Tööandjate avalik pöördumine peaminister Andrus Ansipile

9. mail 2008 saatis Tööandjate Keskliidu volikogu peaminister Andrus Ansipile avaliku pöördumise, milles tuletas valitsusjuhile taas meelde, et Eesti majandust ootab ees kurb aeg, kui valitsus ei asu kohe vajalikke muutusi tegema. Keskliit on viimase poole aasta jooksul korduvalt peaministri tähelepanu majanduses ilmnevatele ohumärkidele juhtinud.

Austatud härra peaminister,

2007.a. jaanuaris avalikustas Eesti Tööandjate Keskliit oma programmdokumendina „Tööandjate manifesti 2007-2011“, milles seatud eesmärgid ja meetmed on ettevõtjate arvates hädavajalikud selleks, et vähendada tasakaalustamatuse ilminguid nii majanduses kui ühiskonnas laiemalt. Tänaseks päevaks oleme jõudnud olukorda, kus Manifestis väljatoodud eesmärkide püstitamine ka valitsuse tasandil on muutunud vältimatuks. Ainet selleks annavad rahandusministeeriumi viimased majandusprognoosid ning esialgsed kavad miljarditesse kroonidesse ulatuvatest eelarvekärbetest. Tööandjate Keskliidu liikmed soovitavad tõsiselt suhtuda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimastesse avaldustesse, kus Eesti majandust võib sarnaselt Rumeeniaga ähvardada nn „kõva maandumise“ stsenaarium. Juhime tähelepanu, et IMF-i riskistsenaarium näeb käesolevaks aasta majanduse reaalkasvuks ette 3,4% ning järgmiseks aastaks -1,9%.

Muutused algavad kvaliteetsest kutseharidusest

Oleme veendunud, et eesootavate eelarvekärbete käigus tuleb kulutusi piirata kogu valitsussektori ulatuses, sh kaitseväes. Samas peame vajalikuks rõhutada, et piirata tuleb eelkõige jooksvaid eelarvekulusid, mitte investeeringuid, millest sõltub meie majanduse tulevik. Statistikaameti andmeil oli tööstustoodangu maht 2008.a. märtsis 10,1% väiksem, kui 2007.a. samal ajal. Kuigi langus on tingitud eelkõige sisenõudluse olulisest vähenemisest, vajame tulevikus selgemat majanduspoliitikat, mis toetab enam eksporti ja innovatsiooni. Selle vaieldamatuks eelduseks on  haridussüsteemi reformimine, mis ennekõike tähendab kutsehariduse (sh tehnilise kõrghariduse ning loodus- ja täppisteaduste) eelisarendamist. Tööturuameti andmeil moodustasid 2008.a. I kvartalis suurima osa registreeritud töötutest üldkeskharidusega tööotsijad (6735). Kutsekeskharidusega tööotsijaid oli üle kahe korra vähem (2612). Viidatud statistika näitab ilmekalt, et Eesti haridussüsteem vajab sisulisi muutusi ning reaalset orientatsiooni tööturul.

Teiseks tuleb otsustavalt üle vaadata haridussüsteemi üldkulud ning vähendada kaheldava väärtusega laustoetusi. Kriitiliselt tuleks hinnata ühiskonna vajadust kõrgkoolide poolt omistatava kõrghariduse järele. Kõrghariduse ühiskondlik tellimus peaks lähtuma põhimõttest less is more. Tudengid, keda täna massiliselt koolitatakse „pehmetel erialadel“ peaksid õpingute jätkamiseks valima õppeasutuse ja õppeprogrammi, mis on oluliselt rohkem vastavuses tööturu võimalustega. Rõhutama peaks ka rakendusliku kõrghariduse rolli. Oleme veendunud, et muutused Eesti hariduspoliitikas on võimalikud eelkõige juhul, kui tööandjad saavad võimaluse koolitada endale sobiva ettevalmistusega tööjõudu ilma erisoodustusmaksu tasumata. Taoline muutus võimaldaks kokku hoida ka riigieelarvelisi vahendeid, kuna ettevõtjate panus õppeasutuste finantseerimisel suureneks oluliselt.

Majanduse arengut toetagu efektiivne riigikorraldus

Tööandjate Keskliit on viimasel neljal aastal juhtinud korduvalt tähelepanu vajadusele reformida avalikku haldust ning tagada selle kaudu ettevõtlusele vajalik makromajanduslik stabiilsus. Valitsussektorit on paisutatud peamiselt jooksvate kulude, mitte investeeringute arvelt. Selline poliitika on mõeldav vaid kiire ja ekspansiivse majanduskasvu tingimustes. Tänaseks, mil majanduskonjunktuur on pöördunud halvemuse poole, seab see ühiskonna oluliste valikute ette: millistest harjumustest loobuda ning kuidas viia ellu reformid, mis piiraksid jooksvate väljaminekute taset ning suunaksid vajalikud ressursid investeeringuteks riigi infrastruktuuri.

Tulenevalt ülaltoodust julgustame valitsust uuteks algatusteks, mis lisaks käimasolevale eraõiguslikule töösuhete ja tööturuinstitutsioonide reformile hõlmaks ka avaliku teenistuse ja haldusterritoriaalse reformipaketi ettevalmistamist. Avaliku sektori personalikulude kasv tuleb külmutada järgmiseks kolmeks aastaks ning palgatõusuks tuleb vahendeid leida tööviljakuse tõstmise kaudu. Kolmanda sektori organisatsioonidele võiks delegeerida mitmed ametkondlikud ülesanded. Haldusterritoriaalse reformi puhul rõhutame kiiret vajadust ühendada kriitilises majanduslikus seisvas olevad omavalitsused ning vähendada otsustustasandite arvu. Ministeeriumitelt nõuame otsustavalt Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kiiret kasutuselevõttu.

Sotsiaaltoetused olgu eesmärgipärased

Viimase kümnendi kiire majandusareng on viinud olukorrani, kus ühiskonna tulevikku puudutavates küsimustes on loobutud strateegiliste eesmärkide püstitamisest ning need on asendunud üksikmeetmetega. Sellega pärsitakse nii riigi ametnikkonna kui ka kolmanda sektori soovi ühiskonna arengus sisuliselt kaasa rääkida. Sellise paradigma mõju kõige negatiivsemas tähenduses on avaldumas riigi sotsiaalpoliitikas, kus eesmärgid on sõnastatud võrdlemisi üldiselt, kuid seda enam on keskendutud üksikmeetmetele, mis üldise eesmärgi kontekstis ei pruugi olla relevantsed.

Ettevõtjate hinnangul tuleks valitsusel seada selgemaid eesmärke nii pere- kui sotsiaalpoliitikas. Kehtiv vanemahüvitise süsteem kahjuks eelistab passiivseid toetusmeetmeid (vanemahüvitis) aktiivsetele meetmetele (paremad lastehoiu tingimused ja paindlikumad tööaja võimalused). Lisaks sellele, et see koormab  riigieelarvet, kahjustab selline poliitika noorte vanemate väljavaateid tööturul hakkama saamiseks. Pensionisüsteemis tuleb ettevõtjate hinnangul jõuda kiiresti kokkuleppele, kuidas piirata eri- ja soodustingimustel pensionide kasutamist ning vähendada enneaegselt pensionile jäävate inimeste hulka. Konstruktiivne arutelu pensioniea tõstmise kohta korrelatsioonis keskmise eluea kasvuga on samuti oodatud. Sisuline eesmärk tuleb seada tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamiseks, mitte keskenduda ainult kindlustustehnilistele küsimustele. Ravikindlustus ootab aastaid lahendust mitte pelgalt selles osas, kuidas vähendada töövõimetushüvitiste taset, vaid sellest, kuidas kaasata töövõtjaid (patsiente) ravikindlustussüsteemi tulevikku puudutavasse avalikku diskussiooni. Sotsiaalmaksu vähendamine ning selle koormuse nihutamine tööandjatelt töövõtjatele on ettepanek, mis vääriks suuremat tähelepanu.

Loodame, et loetletud ettepanekud aitavad kaasa vajalike muutuste tekkele, mida tänases majanduskeskkonnas nii hädasti vajame.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu nimel,


Enn Veskimägi
Volikogu esimees