Raul Puusepp; Panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtteid

Kontsernikonto kasutamine ja kontserni-sisene laenamine on kogu maailmas tavapärane osa rahavoogude juhtimisest. Panditulumaksu rakendamine paneb Eesti ettevõtted välismaiste konkurentidega võrreldes halvemasse seisu, kirjutab Tallinna Kaubama Grupp ASi juhatuse esimees Raul Puusepp.

Jaanuaris sai Rahandusministeerium valitsuselt ülesande koostada eelnõu, millega kehestataks juba 2018. aasta algusest ettevõtetele veel üks lisakoormis – panditulumaks. Sellega maksustataks 20% tulumaksuga laenud emaettevõttele ja emaühingu teisetel äriühingutele ehk nn õdedele. Seejuures seisab Rahandusministeeriumi tehtud analüüsis, et laenu andmiseks tuleb lugeda ka kontsernikontole tehtud ülekanded, kui selgub, et neid kasutatakse väljalaenamiseks teistele kotserni ühingutele. Kui laen makstakse tagasi rutem kui kahe aasta jooksul, saab tasutud panditulumaksu tagasi taotleda. Intresse riik vahepeal enda kätte võetud rahalt ettevõttele muidugi ei maksa.

Pihta saavad ausad ettevõtted

Vajadust uue maksu järele on presenteeritud kui kasumiahnete välismaiste suurkorportasioonide ohjeldamist, et nad ei saaks enam laenuandmise sildi all Eestis teenitud kasumit ilma sellelt makse tasumata välja viia. Pihta saavad aga ausad ettevõtted, keda eelduslikult on siiski oluliselt enam kui kasumi pahatahtlikke varjajaid. Sealhulgas pannakse välismaiste konkurentidega võrreldes halvemasse seisu ka Eesti-sisesed kontsernid. Muide, Eesti sajast suurimast maksumaksjast on tervelt 94 kontsernid või kuuluvad kontserni.

Kõigepealt tuleks ära klaarida üks oluline asi, mis võiks tunduda enesestmõistetav, kuid vajab poliitikakujundajate jaoks ilmselt selgitamist. Kontsern, kontsernikonto ja kontsernisisene laenamine ei ole tondid, mille vastu peab võitlema.

Kontsernikonto on arveldusarve, kuhu koondatakse samasesse kontserni kuuluvate ettevõtete arveldusarvete saldod ning millelt kontsernikontoga seotud ettevõtted saavad kasutada rahalisi vahendeid ilma, et selleks peaks raha laenama pankadelt. See on kogu maailmas täiesti tavapärane osa rahavoogude juhtimisest. Ettevõtted, kes seda oskuslikult kasutavad, saavutavad teiste ees kiirema reageerimisvõime ja intresside kokkuhoiu. See tähendab, et nad suudavad paremini luua ja kasvatada tootlikkust, teha investeeringuid, luua töökohti ja seeläbi maksta ka rohkem makse riigile.

Raha läheb kallimaks ja bürokraatiat tuleb juurde

Tallinna Kaubamaja Grupp on kontsern, kuhu kuulub 19 ettevõtet. Umbes pooled on kontserni sees raha väljalaenajad ja teised raha saajad, raha liigub läbi emaettevõtte kontsernikonto. Seejuures laenaja-saaja rollid muutuvad pidevalt, sõltudes ettevõtte arengust, ja äritegevuse tsüklilisusest.

Lisaks kasutame kontsernikontot ettevõtete vahendite optimaalseks kasutamiseks ja vabade vahendite suunamiseks panga deposiiti (nii üleöö deposiiti kui ka pikemajaliseks tähtajaliseks hoiuseks) eesmärgiga teenida kontserni ettevõtete vabadelt vahenditelt intressi.

Panditulumaksu rakendamine tähendaks antud juhul ettevõtetele täiendavaid väljaminekuid ehk maksu tasumist maksuametile. Kuigi see raha on võimalik peale deposiidi lõppemist maksuametilt tagasi taotleda, muutub hoiustamine ettevõttele ebapraktiliseks.

Arusaamatuks jääb ka kava, mille kohaselt soovitakse maksustada just üle kahe aasta pikkuseid laene. See võib soodustada nii-öelda skeemitamist, kus näiliste rahaliste edasi-tagasi kannetega on võimalik hoida laenu tähtaegu küll alla kahe aasta, kuid tegelikkuses siis pikaajaliselt finantseerida. Ja ka kaks aastat on investeeringuteks antava laenu jaoks ilmselgelt liiga lühike tähtaeg.

Panditulumaksu kehtestamisel satume meie ja teised sarnased ettevõtted olukorda, kus rahavoogudele keskendumise asemel peab hakkama tegelema igapäevase bürokraatiaga. Näiteks, kuidas pidada panditulumaksuarvestust, kui ettevõtete rahajääk ja seega ka kontsernikonto saldo muutub iga päev? Või kui muutuvad ettevõtete laenusaldod, näiteks arvelduslaenu saldo muutub lausa igapäevaselt. Kas see tähendab, et ettevõtetel tuleb hakata maksuametile jooksvalt esitama pandimaksu tagastamise taotlusi, mis võtavad arvesse ülaltoodud muutujaid?

Toon ühe lihtsa näite. Tallinna Kaubamaja Grupi tütarettevõte ABC King saab soodsa sisseostupakkumise, mille vastuvõtmiseks on vaja vahendeid. Kui praegu saab Tallinna Kaubamaja Grupi finantsjuht selleks kiiresti ressursid eraldada, siis edaspidi peab ta kõigepealt asuma kalkuleerima, kas sellele tegevusele võib järgneda kohustus tasuda panditulumaks ja ehk oleks riskivabam suunata ABC King hoopis panka laenutaotlust vormistama (ja intresse tasuma). Soodne sisseostupakkumine võib aga selleks ajaks olla juba lõppenud.

Kahju aastas 3 miljonit

Tallinna Kaubamaja Grupi eesmärk pole kunagi olnud kasumit Eestist maksuvabalt välja viia. Vastupidi – oleme kõikidel aastatel suure osa kontserni kasumist dividendida välja maksnud ja loomulikult tasunud korrektselt ka maksud. Kontsernisisene laenamine, sealhulgas piiriülene laenamine, on meie äritegevuse normaalne osa, millega finantseerime kontserni ettevõtete investeeringuid ja toetame nende kasvu ja arengut. Seega ei tundu panditulumaksu rakendamine meie seisukohast kindlasti õiglase meetmena ja teeb Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete tegevuse põhjendamatult keerulisemaks. Esialgsete arvutuste kohaselt oleks maksumuudatuse mõju meie kasumiaruandele suurusjärgus 3 miljonit eurot. See on summa, mille väärtuses jäävad tegemata investeeringut, mis tõstavad tootlikkust ja loovad töökohti.
Laenamise varjus kasumi väljaviimise probleem on kahtlemata olemas, kuid selle lahendamiseks ei pea karistama kõiki ettevõtjaid. Ka täna on riigil hoovad olemas- kehtiva Maksukorralduse seaduse §84 lubab Maksuametil maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi.

Selle asemel püütakse luua uut regulatsiooni, mis otseselt ja väga oluliselt kahjustab ettevõtluskeskkonda, mida on väga raske administreerida ja kontrollida ning mis tegelikult ei takista kasumite jätkuvalt Eestist välja viimist teiste meetoditega.

 

Artikkel ilmus 9.03.2017 Äripäevas

 

Samal teemal:

Loe Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare ja Eesti kaubandus-Tööstuskoja direktori Mait Paltsi ühist arvamuslugu (ilmus 09.03.2017 Postimehes)