Tööandjate volikogu arutab riiklikku alampalka kolmapäeval

Riiklik lepitaja Henn Pärn tegi 10. septembril tööandjatele ja ametiühingutele ettepaneku arvestada alampalga kokkuleppimisel järgmisi printsiipe: aastal 2016 peaks alampalk moodustama 41% keskmisest palgast ning 2017. aastal peaks töötava inimese netosissetulek olema vähemalt 50% keskmisest palgast (alampalk + madalapalgaliste tulumaksutagastus).

Lepitaja konkreetne ettepanek laekub lähipäevil. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu koguneb ettepanekut arutama kolmapäeval, 16. septembril.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar tänas lepitajat konstruktiivse arutelu juhtimise eest. Lepitaja initsiatiivil tõsteti arutelus lauale mitmed põhimõttelised küsimused: milliseid eesmärke peaks alampalk täitma, milline on alampalga seos makromajanduslike näitajatega ja milline on alampalga rakendamise praktika võrdluses teiste riikidega. Tööandjate keskliidu analüüsiga neis küsimustes saab tutvuda SIIN.

Mäletatavasti olid osapoolte soovides alampalga kasvuks väga suured käärid – tööandjate hinnangul võiks miinimumpalk olla 417 eurot järgmisel ja 448 eurot ülejärgmisel aastal. Ametiühingu ettepaneku kohaselt tõuseks tuleval aastal alampalk 488 euroni ja ületuleval 609 euroni. Praegu on miinimumpalk 390 eurot.

Tööandjad lähtusid oma ettepanekus põhimõttest, et alampalka tuleb tõsta, kuid nõnda, et sellega ei kahjustataks Eesti majanduse konkurentsivõimet. Arvestades SKP väga aeglast kasvu ning inflatsiooni sisulist puudumist näitab tööandjate pakkumine tõsta alampalka keskmise palga kasvust kiiremini head tahet ja sotsialset vastutustunnet.

Mitmed uuringud maailmas on ka näidanud, et liiga kiire alampalga tõstmine toob kaasa töötuse kiire kasvu ja seda just madalapalgaliste seas, suurendades nende vaesusriski.