Pevkur Tööandjate volikogule: legaalset rännet on kordades odavam juhtida

Riik peaks soodustama legaalset rännet, kuna seda on kordades odavam juhtida kui illegaalset rännet, ütles siseminister Hanno Pevkur 19. aprillil Eesti Tööandjate Keskliidu volikogule uut välismaalaste seaduse eelnõud tutvustades. Pevkuri sõnul on uue seaduse eemärk soodustada legaalset rännet ja anda ettevõtjatele võimalus täitsa need tühimikud, mida kodumaiste töötajatega täna täita ei õnnestu.

Ehkki eelnõus on palju häid muudatusi, ei saa Tööandjate volikogu hinnangul rahul olla kahe küsimusega: kolmandatest riikidest pärit töötaja palga nõudega ja sisserändekvoodiga.

pevkurEesti Tööandjate Keskliit on varem teinud ettepaneku, et senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga nõude asemel võiks välistöötaja töötasu olla vähemalt sektori keskmine palk. Algselt oli see sellisel kujul ka eelnõus sees, kuid pärast valitsuskabineti nõupidamist 31. märtsil asendati see Eesti keskmise palga nõudega.

Minister Pevkur tunnistas, et selles küsimuses lähevadki valitsuse liikmete seisukohad lahku ning lõpuks peab otsuse tegema Riigikogu. „Siiski ma isiklikult ei leia, et madalama palgataseme lubamine tooks kaasa massilise odava tööjõu sissetoomise, nii et kohalikud inimesed jäävad tööta. Kiputakse unustama, et siin on veel üks filter – välistöötaja palkamiseks peab ettevõttel olema ka Töötukassa luba,“ ütles Pevkur.

Eelnõuga sisserände kvooti suurendada ei plaanita, mõningast leevendust pakub IKT sektori töötajate sisserände piirarvu alt välja arvamine. Sellest hoolimata on oodata, et tänavu saab kvoot enne aasta lõppu täis, sest palganõude leevendamine tõstab tööandjate huvi välistöötajate värbamiseks. Tööandjate hinnangul tuleks aga sisserändekvooti oluliselt suurendada ja selle muutmist paindlikumaks teha. Täna on sisserände piirarv 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1317 inimest.

Hanno Pevkuri sõnul plaanitakse eelnõu Riigikogus esimene lugemine läbida enne jaanipäeva ning ideaaljuhul võiks uus välismaalaste seadus kehtima hakata juba oktoobrist.

Mida 31.03 valitsuskabineti nõupidamisel toetati:
– Start-upi eriregulatsiooni loomine
– Tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile
– IKT valdkonna töötaja ja ettevõtja sisserände piirarvu alt välja arvamine
– Püsivalt Eestis elamise nõude muutmine
– 1,24-kordse Eesti keskmise töötasu nõude asendamine Eesti keskmise töötasu nõudega

Mida 31.03 valitsuskabineti nõupidamisel ei toetatud:
– Praeguse 1,24-kordse töötasu nõude asendamine lühiajalise töötamise ja elamisloa alusel töötamise puhul tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi järgi) keskmise töötasu nõudega.
– Suurinvestori sisserände piirarvu alt väljaarvamine
– Sisserände piirarvu muutmise paindlikumaks muutmine – et see võiks olla Vabariigi Valitsuse, mitte Riigikogu pädevuses

Olulisemad muudatused elnõus võrreldes kehtiva Välismaalaste seadusega:
– Start-upi eriregulatsioon: Lihtsustada start-up’idega seotud töötajatele ja ettevõtjatele viisa andmise, lühiajalise Eestis töötamise, tähtajalise elamisloa töötamiseks ja tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmise tingimusi.
– Tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile – Luua võimalus anda tähtajaline elamisluba välismaalasele, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse või ettenähtud tingimustele vastavasse fondi.
– IKT valdkonna töötaja ja ettevõtja sisserände piirarvu alt välja arvamine – Arvata sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kes saavad elamisloa IKT valdkonnas töötamiseks ja ettevõtluseks.
– Püsivalt Eestis elamise nõude muutmine – Loobuda aastas vähemalt 183-päevase Eestis viibimise nõudest ja Eestist eemalviibimise registreerimise nõudest, asendades selle elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega.

Vaata lisaks eelnõu kohta SIIT