Enne uue töölepingu sõlmimist räägi läbi!

Kui palju värbasite mullu uusi töötajaid? Kuidas kulgesid töölepingu eelsed läbirääkimised töötajatega? Kas läbirääkimised koosnesid etteantud lepingu peale noogutamisest või sisukast arutelust?

Eestis oli 2015. aastal tööga hõivatud ligi 640 900 inimest, ettevõtted ja asutused sõlmisid mullu 286 490 uut töösuhet. Lisaks hõivatute arvu kasvule suurendab uute töösuhete hulka aktiivsus töökohtade vahetamisel. Ühes sellega muutuvad sagedasemaks ja olulisemaks ka töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised ning seda nii tööandja kui ka töötaja jaoks.

Hea töösuhte aluseks on selgus ja mõistmine. Tööandja ja töötaja peaksid juba enne lepingu sõlmimist teadma, millised on ootused teineteisele.

Läbirääkimiste käigus esitab tööandja töölesoovijale tema jaoks olulised tingimused, milles ta soovib töölepingus kokku leppida. Reeglina on nendeks:
• tööle asumise aeg;
• töö tegemise koht;
• tööaeg;
• töötasu suurus ja palgapäev;
• muud hüved (nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms);
• tööülesanded jne.

Töölepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel tasub tähelepanu pöörata ka teistele teemadele nagu näiteks:
• katseaja pikkus;
• lepingu kestvus (tähtajalise lepingu puhul peab lõpetamine olema põhjendatud);
• konkurentsikeeld;
• varaline vastutus;
• puhkuse pikkus ja võimalus puhkuse kasutamiseks (kas asutuses on kehtestatud kollektiivpuhkus või saab puhkuse aega ise valida);
• töö ja pereelu ühitamise võimalus (tasulised vabad päevad, paindlik tööaeg, lastehoid jne);
• võimalus teha kaugtööd.

Hästi läbi räägitud leping vähendab oluliselt hilisemaid vaidlusi töövaidluskomisjonis või kohtus.

Töövaidluskomisjonidele esitati mullu kokku 2691 avaldust. Enim pöörduvad töötajad saamata jäänud lõpparve ja töötasude nõudes ning teisel kohal kõikidest nõuetest on aastaid olnud töölepingu ülesütlemise vaidlustamised.

Töövaidluste hulgas on tänaseks kindla koha leidnud ka diskrimineerimisvaidlused. Nende lahendamisel on jätkuvalt tuntav, et nii töötajad kui ka tööandjad ei mõista alati, milline on ebavõrdne kohtlemine.

Lepingueelsetel läbirääkimistel on tööandjal näiteks õigus nõuda töölesoovijalt  vaid andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi ja mis on otseselt seotud tööülesannete täitmise võimekusega.

Nii puudub tööandjal üldjuhul õigus küsida infot järgneva kohta:
• perekonnaseis;
• laste olemasolu ja pere planeerimine;
• ajateenistuse läbimine;
• religioossed või poliitilised vaated, veendumused;
• seksuaalne orientatsioon;
• tervislik seisund, puue;
• töö tegemisse mittepuutuv taustainfo nagu näiteks vaba aja veetmine ja hobid.

Sellise küsimuse esitamisel peab tööandja põhjendama, miks on info vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks, kui otsitakse töötajat religioossesse ühendusse, võib tööandjal olla põhjendatud huvi töölesoovija religioossete vaadete suhtes.

Kokkuvõttes on nii tööandjal kui ka töötajal kasulik arvestada üksteise huvide ja õigustega ning luua vastastikune kokkulepe, mis on mõlema jaoks arusaadav. Eduka koostöö alus on selgus.

Täpsemat infot ja nõuandeid töölepingu eelsete läbirääkimiste pidamiseks leiab Tööelu.ee portaalist www.tööelu.ee.