Uus riiklik lepitaja Meelis Virkebau: Eesti töösuhete maastik on pigem konstruktiivne

Eesti Tööandjate keskliidu pikaaegne volikogu liige, 1. märtsist riikliku lepitaja ametikohale asuv Meelis Virkebau hindab kõrgelt Tööandjate rolli riigi majanduse suunamisel ja leiab, et tööandjad ja ametiühingud peaksid sotsiaalpartnerite kaasamise nimel rohkem koostööd tegema. Riikliku lepitajana plaanib ta sisse viia regulaarsed kohtumised tööandjate ja ametiühingute esindajatega, korraldada töötülide vältimise koolitusi ja avalikkusele senisest enam riikliku lepitaja instututsiooni tutvustada.

Sa oled olnud Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht, Tekstiililiidu esindajana aktiivselt kaasa löönud volikogus, juhtinud keskliidu töörühmasid. Miks Sa oled pidanud oluliseks sellesse oma aega ja energiat panustada?

Ma olen Tööandjate keskliidu tegevustes kaasa löönud üle 25 aasta, kuna mind on alati huvitanud majanduse ja juhtimise teemad. Päris kindel on see, et tööandjate huve ei kaitse ega esinda mitte keegi peale meie enda. Kui me soovime, et riigi majandus ja ettevõtlus tervikuna kasvaks, siis peame selgelt oma mõtted ja seiskohad välja tooma ning neid põhjendama ja kaitsma. Tööandjate keskliidu tegevustes osalemine on paljus olnud mulle hobiks ja kireks.

Kuidas on keskliit nende aastate jooksul muutunud ja arenenud, kuidas on muutunud keskliidu roll ja mõju?

Tööandjate keskliit on viimase 20 aasta jooksul jõudsalt arenenud ning muutunud oluliselt oluliselt professionaalsemaks. Samuti on Eestis tööandjate mõju märkimisväärselt kasvanud. Pean väga oluliseks tööandjate manifesti perioodilist väljaandmist. Riigi majandust ei paranda mõne üksiku meetme või seaduse abil. Meie majandust viib edasi meetmete kogum, mis koosneb maksudest, haridusest, tööturust ja majanduskeskkonnast.

Millised on olnud olulisemad või värvikamad edulood, kus täna Tööandjate tegevusele on Eestis midagi muutunud paremuse poole, võetud vastu ettevõtluskeskkonna ja tööandjate jaoks olulisi otsuseid või hoopis mingid asjad ära hoitud?

Kui vaadata kaugemasse ajalukku, siis osaliselt tänu tööandjatele loodi Eesti Töötukassa, mille funktsioonid on ajas oluliselt kasvanud. Teiseks pidasid paljud tööandjad oluliseks Töölepingu seaduse vastuvõtmist. Tänu tööandjate vastuseisule ei eksisteeri meil tänaseni tööõnnetuste- ja kutsehaiguste kindlustust, mis oleks oluliselt tõstnud just tööstusettevõtete maksukoormust.

Millised on kõige olulisemad teemad ja küsimused, millega Tööandjad praegu ja lähiajal silmitsi seisavad?

Täna ja lähiajal on tööandjatele väga oluliseks teemaks meie demograafiline olukord ja migratsioonipoliitika. Teiseks tuleb hakata ettevalmistama Tööandjate Manifesti koostamist perioodiks 2019-2023. Kolmandaks peab jätkuma töö sotsiaalpartnerluse täiustamise nimel. Kahjuks on meil seni kaasamine juhuslik, tööandjad ja ametiühingud peaksid tegema koostööd, et kaasamisest saaks reegel iga poliitilise jõu jaoks. Neljandaks on Tööandjate keskliidu ja majandusharu liitude koostöös veel tublisti arenguruumi. Minu arvates peaks keskliidu jaoks olema oluliseks koostöövormiks haruliitude ümarlaud kui keskliidu seisukohtade ja poliitikate kujundamise koht.
Tööandjate keskliidu unikaalsus peitub selles, et see on liitude liit!

Riikliku lepitajana pead suutma leida parima lahenduse mõlemale osapoolele ja ka Eestile/eestimaalastele tervikuna. Kas kompromiss, kus kõik on rahul, on üldse võimalik?

Töötüli osapoolte vahel  on üldjuhul võimalik leida kompromiss, millega rahule jäädakse. Eesti töösuhete maastik on seni olnud konstruktiivne ja mõistetakse, et vastandamine ei lahenda ühtegi probleemi, pigem vastupidi, võimendab konfliktseid olukordi. Konfliktide põhjuseks on sageli olnud ka ebapiisav suhtlus või möödarääkimine osapoolte vahel.

Mis on riikliku lepitaja olulisemad väljakutsed, mis Sind esimeste teemadena ees ootavad?

Minu lepitaja töö algab võtmeisikutega kohtumistest energeetikas, transpordis, meditsiinis ja hariduses. Pärast eksisteerivate valupunktide ja probleemide kaardistamist saan kavandada järgmised eesolevad tööd.

Milline on Sinu silmis riikliku lepitaja ühiskondlik mõju ja roll? Kas pead vajalikuks seda võrreldes senisega muuta? Kuidas?

Riikliku lepitaja töö on vastutusrikas: sotsiaalse stabiilsuse tagamine riigis läbi kollektiivsete töötülide lahendamise ennetamise ja lahenduste pakkumise töötüli osapooltele.
Lepitaja täiendav roll võiks lähitulevikus olla järgmine:
– koolitused: kuidas tegutseda, et võimalikke töötülisid ja konflikte ennetada,
– perioodilised kohtumised tööandjate ja ametiühingute esindajatega,
– riikliku lepitaja rolli ja institutsiooni tutvustamine ühiskonnale läbi ajakirjanduse.

Kas streik on miski, mida riiklik lepitaja peab iga hinna eest vältima? On see võimalik?

Streik on töötülis äärmuslik ja samas legaalne tegevus oma õiguste eest seismisel. Lepitaja ülesanne on siin pakkuda osapooltele lahendusi töötülide lõpetamiseks. Eestis on streike olnud suhteliselt vähe, mis on tulenenud sotsiaalpartnerite kompromissivalmidusest ja läbirääkimisoskustest. Lepitaja Henn Pärn on lahendanud üle 100 töötüli, mis on väga positiivne tulemus. Loodan ja usun, et ka tulevikus jäävad streigid pigem erandiks kui reegliks. Positiivne on see, et Eestis pole viimasel 25 aastal olnud sõjakaid streike.

Kas Eestisse on vaja rohkem ametiühinguid?

Seda kas Eestisse on vaja rohkem ametiühinguid, saavad otsustada vaid erinevate sektorite/ettevõtete töötajad. Käsukorras ei saa tekkida ühtegi töövõtjate või tööandjate organisatsiooni.

 

MEELIS VIRKEBAU

Meelis Virkebau võitis riikliku lepitaja ametikohale kuulutatud avaliku konkursi, mille kolmeliikmelisse komisjoni kuulus tervise- ja tööminister ning tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad. Virkebau nimeti riikliku lepitaja ametikohale viieks aastaks alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022.

Meelis Virkebaul on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas omandatud kõrgharidus rahanduse ja krediidi alal ning Estonian Business Schoolis ärijuhtimise alal. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.

Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Lisaks on Meelis Virkebau alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige ning 2016. aastast Kutsekoja tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees.