Arenguseire koht on peaministri juures, mitte Riigikogus

Eesti riigi strateegilise juhi rolli peab võtma peaminister – praegu ei kanna seda rolli mitte keegi, kirjutavad Riigireformi Radari kolleegiumi liikmed, vandeadvokaat ja õigusteadlane Jüri Raidla ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Arengufondi sulgemise otsusega kerkis taas küsimus: kes on Eesti riigi strateegiline juht ehk kelle teenistuses peaks olema kvaliteetset analüüsi pakkuv arenguseire üksus? Sel nädalal on riigikogus teisel lugemisel arenguseire seadus, mis näeb ette vastava keskuse loomise riigikogu kantselei juurde. Tegelikult peaks arenguseire olema aga hoopis peaministri alluvuses strateegiabüroos ja sinna tuleks kaasata eksperte nii Eesti Pangast kui ka mujalt.

Nõnda tekiks ministrite ja ministeeriumite ülene strateegiakeskus, mis võimaldaks riigi juhtimisel teha kvaliteetsemaid otsuseid. Keskus lubaks siduda ka nn suurte ideede poole – nagu tuleviku-uuringud – tugevamalt tegelike poliitikatega: näiteks, kuidas saaksid panustada majandusarengusse kaitse-, keskkonna- või sotsiaalpoliitika.

Põhimõtteline küsimus

Tegemist on põhimõttelise küsimusega: kes peaks olema riigi peastrateeg ning seega olema otsese mõju ja ligipääsuga arenguseirele ning andma vastavaid ülesandeid? Riigireformi Radari hinnangul peaks selleks olema peaminister.

Näeme murega, et praegu ei kanna pikaajalise strateegi ülesannet Eestis mitte keegi. Riigikantselei strateegiabüroo ülesanne on esmajoones jälgida valitsuse tegevuskava täitmist. Ülesannet tegeleda ka visioneerimise ja tulevikuvaate plaanideks tõlkimisega ei ole sinna antud.

Kuigi riigikogu korraldab riiklikult tähtsate küsimuste arutelusid ja tegeleb nõnda pikaajaliste arenguküsimustega, on nende visioonide konkreetne plaan konverteerimine, eelarve ja olemasolevate tegevuskavadega seostamine täitevvõimu ülesanne. Selleks puudub peaministril praegu rakendusvahend.

Riigireformi Radar pooldab küll Arengufondi „tükeldamist”, kuid leiab ikkagi, et arenguseire üksuse koht ei peaks olema riigikogu juures, sest kui Arengufondi investeerimis- ja iduettevõtlust toetavat tegevust võib pidada üldiselt edukaks, siis arenguseire pool on tagasihoidlikus positsioonis – ja seda suuresti just tellija ehk riigikogu tõttu. Arengufondile ei ole suudetud seada eesmärke ega esitada konkreetset tellimust arenguseireks, tehtud analüüse kasutatakse otsuste tegemisel minimaalselt.

Seega pole riigikogu suutnud talle alluva Arengufondi võimalusi kasutada ning pelgalt juriidilise vormi muutmisega olukord ilmselt ei parane. Niisiis jääb eeldatud mõju ilmselt saavutamata. Paraku on eraldi organisatsiooni ülalpidamiskulud suured.

Samas on igati loogiline, et teiste riigi ettevõtluse toetamise meetmetega tihedalt seotud investeerimistegevus ja iduettevõtete arendamine tuuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. See on pigem näide tõhusast koordineerimisest.