Koda ja tööandjad peaministrile: valitsus peaks keskenduma majanduskasvu toetamisele

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar saatsid peaminister Jüri Ratasele kirja, millega juhtisid tema tähelepanu planeeritava panditulumaksuga seonduvatele probleemidele. Nende hinnangul peaks valitsus panditulumaksu jt uute maksude kehtestamise ning üldise maksukoormuse tõstmise asemel keskenduma majanduskasvu toetamisele, ettevõtluskeskkonna stabiilsuse tagamisele ja riigisektori efektiivsemaks muutmisele.

Rahandusministeeriumi hinnangul on laenuna maskeeritud kasumit Eestist makse maksmata välja viidud suurusjärgus 800 miljoni euro, mistõttu tahetakse probleemi lahendada maksustades kontsernisiseseid laene ning sarnaseid finantseerimistehinguid 20 protsendi suuruse tulumaksuga ehk panditulumaksuga. „Oleme panditulumaksu teemal varasemalt konsulteerinud nii ettevõtjate, maksukonsultantide, maksu- ja tolliameti (MTA) kui rahandusministeeriumiga. Leiame, et maksu kehtestamisega probleemi ei lahenda,“ ütles Luman.

Tema sõnul maksu kehtestamine pigem kahjustaks ebaproportsionaalselt Eesti ettevõtluskeskkonda. „Probleemi lahendamiseks on juba praegu palju mõistlikum alternatiiv, mille rakendamine seisab vaid soovi taga teemaga sisuliselt tegeleda,“ kinnitas ta.

MTA on siiani edukalt maksulaekumist parandanud teavitustöö ning riskianalüüsil põhinevate märgukirjade ja otsesuhtluse abil. Viimase lahendusena on võimalik alustada konkreetsete ettevõtete suhtes maksukontrolli, mille käigus annab maksukorralduse seaduse §84 võimaluse majanduslikult põhjendamata laen oma majandusliku sisu järgi dividendimakseks ümber kvalifitseerida.

Toomas Tamsare sõnul näitab panditulumaksu ebaefektiivsust seegi, et sellega soovitakse alles 2020. aastaks koguda täiendavalt 18 miljonit eurot, kuigi MTAle teadaolevalt on suurima maksuriskiga ettevõtete potentsiaalne maksukahju ettevõtte kohta kuni 35 miljonit eurot. „Seega on maksukontroll ja muud MTA meetmed oluliselt efektiivsemad, kui seadusemuudatus, mis kvalifitseerib vaikimisi kõik laenud kasumijaotuseks ümber, kui need ületavad sissemakstud aktsiakapitali ja võetud laenukohustuste summat ning on antud kauemaks kui kaks aastat,“ ütles Tamsar.

Ettevõtlusorganisatsioonidena jääb meile mõistetamatuks, miks ei soovita probleemiga aktiivselt tegeleda ning tagada suuremaid maksulaekumisi ja ausat konkurentsi olemas olevate vahenditega.

Aktsiiside järsk tõstmine, uute maksude kehtestamine ja sotsiaalmaksulangetamisest loobumine lisaks panditulumaksu kehtestamisele ei ole kuidagi kooskõlas valitsuse lubadusega majandus seisakust välja tuua. On äärmiselt lühinägelik kärpida kontsernide kui Eesti suurimate maksumaksjate ja majanduse edendajate kasumlikkust ning motivatsiooni. Majanduskasv seevastu suurendab ka maksubaasi ja riigieelarvetulusid.

Teine poliitika, mis toetab majanduskasvu ja ühtlasi võimaldaks riigieelarve vahendeid valitsuse uutele meetmetele kulutada, on valitsuskulude piiramine. „Valitsussektori efektiivemaks muutmise raames tuleks vähendada saamatajäänud maksutulu ehk maksuauku, mis on suurem, kui valitsuse tegevusprogrammi maksumuudatustega saavutatav lisatulu kokku,“ sõnas Tamsar.

„Kahjuks peame täna aga nentima, et senised valitsuse poolt välja käidud muudatused, eriti maksupoliitika valdkonnas, muudavad maksusüsteemi keerulisemaks, tekitavad oluliselt juurde võimalusi ebaausa konkurentsi suurendamiseks maksupettuste näol, ega aita kaasa ausama maksukeskkonna tekkimisele või maksuaugu vähendamisele. Seetõttu soovime, et valitsus tegeleks probleemide lahendamisega, mitte nende juurde tekitamisega,“ rõhutas Luman.

Peaministrile saadetud kirjaga saab tutvuda siin: Tööandjad-Koda ettev tulumaks peaministrile 3.04.2017.