Tööandjate Keskliidu on seisukohal, et investeeringud tehnoloogilise mahajäämuse ületamiseks on ühed prioriteetseimad, kuid kahjuks ei kajastu need piisavalt rakenduskava rahastamisplaanis.

Rakenduskava rahastamisplaanis (meede 1.5) on “ettevõtete tehnoloogilise uuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamiseks” ette nähtud 1,38 mlrd krooni (s.o. ca 200 mln krooni aastas). Sellest summast on meile teadaolevalt tehnoloogiatesse suunatud investeeringute otsetoetusteks planeeritud vaid 60 miljonit krooni aastas, mis ei vasta absoluutselt ettevõtluse tegelikele vajadustele ning millega ei ole võimalik saavutada kvalitatiivset hüpet ettevõtete tootlikkuse tõstmiseks. Oleme seisukohal, et tehnoloogia uuendamiseks ettenähtud investeeringute otsetoetuste maht ei saa olla väiksem kui 300 miljonit krooni aastas. Sellest tulenevalt nõuame rakenduskava rahastamiskava meetmes 1.5. ettenähtud ühenduse osaluse määra tõstmist vastavas ulatuses (vähemalt 1,5 mlrd krooni võrra).

Rõhutame, et sarnasel seisukohal on seni olnud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EVEA ja EAS. Seega on tegemist ettepanekuga, mis on pälvinud kogu Eesti ettevõtluse valdava toetuse. Kui rakenduskavas, sh selle rahastamisplaanis ei ole investeeringutoetuste rahastamise suurendamine võimalik, puuduvad Tööandjate Keskliidul volitused esitatud rakenduskava eelnõu kooskõlastamiseks.

Alla kirjutanud,

Tarmo Kriis
Juhataja