Ettepanekud välismaalaste seaduse eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit näeb eelnõus positiivse muudatusena välismaalastele kehtestatud palgakriteeriumi vähendamist. Arvestades, et keskmine palk on valdkonniti väga erinev, teeme ettepaneku lähtuda siiski valdkonna keskmisest palgast nagu oli  esialgu eelnõus kirjas. Näiteks palgatase, mis on telekommunikatsiooni- ja finantssektoris täiesti tavaline, käiks ehituses, teeninduses ettevõtetele üle jõu. Nendes valdkondades, kus tööjõupuudus on suur, võiks palgakriteeriumi üldse kaotada.

Tööjõupuudust leevendaks ka sisserände piirarvu suurendamine. Teeme ettepaneku sisserände piirarvu määratlemisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil (nt eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt).

Konkreetsed ettepanekud paragrahvide kaupa:

§ 190 17  lg 1 p 1

Eelnõu sõnastus:
(1) Tähtajalise elamisloa ettevõttesiseseks üleviimiseks võib anda välismaalasele, kes töötab ettevõttesisese üleviimise raames äriühingus:
1) spetsialistina, kui tal on vastuvõtva üksuse tegevusvaldkondade, töövõtete ja juhtimise alased eriteadmised ning vastav kvalifikatsioon;

Ettepanek:
(1) Tähtajalise elamisloa ettevõttesiseseks üleviimiseks võib anda välismaalasele, kes töötab ettevõttesisese üleviimise raames äriühingus:
1) oskustöötaja või spetsialistina, kui tal on vastuvõtva üksuse tegevusvaldkondade, töövõtete või juhtimise alased eriteadmised ning vastav kvalifikatsioon;

Selgitus:
Üleviimise puhul ei tohiks piirduda vaid juhtide lubamisega. Juhtide järele ei ole nii suurt vajadust.
Mõistlikum oleks lubada kvalifitseeritud alluvaid/oskustöölisi, kellel samas ei pruugi olla juhtimisalaseid eriteadmisi ega juhtimisalast kvalifikatsiooni.

Arusaamatuste vältimiseks tuleks teksti lisada ka oskustöötajad, kelle all mõistame EKR 3-6 taseme operaatoreid, meistreid, spetsialiste ja juhte:
http://www.kutsekoda.ee/et/ kvalifikatsiooniraamistik/ekr_tutvustus 


§ 252 lg 1

Eelnõu sõnastus:
(1) Kui elamisluba omav välismaalane soovib Eestist eemal viibida rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, peab ta registreerima Eestist eemalviibimise Politsei- ja Piirivalveametis.

Ettepanek:
(1) Kui elamisluba omav välismaalane soovib Eestist eemal viibida rohkem kui 183 järjestikust päeva aasta jooksul, peab ta registreerima Eestist eemalviibimise Politsei- ja Piirivalveametis.

Selgitus:
Seaduses tuleks selgemalt sätestada, et VMS § 252 lg 1 sätestab registreerimise kohustuse üksnes sellise katkestamatu eemalviibimise korral, mis kestab üle 183 järjestikust päeva

Praktika näitab, et sagedastel lühiajalistel välisreisidel viibiv välismaalane võib avastada ennast olukorras, kus on aasta jooksul viibinud  Eestist ära üle 183 päeva ja ei ole kõiki oma eemalviibimisi PPA-s registreerinud, olgugi et tema püsivaks elukohaks jääb Eesti.
Tekib küsimus, kas sellisel juhul võib välismaalase elamisloa kehtetuks tunnistada ja kas välismaalane peab selliste olukordade vältimiseks iga oma lühiajalist välisreisi PPA-s registreerima igaks juhuks isegi siis kui ta „ei soovi viibida eemal rohkem kui 183 päeva“.

Eeldame, et riik ei nõua tõenäoliselt kõigi välismaalaste välisreiside etteregistreerimist. Kui välismaalane võtab ette lühiajalisi reise, sh töölähetusi vms töö- või puhkusereis kestusega alla 183 päeva, ei pea selliseid lühiajalisi reise e. eemalviibimisi PPA-s registreerima.

Seda, et registreerima peaks vaid üle 183 järjestikust päeva kestvad eemalviibimised, toetab meie hinnangul üheselt ka välismaalaste seaduse §233 lg 1 ja VMS eelnõu seletuskiri, kus toonitatakse, et välismaalane ei tohi […] Eestis elamise viieaastase perioodi jooksul Eestist eemal viibida kauem, kui kuus järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist

§ 135 lg 2 p 6

Eelnõu sõnastus:
 (2) Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
/—/
6) välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku ja ta ei ole registreerinud oma Eestist eemalviibimist.

Ettepanek:
(2) Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
/—/
6) välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 järjestikust päeva aasta jooksul kokku ja ta ei ole registreerinud oma Eestist eemalviibimist

Selgitus:
Ettepanek on seotud ülalpool § 252 lg 1 kohta käiva ettepanekuga.


§ 286 2 lg 1 ja 2

Eelnõu sõnastus:
(1) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks tööandjast või kasutajaettevõtjast tuleneval põhjusel käesoleva seaduse § 108 lõike 11 alusel, kohustub tööandja maksma välismaalasele hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida välismaalasel oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.

Ettepanek:
Asendada viide § 108 lõike 11 sättele sõnadega „tööandja tahtliku olulise õigusrikkumise eest ja vastavalt võla- ja töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele“.

Selgitus:
VMS-s toodud vastutus on meie hinnangul liiga avar. Tasude hüvitamise teema on eraõiguse, eeskätt VÕS ja TLS teema. VMS kui avaliku õiguse akt sekkub siin liialt eraõiguslikesse suhetesse, arvestamata rohkete nüansside, nt hüvitise vähendamise reeglitega.

Muudatuse aluseks olev direktiiv ei ole üle võetud proportsionaalselt.
Direktiiv 2014/36 artikli 17 lõike 2 kohaselt, kui lühiajalise töötamise registreering on tunnistatud kehtetuks peaks tööandja täitma kõiki täidetavaid kohustusi, mida tööandja oleks pidanud täitma, kui registreeringut ei oleks kehtetuks tunnistatud, 
inglise keeles vastavalt:  any outstanding obligations which the employer would have to respect if the authorisation for the purpose of seasonal work had not been withdrawn.

outstanding obligations  ehk kohustuste täitmine on  samastatud ja asendatud hüvitisega, mis vastaks töötasule, mida välismaalasel oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.

«outstanding obligations which the employer would have to respect» ehk tööandja täidetav kohustus ei ole kindlasti samastatav saamata jääva töötasuga, mida välismaalasel oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.

Tööandjal ei ole reeglina kohustust maksta töötasu ette eelseisva aja eest, iseäranis töölepingu tähtaja lõppemiseni.
Reeglina makstakse töötasu alles pärast töö tegemist vastavalt töötatud päevadele, vahetustele ja kuudele. Nt märtsi töötasu maksmise kohustus muutub täidetavaks alles kuu viimasel päeval 31. aprillil ja sissenõutavaks – palga maksmise päevale järgmisel päeval kui töötaja saab palga maksmist nõuda (VÕS § 82).

Arusaamatuks jääb, miks tuleb hüvitist maksta kuni töölepingu tähtaja saabumiseni, kui leping on tähtajatu või lepingu tähtaeg on pikem kui registreeringu kehtivus või samale töötajale on operatiivselt lubatud töötada teise tööandja juures.

Lisaks eeltoodule leiame, et puudub vajadus sellise muudatuse sätestamiseks, kuna VÕS ja TLS näevad juba praegu ette, et kui tähtajaline tööleping lõpetatakse tööandjast sõltuvalt põhjusel ennetähtaegselt peab tööandja hüvitama töötajale saamata jäänud palka.


178 lg 1 rakendamine

Ettepanek:
Täiendada rakendussätet – § 178 lg 1 palgakriteeriumi võib kohaldada kõigile välismaalastele, kellele on antud elamisluba töötamiseks alates seaduse jõustumise päevast

Selgitus:
Laiendada keskmist brutopalga kriteeriumi olesolevatele töötajatele.


Lisaks eeltoodule teeme ettepaneku täiendada hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu aiandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödega ning toiduainetetööstuse valdkonnaga (ka näiteks aiandussaadustest hoidiste valmistamine).