Kehtestati kutsehariduse uus rahastamismudel

Eesti Tööandjate Keskliit kutsus juba paari aasta eest Haridus- ja Teadusministeeriumi üles kutsehariduse rahastamismudelit uuendama – tööandjate soov oli, et vähemalt kolmandik kutsekooli eelarvest peaks olema seotud läbiviidava õppe kvaliteedi ja tulemuslikkusega. Tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumi, et rahastamismudeli uuendamine käsile võeti ja mudelisse kirjutati sisse ka tulemusrahastamise põhimõtted. Paraku rakendub 2018. aastal ainult kutsehariduse rahastamismudeli esimene etapp ehk baasrahastamine, tulemusrahastamiseks eelarves raha ei ole. 

Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu kohaselt ei võeta kutseõppe enam rahastamisel arvesse mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

Minister Mailis Repsi sõnul antakse kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsus ja kindlus, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine haridusuuendusi ja senisest tugevamat seost tööandjate ning koolide vahel. „Uue rahastamismudeliga võidavad kõik koolid, näiteks aitab lisaraha senisest paremini tagada tugispetsialistide tööd,“ lisas minister.

Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest

Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.

Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajaminevad vahendid. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.

Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.

Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca 9%. 

Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 18,6 miljonit eurot.

Senise mudeliga rahastatakse läbi riikliku koolitustellimuse koolituskohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa koolide eelarvete kõikumise. Samuti ei toeta senine rahastamine piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.

2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.