Töötute tööle aitamiseks tuleb juurutada ennetava ümberõppe programm

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul tuleb töötute tööle aitamiseks juurutada ennetav ümberõpe, lihtsustada inimeste tööle minekut ka kaugema vahemaa taha ning panna omavalitsustele kohustus arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.

Riigikontroll avaldas 1. juunil kontrollaruande “Riigi tegevus töötute aitamisel tööle”. Riigikontrolli hinnangul on tööhõivet võimalik parandada, kui suurema töötusega piirkondades tööturuteenuste pakkumisega samal ajal soodustada ka töökohtade loomist. Töötute oskuste ja teadmiste ning tööturuvajaduste vastavusse viimisele aitab kaasa selliste ametioskusi õpetavate koolituste pakkumine, mille järel sooritavad töötud kutseeksami.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on Eestis korraga akuutne tööjõupuudus, mis takistab meie konkurentsivõime arengut, ja hulk inimesi, kes on töötud, sest neil ei ole vajalikke oskusi. Eesti tööealisest elanikkonnast on ligi kolmandik ilma erialase hariduseta ja seetõttu tööturul väga haavatavas seisus.

“Riigikontrolli tähelepanekud on õiged – Eesti Töötukassa teeb märkimisväärseid pingutusi tööturuteenuste pakkumisel, kuid sellest üksi ei piisa. Tööandjate manifestis tulime välja soovitusega, et madalama haridusega ja madalapalgalistele inimestele tuleb pakkuda ennetavat ümberõpet ehk suurendada nende võimalusi uue töö leidmiseks juba enne, kui nad eelmise töö kaotavad. Nõnda vähendataks tööturult pikalt eemale jäämist ja sellega kaasnevat vaesusriski. Seejuures tuleb ümberõppes keskenduda just konkreetsetele ja vajalikele ametisokustele, mis tagavad ka töö. Jupike arvutiõpet siit ja jupike keeleõpet sealt – selline täiendõpe ei täida oma eesmärki,” ütles Tamsar.

Töötukassas on ennetava ümberõppe programmi väljatöötamisega ka alustatud. Tööandjad peavad oluliseks, et see seostataks ka Kutsekoja veetava OSKA programmiga, mis peaks kaardistama tööjõuvajaduse eri valdkondades ja välja tooma tulevikus perspektiivsed ametid ning selle jaoks vajalikud oskused.

Riigikontroll tõi esile, et lisaks tööturuteenuste pakkumisele peab ka riigi ettevõtluspoliitika keskenduma töökohtade tekitamisele. Tööandjad on teinud mitmeid ettepanekuid, mis meie hinnangul aitaks kaasa tööjõu liikuvusele: näiteks tuleks erisoodustusmaksust vabastada tööandja poolt korraldatud transport kodust töökohta ja tagasi. Täna saab tööandja töötaja transpordi erisoodustusmaksuta korraldada vaid juhul, kui töötajal pole kodust tööle mõistlikku ühistranspordi võimalust. Ka riigi investeeringud infrastruktuuri aitavad kaasa sellele, et inimestel oleks lihtne jõuda töökohani. Aina vähem saame loota sellele, et töökohad on kodule lähedal.

“Teiseks leiavad Tööandjad, et omavalitsustel peaks olema kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel oluliselt suurem roll. Selleks tuleb neile panna kohustus, kuid anda ka võimalused. See on küsimus, mille lahendamist tahaks haldusreformi käigus näha,” lisas Tamsar.