Ettevõtlusorganisatsioonide ühisseisukoht kutsehariduse rahastamise kohta 2006. aasta riigieelarvest

Austatud härra peaminister ja proua haridusminister,

Pöördume teie poole seoses järgmise aasta riigieelarvest kutseõppesüsteemi rahastamise küsimustes toimuva aruteluga. Eesti kutseõppesüsteem on hoolimata üksikutest edukamatest kutseõppekeskustest tõsises kriisis. Kutseõppurite arv on taasiseseisvumise järgsetel aastatel pidevalt vähenenud ega taga paljudes valdkondades piisaval hulgal vajaliku ettevalmistusega oskustöötajaid. On selge, et  suur hulk kutseharidusega töötuid, sealhulgas tööandjaid mitterahuldava ettevalmistusega koolilõpetajad, on kutsehariduse pideva alarahastamise vili. Kõik kehtestatud kvalifikatsiooninõuded on kutsestandarditena tööandjate poolt heaks kiidetud, paraku pole kutseõppeasutused võimelised koolitust vastavalt läbi viima.

Üldjuhul jõuavad kutsekooli nõrgemate võimetega õpilased, need, kes gümnaasiumisse ei pääse. Kutsekoolidelt ei saa hetkel eeldada kehvemast kontingendist sama võimeka tööjõu koolitamist, kui seda teevad kõrgkoolid. Kutsekoolide lõpetajate pilt pole kooskõlas tööjõuturu nõudmistega.  Arusaadavalt ei võimalda kutsehariduse madal maine piisavat õppurite vastuvõttu erialadel, kus tööandjad seda sooviks näha. Õppetegevuse rahastamise tõus tagab eeldused kvaliteedi ja sellest tulenevalt maine tõusuks, tööandjate soovide ja õppijate valikute lähendamiseks.

Praegused suundumused – kutsehariduse kiratsemine, massiline “pehmete” erialade esindajate koolitamine, töövõimelise rahvastikuosa vähenemine – omavad selgeid tagajärgi lähitulevikus.  On alust eeldada, et kõrgelt haritud valgekraed pole nõus ja võimelised kõigil ametikohtadel töötama.  Süvenev oskustööliste puudus muudab vältimatuks võõrtööjõu sissevoolu Eestisse.  Liiati tekib sel juhul vajadus ka võõrtöölisi koolitada.

Kutsehariduse rahastamine on viimastel aastatel kasvanud, samas 2006. aastal on see eelarvekava kohaselt samaväärne 1999. aastaga (protsendina SKPst).  Vahepealsete aastate äärmuslik alafinantseerimine on lõppemas, arenguteks vajalikku eelarve tõusu pole aga planeeritud.  Meile teada olev riigieelarve projekt, mis näeb ette kutsehariduse vahendite suurenemist ligi 214 miljoni krooni võrra, sisaldab olulises mahus investeeringuid (91 mln krooni, sellest välisabi 84 mln ja 7 mln omatulu arvelt), ka koolitoit ja kutseeksamid jäävad antud summasse.  Õppekulude suurenemine on hetkel kavandatud vaid summas 99 mln krooni, mis kvalitatiivset hüpet õpikeskkonna parandamiseks ei võimalda.

14. juulil k a kiitis valitsus heaks kutsehariduse arengukava aastateks 2005-2008, mis näeb järgmiseks aastaks ette kutseõppe rahastamise kasvu summas 291 miljonit krooni.  Arengukava tulemuslikkus pole reaalne, kui vahendeid kavandatud tegevuste elluviimiseks ei eraldata. Arengukava täitmise osas kehtib klausel, mille kohaselt vaadatakse selle rahastamine üle iga-aastase riigieelarve koostamise käigus.  Ettevõtjad ei ole nõus kutsehariduse planeerimisega vaid üks aasta ette.  Õppeasutustelt ei ole võimalik eeldada kestvat ja läbimõeldud arengut, kui järgmisest aastast kaugema tuleviku osas kindlust pole.

Oleme seisukohal, et esimeseks prioriteediks arengukava elluviimise rahastamisel on kutsehariduse baasmaksumuse tõus ja erialakoefitsientide kehtestamine. Need punktid puudutavad enim koolide igapäevast toimimist.  Tegemist on vahenditega, mille eest saab palgata head õpetajad-meistrid ja muretseda kaasaegsed õppevahendid.  Lisaeelarve ja järgmise aasta riigieelarve eraldused kutsekoolide investeeringuteks teevad heameelt, aga jooksva õppetegevuse kvaliteedi parenemiseks sellest ei piisa.  Õppekulude suurendamine 99 mln krooni võrra ei taga isegi erialakoefitsientide korrastamist 2006. aastal:  tegelik vajadus lähtuvalt arengukavast on 106 mln kr, Täiesti välistatud on õppekoha baasmaksumuse lubatud suurendamine. Enamgi, kui kutsekoolides viia sarnaselt üldhariduskoolidega läbi 2006. aastaks kavandatud pedagoogide palgatõus, vajab ka see tegevus lisavahendeid.

Oleme nõus, et ühe aastaga ei ole võimalik kutsehariduse rahastamist mitmeid kordi tõsta.  Kutsehariduse arengukava näeb ette järk-järgulist üleminekut suuremale baasmaksumusele ja uutele erialakoefitsientidele – rakenduks need iga-aastaselt uutele kursustele.

Käesolevale pöördumisele allakirjutanud majandusharuliitude nõudmised on järgnevad:

Eraldada 2006. a riigieelarvest kutsehariduse õppekulude kasvuks lisaks väljapakutud 99 mln kroonile täiendavalt 191 mln krooni, millega viiakse ellu Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kutsehariduse arengukavast järgmised tegevused:

*       õppekoha baasmaksumuse suurendamine 2006. a algusest 2005. a sügisel vastuvõetud õpilastele ja 2006. a sügisest samal ajal vastuvõetud õpilastele. (148 mln);

*       korrigeeritud erialakoefitsientide täies mahus rakendamine 2006. a algusest 2005. a sügisel vastuvõetud õpilastele ja 2006. a sügisest samal ajal vastuvõetud õpilastele. (7 mln)

*       kutseõppeasutuste õpetajate palgatõus sarnaselt planeeritavale palgatõusule üldhariduses (36 mln).

Me ei näe vajadust arutelu pikemalt jätkata.  Tarvis on analüüsil põhinev arengukava täita.  Ettevõtjad on andnud oma panuse dokumendi koostamisse ja löövad vastavalt planeeritule kaasa selle elluviimises. Kutsehariduse rahastamise tõus (tunnustatud suhtesse võrreldes üldharidusega ja kõrgemale kui eelmise kümnendi lõpus) on hariduse tervikpildi korrastamine, kutsehariduse staatuse taastamine teiste haridusliikidega võrreldes, mitte arutu eelisarendamine.

Loodame parimat lahendust.

Autoettevõtete Liit

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Metsatööstuse Liit

Eesti Projektbüroode Liit

Eesti Puutööliit

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Turvaettevõtete Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis


Lisainfo: Tööandjate Keskliidu üldtelefonil 6999301, Tarmo Kriis.