Tööandjad ei toeta uue pakendiaktsiisi kehtestamist

Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta senisele taaskasutusest sõltuvale pakendiaktsiisile veel lisaks uue, pakendi turule toomise aktsiisimäära kehtestamist, kirjutas Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar rahandusminister Sven Sesterile.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega soovitakse lisaks senisele taaskasutusest sõltuvale aktsiisile kehtestada taaskasutusest sõltumatut pakendi turule toomise aktsiisimäära. Tööandjad ei nõustu uue fikseeritud komponendi (fiskaalne komponent) juurutamisega pakendiettevõtetele, kuna see ei ole pakendiaktsiisi seaduse kavandatavate eesmärkide täitmiseks sobiv ega proportsionaalne. 

Pakendiaktsiisi seaduse uuel versioonil on VTK alusel kolm eesmärki: turule toodud pakendite vähendamine, pakendiregistrisse deklareeritud andmete usaldusväärsuse suurendamine ning riigieelarve tulude suurendamine. Tööandjate hinnangul on pakendiaktsiisi praeguse väikese laekumise üheks põhjuseks ulatusliku taaskasutuse kõrval ka aladeklareerimine. Seda toetavad faktid, et rohkem kui 200 000 Eesti ettevõttest toob pakendit turule vaid 4000 ja pakendijäätmete kogus on 30% suurem, kui pakendiregistri andmetel on turule toodud. Aladeklareerimist saab vähendada vaid üleliigsest haldus- ja maksukoormusest hoidumise,  kommunikatsiooni ning järelevalvega, mis ettevõtjate hinnangul on pea olematu.

“Fiskaalse komponendi kehtestamine muudab paljude tootjate ja kaubandusettevõtete tegevuse veel kulukamaks ning võib aladeklareerimist hoopis suurendada. Sellisel juhul ei oleks tagatud ükski muudatuste eesmärkidest, sest aladeklareerimisega ei kaasne ka maksukohustust prognoositud mahus. Seega on pakendijäätmete piiramise, adekvaatse ülevaate saamise ja pakendiaktsiisi tulude optimaalse laekumise seisukohalt oluline luua hoopis piisav informeeritus ja kontrollifoon,” kirjutas Tamsar.

Deklareerimiskultuuri paranedes kasvaks ka pakendiaktsiisi maksutulu, kuigi Tööandjate arvates ei peaks see olema pakendiaktsiisi eesmärk.

“Praeguse pakendiaktsiisi halduskoormus on riigi ja ettevõtja jaoks juba kordades suurem kui maksutulu. Kui pakendiaktsiisi keskkonnakaitseline eesmärk vähendada pakendijäätmete mahtu ei ole enam aktuaalne, on täiesti arusaamatu, milleks vaid fiskaalsel eesmärgil nii ebaefektiivset ning väikese baasiga maksu edasi arendada ja veel keerulisemaks teha. Seejuures langeks lisanduv maksu- ja halduskoormus vaid väga väiksele hulgale ettevõtetest,” seisab Rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Kokkuvõttes leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et praegune VTK ei lahenda süsteemi põhiprobleemi – aladeklareerimist ja järelevalve puudulikkust – ega ole ka fiskaaleesmärgi täitmiseks efektiivne viis. Seejuures koormataks täiendavalt justkui karistuseks ca 4000 kõige õiguskuulekamat pakendiettevõtet.